Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2864/72,

19. detsember 1972,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse 22. jaanuaril 1972. aastal allakirjutatud lepingut uute liikmesriikide ühinemise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühendusega, [1] eriti sellele lisatud akti artiklit 153,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades, et:

tulenevalt ühinemisakti artiklist 30 tuleb nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes), [2] mida on muudetud ühinemisaktiga, muuta vastavalt nimetatud akti II lisa VII osas sätestatud juhtnööridele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 1408/71 muudetakse järgmiselt:

1. Artikli 1 punkti s alapunkt a asendatakse järgmisega:

""elamisperiood" — periood, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt see on täitunud või täitunuks loetud."

2. Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise võimaldamine kindlustusperioodi täitumisest, arvestatakse vajalikul määral teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioode nii, nagu oleksid need täitunud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel."

3. Artikli 18 pealkiri ja lõige 1 asendatakse järgmisega:

"Kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide liitmine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide täitumisest, peab vajalikul määral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt rakendatavate õigusaktide alusel."

4. Artikli 19 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

"Kui pereliikmed elavad sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei sõltu mitterahaliste hüvitiste saamise õigus kindlustus- või töötamistingimusest, loetakse nende saadavad mitterahalised hüvitised selle asutuse antuks, kes on töötaja kindlustanud, välja arvatud juhul, kui abikaasa või laste eest hoolitsev isik töötab või tegutseb ettevõtjana kõnealuse liikmesriigi territooriumil."

5. Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

"Mitme riigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, kui hüvitisi on õigus saada elukohariigis

Pensionär, kellel on õigus saada pensioni kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, millest ühe territooriumil ta elab, ja kellel on õigus saada hüvitisi oma elukohariigi õigusaktide alusel, arvestades vajadusel artikli 18 ja V lisa sätteid, saab selliseid hüvitisi koos oma pereliikmetega elukohajärgselt asutuselt ja selle asutuse kulul, nii nagu asjaomane isik oleks pensionär, kelle pensioni makstaks üksnes tema elukohariigi õigusaktide alusel."

6. Artikli 28 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

"b) kui pensionäril on õigus saada kõnealuseid hüvitisi kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, kannab need kulud selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid on pensionäri suhtes kõige kauem kehtinud; kui nimetatud reegli kohaldamisel vastutab hüvitiste kulude kandmise eest mitu asutust, kannab kulud see asutus, kes kohaldab pensionäri suhtes viimasena kehtinud õigusakte."

7. Artikli 28 järele lisatakse artikkel 28a:

"Artikkel 28a

Ühe või mitme muu liikmesriigi peale elukohariigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, juhul kui elukohariigis on õigus saada hüvitisi

Kui pensionär, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või on õigus saada pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elab sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei ole mitterahaliste hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustus- või töötamistingimusest ning puudub õigus saada pensioni, kannab tema ja tema pereliikmete saadavate mitterahaliste hüvitiste kulud ühe sellise liikmesriigi asutus, kes on pädev pensioni suhtes, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 28 lõikes 2 sätestatud reeglitele, tingimusel et kui pensionäril ja tema pereliikmetel oleks olnud õigus saada selliseid hüvitisi nimetatud asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel juhul, kui nad elaksid selle liikmesriigi territooriumil, kus nimetatud asutus asub."

8. Artikli 31 esimene osa asendatakse järgmisega:

"Pensionär, kellel on õigus saada pensioni või pensione ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel ja kellel on ühe sellise riigi õigusaktide alusel õigus saada hüvitisi, saab koos oma pereliikmetega viibimise korral liikmesriigi territooriumil, kus nad ei ela:"

9. Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 33

Pensionäride sissemaksed

Liikmesriigi asutus, kes on vastutav pensioni maksmise eest ja kes kohaldab õigusakte, mis sätestavad pensionäride sissemaksete kinnipidamise haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste katmiseks, võib teha selliseid asjakohaste õigusaktide järgi arvutatud kinnipidamisi sellise asutuse väljamakstavatest pensionidest selle määrani, mis kõnealuse liikmesriigi asutusel tuleb kanda artiklite 27, 28, 28a, 29, 31 ja 32 alusel antavate hüvitiste kuludena."

10. III jaotise 2. peatüki 1. jao pealkirjana taastatakse:

"Töötajad, kelle suhtes kohaldatakse üksnes selliseid õigusakte, mille kohaselt invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustusperioodide kestusest."

11. Artikli 37 lõikena 1 taastatakse:

"1. Töötaja, kelle suhtes on järjestikuselt või vahelduvalt kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid ja kelle kindlustusperioodid on täitunud üksnes õigusaktide alusel, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest, saab hüvitisi vastavalt artiklile 39. Käesolev artikkel ei mõjuta pensioni suurendamist ega pensionilisasid laste eest vastavalt 8. peatükile."

12. Artikli 38 pealkirjana ja lõikena 1 taastatakse:

"Kindlustusperioodide liitmine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitise saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest, peab vajalikul määral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt rakendatavate õigusaktide alusel."

13. Artikli 45 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguste omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel."

14. Artikli 45 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

15. Artikli 46 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"1. Kui töötaja suhtes on kohaldatud ühe liikmesriigi õigusakte ja kui hüvitise saamist õigustavad tingimused on täidetud, ilma et oleks vaja kohaldada artikli 45 sätteid, määrab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele kindlaks hüvitise summa, mis vastab selliste õigusaktide kohaselt arvessevõetavate kindlustus- või elamisperioodide kogupikkusele."

