Nõukogu direktiiv,

10. veebruar 1975,

meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides

(75/117/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artiklis 119 sätestatud meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamine on ühisturu rajamise ja toimimise lahutamatu osa;

eelkõige on liikmesriikide kohustus tagada selle põhimõtte rakendamine asjakohaste õigus- ja haldusnormidega;

nõukogu 21. jaanuari 1974. aasta sotsiaalprogrammi käsitlevas resolutsioonis, [3] mille eesmärk on ühtlustada elu- ja töötingimusi, neid samal ajal parandades, ning saavutada ühenduse tasakaalustatud sotsiaalne ja majanduslik areng, tõdeti, et esmajärjekorras tuleks võtta meetmeid naiste olukorra parandamiseks seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega, kaasa arvatud töö tasustamine;

soovitav on põhilisi õigusakte täiendada standarditega, mis hõlbustaksid võrdõiguslikkuse põhimõtte kohaldamist sellisel viisil, et oleks võimalik kaitsta kõiki ühenduse töötajaid;

eri liikmesriikide vahel püsivad erinevused, hoolimata jõupingutustest meeste ja naiste võrdse tasustamisega seotud otsuste rakendamiseks, mis liikmesriikide konverentsil 30. detsembril 1961 vastu võeti — sellepärast tuleb võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud siseriiklikud õigusaktid ühtlustada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõte, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 119 — edaspidi "võrdse tasustamise põhimõte" — tähendab, et sama või võrdväärseks peetava töö puhul välistatakse täielikult sooline diskrimineerimine töö tasustamise kõigis aspektides ja kõigis tingimustes.

Tööde klassifitseerimissüsteemi kasutamise puhul töötasu määramisel peab see süsteem põhinema samadel kriteeriumidel nii meeste kui ka naiste suhtes ning olema koostatud nii, et täielikult välistada soolist diskrimineerimist.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad oma siseriiklikes õigussüsteemides meetmed, mis võimaldaksid isikutel, kes arvavad, et neid on võrdse tasustamise põhimõtte eiramise tõttu õigusvastaselt koheldud, nõuda oma õiguste kaitset kohtu kaudu, olles vastava võimaluse korral esmalt pöördunud teiste pädevate organite poole.

Artikkel 3

Liikmesriigid kaotavad täielikult soolise diskrimineerimise, mida põhjustavad võrdse tasustamise põhimõttega vastuolus olevad õigus- või haldusnormid.

Artikkel 4

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kollektiivlepingute sätted, palgaastmestikud, palgakokkulepped ja töölepingud, mis on vastuolus võrdse tasustamise põhimõttega, on tühised või tunnistatakse kehtetuks või muudetakse.

Artikkel 5

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajaid vallandamise eest, kui see on tööandja vastutegevus ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada võrdse tasustamise põhimõtte järgimine.

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kooskõlas siseriiklike olude ning õigussüsteemiga, et tagada võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamine. Nad jälgivad, et selle põhimõtte täitmise tagamiseks on olemas tõhusad vahendid.

Artikkel 7

Liikmesriigid kannavad hoolt selle eest, et käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätted ja juba kehtivad asjakohased sätted tehakse töötajatele sobival viisil teatavaks, näiteks nende töökohas.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ühe aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud õigus- ja haldusnormide tekstid.

Artikkel 9

Kahe aasta jooksul pärast artiklis 8 viidatud aastase tähtaja möödumist esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe, võimaldamaks komisjonil koostada nõukogule esitamiseks aruanne käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. veebruar 1975

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Fitzgerald

[1] EÜT C 55, 13.5.1974, lk 43.

[2] EÜT C 88, 26.7.1974, lk 7.

[3] EÜT C 13, 12.2.1974, lk 1.

--------------------------------------------------