Nõukogu direktiiv,

19. detsember 1974,

teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(75/106/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

enamikus liikmesriikides on pakendatud vedelike müügiks pakkumise tingimused reguleeritud kohustuslike eeskirjadega, mis liikmesriigiti erinevad, takistades seega selliste kinnispakkidega kauplemist; seetõttu tuleks selliseid sätteid ühtlustada;

et võimaldada tarbijate korrektset teavitamist, tuleks ette näha meetod, mille kohaselt kinnispakile märgitakse selles sisalduva vedeliku nimimaht;

samuti on vaja määratleda kinnispakkide sisu suurim lubatud hälve ja määratleda sellise kontrolli standardmeetod, mis võimaldaks tagada, et kinnispakid vastavad ettenähtud sätetele;

vaja on võimalikult palju vähendada sama toote teistele mahtudele liiga lähedaste mahtude arvu, mis seega võivad tarbijat eksitada; pidades silmas kinnispakkide äärmiselt suuri varusid ühenduses saab selline vähendamine toimuda ainult järk-järgult;

nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/316/EMÜ (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta, [3] viimati muudetud ühinemisaktiga [4]) artikkel 16 näeb ette, et teatavate toodete turustamisnõuete ühtlustamist, eelkõige kinnispakkide nimikoguste kindlaksmääramise, mõõtmise ja märgistamise osas võib reguleerida üksikdirektiividega;

kuna liiga kiire muudatus siseriiklike õigusaktidega sätestatud koguse määratlemise vahendite osas, uute kontrollsüsteemide organiseerimisel ja ka uue mõõtesüsteemi kehtestamisel võib teatavates liikmesriikides tekitada raskusi, tuleks nende liikmesriikide jaoks ette näha üleminekuperiood; sellised sätted ei tohiks siiski takistada ühendusesisest kauplemist vastavate toodetega ega piirata käesoleva direktiivi rakendamist teistes liikmesriikides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv käsitleb kinnispakke, mis sisaldavad III lisas loetletud vedelikke, mida mõõdetakse mahu alusel ja müüakse üksikute kogustena 0,05 liitrist viie liitrini (kaasa arvatud).

Artikkel 2

1. Kinnispakk tähendab käesolevas direktiivis kombinatsiooni tootest ja individuaalpakendist, millesse see on pakendatud.

2. Toode on kinnispakis, kui see pannakse ükskõik millise olemusega pakendisse ilma ostja kohalviibimiseta ja pakendis sisalduval toote kogusel on eelnevalt kindlaksmääratud väärtus, mida ei saa muuta ilma pakendit muutmata.

Artikkel 3

1. Kinnispakid, mida võib märgistada I lisa punktis 3.3 nimetatud EMÜ tähisega, peavad vastama I ja III lisa nõuetele.

2. Nende suhtes kohaldatakse metroloogilist kontrolli I lisa punktis 5 ja II lisas määratletud tingimustel.

Artikkel 4

1. Kõigil artiklis 3 nimetatud kinnispakkidel peab olema märge vedeliku mahu kohta, mida nimetatakse "nimimahuks", mida need vastavalt I lisale peavad sisaldama.

2. Selliste kinnispakkide puhul on lubatud ainult III lisas loetletud nimimahud.

3. Kuni üleminekuperioodi lõpuni, mille jooksul ühenduses on lubatud kasutada nõukogu 18. oktoobri 1971. aasta direktiivi 71/354/EMÜ (mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [5] viimati muudetud ühinemisaktiga) II lisas loetletud inglise süsteemi mõõtühikuid, peab käesoleva direktiivi I lisa punktis 3.1 ettenähtud SI mõõtühikutes väljendatud nimimahu märkele Ühendkuningriigi ja Iirimaa soovi korral nende riikide territooriumil kaasnema märge inglise süsteemi mõõtühikutes väljendatud nimimahu kohta, kui need mõõtühikud on esitatud käesoleva direktiivi I lisas.

