Euroopa Liidu Teataja L 220 , 29/08/1977 Lk 0001 - 0037
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 7 Lk 0141
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 6 Lk 0140
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 7 Lk 0141
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 7 Lk 0153
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 13 Köide 7 Lk 0153

Nõukogu direktiiv,

28. juuni 1977,

põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioone käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(77/536/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

tehnilised nõuded, millele traktorid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, puudutavad muu hulgas ka ümbermineku kaitsekonstruktsioone ja nende traktorile kinnitamise seadmeid;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seepärast on vajalik, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, eelkõige selleks, et iga traktoritüübi suhtes oleks võimalik kohaldada nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [3] ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

kusjuures ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ühtlustatud osa tüübikinnitusmenetlus võimaldab igal liikmesriigil kontrollida nende vastavust ühistele ehitus- ja katsetamisnõuetele ning teavitada teisi liikmesriike kontrollimise tulemustest, saates neile iga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tüübi ja selle traktorile kinnitamise seadmete kohta täidetud osa tüübikinnitustunnistuse koopia; osa EMÜ tüübikinnitusmärgi paigaldamine kõigile tüübikinnitusnõuete kohaselt valmistatud seadmetele välistab vajaduse neid seadmeid teistes liikmesriikides kontrollida;

ühised nõuded muude ümbermineku kaitsekonstruktsioonide elementide ja omaduste, eriti mõõtmete, uste, turvaklaaside ja traktori ümberminemisel rullumist takistavate seadmete ning sõitjate kaitse osas sätestatakse hiljem;

ühtlustatud nõuded on mõeldud eelkõige töö- ja liikusohutuse tagamiseks kogu ühenduse ulatuses; nimetatud põhjusel on vajalik kehtestada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele traktoritele ümbermineku kaitsekonstruktsioonide paigaldamise kohustus;

traktoreid käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine eeldab liikmesriikidelt nende poolt ühiste nõuete kohaselt teostatud kontrollimiste vastastikust tunnustamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Iga liikmesriik väljastab osa EMÜ tüübikinnituse mis tahes ümbermineku kaitsekonstruktsioonile ja selle traktorile kinnitamise seadmele, kui see vastab käesoleva direktiivi I, II, III, IV ja V lisas sätestatud ehitus- ja katsetusnõuetele.

2. Osa EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide pädevate asutustega vajalikud meetmed, et vajalikus ulatuses kontrollida tootmisnäidiste vastavust kinnitatud tüübile. Niisugune kontroll piirdub pistelise kontrolliga.

Artikkel 2

Liikmesriigid annavad iga nende poolt artikli 1 kohaselt kinnitatud traktori või ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tootjale või tootja volitatud esindajale osa EMÜ tüübikinnitusmärgi, mis vastab käesoleva direktiivi VI lisas näidatud näidisele.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et välistada niisuguste märkide kasutamist, mis võivad vastavalt artiklile 1 osa tüübikinnituse saanud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja muude konstruktsioonide eristamise osas segadust tekitada.

Artikkel 3

1. Ükski liikmesriik ei tohi keelata osa EMÜ tüübikinnitusmärki omavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide või nende traktorile kinnitamise seadmete turustamist nende ehituslike iseärasuste tõttu.

2. Siiski võib liikmesriik keelata selliste osa EMÜ tüübikinnitusmärgiga ümbermineku kaitsekonstruktsioonide turustamise, mis järjekindlalt ei vasta kinnitatud tüübile.

Kõnealune liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni võetud meetmetest viivitamatult ja põhjendab oma otsust.

Artikkel 4

Iga liikmesriigi pädevad asutused saadavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ühe kuu jooksul VII lisas esitatud näidise kohase osa tüübikinnitustunnistuse koopia iga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tüübi kohta, millele nad tüübikinnituse annavad või millele tüübikinnituse andmisest nad keelduvad.

Artikkel 5

1. Kui osa EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et teatav hulk sama osa EMÜ tüübikinnitusmärki kandvaid ümbermineku kaitsekonstruktsioone ja nende traktorile kinnitamise seadmeid ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile, võtab see liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tootmisnäidised vastaksid kinnitatud tüübile. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi võetud meetmetest, mis vajadusel, kui esineb tõsine ja korduv mittevastavus, võivad viia kuni osa EMÜ tüübikinnituse tühistamiseni. Nimetatud liikmesriikide asutused võtavad pärast teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt nõuetest kõrvalekaldumise teate saamist vastu samasugused meetmed.

2. Liikmesriikide pädevad asutused informeerivad üksteist igast osa EMÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest ühe kuu jooksul.

Artikkel 6

Iga käesoleva direktiivi rakendamisel vastu võetud sätetele vastav otsus ümbermineku kaitsekonstruktsioonidele ja nende traktorile kinnitamise seadmetele osa EMÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise või nende turustamise või kasutamise keelamise kohta peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Niisugusest otsusest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda liikmesriikides kehtivate seaduste alusel tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest ning nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 7

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorile EMÜ või riikliku tüübikinnituse andmisest ümbermineku kaitsekonstruktsioonide või nende traktorile kinnitamise seadmete tõttu, kui need kannavad osa EMÜ tüübikinnitusmärki ja vastavad VIII lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 8

Ükski liikmesriik ei tohi takistada ega keelata mistahes traktori müüki, registreerimist, kasutuselevõtmist ega kasutamist ümbermineku kaitsekonstruktsioonide või nende traktorile kinnitamise seadmete tõttu, kui need kannavad osa EMÜ tüübikinnitusmärki ja vastavad VIII lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 9

Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 74/150/EMÜ artiklis 1 määratletud järgmiste tehniliste näitajatega traktorite suhtes:

- põhja kõrgus tagateljest tagapool mitte üle 1000 mm,

- ühe vedava telje fikseeritud või reguleeritav laius 1150 mm või rohkem,

- mitmekohalise haakeseadme paigaldamise võimalus eemaldatavate tööriistade ja järelhaagise jaoks,

- mass vahemikus 1,5–4,5 tonni, mis vastab vastavalt direktiivi 74/150/EMÜ I lisa punktis 2.4 määratletule traktori tühimassile; kaasa arvatud vastavalt käesolevale direktiivile paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon ja tootja poolt soovitatavad suurima mõõduga rehvid.

Artikkel 10

EMÜ tüübikinnituse kontekstis peab iga artiklis 9 nimetatud traktor olema varustatud ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga, mis vastab I, II, III ja IV lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 11

Käesoleva direktiivi lisades esitatud nõuete tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused võetakse vastu direktiivi 74/150/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 18 kuu jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest ning teatavad sellest viivitamatult komisjonile.

2. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti edastamise komisjonile.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luksemburg, 28. juunil 1977

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Rodgers

[1] EÜT C 76, 7.4.1975, lk 37.

