Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72,

21. märts 1972,

millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 2, 7 ja 51,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes, [1] eelkõige selle määruse artiklit 97,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on tehtud pärast konsulteerimist võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoniga,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

määrus nr 3 [2] võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse kohta on asendatud määrusega (EMÜ) nr 1408/71, mille artikliga 99 tühistati ka määrus nr 4 [3], millega oli kindlaks määratud määruse nr 3 (võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse kohta) rakendamise kord ja täiendatud selle sätteid, ning seepärast tuleb ette näha rakendamise kord, mida on kohandatud vastavalt uutele põhieeskirjadele ja nimetatud tekstide rakendamise käigus kaheteistkümne aasta jooksul omandatud kogemustele;

eelkõige on vaja kindlaks määrata iga liikmesriigi pädevad asutused, dokumendid ja vorminõuded, mida asjaomased isikud peavad hüvitiste saamiseks esitama ja täitma, halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kord, tingimused selliste hüvitiste tagasimaksmiseks, mida ühe liikmesriigi asutus on andnud teise liikmesriigi asutuse nimel, ning kontrollnõukogu ülesanded,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel on:

a) määrus — määrus (EMÜ) nr 1408/71;

b) rakendusmäärus — käesolev määrus;

c) määruse artiklis 1 sisalduvatel mõistetel on nendele kõnealuses artiklis omistatud tähendus.

Artikkel 2

Trükitud näidisvormid. Teave õigusaktide kohta. Juhendid

1. Tõendite, õiendite, deklaratsioonide, taotluste ja muude määruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalike dokumentide näidised koostab halduskomisjon. Kaks liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad vastastikuse kokkuleppe alusel ja pärast halduskomisjoni arvamuse saamist võtta omavaheliseks kasutamiseks vastu lihtsustatud vorme.

2. Halduskomisjon võib iga liikmesriigi pädevate võimuorganite huvides koguda teavet käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate siseriiklike õigusaktide sätete kohta.

3. Halduskomisjon koostab juhendid asjaomaste isikute nõustamiseks seoses nende õiguste ja haldusformaalsustega, mida tuleb täita nende õiguste kasutamiseks.

Enne selliste juhendite koostamist konsulteeritakse nõuandekomiteega.

Artikkel 3

Kontaktasutused. Sidepidamine asutuste vahel ning hüvitisesaajate ja asutuste vahel

1. Pädevad võimuorganid võivad määrata kontaktasutused, mis võivad omavahel otse sidet pidada.

2. Liikmesriigi asutus või liikmesriigi territooriumil elav või viibiv isik võib kas otse või kontaktasutuste kaudu esitada taotluse teise liikmesriigi asutusele.

Artikkel 4

Lisad

1. Iga liikmesriigi pädev võimuorgan või pädevad võimuorganid on loetletud lisas 1.

2. Iga liikmesriigi pädevad asutused on loetletud lisas 2.

3. Iga liikmesriigi elukohajärgsed ja viibimiskohajärgsed asutused on loetletud lisas 3.

4. Vastavalt rakendusmääruse artikli 3 lõikele 1 määratud kontaktasutused on loetletud lisas 4.

5. Rakendusmääruse artiklis 5, artikli 53 lõikes 3, artiklis 104, artikli 105 lõikes 2, artiklites 116 ja 120 osutatud sätted on loetletud lisas 5.

6. Hüvitiste maksmise viisid, mille iga liikmesriigi väljamaksete eest vastutav asutus valib vastavalt rakendusmääruse artikli 53 lõikele 1, on loetletud lisas 6.

7. Rakendusmääruse artikli 55 lõikes 1 osutatud pankade nimed ja asukohad on loetletud lisas 7.

8. Liikmesriigid, kelle omavahelistes suhetes kohaldatakse rakendusmääruse artikli 10 lõike 2 punkti d, on sätestatud lisas 8.

9. Skeemid, mida tuleb arvesse võtta mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase maksumuse arvutamisel vastavalt rakendusmääruse artikli 94 lõike 3 punktile a ja artikli 95 lõike 3 punktile a, on loetletud lisas 9.

10. Lisas 10 on loetletud asutused või organid, kelle on määranud pädevad võimuorganid eelkõige vastavalt järgmistele rakendusmääruse artiklitele: artikli 6 lõige 1, artikli 11 lõige 1, artikli 13 lõiked 2 ja 3, artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 38 lõige 1, artikli 70 lõige 1, artikli 80 lõige 2, artikkel 81, artikli 82 lõige 2, artikli 85 lõige 2, artikli 89 lõige 1, artikli 91 lõige 2, artikli 102 lõige 2, artikkel 110 ja artikli 113 lõige 2.

II JAOTIS

MÄÄRUSE ÜLDSÄTETE RAKENDAMINE

Määruse artiklite 6 ja 7 rakendamine

Artikkel 5

Konventsioonide rakendamiskorra asendamine rakendusmäärusega

Rakendusmääruse sätted asendavad määruse artiklis 6 osutatud konventsioonide rakendamiskorra sätteid; samuti asendavad need sätteid, mis on seotud määruse artikli 7 lõike 2 punktis c osutatud konventsioonide sätete rakendamisega, niivõrd kuivõrd neid ei ole loetletud määruse lisas 5.

Määruse artikli 9 rakendamine

Artikkel 6

Vabatahtlik kindlustus või kohustusliku kindlustuse vabatahtlik jätkamine

1. Kui isik vastab määruse artikli 9 ja artikli 15 lõike 3 kohaselt vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise tingimustele invaliidsuse, vanaduse ja toitjakaotuse (pensionid) korral vastavalt ühe liikmesriigi õigusaktidele ning kui tema suhtes ei ole kehtinud kohustuslik kindlustus nendest skeemidest ühe alusel tema viimase töötamise tõttu, võib see isik nimetatud artiklite alusel ühineda vabatahtliku kindlustusskeemiga või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega, mis on reguleeritud kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega, või selle puudumisel tema enda valitud skeemiga.

2. Määruse artikli 9 lõikele 2 tuginemiseks esitab isik kõnealuse liikmesriigi asutusele õiendi teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide kohta. Sellise õiendi saab asjaomane isik taotluse korral asutustelt, kes kohaldavad nende kindlustusperioodide täitumise aluseks olnud õigusakte.

Määruse artikli 12 rakendamine

Artikkel 7

Hüvitiste kattumise vältimiseks ettenähtud sätete kohaldamise üldreeglid. Nende sätete kohaldamine hüvitiste suhtes invaliidsuse, vanaduse või toitjakaotuse (pensionid) puhul

1. Kui isikul, kellel on õigus saada hüvitist ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, on õigus saada hüvitist veel ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui määruse artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohaldamisega kaasneb kõnealuste hüvitiste vähendamine või samaaegne peatamine, ei või ühtegi neist hüvitistest vähendada või peatada summas, mis on suurem kui summa, mis saadakse hüvitise saamist õigustavate õigusaktide kohaselt vähendatava või peatatava summa jagamisel vähendatavate või peatatavate hüvitiste arvuga, mida asjaomasel isikul on õigus saada;

b) kui liikmesriigi asutus on määruse artikli 46 lõike 2 alusel invaliidsuse, vanaduse või toitjakaotuse (pensionid) korral määranud hüvitise, ei võta see asutus võimalikke muid hüvitisi ja sissetulekut või palka, mille saamisega võib kaasneda sellelt asutuselt saadava hüvitise vähendamine või peatamine, arvesse mitte määruse artikli 46 lõike 2 punktis a osutatud teoreetilise summa arvutamiseks, vaid ainult määruse artikli 46 lõike 2 punktis b osutatud summa vähendamiseks või peatamiseks. Arvesse võetakse siiski vaid osa sellise hüvitise, sissetuleku või palga kogusummast ja see osa määratakse kindlaks proportsionaalselt täitunud kindlustusperioodide pikkusega vastavalt määruse artikli 46 lõike 2 punktile b;

c) kui liikmesriigi asutus on määruse artikli 46 lõike 1 esimese lõigu alusel invaliidsuse, vanaduse või toitjakaotuse (pensionid) korral määranud hüvitise, ei võta see asutus määruse artikli 46 lõike 3 kohaldamise korral võimalikke muid hüvitisi ja sissetulekut või palka, mille saamisega võib kaasneda sellelt asutuselt saadava hüvitise vähendamine või peatamine, arvesse mitte määruse artikli 46 lõikes 1 osutatud summa arvutamiseks, vaid ainult määruse artikli 46 lõike 3 kohaldamisest tuleneva summa vähendamiseks või peatamiseks. Arvesse võetakse siiski vaid osa selliste hüvitiste, sissetuleku või palga summast; sellise osa arvutamiseks rakendatakse kõnealuse summa suhtes koefitsienti, mis võrdub määruse artikli 46 lõike 3 kohaldamisest tuleneva hüvitise ja määruse artikli 46 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisest tuleneva summa vahelise suhtarvuga.

2. Määruse artikli 12 lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisel vahetavad asjaomased pädevad asutused vastava taotluse korral teavet.

Artikkel 8

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada mitme liikmesriigi õigusaktide alusel rasedus- ja sünnitushüvitist

Kui töötajal või tema pereliikmel on õigus taotleda rasedus- ja sünnitushüvitist mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, määratakse selline hüvitis eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil sünnitus toimus, või kui sünnitus ei ole toimunud ühegi sellise liikmesriigi territooriumil, eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid kõnealuse töötaja suhtes viimasena.

Artikkel 9

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada mitme liikmesriigi õigusaktide alusel matusetoetust

1. Kui surm saabub liikmesriigi territooriumil, säilib selle liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud õigus saada matusetoetust ning mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud selline õigus lõpeb.

2. Kui surm saabub ühe liikmesriigi territooriumil ja õigus saada matusetoetust on omandatud mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel või kui surm saabub väljaspool liikmesriikide territooriumi ja kõnealune õigus on omandatud mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, säilib üksnes õigus, mis on omandatud vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille alusel täitus töötaja viimane kindlustusperiood, ning mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud selline õigus lõpeb.

Artikkel 10

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada perehüvitist või peretoetust või kui töötaja suhtes kohaldatakse sama perioodi või perioodi osa jooksul järjestikku mitme liikmesriigi õigusakte

1. Kui sama perioodi jooksul on kahel isikul õigus saada perehüvitist või peretoetust sama pereliikme eest vastavalt määruse artikli 73 lõikele 1 või 2 või artikli 74 lõikele 1 või 2 ja vastavalt kõnealuse pereliikme elukohariigi õigusaktidele, kohaldatakse peretoetuse või perehüvitise saamise õiguse kattumise korral neid sätteid, mis on kehtestatud pereliikme elukohariigi õigusaktidega. Selleks võetakse õigust saada perehüvitist või peretoetust määruse artikli 73 lõike 1 või 2 või artikli 74 lõike 1 või 2 alusel arvesse nii nagu oleks see õigus tekkinud kõnealuse pereliikme elukohariigi õigusaktide alusel.

2. Kui töötaja suhtes on järjest kehtinud kahe liikmesriigi õigusaktid perioodi vältel, mis eraldab kõnealuse ühe või mõlema liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud kaht perehüvitise või peretoetuse maksmise kuupäeva, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) perehüvitised või peretoetused, mida selline töötaja võib taotleda iga kõnealuse riigi õigusaktide alusel, vastavad asjaomaste õigusaktide alusel saadavate päevaste hüvitiste või toetuste arvule. Kui selliste õigusaktidega ei ole ette nähtud päevaseid hüvitisi ega toetusi, määratakse perehüvitis või peretoetus aja eest, mille vältel iga sellise liikmesriigi õigusaktid on sellise töötaja suhtes kehtinud, proportsionaalselt asjakohaste õigusaktidega ettenähtud aja suhtes;

b) kui asutus on perehüvitist või peretoetust andnud ajal, mil seda oleks pidanud andma teine asutus, teevad kõnealused asutused omavahel tasaarvestuse;

c) kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode väljendatakse ühikutes, mis erinevad nendest, mida kasutatakse perehüvitise või peretoetuste arvutamiseks vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, mis on töötaja suhtes kehtinud selsamal perioodil, tehakse ümberarvestus punktide a ja b kohaldamisel vastavalt rakendusmääruse artikli 15 lõikele 3;

d) rakendusmääruse lisas 8 sätestatud liikmesriikide vaheliste küsimuste lahendamisel kannab kõnealusel perioodil esimesest töötamisest tulenevalt perehüvitise või peretoetuste kulusid kandev asutus sellised kulud kogu jooksva perioodi vältel, olenemata punktist a.

3. Kui sellise töötaja pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte, või Prantsusmaa õigusaktide alusel töötushüvitist saava töötu isiku pereliikmed asuvad ühe kalendrikuu jooksul ühe liikmesriigi territooriumilt elama teise liikmesriigi territooriumile, maksab kuu alguses peretoetuste maksmise eest vastutanud asutus peretoetusi kuni jooksva kuu lõpuni.

III JAOTIS

KOHALDATAVATE ÕIGUSAKTIDE KINDLAKSMÄÄRAMIST KÄSITLEVATE MÄÄRUSE SÄTETE RAKENDAMINE

Määruse artiklite 13—16 rakendamine

Artikkel 11

Formaalsused lähetamise korral

1. Määruse artikli 14 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud juhtudel annab selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus, kelle õigusakte kohaldatakse, töötajale tema enda või tema tööandja taotlusel ja kui vajalikud tingimused on täidetud, lähetustunnistuse, mis tõendab, et töötaja suhtes kehtivad kuni kindlaksmääratud kuupäevani kõnealused õigusaktid.

2. Määruse artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatud nõusolekut taotleb tööandja.

Artikkel 12

Erisätted kindlustuse kohta Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemi alusel

1. Kui määruse artikli 14 lõike 1 punktis b või c või lõike 2 punktis a sätestatud tingimustel kohaldatakse Saksamaa õigusakte töötaja suhtes, kelle tööle võtnud ettevõtja või tööandja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht ei asu Saksamaa territooriumil, kohaldatakse neid õigusakte nii, nagu töötaks kõnealune töötaja oma elukohas Saksamaa territooriumil.

2. Kui kohustusliku invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotusskeemi (pensionid) alusel sooritatakse sissemakseid kindlaksmääratud aja jooksul vastavalt mõne muu liikmesriigi õigusaktidele peale Saksamaa, võib sama aja eest sooritada ka täiendavaid sissemakseid Saksamaa õigusaktidele vastava lisakindlustuse (Höherversicherung) jaoks.

Artikkel 13

Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste teenistusse võetud isikute valikuõiguse kasutamine

1. Määruse artikli 16 lõikes 2 ettenähtud valikuõigust tuleb esmakordselt kasutada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kõnealune diplomaatiline või konsulaaresindus on töötaja teenistusse võtnud või mil töötaja on asunud sellise esinduse ametnike teenistusse. Valik jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Kui töötaja kasutab uuesti oma valikuõigust kalendriaasta lõpus, jõustub valik järgmise kalendriaasta esimesel päeval.

2. Oma valikuõigust kasutav töötaja teatab sellest asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise ta on valinud, ja teavitab samal ajal ka oma tööandjat. Vajaduse korral edastab kõnealune asutus selle teabe sama liikmesriigi kõikidele teistele asutustele vastavalt selle liikmesriigi pädeva võimuorgani antud juhistele.

3. Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise kõnealune töötaja on valinud, annab talle tõendi, et ajal, mil ta töötab kõnealuses diplomaatilises või konsulaaresinduses või on sellise esinduse ametnike teenistuses, kehtivad tema suhtes kõnealuse liikmesriigi õigusaktid.

4. Kui töötaja on valinud Saksamaa õigusaktide kohaldamise, kohaldatakse selliste õigusaktide sätteid nii, nagu oleks see töötaja tööle võetud Saksamaa valitsuse asukohas. Pädev võimuorgan nimetab pädeva ravikindlustusasutuse.

Artikkel 14

Euroopa ühenduste abiteenistuja valikuõiguse kasutamine

1. Määruse artikli 16 lõikes 3 ettenähtud valikuõigust tuleb kasutada töölepingu sõlmimise ajal. Sellise lepingu sõlmimiseks volitatud organ teatab sellest asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise abiteenistuja on valinud. Vajaduse korral edastab kõnealune asutus selle teabe sama liikmesriigi kõikidele teistele asutustele.

2. Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise kõnealune isik on valinud, annab talle välja tõendi, et ajal, mil ta töötab Euroopa ühenduste abiteenistujana, kehtivad tema suhtes kõnealuse liikmesriigi õigusaktid.

3. Vajaduse korral määravad liikmesriikide pädevad võimuorganid Euroopa ühenduste abiteenistujate suhtes pädevad asutused.

4. Kui muu liikmesriigi kui Saksamaa territooriumil tööle võetud abiteenistuja on valinud Saksamaa õigusaktide kohaldamise, kohaldatakse nende õigusaktide sätteid tema suhtes nii, nagu oleks see abiteenistuja tööle võetud Saksamaa valitsuse asukohas. Pädev võimuorgan määrab pädeva ravikindlustusasutuse.

IV JAOTIS

MÄÄRUSE ERI LIIKI HÜVITISI KÄSITLEVATE SÄTETE RAKENDAMINE

1. PEATÜKK

KINDLUSTUSPERIOODIDE LIITMISE ÜLDREEGLID

Artikkel 15

1. Määruse artikli 18 lõikes 1, artiklis 38, artikli 45 lõigetes 1 ja 2, artiklis 64 ning artikli 67 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel liidetakse kindlustusperioodid vastavalt järgmistele reeglitele:

a) ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidele liidetakse mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid määral, mil neid on vaja kasutada, et täiendada esimese liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode omandamaks, säilitamaks või ennistamaks hüvitise saamise õigust, tingimusel et sellised kindlustusperioodid omavahel ei kattu. Kui invaliidsuse, vanaduse või toitjakaotuse (pensionid) korral peavad vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 hüvitisi määrama mitme liikmesriigi asutused, teeb iga asjaomane asutus eraldi selle liitmise, arvestades tervikuna kõiki kindlustusperioode, mis töötajal on täitunud kõikide nende liikmesriikide õigusaktide alusel, mis on tema suhtes kehtinud, ilma et see piiraks vajaduse korral määruse artikli 45 lõike 2 ja artikli 46 lõike 2 punkti c kohaldamist;

b) kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperiood kattub vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodiga, mis on täitunud vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, võetakse arvesse üksnes esimest;

c) kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperiood, mis ei ole sellisena käsitletav periood, kattub perioodiga, mida teise liikmesriigi õigusaktide alusel sellisena käsitletakse, võetakse arvesse üksnes esimest;

d) mis tahes perioodi, mida käsitletakse kindlustusperioodina kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, võtab arvesse üksnes selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel on kindlustatu enne kõnealust perioodi viimati olnud kohustuslikult kindlustatud; kui kindlustatu ei ole olnud enne kõnealust perioodi kohustuslikult kindlustatud liikmesriigi õigusaktide alusel, võtab seda perioodi arvesse selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel see isik on olnud pärast kõnealust perioodi esmakordselt kohustuslikult kindlustatud;

e) kui ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata aega, mille jooksul on teatavad kindlustusperioodid täitunud ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, eeldatakse, et sellised kindlustusperioodid ei kattu teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega, ning need võetakse arvesse, kui see on soodus;

f) kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel võetakse teatavaid kindlustusperioode arvesse üksnes siis, kui need on täitunud teatava tähtaja jooksul, siis selliseid õigusakte kohaldav asutus:

i) võtab arvesse üksnes neid teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, mis on täitunud kõnealuse tähtaja jooksul; või

ii) pikendab sellist ajavahemikku nende kindlustusperioodide võrra, mis on kõnealuse tähtaja jooksul täielikult või osaliselt täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kui teise liikmesriigi õigusaktide alusel arvestatavatest kindlustusperioodidest tulenevalt peatub üksnes tähtaeg, mille jooksul kõnealused kindlustusperioodid peavad täituma.

2. Kindlustusperioode, mis on täitunud vastavalt sellise liikmesriigi õigusaktidele, mille suhtes käesolev määrus ei kehti, kuid mida arvestatakse vastavalt sellise liikmesriigi õigusaktidele, mille suhtes käesolev määrus kehtib, käsitletakse liitmisel arvestatavate kindlustusperioodidena.

3. Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode väljendatakse ühikutes, mis erinevad teise liikmesriigi õigusaktides kasutatavatest, järgitakse liitmiseks vajalikul ümberarvestusel järgmisi reegleid.

a) Kui töötaja suhtes on kehtinud kuuepäevane töönädal:

i) üks päev võrdub kaheksa tunniga ja vastupidi;

ii) kuus päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 26 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 78 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 312 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

b) Kui töötaja suhtes on kehtinud viiepäevane töönädal:

i) üks päev võrdub üheksa tunniga ja vastupidi;

ii) viis päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 22 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 66 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 264 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

2. PEATÜKK

HAIGUS NING RASEDUS JA SÜNNITUS

Määruse artikli 18 rakendamine

Artikkel 16

Kindlustusperioodide tõendamine

1. Selleks et tugineda määruse artiklile 18, esitab töötaja pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustusperioodid, mis tal on täitunud tema suhtes viimati kehtinud õigusaktide alusel.

2. Selle õiendi annab/annavad töötaja taotluse korral selle liikmesriigi asutus või asutused, kelle õigusaktid tema suhtes viimasena kehtisid. Kui isik kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle vahetult asjaomaselt asutuselt või asjaomastelt asutustelt.

3. Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 19 rakendamine

Artikkel 17

Mitterahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada määruse artikli 19 alusel mitterahalist hüvitist, peab töötaja registreerima enda ja oma pereliikmed oma elukoha järgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et temal ja ta pereliikmetel on õigus saada kõnealust hüvitist. Sellise õiendi annab välja pädev asutus, kui see on vajalik tööandja esitatud andmeid silmas pidades. Kui töötaja või tema pereliige kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle otse pädevalt asutuselt.

2. Õiend kehtib kuni elukohajärgsele asutusele teatatakse selle tühistamisest. Kui kõnealuse õiendi on välja andnud Prantsusmaa asutus, kehtib see siiski üksnes kolm kuud alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb pikendada iga kolme aasta järel.

3. Kui töötaja on hooajatöötaja, kehtib lõikes 1 osutatud õiend kogu hooajatöö eeldatava kestuse ajal, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teatab elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

4. Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele igast lõike 1 kohasest registreerimisest.

5. Igal mitterahalise hüvitise taotlemise korral esitab asjaomane isik dokumentaalsed tõendid, mida nõutakse mitterahalise hüvitise määramiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil see isik elab.

6. Haiglaravi korral teatab elukohajärgne asutus kolme päeva jooksul alates selle teadasaamisest pädevale asutusele haiglasse saabumise kuupäeva, haiglaravi tõenäolise kestuse ja haiglast lahkumise kuupäeva. Teatada ei ole vaja, kui mitterahalise hüvitise kulud makstakse elukohajärgsele asutusele tagasi ühekordse maksena.

7. Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele ette igast otsusest seoses määruse artikli 24 lõikes 2 osutatud loetelus sedastatud mitterahalise hüvitise määramisega. Pädevale asutusele antakse vastuväidete esitamiseks ja nende vastuväidete põhjendamiseks 15 päeva alates sellise teabe saatmise päevast; kui selle aja möödudes ei ole esitatud ühtegi sellist vastuväidet, määrab elukohajärgne asutus mitterahalise hüvitise. Kui selline hüvitis tuleb määrata eriti kiiresti, teatab elukohajärgne asutus sellest viivitamata pädevale asutusele. Vastuväitest teatada ja vastuväidet põhjendada ei ole vaja, kui mitterahalise hüvitise kulud makstakse elukohajärgsele asutusele tagasi ühekordse maksena.

8. Töötaja või tema pereliikmed teatavad elukohajärgsele asutusele igast oma olukorra muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta nende õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast kõnealuse isiku töötamise lakkamisest või muutumisest või töötaja või tema pereliikme igast elu- või viibimiskoha muutusest. Kui töötaja kindlustus või mitterahalise hüvitise saamise õigus lakkab, teatab pädev asutus sellest samuti elukohajärgsele asutusele. Elukohajärgne asutus võib igal ajal taotleda pädevalt asutuselt teavet seoses töötaja kindlustusega või tema õigusega saada mitterahalist hüvitist.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Artikkel 18

Rahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alusel rahalist hüvitist, peab töötaja kolme päeva jooksul alates oma töövõimetuse algusest pöörduma elukohajärgse asutuse poole, esitades teate töö lakkamise kohta, või kui see on pädeva või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud, töövõimetustõendi, mille on andnud kõnealuse töötaja raviarst.

