Nõukogu direktiiv,

13. detsember 1977,

millega kehtestatakse ühenduse nõuded veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja enzootilise leukoosi kiirendatud riiklike tõrjeplaanide kohta

(78/52/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/391/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed veiste brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi tõrjeks, [1] ja eelkõige selle artiklit 13,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

direktiivis 77/391/EMÜ brutselloosi, tuberkuloosi ja leukoosi tõrje peamisi ühendusepoolse sekkumise põhimõtteid kehtestades otsustas nõukogu kehtestada miinimumnõuded, millele eespool toodud haiguste riiklikud tõrjeplaanid peavad vastama ühenduse rahalise toetuse saamiseks;

esimene nendest nõuetest puudutab riiklike plaanide kiirendamist, et liikmesriikides, milles karjad on endiselt nakatunud, läbiviidav kampaania kõnealuste haiguste tõrjeks viidaks tulemuslikult lõpule võimalikult kiiresti; selleks tuleb võtta meetmed või tugevdada neid võimalikult samaaegselt, eelkõige elusloomade kontrollide, laborite toimimise ning tõrjeplaanidele alusel tapetud veiste eest hüvituste maksmise kohta;

kõnealustest haigustest sõltuvalt on lisaks vaja sätestada tapmise, eraldamise, puhastamise ja desinfitseerimise läbiviimise tingimused ning selliste loomsete toodete lubatud kasutusalad;

samuti on uuestinakatumise riski vältimiseks oluline rangelt kontrollida veiste liikumist, seda eriti erineva tervisliku seisundiga karjade vahel, ning lubada sellist liikumist teatavate testide alusel;

tuleks määrata direktiivi 77/391/EMÜ jõustumise kuupäev,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivis 77/391/EMÜ osutatud ühenduse rahalise toetuse saamiseks peab iga nimetatud direktiivi artiklites 2, 3 ja 4 osutatud tõrjeplaan karjade osas, mille suhtes seda kohaldatakse, vastama vähemalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. veiste brutselloosi korral:

a) B1 tüüpi veisekarjad – karjad, mille kohta puuduvad varasemad kliinilised andmed ja mille vaktsineerimis- ja seroloogiline seisund on teadmata;

b) B2 tüüpi veisekarjad – karjad, mille varasemad kliinilised andmed ning vaktsineerimis- ja seroloogiline seisund on teada ning milles viiakse läbi riiklikele eeskirjadele vastavaid rutiinkontrolli teste karjade viimiseks B3 tüüpi või B4 tüüpi karja tasemele;

c) B3 tüüpi veisekarjad – brutselloosivabad karjad nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, [2] viimati muudetud direktiiviga 77/98/EMÜ) [3] tähenduses;

d) B4 tüüpi veisekarjad – ametlikult brutselloosivabad karjad direktiivi 64/432/EMÜ tähenduses;

2. veiste tuberkuloosi puhul:

a) T1 tüüpi veisekarjad – karjad, mille kohta puuduvad varasemad kliinilised andmed ning tuberkuliinitesti staatus on teadmata;

b) T2 tüüpi veisekarjad – karjad mille kohta on teada varasemad kliinilised andmed ning tuberkuliinitesti staatus ning milles viiakse läbi rutiinteste vastavalt riiklikele eeskirjadele nende karjade viimiseks T3 tasemele;

c) T3 tüüpi veisekarjad – ametlikult tuberkuloosivabad karjad direktiivi 64/432/EMÜ tähenduses;

3. nakkuskahtlusega loom – veis, kellel on sümptomid, mis viitavad võimalikule tuberkuloosi, brutselloosi või veiste enzootilise leukoosi esinemisele ning kellel asjakohane diagnoos ei ole ametlikult kinnitanud ega ka ametlikult välistanud ühe või enama nimetatud haiguse esinemist;

4. riiklik veterinaararst – liikmesriigi pädeva keskasutuse poolt ametisse määratud veterinaararst;

5. transpordivahendid – mootorsõidukite, raudteesõidukite ja õhusõidukite osad, mis on ette nähtud laadimiseks, laeva trümmid ning maismaa-, mere- või õhutranspordil kasutatavad konteinerid.

I PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et kõikidel juhtudel lüheneb direktiivis 77/391/EMÜ sätestatud kiirendamisega tõrjeplaanide edukaks elluviimiseks kuluv aeg märkimisväärselt, võrreldes praegu käimasolevate programmide läbiviimseks kuluva ajaga.

Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse järgmised meetmed.

1. Tõrje- ja ennetusmeetmetele allutatud riigi veiste populatsiooni osa tuleb niimoodi suurendada, et kõik nimetatud veised või enamuse neist saab võimalikult kiiresti seada kontrolli alla.

2. Riikliku veterinaararsti juhiste alusel tapetud loomade eest makstav hüvitus tuleb kohandada selliselt, et aretajad saaksid asjakohaselt hüvitatud.

3. Suurendada tuleb laboritöötajate arvu ning parandada diagnoosimistingimusi laboris, niivõrd kui taolisi samme jääb veel teha, et saavutataks tase, mis on vajalik punktis 1 määratletud meetmete võimaldamiseks.

4. Enzootiliste haigustega võitlemiseks kehtestatud meetmeid tuleb kohaldada süstemaatiliselt.

Kiirendamise täieliku tõhususe garanteerimiseks tagavad liikmesriigid kõikide punktides 1–4 toodud meetmete kohaldamise.

Artikkel 4

1. Loomade liikumise ametliku seire eesmärgil tagavad liikmesriigid, et veised on püsival viisil registreeritud ja identifitseeritud.

2. Iga haiguse kohta, mille jaoks on olemas tõrjeplaan, koostavad ja ajakohastavad liikmesriigid ametlikku arvestust nimetatud plaanidega hõlmatud veisekarjade kohta, mis on liigitatud vastavalt nende tervislikule seisundile.

II PEATÜKK Veiste brutselloosile kohaldatavad erisätted

Artikkel 5

Liikmesriigid tagavad, et brutselloosi tõrjeplaani raames:

a) teatatakse pädevale asutusele kohustuslikus korras ja viivitamata brutselloosi esinemisest ja esinemiskahtlusest;

b) on keelatud brutselloosi teraapia;

c) brutselloosivastane vaktsineerimine, kui seda kasutatakse, viiakse läbi ametliku järelevalve all, kuid see peatatakse niipea kui võimalik, et kari saaks edasi liikuda ametlikult brutselloosivaba karja tasemele.

Artikkel 6

1. Kui karjas on loom, kellel kahtlustatakse brutselloosi, peavad pädevad asutused tagama, et võimalikult kiiresti viiakse läbi ametlikud uuringud, et kinnitada või välistada nimetatud haiguse esinemine.

Kuni uuringute tulemuste saamiseni annab pädev asutus korralduse:

- seada kari ametliku järelevalve alla,

- keelata kogu liikumine karja või karjast välja, välja arvatud pädeva asutuse loal viivitamata tapmiseks. Siiski võib pädev asutus pärast kahtlusaluste loomade eraldamist lubada kastreeritud veiste liikumist põllumajandusettevõttes, tingimusel et kastreeritud loomad viiakse nuumkarjadesse ning sealt tapamajja,

- eraldada kahtlusalused loomad karjas.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid ei tühistata enne, kui brutselloosi esinemine või esinemiskahtlus asjaomases karjas on ametlikult välistatud.

3. Kus brutselloosi esinemine karjas on ametlikult kinnitatud, võtab liikmesriik vajalikud meetmed haiguse leviku vältimiseks ning tagab eelkõige, et:

- keelatud on kogu liikumine karja või karjast välja, välja arvatud pädeva asutuse loal viivitamata tapmiseks; siiski võib pädev asutus pärast nakatunud loomade ja sama asutuse poolt nakatunuks tunnistatud veiste eraldamist ja tapmisele eelnevat märgistamist lubada kastreeritud veiste liikumist põllumajandusettevõttes, tingimusel et kastreeritud loomad lähevad nuumkarjadesse ning sealt tapamajja,

- karja siseselt eraldatakse ametlikult kinnitatud brutselloosiga loomad ning loomad, kes võivad olla neilt nakkuse saanud,

- järgides direktiivi 64/432/EMÜ ja nõukogu 13. detsembri 1977. aasta direktiivi 78/51/EMÜ sätteid, millega pikendatakse Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi suhtes teatavaid erandmeetmeid brutselloosi ja tuberkuloosi osas, [4] kontrollitakse veiseid viivitamata brutselloosi suhtes,

