31962L2645



Official Journal 115 , 11/11/1962 P. 2645 - 2654
Finnish special edition: Chapter 13 Volume 1 P. 0014
Swedish special edition: Chapter 13 Volume 1 P. 0014
Danish special edition: Series I Chapter 1959-1962 P. 0248
English special edition: Series I Chapter 1959-1962 P. 0279 - 0290
Greek special edition: Chapter 03 Volume 1 P. 0071
Spanish special edition: Chapter 13 Volume 1 P. 0001
Portuguese special edition Chapter 13 Volume 1 P. 0001


NÕUKOGU DIREKTIIV

toidus lubatud värvaineid käsitlevate liikmesriikide eeskirjade ühtlustamise kohta

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100 ja artikli 227 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

kõikides eeskirjades, mis on seotud toidus kasutatavate värvainetega, tuleb esikohale seada rahva tervise kaitse, kuid võtta arvesse ka tarbija kaitsmist võltsingute eest ning majanduslikke kaalutlusi;

neid värvaineid käsitlevate siseriiklike eeskirjade erinevused takistavad toiduainete vaba liikumist ja võivad tekitada ebaausat konkurentsi, avaldades sellega otsest mõju ühisturu kujunemisele või toimimisele;

nende eeskirjade ühtlustamine on vajalik toiduainete vaba liikumist silmas pidades;

selliste eeskirjade ühtlustamine peab esimese etapina hõlmama toidu värvimiseks lubatud värvainete ühtse loetelu kehtestamist ja nende puhtusekriteeriumide sätestamist, millele need värvained peavad vastama; teisel etapil peab nõukogu vastu võtma otsused toidu värvimist reguleerivate tingimuste ühtlustamise kohta;

teatavate liikmesriikide majanduslike vajaduste arvessevõtmiseks tuleks ette näha ajavahemik, mille jooksul sellised liikmesriigid võivad teatavate värvainete osas säilitada oma olemasolevad eeskirjad, kusjuures nõukogu võib selle ajavahemiku jooksul teadusuuringute põhjal võtta vastu otsuseid selliste värvainete lubamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Kui artiklites 2, 3, 4 või 13 ei ole sätestatud teisiti, ei tohi liikmesriigid lubada toidu värvimiseks muid kui I lisas loetletud värvaineid.

2. Selliste värvainete kasutamist toidu värvimiseks ei reguleeri mingi üldine keeld.

3. Kui ühe I lisas loetletud värvaine kasutamine toidus võib ohustada rahva tervist, võib liikmesriik kuni üheks aastaks peatada selle värvaine toidus kasutamise lubamise. Liikmesriik teatab sellisest peatamisest teistele liikmesriikidele ja komisjonile ühe kuu jooksul. Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul direktiiviga ühehäälselt vastu otsuse, kas I lisa loetelu tuleks muuta ja millisel määral. Nõukogu võib vajaduse korral pikendada käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud ajavahemikku.

4. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka imporditud töödeldud või töötlemata toodete suhtes, mis on ette nähtud tarbimiseks ühenduses.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võivad kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist säilitada olemasolevate siseriiklike eeskirjade sätted, mis käsitlevad II lisas loetletud värvaineid.

2. Nõukogu võib enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu asutamislepingu artikli 100 kohaselt võtta vastu otsuse teha ettepanek nende värvainete kasutust lubava direktiivi vastuvõtmiseks. Loa võib anda ainult sel juhul, kui teadusuuringud on näidanud, et need värvained on tervisele ohutud ja nende kasutamine on majanduslikel põhjustel vajalik. Kui nõukogu ei ole enne lõikes 1 sätestatud tähtaega otsust teinud, kohaldatakse artiklit 12.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklikke eeskirju, mis käsitlevad teatavate toitude tootmiseks kasutatavaid looduslikke aineid, millel aroomi-, maitse- või toiteomaduste kõrval on ka teisejärguline värvainemõju, nagu paprika, kurkum, safran ja sandlipuu.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklikke eeskirju, mis käsitlevad:

a) kõvaks keedetud munade, tubaka ja tubakatoodete värvimiseks kasutatavaid värvaineid ning

b) liha, tsitrusviljade, juustukoorikute, munakoorte ja toidu muude, tavaliselt mittesöödavate väliste osade märgistamiseks lubatud värvaineid.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklikke eeskirju, milles määratakse kindlaks, millist toitu ja millistel tingimustel võib värvida I ja II lisas loetletud värvainetega.

