Nõukogu direktiiv,

4. november 1976,

elektrienergiaarvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(76/891/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

liikmesriikides kehtivad nii elektrienergiaarvestite ehituse kui ka kontrollimeetodite suhtes ranged määrused, mis erinevad liikmesriigiti ja takistavad seetõttu selliste arvestitega kauplemist; seetõttu on tarvis need määrused ühtlustada;

nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiviga 71/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta, [3] viimati muudetud direktiiviga 72/427/EMÜ, [4] on sätestatud EMÜ tüübikinnituse ja esmataatluse kord; kõnealuse direktiivi kohaselt on vaja kindlaks määrata tehnilised nõuded elektrienergiaarvestite ehitusele ja toimimisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse uute ühe- või mitmetariifsete otse ühendatavate induktsioonarvestite suhtes, mis on mõeldud ühe- või mitmefaasilise 50 Hz sagedusega aktiivenergia mõõtmiseks.

Artikkel 2

Elektrienergiaarvestid, millele võib anda EMÜ märgiseid ja märke, on kirjeldatud käesoleva direktiivi lisas.

Need arvestid peavad läbima EMÜ tüübikinnituse ja need esitatakse EMÜ esmataatluseks.

Artikkel 3

Liikmesriigid ei või takistada, keelata ega piirata EMÜ tüübikinnitusmärki ja EMÜ esmataatlusmärgist kandvate elektrienergiaarvestite turuleviimist ega kasutuselevõtmist.

Liikmesriigid, kes kasutavad esmataatlemisel direktiivis sätestatud lubatud piirveast väiksemat viga, võivad jätkata seda lubatud piirvea kasutamist viie ja poole aasta jooksul alates käesolevast direktiivist teatamisest.

Pidades silmas erandiperioodil saadud kogemusi ja rahvusvahelistest asutustest saadud tulemusi, võetakse kohased meetmed enne selle viie ja poole aastase perioodi lõppu direktiivi 71/316/EMÜ artiklis 19 ettenähtud korras.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. november 1976

Nõukogu nimel

eesistuja

Th. E. Westerterp

[1] EÜT C 23, 8.3.1974, lk 51.

[2] EÜT C 101, 23.11.1973, lk 6.

[3] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

[4] EÜT L 291, 28.12.1972, lk 156.

--------------------------------------------------

LISA

I PEATÜKK – MÕISTED

1. TEATAVATE LISAS KASUTATUD MÕISTETE MÄÄRATLUSED

1.1. Mõjusuurus või -tegur

Mis tahes suurus või tegur, välja arvatud mõõdetud suurus, mille mõjul mõõtmistulemus võib muutuda.

1.2. Mõjusuurusest tingitud vea varieerumine

Erinevus arvesti vigades, kui ühtsel mõjusuurusel on järjest kaks määratletud väärtust.

1.3. Mõjusuuruse tugiväärtus

Suuruse väärtus selle põhjal, kuidas on fikseeritud arvesti teatavad omadused.

1.4. Baasvool (Ib)

Voolu väärtus vastavalt sellele, kuidas on fikseeritud arvesti asjaomane toimimine.

1.5. Piirvool (Imax)

Voolu piirväärtus, mille juures arvesti vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

1.6. Moonutustegur

Põhikomponendi teguri mittesiinuselisest vahelduvsuurusest lahutamise teel saadud harmoonilise sisalduse efektiivväärtuse ja mittesiinuselise efektiivväärtuse suhe. Moonutustegurit väljendatakse tavaliselt protsentides.

1.7. Nimikiirus

Rootori nimipöörlemiskiirus arvesti normtingimustes ja baasvoolu võimsusteguril üks, väljendatud pööretes minuti kohta.

1.8. Nimimoment

Rootori momendi nimiväärtus, mis hoiab seda statsionaarses olekus, arvesti normtingimustes ja baasvoolu võimsusteguril üks.

1.9. Tüüp

Kõigi ühe- või mitmetariifsete sama tootja toodetud arvestite määratlemiseks kasutatud mõiste, tüübil on:

- samasugused metroloogilised omadused,

- neid omadusi määratlevate osade ühtne ehitus,

- nimivoolumähistel sama arv amperkeerde ja arvutusliku pinge mähistel sama arv keerde voldi kohta,

- piir- ja baasvoolu suhe on sama.

Tüübil võivad olla erinevad baasvoolu ja arvutusliku pinge väärtused.

Märkused

a) Tootja määrab arvestid ühte või mitmesse rühma, tähistades need tähtede või numbritega või tähe-numbri kombinatsiooniga. Igal tüübil on vaid üks nimetus.

b) Tüüpi esindavad kolm tüübikinnituskatseteks mõeldud näidisarvestit, mille omadused (baasvoolu ja arvutusliku pinge) valib asjaomane mõõteteenistus tootja pakutud tabelites sisalduvate omaduste hulgast (punkt 6.1.1).

c) Sama tüübi eritoodete puhul võivad toote mähise keerdude hulk ja baasvoolu väärtus erineda tüüpi esindavate arvestite omadest. Keerdude täisarvu saamiseks tuleks valida toote vahetult ülal või all olev lähim väärtus.

Pingemähiste keerdude hulk voldi kohta võib ainult sel eesmärgil erineda kuni 20 % tüüpi esindavate näidisarvestite omast.

d) Iga samasse tüüpi kuuluva arvesti rootori põhipöörlemise suurima ja väikseima nimikiiruse suhe tohib olla kuni 1:5.

II PEATÜKK – TEHNOSPETSIFIKAADID

2. MEHAANILISED SPETSIFIKAADID

2.1. Üldsätted

Arvestid peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et need oleksid tavakasutuses ja tavatingimustel ohutud ning et oleks tagatud:

- isikukaitse elektrilöögi eest;

- isikukaitse liigsoojuse eest;

- kaitse tulekahju levimise eest.