- loomad, kellel on ametlikult kinnitatud brutselloos, loomad, kelle kolmandale taandele vastavalt tehtud uuringute tulemused on ebasoodsad, ning loomad, keda pädev asutus tunnistab nakatunuks, eraldatakse ja märgistatakse kuni nende tapmiseni vastavalt artiklile 7,

- nakatunud lehmade piima tohib sööta ainult sama põllumajandusettevõtte loomadele pärast sobivat kuumutamist,

- ilma et see piiraks siseriiklike toiduainete alaste sätete kohaldamist, ei tohi nakatunud karja lehmade piima meiereisse viia, välja arvatud sobivaks kuumutamiseks,

- nakatunud loomade rümbad, poolikud rümbad, veerandid, tükid ja tapajäätmed, mis on ette nähtud loomasöödaks, töödeldakse saastumise vältimiseks,

- looted, surnult sündinud vasikad, pärast sündi brutselloosi surnud vasikad või platsenta kõrvaldatakse hoolikalt ning hävitatakse viivitamata, kui neid ei kavatseta uurida,

- õled, põhk või muud ained ja materjalid, mis on kokku puutunud nakatunud lehma või vasika või platsentaga, tuleb viivitamata hävitada, põletada või matta pärast desinfitseerimisvahendiga töötlemist,

- ametlikud eeskirjad selliste ettevõtete, nagu rümpade hävitamise tehased, kontrollimiseks tagavad, et toodetud materjalidega ei kaasne brutselloosi levimise ohtu,

- sõnnik varjualustest ja muudest ruumidest, mida loomad kasutavad, ladustatakse paigas, kuhu põllumajandusettevõtte loomadel puudub ligipääs, seda töödeldakse sobiva desinfitseerimisvahendiga ning ladustatakse vähemalt kolm nädalat. Desinfitseerimisvahendi kasutamine ei ole nõutav, kui sõnnik on kaetud nakkusvaba sõnniku või mulla kihiga. Vedelad jäätmed varjualustest või muudest ruumidest, mida loomad kasutavad, tuleb desinfitseerida, kui neid ei koguta sõnnikuga samaaegselt.

Artikkel 7

Liikmesriigid tagavad, et loomad, kellel bakterioloogiliste, patoloogiliste ja seroloogiliste uuringute tulemusena on ametlikult kinnitatud brutselloosi esinemine, ning loomad, keda pädev asutus tunnistab nakatunuks, tapetakse ametliku järelevalve all võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva pärast seda, kui nende omanik või vastutav isik on saanud ametliku teate testide tulemuste ning tema kohustuse kohta asjaomased veised nimetatud tähtaja jooksul vastavalt tõrjeplaanile tappa.

Artikkel 8

Liikmesriigid tagavad, et:

1. pärast artiklis 7 osutatud veiste tapmist ning enne uue karja sissetoomist puhastatakse ja desinfitseeritakse ametliku järelevalve all varjualused ja muud veiste jaoks kasutatavad hooned ning kõik mahutid, seadmed ja muud vahendid, mida loomade juures kasutatakse, vastavalt riikliku veterinaararsti antud juhistele. Karjamaid, kus sellised loomad on olnud, ei tohi uuesti kasutada enne 60 päeva möödumist loomade eemaldamisest nimetatud karjamaadelt, siiski võib pädev asutus teha erandi nimetatud keelu osas kastreeritud loomade puhul, tingimusel et sellised loomad lahkuvad nimetatud karjamaadelt ainult tapmiseks või nad viiakse üle nuumkarjadesse ja sealt tapamajja;

2. kõik transpordivahendid, mahutid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast nakatunud karja loomade, selliste loomade materjalide või selliste loomadega kokkupuutes olnud materjalide ja ainete vedamist. Selliste loomade laadimisalad tuleb pärast kasutamist puhastada ja desinfitseerida;

3. kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult heaks kiidetud.

