Nõukogu Direktiiv,

9. oktoober 1979,

joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee mõõtmismeetodite ning proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse kohta liikmesriikides

(79/869/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

Euroopa ühenduste keskkonnaalane tegevusprogramm [4] näeb ette kasutatavate mõõtmismeetodite standardimise või ühtlustamise, et reostuse mõõtmistulemusi oleks võimalik ühenduses omavahel võrrelda;

nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/440/EMÜ liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta, [5] eriti selle artikli 5 lõige 2, näeb ette proovide võtmise sageduse, näitajate analüüsimise ja mõõtmismeetodite suhtes ühenduse põhimõtete vastuvõtmist;

joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee kvaliteedi määramiseks kasutatavaid mõõtmismeetodeid, proovide võtmise sagedust ja iga näitaja analüüsimist käsitlevate eri liikmesriikides juba kehtivate või ettevalmistatavate sätete erinevus võib kaasa tuua ebavõrdseid konkurentsitingimusi ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast tuleb seda valdkonda käsitlevaid õigusakte asutamislepingu artikli 100 kohaselt ühtlustada;

näib, et selle õigusaktide ühtlustamisega peaksid kaasnema ühenduse meetmed, mille eesmärgiks oleks ulatuslikuma mõjuga õigusaktide kaudu saavutada üht ühenduse eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi parandamise valdkonnas; seepärast tuleks sel eesmärgil näha ette teatavad erisätted; kuna selleks vajalikke volitusi asutamislepinguga ette nähtud ei ole, tuleks tugineda asutamislepingu artiklile 235;

liikmesriikides tehtavate analüüside jaoks tuleb kindlaks määrata ühised mõõtmise võrdlusmeetodid, et määrata nende näitajate väärtusi, mis kirjeldavad joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee füüsikalisi, keemilisi ja mikrobioloogilisi omadusi;

joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kontrollimiseks tuleb veest korrapäraselt võtta teatav vähim arv proove, et direktiivi 75/440/EMÜ II lisas esitatud näitajaid oleks võimalik mõõta;

proovide võtmise ja iga näitaja analüüsimise vähim sagedus peaks kasvama võrdeliselt võetava vee mahu ja teenindatava elanikkonnaga; see sagedus peaks kasvama ka koos vee kvaliteedi halvenemise ohuga;

teaduse ja tehnika areng võib tuua kaasa vajaduse kohandada kiiresti mõningaid käesoleva direktiivi I lisas kindlaks määratud nõudeid, et seeläbi võtta arvesse eriti direktiivi 75/440/EMÜ II lisas esitatud näitajate taseme muutumist; nende vajalike meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks sätestada kord, mis seab teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv käsitleb mõõtmise võrdlusmeetodeid ning proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedust direktiivi 75/440/EMÜ II lisas loetletud näitajate puhul.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- mõõtmise võrdlusmeetod on mingi mõõtmispõhimõtte kindlaksmääramine või menetluse lühikirjeldus, mille abil on võimalik määrata käesoleva direktiivi I lisas loetletud näitajate väärtusi,

- tuvastamispiir on uuritava näitaja kõige väiksem võimalik tuvastatav väärtus,

- kordustäpsus on vahemik, mille piiresse jääb 95 % ühel ja samal proovil ühe ja sama meetodiga tehtud mõõtmise tulemustest,

- mõõtetäpsus on uuritava näitaja õige väärtuse ja katsetel saadud keskmise väärtuse vahe.

Artikkel 3

1. Võetud veeproovide analüüsidega uuritakse neid direktiivi 75/440/EMÜ II lisas loetletud näitajaid, millele on veerus I ja/või G määratud väärtused.

2. Liikmesriigid kasutavad võimaluse korral alati käesoleva direktiivi I lisas osutatud mõõtmise võrdlusmeetodeid.

3. Avastamispiiri ning käesoleva direktiivi I lisas loetletud näitajate kontrollimiseks kasutatavate mõõtmismeetodite kordustäpsuse ja mõõtetäpsuse väärtustest tuleb kinni pidada.

Artikkel 4

1. Proovide võtmise ja analüüside tegemise vähim sagedus aastas iga näitaja puhul on sätestatud käesoleva direktiivi II lisas. Proovide võtmine peab olema jagatud võimalikult ühtlaselt kogu aasta peale, et saada veekvaliteedist võimalikult esinduslikku pilti.

2. Pinnavee proovid peavad olema direktiivi 75/440/EMÜ artikli 5 lõikes 4 määratletud proovivõtukoha vee kvaliteedi suhtes tüüpilised.