[2] EÜT C 263, 17.11.1975, lk 58.

[3] EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10.

--------------------------------------------------

LISADE LOETELU

I LISA: | Osa EMÜ tüübikinnituse tingimused |

II LISA: | Ümbermineku kaitsekonstruktsioonide ja nende traktorile kinnitamise seadmete tugevuse katsetamise tingimused |

III LISA: | Katsemenetlused |

IV LISA: | Joonised |

V LISA: | Katseprotokolli näidis |

VI LISA: | Märgid |

VII LISA: | Osa EMÜ tüübikinnitustunnistus |

VIII LISA: | EMÜ tüübikinnituse tingimused |

IX LISA: | EMÜ traktori tüübikinnitustunnistuse lisa ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise seadmete tugevuse kohta. |

--------------------------------------------------

I LISA

OSA EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

1. MÕISTE

1.1. Ümbermineku kaitsekonstruktsioon (turvakabiin või raam) – traktorile paigaldatud tarind, mille esmaseks eesmärgiks on traktori tavakasutamisel vältida või vähendada juhile ümberminekust tingitud ohte.

1.2. Punktis 1.1 nimetatud tarinditele on iseloomulik asjaolu, et ümbermineku korral säilib nende sisemuses juhi kaitsmiseks piisava suurusega vaba ruum.

2. ÜLDNÕUDED

2.1. Kõik ümbermineku kaitsekonstruktsioonid ja nende kinnitused traktorile peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et punktis 1 nimetatud põhieesmärk oleks täidetud.

2.2. Nimetatud nõuet kontrollitakse ühel III lisas nimetatud kahest katsetusmeetodist. Valitud meetod peab arvestama traktori massi alljärgnevalt:

- traktorid, mille mass on määratletud artiklis 9, III B lisa,

- traktorid, mille mass ületab 1,5 tonni, kuid ei ole üle 3,5 tonni, III A lisa.

3. OSA EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Taotluse osa EMÜ tüübikinnituse saamiseks ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnituse tugevusele esitab traktori tootja, ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tootja või tootja volitatud esindaja.

3.2. Iga osa EMÜ tüübikinnituse taotlusele lisatakse kolm koopiat järgmistest dokumentidest ja andmetest:

- üldjoonis, mis vastab joonisel märgitud mõõtkavale või esitab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni peamised mõõtmed. Eelkõige peab see joonis andma üksikasjaliku ülevaate monteerimisdetailidest,

- külg- ja tagantvaates fotod, millel monteerimisdetailid on selgelt näitavad,

- ümbermineku kaitsekonstruktsiooni lühikirjeldus, mis sisaldab konstruktsiooni tüüpi, traktorile monteerimise detaile, vajadusel välisvooderduse kirjeldust, sisse- ja väljapääsude, sisepolsterduse ja rullumist takistavate omaduste ning kütte ja ventilatsiooni kirjeldust,

- konstruktsioonielementide, kaasa arvatud paigalduskronsteinide ja kinnituspoltide materjalide üksikasjalik kirjeldus (vt. V lisa).

3.3. Osa tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse selle traktoritüübi representatiivtraktor, mille jaoks on mõeldud kaitsekonstruktsioon, millele kinnitust taotletakse. Nimetatud traktor on varustatud ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga.

3.4. Osa EMÜ tüübikinnituse omanik võib taotleda selle laiendamist teistele traktoritüüpidele. Esmase osa EMÜ tüübikinnituse andnud pädev asutus väljastab ka laienduse, kui kinnitatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon ja traktori tüüp (tüübid), millele laiendust taotletakse, vastavad järgmistele tingimustele:

- II lisa punktis 1.3 määratletud koormamata traktori mass ei ületa katsetamisel kasutatud etalonmassi enam kui 5 % võrra,

- kinnitamise meetod ja traktori osad, mille külge seade kinnitatakse, on identsed,

- mistahes osad (näiteks porilauad ja kapotikaaned), mis võivad ümbermineku kaitsekonstruktsiooni toetada, on identsed,

- istme asendit ei ole muudetud.

4. MÄRGISTAMINE

4.1. Iga kinnitatud tüübile vastav ümbermineku kaitsekonstruktsioon peab olema märgistatud järgnevalt:

4.1.1. kaubamärk või -nimi;

4.1.2. osa EMÜ tüübikinnitusmärk, mis vastab IV lisas esitatud näidisele;

4.1.3. kaitsekonstruktsiooni seerianumber;

4.1.4. traktori(te), millele kaitsekonstruktsioon on mõeldud, mark ja tüüp (tüübid).

4.2. Kõik nimetatud andmed peavad olema väikesel plaadil.

4.3. Märgistus peab olema nähtav, loetav ja kustutamatu.

--------------------------------------------------

II LISA

ÜMBERMINEKU KAITSEKONSTRUKTSIOONIDE JA NENDE TRAKTORILE KINNITAMISE SEADMETE TUGEVUSE KATSETAMISE TINGIMUSED

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Katse eesmärgid

Spetsiaalseadmete abil teostatavate katsete eesmärgiks on tekitada niisuguseid koormusi, mis mõjutavad ümbermineku kaitsekonstruktsiooni traktori ümberpaiskumisel. Need, III lisas kirjeldatud katsed peavad võimaldama hinnata ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise kronsteinide tugevust.

1.2. Katseks ettevalmistumine

1.2.1. Ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tuleb katsetada sellel traktoritüübil, mille jaoks see on ette nähtud. See peab olema traktorile kinnitatud vastavalt traktori ja/või ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tootja juhistele.

1.2.2. Katsetamiseks peab traktor olema varustatud kõigi seeriatootmises olevate konstruktsiooniliste elementidega, mis võivad mõjutada ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tugevust või olla vajalikud tugevuskatse teostamiseks.

Samuti tuleb paigaldada osad, mis võivad põhjustada ohtu liikumisruumis, et uurida nende vastavust käesoleva lisa punkti 4.1 nõuetele.

1.2.3. Katsed teostatakse paigalseisva traktoriga.

1.3. Traktori mass

Valemites (vt. lisa III A ja III B) pendelraskuse langemiskõrguse ja muljumisjõu arvutamiseks kasutatav mõõdetud mass W peab olema vähemalt nii suur, nagu sätestatud direktiivi 74/150/EMÜ I lisa punktis 2.4 (st lisaseadmeteta, kuid koos jahutusvedeliku, õlide, kütuse, tööriistade ja juhiga) pluss ümbermineku kaitsekonstruktsioon miinus 75 kg. Kaasa ei ole arvatud vabalt valitavaid eesmisi ja tagumisi ballastraskusi, rehviballasti, külgemonteeritud tööriistu, külgemonteeritud seadmeid ega mistahes eriosi.

