Nõukogu direktiiv,

18. detsember 1975,

mootorsõidukite ja nende haagiste andmesilte ning kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(76/114/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

tehnilised nõuded, millele mootorsõidukid peavad siseriiklike õigusaktide alusel vastama, käsitlevad muu hulgas andmesilte ja kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga sõidukitüübi suhtes rakendada nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [3] ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

mootorsõidukeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine eeldab iga liikmesriigi territooriumil ühiste nõuete kohaselt tehtud ülevaatuste vastastikust tunnustamist; süsteemi tõrgeteta toimimiseks tuleb neid nõudeid kõigis liikmesriikides kohaldada alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis tähendab "sõiduk" teedel kasutamiseks mõeldud, kerega või kereta, vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h, ja selle haagiseid, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, põllutöötraktorid ja -masinad ning muud töösõidukid.

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei või keelduda sõidukile EMÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest põhjustel, mis on seotud andmesiltide ja kirjetega ning nende asukoha või kinnitusviisiga, kui need vastavad käesoleva direktiivi lisas kehtestatud nõuetele.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei või keelduda sõiduki registreerimisest või keelata selle müüki, kasutuselevõtmist või kasutamist põhjustel, mis on seotud andmesiltide ja kirjetega ning nende asukoha või kinnitusviisiga, kui need vastavad käesoleva direktiivi lisas kehtestatud nõuetele.

Artikkel 4

Muudatused, mis on vajalikud lisa nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid võtavad 1. jaanuariks 1977 vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 1978.

2. Pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tagavad liikmesriigid komisjoni piisavalt varase informeerimise kõigist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas liikmesriigi poolt vastu võetud või vastu võtta kavatsetavate õigusaktide eelnõudest, et komisjon jõuaks esitada oma seisukohad.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. detsember 1975

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Toros

[1] EÜT C 5, 8.1.1975, lk 41.

[2] EÜT C 47, 27.2.1975, lk 4.

[3] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

1. ÜLDOSA

1.1. Kõik sõidukid peavad olema varustatud käesoleva lisa punktides kirjeldatud andmesildi ja kirjetega. Andmesildi ja kirjed kinnitab tootja või tootja volitatud esindaja.

2. VALMISTAJASILT

2.1. Liites esitatud näidise kohaselt kujundatud valmistajasilt peab olema tugevasti kinnitatud nähtavale ja kergesti juurdepääsetavale kohale osa pinnal, mida kasutamise käigus ei vahetata. Sellel peavad olema loetletud selgelt ja kustumatult järgmised andmed esitatud järjekorras:

2.1.1. Tootja nimi.

2.1.2. EMÜ tüübikinnituse number. [1]

Kõnealune number koosneb väikesest e-tähest, millele järgnevad kindlaksmääratud järjekorras EMÜ tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumbrid ja -tähed (1 Saksamaa, 2 Prantsusmaa, 3 Itaalia, 4 Holland, 6 Belgia, 11 Ühendkuningriik, 13 Luksemburg, DK Taani, IRL Iirimaa) ning sõidukitüübi tüübikinnitustunnistusele märgitud numbrile vastav tüübikinnitusnumber. e-tähe ning EMÜ tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumbrite ja -tähtede ning eraldusnumbri ja -tähtede ja tüübikinnituse numbri vahel peab olema tärn.

2.1.3. Valmistajatehase tähis.

2.1.4. Sõiduki suurim lubatud täismass.

2.1.5. Autorongi suurim lubatud täismass, kui sõidukit kasutatakse vedukina.

2.1.6. Suurim lubatud koormus igale teljele (telgede järjekorras eest taha).

2.1.7. Suurim lubatud koormus poolhaagise veopoldile.

2.1.8. Punktides 2.1.4–2.1.7 ettenähtud nõuded ei jõustu enne 12 kuu möödumist mootorsõidukite ja nende haagiste massi ja mõõtmeid käsitleva nõukogu direktiivi vastuvõtmise kuupäevast. Seni võib liikmesriik siiski nõuda siseriiklikes õigusaktides ettenähtud massi ja mõõtmete märkimist igale oma riigi territooriumil kasutuselevõetud sõiduki andmesildile.