2. Kui elukohariigis töötajat ravivad arstid ei anna töövõimetustõendeid, pöördub töötaja otse elukohajärgse asutuse poole tähtaja jooksul, mis on määratud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

See asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku kinnitamise ning lõikes 1 osutatud tõendi koostamise. Sellisesse tõendisse märgitakse töövõimetuse tõenäoline kestus ning tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3. Kui lõiget 2 ei kohaldata, korraldab elukohajärgne asutus niipea kui võimalik ja vähemalt kolme päeva jooksul alates päevast, mil töötaja selle asutuse poole pöördus, tema arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus isiku kindlustanud. Läbivaatuse teinud arsti tõendisse märgitakse eelkõige töövõimetuse tõenäoline kestus ning elukohajärgne asutus edastab tõendi pädevale asutusele vähemalt kolme päeva jooksul alates läbivaatuse kuupäevast.

4. Seejärel korraldab elukohajärgne asutus vajaliku ametliku kontrolli või arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks sama asutus töötaja kindlustanud. Niipea kui see asutus teeb kindlaks, et töötaja võib jätkata tööd, teatab ta sellest viivitamata töötajale ja pädevale asutusele, märkides töövõimetuse lakkamise kuupäeva. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, käsitletakse töötajale esitatud teadet pädeva asutuse nimel tehtud otsusena.

5. Kõikidel juhtudel jätab pädev asutus endale õiguse korraldada kõnealuse isiku läbivaatus selle asutuse enda valitud arsti poolt.

6. Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, sest töötaja ei ole täitnud elukohariigi õigusaktidega ettenähtud formaalsusi, või teeb kindlaks, et töötaja võib tööd jätkata, teatab see asutus töötajale oma otsusest ning saadab samal ajal sellise otsuse koopia elukohajärgsele asutusele.

7. Kui töötaja jätkab tööd, teatab ta sellest pädevale asutusele, kui selline teatamine on selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud.

8. Pädev asutus maksab rahalise hüvitise välja otstarbekal viisil, eelkõige rahvusvahelise rahakaardiga, ning teatab sellest elukohajärgsele asutusele ja töötajale. Kui rahalist hüvitist maksab elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel, teatab pädev asutus töötajale tema õigused ning elukohajärgsele asutusele sellise rahalise hüvitise summa, väljamaksekuupäeva ja maksimumperioodi, mille eest väljamakseid tuleb määrata vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Määruse artikli 20 rakendamine

Artikkel 19

Erisätted piirialatöötajate ja nende pereliikmete suhtes

Piirialatöötajatele ja nende pereliikmetele võidakse ravimeid, sidemeid, prille ja väikeabivahendeid anda ning laboratoorseid analüüse ja teste teha üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus need on välja kirjutatud või neid soovitatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.

Määruse artikli 22 rakendamine

Artikkel 20

Mitterahaline hüvitis viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev riik. Mujale lähetatud töötajate ning rahvusvahelises transpordis töötavate töötajate ja nende pereliikmete erijuhtum

1. Selleks et saada endale või endaga lähetuses kaasasolevatele pereliikmetele mitterahalist hüvitist, esitab töötaja, kelle suhtes kehtib määruse artikli 14 lõike 1 punkti a alapunkt i või lõike 2 punkt a, viibimiskohajärgsele asutusele rakendusmääruse artiklis 11 sätestatud tõendi. Sellise õiendi esitanud töötaja puhul loetakse, et ta on täitnud mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimused.

2. Selleks et saada endale või endaga kaasasolevatele pereliikmetele mitterahalist hüvitist, esitab rahvusvahelises transpordis töötav töötaja, kelle suhtes kehtib määruse artikli 14 lõike 1 punkt b ja kes oma töötamise käigus siirdub muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumile, võimalikult kiiresti viibimiskohajärgsele asutusele eriõiendi, mille on andnud tööandja või tema esindaja jooksva kalendrikuu või õiendi esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu jooksul. Sellises õiendis märgitakse eelkõige ära kuupäev, millest alates nimetatud tööandja on töötaja tööle võtnud, ning pädeva asutuse nimi ja aadress; kui tööandja ei pea pädeva riigi õigusaktide kohaselt siiski teadma pädevat asutust, teatab töötaja kirjalikult selle asutuse nime ja aadressi oma taotluse esitamisel viibimiskohajärgsele asutusele. Sellise õiendi esitanud töötaja puhul loetakse, et ta on täitnud mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimused. Kui töötaja ei ole enne ravi saamist võimeline viibimiskohajärgse asutusega ühendust võtma, saab ta kõnealuse õiendi esitamise korral siiski ravi nii, nagu oleks seesama asutus ta kindlustanud.

3. Viibimiskohajärgne asutus esitab kolme päeva jooksul pädevale asutusele järelepärimise, kas kõnealune isik vastab mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimustele. Kõnealune asutus annab mitterahalist hüvitist kuni pädevalt asutuselt vastuse saamiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva.

4. Pädev asutus saadab viibimiskohajärgsele asutusele vastuse 10 päeva jooksul alates sellekohase taotluse saamisest viibimiskohajärgselt asutuselt. Kui vastus on jaatav, määrab pädev asutus vajaduse korral maksimumperioodi, mille jooksul võidakse mitterahalist hüvitist vastavalt selle asutuse kohaldatavatele õigusaktidele määrata, ning viibimiskohajärgne asutus jätkab selle mitterahalise hüvitise andmist.

5. Vastavalt lõikes 1 või 2 ettenähtud tõendi või õiendi asemel võivad nendes lõigetes osutatud töötajad esitada viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et mitterahalise hüvitise saamise õiguse omandamise tingimused on täidetud. Kõnealuses õiendis, mille annab välja pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige maksimumperiood, mille eest võidakse mitterahalist hüvitist vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele määrata. Sel juhul lõikeid 1, 2, 3 ja 4 ei kohaldata.

6. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

7. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eeldusel antud mitterahaline hüvitis hüvitatakse vastavalt määruse artikli 36 lõikele 1.

Artikkel 21

Mitterahaline hüvitis viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev riik. Töötajad, kelle suhtes ei kohaldata rakendusmääruse artiklit 20

1. Selleks et saada määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alusel mitterahalist hüvitist, välja arvatud rakendusmääruse artiklis 20 osutatud juhtudel, esitab töötaja viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada mitterahalist hüvitist. Selles õiendis, mille annab töötaja taotlusel pädev asutus võimaluse korral enne tema lahkumist elukohaliikmesriigi territooriumilt, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahaliste hüvitiste määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva riigi õigusaktidega. Kui töötaja sellist tõendit ei esita, saab viibimiskohajärgne asutus selle otse pädevalt asutuselt.

2. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 22

Mitterahaline hüvitis töötajatele, kes vahetavad elukohta või naasevad oma elukohariiki, ning töötajatele, kellel lubatakse siirduda teise liikmesriiki ravile

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 22 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel, esitab töötaja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus jätkuvalt saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab välja pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige sellise hüvitise jätkuva määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva liikmesriigi õigusaktidega. See õiend võidakse töötaja taotluse korral välja anda pärast tema lahkumist, kui seda ei olnud vääramatu jõu tõttu võimalik enne koostada.

2. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

3. Määruse artikli 22 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud juhul kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 mitterahalise hüvitise andmise suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 23

Mitterahaline hüvitis pereliikmetele

Määruse artikli 23 lõike 3 kohaselt mitterahalise hüvitise määramise korral pereliikmetele kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 21 või 22.

Artikkel 24

Rahaline hüvitis töötajatele, kes viibivad muus liikmesriigis kui pädev riik

Rahalise hüvitise saamise suhtes vastavalt määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktile ii kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 18. Ilma et see piiraks töövõimetustõendi esitamise nõuet, ei nõuta töötajalt, kes viibib liikmesriigi territooriumil ilma seal töötamata või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemata, siiski seda, et ta esitaks teate töö lakkamise kohta, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 18 lõikes 1.

Määruse artikli 23 lõike 3 rakendamine

Artikkel 25

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvesse võtta rahalise hüvitise arvutamisel

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 23 lõike 3 alusel, esitab töötaja pädevale asutusele õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Selle õiendi annab välja pereliikmete elukoha järgne asutus.

Õiend kehtib 12 kuud alates väljaandmise kuupäevast. Seda võidakse pikendada; sel juhul kehtib õiend alates pikendamise kuupäevast.

Töötaja teatab pädevale asutusele viivitamata igast asjaolust, mis tingib vajaduse seda õiendit muuta. Selline muudatus jõustub alates sellise asjaolu tekkimise kuupäevast.

3. Pädev asutus võib nõuda, et töötaja esitaks lõikes 1 ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete kohta, kes elavad muu riigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

Määruse artikli 25 lõike 1 rakendamine

Artikkel 26

Hüvitis töötutele, kes siirduvad tööd otsima teise liikmesriiki kui pädev riik

1. Selleks et saada endale ja oma pereliikmetele rahalist ja mitterahalist hüvitist määruse artikli 25 lõike 1 alusel, esitab töötu oma sihtkoha ravikindlustusasutusele õiendi, mida ta peaks enne oma lahkumist olema taotlenud pädevalt ravikindlustusasutuselt. Kui ta sellist õiendit ei esita, saab tema sihtkoha asutus selle pädevalt asutuselt.

See õiend peab tõestama õigust saada kõnealust hüvitist määruse artikli 69 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustel; selles tuleb ära märkida sellise õiguse kestus, arvestades määruse artikli 69 lõike 1 punkti c; ning nimetada rahalise hüvitise summa, mida vajaduse korral antakse ravikindlustuse põhjal eespool osutatud perioodi vältel kõnealuse isiku töövõimetuse või haiglaravi korral.

2. Töötu sihtkoha töötuskindlustusasutus kontrollib rakendusmääruse artiklis 83 osutatud õiendi koopia põhjal, mis saadetakse sama koha ravikindlustusasutusele, et määruse artikli 69 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud, ning määrab kuupäeva, millest alates need on täidetud, ja kuupäeva, millest alates töötu saab töötushüvitist pädeva asutuse kulul.

See õiend kehtib määruse artikli 69 lõike 1 punktis c ettenähtud aja, niikaua kui kõnealused tingimused on täidetud. Kui need tingimused ei ole enam täidetud, teatab töötu sihtkoha töötuskindlustusasutus sellest kolme päeva jooksul kõnealusele ravikindlustusasutusele.

3. Määruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

Määruse artikli 25 lõike 3 rakendamine

Artikkel 27

Mitterahaline hüvitis töötu pereliikmetele elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

Mitterahalise hüvitise määramise suhtes töötu pereliikmetele, kes elavad muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 17. Määruse artikli 69 lõike 1 alusel hüvitist saavate töötu pereliikmete registreerimisel tuleb esitada õiend, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 26 lõikes 1. See õiend kehtib aja vältel, mille eest võidakse määrata hüvitist määruse artikli 69 lõike 1 alusel.

Määruse artikli 26 rakendamine

Artikkel 28

Mitterahaline hüvitis pensionitaotlejatele ja nende pereliikmetele

1. Selleks et saada määruse artikli 26 lõike 1 alusel mitterahalist hüvitist oma elukohaliikmesriigi territooriumil, tuleb taotlejal koos oma pereliikmetega registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et tal on teise liikmesriigi õigusaktide alusel õigus saada kõnealust hüvitist endale ja oma pereliikmetele. Selle õiendi annab selle teise liikmesriigi asutus, kes vastutab mitterahaliste hüvitiste eest.

2. Elukohajärgne asutus teatab selle õiendi andnud asutusele igast lõike 1 kohasest registreeringust.

Määruse artikli 28 rakendamine

Artikkel 29

Mitterahaline hüvitis pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes ei ela selle liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel neil on õigus saada hüvitist

1. Selleks et saada määruse artikli 28 lõike 1 alusel mitterahalist hüvitist oma elukohaliikmesriigi territooriumil, tuleb pensionäril koos oma pereliikmetega registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et tal on õigus saada kõnealust hüvitist endale ja oma pereliikmetele vastavalt nendele õigusaktidele või ühe liikmesriigi õigusaktidele, mille alusel tuleb talle maksta pensioni.

2. Selle õiendi annab pensionäri taotluse korral asutus või üks asutustest, kes vastutavad pensioni maksmise eest, või vajaduse korral asutus, kes on volitatud määrama mitterahalise hüvitise saamise õigusi, niipea kui kõnealune pensionär on täitnud tingimused sellise hüvitise saamise õiguse omandamiseks. Kui pensionär kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle otse asutuselt või ühelt asutustest, kes vastutavad pensioni maksmise eest, või vajaduse korral asutuselt, kes on volitatud sellist õiendit andma. Selle õiendi saamist oodates võib elukohajärgne asutus aktsepteeritud dokumentide põhjal registreerida pensionäri ja tema pereliikmed ajutiselt. Mitterahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus ei kohalda registreerimist kuni elukohajärgne asutus on esitanud lõikes 1 sätestatud õiendi.

3. Elukohajärgne asutus teatab asutusele, mis on välja andnud lõikes 1 ettenähtud õiendi, igast nimetatud lõike kohasest registreeringust.

4. Mitterahalise hüvitise taotlemise korral peab pensionär elukohajärgsele asutusele viimast väljamakset kajastava rahakaardi kviitungi või lõigendi abil tõestama, et tal on jätkuvalt õigus saada pensioni.

5. Pensionär või tema pereliikmed teatab/teatavad elukohajärgsele asutusele igast oma olukorra muutusest, mis võiks muuta õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast pensioni peatamisest või tühistamisest ning igast elukohamuutusest. Pensioni eest vastutavad asutused teatavad pensionäri elukoha järgsele asutusele samuti igast sellisest muutusest.

6. Halduskomisjon määrab vajalikus ulatuses kindlaks korra, mille alusel määratakse kindlaks asutus, kes määruse artikli 28 lõike 2 punktis b osutatud juhul kannab mitterahalise hüvitise kulud.

Määruse artikli 29 rakendamine

Artikkel 30

Mitterahaline hüvitis pereliikmetele, kes elavad muus liikmesriigis kui see riik, kus elab pensionär

1. Selleks et saada oma elukohariigis määruse artikli 29 lõike 1 alusel mitterahalist hüvitist, tuleb pereliikmetel registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades dokumendid vastavalt õigusaktidele, mida see asutus kohaldab sellise hüvitise määramiseks pensionäri pereliikmetele, ning õiendi selle kohta, et pensionäril on õigus saada endale ja oma pereliikmetele mitterahalist hüvitist. See õiend, mille annab pensionäri elukoha järgne asutus, kehtib niikaua, kui tema pereliikmete elukohajärgsele asutusele ei ole teatatud selle tühistamisest. Kui kõnealuse õiendi on välja andnud Prantsusmaa asutus, kehtib see ainult kaksteist kuud alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb igal aastal pikendada.

2. Pereliikmed esitavad mitterahalise hüvitise taotlemisel elukohajärgsele asutusele lõikes 1 osutatud õiendi, kui selle asutuse kohaldatavates õigusaktides on ette nähtud, et kõnealuse taotlusega peavad kaasas olema tõendid pensioni saamise õiguse kohta.

3. Pensionäri elukoha järgne asutus teatab pereliikmete elukoha järgsele asutusele pensioni peatamisest või tühistamisest ning igast pensionäri elukoha muutusest. Pereliikmete elukoha järgne asutus võib igal ajal taotleda pensionäri elukoha järgselt asutuselt mis tahes teavet seoses õigusega saada mitterahalist hüvitist.

4. Pereliikmed teatavad oma elukoha järgsele asutusele igast olukorra muutusest, mis võib tõenäoliselt muuta nende õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast elukohamuutusest.

Määruse artikli 31 rakendamine

Artikkel 31

Mitterahaline hüvitis pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes viibivad muus liikmesriigis kui nende elukohariik

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 31 alusel, esitab pensionär viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab pensionäri elukoha järgne asutus võimaluse korral enne pensionäri lahkumist oma elukohariigi territooriumilt, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahaliste hüvitiste määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega. Kui pensionär sellist tõendit ei esita, saab viibimiskohajärgne asutus selle otse elukohajärgselt asutuselt.

2. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal. Sel juhul käsitletakse pädeva asutusena pensionäri elukoha järgset asutust.

3. Määruse artikliga 31 hõlmatud pereliikmetele mitterahalise hüvitise määramisel kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 35 lõike 1 rakendamine

Artikkel 32

Asutused, kelle poole võivad pöörduda kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad ja nende pereliikmed, kes viibivad või elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud juhtudel ja kui viibimis- või elukohariigis on terasetöölistele haigus- või rasedus- ja sünnituskindlustusskeemi alusel ettenähtud hüvitis samaväärne kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel antava hüvitisega, võivad sellisesse kategooriasse kuuluvad töötajad ja nende pereliikmed pöörduda oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, mis on nimetatud rakendusmääruse lisas 3, isegi kui see on terasetööliste skeemi kohaldav asutus, ning see asutus annab neile seejärel sellist hüvitist.

2. Kui kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel ettenähtud hüvitis on soodsam, jääb selliste töötajate ja nende pereliikmete valida, kas nad pöörduvad selle skeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole või oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, kes kohaldab terasetööliste skeemi. Viimasena nimetatud juhul juhib kõnealune asutus asjaomase isiku tähelepanu sellele, et pöördudes eespool mainitud eriskeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole, saaks ta hüvitist soodsamalt; lisaks sellele peab kõnealune asutus teatama asjaomastele isikutele sellise asutuse nime ja aadressi.

Määruse artikli 35 lõike 3 rakendamine

Artikkel 33

Selle perioodi arvestamine, mille eest teise liikmesriigi asutus on juba hüvitist andnud

Määruse artikli 35 lõike 3 rakendamisel võib liikmesriigi asutus, kelle poole pöördutakse hüvitise saamiseks, taotleda teise liikmesriigi asutuselt teavet aja kohta, mille jooksul viimasena nimetatud asutus on sama haigusjuhu või raseduse ja sünnituse tõttu hüvitist juba andnud.

Artikkel 34

Teises liikmesriigis viibimise ajal tekkinud kulude tagasimaksmine liikmesriigi pädeva asutuse poolt

1. Kui töötaja viibimise ajal muus liikmesriigis kui pädev riik ei ole võimalik täita rakendusmääruse artikli 20 lõigetes 1, 2 ja 5 ning artiklites 21, 23 ja 31 ettenähtud formaalsusi, hüvitab viibimiskohajärgne pädev asutus selle isiku taotlusel tema kulud.

2. Pädeva asutuse taotluse korral annab viibimiskohajärgne asutus pädevale asutusele teavet selliste määrade kohta.

3. PEATÜKK

INVALIIDSUS, VANADUS JA TOITJAKAOTUS (PENSIONID)

Hüvitise saamise taotluste esitamine ja läbivaatamine

Artikkel 35

Invaliidsushüvitise taotlemine, kui töötaja suhtes on kehtinud üksnes määruse III lisas nimetatud õigusaktid, samuti määruse artikli 40 lõikes 2 osutatud juhul

1. Selleks et saada hüvitist määruse artiklite 37, 38 ja 39 alusel, sealhulgas määruse artikli 40 lõikes 2, artikli 41 lõikes 1 ja artikli 42 lõikes 2 osutatud juhtudel, esitab töötaja taotluse kas selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on tema suhtes kehtinud ajal, mil tekkis töövõimetus ja sellele järgnes invaliidsus või süvenes selline invaliidsus, või oma elukohajärgsele asutusele, kes seejärel esitab selle taotluse esimesena nimetatud asutusele, märkides taotluse esitamise kuupäeva; seda kuupäeva käsitletakse esimesena nimetatud asutusele taotluse esitamise kuupäevana. Kui on määratud haigushüvitis, tuleb pensionitaotluse esitamise kuupäevana vajaduse korral siiski käsitleda sellise rahalise hüvitise lakkamise kuupäeva.

2. Määruse artikli 41 lõike 1 punktis b osutatud juhul teatab asutus, kes on taotleja viimasena kindlustanud, vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele ettenähtud hüvitise summa ja jõustumiskuupäeva hüvitise maksmise eest algselt vastutavale asutusele. Jõustuvalt sellest kuupäevast tühistatakse enne invaliidsuse süvenemist maksta tulnud hüvitis või vähendatakse seda summani, mis ei ületa määruse artikli 41 lõike 1 punktis c osutatud lisasummat.

3. Määruse artikli 41 lõike 1 punktis d osutatud juhul lõiget 2 ei kohaldata. Sel juhul pöördub asutus, kes on taotleja viimasena kindlustanud, Madalmaade asutuse poole, et teha kindlaks summa, mida see asutus peab maksma.

Artikkel 36

Vanadushüvitise ja toitjakaotushüvitise (välja arvatud orvuhüvitis) ning invaliidsushüvitise taotlused juhtudel, millele ei ole osutatud rakendusmääruse artiklis 35

1. Selleks et saada hüvitist määruse artiklite 40—51 alusel, välja arvatud rakendusmääruse artiklis 35 osutatud juhul, esitab asjaomane isik elukohajärgsele asutusele taotluse vastavalt selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud korrale. Kui töötaja puhul ei ole kindlustusperioodid täitunud nende õigusaktide alusel, edastab elukohajärgne asutus taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid taotleja suhtes viimasena, märkides taotluse esitamise kuupäeva. Seda kuupäeva käsitletakse viimasena nimetatud asutusele taotluse esitamise kuupäevana.

2. Kui taotleja elab sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei ole töötaja kindlustusperioodid täitunud, võib ta esitada taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid töötaja suhtes viimasena.

3. Kui taotleja elab muu kui liikmesriigi territooriumil, esitab ta taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid kehtisid selle töötaja suhtes viimasena.

Kui taotleja esitab taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle kodanik ta on, edastab see asutus sellise taotluse pädevale asutusele.

4. Ühe liikmesriigi asutusele saadetud hüvitise saamise taotlus hõlmab automaatselt hüvitisi, mis on määratud samal ajal kõikide kõnealuste liikmesriikide õigusaktide alusel ja mille tingimustele taotleja vastab, välja arvatud juhul, kui taotleja palub määruse artikli 44 lõike 2 alusel edasi lükata sellise vanadushüvitise, mida tal oleks õigus saada.

Artikkel 37

Dokumendid ja teave, mis tuleb lisada rakendusmääruse artiklis 36 osutatud hüvitise saamise taotlusele

Taotluste esitamise suhtes rakendusmääruse artikli 36 alusel kehtivad järgmised reeglid:

a) taotlusele tuleb lisada nõutavad tõendusdokumendid ning taotlus tuleb koostada vormis, mis on ette nähtud:

i) artikli 36 lõikes 1 osutatud juhtudel selle liikmesriigi õigusaktidega, mille territooriumil taotleja elab;

ii) artikli 36 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel selle liikmesriigi õigusaktidega, mis kehtisid töötaja suhtes viimasena;

b) taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt;

c) taotleja peab märkima võimalikult ulatuslikult kas asutuse või asutused, kes korraldavad invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuskindlustust (pensione) liikmesriigis, kus töötaja on kindlustatud, või selle tööandja või need tööandjad, kelle teenistuses ta on mis tahes liikmesriigi territooriumil töötanud, esitades selleks kõik töötõendid, mis võivad olla tema valduses;

d) kui taotleja palub määruse artikli 44 lõike 2 alusel edasi lükata sellise vanadushüvitise, mida tal oleks õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, võib ta nimetada õigusaktid, mille alusel ta hüvitist taotleb.

Artikkel 38

Õiendid hüvitise summa kindlaksmääramisel arvestatavate pereliikmete kohta

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 39 lõike 4 või artikli 47 lõike 3 alusel, esitab taotleja õiendi oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on hüvitise andmise eest vastutav asutus.

Selle õiendi annab pereliikmete elukoha järgne ravikindlustusasutus või muu asutus, mille määrab nende elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.

Hüvitise andmise eest vastutav asutus võib nõuda, et taotleja esitaks esimeses lõigus ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu riigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Lõikes 1 osutatud juhul ja kui asjaomase asutuse kohaldatavates õigusaktides on nõutud, et pereliikmed peaksid elama pensionäriga ühes leibkonnas, tuleb nende pereliikmete puhul, kes ei vasta sellele tingimusele, tõestada dokumentidega, mis kinnitavad taotleja sissetuleku ühe osa korrapärast ülekandmist, et nad siiski sõltuvad põhiliselt taotlejast.

Artikkel 39

Invaliidsushüvitise taotluste läbivaatamine juhul, kui töötaja on olnud kindlustatud ainult määruse III lisas nimetatud õigusaktide alusel

1. Kui töötaja on esitanud taotluse invaliidsushüvitise saamiseks ning asjaomane asutus teeb kindlaks, et kohaldatakse määruse artikli 37 lõiget 1, saab see asutus vajaduse korral asutuselt, kes on töötaja viimati kindlustanud, õiendi kindlustusperioodide kohta, mis sellel isikul on täitunud viimasena nimetatud asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel.