Artikkel 5

Liikmesriigid ei tohi käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele vastavate kinnispakkide turuleviimist keelata ega piirata või sellest keelduda, põhjendades seda nende mahu, mahu kindlaksmääramise või nende kontrollimise meetoditega.

Artikkel 6

Muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi I ja II lisa sätete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu nõukogu direktiivi 71/316/EMÜ artiklites 18 ning 19 ettenähtud korras.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Erandina lõikest 1 võivad Belgia, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik käesoleva direktiivi ja selle lisade rakendamist edasi lükata hiljemalt 31. detsembrini 1979.

3. Ajavahemikul, kui käesolev direktiiv pole liikmesriigis jõustunud, ei tohi see liikmesriik kehtestada direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivatest meetmetest rangemaid kontrollimeetmeid teistest liikmesriikidest pärinevates ja käesoleva direktiiviga reguleeritud kinnispakkides sisalduva koguse kohta.

4. Sama ajavahemiku jooksul võtavad käesoleva direktiivi kehtestanud liikmesriigid vastu käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud erandit kasutavatest liikmesriikidest pärinevad kinnispakid, mis vastavad käesoleva direktiivi I lisa punkti 1 ja III lisa nõuetele, isegi kui neil pole I lisa punktis 3.3 nimetatud EMÜ tähist, samal alusel ja samadel tingimustel kui kinnispakid, mis vastavad kõigile käesoleva direktiivi sätetele.

5. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 1974

Nõukogu nimel

eesistuja

J. P. Fourcade

[1] EÜT C 56, 2.6.1972, lk 35.

[2] EÜT C 123, 27.11.1972, lk 9.

[3] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

[4] EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14.

[5] EÜT L 243, 29.10.1971, lk 29.

--------------------------------------------------

I LISA

1. EESMÄRGID

Käesoleva direktiiviga hõlmatud kinnispakid on valmistatud nii, et täidetud kinnispakid vastavad järgmistele nõuetele:

1.1. täitemaht ei ole keskmiselt väiksem kui nimimaht;

1.2. kinnispakkide osa, mille negatiivne hälve on punktis 2.4 sätestatud lubatud negatiivsest hälbest suurem, on piisavalt väike, et kinnispakkide partiid vastaksid II lisas nimetatud kontrolli nõuetele;

1.3. ükski kinnispakk, mille negatiivne hälve on suurem kui punkti 2.4 tabelis esitatud kahekordne lubatud negatiivne hälve, ei tohi kanda punktis 3.3 sätestatud EMÜ tähist.

2. MÄÄRATLUSED JA PÕHISÄTTED

2.1. Kinnispaki nimimaht on kinnispakil näidatud maht, st vedeliku maht, mida kinnispakk loetakse sisaldavat.

2.2. Kinnispaki täitemaht on vedeliku maht, mida see tegelikult sisaldab. Kõigi kontrollitoimingute puhul mõõdetakse või korrigeeritakse kasutatav täitemahu väärtus temperatuuril 20 °C.

2.3. Negatiivne hälve on kogus, mille võrra täitemaht on väiksem kinnispaki nimimahust.

2.4. Lubatud negatiivne hälve kinnitatakse vastavalt järgmisele tabelile:

Nimimaht Vn milliliitrites | Lubatud negatiivne hälve |

% Vn-st | milliliitrites |

50–100 | – | 4,5 |

100–200 | 4,5 | – |

200–300 | – | 9 |

300–500 | 3 | – |

500–1000 | – | 15 |

1000–5000 | 1,5 | – |

3. SILDID JA MARKEERINGUD

Kõigil vastavalt käesolevale direktiivile koostatud kinnispakkidel peab olema järgmine markeering, mis on kinnitatud nii, et see oleks kustumatu, kergesti loetav ja harilikes müügitingimustes kinnispakil nähtav:

3.1. nimimaht, mis on väljendatud liitrites, sentiliitrites või milliliitrites ja märgitud vähemalt 6 mm kõrguses kirjas, kui nimimaht on suurem kui 100 cl, 4 mm kõrguses kirjas, kui see on alla 100 cl, aga suurem kui 20 cl, ja 3 mm kõrguses kirjas, kui see ei ületa 20 cl, koos kasutatud mõõtühiku sümboliga või vajaduse korral mõõtühiku nimetusega vastavalt nõukogu direktiivile 71/354/EMÜ;

kuni üleminekuperioodi lõpuni, mille jooksul ühenduses on lubatud kasutada nõukogu direktiivi 71/354/EMÜ II lisas loetletud inglise süsteemi mõõtühikuid, võib vastavalt eelmisele lõigule SI ühikutes väljendatud nimimahu märke juures olla samaväärne väärtus inglise süsteemi (Ühendkuningriik) mõõtühikustes, mis arvutatakse järgmiste ümberarvestuskoefitsientide alusel:

üks milliliiter = 0,0352 vedelikuuntsi,

üks liiter = 1,760 pinti või 0,220 gallonit.

Kui liikmesriigid vajalikuks peavad, võivad nad nõuda, et nende territooriumil müügiks pakutavatel toodetel oleks see teine märge;

3.2. tähis või silt, mis võimaldab asjaomasel ametil identifitseerida pakendaja või pakendamise eest vastutava isiku või ühenduses tegutseva importija;

3.3. vähemalt 3 mm kõrgune väike "e", mis asub nimimahu märke lähedal ja millega tõendatakse, et kinnispakk vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

Tähe kuju on näidatud nõukogu direktiivi 71/316/EMÜ II lisa punktis 3 esitatud joonisel.

Selle direktiivi artiklit 12 kohaldatakse mutatis mutandis.

Kui pakend on mõõtemahuti, mis vastab asjakohase direktiivi nõuetele, ja kui selle nimimahu märge on kinnispakil harilikes müügitingimustes nähtav, pole käesolevas direktiivis nõutaval viisil vaja näidata kinnispaki nimimahtu nagu see on sätestatud punktis 3.1.

Seda ei kohaldata juhul, kui kinnispaki nimimaht erineb kuni 0,05 liitri võrra III lisas sama tooteliigi jaoks ettenähtud teisest nimimahust.

4. PAKENDAJA VÕI IMPORTIJA VASTUTUS

Kinnispakis sisalduva vedeliku koguse, mida nimetatakse "täitemahuks", mõõtmise ja kontrollimise eest vastutab pakendaja. Mõõtmisel või kontrollimisel kasutatakse ametlikku mõõtevahendit, mis sobib vajalike toimingute tegemiseks.

Kontrollida võib proovide võtmise teel.

Kui täitemahtu ei mõõdeta, korraldab pakendaja kontrollimise viisil, mis tõhusalt tagab nimetatud nimimahu.

See tingimus on täidetud, kui pakendaja teeb toodangu kontrolli liikmesriigi pädevate ametite heakskiidetud korras ja säilitab neile asutustele kättesaadavalt selliste kontrollide tulemusi sisaldavad dokumendid, millega tõestatakse, et need kontrollid koos nende põhjal vajalikuks osutunud täpsustuste ja mugandustega on tehtud nõuetekohaselt ja täpselt.

Üks mitmest mõõtmis- ja kontrollinõude täitmise meetodist on kinnispaki koostamisel mõõtemahuteid käsitlevas direktiivis määratletud tüüpi mõõtemahuti kasutamine, mis täidetakse käesolevas direktiivis ja mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevas direktiivis ettenähtud tingimustel.

5. KONTROLL, MIDA PÄDEVAD AMETID TEEVAD PAKENDAJA VÕI IMPORTIJA RUUMIDES

Kinnispakkide vastavuse tagamiseks käesoleva direktiivi nõuetele teevad liikmesriikide pädevad ametid kontrolli proovide võtmise teel pakendaja ruumides või juhul, kui see ei ole võimalik, importija või tema ühenduses tegutseva esindaja ruumides.