Kõik osad, mis tavalistes töötingimustes korrodeeruvad, on tõhusalt kaitstud. Mis tahes kaitsev kiht ei kahjustu tavalise käsitsemise käigus, samuti ei kahjusta seda tavalistes töötingimustes õhuniiskus.

Arvesti on piisava mehaanilise vastupidavusega ja see talub kõrgenenud temperatuuri, mis võib tekkida tavalistes töötingimustes.

Osad on usaldusväärselt kinnitatud ja kaitstud lahti tulemise eest transportimise või tavakasutuse käigus.

Elektriühendused on sellised, et vooluringi katkemine oleks välistatud, sealhulgas ka igasugustes ülekoormuse tingimustes, mis on määratletud käesolevas direktiivis.

Arvesti ehitus on selline, et pingestatud osade ja juurdepääsetavate juhtivate osade vahelise lühiühenduse oht seoses mähise, kruvide jne juhusliku lahtitulekuga oleks minimaalne.

2.2. Ümbris

Arvesti ümbris on praktiliselt tolmukindel ja seda saab nii plommida, et arvesti siseosadele oleks juurdepääs ainult pärast plommide lõhkumist.

Katet ei saa ära võtta, kasutamata tööriista, münti või sarnast seadist.

Ümbris on ehitatud ja seatud nii, et mis tahes mittejääv deformatsioon ei takista arvestil rahuldavalt töötamast.

Arvestid, mis on mõeldud ühendamiseks toitega, mille pinge on üle 250 V maa suhtes ja mille ümbris sisaldab juurdepääsetavaid metallosi, varustatakse kaitsemaandusklemmiga.

Arvestite puhul, mis on mõeldud ühendamiseks toitega, mille arvutuslik pinge on kuni 250 V maa suhtes ja mille ümbris on tervenisti või osaliselt metallist, tuleb võtta nõuetekohased meetmed ümbrise ühendamiseks maaga.

2.3. Aknad

Kui arvesti kate ei ole läbipaistev, on sellel üks või mitu akent, et oleks võimalik lugeda näite ja jälgida rootori liikumist. Aknad kaetakse läbipaistvast materjalist plaatidega, mida ei ole võimalik plomme lõhkumata eemaldada.

2.4. Klemmid – klemmiplokid

Klemmid koondatakse ühte või mitmesse piisava mehaanilise vastupidavusega klemmiplokki, kus oleks võimalik nende külge ühendada jäikasid juhtmeid või kaableid.

Pingeklemme saab voolusisendklemmide küljest raskusteta lahti ühendada.

Juhtmed ühendatakse klemmide külge nii, et oleks tagatud piisav ja vastupidav ühendus ning puudub lahtitulemise ja ülesoojenemise oht. Isolatsioonimaterjalis olevad augud, mis laiendavad klemmiauke, on piisavalt suured, et neist saaks kergesti panna läbi juhtmete isolatsiooni.

Märkus

Klemmiplaadi materjal vastab ISO soovituse R 75 (1958) 6. jaotises sätestatud katsele temperatuuril 135 °C.

2.5. Klemmikate

Arvesti klemmid peavad olema kaetud klemmikattega, mida saab plommida arvesti ümbrisest sõltumatult. Kui arvesti on paigaldatud oma alusele, on olemas juurdepääs klemmidele klemmikatte plomme lõhkumata. Seetõttu klemmikate katab klemmiplaati, mille kruvid hoiavad juhtmeid klemmides, ja vajaduse korral piisavalt pikki ühendusjuhtmeid ja nende isolatsiooni.

2.6. Numeraator (loendur)

Numeraatorid võivad olla ketasnumeraatorid või osutiloendurid.

Numeraatori ühik on kilovatt-tund.

Ketasnumeraatorloenduris märgitakse ühikud ketaste kõrvale.

Osutiloendurites jagatakse skaalad (välja arvatud väikseimat väärtust näitav skaala) kümnesse võrdsesse ossa ja nummerdatakse nullist üheksani. Näidik tähistatakse jaotistega 1 d ≅ 1 kWh ja iga skaala juures tähistatakse kilovatt-tundide arv, mis vastab ühele skaalajaotisele, st 10, 100, 1000 ja 10000.

See osutiloendurite skaala või ketasnumeraatorloenduri ketas, mis näitab lugemi ühiku kümnendikke, ääristatakse värviga või värvitakse.

Lisaks sellele on skaalal või pidevalt pöörleval kettal, mis näitab väiksemaid väärtusi, saja võrdse ühikuga skaala või mis tahes muu seade, mis võimaldab sama täpset näidu lugemist.

Numeraator suudab salvestada nullist kuni vähemalt 1500 tunnini energia hulka, mis vastab piirvoolule arvutusliku pinge juures ja võimsusteguril üks.

Kõik numeraatoril olevad näidud on kustumatud ja kergesti loetavad.

2.7. Rootori pöörlemissuund ja rootori märgistus

Arvestit eestpoolt vaatajale lähima rootori äär liigub vasakult paremale. Pöörlemissuund tähistatakse selgelt nähtava ja kustumatu noolega.

Ketta äärel või äärel ja pealispinnal on pöörete arvu lugemiseks põhimärk laiusega 1/20 kuni 1/30 ketta ümbermõõdust.

Kettal võib olla ka märke stroboskoopiliste või muude katsete tegemiseks. Need märgid ei sega põhimärgi kasutamist ketta pöörete arvu optilisel lugemisel.

3. ELEKTRILISED SPETSIFIKATSIOONID

3.1. Võimsuskaod

3.1.1. Pingeahelad

Võimsuskadu igas pingeahelas arvutusliku pinge, arvutusliku sageduse ja arvutusliku temperatuuri juures ei ole rohkem kui 2 W ja 8 VA ühefaasilistes arvestites ja 2 W ja 10 VA mitmefaasilistes arvestites.

3.1.2. Vooluahelad

Arvestite puhul, mille baasvool on alla 30 A, ei ületa arvutusliku sageduse ja arvutusliku temperatuuri juures iga ahela tarbitud näivvõimsus 2,5 VA. Suurema baasvoolu korral ei ületa see 5 VA.