2. Kui on vaja arvesse võtta mõne muu liikmesriigi õigusaktide alusel varem täitunud kindlustusperioode, et täita tingimused, mis on sätestatud pädeva riigi õigusaktides, kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 1.

3. Määruse artikli 39 lõikes 3 osutatud juhul edastab taotleja juhtumi läbi vaadanud asutus selle isiku toimiku asutusele, kes on töötaja viimati kindlustanud.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotluste läbivaatamise suhtes ei kohaldata rakendusmääruse artikleid 41—50.

Artikkel 40

Invaliidsusgrupi määramine

Invaliidsusgrupi määramisel võtab liikmesriigi asutus arvesse teiste liikmesriikide asutustelt saadud dokumente ja meditsiinilisi arvamusi ning halduslikku laadi teavet. Igal asutusel säilib siiski õigus korraldada enda valitud arsti poolt taotleja läbivaatus, välja arvatud juhud, kui kohaldatakse määruse artikli 40 lõiget 3.

Invaliidsushüvitise, vanadushüvitise ja toitjakaotushüvitise taotluste läbivaatamine rakendusmääruse artiklis 36 osutatud juhtudel

Artikkel 41

Läbivaatava asutuse määramine

1. Hüvitise saamise taotlused vaatab läbi asutus (edaspidi "läbivaatav asutus"), kellele taotlused on vastavalt artiklile 36 saadetud või edastatud.

2. Läbivaatav asutus teatab hüvitise saamise taotlustest viivitamata kõikidele asjaomastele asutustele, kasutades ettenähtud erivormi, nii et kõik need asutused saavad taotlused samal ajal ja viivitamata läbi vaadata.

Artikkel 42

Hüvitise saamise taotluste läbivaatamisel kasutatavad vormid

1. Hüvitise saamise taotluste läbivaatamisel kasutab läbivaatav asutus vormi, mis sisaldab eelkõige avalduse ja kokkuvõtte kindlustusperioodide kohta, mis töötajal on täitunud kõikide asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel.

2. Teise liikmesriigi asutusele edastatuna asendavad need vormid taotluse lisadokumente.

Artikkel 43

Kord, mida asjaomane asutus järgib taotluse läbivaatamisel

1. Läbivaatav asutus kannab rakendusmääruse artikli 42 lõikes 1 ettenähtud vormile need kindlustusperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning edastab selle vormi koopia asutustele, kes korraldavad invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuskindlustust (pensione) kõikides liikmesriikides, kus töötaja on olnud kindlustatud, vajaduse korral lisades sellele taotleja esitatud töötõendid.

2. Kui asjaga on seotud ainult üks muu asutus, täidab see asutus kõnealuse vormi, näidates:

a) kindlustusperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel;

b) hüvitise summa, mida taotleja võib taotleda üksnes nende kindlustusperioodide suhtes;

c) hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa, mis on arvutatud vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2.

Selliselt täidetud vorm tagastatakse läbivaatavale asutusele.

Kui õigus saada hüvitist on omandatud, arvestades üksnes neid kindlustusperioode, mis on täitunud teise liikmesriigi asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ja kui nendele kindlustusperioodidele vastava hüvitise summa on võimalik viivitamata kindlaks määrata, kuna punktis c osutatud arvutused võtaksid märkimisväärselt kauem aega, tagastatakse see vorm läbivaatavale asutusele koos teabega, millele on osutatud punktides a ja b; punktis c osutatud teave edastatakse läbivaatavale asutusele niipea kui võimalik.

3. Kui asjaga on seotud mitu teist asutust, täidab iga selline asutus kõnealuse vormi, märkides kindlustusperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning tagastab selle vormi läbivaatavale asutusele.

Kui õigus saada hüvitist on omandatud, arvestades üksnes neid kindlustusperioode, mis on täitunud ühe või mitme sellise asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ja kui nendele kindlustusperioodidele vastava hüvitise summa on võimalik viivitamata kindlaks määrata, teatatakse see summa ja need kindlustusperioodid samal ajal läbivaatavale asutusele; kui summa kindlaksmääramine viibib, teatatakse see summa läbivaatavale asutusele niipea kui võimalik.

Olles saanud kõik vormid teabega kindlustusperioodide kohta ning vajaduse korral summa või summade kohta, mida tuleb maksta vastavalt ühe või mitme asjaomase liikmesriigi õigusaktidele, edastab läbivaatav asutus selliselt täidetud vormide koopiad igale asjaomasele asutusele; iga asjaomane asutus teeb selle põhjal kindlaks hüvitiste teoreetilise ja tegeliku summa arvutatuna vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 ning tagastab kõnealuse vormi läbivaatavale asutusele.

4. Niipea kui läbivaatav asutus, olles saanud lõikes 2 või 3 osutatud teabe, teeb kindlaks, et tuleks kohaldada määruse artikli 40 lõiget 2 või artikli 48 lõiget 2 või 3, teatab ta sellest teistele asjaomastele asutustele.

5. Rakendusmääruse artikli 37 punktis d osutatud juhul kannavad nende liikmesriikide asutused, kelle õigusaktid on taotleja suhtes kehtinud ja kelle poole taotleja on pöördunud hüvitise edasilükkamiseks, rakendusmääruse artikli 42 lõikes 1 ettenähtud vormile üksnes need kindlustusperioodid, mis taotlejal on täitunud nende kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 44

Invaliidsusgrupiga seotud otsust tegema volitatud asutus

1. Arvestades lõikeid 2 ja 3, volitatakse üksnes läbivaatav asutus tegema määruse artikli 40 lõikes 3 osutatud otsust taotleja invaliidsusgrupi kohta. Läbivaatav asutus teeb selle otsuse niipea, kui tal on võimalik kindlaks määrata, kas on täidetud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused kõnealuse õiguse saamiseks, võttes vajaduse korral arvesse määruse artiklit 45. See asutus teatab kõnealusest otsusest viivitamata teistele asjaomastele asutustele.

2. Kui läbivaatava asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks (välja arvatud invaliidsusgrupiga seotud tingimused) ei ole määruse artiklit 45 arvestades täidetud, teatab kõnealune asutus sellest viivitamata invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusaktid kehtisid kõnealuse töötaja suhtes viimasena.

Kui selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks on täidetud, on see asutus volitatud tegema otsuse taotleja invaliidsusgrupi kohta ning see asutus teatab kõnealusest otsusest viivitamata teistele asjaomastele asutustele.

3. Vajaduse korral võidakse kõnealune küsimus suunata samadel tingimustel tagasi invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusaktid on kõnealuse töötaja suhtes esimesena kehtinud.

Artikkel 45

Hüvitise ajutine maksmine ja hüvitise ettemaksmine

1. Kui läbivaatav asutus teeb kindlaks, et taotlejal on teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidele tuginemata õigus saada hüvitist selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, maksab läbivaatav asutus viivitamata sellist hüvitist ajutiselt.

2. Kui taotlejal ei ole lõike 1 alusel õigust saada hüvitist, kuid läbivaatavale asutusele vastavalt rakendusmääruse artikli 43 lõikele 2 või 3 antud teabe põhjal selgub, et õigus saada hüvitist omandatakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võttes arvesse üksnes nende õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, maksab kõnealuseid õigusakte kohaldav asutus viivitamata sellist hüvitist ajutiselt niipea, kui läbivaatav asutus on talle sellisest kohustusest teatanud.

3. Kui õigus saada hüvitist omandatakse lõikes 2 osutatud juhul mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, võttes arvesse iga sellise riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, vastutab ajutise hüvitise maksmise eest asutus, kes on läbivaatavale asutusele selle õiguse olemasolust esimesena teatanud; läbivaatava asutuse ülesanne on teatada sellest teistele asjaomastele asutustele.

4. Asutus, kes on kohustatud lõike 1, 2 või 3 alusel hüvitise välja maksma, teatab sellest viivitamata taotlejale, juhtides selgesõnaliselt tema tähelepanu võetud meetme ajutisele laadile ja faktile, et see ei kuulu edasikaebamisele.

5. Kui taotlejale ei tule maksta ajutiselt hüvitist lõike 1, 2 ega 3 alusel, kuid saadud teabe põhjal selgub, et see õigus omandatakse määruse artikli 46 lõike 2 alusel, teeb läbivaatav asutus talle asjakohase korvatava ettemakse, mille summa on võimalikult lähedane summale, mis talle tõenäoliselt määratakse määruse artikli 46 lõike 2 alusel.

6. Kaks liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida, et üksnes nende liikmesriikide asutustega seotud juhtumite korral kohaldatakse ajutiselt hüvitise maksmise muid viise.

Kõikidest selles küsimuses sõlmitud kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

Artikkel 46

Hüvitiste arvutamine kattuvate kindlustusperioodide korral

1. Hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutamise suhtes vastavalt määruse artikli 46 lõike 2 punktidele a ja b kohaldatakse reegleid, mis on sätestatud rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punktides b, c ja d.

Selliselt kindlaksmääratud tegelikku summat suurendatakse summa võrra, mis vastab vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele ja mis määratakse kindlaks vastavalt õigusaktidele, mille alusel need kindlustusperioodid täitusid.

2. Määruse artikli 46 lõike 3 kohaldamisel ei võeta arvesse hüvitise summasid, mis vastavad vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele.

3. Määruse artikli 15 lõike 3 teises lõigus osutatud vabatahtliku täiendava kindlustuse korral kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 analoogia põhjal.

Saksamaa õigusaktide kohaldamisel võetakse vabatahtliku täiendava kindlustuse täiendavate summade arvutamisel arvesse sissemakseid, mida ei võeta arvesse rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alusel. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 47

Määruse artikli 46 lõike 3 sätteid kohaldavate asutuste makstavate hüvitiste summade lõplik arvutamine

Määruse artikli 46 lõike 3 teises lõigus osutatud juhul arvutab läbivaatav asutus iga asutuse makstavate hüvitiste lõplikud summad ja teatab need igale asjaomasele asutusele.

Artikkel 48

Asutuste otsuste teatamine taotlejale

1. Iga asjaomase asutuse lõplikud otsused edastatakse läbivaatavale asutusele, võttes vajaduse korral arvesse rakendusmääruse artiklis 47 osutatud teatamist. Igas otsuses tuleb täpsustada õiguskaitsevahendid ja tähtajad, mis on lubatud asjaomastes õigusaktides sätestatud edasikaebamiseks. Kui kõik need otsused on kätte saadud, teatab läbivaatav asutus sellest taotlejale tema oma keeles kokkuvõtliku teatena, millele lisatakse eespool osutatud otsused. Edasikaebamiseks võimaldatav aeg algab alles alates kuupäevast, mil taotleja on kõnealuse kokkuvõtliku teate kätte saanud.

2. Lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtliku teate saatmisel taotlejale edastab läbivaatav asutus igale asjaomasele asutusele samal ajal selle avalduse koopia, lisades sellele teiste asutuste otsuste koopiad.

Artikkel 49

Hüvitise ümberarvutamine

1. Määruse artikli 49 lõigete 2 ja 3 ja artikli 51 lõike 2 kohaldamisel kohaldatakse rakendusmääruse artiklite 45 ja 47 sätteid analoogia põhjal.

2. Hüvitise ümberarvutamise, tühistamise või peatamise korral teatab sellise otsuse teinud asutus sellest viivitamata asjaomasele isikule ja igale asutusele, millega seoses on kõnealusel isikul õigus saada hüvitist, kasutades läbivaatavat asutust vajaduse korral vahendajana. Otsuses tuleb täpsustada õiguskaitsevahendid ja tähtajad, mis on lubatud asjaomastes õigusaktides sätestatud edasikaebamiseks. Edasikaebamiseks võimaldatav aeg algab alles alates kuupäevast, mil asjaomane isik on kõnealuse otsuse kätte saanud.

Artikkel 50

Meetmed hüvitise määramise kiirendamiseks

1. a) i) Kui töötaja suhtes, kes on ühe liikmesriigi kodanik, hakkavad kehtima teise liikmesriigi õigusaktid, edastab viimasena nimetatud liikmesriigi pensionide suhtes pädev asutus kõnealuse töötaja registreerimise ajal, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, organile, mille on määranud sama liikmesriigi (töökohariigi) pädev võimuorgan, kogu isikuteabe töötaja kohta ning kõnealuse pädeva asutuse nime ja selle eraldatud kindlustusnumbri.

ii) Lisaks sellele edastab alapunktis i osutatud pädev asutus alapunkti i alusel määratud organile võimalikult ulatuslikult muud teavet, mis võib hõlbustada ja kiirendada pensionide määramist.

iii) Selline teave edastatakse halduskomisjoni kehtestatud tingimustel organile, mille on määranud asjaomase riigi pädev võimuorgan.

iv) Alapunktide i, ii ja iii rakendamisel käsitletakse kodakondsuseta isikuid ja pagulasi selle liikmesriigi kodanikena, kelle õigusaktid on nende suhtes esimesena kehtinud.

b) Asjaomased asutused koostavad töötaja või sel ajal teda kindlustava asutuse taotluse korral töötaja kindlustusloo, mis algab hiljemalt üks aasta enne tema pensioniikka jõudmise kuupäeva.

2. Halduskomisjon näeb ette lõike 1 rakendamise viisid.

Ametlik kontroll ja arstlik läbivaatus

Artikkel 51

1. Kui isik, kes saab hüvitist, eelkõige:

a) invaliidsushüvitist,

b) vanadushüvitist, mis on määratud töövõimetuse korral,

c) vanadushüvitist, mis on määratud vanas eas töötutele,

d) vanadushüvitist, mis on määratud kutsealase või äritegevuse lakkamise korral,

e) toitjakaotushüvitist, mis on määratud invaliidsuse või töövõimetuse korral,

f) hüvitist, mis on määratud tingimusel, et hüvitise saaja vahendid ei ületa ettenähtud norme,

viibib või elab muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on hüvitise maksmise eest vastutav asutus, korraldab hüvitise saaja viibimis- või elukohajärgne asutus vastutava asutuse taotlusel ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse vastavalt korrale, mis on ette nähtud selle viibimis- või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides. Hüvitise maksmise eest vastutaval asutusel säilib siiski õigus valida ise arst kõnealuse isiku läbivaatuseks.

2. Kui tehakse kindlaks, et lõikes 1 osutatud hüvitisesaaja on töötaja või et tema vahendid hüvitise saamise ajal ületavad ettenähtud norme, saadab viibimis- või elukohajärgne asutus hüvitise maksmise eest vastutavale ja sellist kontrolli või läbivaatust taotlenud asutusele teadaande. Eelkõige märgitakse selles teadaandes ära kõnealuse isiku töö laad, kõnealuse isiku sissetuleku või vahendite summa viimase täiskvartali ajal, harilik palk, mida saab sama valdkonna töötaja samal tasemel kui kõnealune isik ametis, kus ta töötas või tegutses enne invaliidistumist, kontrollaja vältel, mille määrab hüvitise maksmise eest vastutav asutus, ning vajaduse korral ekspertarsti arvamus kõnealuse isiku tervisliku seisundi kohta.

Artikkel 52

Kui kõnealune isik omandab pärast saadava hüvitise peatamist uuesti õiguse saada hüvitist, elades muu kui pädeva riigi territooriumil, vahetavad asjaomased asutused kogu asjakohase teabe, pidades silmas nimetatud hüvitise saamise jätkumist.

Hüvitise maksmine

Artikkel 53

Hüvitise maksmise viis

1. Kui liikmesriigis hüvitise maksmise eest vastutav asutus ei maksa saadavat hüvitist välja otse hüvitist saama õigustatud isikutele, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, maksab selle hüvitise maksmise eest vastutava asutuse taotlusel välja kõnealuse teise liikmesriigi kontaktasutus või kõnealuste hüvitisele õigust omavate isikute elukoha järgne asutus vastavalt korrale, mis on sätestatud määruse artiklites 54—58; kui hüvitise maksmise eest vastutav asutus maksab hüvitise välja otse hüvitist saama õigustatud isikutele, teatab ta sellest elukohajärgsele asutusele. Liikmesriikide asutuste kohaldatavad maksekorrad on sätestatud lisas 6.

2. Kaks või enam kui kaks liikmesriiki või nende riikide pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida, et kui küsimus on seotud üksnes nende liikmesriikide pädevate asutustega, kohaldatakse muud hüvitiste maksmise korda. Kõikidest asjakohastest kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

3. Hüvitiste maksmisega seotud kokkulepete sätted, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumisele eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need kokkulepped on sätestatud lisas 5.

Artikkel 54

Üksikasjaliku väljamakseskeemi teatavakstegemine väljamaksvale organile

Hüvitise maksmise eest vastutav asutus saadab hüvitisele õigust omava isiku elukohaliikmesriigi kontaktasutusele või hüvitisele õigust omava isiku elukoha järgsele asutusele (mõlemad edaspidi "väljamaksev asutus") üksikasjaliku kava sellele isikule tehtavate väljamaksete kohta; see kava peab jõudma väljamaksva asutuseni hiljemalt 20 päeva enne nende väljamaksete tegemiseks ettenähtud kuupäeva.

Artikkel 55

Makstavate summade kandmine väljamaksva organi kontole

1. Kümme päeva enne väljamaksete tegemiseks ettenähtud kuupäeva maksab hüvitise maksmise eest vastutav asutus oma asukohaliikmesriigi valuutas summa, mida on vaja väljamakseteks vastavalt rakendusmääruse artiklis 54 ettenähtud kavale. Maksed tehakse hüvitise maksmise eest vastutava asutuse asukohaliikmesriigi riigipanga või muu panga kaudu kontole, mis on avatud väljamaksva organi asukohaliikmesriigi riigipanga või muu panga nimel selle organi heaks. Selline makse vabastab kogu vastutusest. Hüvitise maksmise eest vastutav asutus saadab samal ajal väljamaksvale organile makseteate.

2. Pank, mille kontole makse on tehtud, krediteerib väljamaksvale organile selle makse vahetusväärtuse kõnealuse organi asukohaliikmesriigi valuutas.

3. Lõikes 1 osutatud pankade nimed ja registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on loetletud lisas 7.

Artikkel 56

Hüvitisele õigust omavatele isikutele makstavate summade maksmine väljamaksva asutuse poolt

1. Rakendusmääruse artiklis 54 ettenähtud kavas määratud maksed maksab hüvitisele õigust omavatele isikutele välja väljamaksev asutus hüvitise maksmise eest vastutava asutuse nimel. Sellised maksed sooritatakse väljamaksva asutuse kohaldatavates õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

2. Niipea kui väljamaksev asutus või selle määratud muu asutus saab teada mis tahes asjaolust, mis õigustab hüvitise peatamist või tühistamist, peatab see asutus kogu maksmise. Kõnealune asutus talitab selliselt ka siis, kui hüvitisele õigust omav isik siirdub elama teise liikmesriigi territooriumile.

3. Väljamaksev asutus teatab hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele iga maksmatajätmise põhjuse. Hüvitisele õigust omava isiku või tema abikaasa surma korral või lese taasabiellumise korral teatab väljamaksev asutus kõnealusele asutusele selle kuupäeva.

Artikkel 57

Tasaarveldused seoses rakendusmääruse artiklis 56 osutatud maksetega

1. Rakendusmääruse artiklis 56 osutatud maksete tasaarveldus tehakse iga makseperioodi lõpus, et määrata kindlaks hüvitisele õigust omavatele isikutele või nende ametlikele või volitatud esindajatele tegelikult väljamakstud summad ja väljamaksmata summad.

2. Hüvitise maksmise eest vastutava asutuse asukohaliikmesriigi valuutas numbrite ja sõnadega väljendatava kogusumma vastavus väljamaksva asutuse tehtud väljamaksetele tõendatakse ja kinnitatakse selle asutuse esindaja allkirjaga.

3. Väljamaksev asutus tagab, et kõik selliselt määratud väljamaksed on korrektselt tehtud.

4. Hüvitise maksmise eest vastutava asutuse makstud summa, mis väljendatakse selle asutuse asukohaliikmesriigi valuutas, ning väljamaksva asutuse vastutusel tehtud maksete sellessamas valuutas väljendatud väärtuse vahe debiteeritakse summadest, mida hüvitise maksmise eest vastutav asutus peab edaspidi sama nimetuse all välja maksma.

Artikkel 58

Hüvitiste maksmisel tekkinud kulud

Väljamaksev asutus võib hüvitiste maksmisel tekkinud kulud, eelkõige posti- ja pangakulud hüvitisesaajalt tagasi saada selle asutuse kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel.

Artikkel 59

Hüvitisele õigust omava isiku elukoha muutusest teatamine

Kui ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitisele õigust omav isik siirdub elama ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, teatab ta sellest asutusele või asutustele, kes vastutavad sellise hüvitise maksmise eest, ja väljamaksvale asutusele.

4. PEATÜKK

TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED

Määruse artiklite 52 ja 53 rakendamine

Artikkel 60

Mitterahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada mitterahalist hüvitist määruse artikli 52 punkti a alusel, esitab töötaja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada sellist mitterahalist hüvitist. Selle õiendi, mis vajaduse korral põhineb tööandja antud teabel, annab välja pädev asutus. Kui see on pädeva riigi õigusaktides ette nähtud, esitab töötaja elukohajärgsele asutusele lisaks sellele veel pädeva asutuse tähiku tööõnnetusest või kutsehaigusest teatamise kohta. Kui töötaja selliseid dokumente ei esita, saab elukohajärgne asutus need otse pädevalt asutuselt ja määrab talle kuni nende dokumentide saabumiseni mitterahalise hüvitise ravikindlustuse alusel, kui see isik vastab sellise hüvitise saamise tingimustele.

2. Õiend kehtib kuni elukohajärgsele asutusele teatatakse selle tühistamisest. Kui kõnealuse õiendi on välja andnud Prantsusmaa asutus, kehtib see siiski üksnes kolm kuud alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb iga kolme kuu järel pikendada.

3. Kui töötaja on hooajatöötaja, kehtib lõikes 1 osutatud õiend kogu hooajatöö eeldatava aja vältel, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teatab vahepeal elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

4. Igal mitterahalise hüvitise taotlemise korral esitab töötaja lisaks dokumendid, mida nõutakse hüvitise määramiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil see isik elab.

5. Haiglaravi korral teatab elukohajärgne asutus kolme päeva jooksul alates selle fakti teadasaamisest pädevale asutusele haiglasse saabumise kuupäeva, haiglaravi tõenäolise kestuse ja haiglast lahkumise kuupäeva.

6. Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele ette igast otsusest seoses määruse artikli 24 lõikes 2 osutatud loetelus sedastatud mitterahalise hüvitise määramisega ja lisab teatele kõik vajalikud täiendavad dokumendid. Pädevale asutusele antakse vastuväidete esitamiseks ja nende vastuväidete põhjendamiseks 15 päeva alates sellise teabe saatmise päevast; kui selle aja möödudes ei ole esitatud ühtegi sellist vastuväidet, määrab elukohajärgne asutus mitterahalise hüvitise. Kui selline hüvitis tuleb määrata äärmiselt kiiresti, teatab elukohajärgne asutus sellest viivitamata pädevale asutusele.

7. Töötaja teatab elukohajärgsele asutusele igast oma olukorra muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta tema õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast kõnealuse isiku töötamise lakkamisest või muutumisest või igast elu- või viibimiskoha muutusest. Kui kõnealuse isiku kindlustus või mitterahalise hüvitise saamise õigus lõpeb, teatab pädev asutus sellest samuti elukohajärgsele asutusele. Elukohajärgne asutus võib igal ajal taotleda pädevalt asutuselt teavet seoses töötaja kindlustusega või tema õigusega saada mitterahalist hüvitist.

8. Piirialatöötajatele võidakse ravimeid, sidemeid, prille ja väikeabivahendeid anda ning laboratoorseid analüüse ja proove teha üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus need on välja kirjutatud või kus neid on soovitatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete kehtestamise suhtes.

Artikkel 61

Rahaline hüvitis, välja arvatud pensionid, elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada muud rahalist hüvitist kui määruse artikli 52 punkti b alusel, pöördub töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kolme päeva jooksul alates oma töövõimetuse algusest elukohajärgse asutuse poole, esitades teate töö lakkamise kohta, või kui see on pädeva või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud, töövõimetustõendi, mille on välja andnud kõnealuse isiku raviarst.