2. APARATUUR JA SEADMED

2.1. Pendelraskus

2.1.1. Pendelraskus riputatakse kahe keti või terastrossiga konksude otsa vähemalt 6 m kõrgusele maapinnast.

2.1.2. Raskus peab olema 2000 ± 20 kg, arvestamata kettide või trosside kaalu, mis ei tohi ületada 100 kg. Löögipinna külgede pikkus peab olema 680 ± 20 mm (vt IV lisa joonist 4). Raskus tuleb täita nii, et selle raskuskeskme asukoht oleks konstantne.

2.1.3. Tuleb tagada vajalikud vahendid raskuse pendlina tagasitõmbamiseks iga katse jaoks määratud kõrgusele. Kiirvabastusmehhanism võimaldab raskusel allapoole kiikuda, muutmata kaldenurka tugikettide või -trosside suhtes.

2.2. Pendli toed

Pendli kinnituskonksud peavad olema jäigalt fikseeritud, et nende kõrvalekalle ei ületaks mistahes suunas 1 % langemiskõrgusest.

2.3. Kinnitusköied

2.3.1. Traktor tuleb tõkestus- ja pingutusvahendite abil jäigalt kinnitada stabiilsele betoonalusele paigaldatud rööbaste külge. Rööbaste paigutus peab võimaldama traktori kinnitamist, nagu näidatud IV lisa joonistel 5, 6 ja 7. Traktori rattad ja kõik kasutatavad teljetoed peavad iga katse ajal toetuma stabiilsele alusele.

2.3.2. Lisaks pingutusvahenditele ja rööbaste kinnitustele kinnitatakse traktor ettenähtud mõõdus terastrossiga.

Nimetatud tross peab olema ümarkeerme ja kiudsüdamikuga, konstruktsiooniga 6 × 19 vastavalt ISO 2408 standardile. Trossi nominaalläbimõõt peab olema 13 mm.

2.3.3. Raamjuhtimisega traktori keskmine pöördsild tuleb nõuetekohaselt toestada ja esi-, külg- ja tagantlöökide ning muljumiskatsete jaoks kinnitada ning lisaks toestada külglöögi puhuks küljelt. Kui see lihtsustab trosside nõuetekohast kinnitamist, ei pea esi- ja tagarattad olema ühel joonel.

2.4. Rattatugi ja pruss

2.4.1. Prussi kasutatakse rattatoena külglöögi korral, nagu näidatud IV lisa joonisel 7.

2.4.2. Põranda külge kinnitatakse kandiline, ligikaudu 150 mm läbimõõduga okaspuupruss, et toetada rehve löögi vastasküljelt vastavalt IV lisa joonistele 5, 6 ja 7.

2.5. Raamjuhtimisega traktorite tugipostid ja kinnitustrossid

2.5.1. Raamjuhtimisega traktorite puhul kasutatakse lisatugesid ja kinnitusi. Nende eesmärgiks on tagada, et traktori osa, millele ümbermineku kaitsekonstruktsioon on paigaldatud, oleks sama jäik kui vastav osa jäigal traktoril.

2.5.2. Täiendavad üksikasjad löögi- ja muljumiskatsete kohta on esitatud III lisas.

2.6. Muljumisseade

IV lisa joonisel 8 näidatud seade suudab rakendada ümbermineku kaitsekonstruktsioonile allapoole suunatud jõudu läbi ligikaudu 250 mm laiuse jäiga prussi, mis on universaalliigendite abil ühendatud koormust rakendava mehhanismiga. Tuleb kasutada sobivaid teljetugesid, et traktori rehvid ei peaks muljumisjõudu taluma.

2.7. Mõõteseadmed

2.7.1. III A ja III B lisas kirjeldatud katsete puhul tuleb kasutada seadet, millel on tihedalt horisontaalvarvale paigaldatud liikuv hõõrdekrae maksimaalse läbipaindemomendi ja jääkläbipainde vahe mõõtmiseks külglöögi katse ajal.

2.7.2. III A lisas kirjeldatud katsete puhul tuleb pärast laboratoorset katset teostada mõõtmised, et teha kindlaks, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on sisenenud III A lisa punktis 2 kirjeldatud liikumisruumi.

2.7.3. III B lisas kirjeldatud katsete jaoks tuleb kasutada varustust, kaasa arvatud fotovarustus, mis võimaldaks pärast laboratoorseid katseid kindlaks määrata, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on katse ajal sisenenud või puutunud kokku III B lisa punktis 2 kirjeldatud liikumisruumiga.

2.8. Mõõtmiste tolerantsid

Katsete käigus sooritatud mõõtmistel on lubatud järgmised tolerantsid:

2.8.1. katsete ajal mõõdetud lineaarmõõtmed (välja arvatud 2.8.2); kaitsekonstruktsiooni ja traktori mõõtmed, liikumisruumi ja rehvi läbipainded kinnitamisel löögikatsete jaoks: ± 3 mm;

2.8.2. löögikatseteks paigaldatud pendelraskuse kõrgus: ± 6 mm;

2.8.3. traktori mõõdetud mass: ± 20 kg;

2.8.4. muljumiskatsetes rakendatav koormus: ± 2 %;

2.8.5. raskust toetavate kettide või terastrosside nurk löögipunktis: ± 2°.

3. KATSED

3.1. Üldnõuded

3.1.1. Katsete järjekord

3.1.1.1. Alljärgnevalt on toodud katsete nimekiri ja järjekord. Punktide numbrid on need, mille all katseid III A ja III B lisas kirjeldatakse:

1. löök tagant: | 1.1, |

2. muljumiskatse tagant: | 1.4, |

3. löök eest: | 1.2, |

4. löök küljelt: | 1.3, |

5. muljumiskatse eest: | 1.5. |

3.1.1.2. Kui katse käigus mõni tõkestusvahendite osa liigub või puruneb, tuleb katset korrata.

3.1.1.3. Katse ajal ei tohi traktorit ega ümbermineku kaitsekonstruktsiooni parandada ega reguleerida.

3.1.1.4. Traktoril peab kogu katse vältel olema sees tühikäik ja pidurid välja lülitatud.

3.1.2. Rataste laius

Võimalusel tuleks tagarataste vaheline laius valida selline, et ümbermineku kaitsekonstruktsioon ei toetuks katse ajal rehvidele.

3.1.3. Ohtu mittetekitavate osade eemaldamine

Testitav traktor peab olema varustatud kõigi traktori ja ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osadega, mis kompleksse tervikuna on mõeldud juhi kaitseks, sh kaitseks ilmastiku mõjude eest. Lubatud on turvaklaasist või sarnasest materjalist esi-, külg- ja tagaakende ning mistahes niisuguste eemaldatavate paneelide, lisaseadmete ja tarvikute eemaldamine, millel puudub konstruktsiooni tugevdav funktsioon ja mis ei kujuta ümberpaiskumise korral ohtu.