3.2. Soojenemine

Tavalistes kasutustingimustes ei soojene mähised ja isolatsioon temperatuurini, mis kahjustaks arvesti toimimist.

Kui iga ahelat varustatakse suurima vooluga ja iga pingeahelat (ja abiahelaid, mida varustatakse pikemaks ajaks kui nende soojusajakonstant) varustatakse 1,2 korda suurema pingega kui arvutuslik pinge, ei ületa ümbritseva õhu temperatuuril kuni 40 °C arvesti erinevate osade temperatuuri tõus (Δt) allpool olevas tabelis esitatud suurusi.

Arvestit teimitakse kahe tunni jooksul ja see ei ole tõmbetuule ega otsese päikesevalguse käes.

Arvesti osad | Δt °C |

Mähised | 60 |

Ümbrise välispind | 25 |

Lisaks sellele ei ole arvestil teimijärgselt mingeid kahjustusi ning see peab vastama vahelduvpingeteimile punktis 3.3.3.

Mähiste temperatuur määratakse kindlaks takistuse muutumise meetodiga (vt IEC trükis 28, "International Specifications for Copper-type Annealing").

Ahela takistuse mõõtmisel on ühendusjuhtmed vähemalt 100 cm pikkused ja nende läbilõige on selline, et voolutihedus on väiksem kui 4 A/mm2. Takistuse muutumist mõõdetakse klemmikarbi ühendustel.

3.3. Isolatsiooniomadused

Arvesti ja sellesse inkorporeeritud lisaseadmed, kui need on olemas, säilitavad tavalistes kasutustingimustes piisavad isolatsiooniomadused, võttes arvesse atmosfääri mõjusid ja erinevaid pingeid, mis esinevad nende ahelates tavalistes kasutustingimustes.

Järelikult ei kahjustu arvesti punktides 3.3.2 ja 3.3.3 kirjeldatud isolatsiooniteimide käigus.

Teimid tehakse ainult täiesti uue arvestiga, millel on kate (välja arvatud allpool kirjeldatud juhtudel) ja klemmikate ning juhtmete kruvid on kruvitud nii kinni, kui seda tehakse klemmidesse kinnitatud juhtmete puhul.

Need teimid tehakse ühe arvestiga ainult üks kord vastavalt IEC trükisele 60 "High voltage tests (1962)".

Märkus:

Kui arvesti klemmikorraldus erineb algselt tüübikinnituseks esitatud arvesti omast, viiakse erineva klemmikorralduse osas läbi kõik isolatsiooniteimid.

Käesolevate teimide tegemisel on mõistel "maa" järgmine tähendus:

a) kui arvesti ümbris on tervenisti metallist, on maa ümbris, mis on asetatud tasasele juhtivale pinnale;

b) kui arvesti ümbris või ainult osa sellest on isolatsioonimaterjalist, on maa juhtiv foolium, mis on ühendatud tasase juhtiva pinnaga, millele arvesti on asetatud.

Kui klemmikate seda võimaldab, jäetakse fooliumi ja klemmikeresse tehtud juhtmeaukude vahele umbes 2 cm pikkune vahemaa.

Impulss- ja vahelduvpingeteimide ajal ühendatakse ahelad, mida ei teimita, raami või maaga allpool kirjeldatud viisil.

Esimesena viiakse läbi impulssteimid ja pärast seda vahelduvpingeteimid.

Teimide ajal ei esine ülelööki, sildavlahendust ega läbilööki.

Pärast teime ei muudeta arvesti veaprotsenti mõõtemääramatusest suuremaks.

Käesolevas jaotises tähendab väljend "kõik klemmid" vooluahelate, pingeahelate ja abiahelate, kui need on olemas, kõiki klemme, mille arvutuslik pinge on üle 40 V.

3.3.1. Isolatsiooniteimide üldtingimused

Teimid tehakse tavalistes kasutustingimustes. Teimi ajal ei kahjusta isolatsiooni kvaliteeti tolm või tavatu niiskus.

Kui ei ole määratletud teisiti, on isolatsiooniteimide tavalised tingimused järgmised:

- ümbritseva õhu temperatuur 15–25 °C

- suhteline niiskus 45–75 %

- atmosfäärirõhk 86–106 × 103 Pa

(860–1060 mbar).

3.3.2. Impulsspingeteim

Impulsspingeteim on mõeldud määramaks kindlaks, kas arvesti peab kahjustusteta vastu lühiajalisele suurele liigpingele.

Märkus:

Teimide eesmärk vastavalt punktile 3.3.2.1 on peamiselt tagada ühelt poolt pingemähiste isolatsioon keerdude või kihtide vahel ja teiselt poolt arvesti erinevate ahelate isolatsioon, mis tavalise kasutuse ajal on ühendatud toite erinevate faaside nende juhtmete külge, mille vahel võib esineda liigpinge.

Punkti 3.3.2.2 teksti eesmärk on sätestada seoses maaga arvesti kõigi elektriahelate isolatsiooni käitumise üldkontroll. Isolatsioon on isikute põhiline ohutustegur liigpinge korral toites.

Teimide tegemisel kasutatava generaatori energia vastab IEC trükise 60 asjakohastele nõuetele. Impulsi lainekuju on standardne 1,2/50 ja selle tippväärtus on 6 kV. Iga teimi korral rakendatakse sama polaarsusega impulsspinget kümme korda.

3.3.2.1. Pingeahelate isolatsiooni ja ahelate vahelise isolatsiooni teim

Teim tehakse sõltumatult igal ahelal (või ahelate kogul), mis tavakasutuses on arvesti teistest ahelatest isoleeritud. Ahelaklemmid, millel impulsspinge ei rakendu, ühendatakse maaga.