2. Kui elukohariigi raviarstid ei anna välja töövõimetustõendeid, pöördub kõnealune isik otse elukohajärgse asutuse poole tähtaja jooksul, mis on määratud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

See asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku kinnitamise ning lõikes 1 osutatud tõendi koostamise. Sellisesse tõendisse märgitakse töövõimetuse tõenäoline kestus ning tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3. Kui lõiget 2 ei kohaldata, korraldab elukohajärgne asutus niipea kui võimalik ja vähemalt kolme päeva jooksul alates päevast, mil töötaja selle asutuse poole pöördus, tema arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus isiku kindlustanud. Läbivaatuse teinud arsti tõendisse märgitakse eelkõige töövõimetuse tõenäoline kestus ning elukohajärgne asutus edastab tõendi pädevale asutusele vähemalt kolme päeva jooksul alates läbivaatuse kuupäevast.

4. Seejärel korraldab elukohajärgne asutus vajaliku ametliku kontrolli või arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks sama asutus töötaja kindlustanud. Niipea kui see asutus teeb kindlaks, et töötaja võib jätkata tööd, teatab ta sellest viivitamata töötajale ja pädevale asutusele, märkides töövõimetuse lakkamise kuupäeva. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, käsitletakse töötajale esitatud teadet pädeva asutuse nimel tehtud otsusena.

5. Kõikidel juhtudel jätab pädev asutus endale õiguse korraldada kõnealuse isiku läbivaatus selle asutuse enda valitud arsti poolt.

6. Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, sest töötaja ei ole täitnud elukohariigi õigusaktidega ettenähtud formaalsusi, või teeb kindlaks, et töötaja võib tööd jätkata, teatab see asutus töötajale oma otsusest ning saadab samal ajal sellise otsuse koopia elukohajärgsele asutusele.

7. Kui töötaja jätkab tööd, teatab ta sellest pädevale asutusele, kui selline teatamine on selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud.

8. Pädev asutus maksab rahalise hüvitise välja otstarbekal viisil, eelkõige rahvusvahelise rahakaardiga, ning teatab sellest elukohajärgsele asutusele ja töötajale. Kui rahalist hüvitist maksab elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel, teatab pädev asutus töötajale tema õigused ning elukohajärgsele asutusele sellise rahalise hüvitise summa, väljamaksekuupäeva ja maksimumperioodi, mille eest väljamakseid tuleb määrata vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete kehtestamise suhtes.

Määruse artikli 55 rakendamine

Artikkel 62

Mitterahaline hüvitis viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada mitterahalist hüvitist, esitab töötaja, kelle suhtes kehtib määruse artikli 14 lõike 1 punkti a alapunkt i või lõike 2 punkt a, viibimiskohajärgsele asutusele rakendusmääruse artiklis 11 sätestatud tõendi. Sellise õiendi esitanud töötaja puhul loetakse, et ta on täitnud mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimused.

2. Selleks et saada mitterahalist hüvitist, esitab määruse artikli 14 lõike 1 punktis b nimetatud rahvusvahelises transpordis töötaja, kes oma töötamise käigus siirdub muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumile, niipea kui võimalik viibimiskohajärgsele asutusele eriõiendi, mille on välja andnud tööandja või tema esindaja jooksva kalendrikuu või õiendi esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu jooksul. Sellises õiendis märgitakse eelkõige ära kuupäev, millest alates nimetatud tööandja on töötaja tööle võtnud, ning pädeva asutuse nimi ja aadress. Sellise õiendi esitanud töötaja puhul loetakse, et ta on täitnud mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimused. Kui töötaja ei ole enne ravi saamist võimeline viibimiskohajärgse asutusega ühendust võtma, saab ta kõnealuse õiendi esitamise korral siiski ravi nii, nagu oleks seesama asutus ta kindlustanud.

3. Viibimiskohajärgne asutus esitab kolme päeva jooksul pädevale asutusele järelepärimise, kas lõikega 1 või 2 hõlmatud töötaja vastab mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimustele. Viibimiskohajärgne asutus annab mitterahalist hüvitist kuni pädevalt asutuselt vastuse saamiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva.

4. Pädev asutus saadab viibimiskohajärgsele asutusele vastuse 10 päeva jooksul alates sellekohase taotluse saamisest viibimiskohajärgselt asutuselt. Kui see vastus on jaatav, määrab pädev asutus vajaduse korral maksimumperioodi, mille jooksul võidakse mitterahalist hüvitist vastavalt selle asutuse kohaldatavatele õigusaktidele määrata, ning viibimiskohajärgne asutus jätkab selle mitterahalise hüvitise andmist.

5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eeldusel antud mitterahaline hüvitis hüvitatakse vastavalt määruse artikli 36 lõikele 1.

6. Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tõendi või õiendi asemel võivad nendes lõikes osutatud töötajad esitada viibimiskohajärgsele asutusele õiendi, mis on ette nähtud lõikes 7.

7. Selleks et saada mitterahalist hüvitist määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel, välja arvatud lõigetes 1 või 2 osutatud eeldusele tuginemise korral, esitab töötaja viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada mitterahalist hüvitist. Selles õiendis, mille annab välja pädev asutus võimaluse korral enne töötaja lahkumist oma elukohariigi territooriumilt, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahalise hüvitise määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva riigi õigusaktides. Kui töötaja sellist tõendit ei esita, saab viibimiskohajärgne asutus selle pädevalt asutuselt.

8. Rakendusmääruse artikli 60 lõikeid 5, 6 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 63

Mitterahaline hüvitis töötajatele, kes vahetavad elukohta või naasevad oma elukohariiki, ning töötajatele, kellel lubatakse siirduda teise liikmesriiki ravile

1. Selleks et saada määruse artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel mitterahalist hüvitist, esitab töötaja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus jätkuvalt saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab välja pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige sellise hüvitise jätkuva määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva liikmesriigi õigusaktidega. See õiend võidakse töötaja taotluse korral välja anda pärast tema lahkumist, kui seda ei ole vääramatu jõu tõttu olnud võimalik varem koostada.

2. Rakendusmääruse artikli 60 lõikeid 5, 6 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

3. Määruse artikli 55 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud juhul kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 mitterahalise hüvitise andmise suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 64

Rahaline hüvitis, välja arvatud pensionid, elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

Määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel antava rahalise hüvitise, välja arvatud pensionid, saamisel kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 61. Ilma et see piiraks töövõimetustõendi esitamise kohustust, ei nõuta töötajalt, kes viibib liikmesriigi territooriumil ilma seal töötamata või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemata, siiski seda, et ta esitaks teate töö lakkamise kohta, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 61 lõikes 1.

Määruse artiklite 52—56 rakendamine

Artikkel 65

Asutustevahelised teadaanded, läbivaatused ja teabevahetus muus liikmesriigis kui pädevas riigis juhtunud tööõnnetuste ja saadud kutsehaiguste puhul

1. Kui tööõnnetus juhtub või kutsehaigus diagnoositakse esmakordselt muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, tuleb koostada teadaanne tööõnnetuse või kutsehaiguse kohta vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, ilma et see piiraks ühegi õigusnormi kohaldamist, mis on jõus selle liikmesriigi territooriumil, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus on esmakordselt diagnoositud, ja mida sel juhul jätkuvalt kohaldatakse. See deklaratsioon saadetakse pädevale asutusele ning selle koopia elu- või viibimiskohajärgsele asutusele.

2. Selle liikmesriigi asutus, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus on esmakordselt diagnoositud, edastab pädevale asutusele kahes eksemplaris sellel territooriumil koostatud arstitõendi ja asjakohase teabe, mida viimasena nimetatud asutus võib nõuda.

3. Kui õnnetuse puhul, mis on juhtunud reisimisel muu liikmesriigi kui pädeva liikmesriigi territooriumil, on alust korraldada uurimine esimese liikmesriigi territooriumil, võib pädev asutus määrata selleks ametisse uurija, teatades sellest kõnealuse liikmesriigi võimuorganitele. Need võimuorganid abistavad kõnealust uurijat, määrates eelkõige isiku, kes aitab tal tutvuda ametlike aruannete ja muude õnnetusega seotud dokumentidega.

4. Ravi lõpul edastatakse pädevale asutusele üksikasjalik aruanne koos arstitõenditega, mis käsitlevad õnnetuse või haiguse püsivaid tagajärgi, eelkõige kõnealuse isiku hetkeseisundit ning vigastustest paranemist. Asjakohase tasu maksab vastavalt olukorrale kas elukohajärgne asutus või viibimiskohajärgne asutus selle asutuse kohaldatava määra põhjal, kuid pädeva asutuse arvel.

5. Taotluse korral teatab pädev asutus vastavalt olukorrale kas elukohajärgsele asutusele või viibimiskohajärgsele asutusele otsuse, milles on kindlaks määratud vigastustest paranemise kuupäev, ning vajaduse korral otsuse seoses pensioni määramisega.

Artikkel 66

Vaidlused õnnetuse või haiguse kutsealase tekke üle

1. Kui pädev asutus vaidlustab määruse artiklis 52 või artikli 55 lõikes 1 osutatud juhtudel tööõnnetusi või kutsehaigusi käsitlevate õigusaktide kohaldamise, teatab ta viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andvale elu- või viibimiskohajärgsele asutusele; sellist mitterahalist hüvitist käsitletakse sel juhul ravikindlustuse alusel antavana ning antakse edasi selle alusel, kui esitatakse rakendusmääruse artiklites 20 ja 21 osutatud tõendid või õiendid.

2. Kui selles küsimuses on jõutud lõplikule otsusele, teatab pädev asutus viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andnud elu- või viibimiskohajärgsele asutusele. Kui tegemist ei ole tööõnnetuse ega kutsehaigusega, jätkab see asutus mitterahalise hüvitise andmist ravikindlustuse alusel, kui töötajal on õigus seda saada. Muudel juhtudel käsitletakse mitterahalist hüvitist, mida töötaja on saanud ravikindlustuse alusel, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisena.

Määruse artikli 57 rakendamine

Artikkel 67

Mitmes liikmesriigis kutsehaiguse ohus viibimise korral kohaldatav kord

1. Määruse artikli 57 lõikega 1 hõlmatud juhtudel edastatakse teade kutsehaiguse kohta kas kutsehaiguste suhtes pädevale asutusele liikmesriigis, kelle õigusaktide alusel selle haiguse all kannatav isik viimasena oli seotud töö või tegevusega, mis tõenäoliselt võib põhjustada kõnealust haigust, või elukohajärgsele asutusele, kes edastab selle teate kõnealusele pädevale asutusele.

2. Kui lõikes 1 osutatud pädev asutus teeb kindlaks, et seda kutsehaigust põhjustada võiv töö või tegevus on toimunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta kõnealuse teate koos saatedokumentidega selle liikmesriigi vastavale asutusele.

3. Kui selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik viimasena seotud seda kutsehaigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teeb kindlaks, et selline isik või tema ülalpidamisel olnud isikud ei vasta nendes õigusaktides sätestatud tingimustele, võttes arvesse määruse artikli 57 lõiget 2 ja artikli 57 lõike 3 punkte a ja b, kõnealune asutus:

a) edastab teate koos saatedokumentidega, sealhulgas esimesena nimetatud asutuse korraldatud arstlike läbivaatuste aruannetega, ja punktis b osutatud otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik varem seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega;

b) teatab samal ajal kõnealusele isikule oma otsusest, nimetades eelkõige hüvitise andmisest keeldumise põhjused, edasikaebamise alused ja tähtaja ning kuupäeva, mil kõnealune toimik edastati punktis a osutatud asutusele.

4. Vajaduse korral tuleks juhtum suunata sama korra kohaselt tagasi selle liikmesriigi vastavale asutusele, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik esimest korda seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega.

Artikkel 68

Asutustevaheline teabevahetus taotluse tagasilükkamise otsuse edasikaebamise korral. Ettemaksed sellise edasikaebuse korral

1. Kui esitatakse edasikaebus taotluse tagasilükkamise otsuse vastu, mille on teinud ühe sellise liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teatab kõnealune asutus sellest asutusele, kellele on edastatud teade vastavalt rakendusmääruse artikli 67 lõikes 3 sätestatud korrale, ning teatab pärast sellele asutusele lõpliku otsuse.

2. Kui õigus saada hüvitist on omandatud õigusaktide alusel, mida kohaldab viimasena nimetatud asutus, võttes arvesse määruse artikli 57 lõiget 2 ja lõike 3 punkte a ja b, teeb see asutus ettemaksed kuni summani, mis määratakse kindlaks vajaduse korral pärast konsulteerimist asutusega, mille otsuse vastu edasikaebus on esitatud. Viimasena nimetatud asutus maksab tehtud ettemaksete summa tagasi, kui sellise edasikaebuse tulemusel nõutakse hüvitiste maksmist sellelt asutuselt. Seejärel arvestatakse see summa maha kõnealusele isikule makstava hüvitise kogusummast.

Artikkel 69

Rahalise hüvitise kulude jaotamine sklerootilise pneumokonioosi puhul

Määruse artikli 57 lõike 3 punkti c rakendamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide alusel määratakse rahaline hüvitis vastavalt määruse artikli 57 lõikele 1 (edaspidi "rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus"), kasutab vormi, mis sisaldab eelkõige avaldust ja kokkuvõtet kindlustusperioodide kohta, mis kõnealuse haiguse all kannataval isikul on täitunud iga asjaomase riigi õigusaktide alusel;

b) rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus edastab selle vormi kõikidele vanaduskindlustusasutustele nendes liikmesriikides, kus selle haiguse all kannatav isik on olnud kindlustatud; iga selline asutus märgib sellele vormile (vanadus) kindlustusperioodid, mis on täitunud vastava asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning tagastab selle vormi rahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele;

c) seejärel jaotab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus kulud enda ja teiste asjaomaste pädevate asutuste vahel; rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus esitab viimasena nimetatutele kinnitamiseks teate koos asjakohase lisatõendusega, mis eelkõige käsitleb määratud hüvitise kogusummat ja jaotusmäärade arvutamist;

d) iga kalendriaasta lõpus edastab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus igale teisele asjaomasele asutusele aruande vaadeldava aruandeaasta jooksul väljamakstud rahalise hüvitise kohta, märkides summa, mida iga selline asutus peab maksma punktis c ettenähtud jaotamise alusel; iga selline asutus hüvitab rahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele makstava summa niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul.

Määruse artikli 58 lõike 3 rakendamine

Artikkel 70

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvestada rahalise hüvitise, sealhulgas pensioni arvutamisel

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 58 lõike 3 alusel, esitab taotleja õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on asutus, mis vastutab rahalise hüvitise maksmise eest.

Selle õiendi annab pereliikmete elukohajärgne ravikindlustusasutus või muu asutus, mille määrab nende elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.

Rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus võib nõuda, et taotleja esitaks esimeses lõigus ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Lõikes 1 osutatud juhul ja kui asjaomase asutuse kohaldatavates õigusaktides on nõutud, et pereliikmed peaksid elama taotlejaga ühes leibkonnas, tuleb nende pereliikmete puhul, kes ei vasta sellele tingimusele, tõestada dokumentidega, mis kinnitavad taotleja sissetuleku ühe osa korrapärast ülekandmist, et nad siiski sõltuvad põhiliselt taotlejast.

Määruse artikli 60 rakendamine

Artikkel 71

Kutsehaiguse süvenemine

1. Määruse artikli 60 lõikega 1 hõlmatud juhtudel esitab töötaja liikmesriigi asutusele, kellelt ta nõuab hüvitise saamise õigust, kogu teabe kõnealuse kutsehaiguse tõttu varem määratud hüvitiste kohta. See asutus võib pöörduda iga muu varasema pädeva asutuse poole, et saada teavet, mida ta peab vajalikuks.

2. Määruse artikli 60 lõike 1 punktiga c hõlmatud juhtudel teatab pädev asutus, kellelt nõutakse rahalise hüvitise maksmist, teisele asjaomasele asutusele selle kinnituse saamiseks kulud, mida viimasena nimetatud asutus peab haiguse süvenemise tõttu kandma, koos asjakohase tõendusega. Iga kalendriaasta lõpus saadab esimesena nimetatud asutus viimasena nimetatud asutusele aruande vaadeldava aruandeaasta jooksul väljamakstud rahalise hüvitise kohta, märkides summa, mida viimasena nimetatud asutus peab maksma; viimasena nimetatud asutus hüvitab selle summa esimesena nimetatud asutusele niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul.

3. Määruse artikli 60 lõike 2 punkti b esimeses lauses osutatud juhul teatab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus asjaomastele pädevatele asutustele nende kinnituse saamiseks eelmisesse kulujaotusse tehtud muudatused koos asjakohase tõendusega.

4. Määruse artikli 60 lõike 2 punktis b osutatud juhul kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 2.

Määruse artikli 61 lõike 5 rakendamine

Artikkel 72

Töövõimetusastme hindamine varasema tööõnnetuse või kutsehaiguse korral

1. Töövõimetusastme määramiseks määruse artikli 61 lõikes 5 osutatud juhtudel esitab töötaja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid tema suhtes tööõnnetuse ajal või kutsehaiguse esmakordse diagnoosimise ajal kehtisid, kogu teabe enne seda juhtunud tööõnnetuste või saadud kutsehaiguste kohta sel ajal, kui tema suhtes kehtisid muu liikmesriigi õigusaktid, olenemata sellistest varasematest juhtumitest põhjustatud töövõimetuse astmest.

2. Vastavalt õigusaktidele, mida pädev asutus hüvitise õiguste omandamise suhtes ning hüvitise summa kindlaksmääramiseks kohaldab, võtab kõnealune asutus arvesse sellistest varasematest juhtumitest põhjustatud töövõimetuse astet.

3. Pädev asutus võib pöörduda iga muu eelnevalt pädeva asutuse poole, et hankida teavet, mida ta peab vajalikuks.

Kui varasema töövõimetuse on põhjustanud õnnetus ajal, mil töötaja suhtes kehtisid sellise liikmesriigi õigusaktid, millega ei eristata töövõimetuse põhjust, annab varasema töövõimetuse suhtes pädev asutus või asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral teavet sellise varasema töövõimetuse astme kohta ning võimalikult suures ulatuses mis tahes teavet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas kõnealune töövõimetus on põhjustatud tööõnnetusest teise liikmesriigi asutuse kohaldatavate õigusaktide tähenduses. Kui see on nii, kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 2.

Määruse artikli 62 lõike 1 rakendamine

Artikkel 73

Asutused, mille poole võivad pöörduda kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad, kes viibivad või elavad liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik

1. Määruse artikli 62 lõikega 1 hõlmatud juhtudel ja kui viibimis- või elukohariigis on terasetöölistele tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusskeemi alusel ettenähtud hüvitis samaväärne kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel antava hüvitisega, võivad viimasena nimetatud töötajad pöörduda oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, mis on nimetatud rakendusmääruse lisas 3, isegi kui see on terasetööliste skeemi kohaldav asutus, ning see asutus annab neile seejärel sellist hüvitist.

2. Kui kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel ettenähtud hüvitis on soodsam, on sellistel töötajatel õigus esitada taotlus kas selle skeemi kohaldamise eest vastutavale asutusele või oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuvale lähimale asutusele, kes kohaldab terasetööliste skeemi. Viimasena nimetatud juhul juhib kõnealune asutus töötaja tähelepanu sellele, et pöördudes eespool mainitud eriskeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole, saaks ta hüvitist soodsamalt; lisaks sellele peab kõnealune asutus teatama asjaomasele isikule sellise asutuse nime ja aadressi.

Määruse artikli 62 lõike 2 rakendamine

Artikkel 74

Selle perioodi arvestamine, mille eest teise liikmesriigi asutus on juba andnud hüvitist

Määruse artikli 62 lõike 2 kohaldamisel võib liikmesriigi asutus, kelle poole pöördutakse hüvitise saamiseks, taotleda teise liikmesriigi asutuselt teavet aja kohta, mille eest viimasena nimetatud asutus on sama tööõnnetus- või kutsehaigusjuhtumi tõttu hüvitist juba andnud.

Pensionitaotluste esitamine ja läbivaatamine, välja arvatud kutsehaiguspensionid, mis on hõlmatud määruse artikliga 57

Artikkel 75

1. Selleks et saada liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni või lisahüvitist, esitab töötaja või tema ülalpidamisel olnud isik, kes elab teise liikmesriigi territooriumil, taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele, kes edastab sellise taotluse pädevale asutusele. Taotluse esitamise suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a) taotlusele tuleb lisada nõutavad tõendusdokumendid ning taotlus tuleb koostada vormis, mis on ette nähtud pädeva asutuse kohaldatavates õigusaktides;

b) taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt.

2. Pädev asutus teatab oma otsuse taotlejale otse või pädeva riigi kontaktasutuse kaudu; pädev asutus saadab taotleja elukohaliikmesriigi kontaktasutusele selle otsuse koopia.

Ametlik kontroll ja arstlik läbivaatus

Artikkel 76

1. Pensionide uuesti läbivaatamise korral ettenähtud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse korraldab pädeva asutuse taotlusel selle liikmesriigi asutus, mille territooriumil hüvitisele õigust omav isik juhtub olema, vastavalt korrale, mis on ette nähtud viimasena nimetatud asutuse kohaldatavates õigusaktides. Pädeval asutusel säilib siiski õigus korraldada enda valitud arsti poolt kõnealuse isiku läbivaatus.

2. Iga isik, kes saab pensioni enda või orvu nimel, teatab selle maksmise eest vastutavale asutusele iseenda või selle orvu olukorra igast muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta pensioniõigusi.

Pensioni maksmine

Artikkel 77

Pension, mida ühe liikmesriigi asutusel tuleb maksta teise liikmesriigi territooriumil elavatele taotlejatele, makstakse välja rakendusmääruse artiklites 53—58 sätestatud korras.

5. PEATÜKK

MATUSETOETUS

Määruse artiklite 64, 65 ja 66 rakendamine

Artikkel 78

Matusetoetuse saamise taotluse esitamine

Selleks et saada matusetoetust sellise liikmesriigi õigusaktide alusel, mis ei ole taotleja elukohaliikmesriik, esitab taotleja oma taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele.

Taotlusele tuleb lisada tõendusdokumendid vastavalt õigusaktidele, mida kohaldab pädev asutus.

Taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt.

Artikkel 79

Õiend kindlustusperioodide kohta

1. Selleks et tugineda määruse artiklile 64, esitab taotleja pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustusperioodid, mis töötajal on täitunud tema suhtes viimati kehtinud õigusaktide alusel.

2. Selle õiendi annab taotleja palvel välja vastavalt olukorrale ravikindlustusasutus, kes on kõnealuse töötaja viimasena kindlustanud. Kui taotleja kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt.

3. Kui on vaja arvesse võtta mõne muu liikmesriigi õigusaktide alusel varem täitunud kindlustusperioode, et täita tingimused, mis on sätestatud pädeva riigi õigusaktides, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

6. PEATÜKK

TÖÖTUSHÜVITIS

Määruse artikli 67 rakendamine

Artikkel 80

Õiend kindlustus- või töötamisperioodide kohta

1. Selleks et tugineda määruse artikli 67 lõikele 1, 2 või 4, esitab taotleja pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustus- või töötamisperioodid, mis tal on täitunud tema suhtes viimasena kehtinud õigusaktide alusel, koos lisateabega, mis on ette nähtud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

2. Selle õiendi annab kõnealuse isiku taotluse korral välja töötuse suhtes pädev asutus selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on selle isiku suhtes viimati kehtinud, või kõnealuse liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud muu asutus. Kui see isik kõnealust õiendit ei esita, hangib pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt.

3. Kui on vaja arvesse võtta mõne muu liikmesriigi õigusaktide alusel varem täitunud kindlustus- või töötamisperioode, et täita tingimused, mis on sätestatud pädeva riigi õigusaktides, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 68 rakendamine

Artikkel 81

Õiend hüvitise arvutamiseks

Kui toetuse väljaarvutamise eest vastutab määruse artikli 68 lõikega 1 hõlmatud asutus ning kui isik on oma viimatist tööd teinud vähem kui neli nädalat selle asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil, esitab ta sellele asutusele õiendi, milles on märgitud vähemalt nelja viimase nädala jooksul teise liikmesriigi territooriumil tehtud töö laad ja majandusharu, kus seda tööd tehti. Kui see isik kõnealust õiendit ei esita, saab kõnealune asutus selle kas viimasena nimetatud liikmesriigi töötuse suhtes pädevalt asutuselt, kes on selle isiku viimati kindlustanud, või muult selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutuselt.

