Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71,

3. juuni 1971,

millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203;

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades, et:

paljudes nõukogu ja komisjoni õigusaktides määratakse kindlaks ajavahemikke, kuupäevi ja tähtaegu ning kasutatakse mõisteid "tööpäev" või "riigipüha";

on vaja kehtestada asjakohased ühtsed üldeeskirjad;

erandjuhtudel võib olla vajalik teatavates nõukogu või komisjoni õigusaktides kõnealustest üldeeskirjadest kõrvale kalduda;

ühenduse eesmärkide saavutamiseks tuleb tagada ühenduse õiguse ühtne kohaldamine ja seetõttu tuleb kindlaks määrata ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad;

asutamislepingus ei ole sätestatud volitusi selliste eeskirjade kehtestamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust nõukogu ja komisjoni õigusaktide suhtes, mis on vastu võetud või mis võetakse vastu vastavalt Euroopa Majandusühenduse asutamislepingule või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule.

I PEATÜKK

Ajavahemikud

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab "riigipüha" kõiki selles liikmesriigis või ühenduse institutsioonis riigipühaks nimetatud päevi, kus toiming tuleb sooritada.

Selleks edastab iga liikmesriik komisjonile kõigi oma õigusaktides riigipühadeks nimetatud päevade loetelu. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas liikmesriikidelt saadud loetelud, millele ta lisab ühenduse institutsioonides riigipühadeks nimetatud päevad.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendavad "tööpäevad" kõiki päevi peale riigipühade, pühapäevade ja laupäevade.

Artikkel 3

1. Kui tundides väljendatavat ajavahemikku arvestatakse sündmuse toimumise või toimingu sooritamise hetkest, ei loeta seda tundi, mille jooksul sündmus toimub või toiming teostatakse, kõnealuse ajavahemiku osaks.

Kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatavat ajavahemikku arvestatakse sündmuse toimumise või toimingu sooritamise hetkest, ei loeta seda päeva, mille jooksul sündmus toimub või toiming sooritatakse, kõnealuse ajavahemiku osaks.

2. Arvestades lõikeid 1 ja 4:

a) algab tundides väljendatav ajavahemik ajavahemiku esimese tunni alguses ja lõpeb selle viimase tunni lõpus;

b) algab päevades väljendatav ajavahemik esimese päeva esimese tunni alguses ja lõpeb selle viimase päeva viimase tunni lõpus;

c) algab nädalates, kuudes või aastates väljendatav ajavahemik ajavahemiku esimese päeva esimesel tunnil ja lõpeb ajavahemiku viimase nädala, kuu või aasta selle päeva viimasel tunnil, mis on sama nädalapäev või sama kuupäev, millest ajavahemiku algust arvestatakse. Kui kuudes või aastates väljendatava ajavahemiku puhul ei ole viimases kuus seda päeva, millal ajavahemik peaks lõppema, lõpeb ajavahemik kõnealuse kuu viimase päeva viimase tunni lõpus;

d) kui ajavahemik sisaldab kuude osi, siis arvestatakse selliste osade arvutamisel, et ühes kuus on kolmkümmend päeva.

3. Kõnealustesse ajavahemikesse kuuluvad riigipühad, pühapäevad ja laupäevad, välja arvatud juhul, kui nimetatud päevade suhtes ei tehta selgesõnalist erandit või kui ajavahemikke väljendatakse tööpäevades.

4. Kui muul viisil kui tundides väljendatud ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev, lõpeb kõnealune ajavahemik järgmise tööpäeva viimase tunni lõpus.

Käesolevat sätet ei kohaldata ajavahemike suhtes, mis arvutatakse tagasiulatavalt teatavast kuupäevast või sündmusest.

5. Kõik kahe päeva pikkused või pikemad ajavahemikud peavad sisaldama vähemalt kaht tööpäeva.

II PEATÜKK

Kuupäevad ja tähtajad

Artikkel 4

1. Arvestades käesoleva artikli sätetega kohaldatakse artikli 3 sätteid, välja arvatud lõiked 4 ja 5, nõukogu või komisjoni õigusaktide või nende õigusaktide sätete jõustumise, kehtima hakkamise, kohaldamise, kehtivusaja lõppemise, jõusoleku lõppemise või kohaldamise lõpetamise aegade ja ajavahemike suhtes.

2. Nõukogu või komisjoni õigusaktide või nende õigusaktide sätete teatava kuupäevaga seotud jõustumine, kehtima hakkamine või kohaldamine toimub kõnealusele kuupäevale vastava päeva esimese tunni alguses.

Käesolevat sätet kohaldatakse ka siis, kui eespool nimetatud õigusaktide jõustumine, kehtima hakkamine või kohaldamine peab toimuma teatava arvu päevade jooksul pärast sündmuse toimumist või toimingu sooritamist.

3. Nõukogu või komisjoni õigusaktide või nende õigusaktide sätete teatava kuupäevaga seotud kehtivusaja lõppemine, jõusoleku lõppemine või kohaldamise lõpetamine toimub kõnealusele kuupäevale vastava päeva viimase tunni lõpus.

Käesolevat sätet kohaldatakse ka siis, kui eespool nimetatud õigusaktide kehtivusaja lõppemine, jõusoleku lõppemine või kohaldamise lõpetamine peab toimuma teatava arvu päevade jooksul pärast sündmuse toimumist või toimingu sooritamist.

Artikkel 5

1. Arvestades käesoleva artikli sätetega kohaldatakse artikli 3 sätteid, välja arvatud lõiked 4 ja 5, siis, kui nõukogu või komisjoni õigusaktide rakendamiseks peab konkreetsel hetkel toimuma või võib toimuda mingi toiming.

2. Kui nõukogu või komisjoni õigusaktide rakendamiseks peab konkreetsel kuupäeval toimuma või võib toimuda mingi toiming, peab see toimuma või võib see toimuda asjakohasele kuupäevale vastava päeva esimese tunni alguse ja viimase tunni lõpu vahelise aja jooksul.

Käesolevat sätet kohaldatakse ka siis, kui nõukogu või komisjoni õigusaktide rakendamiseks peab toimuma või võib toimuda mingi toiming teatava arvu päevade jooksul pärast sündmuse toimumist või muu toimingu sooritamist.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1971. aastal.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 3. juuni 1971

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Pleven

[1] EÜT C 51, 29.4.1970, lk 25.

--------------------------------------------------