Nõukogu direktiiv,

30. mai 1978,

ühenduse kaaskindlustust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta

(78/473/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2 ja artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

tulemuslikule tegelemisele ühenduse kaaskindlustusega tuleks kaasa aidata võimalikult vähese kooskõlastamisega, et vältida konkurentsi moonutamist ja ebavõrdset kohtlemist, mõjutamata siiski mitmetes liikmesriikides eksisteerivat vabadust;

selline kooskõlastamine hõlmab ainult majanduslikult kõige olulisemaid kaaskindlustustehinguid, st selliseid tehinguid, mille puhul nende laadist või suurusest tulenevalt on tõenäoline, et nad kaetakse rahvusvahelise kaaskindlustusega;

seega on käesolev direktiiv esimene samm teenuste osutamise vabaduse põhjal osutatavate kõigi tehingute kooskõlastamise suunas; tegelikult käsitleti kõnealust kooskõlastamist ettepanekus otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamist ja teenuste osutamise vabaduse tegelikku kasutamist hõlbustavate sätete ettenägemist käsitleva nõukogu teise direktiivi kohta, mille komisjon edastas nõukogule 30. detsembril 1975 [3];

nõuete hindamisel ja rahuldamata nõuete jaoks kohustusliku reservi kindlaksmääramisel on peakindlustusandja teiste kaaskindlustusandjatega võrreldes eelisolukorras;

kindlustusseltside lõpetamist käsitlevate sätete väljatöötamine on pooleli; praeguses etapis tuleks ette näha sätted, mis tagaksid, et lõpetamise korral koheldakse ühenduse kaaskindlustuslepingute põhjal soodustatud isikuid võrdselt muu kindlustustegevuse kohaselt soodustatud isikutega, olenemata nende kodakondsusest;

ühenduse kaaskindlustuse valdkonnas tuleks eraldi koostöö näha ette liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste ning nende asutuste ja komisjoni vahel; selle koostöö raames tuleks kontrollida teguviise, mille puhul võib tegemist olla käesoleva direktiivi eesmärgi väärkasutamisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 2 nimetatud kaaskindlustustehingute suhtes, mis on seotud 24. juuli 1973. aasta nõukogu esimese direktiivi (otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta), [4] edaspidi "esimene kooskõlastamisdirektiiv", lisa punkti A alapunktides 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 13 ja 16 liigitatud riskidega.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski ühenduse kaaskindlustustehingute suhtes, millega kaetakse punkti A alapunktis 13 liigitatud riske, mis tulenevad tuumaenergia allikatest ja meditsiinitoodetest. Nõukogu vaatab meditsiinitoodetest tulenevate riskide väljajätmise läbi viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lõike 1 esimeses lõigus nimetatud riskide suhtes, mille katmiseks on nende laadi või suuruse tõttu vaja mitme kindlustusandja osalemist.

Nimetatud põhimõtte kohaldamisel tekkida võivad raskused vaadatakse läbi vastavalt artiklile 8.

Artikkel 2

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult nende ühenduse kaaskindlustustehingute suhtes, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a) artikli 1 lõike 1 kohase riski katavad üheks ja samaks ajavahemikuks ühe lepingu ja üldise kindlustusmaksega vähemalt kaks kindlustusseltsi, edaspidi "kaaskindlustajad", kumbki omalt poolt; nimetatud kindlustusseltsidest üks on peakindlustusandja;

b) risk asub ühenduses;

c) peakindlustusandjal on riski katmiseks esimeses kooskõlastamisdirektiivis sätestatud tingimuste kohased volitused, st temasse suhtutakse nii, nagu oleks ta kogu riski katnud kindlustusandja;

d) vähemalt üks kaaskindlustusandja osaleb lepingus peakontori, esinduse või filiaali kaudu, mis on asutatud väljaspool seda liikmesriiki, kus asub peakindlustusandja;

e) peakindlustusandja võtab kaaskindlustuse käigus endale täielikult juhtiva rolli ja eelkõige määrab kindlaks kindlustuse ja maksemäärade tingimused.