Artikkel 82

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvestada toetuse arvutamisel

1. Selleks et tugineda määruse artikli 68 lõikele 2, esitab isik pädevale asutusele õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Selle õiendi annab välja asutus, kelle on määranud pereliikmete elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Õiend peab tõendama, et kõnealuseid pereliikmeid ei arvestata töötushüvitise arvutamisel, mida teisele isikule kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel tuleb maksta. See õiend kehtib 12 kuud alates väljaandmise kuupäevast. Seda võidakse pikendada; sel juhul kehtib see alates pikendamise kuupäevast. Asjaomane isik teatab pädevale asutusele viivitamata igast asjaolust, mis tingib vajaduse seda õiendit muuta; selline muudatus jõustub alates sellise asjaolu tekkimise kuupäevast.

Määruse artikli 69 rakendamine

Artikkel 83

Tingimused ja piirangud, et säilitada õigus saada hüvitist töötu siirdumise korral teise liikmesriiki

1. Selleks et säilitada õigus saada hüvitist, esitab määruse artikli 69 lõikega 1 hõlmatud töötu sihtkohajärgsele asutusele õiendi, milles pädev asutus tõendab, et kõnealusel isikul on jätkuvalt õigus saada hüvitist kõnealuse artikli lõike 1 punkti b alusel. Pädev asutus märgib selles õiendis eelkõige järgmist:

a) töötule pädeva riigi õigusaktide alusel makstava hüvitise summa;

b) kuupäev, millest alates töötu lakkas olemast kättesaadav pädeva riigi tööhõivetalitustele;

c) määruse artikli 69 lõike 1 punkti b kohane tähtaeg, mille jooksul töötu peab end oma sihtkohaliikmesriigis tööotsijaks registreerima;

d) määruse artikli 69 lõike 1 punkti c kohane maksimumperiood, mille jooksul võidakse säilitada õigus saada hüvitist;

e) faktid, mis võivad muuta õigust saada hüvitist.

2. Töötu, kes kavatseb tööotsimiseks siirduda teise liikmesriiki, taotleb enne oma lahkumist lõikes 1 osutatud õiendit. Kui töötu sellist tõendit ei esita, saab viibimiskohajärgne asutus selle pädevalt asutuselt. Pädeva riigi tööhõivetalitused peavad tagama, et töötule on teatatud tema kohustustest, mis tulenevad määruse artiklist 69 ja käesolevast artiklist.

3. Töötu sihtkohajärgne asutus teatab pädevale asutusele töötu registreerimiskuupäeva ja maksete alguskuupäeva ning maksab pädeva riigi hüvitise välja vastavalt korrale, mis on ette nähtud töötu sihtkohaliikmesriigi õigusaktides.

Töötu sihtkohajärgne asutus teeb või korraldab kontrolli nii nagu töötu suhtes, kellel on õigus saada hüvitist nende õigusaktide alusel, mida kohaldab see asutus. Kõnealune asutus teatab pädevale asutusele igast eespool lõike 1 punktile e vastavast faktist niipea, kui on sellest teada saanud, ning hüvitise peatamise või tühistamise korral lõpetab viivitamata hüvitise maksmise. Pädev asutus teatab talle viivitamata, mil määral ja millisest kuupäevast alates selline fakt mõjutab töötu õigust saada hüvitist. Hüvitise maksmist võidakse vajaduse korral jätkata üksnes pärast sellise teabe saamist. Kui hüvitist tuleb vähendada, jätkab töötu sihtkohajärgne asutus talle selliselt vähendatud hüvitise maksmist pärast pädevalt asutuselt vastuse saamist.

4. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete kehtestamise suhtes.

Määruse artikli 71 rakendamine

Artikkel 84

Töötud, kes oma viimase töötamise ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Määruse artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimeses lauses osutatud juhtudel käsitletakse rakendusmääruse artikli 80 kohaldamisel pädeva asutusena elukohajärgset asutust.

2. Selleks et taotleda hüvitist määruse artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii alusel, esitab töötu oma elukohajärgsele asutusele lisaks rakendusmääruse artiklis 80 ettenähtud õiendile veel tema suhtes viimasena kehtinud liikmesriigi õigusakte kohaldava asutuse õiendi selle kohta, et tal ei ole õigust saada hüvitist määruse artikli 69 alusel.

3. Määruse artikli 71 lõike 2 kohaldamisel palub elukohajärgne asutus pädevalt asutuselt mis tahes teavet seoses õigustega, mida viimasena nimetatud asutus on töötule andnud.

7. PEATÜKK

PEREHÜVITISED JA PERETOETUSED

Määruse artikli 72 rakendamine

Artikkel 85

Õiend töötamisperioodide kohta

1. Selleks et tugineda määruse artiklile 72, esitab isik pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud töötamisperioodid, mis tal on täitunud tema suhtes viimati kehtinud õigusaktide alusel.

2. Selle õiendi annab kõnealuse isiku taotluse korral kas perehüvitise suhtes pädev asutus selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on selle isiku suhtes viimati kehtinud, või muu asutus, mille on määranud kõnealuse liikmesriigi pädev võimuorgan. Kui taotleja nimetatud õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt, välja arvatud juhul, kui ravikindlustusasutus suudab edastada talle rakendusmääruse artikli 16 lõikes 1 ettenähtud õiendi koopia.

3. Kui on vaja arvesse võtta mõne muu liikmesriigi õigusaktide alusel varem täitunud töötamisperioode, et täita tingimused, mis on sätestatud pädeva riigi õigusaktides, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 73 lõike 1 ja artikli 75 lõike 1 punktide a ja b rakendamine

Artikkel 86

Töötajad, kelle suhtes kohaldatakse muu liikmesriigi kui Prantsusmaa õigusakte

1. Selleks et saada määruse artikli 73 lõike 1 alusel perehüvitist, esitab töötaja vajaduse korral oma tööandja kaudu pädevale asutusele taotluse.

2. Koos selle taotlusega esitab töötaja oma perekonnaseisu kohta tõendi, mille annab välja asutus, kes on perekonnaseisuga seotud küsimustes pädev perekonnaliikmete elukohajärgses riigis. Sellist tõendit tuleb pikendada kord aastas.

3. Kui pädeva riigi õigusaktides on ette nähtud, et perehüvitist võidakse või tuleb maksta muule isikule kui kõnealune töötaja, esitab see töötaja koos oma taotlusega teabe üksikisiku kohta, kellele perehüvitis elukohariigis välja makstakse (perekonna- ja eesnimi, täielik aadress).

4. Kahe või enama liikmesriigi pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida perehüvitise maksmise erikorra, pidades eelkõige silmas määruse artikli 75 lõike 1 punktide a ja b rakendamise hõlbustamist. Sellistest kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

5. Töötaja teatab vajaduse korral oma tööandja kaudu pädevale asutusele:

- oma pereliikmete olukorra igast muutusest, mis võib muuta perehüvitise saamise õigust,

- igast nende pereliikmete arvu muutusest, kellele tuleb maksta perehüvitist,

- selliste pereliikmete igast elu- või viibimiskoha muutusest,

- mis tahes tööst või tegevusest, mille mõjul tuleb perehüvitist maksta ka nende pereliikmete elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel.

Määruse artikli 73 lõike 2 rakendamine

Artikkel 87

Töötajad, kelle suhtes kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte

1. Selleks et saada peretoetust määruse artikli 73 lõike 2 alusel, esitab töötaja taotluse pädevale asutusele, mis annab talle välja õiendi selle kohta, et ta vastab neile töötingimustele, mis reguleerivad peretoetuse saamise õiguse andmist vastavalt Prantsusmaa õigusaktidele. Samal ajal kirjutab töötaja alla tunnistusele selle kohta, et tal ei ole ei kutse- ega äritegevuse tõttu õigust saada peretoetust pereliikmete elukohariigi õigusaktide alusel.

Kui Prantsusmaa õigusaktides on sätestatud õigus saada peretoetust perioodi eest, mis vastab töötamisperioodi pikkusele, sätestatakse õiendis asjaomase perioodi jooksul toimunud töötamise kestus.

Pereliikmed registreeritakse nende elukohajärgses asutuses, kui esitatakse kõnealune õiend ja täiendavad dokumendid, mida kõnealuse asutuse kohaldatavates õigusaktides peretoetuste andmiseks nõutakse.

Kui pereliikmed kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle pädevalt asutuselt.

2. Lõikes 1 osutatud õiend kehtib kolm kuud alates väljaandmise kuupäevast ja pädev asutus peab seda iga kolme kuu järel automaatselt pikendama.

3. Hooajatöötaja puhul kehtib lõikes 1 osutatud õiend hooajatöö eeldatava kestuse ajal, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teatab elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

4. Kui pereliikmete elukohajärgse liikmesriigi õigusaktides on sätestatud peretoetuste andmine kuude või kvartalite kaupa, kuid Prantsusmaa õigusaktides on sätestatud peretoetuse õigus vähemalt selliseks perioodiks, mis vastab töötamisperioodile, antakse peretoetust vastavalt sellele, milline on suhe selle perioodi kestuse ja pereliikmete elukohajärgse riigi õigusaktides sätestatud perioodi kestuse vahel.

5. Kui pereliikmete elukohajärgse riigi õigusaktides on sätestatud toetuste andmine ajaks, mille pikkus vastab töötatud päevade arvule, kuid Prantsusmaa õigusaktides on sätestatud peretoetuste saamine ühe kuu jooksul, antakse peretoetus üheks kuuks.

6. Lõigetes 4 ja 5 osutatud juhtudel, kui Prantsusmaa õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode väljendatakse ühikutes, mis erinevad ühikutest, mida kasutatakse peretoetuste arvutamiseks selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kelle territooriumil pereliikmed elavad, toimub ümberarvutamine rakendusmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt.

7. Pädev asutus teatab pereliikmete elukohajärgsele asutusele viivitamata kuupäeva, mil lakkab töötaja õigus saada peretoetust või mil ta vahetab elukohta ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile.

Pereliikmete elukohajärgne asutus võib igal ajal paluda, et pädev asutus esitaks talle teavet seoses töötaja õigusega saada peretoetust.

Kui pädev asutus peab seda vajalikuks, kontrollib elukohajärgne asutus tolle taotluse korral lõike 1 esimeses lõigus osutatud õiendit.

8. Pereliikmed peavad oma elukohajärgsele asutusele teatama igast olukorra muutusest, mis võib tõenäoliselt muuta nende õigust saada peretoetust, eelkõige igast elukohamuutusest.

Määruse artikli 74 lõike 1 rakendamine

Artikkel 88

Töötud, kelle suhtes kohaldatakse muu liikmesriigi kui Prantsusmaa õigusakte

Määruse artikli 74 lõikes 1 osutatud töötute suhtes kohaldatakse rakendusmääruse artiklit 86 analoogia põhjal.

Määruse artikli 74 lõike 2 rakendamine

Artikkel 89

Töötud, kelle suhtes kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte

1. Selleks et saada peretoetust elukohajärgse liikmesriigi territooriumil, esitavad määruse artikli 74 lõikega 2 hõlmatud pereliikmed oma elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et töötu saab töötushüvitist Prantsusmaa õigusaktide alusel.

Selle õiendi annab töötuse suhtes pädev Prantsuse asutus või Prantsusmaa pädeva võimuorgani määratud asutus välja töötu taotlusel, kes kirjutab alla õiendile selle kohta, et tal ei ole kutse- ega äritegevuse põhjal õigust saada peretoetust pereliikmete elukohajärgse riigi õigusaktide alusel.

Kui pereliikmed kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle pädevalt asutuselt.

2. Määruse artikli 87 lõikeid 2 kuni 8 kohaldatakse analoogia põhjal.

8. PEATÜKK

HÜVITISED PENSIONÄRIDE ÜLALPEETAVATELE LASTELE JA ORBUDELE

Määruse artiklite 77, 78 ja 79 rakendamine

Artikkel 90

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 77 või 78 alusel, esitab taotleja oma elukohajärgsele asutusele taotluse vastavalt korrale, mis on ette nähtud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

2. Kui taotleja ei ela liikmesriigis, mille territooriumil on pädev asutus, võib ta siiski esitada oma taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele, kes seejärel edastab taotluse pädevale asutusele, märkides taotluse esitamise kuupäeva. Seda kuupäeva käsitletakse pädevale asutusele taotluse esitamise kuupäevana.

3. Kui lõikes 2 osutatud pädev asutus leiab, et tema kohaldatavate õigusaktide alusel puudub õigus saada hüvitist, edastab ta taotluse viivitamata koos kõigi vajalike dokumentide ja kogu vajaliku teabega selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktide alusel on töötajal täitunud pikim kindlustusperiood.

Vajaduse korral võidakse küsimus suunata samadel tingimustel tagasi selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktide alusel on töötajal täitunud lühim kindlustusperiood.

4. Vajaduse korral näeb halduskomisjon ette hüvitise saamise taotluste esitamise lisakorra.

Artikkel 91

1. Määruse artikli 77 või 78 alusel makstavad hüvitised makstakse välja vastavalt rakendusmääruse artiklitele 53—58.

2. Vajaduse korral määravad liikmesriikide pädevad võimuorganid pädeva asutuse hüvitise maksmiseks määruse artikli 77 või 78 alusel.

Artikkel 92

Iga isik, kellele makstakse hüvitist määruse artikli 77 või 78 alusel pensionäri laste või orbude jaoks, teatab sellise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele:

- laste või orbude olukorra igast muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta õigust saada hüvitist,

- igast nende laste või orbude arvu muutusest, kelle jaoks tuleb maksta hüvitist,

- laste või orbude igast elukoha muutusest,

- mis tahes tööst või tegevusest, mis annab sellistele lastele või orbudele õiguse saada perehüvitist või peretoetust.

V JAOTIS

FINANTSSÄTTED

Artikkel 93

Nende haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste tagasimaksmine, mis ei ole ette nähtud rakendusmääruse artiklites 94 ja 95

1. Töötajatele ning nende sama liikmesriigi territooriumil elavatele pereliikmetele määruse artikli 19 lõigete 1 ja 2 alusel ettenähtud mitterahalise hüvitise ning määruse artikli 22, artikli 25 lõigete 1, 3 ja 4, artikli 26, artikli 29 lõike 1 või artikli 31 alusel ettenähtud mitterahalise hüvitise tegeliku summa maksab pädev asutus seda hüvitist andnud asutusele tagasi vastavalt viimasena nimetatud asutuse raamatupidamisaruannetele.

2. Määruse artikli 29 lõikes 1 ja artiklis 31 osutatud juhtudel ning lõike 1 kohaldamisel käsitletakse pädeva asutusena pensionäri elukohajärgset asutust.

3. Kui lõikes 1 osutatud hüvitise tegelik summa ei ole hüvitist andnud asutuse raamatupidamisaruannetes märgitud ning ei ole sõlmitud kokkulepet lõike 6 alusel, määratakse tagasimakstav summa kindlaks ühekordselt, arvutatuna vastavalt kõikidele asjakohastele teadetele, mis on saadud kasutatavate andmete põhjal. Halduskomisjon hindab ühekordsete maksete väljaarvutamisel kasutatavaid aluseid ja otsustab nende maksete summa.

4. Tagasimaksmisel ei tohi arvestada määrasid, mis on kõrgemad kui nende mitterahaliste hüvitiste suhtes kohaldatavad määrad, mis on määratud töötajatele, kelle suhtes kehtivad õigusaktid, mida kohaldab lõikes 1 osutatud hüvitist andnud asutus.

5. Vastavalt rakendusmääruse artikli 18 lõike 8 teisele lausele makstud rahalise hüvitise tagasimaksmise suhtes kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

6. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade hindamiseks eelkõige ühekordsete maksete alusel.

Artikkel 94

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on ravi- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel antud töötaja pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis kui kõnealune isik

1. Pädevad asutused maksavad nende mitterahaliste hüvitiste summa, mis on määruse artikli 19 lõike 2 alusel antud töötaja pereliikmetele, kes ei ela sama liikmesriigi territooriumil kui selline töötaja, tagasi mitterahalist hüvitist andnud asutustele iga kalendriaasta suhtes ühekordse summa põhjal, mis on võimalikult lähedane tekkinud tegelikele kuludele.

2. Ühekordne summa määratakse kindlaks, korrutades keskmise aastakulu pere kohta arvestatavate perede keskmise aastase arvuga ning vähendades saadud summat 20 % võrra.

3. Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks järgmiselt:

a) keskmine aastakulu pere kohta saadakse iga liikmesriigi puhul selliselt, et aastakulu, mis tuleneb selle liikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõnealuse liikmesriigi õigusaktidele alluvate töötajate pereliikmetele, jagatakse nende töötajate keskmise aastase arvuga, kellel on selliseid pereliikmeid; sel puhul arvestatavad sotsiaalkindlustusskeemid on nimetatud rakendusmääruse lisas 9;

b) kahe liikmesriigi asutuste vahelistes küsimustes võrdub arvestatavate perede keskmine aastane arv nende töötajate keskmise aastase arvuga, kelle suhtes kehtivad ühe sellise liikmesriigi õigusaktid ja kelle pereliikmetel on õigus saada mitterahalist hüvitist teiste liikmesriikide asutuselt.

4. Vastavalt lõike 3 punktile b arvestatavate perekondade arv määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt. Vaidluse korral esitatakse asjaomaste asutuste tähelepanekud kontrollnõukogule, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3.

5. Halduskomisjon näeb ette lõigetes 3 ja 4 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise viisid ja korra.

6. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade määramiseks.

Artikkel 95

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on ravi- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel antud pensionäridele ja nende pereliikmetele, kellel ei ole õigust saada hüvitist elukohajärgse liikmesriigi õigusaktide alusel

1. Pädevad asutused maksavad määruse artikli 28 lõike 1 alusel antud hüvitise seda andnud asutustele tagasi ühekordse summa põhjal, mis on võimalikult lähedane tekkinud tegelikele kuludele.

2. Ühekordne summa määratakse kindlaks, korrutades keskmise aastakulu pensionäri kohta arvestatavate pensionäride keskmise aastase arvuga ning vähendades saadud summat 20 % võrra.

3. Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks vastavalt järgmistele reeglitele:

a) keskmine aastakulu pensionäri kohta igas liikmesriigis: aastakulu, mis tuleneb selle liikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõikidele pensionäridele, kelle pensione tuleb maksta selle liikmesriigi õigusaktide alusel, ja nende pereliikmetele, jagatakse pensionäride keskmise aastase arvuga; sel puhul arvestatavad sotsiaalkindlustusskeemid on nimetatud rakendusmääruse lisas 9;

b) kahe liikmesriigi asutuste vahelistes küsimustes võrdub arvestatavate pensionäride keskmine aastane arv määruse artikli 28 lõikes 2 osutatud pensionäride keskmise aastase arvuga, kellel ühe liikmesriigi territooriumil elades on õigus nõuda mitterahalist hüvitist teise liikmesriigi asutuselt.

4. Vastavalt lõike 3 punktile b arvestatavate pensionäride arv määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt. Vaidluse korral esitatakse asjaomaste asutuste tähelepanekud kontrollnõukogule, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3.

5. Halduskomisjon näeb ette lõigetes 3 ja 4 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise viisid ja korra.

6. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade määramiseks.

Määruse artikli 63 lõike 2 rakendamine

Artikkel 96

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse skeemide alusel andnud ühe liikmesriigi asutus teise liikmesriigi asutuse nimel

Määruse artikli 63 lõike 2 sätete rakendamisel kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 93.

Määruse artikli 70 lõike 2 rakendamine

Artikkel 97

Teise riiki tööd otsima siirdunud töötutele makstud töötushüvitise tagasimaksmine

1. Pädev asutus maksab määruse artikli 69 alusel väljamakstud hüvitise summa seda hüvitist välja maksnud asutusele tagasi vastavalt viimasena nimetatud asutuse raamatupidamisaruannetele.

2. Kaks või enam liikmesriiki või nende riikide pädevad võimuorganid võivad:

- pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks eelkõige ühekordsel alusel ning muud makseviisid või

- loobuda kõikidest asutustevahelistest tagasimaksetest.

Määruse artikli 73 lõike 2 ja artikli 74 lõike 2 alusel makstud peretoetuste tagasimaksmine

Artikkel 98

Selliste töötajate pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse Prantsusmaa õigusakte, ja Prantsusmaa õigusaktide alusel töötushüvitist saavate töötute pereliikmed

1. Prantsusmaa pädev asutus maksab artikli 73 lõike 2 ja artikli 74 lõike 2 alusel tegelikult makstud summa tagasi asutusele, mis maksis kõnealuseid peretoetusi, vastavalt viimatinimetatud asutuse raamatupidamisaruannetele.

2. Prantsusmaa ja teised liikmesriigid või Prantsusmaa pädevad asutused ja kõigi teiste kõnealuste liikmesriikide pädevad asutused võivad vastastikusel kokkuleppel ette näha kõnealuste peretoetuste tagasimaksmise ühekordse summana. Ühekordse summana tagasimakstava summa puhul korrutatakse sellise summa kindlaksmääramiseks keskmine aastakulu perekonna kohta arvestatavate perede keskmise aastase arvuga.

3. Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks vastavalt järgmistele reeglitele:

a) keskmine aastakulu perekonna kohta saadakse selliselt, et pereliikmete elukohajärgse liikmesriigi asutuste poolt makstavate peretoetuste kogu aastakulu seoses kõnealuse liikmesriigi territooriumil elavate töötajate või töötute kõigi pereliikmetega jagatakse nende töötajate keskmise aastase arvuga, kellel on õigus toetust saada;

b) arvestatavate perede keskmine aastane arv võrdub nende töötajate keskmise aastase arvuga, kelle suhtes kehtivad pädeva liikmesriigi õigusaktid, ja vajaduse korral nende kõnealuse pädeva riigi asutuse kulul töötushüvitist saavate töötute arvuga, kelle pereliikmetel on õigus saada peretoetust teise elukohajärgse liikmesriigi asutuselt.

4. Halduskomisjon kehtestab rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollnõukogu aruande põhjal lõikes 3 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise meetodid ja korra.

5. Prantsusmaa ja teised liikmesriigid või Prantsusmaa pädevad asutused ja kõigi teiste kõnealuste liikmesriikide pädevad asutused võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist leppida kokku muud meetodid, mille kohaselt määrata kindlaks ühekordselt väljamakstav summa.

Ühissätted tagasimaksmise kohta

Artikkel 99

Halduskulud

Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad vastavalt määruse artikli 84 lõike 2 kolmandale lausele kokku leppida, et halduskulude arvestamiseks suurendatakse rakendusmääruse artiklites 93—98 osutatud hüvitiste summat teatava protsentuaalse osa võrra. See protsentuaalne osa võib sõltuvalt hüvitisest erineda.

Artikkel 100

Hilinenud nõuded

1. Liikmesriikide asutuste vahelises tasaarvelduses võib maksmise eest vastutav asutus tagasi lükata tagasimaksenõuded nende hüvitiste eest, mida on antud selliste taotluste esitamise kuupäevale kolm aastat või rohkem eelnenud kalendriaasta jooksul, olenemata sellest, kas need nõuded esitatakse kontaktasutusele või maksmise eest vastutavale pädeva riigi asutusele.

2. Ühekordsete tagasimaksetega seotud nõuete puhul algab kõnealune kolmeaastane periood alates kuupäevast, mil Euroopa Ühenduste Teatajas on avaldatud mitterahaliste hüvitiste keskmine aastane kulu kindlaks määratuna vastavalt rakendusmääruse artiklitele 94 ja 95.

Artikkel 101

Aruanne nõuete kohta

1. Vastavalt määruse artiklitele 36, 63, 70 ja artikli 75 lõikele 2 koostab halduskomisjon iga kalendriaasta suhtes aruande nõuete kohta.

2. Halduskomisjon võib korraldada kontrolli asjakohaseks statistiliste ja arvestusandmete uurimiseks, mida on vaja, et koostada lõikes 1 osutatud aruanne nõuete kohta, eelkõige et tagada nende andmete vastavus käesoleva jaotise reeglitele.

3. Halduskomisjon teeb käesolevas artiklis ettenähtud otsused kontrollnõukogu aruande põhjal; kontrollnõukogu esitab halduskomisjonile motiveeritud arvamuse. Halduskomisjon määrab kindlaks kontrollnõukogu tegutsemise viisi ja koosseisu.

Artikkel 102

Kontrollnõukogu ülesanded. Tagasimaksmise kord

1. Kontrollnõukogu:

a) kogub vajalikud andmed ja korraldab käesoleva jaotise rakendamiseks nõutavad arvutused;

b) esitab halduskomisjonile korrapäraselt aruandeid kõnealuste määruste rakendamise tulemuste kohta, lähtudes eelkõige finantsaspektist;

c) annab halduskomisjonile võimalikke kasulikke soovitusi seoses punktidega a ja b;

d) esitab halduskomisjonile ettepanekuid tähelepanekute suhtes, mis on edastatud kontrollnõukogule vastavalt rakendusmääruse artikli 94 lõikele 4 ja artikli 95 lõikele 4;

e) esitab halduskomisjonile ettepanekuid seoses rakendusmääruse artikli 101 rakendamisega;

f) teeb kogu töö või kõik uuringud või täidab ülesandeid, mida halduskomisjon on talle suunanud.