Kui tehniliselt lubatud mass on suurem kui suurim lubatud täismass, siis võib kõnealune liikmesriik nõuda ka tehniliselt lubatud massi kandmist andmesildile. Massid märgitakse kahte veergu: suurim lubatud täismass vasakusse ja tehniliselt lubatud mass paremasse veergu.

2.2. Tootja võib esitada lisateavet ettenähtud kirjete all või kõrval, väljaspool selgesti märgitud ristkülikut, mille sisse on kantud ainult punktides 2.1.1–2.1.8 ettenähtud teave (vt käesoleva lisa liide).

VALMISTAJATEHASE TÄHIS

Valmistajatehase tähis on igale sõidukile tootja poolt antud kindlaksmääratud tähemärkide kombinatsioon. Selle eesmärk on tagada, et tootja vahendaja saaks iga sõiduki kindlalt identifitseerida 30 aasta jooksul, ilma et selleks oleks vaja lisaandmeid. Valmistajatehase tähis peab vastama järgmistele nõuetele:

3.1. Peale valmistajasildi peab tähis olema kantud ka šassiile, raamile või muudele samalaadsetele tarinditele.

3.1.1. Tähis peab koosnema kahest osast: esimene osa, mis koosneb kuni kuuest tähemärgist (tähed või numbrid), identifitseerib sõiduki üldised karakteristikud, eelkõige tüübi ja mudeli; teine osa, mis koosneb kaheksast tähemärgist, millest neli esimest võivad olla kas tähed või numbrid ning järgmised neli ainult numbrid, võimaldab koos esimese osaga identifitseerida konkreetse sõiduki.

3.1.2. Tähis peab võimaluse korral olema paigutatud ühele reale. Erandina võib see tehnilistel põhjustel paikneda kahel real. Kuid sellisel juhul ei tohi kummaski osas olla tühikuid.

Tähemärkide vahel ei tohi olla tühikuid.

Teise osa igale kasutamata kohale tuleb kaheksa tähemärgi saamiseks märkida 0.

Iga rea alguses ja lõpus peab olema märk, mis ei ole ei araabia number ega ladina suurtäht ning mida ei saa nendega segi ajada. Kõnealune märk võib asetseda ka kahe ühel real paikneva osa vahel (3.1.1).

3.2. Valmistajatehase tähis peab:

3.2.1. olema märgitud ka šassiile, raamile ja muudele samalaadsetele struktuuridele sõiduki paremal küljel;

3.2.2. olema numbriraudadega löödud või pressitud selgesti nähtavale ja juurdepääsetavale kohale nii, et see ei kustuks ega kahjustuks.

4. TÄHEMÄRGID

4.1. Kõigil punktides 2 ja 3 ettenähtud märgistamistel tuleb kasutada ladina tähti ja araabia numbreid. Punktides 2.1.1 ja 2.1.3 ettenähtud märgistamistel kasutatakse ladina suurtähti.

4.2. Valmistajatehase tähises:

4.2.1. on keelatud kasutada tähti I, O ja Q, mõttekriipse ja muid erimärke, välja arvatud punkti 3.1.2 viimases lõigus nimetatud märgid;

4.2.2. peab tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus olema järgmine:

4.2.2.1. 7 mm otse šassiile, raamile või muudele samalaadsetele struktuuriosadele kantud tähemärkide puhul;

4.2.2.2. 4 mm valmistajasildile kantud tähemärkide puhul.

[1] EMÜ tüübikinnituse andmiseni võib selle asemel kasutada siseriikliku tüübikinnituse numbrit.

--------------------------------------------------