Artikkel 9

Liikmesriigid tagavad, et pärast artiklis 7 osutatud veiste tapmist,

- ilma et see piiraks artikli 11 sätete kohaldamist, ei tohi ükski veis asjaomasest karjast lahkuda, välja arvatud kui pädev asutus on andnud loa viivitamatuks tapmiseks. Siiski võib pädev asutus lubada kastreeritud veiste liikumist põllumajandusettevõttes, tingimusel et kastreeritud loomad lähevad nuumkarjadesse ja sealt tapamajja,

- asjaomases karjas tehakse brutselloosi testid kinnitamaks, et haigus on likvideeritud,

- karja ei tooda juurde uusi loomi aretuseks seni, kuni üle 12 kuu vanused loomad, kes sel eesmärgil karja jäävad, on läbinud ühe või enama ametliku seroloogilise brutselloosi uuringu. Siiski veistele, kes on vaktsineeritud vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ sätetele, ei pea nimetatud uuringut tegema enne 18 kuu vanuseks saamist.

Artikkel 10

Liikmesriigid tagavad, et seroloogilised testimised viiakse läbi B1 tüüpi ja B2 tüüpi karjades seni, kuni karjad saavad B3 või B4 tüüpi karjadeks.

Artikkel 11

Liikmesriigid tagavad, et:

i) kõik emasloomad ja kõik pullid B1 tüüpi karjadest, kes on määratud üle minema B2 tüüpi karja:

- kui nad on vanemad kui 12 kuud, on läbinud ametlikult heakskiidetud seroloogilise testi üleviimisele eelneva 30 päeva jooksul ning nendega on kaasas seda kinnitav riikliku veterinaararsti sertifikaat,

- eraldatakse saabumisel viivitamata vähemalt 60 päevaks ning kui nad on vanemad kui 12 kuud, on läbinud veel ühe ametlikult heakskiidetud seroloogilise testi enne nende vastuvõtmist B2 tüüpi karja;

ii) kõik emasloomad ja kõik pullid B2 tüüpi karjast, kes on määratud üle minema teise B2 tüüpi karja:

- kui nad on vanemad kui 12 kuud, on läbinud ametlikult heakskiidetud seroloogilise testi üleviimisele eelneva 30 päeva jooksul ning nendega on kaasas seda kinnitav sertifikaat riiklikult veterinaararstilt,

- ei puutu transpordi ajal kokku loomadega teistest karjadest, millel on madalam tervislik seisund;

iii) loomade üleviimine B3 ja B4 karjade vahel teostatakse tingimusel, et järgitakse direktiivi 64/432/EMÜ nõudeid.

Artikkel 12

Liikmesriigid tagavad, et:

- võetakse ametlikud tõrjemeetmed, et vältida karja, millest brutselloos on likvideeritud, uuestinakatumist muudest nakkusallikatest,

- kogu veiste liikumine tõrjeplaaniga hõlmatud karjadesse ja karjades kuulub ametliku järelevalve alla,

- teises taandes osutatud liikumise kontrollimeetmeid kohaldatakse ilma et see piiraks olemasolevate ühenduse brutselloosivabade ja ametlikult brutselloosivabade karjade kohta kehtestatud karjadesse ja karjadest välja liikumise meetmete kohaldamist.

III PEATÜKK Veiste tuberkuloosile kohaldatavad erisätted

Artikkel 13

Liikmesriigid tagavad, et tuberkuloosi kiirendatud tõrjeplaani raames:

a) teatatakse pädevale asutusele kohustuslikus korras ja viivitamata tuberkuloosi esinemisest ja esinemiskahtlusest;

b) keelatud on:

i) tuberkuloosi teraapia või tundlikkuse kaotav ravi;

ii) tuberkuloosivastane vaktsineerimine.

Artikkel 14

1. Kui karjas on loom, kellel kahtlustatakse tuberkuloosi, peavad pädevad asutused tagama, et võimalikult kiiresti viiakse läbi ametlikud uuringud, et kinnitada või välistada nimetatud haiguse esinemine.

Kuni uuringute tulemuste saamiseni annab pädev asutus korralduse:

- seada kari ametliku järelevalve alla,

- keelata liikumine karja või karjast välja, välja arvatud pädeva asutuse loal viivitamatuks tapmiseks,

- eraldada kahtlusalused loomad karjas.

2. Lõikes 1 osutatud meetmeid ei tühistata enne, kui tuberkuloosi esinemine või esinemiskahtlus asjaomases karjas on ametlikult välistatud.