2. Kõik liikmesriigi pädevad asutused teevad määruse artiklites 36, 63, 70 ja artikli 75 lõikes 2 ettenähtud tagasimaksed teise liikmesriigi kreeditorasutustele organite kaudu, mille on määranud liikmesriikide pädevad võimuorganid. Organid, mille kaudu tagasimaksed tehakse, annavad halduskomisjonile teateid tagasimakstud summade kohta halduskomisjoni seatud tähtaja jooksul ja vastavalt halduskomisjoni kehtestatud korrale.

3. Kui tagasimaksed määratakse kindlaks antud hüvitiste tegeliku summa põhjal vastavalt asjaomaste asutuste raamatupidamisaruannetele, makstakse need iga kalendriaasta eest järgmise kalendripoolaasta jooksul.

4. Kui tagasimaksed määratakse kindlaks ühekordsel alusel, makstakse need iga kalendriaasta eest; sel juhul teevad pädevad asutused kreeditorasutustele iga kalendripoolaasta esimesel päeval ettemakse vastavalt halduskomisjoni kehtestatud korrale.

5. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muud maksetähtajad või muu ettemaksete tegemise korra.

Artikkel 103

Statistiliste ja arvestusandmete kogumine

Liikmesriikide pädevad võimuorganid võtavad kõik käesoleva jaotise rakendamiseks vajalikud meetmed, eelkõige aga meetmed, millega nõutakse statistiliste või arvestusandmete kogumist.

Artikkel 104

Liikmesriikidevaheliste või liikmesriikide pädevate võimuorganite vaheliste tagasimaksmiskokkulepete märkimine lisas 5

1. Õigus- ja haldusnormid, mis on sarnased määruse artikli 36 lõikega 3, artikli 63 lõikega 3 ja artikli 70 lõikega 3 ning rakendusmääruse artikli 93 lõikega 6, artikli 94 lõikega 6 ja artikli 95 lõikega 6 ning mis kehtivad käesoleva määruse jõustumisele eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisas 5.

2. Lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnormidega sarnased sätted, mida kahe või enama liikmesriigi vahelistes küsimustes kohaldatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, märgitakse rakendusmääruse lisasse 5. Sama kehtib rakendusmääruse artikli 97 lõike 2 ja artikli 98 lõike 2 alusel kokkulepitud sätete kohta.

Ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud

Artikkel 105

1. Kulud, mis tulenevad ametlikust kontrollist ning arstlikust läbivaatusest, vaatlustest, arstivisiitidest ja kõikvõimalikust kontrollimisest, mida on vaja hüvitise määramiseks, andmiseks või uuesti läbivaatamiseks, maksab asutus, kelle huvides need on tehtud, tagasi asutusele, kes on nende eest vastutanud, võttes aluseks viimasena nimetatud asutuse rakendatava tasu.

2. Kaks või enam liikmesriiki või selliste liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad kokku leppida muud tagasimakseviisid eelkõige ühekordsel alusel või loobuda kõikidest asutustevahelistest tagasimaksetest.

Sellised kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5. Määruse jõustumisele eelnenud päeval kehtinud kokkulepped jäävad kehtima, kui need on märgitud kõnealuses lisas.

Ühissätted rahalise hüvitise maksmise kohta

Artikkel 106

Iga liikmesriigi pädevad võimuorganid teatavad halduskomisjonile selle komisjoni võimaldatud tähtaja jooksul ja kehtestatud korras rahalise hüvitise summa, mida nende asutused on maksnud hüvitisesaajatele, kes elavad või viibivad muu liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 107

Valuuta ümberarvestamine

1. Järgmiste sätete kohaldamisel toimub eri riikide valuutas nomineeritud summade ümberarvutamine siseriiklike rahandusasutuste teatatud ja Rahvusvahelise Valuutafondi tunnustatud ametliku pariteedi kohaselt:

a) määruse sätted: artikli 12 lõiked 2, 3 ja 4, artikli 19 lõike 1 punkti b viimane lause, artikli 22 lõike 1 alapunkti ii viimane lause, artikli 25 lõike 1 punkti b eelviimane lause, artikli 41 lõike 1 punktid c ja d, artikli 46 lõiked 3 ja 4, artikkel 50, artikli 52 punkti b viimane lause, artikli 55 lõike 1 alapunkti ii viimane lause, artikli 57 lõike 3 punkt c, artikli 60 lõike 1 punkt c, artikli 60 lõike 2 punkt b, artikli 70 lõige 1 ja artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkt ii eelviimane lause;

b) rakendusmääruse sätted: artikkel 34, artikli 101 lõige 1, artikli 102 lõike 1 punkt b ja artikli 119 lõige 2.

2. Lõikes 1 nimetamata juhtudel toimub ümberarvutamine maksmise ajal tegelikult kohaldatava vahetuskursi alusel.

VI JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 108

Hooajatöötaja staatuse tõestus

Hooajatöötaja staatuse tõestamiseks nõutakse määruse artikli 1 punktiga c hõlmatud töötajalt, et ta esitaks oma töölepingu, milles on selle liikmesriigi tööhõivetalituse tempel, mille territooriumile ta on tööle siirdunud, või muu dokumendi, millel on sellise asutuse tempel ja mis näitab, et tema töö on hooajatöö.

Artikkel 109

Sissemaksete tegemise kokkulepped

Tööandja, kelle tegevuskoht ei ole liikmesriigis, mille territooriumil töötaja töötab, võib töötajaga kokku leppida, et töötaja võtab endale tööandja kohustused sissemaksete tegemise suhtes.

Tööandja teatab igast sellisest kokkuleppest pädevale asutusele või vajaduse korral asutusele, mille on määranud asjaomase liikmesriigi pädev võimuorgan.

Artikkel 110

Vastastikune haldusabi alusetult makstud hüvitiste tagasisaamisel

Kui hüvitist andnud liikmesriigi asutus kavatseb algatada kohtuasja isiku vastu, kes on saanud hüvitist, millele tal ei olnud õigust, osutab sellise isiku elukoha järgne asutus või selle isiku elukohaliikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus esimesele asutusele häid teeneid.

Artikkel 111

Alusetult tehtud väljamaksete tagasisaamine sotsiaalkindlustusasutuste poolt

1. Kui liikmesriigi asutus on invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise (-pensionide) määramisel või uuesti läbivaatamisel vastavalt määruse III jaotise 3. peatükile maksnud hüvitisesaajale summa, mis ületab summa, mida hüvitisesaajal on õigus saada, võib selline asutus taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab kõnealusele isikule vastava hüvitise maksmise eest, et see muu asutus arvestaks ülemakstud summa maha kõnealusele saajale maksta jäänud summast. Viimasena nimetatud asutus kannab mahaarvestatud summa üle kreeditorasutusele. Kui ülemakstud summat ei ole võimalik maksmata jäänud summast maha arvestada, kohaldatakse lõiget 2.

2. Kui liikmesriigi asutus on maksnud hüvitisesaajale summa, mis ületab summa, mida hüvitisesaajal on õigus saada, võib selline asutus tema kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimustel ja piires taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see arvestaks ülemakstud summa maha kõnealusele isikule makstavast summast. Viimasena nimetatud asutus teeb sellise mahaarvestuse tingimustel ja piires, mis on tema kohaldatavates õigusaktides sellise tasaarvestuse suhtes ette nähtud, nii nagu ta oleks ise need summad üle maksnud, ning kannab mahaarvestatud summa üle kreeditorasutusele.

3. Kui isik, kelle suhtes määrus kehtib, on saanud liikmesriigi territooriumil abi perioodi jooksul, mil tal on olnud õigus saada hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võib seda abi andnud organ, juhul kui tal on seaduslik õigus tagasi nõuda kõnealusele isikule maksta olnud hüvitist, taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see arvestaks väljamakstud summa maha summast, mida viimasena nimetatud asutus kõnealusele isikule maksab.

Kui sellise isiku pereliige, kelle suhtes kehtib käesolev määrus, on saanud liikmesriigi territooriumil abi perioodi jooksul, mil sellel isikul on olnud õigus saada kõnealuse pereliikme suhtes hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võib seda abi andnud organ, juhul kui tal on seaduslik õigus tagasi nõuda kõnealusele isikule pereliikme suhtes maksta olnud hüvitist, taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see muu asutus arvestaks väljamakstud summa maha summast, mille viimasena nimetatud asutus maksab kõnealuse isiku kontole.

Maksmise eest vastutav asutus teeb sellise mahaarvestuse tingimustel ja piires, mis on tema kohaldatavates õigusaktides sellise tasaarvestuse suhtes ette nähtud, ning kannab mahaarvestatud summa üle kreeditororganile.

Artikkel 112

Kui asutus on teinud alusetuid väljamakseid kas otse või muu asutuse kaudu ning kui selliste väljamaksete tagasisaamine on muutunud võimatuks, jäävad kõnealused summad lõplikult esimesena nimetatud asutuse kanda, välja arvatud juhul, kui alusetult tehtud väljamakse on tingitud pettusest.

Artikkel 113

Rahvusvahelises transpordis töötajatele alusetult antud mitterahaliste hüvitiste tagasisaamine

1. Kui pädev asutus ei tunnusta õigust saada mitterahalist hüvitist, maksab pädev asutus tagasi need mitterahalised hüvitised, mida viibimiskohajärgne asutus on rahvusvahelises transpordis töötajale andnud rakendusmääruse artikli 20 lõikes 2 või artikli 62 lõikes 2 osutatud eeldusel.

2. Viibimiskohajärgse asutuse kulud iga rahvusvahelises transpordis töötaja suhtes, kes ei ole enne pöördunud viibimiskohajärgse asutuse poole ning kellel ei ole õigust saada mitterahalist hüvitist, kuid kes siiski on saanud mitterahalist hüvitist, esitades rakendusmääruse artikli 20 lõikes 2 või artikli 62 lõikes 2 osutatud õiendi, hüvitab selles õiendis pädevana märgitud asutus või muu asutus, mille on selleks määranud asjaomase liikmesriigi pädevad võimuorganid.

3. Pädev asutus või lõikes 2 osutatud juhul pädevana märgitud asutus või selleks määratud asutus debiteerib hüvitisesaajalt talle alusetult antud mitterahalise hüvitise väärtuse. Kõnealune asutus teatab sellest debiteerimisest rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollnõukogule, kes koostab selle kohta aruande.

Artikkel 114

Ajutise hüvitise maksmine vaidluse korral, millise riigi õigusakte tuleb kohaldada või milline asutus peaks andma hüvitist

Kahe või enama liikmesriigi asutuste või pädevate võimuorganite vahelise vaidluse korral selle üle, millise riigi õigusakte tuleb määruse II jaotise alusel töötaja suhtes kohaldada, või selle üle, milline asutus peaks andma hüvitist, saab kõnealune isik, kes vaidluse puudumise korral võib hüvitist taotleda, elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud hüvitist, või kui see isik ei ela ühegi asjaomase liikmesriigi territooriumil, hüvitist vastavalt õigusaktidele, mida kohaldab asutus, kellele selle isiku taotlus on kõigepealt esitatud.

Artikkel 115

Arstlike läbivaatuste kord muus liikmesriigis kui pädev riik

Viibimis- või elukohajärgne asutus, kes määruse artikli 87 kohaselt peab arstliku läbivaatuse korraldama, tegutseb vastavalt tema kohaldatavates õigusaktides ettenähtud korrale.

Sellise korra puudumisel pöördub see asutus pädeva asutuse poole, et saada teavet kohaldatava korra kohta.

Artikkel 116

Kokkulepped sissemaksete tagasisaamise kohta

1. Vastavalt määruse artikli 92 lõikele 2 sõlmitud kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5.

2. Määruse nr 3 artikli 51 rakendamiseks sõlmitud kokkulepped jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisasse 5.

Artikkel 117

Andmetöötlus

1. Üks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida määruse ja rakendusmääruse rakendamiseks ettenähtud tõendite, õiendite, teadaannete, taotluste ja muude dokumentide näidised ning andmete edastamise toimingud ja viisi.

2. Kui andmetöötluse areng liikmesriikides seda võimaldab, alustab halduskomisjon uuringuid, mida on vaja lõikest 1 tulenevate ühtlustusmeetodite standardimiseks ja üldiseks kasutuselevõtuks.

VII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 118

Üleminekusätted seoses pensioniga

1. Kui pensionitaotlust ei ole rahuldatud enne määruse jõustumist, põhjustab selline taotlus kahekordse määramise:

- perioodi eest, mis eelnes kõnealusele kuupäevale, vastavalt määruse nr 3 sätetele,

- perioodi eest, mis algab kõnealusel kuupäeval, vastavalt määruse sätetele.

2. Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise saamise taotlus, mis on esitatud liikmesriigi asutusele pärast määruse jõustumist, tingib automaatselt selle, et tuleb ümber hinnata hüvitis, mille ühe või mitme muu liikmesriigi asutus või asutused on enne seda kuupäeva sama juhtumi tõttu määranud vastavalt määruse sätetele.

Artikkel 119

Üleminekusätted seoses perehüvitisega

1. Määruse artikli 94 lõikes 9 osutatud õigused on õigused, mis töötajatel on seoses oma pereliikmetega, kelle tõttu neil on õigus saada perehüvitist selles ulatuses ja neis piires, mida kohaldati määruse jõustumise kuupäevale eelneval päeval vastavalt kas artiklile 41 või määruse nr 3 D lisale või nõukogu 2. aprilli 1963. aasta määruse nr 36/63/EMÜ (piirialatöötajate sotsiaalkindlustuse kohta) [4] artiklile 20 või lisale 1.

2. Kui lõikes 1 osutatud perehüvitise summa on suurem kui määruse artikli 73 lõike 2 alusel saadava peretoetuse summa, vastutab Prantsusmaa pädev asutus selle maksmise eest töötajale või otse tema pereliikmetele nende elukohas või seoses lastega, kelle eest on õigus selliseid hüvitisi saada.

3. Kui perehüvitisi tuleb maksta määruse artikli 73 lõike 2 alusel, tagab pereliikmete elukohajärgne asutus peretoetuste maksmise kooskõlas nende õigusaktide sätetega, mida ta kohaldab tingimusel, et Prantsusmaa pädev asutus maksab need peretoetused tagasi.

4. Liikmesriikide vahelistes kahepoolsetes suhetes määravad käesoleva artikli rakendamise korra kindlaks kõnealused liikmesriigid või nende pädevad võimuorganid.

Artikkel 120

Täiendavad rakenduskokkulepped

1. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad vajaduse korral sõlmida kokkuleppeid määruse rakendamise halduskorra täiendamise kohta. Sellised kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepetega sarnased kokkulepped, mis kehtivad rakendusmääruse jõustumisele eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisasse 5.

Artikkel 121

Lisade olemus ja nende muutmine

1. Rakendusmääruse lisad moodustavad rakendusmääruse lahutamatu osa.

2. Neid lisasid võib muuta nõukogu määrusega, mis on vastu võetud komisjoni ettepanekul ja asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite taotlusel ning pärast halduskomisjoni arvamuse saamist.

3. "7. Määruse kohaldamisel käsitletakse Saksamaa õigusaktide kohast ühekordset sünnituskulude hüvitamist töötajate perekondadele, töötutele, pensionäridele ja pensioni taotlejatele mitterahalise hüvitisena."

Artikkel 122

Rakendusmääruse jõustumine

Rakendusmäärus jõustub seitsmenda kuu esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 1972

Komisjoni nimel

president

G. Thorn

[1] EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

[2] EÜT L 30, 16.12.1958, lk 561/58.

[3] EÜT L 30, 16.12.1958, lk 597/58.

[4] EÜT 62, 20.4.1963, lk 1314/63.

--------------------------------------------------

LISA 1

PÄDEVAD VÕIMUORGANID

(Määruse artikli 1 lõige 1 ning rakendusmääruse artikli 4 lõige 1)

A. BELGIA: | Ministre de la prévoyance sociale, BruxellesMinister van sociale Voorzorg, Brussel(sotsiaalhoolekandeminister, Brüssel) |

B. SAKSAMAA: | Bundesminister fuer Arbeit und Sozialordnung (töö- ja sotsiaalasjade liiduminister), Bonn |

C. PRANTSUSMAA: | 1.Ministre de la Santé publique et de la sécurité sociale(tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusminister), Pariis2.Ministre du travail, de l'emploi et de la population(töö-, tööhõive- ja rahvastikuminister), Pariis3.Ministre de l'agriculture(põllumajandusminister), Pariis4.Ministre de la marine marchande(kaubalaevastikuminister), Pariis |

D. ITAALIA: | Ministro del Lavoro e della Previdenza Sociale (töö- ja sotsiaalhoolekandeminister), Rooma |

E. LUKSEMBURG: | 1.Ministre de travail et de la sécurité sociale(töö- ja sotsiaalhoolekandeminister), Luxembourg2.Ministre de la famille(pereasjade minister), Luxembourg |

F. MADALMAAD: | 1.Minister van Sociale Zaken en Volksgezondheid, Den Haag(sotsiaal- ja tervishoiuminister, Haag)2.Minister van Volksgezondheid en Milieuhygiëne(tervishoiu- ja keskkonnaminister), Leidschendam |

--------------------------------------------------

LISA 2

PÄDEVAD ASUTUSED

(Määruse artikli 1 punkt o ja rakendusmääruse artikli 4 lõige 2)

A. BELGIA

1.Haigus, rasedus ja sünnitus:

a)rakendusmääruse artiklite 16—29 kohaldamisel:

i) üldiselt: | kindlustusasutus, kus töötaja on kindlustatud |

ii) meremeeste puhul: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins naviguant sous pavillon belgeHulp- en voorzorgskas voor zeevarenden onder Belgische vlag – (Belgia lipu all seilavate meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen |

b) rakendusmääruse V jaotise kohaldamisel: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel – (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel, kindlustusasutuste või Belgia lipu all seilavate meremeeste abi- ja hoolekandefondi nimel) |

2.Invaliidsus:

a) üldinvaliidsus (töölised, bürootöötajad ja kaevurid): | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel – (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutusega, kus töötaja on või on olnud kindlustatud |

b) spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul: | Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, BruxellesNationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel – (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel) |

c) meremeeste invaliidsuskindlustusskeem: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins naviguant sous pavillon belgeHulp- en voorzorgskas voor zeevarenden onder Belgische vlag – (Belgia lipu all seilavate meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen |

3. Vanadus, toitjakaotus (pensionid): | Office national des pensions pour travailleurs salariés, BruxellesRijksdienst voor werknemerspensioenen, Brussel – (töötajate riiklik pensioniamet, Brüssel) |

4.Tööõnnetused:

a) pensioni täiendava toetuse taotluste jaoks: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel – (tööõnnetuste fond, Brüssel) |

b)muudel juhtudel:

i) üldiselt: | kindlustusasutus |

ii) meremeeste puhul: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel – (tööõnnetuste fond, Brüssel) |

5. Kutsehaigused: | Fonds des maladies professionnelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel – (kutsehaigustefond, Brüssel) |

6.Matusetoetused:

a)ravi- ja invaliidsuskindlustus:

i) üldiselt: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel – (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutusega, kus töötaja oli kindlustatud |

ii) meremeeste puhul: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins naviguant sous pavillon belgeHulp- en voorzorgskas voor zeevarenden onder Belgische vlag – (Belgia lipu all seilavate meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen |

b)tööõnnetused:

i) üldiselt: | kindlustusasutus |

ii) meremeeste puhul: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel – (tööõnnetuste fond, Brüssel) |

c) kutsehaigused: | Fonds des maladies professionnelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel – (kutsehaigustefond, Brüssel) |

7.Töötus:

i) üldiselt: | Office national de l'emploi, BruxellesRijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel – (riigi tööhõiveamet, Brüssel) |

ii) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchande, AntwerpenPool van de zeelieden ter koopvaardij – (merekaubandusühisus, Antwerpen) |

8. Perehüvitised: | Caisse de compensation pour allocations familiales pour travailleurs salariésCompensatiekas der gezinsvergoedingen voor werknemers – (töötajatele peretoetuste kompenseerimise fond), milles töötaja on kindlustatud |

B. SAKSAMAA

Kui edaspidi ei ole ette nähtud teisiti, reguleerivad Saksamaa asutuste jurisdiktsiooni Saksa õigusaktid

1.Ravikindlustus:

Määruse artikli 25 lõike 1 kohaldamisel: | Ravikindlustusasutus, kus töötu on olnud kindlustatud Saksamaa Liitvabariigi territooriumilt lahkumise kuupäeval. |

Pensionitaotlejate ja pensionäride ning nende pereliikmete ravikindlustuseks määruse III jaotise 1. peatüki 4. ja 5. jao alusel: | |

a)kui kõnealuse isiku on kindlustanud Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa) või Landkrankenkasse (maapiirkondade haigekassa) või kui kõnealust isikut ei ole kindlustanud ükski ravikindlustusasutus: | Allgemeine Ortskrankenkasse Bad Godesberg (kohalik üldhaigekassa, Bad Godesberg), Bonn-Bad Godesberg |

b) kõigil muudel juhtudel: | ravikindlustusasutus, kus taotleja või pensionär on kindlustatud |

2.Tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustus:

Vabatahtliku kindlustuse puhul ning väljamaksenõuete ja hüvitiste kindlaksmääramiseks vastavalt määruse sätetele: | |

a)isikute puhul, kes on kindlustatud või keda käsitletakse kindlustatuna üksnes Saksamaa õigusaktide alusel, või nende ülalpidamisel olnud isikute puhul, kui kõnealuste isikute või nende ülalpeetavate elukoht on teise liikmesriigi territooriumil või kui nad on teise liikmesriigi kodanikud, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil: | |

i)kui viimane sissemakse on tehtud tööliste pensionikindlustusskeemi: | |

—kui kõnealuse isiku elukoht on Madalmaades või kui kõnealune isik on Madalmaade kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster |

—kui kõnealuse isiku elukoht on Belgia või kui kõnealune isik on Belgia kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf |

—kui kõnealuse isiku elukoht on Itaalia või kui kõnealune isik on Itaalia kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Švaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Prantsusmaal või Luksemburgis või kui kõnealune isik on Prantsuse või Luksemburgi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer |

Kui aga viimane sissemakse on tehtud ühele järgmistest asutustest: Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet) Saarbrückenis, Bundesbahnversicherungsanstalt (riiklik raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres või Seekasse (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis: | Asutus, kellele on tehtud viimane sissemakse |

ii) kui viimane sissemakse on tehtud: | |

— bürootöötajate pensionikindlustusskeemi: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin |

— meremeeste pensionikindlustusskeemi: | Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg |

iii)kui viimane sissemakse on tehtud kaevurite pensionikindlustusskeemi või kui kvalifikatsiooniaeg kahanenud kaevuritöövõime tõttu makstava kaevuripensioni (Bergmannsrente) saamiseks on lõppenud või seda peetakse lõppenuks: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum |

b)isikute puhul, kes on kindlustatud või keda käsitletakse kindlustatuna Saksamaa õigusaktide või ühe või mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel, ning nende ülalpidamisel olnud isikute puhul: | |

i)kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud tööliste pensionikindlustusse: | |

—kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa, välja arvatud Saarimaa territoorium, | |

või | |

—kõnealuse isiku elukoht on väljaspool Saksamaa Liitvabariiki ja viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud kindlustusasutusele väljaspool Saarimaad: | |

—kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Madalmaade pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster |

—kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Belgia pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf |

—kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Itaalia pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Švaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg |

—kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Prantsusmaa või Luksemburgi pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa territooriumil Saarimaal | |

või | |

—kui tema elukoht on mujal kui Saksamaa Liitvabariigi territooriumil ning viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud Saarimaal asuvale pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken |

—kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud Seekasse' le (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis või Bundesbahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres: | Asutus, kellele see sissemakse on tehtud |

ii) kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud: | |

— bürootöötajate pensionikindlustusskeemi: | Bundesversicherungsanastalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin |

— meremeeste pensionikindlustusskeemi: | Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg |

iii)kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud kaevurite pensionikindlustusskeemi või kui kvalifikatsiooniaeg kahanenud kaevuritöövõime tõttu makstava kaevuripensioni (Bergmannsrente) saamiseks on lõppenud või seda peetakse lõppenuks, võttes arvesse ainult Saksa kindlustusperioode või välisriikide kindlustusperioode: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum |

3. Raua- ja terasetööstuse tööliste täiendav kindlustus: | Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken |

4. Õnnetuskindlustus (tööõnnetused ja kutsehaigused): | kõnealusel juhul õnnetusjuhtumikindlustuse eest vastutav asutus |