3.1.4. Löökide suund

Külglöök antakse traktori sellele küljele, mille puhul on tõenäoline suurima deformatsiooni tekkimine. Tagantlöök antakse külglöögist kõige kaugemale nurgale ja eestlöök külglöögile lähimale nurgale.

3.1.5. Rehvide rõhud ja läbipainded

Rehvides ei tohi olla veeballasti. Erinevate katsete ajaks köitega kinnitatud rehvide rõhud ja läbipainded peavad vastama alljärgnevale tabelile:

| Rehvi rõhk (baarides) | Läbipaine (mm) |

Radiaalrehvid | Diagonaalrehvid | Eesmised: | Tagumised: |

Eesmised: | Tagumised: | Eesmised: | Tagumised: |

Neljarattavedu, esi- ja tagarattad ühesuurused | 1,20 | 1,20 | 1,00 | 1,00 | 25 | 25 |

Neljarattavedu, esirattad väiksemad kui tagarattad | 1,80 | 1,20 | 1,50 | 1,00 | 20 | 25 |

Kaherattavedu | 2,40 | 1,20 | 2,00 | 1,00 | 15 | 25 |

4. TULEMUSTE TÕLGENDAMINE

4.1. Kõik osa EMÜ tüübikinnituse saamiseks esitatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonid loetakse tugevusnõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:

4.1.1. puuduvad murrud ja praod (vastavalt III A ja III B lisa punktis 3.1. kirjeldatule);

4.1.2. III A lisa katsete puhul: ükski liikumisruumi osa ei asu väljaspool ümbermineku kaitsekonstruktsiooni;

III B lisa katsete puhul: ümbermineku kaitsekonstruktsioon pole ühegi löögi ega muljumiskatse ajal sisenenud liikumisruumi ega asu väljaspool ümbermineku kaitsekonstruktsiooni, nagu on kirjeldatud III B lisa punktis 3.2;

4.1.3. III A lisa katsete puhul: III A lisa punktis 3.3. nimetatud maksimaalse läbipaindemomendi ja jääkläbipainde vahe ei ületa 15 cm;

III B lisa katsete puhul: külglöögi katse ajal ei ületa III B lisa punktis 3.3. nimetatud maksimaalse läbipaindemomendi ja jääkläbipainde vahe 25 cm.

4.2. Puuduvad muud juhti ohustavad tegurid: näiteks ohtlikult puruneda võiv klaas, ebapiisav polsterdus katuse siseküljel või kohas, mille vastu juht võib pea lüüa.

5. KATSEPROTOKOLL

5.1. Katseprotokoll lisatakse VII lisas nimetatud osa EMÜ tüübikinnitustunnistuse juurde. Protokolli esitamist kirjeldatakse V lisas. Protokoll peab sisaldama järgmist:

5.1.1. ümbermineku kaitsekonstruktsiooni kuju ja ehituse üldine kirjeldus, kaasa arvatud materjalid ja kinnitused; traktori välismõõtmed koos paigaldatud kaitsekonstruktsiooniga; peamised sisemõõtmed; minimaalne kaugus roolirattast; külgmine kaugus roolirattast kaitsekonstruktsiooni külgedeni; kaitsekonstruktsiooni katuse kõrgus istme või istme võrdluspunkti kohal ja jalatoe kohal (kui viimane on olemas); kaitsekonstruktsiooni osadega määratud tavalise sisse- ja väljapääsu ning varuväljapääsu detailne kirjeldus; ja kütte- ning vajadusel ventilatsioonisüsteemi detailne kirjeldus;

5.1.2. mistahes erivahendite, näiteks traktori rullumist takistavate seadmete üksikasjalik kirjeldus;

5.1.3. pea- ja õlavigastuste vältimiseks ning müra vähendamiseks mõeldud sisepolstri lühikirjeldus;

5.1.4. aruanne paigaldatud tuuleklaasi ja teiste klaaside tüübist.

5.2. Protokollis tuleb selgelt määratleda katsetamiseks kasutatud traktori tüüp (mark, tüüp, kaubanduslik kirjeldus jne) ning tüübid, millistel kasutamiseks nimetatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon on mõeldud.

5.3. Kui osa EMÜ tüübikinnitust laiendatakse teistele traktoritüüpidele, peab protokoll sisaldama täpset viidet algsele osa EMÜ tüübikinnitusele ning osutama korrektselt I lisa punktis 3.4 kehtestatud nõuetele.

--------------------------------------------------

III LISA

KATSEMENETLUSED

A – KATSEMEETOD I

1. LÖÖGI- JA MULJUMSTESTID

1.1. Löök tagant

1.1.1. Traktor paigutatakse raskuse suhtes selliselt, et löök tabab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni punktis, kus raskuse löögikülg ja tugiketid või terastrossid on vertikaaltelje suhtes 20kraadise nurga all, välja arvatud juhul, kui ümbermineku kaitsekonstruktsiooni nurk on läbipainde ajal vertikaaltelje suhtes suurem. Niisugusel juhul reguleeritakse raskuse löögikülge lisatoe abil selliselt, et see oleks maksimaalse läbipainde momendil ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga löögipunktis paralleelne, kusjuures tugiketid või terastrossid jäävad vertikaaltelje suhtes 20kraadise nurga alla. Tuleb rakendada abinõusid vähendamaks võimalust, et raskus puutepunktis kõrvale pöördub. Raskuse rippumiskõrgus peab olema reguleeritud selliselt, et selle raskuskeskme koht läbiks puutepunkti.

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsekonstruktsiooni see osa, mis traktori tahapoole ümberpaiskumisel tõenäoliselt esimesena maad puudutab, tavaliselt ülemine serv. Raskuse raskuskese peab paiknema ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva laiusest ühe kuuendiku võrra ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva puudutavast, traktori kesktasapinnaga paralleelsest vertikaaltasapinnast seespool.

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tagaserva kõver algab vertikaaltasapinnast kaugemalt, antakse löök kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne (vaata IV lisa joonist 9).

Kui löögipind on väljaulatuva osa tõttu raskuse jaoks ebapiisav, kinnitatakse selle osa külge sobiva paksuse ja sügavusega umbes 300 mm pikkune terasplaat nii, et ei mõjutata ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tugevust.

1.1.2. Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge. Kinnituskohad peavad paiknema ligikaudu 2 m tagumisest teljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool. Need peavad paiknema kas pendli raskuskeskme liikumise tasandil või peab enam kui üks kinnitusköitest andma sellel tasandil resultantjõu, nagu näidatud IV lisa joonisel 5.