3. Kus tuberkuloosi esinemine karjas on ametlikult kinnitatud, võtab liikmesriik vajalikud meetmed haiguse leviku vältimiseks ning tagab eelkõige, et:

- keelatud on liikumine kõnealusesse karja või karjast, välja arvatud pädeva asutuse loal viivitamatuks tapmiseks,

- karja siseselt eraldatakse ametlikult kinnitatud tuberkuloosiga veised ning veised, kes on võinud neilt nakkuse saada,

- veistele tehakse viivitamata tuberkuloosi uuring,

- ametlikult kinnitatud tuberkuloosiga veised, loomad, kelle kolmandale taandele vastavalt tehtud uuringute tulemused on ebasoodsad, ning loomad, keda pädev asutus tunnistab nakatunuks, eraldatakse ja märgistatakse kuni nende tapmiseni vastavalt artiklile 15,

- nakatunud lehmade piima tohib sööta ainult sama põllumajandusettevõtte loomadele pärast sobivat kuumutamist,

- ilma et see piiraks siseriiklike toiduainete alaste sätete kohaldamist, ei tohi nakatunud karja lehmade piima meiereisse viia, välja arvatud sobivaks kuumutamiseks,

- nakatunud veiste rümbad, poolikud rümbad, veerandid, tükid ja tapajäätmed, mis on ette nähtud loomasöödaks, töödeldakse saastumise vältimiseks,

- ametlikud eeskirjad selliste ettevõtete, nagu rümpade hävitamise tehased, kontrollimiseks tagavad, et toodetud materjalidega ei kaasne brutselloosi levimise ohtu,

- sõnnik varjualustest ja muudest ruumidest, mida loomad kasutavad, ladustatakse paigas, kuhu põllumajandusettevõtte loomadel puudub ligipääs, seda töödeldakse sobiva desinfitseerimisvahendiga ning ladustatakse vähemalt kolm nädalat. Desinfitseerimisvahendi kasutamine ei ole nõutav, kui sõnnik on kaetud nakkusvaba sõnniku või mulla kihiga. Vedelad jäätmed varjualustest või muudest ruumidest, mida loomad kasutavad, tuleb desinfitseerida, kui neid ei koguta sõnnikuga samaaegselt.

Artikkel 15

Liikmesriigid tagavad, et loomad, kellel bakterioloogiliste, patoloogiliste uuringute ja tuberkuliinitestide tulemusena on ametlikult kinnitatud tuberkuloosi esinemine, ning loomad, keda pädev asutus tunnistab nakatunuks, tapetakse ametliku järelevalve võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva pärast seda, kui omanik või vastutav isik on saanud ametliku teate testide tulemuste ning tema kohustuse kohta asjaomased veised nimetatud tähtaja jooksul vastavalt tõrjeplaanile tappa.

Siiski loomade puhul, kellel tuberkuloosi uuring näitas ebasoodsat tulemust, kuid kellel puuduvad haiguse kliinilised sümptomid, võib pädev asutus pikendada eespool toodud lõikes sätestatud aega kuni kolme kuuni

- emasloomade puhul, kes peaksid poegima kolme kuu jooksul,

- kui on antud korraldus tappa kõik veised enam kui 20pealises karjas piirkonnas, mille selleks ettenähtud tapamajade võimsusega seotud tehniliste tingimuste tõttu ei ole võimalik tapmist teostada 30 päeva jooksul.

Artikkel 16

Liikmesriigid tagavad, et:

1. pärast artiklis 15 osutatud veiste tapmist ning enne uue karja sissetoomist puhastatakse ja desinfitseeritakse ametliku järelevalve all varjualused ja muud veiste jaoks kasutatavad hooned ning kõik mahutid, seadmed ja muud vahendid, mida loomade juures kasutatakse, vastavalt riikliku veterinaararsti antud juhistele;

2. kõik transpordivahendid, mahutid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast nakatunud karja loomade, selliste loomade materjalide või selliste loomadega kokkupuutes olnud materjalide ja ainete vedamist. Selliste loomade laadimisalad tuleb pärast kasutamist puhastada ja desinfitseerida;

3. kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult heaks kiidetud.

Artikkel 17

Liikmesriigid tagavad, et pärast artiklis 15 osutatud veiste tapmist,

- ilma et see piiraks artikli 19 sätete kohaldamist, ei tohi ükski veis nimetatud karjast lahkuda, välja arvatud kui pädev asutus on andnud loa viivitamatuks tapmiseks,

- asjaomases karjas tehakse tuberkuloosi testid kinnitamaks, et haigus on likvideeritud,

- karja ei tooda juurde uusi loomi seni, kuni üle kuue nädala vanused veised, kes karja jäävad, on läbinud ühe või enama ametliku tuberkuloosi testi.