Statistiline test toimub vastavalt tunnustatud kvaliteedikontrolli meetoditele. Selle tõhusus peab olema võrreldav II lisas täpsustatud standardmeetodiga.

6. MUU PÄDEVATE AMETITE TEHTAV KONTROLL

Käesolev direktiiv ei välista mis tahes kontrolli, mida liikmesriikide pädevad ametid võivad teha turustusprotsessi käigus eriti selleks, et kontrollida kinnispakkide vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

--------------------------------------------------

II LISA

Käesolev lisa sätestab menetlused kinnispakkide partiide statistiliseks kontrolliks, et need vastaksid käesoleva direktiivi artikli 3 ja I lisa punkti 5 nõuetele.

See kontroll põhineb ISO standardil nr 2859, mis käsitleb testimeetodeid omaduste alusel, võttes nõuetekohaseks kvaliteeditasemeks 2,5 %. Proovide võtmise määr vastab selle standardi II määrale, kui testitakse kinnispakke avamata, ja määrale S 3, kui kinnispakk testi käigus avatakse.

1. KINNISPAKKIDE TÄITEMAHU MÕÕTMISE NÕUDED

Kinnispakkide täitemahtu võib mõõta vahetult mõõtevahendite abil või kaudselt kaalumise ja tiheduse mõõtmise teel.

Olenemata kasutatud meetodist ei tohi hälve kinnispaki täitemahu mõõtmisel ületada üht viiendikku kinnispaki nimimahu konkreetsest lubatud negatiivsest hälbest. Kinnispaki täitemahu mõõtmise menetlust võib igas liikmesriigis reguleerida siseriiklike sätetega.

2. KINNISPAKKIDE PARTIIDE KONTROLLI NÕUDED

Kinnispakke kontrollitakse proovide võtmise teel, mis toimub kahes osas:

- proovi iga kinnispaki täitemahu kontroll,

- proovi kinnispakkide keskmise täitemahu kontroll.

Kinnispakkide partii loetakse nõuetekohaseks, kui mõlema kontrolli tulemused on nõuetekohased.

Kummagi kontrolli jaoks on kaks proovivõtuplaani:

- test kinnispakke avamata,

- test, mis hõlmab kinnispakkide avamist või hävitamist.

Majanduslikel ja praktilistel põhjustel on viimane test piiratud täiesti hädavajaliku miinimumiga ja see pole nii tõhus kui esimene.

Testi, mis hõlmab kinnispakkide avamist, kasutatakse seetõttu ainult juhtudel, kui test kinnispakke avamata on võimatu. Üldjuhul ei kohaldata seda vähem kui 100 ühikust koosnevate partiide suhtes.

2.1. Kinnispakkide partiid

2.1.1. Partii koosneb kõigist kontrollitavatest sama tüüpi ja sama tootmistsükli kinnispakkidest.

2.1.2. Kui kinnispakke kontrollitakse pakkeliini lõpus, on iga partii suurus võrdne pakkeliini maksimumtoodanguga tunnis. Muudel juhtudel piiratakse partii suurust 10000 kinnispakiga.

2.1.3. Test kinnispakke avamata on vähem kui 100 kinnispakist koosnevate partiide puhul 100 %.

2.1.4. Enne punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud teste võetakse partiist pisteliselt piisav arv kinnispakke, et saaks teha kontrolli, mis nõuab suuremat proovi.

Teiseks kontrolliks võetakse esimesest proovist pisteliselt vajalik proov ja märgistatakse.

Märgistamine lõpetatakse enne mõõtmise algust.