Artikkel 5

Proovide võtmiseks kasutatavad mahutid, ained või meetodid, mille abil säilitatakse osa proovist ühe või mitme näitaja analüüsimise tarbeks, proovide vedamine ja hoidmine ning proovide analüüsiks ettevalmistamine ei tohi põhjustada ühtki olulist muutust analüüsitulemustes.

Artikkel 6

1. Liikmesriikide pädevad asutused määravad proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse iga näitaja puhul kindlaks iga proovivõtukoha suhtes.

2. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus ei tohi olla väiksem käesoleva direktiivi II lisas esitatud vähimatest aastasagedustest.

Artikkel 7

1. Kui pädevate asutuste tehtavad uuringud joogivee võtmiseks mõeldud pinnaveest näitavad, et teatavate näitajate väärtused on oluliselt paremad liikmesriikide poolt kooskõlas direktiivi 75/440/EMÜ II lisaga määratud väärtustest, võib vastav liikmesriik proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedust nende näitajate suhtes vähendada.

2. Kui lõikes 1 osutatud juhtudel reostust ei esine ja veekvaliteedi halvenemise ohtu ei ole ning kui vesi on kvaliteedi poolest parem direktiivi 75/440/EMÜ II lisa tabeliveerus A1 esitatud väärtustest, võivad kõnealused asutused otsustada, et korrapärane analüüsimine ei ole vajalik.

Artikkel 8

1. Käesoleva direktiivi kohaldamiseks annavad liikmesriigid komisjonile selle taotlusel igasugust asjaomast teavet järgmise kohta:

- kasutatavad analüüsimeetodid,

- analüüside tegemise sagedus.

2. Komisjon koostab sel moel kogutud teabe põhjal korrapäraste ajavahemike järel koondaruande.

Artikkel 9

Arvestamaks eelkõige direktiivi 75/440/EMÜ II lisas esitatud näitajate tasemete muutusi, võetakse:

- käesoleva direktiivi I lisas sätestatud mõõtmise võrdlusmeetodite,

- nende meetodite avastamispiiri, kordustäpsuse ja mõõtetäpsuse ning

- mahutite soovitatavate materjalide

tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused vastu käesoleva direktiivi artiklis 11 sätestatud korras.

Artikkel 10

1. Artiklis 9 sätestatud otstarbeks moodustatakse teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee (edaspidi "komitee"), mille liikmeteks on liikmesriikide esindajad ning eesistujaks komisjoni esindaja.

2. Komitee koostab oma töökorra.

Artikkel 11

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab komitee eesistuja kõnealuse küsimuse komiteele omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Komitee esitab oma arvamuse eelnõu kohta aja jooksul, mille määrab eesistuja vastavalt küsimuse kiireloomulisusele. Otsused võetakse vastu 41häälelise häälteenamusega; liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 12

1. Direktiivi 75/440/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a) artikli 5 lõige 2 jäetakse välja;

b) artikli 5 lõikes 3 asendatakse fraas "lõikes 2 nimetatuist" fraasiga "kõnealuse veekvaliteedi näitajate väärtustest".

2. Lõige 1 jõustub kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

Artikkel 13

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 9. oktoober 1979

Nõukogu nimel

eesistuja

D. O'Malley

[1] EÜT C 208, 1.9.1978, lk 2.

[2] EÜT C 67, 12.3.1979, lk 48.

[3] EÜT C 128, 21.5.1979, lk 4.

[4] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 1.

[5] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 34.

--------------------------------------------------

I LISA

Nõukogu direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud näitajate I ja/või G väärtuste mõõtmise võrdlusmeetod

| Näitaja | Avastamispiir | Kordustäpsus ± | Mõõtetäpsus ± | Mõõtmise võrdlusmeetod | Mahutite soovitatavad materjalid |

| |

A | B | B | C | D | E | F | G |

1 | pH | pH ühik | — | 0,1 | 0,2 | —ElektromeetriaMõõdetakse kohapeal proovide võtmise ajal proovi eelnevalt töötlemata | |

2 | Värvus (pärast lihtfiltreerimist) | mg Pt/l | 5 | 10 % | 20 % | —Filtreerimine läbi klaaskiudmembraanfiltriFotomeetriline määramine plaatinakoobalti skaalal | |