Seega kui tavakasutuses ajami pinge- ja vooluahelad on kokku ühendatud, tehakse teim terviku peal. Pingeahela teine ots ühendatakse maaga ja impulsspinget rakendatakse vooluahela klemmi ja maa vahel.

Kui arvesti mitmel pingeahelal on ühine punkt, ühendatakse see punkt maaga ja impulsspinget rakendatakse järjestikuliselt iga vaba otsa (või selle külge ühendatud vooluahela) ja maa vahel.

Abiahelate suhtes, mis on mõeldud otse toitega ühendamiseks ja mille arvutuslik pinge on üle 40 V, kohaldatakse impulsspingeteimi pingeahelateimiga samadel tingimustel. Muid abiahelaid ei teimita.

3.3.2.2. Elektriahelate isolatsiooniteim seoses maaga

Arvesti kõik ahelaklemmid, välja arvatud need abiahelad, mille arvutuslik pinge ei ole suurem kui 40 V, ühendatakse kokku.

Abiahelad, mille arvutuslik pinge ei ole suurem kui 40 V, ühendatakse maaga.

Impulsspinget rakendatakse arvesti kõigi ahelate ja maa vahel.

3.3.3. Vahelduvpingeteim

Vahelduvpingeteimid tehakse allpool oleva tabeli kohaselt.

Teimipinge on oluliselt siinuseline, selle 50 Hz sagedust rakendatakse ühe minuti jooksul. Energiaallikas on vähemalt 500 VA.

Allpool oleva tabeli A ja B teimi korral ühendatakse need ahelad raamiga, mille peal ei tehta pingeteime.

Maaga seotud teimide ajal (C teim järgmises tabelis) ühendatakse need abiahelad maaga, mille arvutuslik pinge ei ületa 40 V.

Teimipinge efektiivväärtus | Punktid, milles teimipinget rakendatakse |

A.Teimid, mida võib läbi viia katteta ja klemmikatteta:

| —raami ja |

2 kV | a)iga sama ajami voolu-pinge mähise kogumi vahel, mis tavakasutuses on ühendatud kokku, kuid mis on teistest ahelatest eraldatud ja kohaselt isoleeritud; |

2 kV | b)iga abiahela või ühise punktiga abiahelate kogumi vahel, mille arvutuslik pinge on üle 40 V; |

500 V | c)iga abiahela vahel, mille arvutuslik pinge on kuni 40 V. |

600 V või normtingimustes pingemähistele rakendatud kahekordne pinge, kui arvutuslik pinge on suurem kui 300 V (rakendatakse suuremat pinget) | B.Teimid, mida võib läbi viia klemmikatteta, kuid kate on peal, kui see on metallist |

—iga ajami vooluahela ja pingeahela vahel, mis on tavaliselt kokku ühendatud, teimi käigus see ühendus ajutiselt katkestatakse |

C.Teimid, mis viiakse läbi suletud ümbrisega, kate ja klemmikate on peal

2 kV | —arvesti kõigi voolu- ja pingeahelate ning abiahelate vahel, mille arvutuslik pinge on üle 40 V, mis on ühendatud kokku ja maaga |

4. ARVESTILE MÄRGITAVAD ANDMED

4.1. Andmesilt

Igal arvestil on andmesilt, mis võib olla numeraatori näidik või arvesti sisse kinnitatud plaat.

Seal esitatakse järgmised andmed, mis on kustumatud, kergesti loetavad ja väljastpoolt nähtavad:

a) tootja tunnusmärk või ärinimi;

b) tüübi nimetus;

c) arvesti EMÜ tüübikinnitust tõendav märk;

d) ajamite arvu ja korralduse kirjeldus kujul: ühefaasiline kahejuhtmeline, kolmefaasiline neljajuhtmeline jne või kasutades ühenduse tasandil ühtlustatud standardile vastavaid sümboleid;

e) arvutuslik pinge;

f) baasvool ja piirvool kujul: 10–40 A või 10 (40) A;

g) arvutuslik sagedus 50 Hz;

h) arvesti konstant kujul: x Wh/rev või x revs/kWh;

i) arvesti seerianumber ja valmistamisaasta;

j) arvutuslik temperatuur, kui see ei ole 23 °C.

Arvestil võib olla ka muid andmeid, näiteks selle tootmiskoht, kaubanduslik kirjeldus, seeria erinumber, elektri tarnija nimi, vastavusmärk Euroopa standardile ja ühendusskeemi identifitseerimisnumber. Kui eriluba puudub, on kõik muud andmed või pealdised keelatud.

4.2. Ühendusskeem ja klemmimärgised

Igal arvestil peab olema kergesti identifitseeritav ühendusskeem, mis näitab ühendusklemmide ja sealhulgas lisaseadme klemmide ja ühendatavate juhtmete vahelist vastavust. Kolmefaasiliste arvestite puhul näidatakse faasijärjestus, milleks arvesti on mõeldud. Ühendusskeemil võib olla viitenumber, mis on märgitud andmesildile. Kui arvesti klemmidel on tähised, näidatakse need skeemil. Ühendusskeemid võib asendada viitenumbriga, mis on määratletud selle liikmesriigi siseriiklikus standardis, kus arvestit kasutatakse.

III PEATÜKK – METROLOOGILISED NÕUDED

5. METROLOOGILISED NÕUDED

5.1. Lubatud piirvead

Punktis 5.2 kirjeldatud normtingimustel ei ületa ühefaasilised arvestid ja sümmeetrilise koormusega mitmefaasilised arvestid I tabelis esitatud vigu, ühefaasilise koormusega (sümmeetrilise pinge juures) mitmefaasilised arvestid ei ületa II tabelis esitatud vigu.