Artikkel 18

Liikmesriigid tagavad, et tuberkuloosi tõrjeplaani alusel tehakse ametliku järelevalve all nahasisene tuberkuliinitest kõikidele üle kuue nädala vanustele veistele vähemalt iga kuue kuu tagant T1 tüüpi ja T2 tüüpi karjades kuni nende saamiseni T3 tüüpi karjadeks.

Artikkel 19

Liikmesriigid tagavad, et:

i) loomad T1 tüüpi karjast, kes on määratud T2 tüüpi karja:

- on läbinud nahasisese tuberkuliinitesti üleviimisele eelneva 30 päeva jooksul ning nendega on kaasas seda kinnitav riikliku veterinaararsti sertifikaat,

- eraldatakse saabumisel viivitamata vähemalt 60 päevaks ning on läbinud veel ühe ametliku nahasisese tuberkuliinitesti enne karja vastuvõtmist;

ii) kõik loomad T2 tüüpi karjast, kes on määratud teise T2 tüüpi karja:

- on läbinud nahasisese tuberkuliinitesti üleviimisele eelneva 30 päeva jooksul ning nendega on kaasas seda kinnitav riikliku veterinaararsti sertifikaat,

- ei puutu transpordi ajal kokku madalama tervisliku seisundiga karjade veistega;

iii) veiste üleviimine T3 tüüpi karjade vahel teostatakse tingimusel, et järgitakse direktiivi 64/432/EMÜ nõudeid.

Artikkel 20

Liikmesriigid tagavad, et:

- võetakse ametlikud tõrjemeetmed, et vältida karja, millest tuberkuloos on likvideeritud, uuestinakatumist muudest nakkusallikatest,

- kogu veiste liikumine tõrjeplaanidega hõlmatud karjadesse ja karjades kuulub ametliku järelevalve alla,

- teises taandes osutatud liikumise kontrollimeetmeid kohaldatakse, ilma et see piiraks olemasolevate ametlikult tuberkuloosivabade karjade kohta kehtestatud karjadesse ja karjadest välja liikumise meetmete kohaldamist.

IV PEATÜKK Veiste enzootilisele leukoosile kohaldatavad erisätted

Artikkel 21

Kuni ühenduse eeskirjade kehtima hakkamiseni ning ilma et see piiraks direktiivi 77/391/EMÜ artikli 4 kolmanda lõigu kohaldamist, kohaldatakse siseriiklikke sätteid leukoosi avastamise suhtes ja karjade liigitamise osas leukoosi esinemise suhtes.

Artikkel 22

Liikmesriigid tagavad, et leukoosi tõrjeplaanide alusel

a) teatatakse pädevale asutusele kohustuslikus korras ja viivitamata leukoosi esinemisest ja esinemiskahtlusest ning eelkõige veiste lümfisüsteemi ja muude organite kasvajatest;

b) on teraapia või igasugune leukoosivastane vaktsineerimine keelatud.

Artikkel 23

Olenemata siseriiklike sätete kohaselt võetud meetmetest leukoosi kahtluse korral, peab liikmesriik, kui leukoosi esinemine karjas on ametlikult kinnitatud, võtma asjakohased meetmed haiguse leviku vältimiseks ning eelkõige tagama, et:

- keelatud on loomade liikumine sellest karjast, välja arvatud pädeva asutuse loal viivitamatuks tapmiseks,

- kõnealune kari eraldatakse nii, et veised ei puutuks kokku sellesse karja mittekuuluvate veistega,

- nakatunud lehmade piima tohib sööta ainult sama põllumajandusettevõtte loomadele pärast sobivat kuumutamist või viia meiereisse nimetatud töötlemisviisi läbiviimiseks; loomade toitmist kuumutamata piimaga võidakse lubada karjades, mille kõik loomad kuuluvad tapmisele artikli 24 punkti 1 alusel,

- nakatunud loomade rümbad, poolikud rümbad, veerandid, tükid ja tapajäätmed, mida kavatsetakse kasutada loomatoiduks, valmistatakse selliselt, et välditakse saastumist,

- ametlikud eeskirjad selliste ettevõtete nagu rümpade hävitamise tehased kontrollimiseks tagavad, et toodetud materjalidega ei kaasne leukoosi levimise ohtu,

- põllumajandustootja teavitab riiklikku veterinaararsti veiste surmajuhtumitest või hädatapmistest tema põllumajandusettevõttes.