3 | Koguheljum | mg/l | — | 5 % | 10 % | —Filtreerimine läbi 0,45 μm membraanfiltri, kuivatamine 105 °C juures ja kaalumine—Tsentrifuugimine (vähemalt 5 min keskmise kiirendusega 2800-3200 g), kuivatamine 105 °C juures ja kaalumine | |

4 | Temperatuur | °C | — | 0,5 | 1 | —TermomeetriaMõõdetakse kohapeal proovide võtmise ajal proovi eelnevalt töötlemata | |

5 | Elektrijuhtivus 20 °C juures | μS/cm | — | 5 % | 10 % | —Elektromeetria | |

6 | Lõhn | lahjendustegur 25 oC juures | — | — | — | —Lahjenduste meetod | Klaas |

7 | Nitraadid | (NO3) mg/l | 2 | 10 % | 20 % | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

8 | Fluoriidid | (F) mg/l | 0,05 | 10 % | 20 % | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria, vajaduse korral pärast destilleerimist—Ioonselektiivsed elektroodid | |

9 | Kogu ekstraheeritav orgaaniline kloor | (Cl), mg/l | | | | | |

10 | Lahustunud raud | (Fe), mg/l | 0,02 | 10 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria pärast membraanfiltriga (0,45 μm) filtreerimist—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria pärast membraanfiltriga (0,45 μm) filtreerimist | |

11 | Mangaan | (Mn), mg/l | 0,01 [2] | 10 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria | |

0,02 [3] | 10 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

12 | Vask [10] | (Cu), mg/l | 0,005 | 10 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria—Polarograafia | |

0,02 [4] | 10 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria—Polarograafia | |

13 | Tsink [10] | (Zn), mg/l | 0,01 [2] [1] | 10 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria | |

0,02 | 10 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

14 | Boor [10] | (B), mg/l | 0,1 | 10 % | 20 % | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria—Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria | Materjalid, mis ei sisalda olulises koguses boori |

15 | Berüllium | (Be), mg/l | | | | | |

16 | Koobalt | (Co), mg/l | | | | | |

17 | Nikkel | (Ni), mg/l | | | | | |

18 | Vanaadium | (V), mg/l | | | | | |

19 | Arseen [10] | (As), mg/l | 0,002 [2] | 20 % | 20 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria | |

0,01 [5] | | | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

20 | Kaadmium [10] | (Cd), mg/l | 0,0002 | 30 % | 30 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria | |

0,001 [5] | | | —Polarograafia | |

21 | Üldkroom [10] | (Cr), mg/l | 0,01 | 20 % | 30 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

22 | Plii [10] | (Pb), mg/l | 0,01 | 20 % | 30 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria—Polarograafia | |

23 | Seleen [10] | (Se), mg/l | 0,005 | | | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria | |

24 | Elavhõbe [10] | (Hg), mg/l | 0,0001 0,0002 [5] | 30 % | 30 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria (külmauru meetod) | |

25 | Baarium [10] | (Ba), mg/l | 0,02 | 15 % | 30 % | —Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria | |

26 | Tsüaniid | (CN), mg/l | 0,01 | 20 % | 30 % | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

27 | Sulfaadid | (SO4), mg/l | 10 | 10 % | 10 % | —Gravimeetriline analüüs—Kompleksomeetria etüleendiamiintetraatsetaadiga—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

28 | Kloriidid | (Cl), mg/l | 10 | 10 % | 10 % | —Titrimeetria (Mohri meetod)—Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

29 | Metüleensinisega reageerivad pindaktiivsed ained | (laurüülsulfaat), mg/l | 0,05 | 20 % | | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

30 | Fosfaadid | (P2O5), mg/l | 0,02 | 10 % | 20 % | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

31 | Fenoolid (fenoolikoefitsient) | (C6H5OH), mg/l | 0,0005 | 0,0005 | 0,0005 | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria, 4-aminoantipüriini meetod | Klaas |

0,001 [6] | 30 % | 50 % | —Paranitraniliini meetod | |

32 | Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud | mg/l | 0,01 | 20 % | 30 % | —Infrapunaspektromeetria pärast ekstraheerimist tetrakloorsüsinikuga | Klaas |

0,04 [3] | | | —Gravimeetria pärast ekstraheerimist petrooleetriga | |

33 | Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud [10] | mg/l | 0,00004 | 50 % | 50 % | —Fluorestsentsi mõõtmine UV-valguses pärast õhekihikromatograafiatMõõtmistulemuste võrdlemine kuuest sama kontsentratsiooniga kontrollainest koosneva seguga [8] | Klaas või alumiinium |