I TABEL

Voolu väärtus | Võimsustegur | Lubatud piirvead (±) |

0,05 Ib | 1 | 2,5 % |

0,1 Ib ≤ I ≤ Imax | 1 | 2,0 % |

0,1 Ib | 0,5 induktiivne | 2,5 % |

0,2 Ib ≤ I ≤ Imax | 0,5 induktiivne | 2,0 % |

II TABEL

Voolu väärtus | Võimsustegur | Lubatud piirvead (±) |

0,2 Ib ≤ I ≤ Ib | 1 | 3,0 % |

0,1 Ib ≤ I ≤ Imax | 1 | 4,0 % |

Ib | 0,5 induktiivne | 3,0 % |

Baasvoolu juures ja võimsusteguril üks ei tohiks ühefaasilise koormuse ja mitmefaasilise sümmeetrilise koormusega arvesti vea erinevus ületada 2,5 %.

Märkus:

Kolmefaasilise arvesti ühefaasilise koormuse all mõistetakse olukorda, kus üks faas on ühendatud neljajuhtmelise süsteemi (millest üks on neutraalne) neutraalse pingega või üks faas on ühendatud kolmejuhtmelise süsteemi (neutraalne puudub) faasipingega. Igal juhul on arvestiga ühendatud täielik pingesüsteem.

5.2. Normtingimused

Välja arvatud käesolevas lisas selgesõnaliselt sätestatud erandid, viiakse vea- ja vea varieerumiste kui mõjusuuruste funktsiooni teimid läbi järgmistel normtingimustel:

a) arvesti on suletud, st arvestil on kate peal;

b) ketasnumeraatorloendurite puhul kasutatakse vaid kõige kiiremini pöörlevat ketast, isegi kui seda ei ole näha;

c) enne mis tahes mõõtmist on pinge ühendatud vähemalt ühe tunni ja iga teimitavat voolu kohandatakse järk-järgult selle väärtuse suurendamise või vähendamise teel ning see on ühendatud piisavalt kaua, et rootori pöörlemiskiirus stabiliseeruks;

Lisaks sellele mitmefaasiliste arvestite puhul:

d) faaside järjestus vastab otsejärjestusele (nagu on näidatud ühendusskeemil);

e) pinged ja voolud on praktilistel eesmärkidel sümmeetrilised, st:

- iga liini ja neutraalse või mis tahes kahe liini vaheline pinge ei erine vastavate pingete keskmisest rohkem kui 1 %;

- juhtmetes olevad voolud ei erine nende voolude keskmisest rohkem kui 2 %;

- voolude faasinihked vastava faasi ja neutraalpinge suhtes ei erine mis tahes võimsusteguril üksteisest rohkem kui 2 %.

Mõjusuuruste tugiväärtused on esitatud III tabelis.

TABEL III

Mõjusuurused | Tugiväärtus | Lubatud hälve |

Ümbritseva õhu temperatuur | Arvutuslik temperatuur või, kui see ei ole esitatud, 23 °C | ± 2 °C |

Kasutusasend | Vertikaalne kasutusasend | ± 0,5 °C |

Pinge | Arvutuslik pinge | ± 1 % |

Sagedus | Arvutuslik sagedus 50 Hz | ± 0,5 % |

Lainekuju | Siinuselised pinged ja voolud | Moonutustegur alla 3 % |

Välise päritoluga magnetiline induktsioon, 50 Hz | Magnetiline induktsioon null | Induktsiooniväärtus, mis ei põhjusta suhtelise vea varieerumist üle 0,3 % |

5.3. Mõjusuuruste toime

Iga mõjusuuruse vea varieerumine määratakse kindalaks IV tabelis esitatud tingimustel, järgides kõiki muid punktis 5.2 sätestatud tingimusi.

IV TABEL

Mõjusuurused | Teimide olemus ja tingimused | Võimsustegur | Keskmise temperatuuri koefitsiendi suurim väärtus (±) |

Temperatuur | 0,1 Ib–Imax | 1 | 0,1 %/ºK |

0,2 Ib–Imax | 0,5 indukt | 0,15 %/ºK |

Mõjusuurused | Teimide olemus ja tingimused | Võimsustegur | Keskmise temperatuuri koefitsiendi suurim väärtus (±) |

Lubatud piirvea varieerumine (±) |

Asend | Vertikaalne kalle 3º mis tahes suunas: | |

0,05 Ib | 1 | 3,0 % |

Ib ja Imax | 1 | 0,5 % |

Pinge | Varieerumine 10 % arvutuslikust pingest mis tahes suunas: | | |

0,1 Ib | 1 | 1,5 % |

0,5 Imax | 1 | 1,0 % |

0,5 Imax | 0,5 indukt | 1,5 % |

Sagedus | Varieerumine 5 % 50 Hz-st mis tahes suunas: | | |

0,1 Ib | 1 | 1,5 % |

0,5 Imax | 1 | 1,3 % |

0,5 Imax | 0,5 indukt | 1,5 % |

Lainekuju | Kolmanda astme harmooniliste suurenemine 10 % jooksvas laines: | | |

Ib | 1 | 0,8 % |

Välise päritoluga magnetiline induktsioon | Magnetiline induktsioon 0,5 mT arvutuslikul sagedusel kõige soodsamatel faasi- ja suunatingimustel: | | |

Ib | 1 | 3,0 % |

Pööratud faasijärjestus | Faasi otsejärjestuse pööramiseks: | | |

0,5 Ib–Imax (sümmeetriline koormus) | 1 | 1,5 % |

0,5 Ib (ühtne põhikoormus) | 1 | 2,0 % |

Lisaseadme magnetväli | 0,05 Ib | 1 | 1,0 % |

Numeraatori või mitmetariifse arvesti iga numeraatori mehaaniline koormus | 0,05 Ib | 1 | 2,0 % |

5.4. Suurte transientülekoormuste toime

Teimiahel on praktiliselt mitteinduktiivne. Pärast transientliigvoolu rakendamist säilib pinge klemmides ja arvesti jäetakse piisavaks ajaks kuni esialgse temperatuurini jahtuma (umbes üks tund).

Arvesti suudab kanda vooluimpulssi (mis on saadud näiteks kondensaatorlahendusest või toitest türistoride kaudu), mille tippväärtus võrdub 50-kordse piirvooluga (kuni 7000 A) ja mille väärtus on 1 ms jooksul alati suurem kui 25-kordne piirvool (või 3500 A).