Kinnitusköied pingutatakse selliselt, et esi- ja tagarehvide läbipainded vastaksid II lisa punktile 3.1.5. Kui kinnitusköied on pingutatud, kinnitatakse tagarataste ette 150 mm läbimõõduga neljakandiline puitpruss ja surutakse tihedalt rataste vastu.

1.1.3. Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on kinnitatud ümbermineku kaitsestruktuur, käsitletakse nagu tagatelge IV lisa joonisel 5. Seejärel toestatakse liigenduspunkt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse terastrossiga kindlalt rööbaste külge.

1.1.4. Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab valemile:

kus H on langemiskõrgus millimeetrites ja W traktori mass vastavalt definitsioonile II lisa punktis 1.3.

Seejärel raskus vallandatakse ja lastakse põrgata vastu ümbermineku kaitsekonstruktsiooni.

1.2. Löök eest

1.2.1. Traktor paigutatakse raskuse suhtes selliselt, et löök tabab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni punktis, kus raskuse löögikülg ja tugiketid või terastrossid on vertikaaltelje suhtes 20kraadise nurga all, välja arvatud juhul, kui ümbermineku kaitsekonstruktsiooni nurk on läbipainde ajal vertikaaltelje suhtes suurem. Niisugusel juhul reguleeritakse raskuse löögikülge lisatoe abil selliselt, et see oleks maksimaalse läbipainde momendil ümbermineku kaitsekonstruktsiooniga löögipunktis paralleelne, kusjuures tugiketid või terastrossid jäävad vertikaaltelje suhtes 20kraadise nurga alla. Tuleb rakendada abinõusid vähendamaks võimalust, et raskus puutepunktis kõrvale pöördub. Raskuse rippumiskõrgus peab olema reguleeritud selliselt, et selle raskuskese läbiks puutepunkti.

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsekonstruktsiooni see osa, mis traktori edaspidi liikumisel külili paiskumise korral kõige esimesena maad puudutab, tavaliselt eesmine ülemine nurk. Raskuse raskuskese ei tohi paikneda ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva kaugeimat välispunkti puudutavast, traktori kesktasapinnaga paralleelsest vertikaaltasapinnast enam kui 80 mm kaugusel.

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni esiserva kõver algab vertikaaltasapinnast kaugemalt kui 80 mm, antakse look kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne (vt IV lisa joonist 9).

1.2.2. Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge, nagu näidatud IV lisa joonisel 6. Kinnituspunktid peavad paiknema ligikaudu 2 m tagateljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool.

1.2.3. Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on kinnitatud ümbermineku kaitsestruktuur, käsitletakse nagu esitelge IV lisa joonisel 6. Seejärel toestatakse liigenduspunkt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse terastrossiga kindlalt rööbaste külge.

1.2.4. Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab valemile:

1.3. Löök küljelt

1.3.1. Traktor paigutatakse raskuse suhtes selliselt, et löök tabab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni siis, kui raskuse löögikülg ja tugiketid või terastrossid on vertikaalsed, välja arvatud juhul, kui kaitsekonstruktsioon ei ole läbipainde ajal puutepunktis vertikaalne. Niisugusel juhul reguleeritakse raskuse löögikülge lisatoe abil selliselt, et see oleks puutepunktis maksimaalse läbipainde ajal kaitsekonstruktsiooniga paralleelne, kusjuures tugiketid või terastrossid jäävad vertikaalseks. Raskuse rippumiskõrgus peab olema reguleeritud selliselt, et selle raskuskese läbiks puutepunkti.

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsestruktuuri osa, mis traktori külilipaiskumise puhul tabab maapinda tõenäoliselt esimesena, tavaliselt ülaserv. Kui pole kindel, et esimesena tabab maapinda selle serva mingi muu osa, asub löögipunkt traktori kesktasapinnaga täisnurga all oleval tasapinnal ning läbib keskmisesse asendisse reguleeritud istme keskosa. Tuleb rakendada abinõusid vähendamaks võimalust, et raskus puutepunktis kõrvale pöördub.

1.3.2. Jäikadel traktoritel kinnitatakse löögiküljelt mistahes telg, mille asend on kaitsekonstruktsiooni suhtes muutumatu. Kaherattaveoga traktoritel on selleks tavaliselt tagatelg; toimingu kirjeldus on esitatud IV lisa joonisel 7. Kaks kinnitusköit tõmmatakse üle telje otse selle all asuvatest punktidest, üks tõmmatakse kinnituspunktile umbes 1,5 m teljest eespool, teine kinnituspunktile umbes 1,5 m teljest tagapool. Kinnitused pingutatakse selliselt, et kinnituse kõrval asuvas rehvis tekiks läbipaine, nagu näidatud II lisa punktis 3.1.5. Pärast kinnitamist asetatakse raskuse vastas asuvale rattale toeks puitpruss ja kinnitatakse see kindlalt põranda külge nii, et see suruks löögi ajal tihedasti vastu velge, nagu näidatud IV lisa joonisel 7. Prussi pikkus tuleb valida selliselt, et see oleks ratta vastu asetatuna horisontaaltelje suhtes 30 ± 3° nurga all. Prussi pikkus peab ületama paksuse 20 kuni 25 korda ja laius paksuse kaks kuni kolm korda. Mõlema telje külgsuunalist liikumist takistatakse prussiga, mis kinnitatakse löögikülje vastasküljel vastu ratta väliskülge põranda külge.

1.3.3. Raamjuhtimisega traktor tuleb kinnitada selliselt, et kaitsekonstruktsiooni kandev traktoriosa oleks maapinna külge kinnitatud liikumatult, nagu jäigal traktoril.

Raamjuhtimisega traktori mõlemad teljed kinnitatakse maapinna külge. Selle traktoriosa telg ja rattad, millele on kinnitatud kaitsekonstruktsioon, kinnitatakse ja toestatakse vastavalt IV lisa joonisele 7. Liigenduspunkt toestatakse vähemalt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse maapinnal asuvate rööbaste külge. Liigenduspunkti vastu asetatakse tugipost, mis kinnitatakse põranda külge nii, et see toimib samuti kui tagumise ratta vastu asetatud tugi ning toetus on samasugune nagu jäiga traktori puhul.

1.3.4. Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab valemile:

1.4. Muljumine tagant

Traktor paigaldatakse II lisa punktis 2.6 kirjeldatud ja IV lisa joonistel 8 ja 10 näidatud kinnitussüsteemis selliselt, et prussi tagaserv asetseks kaitsekonstruktsiooni ülemise tagumise koormust kandva osa peal ja traktori pikisuunaline kesktasapind oleks prussile jõu rakendamise punktide keskel.