5. Töötus- ja perehüvitised: | Bundesanstalt für Arbeit (föderaalne tööamet), Nürnberg |

C. PRANTSUSMAA

1.Rakendusmääruse artikli 93 lõike 1 kohaldamisel:

a) üldskeem: | Caisse nationale de l'assurance-maladie (riigi ravikindlustusfond), Pariis |

b) põllumeeste skeem: | Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis |

c) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis |

d) meremeeste skeem: | Établissement national des invalides de la marine (riiklik invaliidistunud meremeeste amet), Pariis |

2.Rakendusmääruse artikli 96 kohaldamisel:

a) üldskeem: | Caisse nationale de l'assurance-maladie (riigi ravikindlustusfond), Pariis |

b) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis |

c) meremeeste skeem: | Établissement national des invalides de la marine (riiklik invaliidistunud meremeeste amet), Pariis |

3.Rakendusmääruse artikli 98 kohaldamisel:

a) üldskeem: | Caisse nationale d'allocations familiales (riiklik peretoetusfond), Pariis |

b) põllumeeste skeem: | Caisse centrale d'allocations familiales mutuelles agricoles (põllumeeste vastastikuse abi peretoetuste keskfond), Pariis |

c) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis |

d) meremeeste skeem: | vastavalt vajadusele kas Caisse nationale d'allocations familiales des marins du commerce (riiklik merekaubanduse meremeeste peretoetusfond) või Caisse nationale d'allocations familiales de la pêche maritime (riiklik merekalanduse peretoetusfond); |

4.Ülejäänud pädevad asutused on kindlaks määratud Prantsusmaa õigusaktides ja need on järgmised:

I.PRANTSUSE EMAMAA

a)üldskeem:

i) haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning matusehüvitised: | Caisse primaire d'assurance-maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

ii)invaliidsus:

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse primaire d'assurance-maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse régionale d'assurance-maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Pariis |

bb)sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 – L 382 ettenähtud eriskeem: | Caisse régionale d'assurance-maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg |

iii)vanadus:

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse régionale d'assurance-maladie (branche vieillesse) (piirkondliku ravikindlustusfondi vanaduskindlustuse osakond) |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (riigi töötajate vanaduskindlustuse fond), Pariis |

bb)sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 – L 382 ettenähtud eriskeem: | Caisse régionale d'assurance-vieillesse (piirkondlik vanaduskindlustusfond), Strasbourg |

| või |

| Caisse régionale d'assurance-maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg |

iv)tööõnnetused:

aa) ajutine töövõimetus: | Caisse primaire d'assurance-maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

bb) püsiv töövõimetus: | |

— pensionid:

—pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse primaire d'assurance-maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

—enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | tööandja või tema nimel tegutsev kindlustusandja |

— pensioni suurendamine:

—pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse primaire d'assurance-maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

—enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa) |

v) perehüvitised: | Caisse d'allocations familiales (peretoetusfond) |

vi) töötus: | Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

b)põllumeeste skeem:

i)haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning matusehüvitised ja perehüvitised: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) |

ii)invaliidsus- ja vanaduskindlustus ning hüvitised lesele: | Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis |

iii)tööõnnetused:

aa) üldiselt: | tööandja või tema nimel tegutsev kindlustusandja |

bb) pensioni suurendamine: | Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa), Arcueil (94) |

iv) töötus: | Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

c)kaevurite skeem:

i) haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning matusehüvitised: | Société de secours minière (kaevurite toetusühing) |

ii) invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid): | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis |

iii)tööõnnetused:

aa) ajutine töövõimetus: | Société de secours minière (kaevurite toetusühing) |

bb)püsiv töövõimetus:

— pensionid:

—pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit) |

—enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | tööandja või tema nimel tegutsev kindlustusandja |

— pensioni suurendamine:

—pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit) |

—enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa) |

iv) perehüvitised: | Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit) |

v) töötus: | Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

d)meremeeste skeem:

i)haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus, tööõnnetused, toitjakaotus ning pensionid invaliidistunud või tööõnnetuse läbi elanud isikute ülalpidamisel olnud isikutele: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (meremeeste üldhoolekandefondi merendusasjade sektsioon) |

ii) vanadus, toitjakaotus (pensionid): | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond) |

iii) perehüvitised: | vastavalt vajadusele kas Caisse nationale d'allocations familiales des marins du commerce (riiklik merekaubanduse meremeeste peretoetusfond) või Caisse nationale d'allocations familiales de la pêche maritime (riiklik merekalanduse peretoetusfond) |

iv) töötus: | Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

II.ÜLEMEREDEPARTEMANGUD

a)Kõik skeemid (välja arvatud kaevurite skeem) ja kõik riskid, välja arvatud perehüvitised:

i) üldiselt: | Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond) |

ii)pensioni suurendamise puhul seoses tööõnnetusjuhtumitega, mis on aset leidnud ülemeredepartemangudes enne 1. jaanuari 1952: | Direction départementale de l'enregistrement (departemangude registreerimisdirektsioon) |

b) Perehüvitised: | Caisse d'allocations familiales (peretoetusfond) |

c)Meremeeste skeem:

i) kõik riskid, välja arvatud vanadus- ja perehüvitised: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (meremeeste üldhoolekandefondi merendusasjade sektsioon) |

ii) vanaduskindlustus: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond) |

iii) perehüvitised: | Caisse d'allocations familiales (peretoetusfond) |

D. ITAALIA

1. Haigus (välja arvatud tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro le malattie (riiklik ravikindlustusasutus), piirkondlikud kontorid Cassa mutua provinciale di malattia di Bolzano (Bolzano piirkondlik haigekassa), Bolzano Cassa mutua provinciale di malattia di Trento (Trento piirkondlik haigekassa), Trento, või asutus, kus kõnealune isik on registreeritud |

2. Tuberkuloos: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) üldiselt: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad |

b) vajaduse korral ka põllumajandus- ja metsandustöötajate puhul: | Ente nazionale di previdenza e assistenza per gli impiegati agricoli (riigi põllumajandustöötajate hoolekande- ja abistamisamet) |

c) meremeeste puhul: | merendusfond, kus asjaomane isik on registreeritud |

4.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

b) meelelahutustöötajate puhul: | Ente nazionale di previdenza e assistenza per i lavoratori dello spettacolo (riigi meelelahutustöötajate hoolekande- ja abistamisamet), Rooma |

c) järelevalvepersonali puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i dirigenti di aziende industriali (riigi tööstuse järelevalvepersonali hoolekandeamet), Rooma |

d) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma |

5. Matusetoetused: | Punktides 1, 2 ja 3 loetletud asutused vastavalt vajadusele |

6.Töötus:

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

b) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma |

7.Peretoetused:

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

b) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma |

E. LUKSEMBURG

1.Haigus, rasedus ja sünnitus:

a) määruse artikli 28 lõike 2 kohaldamisel: | osamakseliste kindlustuspensionide maksmise eest vastutav asutus või vastutavad asutused |

b) muudel juhtudel: | haigekassa, milles töötaja on kindlustatud oma töökoha tõttu või milles ta oli viimasena kindlustatud |

2.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)bürootöötajatele, sealhulgas (maa-alustes) kaevandustes töötavatele tehnikutele: | Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate pensionifond) |

b) muudel juhtudel: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg |

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele: | Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus– ja metsandusosakond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg |

4. Töötus: | Office nationale du travail (riigi tööbüroo), Luxembourg |

5.Perehüvitised:

a) isikutele, kes on kindlustatud punktis 2.b nimetatud asutuses: | Caisse d'allocations familiales des ouvriers près l'Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse ameti tööliste peretoetuste fond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Caisse d'allocations familiales des employés près la Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate pensionifondi bürootöötajate peretoetuste fond), Luxembourg |

6.Matusetoetused:

Määruse artikli 66 kohaldamisel: | Mitterahaliste hüvitiste eest vastutav asutus, kellel lasub pensionide maksmise kohustus |

F. MADALMAAD

1.Haigus, rasedus ja sünnitus:

a) mitterahalised hüvitised: | Ziekenfonds (haigekassa), kus asjaomane isik on kindlustatud |

b) rahalised hüvitised: | Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit), kus kindlustatud isiku tööandja on kindlustatud |

2.Invaliidsus:

a)kui õigus saada hüvitist on olemas ka siis, kui ei kohaldata määrust, üksnes Madalmaade õigusaktide alusel: | Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit), kus kindlustatud isiku tööandja on kindlustatud |

b) muudel juhtudel: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam |

3. Vanadus, toitjakaotus (pensionid): | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amsterdam |

4.Töötus:

a) töötuskindlustushüvitised: | Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit), kus kindlustatud isiku tööandja on kindlustatud |

b) ametivõimudelt saadavad hüvitised: | elukohajärgne kohalik asutus |

5.Perehüvitised:

a) kui isik, kellel on õigus saada hüvitist, elab Madalmaades: | Raad van Arbeid (töönõukogu), kelle tööpiirkonnas ta elab |

b)kui isik, kellel on õigus saada hüvitist, elab väljaspool Madalmaid, kuid tema tööandja elab või asub Madalmaades: | Raad van Arbeid (töönõukogu), kelle tööpiirkonnas tööandja asub või on registreeritud |

c) muudel juhtudel: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amsterdam |

6.Kutsehaigused, mille suhtes kohaldatakse määruse artikli 57 lõiget 3:

Määruse artikli 57 lõike 3 punkti c kohaldamisel:

— kui hüvitist antakse alates kuupäevast, mis on enne 1. juulit 1967: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amsterdam |

— kui hüvitist antakse jõustuvalt alates kuupäevast, mis on pärast 30. juunit 1967: | Bedrijfsvereniging voor de Mijnindustrie (mäetööstuse ameti- ja kutseühing), Heerlen |

--------------------------------------------------

LISA 3

Elukohajärgsed asutused ja viibimiskohajärgsed asutused

(Määruse artikli 1 punkt p ja rakendusmääruse artikli 4 lõige 3)

A. BELGIA

I.ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED

1.Haigus, rasedus ja sünnitus:

a)rakendusmääruse artiklite 17, 18, 22, 25, 28, 29, 30 ja 32 kohaldamisel: | kindlustusasutused: |

b) rakendusmääruse artikli 31 kohaldamisel: | |

i) üldiselt: | kindlustusasutused |

ii) meremeeste puhul: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins naviguant sous pavillon belgeHulp- en voorzorgskas voor zeevarenden onder Belgische vlag — (Belgia lipu all seilavate meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen |

| või |

| kindlustusasutused |

2.Invaliidsus:

a) üldinvaliidsus (töölised, bürootöötajad, kaevurid): | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutusega |

rakendusmääruse artikli 105 kohaldamisel: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) |

b) spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul: | Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, BruxellesNationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel — (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel) |

c) meremeeste invaliidsuskindlustusskeem: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins naviguant sous pavillon belgeHulp- en voorzorkskas voor zeevarenden onder Belgische vlag — (Belgia lipu all seilavate meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen |

3. Vanadus, toitjakaotus (pensionid): | Office national des pensions pour travailleurs salariés, BruxellesRijksdienst voor werknemerspensioenen, Brussel — (töötajate riiklik pensioniamet, Brüssel) |

4. Tööõnnetused (mitterahalised hüvitised): | kindlustusasutused |

5. Kutsehaigused: | Fonds des maladies professionnelles, Bruxelles — (kutsehaigustefond, Brüssel) |

6. Matusetoetused: | Kindlustusasutused ja Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) |

7.Töötus:

a) üldiselt: | Office national de l'emploi, BruxellesRijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel) |

b) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchandePool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen |

8. Perehüvitised: | Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, BruxellesRijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel) |

II.VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

1. Haigus, rasedus ja sünnitus: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) kindlustusasutuste kaudu |

2. Tööõnnetused: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) kindlustusasutuste kaudu |

3. Kutsehaigused: | Fonds des maladies professionnelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaigustefond, Brüssel) |

B. SAKSAMAA

1.Ravikindlustus:

a)kõikidel puhkudel, välja arvatud määruse artikli 19 lõike 2 ja rakendusmääruse artikli 17 kohaldamisel: | asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa) või, sellise asutuse puudumise korral, asjaomase isikuelu- või viibimiskohajärgne pädevLandkrankenkasse (maapiirkondade haigekassa) |

kaevurite skeemi alusel kindlustatud isikute ja nende pereliikmete puhul: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum |

b)määruse artikli 19 lõike 2 ja rakendusmääruse artikli 17 kohaldamisel: | asutus, kus asjaomane isik oli viimati kindlustatud sellise asutuse puudumise korral, või kui kindlustatu on viimati kindlustanud Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa), Landkrankenkasse (põllumeeste haigekassa) või Bundesknappschaft: asjaomase isiku elu- või viibimiskohajärgne pädev asutus, millele on osutatud punktis a |

c) tuberkuloosi ravimiseks ravikeskuses: | asjaomase isiku elu- või viibimiskohajärgne pädev tööliste pensionikindlustusasutus |

2.Õnnetuskindlustus:

a)mitterahalised hüvitised, välja arvatud õnnetuskindlustuse alusel toimuv ravi; rahalised hüvitised, välja arvatud pensionid, pideva hoolduse tasu (Pflegegeld) suurendamine ja toitjakaotuspensionid: | asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa) või, sellise asutuse puudumise korral, asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev Landkrankenkasse (maapiirkondade haigekassa) |

kaevurite skeemi alusel kindlustatud isikute ja nende pereliikmete puhul: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum |

b)mitterahaliste ja rahaliste hüvitiste puhul, mille suhtes ei kohaldata punkti a, ning rakendusmääruse artikli 76 kohaldamisel: | Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), Bonn |

3.Pensionikindlustus:

a) tööliste pensionikindlustus: | |

i) Belgiaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf |

ii) Prantsusmaaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyeris, või pädeva asutusena vastavalt lisale 2 Landesversicherungsanstalt Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken |

iii) Itaaliaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Švaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg |

iv) Luksemburgiga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer |

v) Madalmaadega seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster |

b) bürootöötajate pensionikindlustus: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin |

c) kaevurite pensionikindlustus: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum |

4. Töötus- ja perehüvitised: | asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev tööhõiveamet |

C. PRANTSUSMAA

I.PRANTSUSE EMAMAA

1.Kõik riskid, välja arvatud töötus- ja perehüvitised:

a) üldiselt: | elu- või viibimiskohajärgne kohalik ravikindlustusfond |

b) määruse artikli 27 kohaldamisel seoses meremeeste skeemiga: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (meremeeste üldhoolekandefondi merendusasjade sektsioon) |

c) rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel: | |

i) üldskeem: | |

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Pariis |

bb)sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud eriskeem: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg |

ii) põllumeeste skeem: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) |

iii) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis |

iv) meremeeste skeem: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (meremeeste üldhoolekandefondi merendusasjade sektsioon) |

d)rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel seoses invaliidsuspensionidega: | |

i) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Pariis |

ii)sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud eriskeem: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg |

e)rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel seoses vanaduspensionidega: | |

i) üldskeem: | |

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse régionale d'assurance maladie (branche vieillesse) (piirkondliku ravikindlustusfondi vanaduskindlustuse osakond) |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (riigi töötajate vanaduskindlustuse fond), Pariis |

bb)sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 sätestatud peretoetused: | Caisse régionale d'assurance vieillesse (piirkondlik vanaduskindlustusfond), Strasbourg |

ii) põllumeeste skeem: | Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis |

iii) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis |

iv) meremeeste skeem: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond) |

f) rakendusmääruse artikli 75 kohaldamisel: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

2.Töötus:

a)rakendusmääruse artiklite 80, 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | ametkondlik töö – ja inimtööjõu direktoraat kohas, kus on aset leidnud töösuhe, mille kohta taotletakse tõestatud avaldust |

| riigi tööhõiveameti kohalik osakond |

| pereliikmete elukohajärgne raekoda |

b)rakendusmääruse artikli 83 lõigete 1 ja 2 ja artikli 97 kohaldamisel: | asjaomase isiku elukoha järgne Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (ASSEDIC) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing) |

c) rakendusmääruse artikli 84 kohaldamisel: | |

i) täielik töötus: | asjaomase isiku elukoha järgne Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (ASSEDIC) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing) |

ii) osaline töötus: | asjaomase isiku töötamiskohajärgne ametkondlik töö – ja inimtööjõu direktoraat |

d) rakendusmääruse artikli 89 kohaldamisel: | ametkondlik töö – ja inimtööjõu direktoraat |

3. Perehüvitised: | Asjaomase isiku elukoha järgne Caisse d'allocations familiales (perehüvitisfond) |

II.ÜLEMEREDEPARTEMANGUD

1.Kõik riskid, välja arvatud perehüvitised:

a) üldiselt: | Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond) |

b) meremeeste puhul: | |

i) invaliidsuspensionid: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (meremeeste üldhoolekandefondi merendusasjade sektsioon) |

ii) vanaduspensionid: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond) |

2. Perehüvitised: | Asjaomase isiku elukoha järgne perehüvitisfond |

D. ITAALIA

1. Haigus (välja arvatud tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro le malattie (riiklik ravikindlustusasutus), piirkondlikud kontorid |

| Cassa mutua provinciale di malattia di Bolzano (piirkondlik haigekassa, Bolzano) |

| Cassa mutua provinciale di malattia di Trento (piirkondlik haigekassa, Trento) |

2. Tuberkuloos: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad |

4.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

b) meelelahutustöötajate puhul: | Ente nazionale di previdenza e assistenza per i lavoratori dello spettacolo (riigi meelelahutustöötajate hoolekande- ja abistamisamet), Rooma |

c) järelevalvepersonali puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i dirigenti di aziende industriali (riigi tööstuse järelevalvepersonali hoolekandeamet), Rooma |

d) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma |

5. Matusetoetused: | punktides 1, 2 ja 3 loetletud asutused vastavalt vajadusele |

6.Töötus:

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

b) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma |

7.Peretoetused:

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

b) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma |

E. LUKSEMBURG

1.Haigus, rasedus ja sünnitus:

a)määruse artiklite 19, 22, artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 ning rakendusmääruse artiklite 17, 18, 20, 21, 22, 24, 29, 30 ja 31 kohaldamisel: | Caisse nationale d'assurance-maladie des ouvriers (tööliste riiklik haigekassa), Luxembourg |

b) määruse artikli 27 kohaldamisel: | Caisse de maladie compétente, selon la législation luxembourgeoise, pour la pension partielle luxembourgeoise (haigekassa, mis Luksemburgi õigusaktide alusel on pädev Luksemburgi osalise pensioni suhtes). |

2.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus:

a)bürootöötajatele, sealhulgas (maa-alustes) kaevandustes töötavatele tehnikutele: | Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg |

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele: | Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg |

4. Töötus: | Office national du travail (riigi tööbüroo), Luxembourg |

5.Perehüvitised:

a)isikutele, kes on kindlustatud punktis 2.b nimetatud asutuses: | Caisse d'allocations familiales des ouvriers près l'Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse ameti tööliste peretoetuste fond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Caisse d'allocations familiales des employés près la Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate bürootöötajate peretoetuste fond), Luxembourg |

F. MADALMAAD

1.Haigus, rasedus ja sünnitus, tööõnnetused ning kutsehaigused:

a) mitterahalised hüvitised: | |

i) elukohajärgsed asutused: | üks elukohajärgne pädev haigekassa asjaomase isiku valikul |

ii) viibimiskohajärgsed asutused: | Algemeen Nederlands Onderling Ziekenfonds (Madalmaade üldhaigekassa), Utrecht |

b) rahalised hüvitised: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam |

2.Invaliidsus:

a)kui õigus saada hüvitist on olemas üksnes Madalmaade õigusaktide alusel, ka siis, kui ei kohaldata määrust | pädev Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit) |

b) kõigil muudel juhtudel: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam |

3.Vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel:

a) üldiselt: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amsterdam |

b) Belgiaga seotud küsimustes: | Bureau voor Belgische Zaken de sociale verzekering betreffende (Belgia sotsiaalkindlustusküsimuste büroo), Breda |

c) Saksamaaga seotud küsimustes: | Bureau voor Duitse Zaken van de Vereeniging van de Raden van Arbeid (töönõukogude liidu Saksamaaga seotud küsimuste büroo), Nijmegen |

4.Töötus:

a) töötuskindlustushüvitised: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam |

b) ametivõimudelt saadavad hüvitised: | elu- või viibimiskoha kohalik võimuorgan |

5.Peretoetused:

määruse artikli 73 lõike 2 ja artikli 74 lõike 2 kohaldamisel: | Raad van Arbeid (töönõukogu), kelle tööpiirkonnas on pereliikmete elukoht |

--------------------------------------------------

LISA 4

KONTAKTASUTUSED

(Rakendusmääruse artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 4)

A. BELGIA

Ministère de la prévoyance sociale, Bruxelles — |

Ministerie van sociale Voorzorg, Brussel — |

(sotsiaalministeerium, Brüssel) |

B. SAKSAMAA

1. Ravikindlustus: | Bundesverband der Ortskrankenkassen (piirkondlike haigekassade riiklik liit), Bonn-Bad Godesberg |

2. Õnnetuskindlustus: | Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), Bonn |

3. Tööliste pensionikindlustus: | |

a) määruse artikli 3 lõike 2 kohaldamisel: | Verband Deutscher Rentenversicherungstraeger (Saksa pensionikindlustusasutuste föderatsioon), Frankfurt Maini ääres |

b)rakendusmääruse artikli 51 ja artikli 53 lõike 1 kohaldamisel, ning rakendusmääruse artiklis 55 osutatud pealkirja "Väljamaksev organ" alusel: | |

i) Belgiaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf |

ii) Prantsusmaaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer, lisale 2 või pädeva asutusena vastavalt Landesversicherungsanstalt Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken |

iii) Itaaliaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Švaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg |

iv) Luksemburgiga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer |

v) Madalmaadega seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster |

4. Bürootöötajate pensionikindlustus: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin |

5. Kaevurite pensionikindlustus: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum |

6. Raua- ja terasetööstuse tööliste täiendav kindlustus: | Landesversicherungsanstalt Saarland, Abteilung Hüttenknappschaftliche Pensionsversicherung (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet, raua- ja terasetööstuse tööliste pensionikindlustusosakond), Saarbrücken |

7. Töötus- ja perehüvitised: | Hauptstelle der Bundesanstalt für Arbeit (föderaalse tööameti peakorter), Nürnberg |

C. PRANTSUSMAA

1. Üldiselt: | Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants (võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse keskus), Pariis |

2. Kaevurite skeem invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionide puhul: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis |

D. ITAALIA

1. Haigus (välja arvatud tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro le malattie, Direzione generale (riikliku ravikindlustusasutuse peadirektoraat) Rooma |

2. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro, Direzione generale (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise ameti peadirektoraat), Rooma |

3.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus, tuberkuloos, töötus, peretoetus: | Istituto nazionale della previdenza sociale, Direzione generale (riigi sotsiaalhoolekandeameti peadirektoraat), Rooma |

E. LUKSEMBURG

I.RAKENDUSMÄÄRUSE ARTIKLI 53 KOHALDAMISEL

1.Haigus, rasedus ja sünnitus:

a) määruse artikli 28 lõike 2 kohaldamisel: | osamakseliste pensionide maksmise eest vastutav asutus või vastutavad asutused |

b) muudel juhtudel: | haigekassa, milles töötaja on kindlustatud oma töökoha tõttu või milles ta oli viimasena kindlustatud |

2.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)bürootöötajatele, sealhulgas (maa-alustes) kaevandustes töötavatele tehnikutele: | Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg |

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele: | Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg |

4. Töötus: | Office national du travail (riigi tööbüroo), Luxembourg |

5.Peretoetused:

a)isikutele, kes on kindlustatud punktis 2.b nimetatud asutuses: | Caisse d'allocations familiales des ouvriers près l'Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse ameti tööliste peretoetuste fond), Luxembourg |

b) muudel juhtudel: | Caisse d'allocations familiales des employés près la Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate pensionifondi bürootöötajate peretoetuste fond), Luxembourg |

6.Matusetoetused:

a) määruse artikli 66 kohaldamisel: | mitterahaliste hüvitiste eest vastutav asutus, kellel lasub pensionide maksmise kohustus |

b) muudel juhtudel: | punktis 1.b, punktis 2 või punktis 3 osutatud asutused olenevalt sellest, millist liiki kindlustusasutus hüvitise maksmise eest vastutab |

II. MUUD JUHUD: | Ministère du travail et de la sécurité sociale (töö- ja sotsiaalkindlustusministeerium), Luxembourg |

F. MADALMAAD

1.Haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus, tööõnnetused, kutsehaigused ning töötus:

a) mitterahalised hüvitised: | Ziekenfondsraad (haigekassanõukogu), Amsterdam |

b) rahalised hüvitised: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam |

2.Vanadus, toitjakaotus (pensionid), perehüvitised:

a) üldiselt: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amsterdam |

b) Belgiaga seotud küsimustes: | Bureau voor Belgische Zaken de sociale verzekering betreffende (Belgia sotsiaalkindlustusküsimuste büroo), Breda |

c) Saksamaaga seotud küsimustes: | Bureau voor Duitse Zaken van de Vereeniging van de Raden van Arbeid (töönõukogude liidu Saksamaaga seotud küsimuste büroo), Nijmegen |

--------------------------------------------------

LISA 5

KAHEPOOLSETE KONVENTSIOONIDE RAKENDUSSÄTTED, MIS JÄÄVAD KEHTIMA

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 5, artikkel 5, artikli 53 lõige 3, artikkel 104, artikli 105 lõige 2 ning artiklid 116 ja 120)

Üldised märkused

I. Kui käesolevas lisas osutatud sätted viitavad konventsioonide või määruste nr 3, nr 4 või nr 36/63/EMÜ sätetele, asendatakse sellised viited viidetega määruse või rakendusmääruse vastavatele sätetele, välja arvatud siis, kui nimetatud konventsioonide sätted jäävad kehtima seetõttu, et need on loetletud määruse II lisas.