2.2. Kinnispaki vähima lubatud mahu kontroll

2.2.1. Vähima lubatud mahu arvutamiseks lahutatakse asjaomase nimimahu lubatud negatiivne hälve kinnispaki nimimahust.

2.2.2. Partii individuaalsed ühikud, mille täitemaht on väiksem kui vähim lubatud maht, loetakse defektseks.

2.2.3. Kontrolliks proovide võtmise teel kasutatakse üht järgmistest proovivõtuplaanidest (ühe- või kaheastmelist), mille valib iga liikmesriik.

2.2.3.1. Üheastmeline proovivõtuplaan

Kontrollitavate kinnispakkide arv võrdub nende arvuga proovis, nagu plaanis näidatud:

- kui proovist leitud defektsete ühikute arv on väiksem või võrdne nõuetekohasuse näitajaga, loetakse kinnispakkide partii selle kontrolli seisukohalt nõuetekohaseks,

- kui proovist leitud defektsete ühikute arv on tagasilükkamisnäitajaga võrdne või suurem, lükatakse kinnispakkide partii tagasi.

2.2.3.1.1. Testiskeem kinnispakke avamata

Partii suurus | Proovi suurus | Defektsete ühikute arv |

Nõuetekohasuse näitaja | Tagasilükkamisnäitaja |

100–150 | 20 | 1 | 2 |

151–280 | 32 | 2 | 3 |

281–500 | 50 | 3 | 4 |

501–1200 | 80 | 5 | 6 |

1201–3200 | 125 | 7 | 8 |

üle 3200 | 200 | 10 | 11 |

2.2.3.1.2. Testiskeem kinnispakke avades

Partii suurus | Proovi suurus | Defektsete ühikute arv |

Nõuetekohasuse näitaja | Tagasilükkamisnäitaja |

Ükskõik milline arv ≥ 100) | 20 | 1 | 2 |

2.2.3.2. Kaheastmeline proovivõtuplaan

Kontrollitavate kinnispakkide arv võrdub ühikute arvuga esimeses proovis, nagu plaanis näidatud:

- kui esimesest proovist leitud defektsete ühikute arv on väiksem või võrdne esimese nõuetekohasuse näitajaga, loetakse partii selle kontrolli seisukohalt nõuetekohaseks,

- kui esimesest proovist leitud defektsete ühikute arv on esimese tagasilükkamisnäitajaga võrdne või suurem, lükatakse partii tagasi,

- kui esimesest proovist leitud defektsete ühikute arv jääb esimese nõuetekohasuse näitaja ja esimese tagasilükkamisnäitaja vahele, kontrollitakse teist proovi, mille ühikute arv on plaanis näidatud.

Esimesest ja teisest proovist leitud defektsed ühikud liidetakse ja:

- kui defektsete ühikute arv kokku on väiksem või võrdne teise nõuetekohasuse näitajaga, loetakse partii selle kontrolli seisukohalt nõuetekohaseks,

- kui defektsete ühikute arv kokku on teise tagasilükkamisnäitajaga võrdne või suurem, lükatakse partii tagasi.

2.2.3.2.1. Testiskeem kinnispakke avamata

Partii suurus | Proovid | Defektsete ühikute arv |

Järjekord | Arv | Koguarv | Nõuetekohasuse näitaja | Tagasilükkamisnäitaja |

100–150 | 1. | 13 | 13 | 0 | 2 |

2. | 13 | 26 | 1 | 2 |

151–280 | 1. | 20 | 20 | 0 | 3 |

2. | 20 | 40 | 3 | 4 |

281–500 | 1. | 32 | 32 | 1 | 4 |

2. | 32 | 64 | 4 | 5 |

501–1200 | 1. | 50 | 50 | 2 | 5 |

2. | 50 | 100 | 6 | 7 |

1201–3200 | 1. | 80 | 80 | 3 | 7 |

2. | 80 | 160 | 8 | 9 |

üle 3200 | 1. | 125 | 125 | 5 | 9 |

2. | 125 | 250 | 12 | 13 |

2.2.3.2.2. Testiskeem kinnispakke avades

Partii suurus | Proovid | Defektsete ühikute arv |

Järjekord | Arv | Koguarv | Nõuetekohasuse näitaja | Tagasilükkamisnäitaja |

Ükskõik milline arv (≥ 100) | 1. | 13 | 13 | 0 | 2 |

2. | 13 | 26 | 1 | 2 |

2.3. Partii moodustavate üksikute kinnispakkide keskmise täitemahu kontroll

2.3.1. x

=

∑ x

in on suurem kui väärtus:

V

−

s2n · t1 − α

Selles valemis:

Vn = kinnispaki nimimaht,

s = partii täitemahu hinnanguline standardhälve,

n = kinnispakkide arv kontrollimiseks võetud proovis,

t(1–a) = 0,995 Studenti jaotuse usaldusnivoo, mille vabadusaste on v = n – 1

2.3.2. Kui xi on n ühikust koosneva proovi i-nda ühiku täitemahu mõõdetud väärtus, siis:

2.3.2.1. proovi mõõdetud väärtuste keskmine saadakse järgmise tehtega:

x

=

∑

x

in

2.3.2.2 ja standardhälbe s hinnanguline väärtus järgmise tehtega:

- ∑

i = 1i = nxi2

- ∑

x

n

2

- SC = ∑

−

∑

x

in2

- v =

SCn − 1

s =

v

2.3.3. Selle kontrolliga hõlmatud kinnispakkide partiide nõuetekohasuse või tagasilükkamise tingimused:

Testi tingimused kinnispakke avamata

Partii suurus | Proovi suurus | Näitajad |

Nõuetekohasus | Tagasilükkamine |

≤ 500 | 30 | x− ≥ Vn − 0,503 s | x− < Vn − 0,503 s |

> 500 | 50 | x− ≥ Vn − 0,379 s | x− < Vn − 0,379 s |

Testi tingimused kinnispakke avades

Partii suurus | Proovi suurus | Näitajad |

Nõuetekohasus | Tagasilükkamine |

Ükskõik milline arv (≥100) | 20 | x− ≥ Vn − 0,640 s | x− < Vn − 0,640 s |

--------------------------------------------------

III LISA

Vedelikud | Nimimaht liitrites |

I Lõplikult lubatud | II [1] Ajutiselt lubatud |

1.a)vein värsketest viinamarjadest; viinamarjavirre, mille käärimine on katkestatud alkoholi lisamise teel (ühise tollitariifistiku rubriik ex 22.05 C), välja arvatud liköörveinid | 0,10 – 0,25 – 0,35 0,375 – 1 – 0,70 0,75 – 5 – 1,5 2 | 0,20 – 0,36 – 0,475 0,60 – 0,68 – 0,72 0,95 – 1,75 – 1,88 |

b)muud mittevahutavad kääritatud joogid, näiteks siider, pirnisiider ja mõdu (ühise tollitariifistiku rubriik 22.07 B II) | 0,10 – 0,25 – 0,35 0,375 – 0,50 0,70 – 0,75 1 – 1,5 2 – 5 | 0,20 – 0,33 – 0,36 0,72 |

c)vermutid ja muud maitsestatud veinid värsketest viinamarjadest (ühise tollitariifistiku rubriik 22.06), liköörveinid (ühise tollitariifistiku rubriik 22.05 C) | 0,10 – 0,375 – 0,50 0,75 – 1 – 1,5 | 0,20 – 0,35 – 0,36 0,68 – 0,70 – 0,72 |

2.a)vahuveinid (ühise tollitariifistiku rubriik 22.05 A + B) | 0,10 – 0,125 – 0,20 0,375 – 0,75 – 1,5 3 | 0,57 – 0,77 |

b)muud kääritatud vahutavad joogid, nt siider, pirnisiider ja mõdu (ühise tollitariifistiku rubriik 22.07 B I) | 0,10 – 0,125 – 0,20 0,375 – 0,75 – 1 1,5 – 3 | 0,57 – 0,77 |