Teljetoed asetatakse telgede alla selliselt, et rehvid ei peaks muljumisjõudu taluma. Rakendatav jõud peab vastama traktori kahekordsele massile, nagu määratletud II lisa punktis 1.3. Võimalik, et ka traktori esiosa tuleb kinnitada.

1.5. Muljumine eest

1.5.1. Analoogiline tagant muljumise katsega, välja arvatud asjaolu, et prussi esiserv peab asetsema ümbermineku kaitsekonstruktsiooni eesmise ülaosa peal.

1.5.2. Kui kaitsekonstruktsiooni katuse esiosa täielikule muljumisele vastu ei pea, rakendatakse jõudu kuni katuse sel määral paindumiseni, et see ühtib tasapinnaga, mis ühendab ümbermineku kaitsestruktuuri ülaosa traktori esikülje selle osaga, mis ümbermineku korral suudab taluda traktori massi. Seejärel jõu rakendamine lõpetatakse ja traktor paigutatakse ümber nii, et pruss on traktori tagaosa täieliku ümbermineku korral toetava kaitsekonstruktsiooni punkti kohal, nagu näidatud IV lisa joonisel 10. Seejärel rakendatakse kogu jõud uuesti.

2. LIIKUMISRUUM

2.1. Kui traktor seisab horisontaalsel pinnal, määratletakse "liikumisruum" tasapindade abil järgnevalt:

- horisontaalne, 95 cm kokkusurutud istme kohal,

- vertikaalne, traktori kesktasapinnaga risti ja 10 cm istme seljatoest tagapool,

- vertikaalne, traktori kesktasapinnaga paralleelne ja 25 cm istme keskpunktist vasakul,

- vertikaalne, traktori kesktasapinnaga paralleelne ja 25 cm istme keskpunktist paremal,

- kaldpind, milles sisaldub traktori kesktasapinna suhtes täisnurga all olev horisontaaljoon 95 cm kokkusurutud istmest kõrgemalt ja 45 cm (pluss istme tavaline edasi-tagasi liikumine) istme seljatoe eest. Nimetatud kaldpind asub rooliratta ees ning selle lähim punkt on 4 cm kaugusel roolirattast.

2.2. Istme seljatoe juures polsterdust ei arvestata. Iste peab olema traktori juhtimisel kasutatavas kõige tagumises asendis ning kui kõrgus on eraldi reguleeritav, siis kõrgeimal positsioonil. Kui istme vedrustus on reguleeritav, peab see olema keskmisel näidul ning sellele rakendatav koormus peab olema 75 kg.

3. TEOSTATAVAD MÕÕTMISED

3.1. Murrud ja praod

Pärast iga katset kontrollitakse kõiki traktori konstruktsioonielemente, liitekohti ja kinnituskronsteine visuaalselt võimalike murdumiste ja pragude suhtes, pööramata tähelepanu väikestele pragudele ebaolulistes osades.

3.2. Liikumisruum

3.2.1. Pärast iga katset vaadatakse ümbermineku kaitsekonstruktsioon üle ja kontrollitakse, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on tunginud punktis 2 määratletud juhiistet ümbritsevasse liikumisruumi.

3.2.2. Lisaks kontrollitakse kaitsekonstruktsiooni ja tehakse kindlaks, ega mõni liikumisruumi osa ei asu väljaspool kaitsekonstruktsiooni kaitstavat ala. Liikumisruum loetakse kaitsekonstruktsiooni kaitsealast välja jäävaks juhul, kui mõni selle osa on traktori ümberpaiskumisel löögi saamise suunas maapinda puudutanud. Selleks otstarbeks peavad rehvid ja teljelaius olema tootja poolt lubatud väikseima suurusega.

3.3. Maksimaalne läbipaindemoment

Külglöögi katsel tuleb registreerida maksimaalse läbipainde ja jääkläbipainde vahe 950 mm kõrgusel koormatud istme kohal. II lisa punktis 2.7.1 kirjeldatud varva üks ots kinnitatakse ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa külge ning teine asetatakse vertikaalstandardi avasse. Hõõrdekrae asend varval pärast lööki näitab maksimaalset läbipaindemomenti.

3.4. Püsiläbipaine

Pärast viimast survekatset tuleb registreerida kaitsekonstruktsiooni püsiläbipaine. Selleks tuleb enne katse läbiviimist üles märkida peamiste ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osade asend istme suhtes.

B – KATSEMEETOD II

1. LÖÖGI- JA MULJUMISKATSED

1.1. Löök tagant

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tagaserva kõver algab vertikaaltasapinnas kaugemalt, antakse löök kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne. (vaata IV lisa joonist 9).

1.1.2. Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge. Kinnituskohad peavad paiknema ligikaudu 2 m tagumisest teljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool. Need peavad paiknema kas tasandil, mida mööda pendli raskuskese liigub või peab enam kui üks kinnitusköitest andma sellel tasandil resultantjõu, nagu näidatud IV lisa joonisel 5.

Kinnitusköied pingutatakse selliselt, et esi- ja tagarehvide läbipainded vastaksid II lisa punktile 3.1.5. Kui kinnitused on pingutatud, kinnitatakse tagarataste ette 150 mm läbimõõduga neljakandiline puitpruss ja surutakse tihedalt rataste vastu.

1.1.3. Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on paigaldatud ümbermineku kaitsekonstruktsioon, käsitletakse nagu tagatelge IV lisa joonisel 5. Liigenduskoht toestatakse vähemalt 100 mm läbimõõduga neljakandilise prussiga ning kinnitatakse terastrossidega kindlalt maapinnal asuvate rööbaste külge.

1.1.4. H = 2·165 × 10

× WL

2 või

H = 5·73 × 10

× I

kus

H = langemise kõrgus millimeetrites,

W = traktori mass, nagu määratletud II lisa punktis 1.3,

L = traktori maksimaalne baas millimeetrites,

I = tagatelje inertsimoment, eemaldatud ratastega, kilogrammides ruutmeetri kohta (kg/m2).

Seejärel raskus vallandatakse ja lastakse põrgata vastu ümbermineku kaitsekonstruktsiooni.

1.1.5. Tagantlööki ei katsetata traktoril, mille massist vastavalt II lisa punktis 1.3 määratletule vähemalt 50 % kannab esitelg.

1.2. Löök eest

Löögipunktiks on ümbermineku kaitsekonstruktsiooni see osa, mis traktori edaspidi liikumisel külili paiskumisel tõenäoliselt kõige esimesena maad puudutab, tavaliselt eesmine ülemine nurk. Raskuse raskuskese ei tohi paikneda ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaserva kaugeimat välispunkti puudutavast, traktori kesktasapinnaga paralleelsest vertikaaltasapinnast enam kui 80 mm kaugusel.