II. Denonsseerimisklausel, mis sisaldub konventsioonis, mille sätteid hõlmab käesolev lisa, jääb nimetatud sätete suhtes kehtima.

1. BELGIA — SAKSAMAA

a) 20. juuli 1965. aasta halduskokkulepe nr 2, millega rakendatakse 7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooni täiendavat kokkulepet (pensioni maksmine konventsiooni jõustumisele eelneva perioodi eest).

b) Võõrtöötajate sotsiaalkindlustust käsitlevaid Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määrusi nr 3 ja 4 rakendava 20. juuli 1965. aasta kokkuleppe III osa.

c) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 6. oktoobri 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

d) 29. jaanuari 1969. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

2. BELGIA — PRANTSUSMAA

a) 22. detsembri 1951. aasta kokkulepe 17. jaanuari 1948. aasta täiendava kokkuleppe (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad) artikli 23 rakendamise kohta.

b) 17. jaanuari 1948. aasta täiendava kokkuleppe (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad) artiklit 23 rakendava 22. detsembri 1951. aasta halduskokkulepet täiendav 21. detsembri 1959. aasta halduskokkulepe.

c) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 8. juuli 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

d) Belgias elavate ja Prantsusmaal töötavate piirialatöötajate arstlikku läbivaatust ja halduskontrolli käsitleva 5. juuli 1967. aasta kokkuleppe I, II ja III jaotis.

3. BELGIA — ITAALIA

a) 20. oktoobri 1950. aasta halduskokkuleppe (muudetud 10. aprilli 1952. aasta parandusega nr 1, 9. detsembri 1957. aasta parandusega nr 2 ja 21. veebruari 1963. aasta parandusega nr 3) artiklid 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 18, 19, artikli 24 teine ja kolmas lõik ning artikli 28 lõige 4.

b) 21. veebruari 1963. aasta kokkuleppe artiklid 6, 7, 8 ja 9, niivõrd kuivõrd need puudutavad võõrtöötajate sotsiaalkindlustust käsitlevate Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruste nr 3 ja 4 rakendamist.

4. BELGIA — LUKSEMBURG

a) 16. novembri 1959. aasta halduskokkulepe 16. novembri 1959. aasta konventsiooni (muudetud 12. veebruaril 1964. aastal ja 10. veebruaril 1966) rakendamise kohta, välja arvatud artiklid 5—9.

b) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 24. juuli 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

c) 28. jaanuari 1961. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

5. BELGIA — MADALMAAD

a) Ravi-, rasedus- ja sünnitus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustust käsitleva 4. novembri 1957. aasta kokkuleppe artiklid 2, 3, 13, 15, artikli 25 lõige 2, artikli 26 lõiked 1 ja 2, artiklid 27, 46 ja 48.

b) 7. veebruari 1964. aasta kokkuleppe artiklid 6, 9—15 ja artikli 17 lõige 4 pere- ja sünnitushüvitiste kohta.

c) Kaubalaevastiku meremeeste ravi-, invaliidsus- ja töötuskindlustust käsitleva 10. aprilli 1965. aasta kokkuleppe artikkel 9, artikli 15 lõige 2, artiklid 17, 18, 29 ja 37.

d) 21. märtsi 1968. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja tagasimaksmise kohta ning nimetatud kokkuleppe alusel sõlmitud 25. novembri 1970. aasta halduskokkulepe.

e) Määruse nr 36/63/EMÜ (piiriala töötajate sotsiaalkindlustuse kohta) artikli 8 lõike 7 ja artikli 15 ning määruse nr 4 artikli 82 rakendamist käsitleva 22. jaanuari 1964. aasta kokkuleppe artikkel 1.

f) Määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 10. septembri 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

g) 27. oktoobri 1971. aasta kokkulepe määruse nr 4 artikli 82 rakendamise kohta.

6. SAKSAMAA — PRANTSUSMAA

a) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooni (Prantsusmaa tööõnnetuspensionide tõstmine) rakendamist käsitleva 31. jaanuari 1952. aasta halduskokkuleppe nr 2 artiklid 2—4 ja 22—28.

b) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artikkel 1 määruse nr 4 artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antavate mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

7. SAKSAMAA — ITAALIA

a) 5. mai 1953. aasta konventsiooni (pensionide maksmine) rakendava 6. detsembri 1953. aasta halduskokkuleppe artikkel 14, artikli 17 lõige 1, artiklid 18 ja 35, artikli 38 lõige 1, artiklid 39 ja 42, artikli 45 lõige 1 ja artikkel 46.

b) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artiklid 1 ja 2 määruse nr 4 artikli 73 lõike 4 ja artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

c) 5. novembri 1968. aasta kokkulepe Saksamaa Liitvabariigis kindlustatud Itaalia töötajate pereliikmetele Itaalia ravikindlustusasutuse poolt Itaalias antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta Saksamaa pädevate asutuste poolt.

8. SAKSAMAA — LUKSEMBURG

a) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artiklid 1 ja 2 määruse nr 4 artikli 73 lõike 4 ja artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

b) 9. detsembri 1969. aasta kokkulepe määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõikes 2 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta kulude eest, mis on seotud haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitistega pensionärile, kes on kas endine piirialatöötaja või piirialatöötaja ülalpidamisel olev isik, ja tema pereliikmetele.

9. SAKSAMAA — MADALMAAD

a) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooni käsitleva 18. juuni 1954. aasta halduskokkuleppe nr 1 artikkel 9, artikli 10 lõiked 2—5 ja artiklid 17, 18, 19 ning 21 (ravikindlustus ja pensionide maksmine).

b) 27. mai 1964. aasta kokkulepe invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuskindlustusega (pensionikindlustus) seotud arstliku läbivaatuse ja ametliku kontrolli kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artiklid 1—4 määruse nr 4 artikli 73 lõike 4, artikli 74 lõike 5 ja artikli 75 lõike 3 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

d) 21. jaanuari 1969. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

e) 3. detsembri 1969. aasta kokkulepe määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõikes 2 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta kulude eest, mis on seotud haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitistega pensionärile, kes on kas endine piirialatöötaja või piirialatöötaja ülalpidamisel olev isik, ja tema pereliikmetele.

10. PRANTSUSMAA — ITAALIA

31. märtsi 1948. aasta üldkonventsiooni rakendava 12. aprilli 1950. aasta halduskokkuleppe artiklid 2—4 (Prantsusmaa tööõnnetuspensionide suurendamine).

11. PRANTSUSMAA — LUKSEMBURG

a) Määruse nr 3 artikli 51 rakendamiseks sõlmitud 24. veebruari 1969. aasta kokkulepe ja nimetatud kokkuleppe põhjal samal kuupäeval sõlmitud halduskokkulepe.

b) Määruse nr 36/63/EÜ artikli 14 lõike 3 rakendamise 18. juuni 1964. aasta kokkulepe endistest piirialatöötajatest pensionäridele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta.

12. PRANTSUSMAA — MADALMAAD

5. mai ja 21. juuni 1960. aasta kirjavahetus, mis käsitleb määruse nr 3 artikli 23 lõiget 5 kindlustatud isikute pereliikmetele ning pensionäridele ja nende pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksetest loobumise kohta.

13. ITAALIA — LUKSEMBURG

19. jaanuari 1955. aasta halduskokkuleppe artikli 4 lõiked 5 ja 6 sotsiaalkindlustuse üldkonventsiooni sätete rakendamise kohta (põllumajandustöötajate ravikindlustus).

14. ITAALIA — MADALMAAD

a) 11. veebruari 1955. aasta halduskokkuleppe artikli 9 kolmas lõik ja artikli 11 kolmas lõik 28. oktoobri 1952. aasta üldkonventsiooni rakendamise kohta (ravikindlustus).

b) 27. juuni 1963. aasta kokkulepe määruse nr 4 artikli 75 lõike 3 rakendamise kohta (pensionäridele ja nende pereliikmetele määratud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

15. LUKSEMBURG — MADALMAAD

10. oktoobri ja 7. novembri 1960. aasta kirjavahetus, mis käsitleb määruse nr 3 artikli 23 lõiget 5 (kindlustatud isikute pereliikmetele ning pensionäridele ja nende pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksetest loobumise kohta).

--------------------------------------------------

LISA 6

HÜVITISTE MAKSMISE KORD

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 6 ja artikli 53 lõige 1)

Üldmärkused

Tasumata maksed ja muud üksikmaksed tehakse kontaktasutuste kaudu ning jooksvad ja muud maksed tehakse vastavalt käesolevas lisas osutatud korrale.

A. BELGIA

Makstakse otse

B. SAKSAMAA

1.Tööliste ja bürootöötajate pensionikindlustus (invaliidsus, vanadus, toitjakaotus):

a) Belgia, Prantsusmaa ja Austriaga seotud küsimustes: | Makstakse otse |

b) Itaalia ja Madalmaadega seotud küsimustes: | Makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53—58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine). |

2.Kaevurite pensionikindlustus (invaliidsus, vanadus, toitjakaotus):

a) Belgia ja Luksemburgiga seotud küsimustes: | Makstakse otse |

b) Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaadega seotud küsimustes: | Makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53—58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine). |

3.Õnnetuskindlustus:

Kõigi liikmesriikidega seotud küsimustes: | Makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53—58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine). |

C. PRANTSUSMAA

1. Kõikide kindlustusskeemide puhul, välja arvatud meremeeste skeem: | Makstakse otse |

2. Meremeeste skeem: | Makstakse selle riigi maksmise eest vastutava organi kaudu, kus hüvitisesaaja elab. |

D. ITAALIA

1. Invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid: | |

a)Belgia ja Prantsusmaaga seotud küsimustes, välja arvatud Prantsusmaa kaevurite fondi puhul: | Makstakse otse |

b)Saksamaa ja Prantsusmaa kaevurite fondiga seotud küsimustes: | Makstakse kontaktasutuste kaudu |

c) Luksemburgi ja Madalmaadega seotud küsimustes: | Makstakse otse |

2. Tööõnnetus- ja kutsehaiguspensionid: | Makstakse otse |

E. LUKSEMBURG

Makstakse otse

F. MADALMAAD

1. Belgiaga seotud küsimustes: | Makstakse otse |

2. Saksamaaga seotud küsimustes: | Makstakse kontaktasutuste kaudu (lisas 5 osutatud sätete rakendamine). |

3. Prantsusmaa, Itaalia ja Luksemburgiga seotud küsimustes: | Makstakse otse |

--------------------------------------------------

LISA 7

PANGAD

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 7 ja artikli 55 lõige 3)

A. BELGIA: | Ei ole |

B. SAKSAMAA: | Deutsche Bundesbank (Saksamaa Föderaalpank), Frankfurt Maini ääres |

C. PRANTSUSMAA: | Banque de France (Prantsusmaa Pank), Pariis |

D. ITAALIA: | Banca Nazionale del Lavoro (Riiklik Tööpank), Rooma |

E. LUKSEMBURG: | Banque internationale (rahvusvaheline pank), Luxembourg |

F. MADALMAAD: | Ei ole |

--------------------------------------------------

LISA 8

PEREHÜVITISTE MAKSMINE

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 8 ja artikli 10 lõike 2 punkt d)

Rakendusmääruse artikli 10 lõike 2 punkti d kohaldatakse järgmiste riikide vahelistes suhetes: | — Saksamaa ja Prantsusmaa |

— Saksamaa ja Luksemburg |

— Prantsusmaa ja Luksemburg |

--------------------------------------------------

LISA 9

MITTERAHALISTE HÜVITISTE AASTASE KESKMISE KULU ARVUTAMINE

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 9, artikli 94 lõike 3 punkt a ja artikli 95 lõike 3 punkt a)

A. BELGIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

B. SAKSAMAA

Mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase kulu arvutamisel võetakse arvesse järgmisi asutusi.

1. Rakendusmääruse artikli 94 lõike 3 punkti a kohaldamisel: | a) Ortskrankenkassen (kohalikud haigekassad) |

b) Landkrankenkassen (maapiirkondade haigekassad) |

c) Betriebskrankenkassen (ettevõtete haigekassad) |

d) Innungskrankenkassen (kutseliitude haigekassad) |

e) Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond) |

f) Seekasse (meremeeste kindlustuskassa) |

g) Ersatzkassen für Arbeiter (tööliste hüvituskassad) |

h) Ersatzkassen für Angestellte (bürootöötajate hüvituskassad) |

sõltuvalt sellest, milline neist hüvitist andis |

2. Rakendusmääruse artikli 95 lõike 3 punkti a kohaldamisel: | a) Ortskrankenkassen (kohalikud haigekassad) |

b) Landkrankenkassen (maapiirkondade haigekassad) |

c) Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond) |

sõltuvalt sellest, milline neist hüvitist andis |

C. PRANTSUSMAA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

D. ITAALIA

Mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase kulu arvutamisel võetakse arvesse järgmisi skeeme: | 1.Tööstustöötajate ja pensionäride üldskeem, mida haldab Istituto nazionale per l'assicurazione contro le malattie (riiklik ravikindlustusasutus) |

2.Tuberkuloosihüvitiste skeem, mida haldab Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), välja arvatud põllumajandustöötajate puhul |

E. LUKSEMBURG

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse haigekassasid, mille tegevust reguleerib sotsiaalkindlustusseadustik.

F. MADALMAAD

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

Seda summat vähendatakse siiski, et võtta arvesse: | 1.invaliidsuskindlustust (arbeidsongeschiktheidsverzekering, W.A.O.) |

2.kindlustust eriliste ravikulude vastu (verzekering tegen bijzondere ziektekosten, A.W.B.Z.) |

--------------------------------------------------

LISA 10

Pädevate võimuorganite määratud asutused ja organid

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 10)

A. BELGIA

1.Määruse artikli 14 lõike 1 ja rakendusmääruse artiklite 11, 13 ja 14 kohaldamisel: | Office national de sécurité sociale, BruxellesRijksdienst voor Maatschappelijke Zekerheid, Brussel — (riigi sotsiaalkindlustusamet, Brüssel) |

2.Määruse artikli 14 lõike 2 ja rakendusmääruse artikli 11 kohaldamisel: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins naviguant sous pavillon belge,Antwerpen — Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden onder Belgische vlag — (Belgia lipu all seilavate meremeeste abi- ja hoolekandefond, Antwerpen) |

3.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2 ja artikli 88 kohaldamisel: | |

a) üldiselt: | Office national de l'emploi, BruxellesRijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel (riigi tööhõiveamet, Brüssel) |

b) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchandePool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen |

4. Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | |

a) haigus, rasedus ja sünnitus ning tööõnnetused: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) |

b) kutsehaigused: | Fonds des maladies professionnelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaigustefond, Brüssel) |

c) töötus: | |

i) üldiselt: | Office national de l'emploi, BruxellesRijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel) |

ii) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchandePool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen |

d) perehüvitised: | Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, BruxellesRijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel) |

5. Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet) |

B. SAKSAMAA

1.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

a) sõltuvalt viimatise tegevuse laadist: | tööliste ja bürootöötajate pensionikindlustusasutused, mis on määratud lisaga 2 eri liikmesriikide jaoks |

b) kui ei ole võimalik kindlaks teha viimatise tegevuse laadi: | tööliste pensionikindlustusasutused, mis on määratud lisaga 2 eri liikmesriikide jaoks |

c)isikud, kes on vastavalt Madalmaade õigusaktidele kindlustatud üldise vanaduskindlustusskeemi (Algemene Ouderdomswet) alusel, kuna nende töö või tegevuse suhtes ei kehtinud sundkindlustus Saksa õigusaktide alusel: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 kohaldamisel:

a) ravikindlustusega töötajad: | asjaomase isiku kindlustanud asutus |

b) ravikindlustuseta töötajad: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin |

3.Järgmiste sätete kohaldamisel:

a)rakendusmääruse artikli 13 lõiked 2 ja 3 ning artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3: | Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekassa), Bonn |

b) rakendusmääruse artikli 13 lõige 4 ja artikli 14 lõige 4: | Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekassa), Bonn, välja arvatud juhul, kui kindlustanud on asendusfond |

4.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | kõnealuse töötaja viimatise elu- või viibimiskoha järgse Saksa piirkonna Arbeitsamt (tööhõiveamet) või kui kõnealune töötaja ei ole Saksamaal töötamise ajal Saksamaal elanud ega viibinud, selle töötaja viimatise töökoha järgse Saksa piirkonna Arbeitsamt |

5. Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | kõnealuse töötaja viimatise töökoha järgse piirkonna Arbeitsamt |

6. Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel: | tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustusasutused, mis on lisa 2 B jao lõikega 2 määratud pädevateks asutusteks |

7.Järgmiste sätete kohaldamisel:

a)määruse artiklid 36 ja 63 ja rakendusmääruse artikli 102 lõige 2: | Bundesverband der Ortskrankenkassen (piirkondlike haigekassade riiklik liit), Bonn-Bad Godesberg; lisa 3 B jao punktis 2.b sätestatud juhtudel: Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), Bonn |

b) määruse artikkel 75 ja rakendusmääruse artikli 102 lõige 2 | Bundesanstalt für Arbeit (föderaalne tööamet), Nürnberg |

8.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a)tagasimaksed mitterahalise hüvitise eest, mida on ebaõigesti antud töötajatele, kes on esitanud rakendusmääruse artikli 20 lõikes 2 ettenähtud õiendi: | Bundesverband der Ortskrankenkassen (piirkondlike haigekassade riiklik liit), Bonn-Bad Godesberg, määruse lisa 5 B jao punktis 5 sätestatud kompenseerimisfondi abil |

b)tagasimaksed mitterahalise hüvitise eest, mida on ebaõigesti antud töötajatele, kes on esitanud rakendusmääruse artikli 62 lõikes 2 ettenähtud õiendi: | |

i)juhul, kui pädev asutus oleks olnud ravikindlustusasutus, kui kõnealusel isikul oleks olnud õigus saada hüvitist: | Bundesverband der Ortskrankenkassen (piirkondlike haigekassade riiklik liit), Bonn-Bad Godesberg, määruse lisa 5 B jao punktis 5 sätestatud kompenseerimisfondi abil |

ii) muudel juhtudel: | Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), Bonn |

C. PRANTSUSMAA

1. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel: | Direction régionale de la sécurité sociale (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat) |

2. Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 kohaldamisel: | |

a)Prantsusmaa emamaa

i) üldiselt: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

ii) põllumeeste skeem: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) |

iii) kaevurite skeem: | Société de secours minière (kaevurite toetusühing) |

iv) meremeeste skeem: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond) |

b)Ülemeredepartemangud

i) üldiselt: | Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond) |

ii) meremeeste puhul: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond) |

3.Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 ja artikli 14 lõike 3 kohaldamisel: | Caisse primaire d'assurance maladie de la région parisienne (Pariisi piirkonna kohalik ravikindlustusfond) |

4.Määruse artikli 17 kohaldamisel artikli 14 lõike 1 punktiga a seotud küsimustes: | Direction régionale de la sécurité sociale (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat) |

5.Rakendusmääruse artiklite 80 ja 81, artikli 82 lõike 2 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | Taotletava õiendiga seotud töötamiskoha Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

Riigi tööhõiveameti kohalik osakond |

Pereliikmete elukohajärgne raekoda |

6. Rakendusmääruse artikli 84 kohaldamisel: | |

a) täielik töötus: | asjaomase isiku elukoha järgne Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (ASSEDIC) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing) |

b) osaline töötus: | kõnealuse isiku töötamiskoha Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

7. Rakendusmääruse artikli 89 kohaldamisel: | Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

8.Määruse artiklite 36, 63 ja 75 kohaldamisel koos rakendusmääruse artikli 102 lõikega 2: | Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants (võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse keskus), Pariis |

Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (ASSEDIC) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing) |

9. Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants (võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse keskus), Pariis |

D. ITAALIA

1. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel: | Ministerio del lavoro e della previdenza sociale (töö- ja sotsiaalhoolekandeministeerium), Rooma |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ja artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro le malattie (riiklik ravikindlustusasutus), piirkondlikud kontorid |

3. Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 kohaldamisel: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

4. Rakendusmääruse artikli 75 lõike 2 kohaldamisel: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad |

5.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2, artikli 88 ja artikli 91 lõike 2 kohaldamisel: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad |

6. Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | |

a) tagasimaksed määruse artikli 36 alusel: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro le malattie (riiklik ravikindlustusasutus), Rooma |

b) tagasimaksed määruse artikli 63 alusel: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), Rooma |

c) tagasimaksed määruse artiklite 70 ja 75 alusel: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), Rooma |

7. Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | |

a) haigus (välja arvatud tuberkuloos): | Istituto nazionale per l'assicurazione contro le malattie (riiklik ravikindlustusasutus), Rooma |

b) tuberkuloos: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), Rooma |

c) tööõnnetused ja kutsehaigused: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), Rooma |

E. LUKSEMBURG

1. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel: | Caisse de pension des employés privés Luxembourg (erasektori bürootöötajate pensionifond) |

või |

Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ja artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel: | Ministère du travail et de la sécurité sociale (töö- ja sotsiaalkindlustusministeerium), Luxembourg |

3. Rakendusmääruse artikli 22 lõike 1 kohaldamisel: | Caisse nationale d'assurance-maladie des ouvriers (tööliste riiklik haigekassa), Luxembourg |

4.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2 ja artikli 89 kohaldamisel: | Office national du travail (riigi tööbüroo), Luxembourg |

5. Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | asjaomase isiku viimati kindlustanud haigekassa |

6. Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel: | |

a)invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

i)bürootöötajatele, sealhulgas (maa-alustes) kaevandustes töötavatele tehnikutele: | Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg |

ii) muudel juhtudel: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg |

b)perehüvitised:

i)isikutele, kes on kindlustatud punktis a.ii nimetatud asutuses: | Caisse d'allocations familiales des ouvriers près l'Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse ameti tööliste peretoetuste fond), Luxembourg |

ii) muudel juhtudel: | Caisse d'allocations familiales des employés près la Caisse de pension des employés privés (erasektori bürootöötajate pensionifondi bürootöötajate peretoetuste fond), Luxembourg |

7. Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | |

a) haigus, rasedus ja sünnitus: | Caisse nationale d'assurance-maladie des ouvriers (tööliste riiklik haigekassa), Luxembourg |

b) tööõnnetused: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg |

c) töötus: | Office national du travail (riigi tööbüroo), Luxembourg |

d) perehüvitised: | Caisse d'allocations familiales des ouvriers près l'Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse ameti tööliste peretoetuste fond), Luxembourg |

8. Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | |

a) haigus, rasedus ja sünnitus: | Caisse nationale d'assurance-maladie des ouvriers (tööliste riiklik haigekassa), Luxembourg |

b) tööõnnetused: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg |

F. MADALMAAD

1.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 11 lõike 1, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ja artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Sociale verzekeringsraas, Den Haag (sotsiaalkindlustuse nõukogu, Haag) |

2.Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel Euroopa ühenduste abiteenistujate suhtes, kes ei ela Madalmaades (üksnes mitterahaliste hüvitiste puhul): | Algemeen Nederlands Onderling Ziekenfonds (Madalmaade üldhaigekassa), Utrecht |

3. Rakendusmääruse artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam |

a) määruse artiklites 36 ja 63 sätestatud tagasimaksed: | Ziekenfondsraad (haigekassanõukogu), Amsterdam |

b) tagasimaksed määruse artikli 70 alusel: | Algemeen Werkloosheidsfond Den Haag (üldine töötusfond, Haag) |

c) tagasimaksed määruse artikli 75 alusel: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amsterdam |

--------------------------------------------------