34 | Kõik pestitsiidid (paratioon, heksaklorotsükloheksaan, dieldriin) [10] | mg/l | 0,0001 | 50 % | 50 % | —Gaasi- või vedelikkromatograafia pärast sobiva lahusega ekstraheerimist ja puhastamistSegu koostisainete määramine Kvantitatiivanalüüs [9] | Klaas |

35 | Keemiline hapnikutarve (KHT) | (O2), mg/l | 15 | 20 % | 20 % | —Kaaliumdikromaadi meetod | |

36 | Lahustunud hapniku küllastusaste | % | 5 | 10 % | 10 % | —Winkleri meetod | Klaas |

| | | —Elektrokeemiline meetod | |

37 | Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 20 oC juures ilma nitrifitseerumiseta | (O2), mg/l | 2 | 1,5 | 2 | —Lahustunud hapniku sisalduse määramine enne ja pärast viiepäevast täielikus pimeduses toimuvat inkubatsiooni 20 °C ± 1 °C juures | |

38 | Kjeldahli lämmastik (v.a NO2 ja NO3 lämmastik) | (N), mg/l | 0,3 | 0,5 | 0,5 | —Mineraliseerimine, destilleerimine Kjeldahli meetodil ning ammooniumi määramine molekulaarsel absorptsioonspektrofotomeetrilisel või titrimeetrilisel meetodil | |

39 | Ammoonium | (NH4), mg/l | 0,01 [2] | 0,03 [2] | 0,03 [2] | —Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria | |

| | | 0,1 [3] | 10 % [3] | 20 % [3] | | |

40 | Kloroformiga ekstraheeritavad ained | mg/l | [11] | — | — | —Puhastatud kloroformiga ekstraheerimine pH neutraaltasemel, aurustamine toatemperatuuril vaakumis, jäägi kaalumine | |

41 | Kogu orgaaniline süsinik | (C), mg/l | | | | | |

42 | Orgaanilise süsiniku jäägid pärast flokuleerimist ja membraanfiltreerimist (5 μm) | (C), mg/l | | | | | |

43 | Coli — laadsete bakterite arv | 100 ml vees | 5 [2] 500 [7] | | | — [2] [7]Kultiveerimine 37 °C juures sobival tahkel söötmel (näiteks tergitollaktoosagar, Endo agar, 0,4-protsendiline teepolpuljong) koos filtreerimisega või ilma filtreerimiseta ja kolooniate loendamine. Proove tuleb olenevalt vajadusest kas lahjendada või kontsentreerida nii, et kolooniaid oleks 10 kuni 100. Vajaduse korral identifitseerimine gaasistamise teel. | Steriliseeritud klaas |

| | | 5 [2] 500 [7] | | | —Käärimisega lahjendusmeetod vedelsöötmetel vähemalt kolmes katseklaasis kolme lahusega. Positiivse tulemuse korral ümberkülv kinnitussöötmele. Kõige tõenäosema arvu määramine. Inkubeerimistemperatuur: 37 °C ± 1 °C. | |

44 | Fekaalsete coli — laadsete bakterite arv | 100 ml vees | 2 [2] 200 [7] | | | —Kultiveerimine 44 °C juures sobival tahkel söötmel (näiteks tergitollaktoosagar, Endo agar, 0,4-protsendiline teepolpuljong) koos filtreerimisega [2] või ilma filtreerimiseta [7] ja kolooniate loendamine. Proove tuleb olenevalt vajadusest kas lahjendada või kontsentreerida nii, et kolooniaid oleks 10 kuni 100. Vajaduse korral identifitseerimine gaasistamise teel. | Steriliseeritud klaas |

| | | 2 [2] 200 [7] | | | —Käärimisega lahjendusmeetod vedelsöötmetel vähemalt kolmes katseklaasis kolme lahusega. Positiivse tulemuse korral ümberkülv kinnitussöötmele. Kõige tõenäosema arvu määramine. Inkubeerimistemperatuur: 44 °C ± 0, 5 °C. | |

45 | Fekaalsete streptokokkide arv | 100 ml vees | 2 [2] 700 [7] | | | — [2] [7]Kultiveerimine 37 °C juures sobival tahkel söötmel (näiteks naatriumasiid) koos filtreerimisega või ilma filtreerimiseta ning kolooniate arvu määramine. Proove tuleb olenevalt vajadusest kas lahjendada või kontsentreerida nii, et kolooniaid oleks 10 kuni 100. | Steriliseeritud klaas |

| | | 2 [2] 200 [7] | | | —Lahjendusmeetod naatriumasiidi puljongis vähemalt kolmes katseklaasis kolme lahusega. Kõige tõenäosema arvu määramine. | |

46 | Salmonellad [1] | | 1/5000 ml l/1000 ml | | | —Kontsentreerimine filtreerimise teel (membraan- vm sobiva filtriga).—Inokuleerimine eelrikastussöötmel. Rikastamine ja üleviimine isoleeragarile. Identifitseerimine. | Steriliseeritud klaas |

[1] A1 kategooria vee puhul soovituslik väärtus G.