16. Artikli 46 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) asutus arvutab hüvitise teoreetilise suuruse, mida asjaomane isik saaks taotleda, kui kõik kindlustus- või elamisperioodid, mis on täitunud töötaja suhtes kehtinud liikmesriikide õigusaktide alusel, oleksid täitunud kõnealuses liikmesriigis ja pädeva asutuse poolt hüvitise määramise päeval kohaldatavate õigusaktide alusel. Kui kõnealuste õigusaktide kohaselt ei sõltu hüvitise suurus täitunud perioodidest, loetakse selline hüvitise suurus käesolevas punktis osutatud teoreetiliseks suuruseks."

17. III jaotise 4. peatükki muudetakse järgmiselt:

1. jagu ja artikkel 51a tunnistatakse kehtetuks. 2., 3., 4. ja 5. jagu nimetatakse ümber vastavalt 1., 2., 3. ja 4. jaoks.

18. Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 64

Kindlustus- või elamisperioodide liitmine

Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad matusetoetuse saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel."

19. Artikli 77 lõike 2 punkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:

"ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriikide õigusaktidele, mis on tema suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta õiguse saada üht alapunktis i osutatud hüvitistest omandanud selliste õigusaktide alusel; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste asjaomaste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras."

20. Artikli 78 lõike 2 punkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:

"ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis on surnud töötaja suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on õigus saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest omandatud selle riigi õigusaktide alusel; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras."

21. Artikli 79 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Juhul kui artikli 77 lõike 2 punkti b alapunktis ii ja artikli 78 lõike 2 punkti b alapunktis ii sätestatud reeglite kohaldamise tagajärjeks oleks mitme liikmesriigi pädevus, kusjuures perioodide kestus on võrdne, antakse artiklis 77 või 78 määratletud hüvitisi vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis töötaja suhtes viimasena kehtisid."

22. Artikli 79 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

23. III lisa punkt B asendatakse järgmisega:

"B. TAANI

Ei ole."

24. V lisa punkti B muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Määruse artiklis 19, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 25 lõigetes 1 ja 3, artikli 26 lõikes 1, artiklites 28a, 29 ja 31 nimetatud töötajatel, pensionitaotlejatel ning pensionäridel ja nende pereliikmetel, kes elavad või viibivad Taanis, on õigus saada mitterahalisi hüvitisi samadel tingimustel, nagu Taani õigusaktides on ette nähtud isikute suhtes, kelle sissetulek ei ületa 9. juuni 1971. aasta riiklikke raviteenuseid käsitleva seaduse nr 311 artiklis 3 esitatud taset, kui nimetatud hüvitiste kulud kannab mõne muu liikmesriigi kui Taani asutus."

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

"5. Vanaduspensione käsitleva seaduse artikli 1 lõike 1 nr 2, invaliidsuspensione käsitleva seaduse artikli 1 lõike 1 nr 2 ning lesepensione ja -toetusi käsitleva seaduse artikli 2 lõike 1 nr 2 sätteid ei kohaldata töötajate ega nende ülalpeetavate suhtes, kelle elukoht on mõne muu liikmesriigi kui Taani territooriumil."

c) lõike 5 järele lisatakse lõiked 6, 7, 8 ja 9:

"6. Vanadus- ja lesepensione reguleerivaid Taani õigusakte kohaldatakse sellise töötaja lese puhul, kelle abikaasa suhtes kohaldati Taani õigusakte ka siis, kui kõnealune lesk ei elanud Taanis.

7. Määruse tingimused ei piira ajutiste eeskirjade kohaldamist, mis on ette nähtud 7. juuni 1972. aasta Taani seadustega selliste Taani kodanike pensionisaamise õiguste kohta, kelle tegelik elukoht on kohaldamise kuupäevale vahetult eelneva kindlaksmääratud perioodi ajal olnud Taanis. Taani kodanike jaoks ettenähtud kõnealuste tingimuste alusel antakse pensione teiste liikmesriikide kodanikele, kelle tegelik elukoht on kohaldamise kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul olnud Taanis.

8. Perioode, mille ajal muu liikmesriigi kui Taani territooriumil elav piirialatöötaja või hooajatöötaja on töötanud Taanis, loetakse Taani õigusaktide kohaldamisel elamisperioodideks. Sama kehtib ka selliste perioodide puhul, mille ajal selline töötaja on lähetatud tööle mõne muu liikmesriigi territooriumile kui Taani.

9. Selleks et teha kindlaks, kas haiguse või raseduse ja sünnituse korral makstavaid päevarahasid käsitleva seaduse 12. peatükis sätestatud rasedus- ja sünnitushüvitise saamist õigustavad tingimused on täidetud, juhul kui asjaomase isiku suhtes ei kehtinud Taani õigusaktid kogu eespool nimetatud seaduse artikli 34 lõikes 1 või 2 nimetatud perioodi ajal:

a) arvestatakse vastavalt vajadusele muu liikmesriigi kui Taani õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, mille ajal asjaomase isiku suhtes ei kohaldatud Taani õigusakte, nagu oleksid nimetatud perioodid täitunud Taani õigusaktide alusel ja

b) asjaomast isikut peetakse arvessevõetud perioodide ajal sellist keskmist palka saanuks, mis võrdub keskmise palgaga, mille maksmine Taani õigusaktide alusel täitunud perioodide ajal on nimetatud vaatlusperioodil kindlaks tehtud."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub uute liikmesriikide ühinemisel Euroopa ühendustega.

Sellest olenemata lükatakse käesoleva määruse kohaldamine uutes liikmesriikides edasi:

- 1. aprillini 1973 Taanis

- 1. aprillini 1973 Iirimaal

- 1. aprillini 1973 Ühendkuningriigis.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 1972

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Westerterp

[1] EÜT erinumber, 27.3.1972, lk 5.

[2] EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

--------------------------------------------------