Esimene nõukogu direktiiv,

11. aprill 1967,

kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta

(67/227/EMÜ)

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 99 ja 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse assamblee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

asutamislepingu eesmärgiks on majandusliidu raames luua ühisturg, kus on aus konkurents ja mille tunnusjooned sarnanevad siseturu omadega;

selle eesmärgi saavutamise eelduseks on, et enne kohaldatakse liikmesriikides kumuleeruvaid käibemakse käsitlevaid õigusnorme, mis ei moonuta konkurentsitingimusi ega takista kaupade ja teenuste vaba liikumist ühisturul;

praegu kehtivad õigusnormid ei vasta nendele nõuetele; seetõttu on ühisturu huvides ühtlustada kumuleeruvaid käibemakse käsitlevad õigusnormid, et kõrvaldada niipalju kui võimalik tegurid, mis võivad moonutada konkurentsi riigi või ühenduse tasandil, ja mis võimaldab hiljem kaotada impordimaksu ja ekspordi maksuvabastuse liikmesriikidevahelises kaubanduses;

tehtud uuringud näitavad, et sellise ühtlustamise tulemuseks peab olema kumuleeruvate mitmeastmeliste maksude kaotamine ja ühise käibemaksusüsteemi vastuvõtmine kõikides liikmesriikides;

käibemaksusüsteem on lihtsaim ja erapooletuim siis, kui maksustamine toimub võimalikult üldiselt ja kui süsteem hõlmab kõiki tootmis- ja turustusetappe ning teenuste osutamist; seetõttu on ühisturu ja liikmesriikide huvides, et võetaks vastu ühine süsteem, mis kehtib ka jaemüügi kohta;

selle maksu kohaldamisega jaemüügi suhtes võivad mõnes liikmesriigis siiski kaasneda praktilised ja põhimõttelised raskused; seetõttu tuleks liikmesriikidel, tingimusel et eelnevalt konsulteeritakse, lubada kohaldada ühist süsteemi kuni hulgimüügietapi lõpuni ja kohaldada vajaduse korral eraldi lisamaksu jaemüügietapis või sellele eelnevas etapis;

on vaja edasi liikuda etapiti, kuna kumuleeruvate käibemaksude ühtlustamine põhjustab olulisi muutusi liikmesriikide maksustruktuuris ja avaldab märgatavat mõju eelarve, majanduse ja sotsiaalalal;

enamikus liikmesriikides kehtivate kumuleeruvate mitmeastmeliste maksude süsteemide asendamisel ühise käibemaksusüsteemiga saavutatakse, isegi kui maksumäärasid ja -vabastusi ei ühtlustata samal ajal, kindlasti konkurentsi erapooletus, kuna igas riigis on ühesugustel kaupadel ühesugune maksukoormus tootmis- ja turustusketi pikkusest olenemata ja kuna rahvusvahelises kaubanduses on teada kaupadelt võetavate maksude suurus, mistõttu saab tagada selle summa täpse tasakaalustamise; seetõttu tuleks esimeses etapis ette näha, et kõik liikmesriigid võtavad vastu ühise käibemaksusüsteemi, nõudmata seejuures maksumäärade ja -vabastuste ühtlustamist;

praegu ei ole võimalik ette näha, kuidas ja millise aja jooksul suudetakse kumuleeruvate käibemaksude ühtlustamise abil saavutada impordimaksu ja ekspordi maksuvabastuse kaotamine liikmesriikidevahelises kaubanduses; seetõttu on parem teine etapp ja selles etapis võetavad meetmed määratakse kindlaks hiljem ettepanekute põhjal, mis komisjon esitab nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Liikmesriigid asendavad oma praeguse kumuleeruvate käibemaksude süsteemi artiklis 2 määratletud ühise käibemaksusüsteemiga.

Igas liikmesriigis võetakse selliseks asendamiseks vajalikud õigusaktid vastu nii kiiresti kui võimalik, et need saaksid jõustuda kuupäeval, mille liikmesriik on kehtestanud üldisest majandusolukorrast lähtudes, kusjuures see kuupäev peab olema hiljemalt 1. jaanuar 1970.

Pärast selliste õigusaktide jõustumist ei säilita ega kehtesta liikmesriik ühtegi meedet, millega nähakse ette kumuleeruvate käibemaksude kindlasummaline tasakaalustamine liikmesriikidevahelises kaubanduses importimisel või eksportimisel.

Artikkel 2

Ühise käibemaksusüsteemi põhimõtteks on kohaldada kaupade ja teenuste suhtes üldist tarbimismaksu, mis on täpselt võrdeline kaupade ja teenuste hinnaga, olenemata nende tehingute arvust, mis tehakse tootmise ja turustamise käigus enne maksustamisetappi.

Igalt tehingult võetakse käibemaksu, mis arvutatakse kaupade ja teenuste hinna põhjal selliste kaupade ja teenuste suhtes kehtiva määraga ja millest on eelnevalt maha arvatud käibemaksu summa, mis on vahetult makstud hinna kujunemise aluseks olevate eri kulutegurite pealt.

Ühist käibemaksusüsteemi kohaldatakse kuni jaemüügietapi lõpuni.

Impordimaksu ja ekspordi maksuvabastuse kaotamiseni liikmesriikidevahelises kaubanduses võivad liikmesriigid siiski, konsulteerides eelnevalt artikli 5 kohaselt, kohaldada seda süsteemi kuni hulgimüügietapi lõpuni ja rakendada vajaduse korral eraldi lisamaksu jaemüügietapis või sellele eelnevas etapis.

Artikkel 3

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu teise direktiivi, mis käsitleb ühise käibemaksusüsteemi struktuuri ja kohaldamise korda.

Artikkel 4

Komisjon esitab nõukogule enne 1968. aasta lõppu ettepanekud selle kohta, kuidas ja millise aja jooksul saavutada kumuleeruvate käibemaksude ühtlustamise abil impordimaksu ja ekspordi maksuvabastuse kaotamine liikmesriikidevahelises kaubanduses ja samas tagada nende maksude erapooletus kaupade ja teenuste päritolu suhtes, et nõukogu saaks seda küsimust arutada ja võimaluse korral teha otsuseid enne üleminekuaja lõppu.

Seejuures võetakse eelkõige arvesse otseste ja kaudsete maksude vahelist suhet, mis liikmesriigiti erineb, maksusüsteemide muutmise mõju liikmesriikide maksustamis- ja eelarvestuspõhimõtetele ning mõju, mida maksusüsteemid avaldavad ühenduse konkurentsitingimustele ja ühiskondlikule olukorrale.

Artikkel 5

Kui liikmesriik kavatseb kasutada artikli 2 viimases lõigus sätestatud võimalust, teatab ta sellest aegsasti komisjonile ja võtab arvesse asutamislepingu artiklit 102.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. aprill 1967

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Van Elslande

--------------------------------------------------