Kui aga ümbermineku kaitsekonstruktsiooni esiserva kõver algab kaugemalt kui 80 mm vertikaaltasapinnast, antakse löök kõvera alguses, st punktis, kus nimetatud kõver on traktori kesktasapinnaga täisnurkselt paikneva joone suhtes tangensiaalne (vt IV lisa joonist 9).

1.2.2. Jäiga kerega traktorid kinnitatakse maapinna külge, nagu näidatud IV lisa joonisel 6. Kinnituspunktid peavad paiknema ligikaudu 2 m tagateljest tagapool ja 1,5 m esiteljest eespool.

1.2.3. Raamjuhtimisega traktoritel kinnitatakse mõlemad teljed. Traktori selle osa telge, millele on kinnitatud ümbermineku kaitsestruktuur, käsitletakse nagu esitelge IV lisa joonisel 6. Seejärel toestatakse liigenduspunkt vähemalt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse terastrossiga kindlalt rööbaste külge.

1.2.4. Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunkti kohal vastab valemile:

1.3. Löök küljelt

1.3.2. Jäikadel traktoritel kinnitatakse löögiküljelt mistahes telg, mille asend on kaitsekonstruktsiooni suhtes muutumatu. Kaherattaveoga traktoritel on selleks tavaliselt tagatelg; toimingu kirjeldus on esitatud IV lisa joonisel 7. Kaks kinnitusköit tõmmatakse üle telje otse selle all asuvatest punktidest, üks tõmmatakse kinnituspunktile umbes 1,5 m teljest eespool, teine kinnituspunktile umbes 1,5 m teljest tagapool. Kinnitused pingutatakse selliselt, et kinnituse kõrval asuvas rehvis tekiks läbipaine, nagu näidatud II lisa punktis 3.1.5. Pärast kinnitamist asetatakse raskuse vastas asuvale rattale toeks puitpruss ja kinnitatakse see kindlalt põranda külge nii, et see suruks löögi ajal tihedasti vastu velge, nagu näidatud IV lisa joonisel 7. Prussi pikkus tuleb valida selliselt, et see oleks ratta vastu asetatuna horisontaaltelje suhtes 30 ± 3° nurga all. Prussi pikkus peab ületama paksuse 20–25 korda ja laius paksuse kaks kuni kolm korda. Mõlema telje külgsuunalist liikumist takistatakse prussiga, mis kinnitatakse löögikülje vastasküljel vastu ratta väliskülge põranda külge.

1.3.3. Raamjuhtimisega traktor tuleb kinnitada selliselt, et kaitsekonstruktsiooni kandev traktoriosa oleks liikumatult maapinna külge kinnitatud, nagu jäigal traktoril.

Raamjuhtimisega traktori mõlemad teljed kinnitatakse maapinna külge. Selle traktoriosa telg ja rattad, millele on kinnitatud kaitsekonstruktsioon, kinnitatakse ja toestatakse vastavalt IV lisa joonisel 7 näidatule. Liigenduspunkt toestatakse vähemalt 100 mm paksuse neljakandilise prussiga ja kinnitatakse maapinnal asuvate rööbaste külge. Liigenduspunkti vastu asetatakse tugipost, mis kinnitatakse põranda külge nii, et see toimib samuti kui tagumise ratta vastu asetatud tugi ning toetus on samasugune, nagu jäiga traktori puhul.

1.3.4. Raskus tõmmatakse tagasi nii, et selle raskuskeskme kõrgus löögipunktis vastab valemile:

1.4. Muljumine tagant

Teljetoed asetatakse telgede alla nii, et rehvid ei peaks muljumisjõudu taluma. Rakendatav jõud peab vastama traktori kahekordsele massile, nagu määratletud II lisa punktis 1.3. Võimalik, et ka traktori esiosa tuleb kinnitada.

1.5. Muljumine eest

1.5.1. Analoogiline tagant muljumise katsega, välja arvatud asjaolu, et prussi esiserv peab asetsema ümbermineku kaitsekonstruktsiooni eesmise ülaosa peal.

1.5.2. Kui kaitsekonstruktsiooni katuse esiosa täielikule muljumisele vastu ei pea, rakendatakse jõudu kuni katuse sel määral paindumiseni, et see ühtib tasapinnaga, mis ühendab ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa traktori esikülje selle osaga, mis ümbermineku korral suudab traktori massi taluda. Seejärel jõu rakendamine lõpetatakse ja traktor paigutatakse ümber nii, et pruss on kaitsekonstruktsiooni selle punkti kohal, mis toetab traktori tagaosa täieliku ümbermineku korral, nagu näidatud IV lisa joonisel 10. Seejärel rakendatakse kogu jõud uuesti.

2. LIIKUMISRUUM

2.1. Liikumisruum on näidatud IV lisa joonisel 3 ning see on harilikult määratud traktori suhtes pikisuunalise vertikaalse baastasandiga, mis läbib punktis 2.3 kirjeldatud istme võrdluspunkti ja rooliratta keskme. Eelduseks on, et baastasand liigub löökide ajal istmega horisontaalselt, kuid jääb traktori põranda või ümbermineku kaitsekonstruktsiooni suhtes risti (juhul, kui see on elastselt monteeritud).

Kui rooliratta asend on reguleeritav, peab see olema normaalses juhtimisasendis.

2.2. Liikumisruumi piirid on järgmised:

2.2.1. 250 mm vertikaaltasandid baastasandi mõlemal küljel, mis ulatuvad istme võrdluspunktist 300 mm ülespoole;

2.2.2. paralleeltasandid, mis ulatuvad punktis 2.2.1. nimetatud tasandite ülaservast maksimaalselt 900 mm võrra istme võrdluspunktist kõrgemale ja on kaldu selliselt, et külglöögi poolsel küljel asuva tasandi üleserv on tausttasapinnast vähemalt 100 mm kaugusel;

2.2.3. horisontaaltasand 900 mm istme võrdluspunktist kõrgemal;

2.2.4. kaldpind, mis on baastasandiga risti ja hõlmab punkti 900 mm kõrgusel otse istme võrdluspunkti kohal ning istme konstruktsiooni (vedrustus kaasa arvatud) kõige tagumist punkti;

2.2.5. baastasandiga ristisuunaline vertikaaltasand, mis ulatub istme kõige tagumisest punktist allapoole;

2.2.6. baastasandiga risti olev kõverjooneline pind raadiusega 120 mm, tasandite 2.2.3 ja 2.2.4 suhtes tangensiaalne;

2.2.7. baastasandiga risti olev kõverjooneline pind raadiusega 900 mm, mis ulatub istme võrdluspunktist 150 mm ettepoole jäävas punktis 400 mm tasandist 2.2.3 ettepoole ja on selle suhtes tangensiaalne;

2.2.8. baastasandiga risti olev kaldpind, mis ühineb pinnaga 2.2.7 selle esiservas ning möödub roolirattast 40 mm kauguselt. Rooliratta kõrge asendi puhul asendatakse see tasand pinna 2.2.7 suhtes tangenstasandiga;

2.2.9. baastasandiga risti olev vertikaaltasand, 40 mm roolirattast eespool;

2.2.10. istme võrdluspunkti läbiv horisontaaltasand.