3.linnastest valmistatud õlu(ühise tollitariifistiku rubriik 22.03): | 0,25 – 0,33 – 0,50 0,75 – 1 – 2 3 – 4 – 5 | 0,18 (ainult purkides) 0,20 – 0,30 – 0,35 (ainult purkides) 0,45 – 0,66 – 3,8 |

—hapu õlu, gueuze | 0,375 | |

4.alkohol ja muud alkohoolsed joogid (ühise tollitariifistiku rubriik 22.09) | 0,05 – 0,10 – 0,20 0,35 – 0,375 – 0,50 0,70 – 0,75 – 1 1,5 – 2 – 2,5 3 | 0,25 – 0,36 – 0,60 0,72 |

5.äädikas ja äädikaasendajad (ühise tollitariifistiku rubriik 22.10) | 0,25 – 0,50 – 0,75 1 – 2 – 5 | 0,35 – 0,7 – 1,5 2,5 |

6.toiduõlid (ühise tollitariifistiku rubriik 15.07 A I) (ühise tollitariifistiku rubriik 15.07. D II) | 0,10 – 0,25 – 0,50 1 – 2 – 3 – 5 | 0,375 – 0,625 – 0,75 1,5 – 2,5 |

7.piim ja piimal põhinevad joogid, mida müüakse mahu alusel (ühise tollitariifistiku rubriik 04.01) (välja arvatud jogurt ja keefir, ühise tollitariifistiku rubriik 22.02 B) | 0,10 – 0,2 – 0,25 0,50 – 0,75 – 1 2 – 3 – 4 | 0,22 – 0,33 – 0,6 |

8.a)veed, kaasa arvatud mineraalveed ja gaseeritud veed(ühise tollitariifistiku rubriik 22.01) | kõik kogused alla 0,20 – 0,20 – 0,25 0,33 – 0,50 – 0,70 0,75 – 1 – 1,5 2 | 0,35 – 0,45 – 0,47 0,90 – 0,94 |

b)limonaad, maitsestatud mineraalveed ja maitsestatud karboniseeritud veed ning muud mittealkohoolsed joogid, mis ei sisalda puuvilja- või köögiviljamahla (ühise tollitariifistiku rubriik 22.02 A) | kõik kogused alla 0,20 – 0,20 – 0,25 0,33 – 0,50 – 0,70 0,75 – 1 – 1,5 2 – 3 – 4 5 | 0,35 – 0,45 – 0,47 0,60 – 0,90 – 0,94 |

9.puuvilja- ja köögiviljamahlad, lisatud suhkruga või ilma, kääritamata, mis ei sisalda piiritust ega kontsentreerimata puuviljamahlu(ühise tollitariifistiku rubriik 20.07) | kõik kogused alla 0,125 – 0,125 – 0,20 0,25 – 0,33 – 0,50 0,70 – 0,75 – 1 1,5 – 2 – 3 4 – 5 | 0,18 – 0,35 (ainult purkides) |

Märkus:

Punkti 1 alapunktides a ja b, punktis 4, punkti 8 alapunktides a ja b ning punktis 9 nimetatud vedelikke võib ühenduses müügiks pakkuda ainult kinnispakkides, mille nimimaht on näidatud tabelis ja mis vastavad vedeliku päritoluliikmesriigi asjakohastele õigusaktidele või harilikule kaubandustavale hoolimata sellest, kas pakendamine toimub päritoluliikmesriigis või teises liikmesriigis.

[1] Kinnispakkide suhtes, mille nimimahud on esitatud II tulbas, kohaldatakse artiklit 5 riikides, kus lubati selliste kinnispakkide vaba ringlust 31. detsembril 1971, ainult 31. detsembrini 1980, välja arvatud punkti 8 alapunktis a täpsustatud kinnispakid, mille puhul nimetatud tähtaega pikendatakse kuni 31. detsembrini 1988.

--------------------------------------------------