Teimi lõpus ei ole vea varieerumine baasvoolu juures ja võimsusteguril üks suurem kui 1,5 %.

5.5. Vea varieerumine seoses soojenemisega

Pärast seda kui voolumähised on olnud vähemalt ühe tunni arvutusliku pinge all ja ahelates ei ole voolu olnud, rakendatakse voolumähistele arvestuslik piirvool. Arvesti viga mõõdetakse kohe pärast seda, kui see on tööle lülitatud, ja seejärel piisavalt lühikeste vahemike järel, et oleks võimalik joonestada nõuetekohane veakõver ajafunktsioonina.

Teim kestab vähemalt ühe tunni ning igal juhul nii kaua, kuni 20 minuti jooksul täheldatud varieerumine ei ole suurem kui 0,2 %.

Vea varieerumine seoses eespool kirjeldatud viisil mõõdetud soojenemisega ei ole suurem kui 1 % võimsusteguril üks ja 1,5 % võimsusteguril 0,5.

5.6. Tühijooks

Punktis 5.2 määratletud tingimustel, kui arvesti vooluahelad on avatud, ei jookse rootor tühjalt mis tahes pinge juures 80–110 % arvutuslikust pingest: rootor võib kergelt liikuda, kuid ei tee mingil juhul ühte täispööret. Ketasnumeraatorloenduri puhul kehtib see nõue ainult siis, kui töötab ainult üks ketas.

5.7. Käivitamine

Kui punktis 5.2 määratletud tingimustel läbib arvestit vool, mis võrdub 0,5 % baasvoolust võimsusteguril üks, käivitub arvesti ja hakkab pöörlema. Kontrollitakse, et rootor teeks kindlasti täisringi. Ketasnumeraatorloenduri puhul kehtib see nõue ainult siis, kui töötab üks või kaks ketast.

5.8. Numeraatori sobivus arvesti lugemiskonstandiga

Arvesti rootori pöörete arvu ja numeraatori näidu vaheline suhe peab olema korrektne.

5.9. Häälestamisväärtused

Käesolevate nõuete kohaselt häälestatud arvestil peaks olema vähemalt järgmised häälestamisväärtused:

a) Häälestamine täiskoormusel:

± 4 % rootori kiiruse varieerumisest voolu juures, mis võrdub poolega piirvoolust arvestusliku pinge ja sageduse juures 50 Hz ning võimsusteguril üks.

b) Häälestamine väikesel koormusel:

± 4 % rootori kiiruse varieerumisest 5 % baasvoolu, sageduse 50 Hz ja arvestusliku pinge juures ning võimsusteguril üks.

c) Häälestamine faaside puudumisel (kui arvestit saab siis häälestada):

± 1 % rootori kiiruse varieerumisest (induktiivsel) võimsusteguril 0,5 voolu juures, mis võrdub poolega piirvoolust, sageduse 50 Hz ja arvestusliku pinge juures.

IV PEATÜKK – EMÜ TÜÜBIKINNITUS

Elektrienergiaarvestite EMÜ tüübikinnitus antakse vastavalt direktiivi 71/316/EMÜ nõuetele. Mõned neist nõuetest on määratletud käesolevas peatükis.

6. EMÜ TÜÜBIKINNITUS

6.1. EMÜ tüübikinnituse taotlemine

6.1.1. Tehnilised dokumendid

EMÜ tüübikinnitustaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

- täieliku arvesti joonis või võimaluse korral ülesvõte;

- arvesti ehituse ja selle põhiosade (sealhulgas kõigi erinevate mudelite) üksikasjalik kirjeldus;

- järgmiste põhiosade (sealhulgas kõigi erinevate mudelite) joonised:

alus, hoob ja kinnituspunktid,

kate,

klemmiplaat ja -kate,

ajamelement, mähised ja õhupilu,

pidurelement ja häälestusmeetod,

numeraator(id),

rootor,

ülemised ja alumised rootorlaagrid,

temperatuuri kompenseerimisseadis,

ülekoormuse kompenseerimisseadis,

induktiivkoormuse häälestamine,

väikese koormuse häälestamine,

abiahelad,

andmesilt;

- sise- ja välisühenduste (sealhulgas abiahelate) skeem, millel on näidatud faasijärjestus;

- kõigi pinge- ja voolumähiste tabelid, st keerdude arv, juhtmete suurus, isolatsioon;

- arvesti konstantide ja kõigi pinge- ja vooluväärtuste impulsside tabelid;

- taatlusmärgiste ja plommide kirjeldus ning nende paigutamiseks mõeldud asukohti näitavad joonised.

6.1.2. Tüübikinnituse saamiseks esitatud arvestite esitamine

Koos EMÜ tüübikinnitustaotlusega esitatakse kolm tüüpi esindavat arvestit (vt punkt 1.9 lõige b).

Pädev asutus võib paluda lisaarvestite esitamist, kui:

- taotlus on seotud mitte ainult esimeses lõikes nimetatud kolme arvestiga vaid ka selle ühe või mitme mudeliga (ümbrise materjal, mõned mitmetariifsed seadised, näidu kaugedastusseadis ja tagasikäigutõke jne), mida võib lugeda samasse tüüpi kuuluvaks, eelkõige kui klemmide korraldus on erinev;

- taotlus on eelmise tüübikinnituse laiendamiseks.

6.2. EMÜ tüübikinnituse hindamine

Esitatud arvestid vastavad punktides 2, 3 ja 4 sätestatud tehnilistele nõuetele ja punktis 5 sätestatud metroloogilistele nõuetele.

Võtmaks arvesse võimalikke vigu kalibreerimismeetodites võib I ja II tabelile vastavate veakõverate joonestamisel iga kõvera puhul abstsisstelg siiski liikuda paralleelasendisse kuni 1 %.