Artikkel 24

Liikmesriigid tagavad, et tõrjeplaani raames,

1. kui nimetatud plaani kohaselt tuleb tappa kõik veised, kes kuuluvad karja, milles on leukoosi esinemine ametlikult kinnitatud, tapetakse sellised loomad pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul;

2. kui nimetatud plaani kohaselt tuleb tappa ainult sellised veised, kellel on ametlikult leukoos kinnitatud, ja võimalikult need, keda pädev asutus tunnistab nakatunuks, tuleb nimetatud tapmine teostada 30 päeva jooksul pärast seda, kui nende omanik või vastutav isik on saanud ametliku teate uuringute tulemusest ning tema kohustusest veised nimetatud aja jooksul vastavalt tõrjeplaanile tappa.

Artikkel 25

Liikmesriigid tagavad, et artikli 24 punkti 2 alusel läbiviidud tapmisel

- ei tohi ükski veis asjaomasest karjast lahkuda, välja arvatud kui pädev asutus on andnud loa viivitamatuks tapmiseks,

- tehakse asjaomases karjas leukoosi testid kinnitamaks, et haigus on likvideeritud,

- võib karja täiendamiseks kasutada ainult pädeva asutuse poolt leukoosi mittenakatunuks tunnistatud karjade loomi.

Artikkel 26

Liikmesriigid tagavad, et:

1. pärast artiklis 24 osutatud veiste tapmist ning enne uue karja sissetoomist puhastatakse ja desinfitseeritakse ametliku järelevalve all varjualused ja muud veiste jaoks kasutatavad hooned ning kõik mahutid, seadmed ja muud vahendid, mida loomade juures kasutatakse, vastavalt riikliku veterinaararsti antud juhistele;

2. kõik transpordivahendid, mahutid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast nakatunud karja loomade, selliste loomade materjalide või selliste loomadega kokkupuutes olnud materjalide ja ainete vedamist. Selliste loomade laadimisalad tuleb pärast kasutamist puhastada ja desinfitseerida;

3. kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt ametlikult heaks kiidetud.

Artikkel 27

Liikmesriigid tagavad, et veised kahtlusevabaks liigitatud karjadest ei puutu kokku veistega karjadest, mis ei ole niimoodi liigitatud.

V PEATÜKK Lõppsätted

Artikkel 28

Enne direktiivis 77/391/EMÜ sätestatud kolmeaastase tähtaja möödumist peab komisjon esitama nõukogule aruande nimetatud direktiivis ettenähtud plaanide rakendamise kohta, lisades sellele vajadusel ettepanekud siseriiklike ennetusmeetmete parema ühtlustamise saavutamiseks.

Artikkel 29

1. Direktiiv 77/391/EMÜ jõustub 1. jaanuaril 1978.

2. Liikmesriigid jõustavad direktiivi 77/391/EMÜ artikli 9 lõikele 2 vastavalt vastu võetud kiirendatud riiklike tõrjeplaanide elluviimiseks vajalikud õigusnormid komisjoni poolt plaanide heakskiitmise otsuses määratud tähtajal ning 1978. aasta jooksul heakskiidetud plaanide osas hiljemalt 31. detsembril 1978. aastal.

3. Direktiivi 77/391/EMÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane elluviimisaeg hakkab kõikidele liikmesriikidele kehtima alates komisjoni poolt lõike 2 alusel sätestatud kuupäevast. Siiski on ühenduse rahastamine kõikidel juhtudel piiratud tapmistega, mis viiakse läbi enne 1. jaanuari 1982.

4. Teatavates liikmesriikides, kus plaanide rakendamine määratud kuupäevaks on märkimisväärselt raskendatud, võib nõukogu komisjoni ettepaneku alusel nimetatud riikide osas lõigetes 2 ja 3 määratud kuupäevad ühehäälselt edasi lükata, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra.

Artikkel 30

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. detsember 1977

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Humblet

[1] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 44.

[2] EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

[3] EÜT L 26, 31.1.1977, lk 81.

[4] EÜT L 15, 19.1.1978, lk.32.

--------------------------------------------------