2. Nende kaaskindlustustehingute suhtes, mis ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele või millega kaetakse artiklis 1 nimetamata riske, kohaldatakse käesoleva direktiivi jõustumise ajal kehtivaid siseriiklikke õigusakte.

Artikkel 3

Selliste liikmesriigis asuva peakontoriga ettevõtjate õigust osaleda ühenduse kaaskindlustuses, kelle suhtes kohaldatakse esimese kooskõlastamisdirektiivi nõudeid ja kes vastavad neile nõuetele, ei tohi reguleerida ühegi muu sättega peale käesoleva direktiivi sätete.

II JAOTIS

Ühenduse kaaskindlustuse tingimused ja kord

Artikkel 4

1. Kindlustustehniliste eraldiste summa määravad kindlaks eri kaaskindlustajad vastavalt nende asutamiskoha liikmesriigis kinnitatud eeskirjadele või selliste eeskirjade puudumise korral vastavalt selle riigi tavadele. Rahuldamata nõuete reserv on vähemalt sama suur kui reserv, mille peakindlustusandja on kindlaks määranud vastavalt selle riigi eeskirjadele või tavadele, kus see kindlustusandja on asutatud.

2. Eri kaaskindlustusandjate kindlaksmääratud kindlustustehniliste eraldiste kattevaraks on vastavuses olevad varad. Kaaskindlustusandjate asukohaliikmesriigid võivad leevendada vastavuses olevate varade eeskirja võtmaks arvesse kindlustusseltside usaldusväärse juhtimise põhimõtet. Sellised varad asuvad kindlustusandja valikul kas kaaskindlustusandjate asutamiskoha liikmesriikides või liikmesriigis, kus on asutatud peakindlustusandja.

Artikkel 5

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asutatud kaaskindlustusandjad säilitavad statistilisi andmeid, millest ilmneb ühenduse kaaskindlustustehingute ulatus ja asjaomased riigid.

Artikkel 6

Liikmesriikide järelevalveasutused teevad käesoleva direktiivi rakendamisel tihedat koostööd ja jagavad üksteisega selleks vajalikku teavet.

Artikkel 7

Kindlustusseltsi lõpetamise korral täidetakse ühenduse kaaskindlustuslepingutes osalemisest tulenevaid kohustusi samal viisil kui muudest sama kindlustusseltsi kindlustuslepingutest tulenevaid kohustusi, tegemata vahet kindlustatud isiku ja soodustatud isikute kodakondsuse vahel.

III JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 8

Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd käesoleva direktiivi rakendamisel tekkida võivate raskuste uurimisel.

Kõnealuse koostöö käigus vaatavad nad eelkõige läbi kõik tavad, mille puhul võiks oletada, et käesoleva direktiivi, eriti artikli 1 lõike 2 ja artikli 2 sätete eesmärke kuritarvitatakse kas nii, et peakindlustusandja ei võta endale kaaskindlustuse käigus täielikult juhtivat rolli, või kui nähtub, et asjaomaste riskide puhul ei ole ilmselgelt vaja kahe või enama kindlustusandja osalemist riskide katmisel.

Artikkel 9

Komisjon esitab nõukogule kuue aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist aruande ühenduse kaaskindlustuse arengu kohta.

Artikkel 10

Liikmesriigid muudavad käesoleva direktiivi järgimiseks oma siseriiklikke õigusakte 18 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Selliselt muudetud sätteid hakatakse kohaldama 24 kuu jooksul pärast teatamist.

Artikkel 11

Pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide tekstid edastatakse komisjonile.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 1978

Nõukogu nimel

eesistuja

I. Nørgaard

[1] EÜT C 60, 13.3.1975, lk 16.

[2] EÜT C 47, 27.2.1975, lk 40.

[3] EÜT C 32, 12.2.1976, lk 2.

[4] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

--------------------------------------------------