6.3. EMÜ tüübikatsetuste mõõtepunktid

Kui viiakse läbi punktis 5 esitatud metroloogiliste nõuetega seotud katseid, tehakse mõõtmised vähemalt järgmistes punktides:

- ühefaasiliste arvestite ja sümmeetrilise koormusega mitmefaasiliste arvestite puhul võimsusteguril üks:

5 %, 10 %, 20 %, 50 % ja 100 % Ib ja igal Ib täiskordsel kuni Imax;

- ühefaasiliste arvestite ja sümmeetrilise koormusega mitmefaasiliste arvestite puhul (induktiivsel) võimsusteguril 0,5:

10 %, 20 %, 50 %, 100 % Ib ja igal Ib täiskordsel kuni Imax;

- ühtse faasikoormusega mitmefaasiliste arvestite puhul:

20 %, 50 % ja 100 % Ib, 50 % Imax ja Imax võimsusteguril üks ja Ib (induktiivsel) võimsusteguril 0,5.

Need katsed tehakse järjestikuliselt kõigi faasidega.

Mõjusuuruste toimet hinnatakse vähemalt järgmistes punktides:

- ümbritseva õhu temperatuuri mõju

0,1 Ib, Ib ja Imax (võimsustegur üks),

0,2 Ib, Ib ja Imax (võimsustegur 0,5);

- asukoha, pinge, sageduse, lainekuju, välise magnetilise induktsiooni, abiahela magnetvälja ja mehaanilise koormuse mõju igale loendurile punktides ja IV tabelis sätestatud tingimustel;

- faaside inversiooni mõju (mitmefaasilised arvestid)

0,5 Ib, Ib ja Imax sümmeetrilisel koormusel ja võimsusteguril üks,

ja 0,5 Ib ühefaasilisel koormusel ja võimsusteguril üks (seda viimast katset korratakse iga faasiga).

Lisaks sellele tehakse järgmised katsed:

- transientülekoormuse, soojenemise ja käivitumise katsed ning häälestamisväärtuste hindamine toimub punktide 5.4, 5.5, 5.7 ja 5.9 sätete kohaselt;

- tühijooksukatsetused tehakse 80 %, 100 % ja 110 % arvutusliku pinge juures;

- numeraatori katse tehakse punktis 5.8 määratletud tingimustel. Katse kestusest piisab lugemistäpsuseks, mis ei ületa ± 0,2 %.

6.4. EMÜ tüübikinnitustunnistus

EMÜ tüübikinnitustunnistusega kaasnevad tüübi identifitseerimiseks ja töö selgitamiseks vajalikud kirjeldused, joonised ja skeemid.

V PEATÜKK – EMÜ ESMATAATLUS

Elektrienergiaarvestite EMÜ esmataatlus toimub vastavalt direktiivi 71/316/EMÜ nõuetele. Neile nõuetele lisatakse järgmised erisätted:

7. EMÜ ESMATAATLUS

Elektrienergiaarvestite esmataatlus koosneb vastuvõtukatsetest ja vastavuse hindamisest kinnitatud tüübile.

7.1. Vastuvõtukatsed

Arvestite vastuvõtukatsetega tagatakse nende kvaliteet seoses punktis 7.1.1 nimetatud punktidega.

7.1.1. Vastuvõtukatsete olemus

1) – Elektrilise tugevuse katse;

2) – Kattega arvesti mehaaniliste omaduste hindamine;

3) – Tühijooksukatsetus;

4) – Käivituskatse;

(5–10) – Täpsuskatsed;

11) – Konstandi hindamise katse.

Katsed tehakse soovitavalt eespool osutatud järjekorras punktide 7.1.2 ja 7.1.3 kohaselt.

7.1.2. Vastuvõtukatsete tingimused

Katsed tuleb teha iga arvestiga, millel on kate peal, välja arvatud teatavate mehaaniliste omaduste katsed ja vajaduse korral numeraatori kontrollimisel.

Kui esmataatlus toimub tootja töökodades, võib katseid siiski läbi viia ilma katteta, kui eelnevalt on aktsepteeritud, et sellel ei ole tegelikult arvesti toimimisele mingit mõju. Kuid isolatsiooniomaduste kontrollimisel on arvestil kate peal. Pärast elektrilise tugevuse katse edukat läbimist, kuid enne mis tahes muud katset, on arvestis vähemalt pool tundi elekter arvutusliku pinge ja umbes 0,1 Ib voolu juures ning võimsusteguril üks. See võimaldab pingeahelat eelnevalt soojendada ja kontrollida, et rootor pöörleks vabalt.

Katsed nr 3–11 viiakse läbi III või V tabelis esitatud tingimustel.

V TABEL

Mõjusuurus | Tugiväärtus | Lubatud hälve (±) |

Ümbritseva õhu temperatuur | 23 °C | 2 °C |

Asend | Vertikaalne | 1º |

Pinge | Arvutuslik pinge | 1,5 % |

Sagedus | 50 Hz | 0,5 % |

Pinge ja voolu lainekuju | Siinuseline | Moonutustegur mitte üle 5 % |

Väline magnetiline induktsioon sagedusega 50 Hz | Puudub | Induktsioon ei põhjusta suuremat vea varieerumist kui ± 0,3 % 0,1 Ib juures võimsusteguril üks |

Lisaks sellele mitmefaasiliste arvestite puhul |

Faasijärjestus | Otsejärjestus | |

Pingete ja voolude tasakaalustamatus | Puudub | Nagu punkti 5.2 lõikes e, asendades 1 % 1,5 %-ga |

7.1.3. Vastuvõtukatsete tegemine

7.1.3.1. Elektrilise tugevuse katse (katse nr 1)

Vahelduvpingeteim koosneb vahelduva pinge kohaldamisest sagedusel 50 Hz ja efektiivväärtusel 2 kV ühe minuti jooksul kõigi omavahel ühendatud klemmide ja tasase metallpinna vahel, millele arvesti on asetatud. Selle katse tarvis ühendatakse tasase metallpinna külge need abiahelad, millel on nimipinge kuni 40 V.