[2] A2 ja A3 kategooria vee puhul.

[3] A3 kategooria vee puhul.

[4] A1, A2 ja A3 kategooria vee puhul kohustuslik väärtus I.

[5] A2 kategooria vee puhul kohustuslik väärtus ja A3.

[6] A2 ja A3 kategooria vee puhul soovituslik väärtus.

[7] Kuue sama kontsentratsiooniga standardaine segu: fluoranteen; 3,4-bensofluoranteen; 11,12-bensofluoranteen; 3,4-bensopüreen; 1,12-bensoperüleen; indeno(1,2,3-cd)püreen.

[8] Kolme sama kontsentratsiooniga standardaine segu: paratioon, heksaklorotsükloheksaan, dieldriin.

[9] Kui proovides on nii palju heljumit, et neid tuleb eelnevalt töödelda, tohib käesoleva lisa veerus E esitatud mõõtetäpsuse väärtusi erandina ületada ning neid käsitatakse sihtväärtustena. Selliseid proove tuleb töödelda nii, et on tagatud, et analüüs katab suurimat mõõdetavate ainete hulka.

[10] Kuna seda meetodit ei kasutata kõikides liikmesriikides, ei ole kindel, et direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud väärtuste kontrollimiseks vajalikku avastamispiiri on võimalik saavutada.

[11] Puudub 5000 ml vees (A1 puhul soovituslik) ning puudub 1000 ml vees (A2 puhul soovituslik).

--------------------------------------------------

II LISA

Proovide võtmise ja analüüside tegemise vähim sagedus aastas direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud näitajate puhul

Teenindatava elanikkonna suurus | [1]A1 | [1]A2 | [1]A3 |

I [2] | II [2] | III [2] | I [2] | II [2] | III [2] | I [2] | II [2] | III [2] |

≤ 10000 | [3] | [3] | [3] | [3] | [3] | [3] | 2 | 1 | [3] [4] |

> 10000 ≤ 30000 | 1 | 1 | [3] | 2 | 1 | [3] | 3 | 1 | 1 |

> 30000 ≤ 100000 | 2 | 1 | [3] | 4 | 2 | 1 | 6 | 2 | 1 |

> 100000 | 3 | 2 | [3] | 8 | 4 | 1 | 12 | 4 | 1 |

KATEGOORIAD

I | II | III |

| Näitaja | | Näitaja | | Näitaja |

1 | pH | 10 | Lahustunud raud | 8 | Fluoriidid |

2 | Värvus | 11 | Mangaan | 14 | Boor |

3 | Koguheljum | 12 | Vask | 19 | Arseen |

4 | Temperatuur | 13 | Tsink | 20 | Kaadmium |

5 | Elektrijuhtivus | 27 | Sulfaadid | 21 | Üldkroom |

6 | Lõhn | 29 | Pindaktiivsed ained | 22 | Plii |

7 | Nitraadid | 31 | Fenoolid | 23 | Seleen |

28 | Kloriidid | 38 | Kjeldahli lämmastik | 24 | Elavhõbe |

30 | Fosfaadid | 43 | Coli-laadsete bakterite koguarv vees | 25 | Baarium |

35 | Keemiline hapnikutarve (KHT) | 44 | Fekaalsete coli-laadsete bakterite arv vees | 26 | Tsüaniid |

36 | Lahustunud hapniku küllastusaste | | | 32 | Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud |

37 | Biokeemiline hapnikutarve | | | 33 | Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |

39 | Ammoonium | | | 34 | Pestitsiide kokku |

| | | | 40 | Kloroformiga ekstraheeritavad ained |

| | | | 45 | Fekaalsed streptokokid |

| | | | 46 | Salmonellad |

[1] Pinnavee kvaliteet, direktiivi 75/440/EMÜ II lisa.

[2] Näitajate liigitamine sageduse järgi.

[3] Liikmesriikide pädevate asutuste poolt kindlaksmääratav sagedus.

--------------------------------------------------