2.3. Istme asukoht ja võrdluspunkt

2.3.1. Punktis 2.1 kirjeldatud liikumisruumi määratlemiseks peab iste olema mistahes horisontaalse reguleerimisvahemiku kõige tagumises asendis. Samuti tuleb iste paigutada vertikaalse reguleerimisvahemiku keskpunkti (juhul, kui seda on võimalik horisontaalasendist sõltumatult reguleerida).

Võrdluspunkti määramisel inimkeha koormuse simuleerimiseks kasutatakse IV lisa joonistel 1 ja 2 toodud aparatuuri. Aparatuur koosneb istme tahvlist ja seljatoe tahvlitest. Alumine seljatoe tahvel liigendatakse istmikuluu (A) ja niuete (B), piirkonnas, kusjuures liigendus (B) on reguleeritav.

2.3.2. Võrdluspunktiks on punkt istme pikisuunalises kestasandis, kus lõikuvad seljatoe alumise osa tangensiaaltasand ja horisontaaltasand. Nimetatud horisontaaltasand lõikab istmeosa tahvli alumist osa 150 mm ülalnimetatud puutujast eespool.

2.3.3. Kui istme vedrustus on juhi kaalu järgi reguleeritav, tuleb see reguleerida dünaamilise vahemiku keskpunkti.

Aparatuur asetatakse istmele. Seejärel rakendatakse sellele 50 mm liigendusest (A) eespool asuvas punktis jõudu 550 N ning kaks seljatoe tahvli osa surutakse tangensiaalselt kergelt vastu seljatuge.

2.3.4. Kui igale seljatoe piirkonnale (nimmepiirkonnast üleval ja all) pole võimalik kindlaid puutujaid määrata, tuleb toimida järgnevalt:

2.3.4.1. kui alumise piirkonna puutujat pole võimalik täpselt määrata: seljatoe tahvli alumine osa surutakse vertikaalselt vastu seljatuge;

2.3.4.2. Kui ülemise piirkonna puutujat pole võimalik täpselt määrata: liigendus (B) fikseeritakse 230 mm kõrgusel istme võrdluspunkti kohal, kui seljatoe tahvli alumine osa on vertikaalne. Seejärel surutakse seljatoe tahvli kaks osa kergelt tangensiaalselt vastu seljatuge.

3. TEOSTATAVAD MÕÕTMISED

3.1. Murrud ja praod

3.2. Liikumisruum

3.2.1. Pärast iga katset vaadatakse ümbermineku kaitsekonstruktsioon üle ja kontrollitakse, kas mõni kaitsekonstruktsiooni osa on tunginud punktides 2.1. ja 2.2 määratletud, juhiistet ümbritsevasse liikumisruumi.

3.3. Maksimaalne läbipaindemoment

Külglöögi katsel tuleb registreerida maksimaalse läbipainde ja jääkläbipainde vahe istme võrdluspunktist 900 mm kõrgusel ja 150 mm eespool. II lisa punktis 2.7.1 kirjeldatud varva üks ots kinnitatakse ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ülaosa külge ning teine asetatakse vertikaalstandardi avasse. Hõõrdekrae asend varval pärast lööki näitab maksimaalset läbipaindemomenti.

3.4. Püsiläbipaine

--------------------------------------------------

IV LISA

JOONISED

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

V LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

VI LISA

MÄRGID

Osa EMÜ tüübikinnitusmärk koosneb väikest e-tähte ümbritsevast ristkülikust, millele järgneb/järgnevad tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/eraldustähed või number:

1 – Saksamaa,

2 – Prantsusmaa,

3 – Itaalia,

4 – Madalmaad,

6 – Belgia,

11 – Ühendkuningriik

13 – Luksemburg,

DK – Taani,

IRL – Iirimaa.

Ristküliku läheduses peab paiknema ka osa EMÜ tüübikinnituse number, mis ühtib ümbermineku kaitsekonstruktsiooni tugevuse ja selle traktorile kinnitamise seadme kohta väljastatud osa EMÜ tüübikinnitustunnistuse numbriga.

+++++ TIFF +++++

Ülaltoodu on osa EMÜ tüübikinnitusmärki kandev ümbermineku kaitsekonstruktsioon, mis on tüübikinnituse saanud Saksamaal (e 1) ning kannab numbrit 1471.

--------------------------------------------------

VII LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

VIII LISA

EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TINGIMUSED

1. Taotluse traktorile osa EMÜ tüübikinnituse saamiseks ümbermineku kaitsekonstruktsiooni ja selle traktorile kinnitamise seadme tugevuse osas esitab traktori tootja või tema volitatud esindaja.

2. Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse tüübikinnituskatsete läbiviimiseks kinnitatud traktoritüübi representatiivtraktor, millel on nõuetekohaselt monteeritud kaitsekonstruktsioon ja selle kinnitused.

3. Tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutav tehniline teenistus kontrollib, kas kinnitatud kaitsekonstruktsiooni tüüp sobib paigaldamiseks sellele traktoritüübile, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse. Eelkõige tehakse kindlaks, kas kaitsekonstruktsiooni vastab sellele, mida katsetati osa EMÜ tüübikinnituse andmisel.

4. Tüübikinnituse omanik võib taotleda selle laiendamist muudele kaitsekonstruktsioonide tüüpidele.

5. Pädevad asutused annavad nimetatud laienduse järgmistel tingimustel:

5.1. uut tüüpi ümbermineku kaitsekonstruktsioon ja selle kinnitus traktorile on saanud osa EMÜ tüübikinnituse;

5.2. see on projekteeritud paigaldamiseks traktoritüübile, mille jaoks taotletakse EMÜ tüübikinnituse laiendust;

5.3. kaitsekonstruktsiooni kinnitamine traktorile vastab sellele, mida katsetati osa EMÜ tüübikinnituse andmisel.

6. Tunnistus, mille näidis on esitatud IX lisas, lisatakse EMÜ tüübikinnitustunnistusele iga antud/andmisest keeldutud tüübikinnituse või tüübikinnituse laienduse puhul.

7. Kui EMÜ tüübikinnituse taotlus traktoritüübile esitatakse samaaegselt sellele traktoritüübile paigaldamiseks mõeldud ümbermineku kaitsekonstruktsiooni osa EMÜ tüübikinnituse taotlusega, ei teostata punktides 2 ja 3 sätestatud kontrolli.

--------------------------------------------------

IX LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

31977L0536