Tootja korraldab katsed iga seadmega omal vastutusel. Kohane mõõteteenistus kontrollib seda.

7.1.3.2. Paigaldatud kattega läbiviidavad hindamised (katse nr 2)

- ümbrise ja klemmiplaadi ilmne hea seisukord;

- näidiku õige paigutus;

- kõigi ettenähtud andmete olemasolu.

7.1.3.3. Tühijooksukatse (katse nr 3)

Valiku kahe järgmise katse vahel teeb asjaomane mõõtetalitus:

- kui arvesti saab elektrit arvestusliku pinge juures, võimsusteguril üks, voolu juures 0,001 Ib, ei tee rootor täispööret,

- katse tuleb teha vastavalt punktile 5.6.

7.1.3.4. Käivituskatse (katse nr 4)

Kui tühijooksukatse on tehtud punkti 7.1.3.3 esimese taande tingimuste kohaselt, tehakse käivituskatse järgmiselt:

kui arvesti saab elektrit arvestusliku pinge juures, võimsusteguril üks, voolu juures 0,006 Ib, rootor käivitub ja pöörleb rohkem kui ühe korra.

Kui tühijooksukatse on tehtud punkti 7.1.3.3 teise taande tingimuste kohaselt, tehakse käivituskatse vastavalt punktile 5.7.

Märkus:

Katsed nr 3 ja 4 tehakse mitmefaasiliste arvestitega nii, et kõik faasid on koormuse all.

7.1.3.5. Täpsuskatsed (katsed nr 5–10)

Täpsuskatsed viiakse läbi VI tabelis näidatud vooluväärtuste ja võimsusteguritega. Ei ole vaja oodata, kuni mähised on soojuslikult tasakaalustatud. Kuna tingimused, mille kohaselt need katsed läbi viiakse, ei ole tüübikinnituse standardtingimused, kasutatakse I ja II tabelis sätestatud väärtuste asemel VI tabeli laiemaid väärtusi.

VI TABEL

Katse nr | Voolu väärtus | Võimsustegur | Arvestid | Mitmefaasiliste arvestite koormus | Lubatud piirviga (±) |

5 | 0,05 Ib | 1 | Ühe- ja mitmefaasiline | Sümmeetriline | 3,0 % |

6 | Ib | 1 | Ühe- ja mitmefaasiline | Sümmeetriline | 2,5 % |

7 | Ib | 0,5 induktiivne | Ühe- ja mitmefaasiline | Sümmeetriline | 2,5 % |

8 ja 9 | Ib | 1 | Mitmefaasiline | 1 faas koormuse all (1 katse 2 faasiga) | 3,5 % |

10 | Imax | 1 | Ühe- ja mitmefaasiline | Sümmeetriline | 2,5 % |

Märkus:

Katset nr 5 mitmetariifsete arvestitega korratakse iga näiduga, mis vastab erinevale tariifile. Tariifi kohandav elektromagnet (kohandavad elektromagnetid) varustatakse elektriga vastavalt ühendusskeemi spetsifikatsioonidele.

Lubatavaid veapiire ei tohi süstemaatiliselt kasutada ühes suunas.

7.1.3.6. Loendi sobivuskontroll arvesti konstandiga (katse nr 11)

Tõendatakse, et arvesti rootori pöörete arvu ja numeraatori(te) näitude vaheline suhe on korrektne.

7.1.3.7. Mõõtemääramatus

Mõõteriistade ja katsete nr 5–10 ja 11, kui see on kohaldatav, läbiviimiseks kasutatavate muude aparaatide omadused on sellised, et nende põhjustatud mõõtmisvigade suhteline väärtus ei ületa:

- ± 0,4 % võimsusteguril üks,

- ± 0,6 % (induktiivsel) võimsusteguril 0,5.

7.2. Kinnitatud tüübile vastavuse hindamine

7.2.1. Kinnitatud tüübile vastavuse hindamise olemus

Tegemaks kindlaks, kas toodetud ja esmataatluseks esitatud arvestite metroloogilised omadused vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, võib kinnitatud tüübile vastavust hinnata pädeva mõõteasutuse kindlaks määratud ajavahemike järel kolmel arvestil, mis on valitud juhuslikult pärast vastuvõtukatseid.

Hindamine koosneb ühest või mitmest katsest, mis on valitud käesolevas direktiivis kirjeldatud katsete hulgast (punktid 3 ja 5), eelkõige nende hulgast, mille eesmärk on määrata kindlaks mõjusuuruste toime.

Katsed viiakse läbi punktis 5.2 kirjeldatud normtingimustel ja punktis 6.3 esitatud mõõtmispunktides.

Pärast ümbrise avamist võib kontrollida ka järgmisi punkte:

- pinnakaitse, näit värvi kvaliteet,

- jõuülekandearv,

- loenduri jõuülekande olemus,

- pehmejoodiste ja/või keevisliidete kvaliteet,

- kruvide pingulolek,

- viilmete ja metallitolmu puudumine,

- häälestamisväärtused (visuaalne kontroll).

Märkus

Kui tüübikinnitusega arvestid on püsitootmises, on soovitav, et kinnitatud tüübile vastavuse hindamise sagedus oleks tootmismahuga proportsionaalne. Lisaks sellele viiakse menetlus läbi alati siis, kui avastatakse vastuvõtu- või muude katsete käigus mis tahes ilmselt süstemaatilisi rikkeid.

7.3. EMÜ taatlusmärgised ja -plommid

Arvestid, mis on edukalt läbinud esmataatluskatsed, tähistatakse EMÜ esmataatlusmärkidega.

Plommid sisaldavad EMÜ esmataatlusmärke ja need kinnitatakse nii, et oleks tagatud juurdepääsu puudumine arvesti sisemistele töötavatele osadele EMÜ esmataatlusplommide lõhkumiseta.

--------------------------------------------------