Artikkel 6

Liikmesriigid võivad I lisas loetletud värvainete lahjendamiseks või lahustamiseks lubada ainult järgmisi tooteid:

Naatriumkarbonaat ja naatriumvesinikkarbonaat

Naatriumkloriid

Naatriumsulfaat

Glükoos

Laktoos

Sahharoos

Dekstriinid

Tärklised

Etanool

Glütserool

Sorbitool

Toiduõlid ja -rasvad

Mesilasvaha

Vesi.

Artikkel 7

Erandina artiklitest 5 ja 6 võivad liikmesriigid lubada parafiini või teiste kahjutute ainetega segatud või segamata litoolrubiini BK ja põletatud umbra kasutamist ainult juustukoorikute värvimiseks.

Artikkel 8

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada:

- I lisas loetletud ja toidu värvimiseks kasutatavate värvainete vastavus III lisas sätestatud üld- ja erikriteeriumidele;

- artiklis 6 loetletud ja I lisas loetletud värvainete lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatavate toodete vastavus III lisa A jao punktis 1 ja punkti 2 alapunktis b sätestatud üldistele puhtusekriteeriumidele.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada I lisas loetletud värvainete turuleviimine üksnes sel juhul, kui nende pakenditel või mahutitel on järgmine teave:

a) tootja või Euroopa Majandusühenduses registreeritud müüja nimi ja aadress;

b) värvaine või -ainete number vastavalt I lisas antud Euroopa Majandusühenduse numeratsioonile;

c) sõnad "toidus kasutatav värvaine".

2. Kui lõikes 1 nõutud teave on pakenditel või mahutitel ja kui lõike 1 punktis c nõutud sõnad on kahes ühenduse ametlikus keeles, üks germaani ja teine ladina päritolu, ei tohi liikmesriigid keelduda I lisas loetletud värvainete importimisest ainult sel põhjusel, et nad peavad märgistust ebapiisavaks.

Artikkel 10

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka närimiskummi suhtes, kui see sisaldab värvainet.

Artikkel 11

1. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul direktiiviga ühehäälselt muuta III lisas sätestatud puhtusekriteeriume, kui ilmneb, et eeskätt teadusuuringuid silmas pidades on see rahva tervise kaitseks vajalik.

2. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kehtestab komisjon direktiiviga III lisas sätestatud puhtusekriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks vajalikud analüüsimeetodid.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid muudavad ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist oma eeskirju vastavalt ülalnimetatud sätetele. Muudetud eeskirju kohaldatakse hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi teatavakstegemist liikmesriikides turuleviidud toodete suhtes.

2. Artikli 2 lõike 2 viimase lause kohaldamisel asendatakse selles artiklis sätestatud ajavahemiku lõppemise tähtaeg eelmises lõikes nimetatud teatavakstegemise tähtajaga.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv ei mõjuta siseriiklike eeskirjade sätteid, mis käsitlevad ühendusest eksportimiseks ettenähtud tooteid.

Artikkel 14

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka Prantsuse ülemeredepartemangude suhtes.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. oktoober 1962

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GOLOMBO

I LISA

Käesoleva direktiivi artiklis 1 nimetatud värvained on loetletud järgnevas kolmes jaos.

Antud keemiline nimetus näitab tavaliselt naatriumiühendit. E 180, litoolrubiini BK suhtes sätestatu välja arvatud, on lubatud kasutada happeid või naatriumi-, kaltsiumi-, kaaliumi- ja alumiiniumiühendeid olenemata sellest, kas neid nimetatakse või mitte, ja muid ühendeid, kui neid on nimetatud.

Sünteetilised keemiatooted, mis on identsed allpool loetletud looduslike värvainetega, on samuti lubatud.

Värv EMÜ nr Üldnimetus1 Schultz CI DFG2 Keemiline nimetus või kirjeldus

I. Massi ja pinna värvimiseks kasutatavad värvained

Kollane E 100 Kurkumiin 1374 (1 238) 75 300 139 1,7-bis(4-hüdroksü-3-metoksüfenüül)-1,6-heptadieen-3,5-dioon

E 101 Laktoflaviin (riboflaviin) - - 111 6,7-dimetüül-9(D'-1'-ribitüül)isoalloksasiin: 7,8-dimetüül-10-(2,3,4,5-tetrahüdroksüpentüül)isoalloksasiin)

E 102 Tartrasiin 737 (640) 19 140 64 5-hüdroksü-1-(p-sulfofenüül)-4-(p-sulfofenüülaso)pürasool-3-karboksüülhappe trinaatriumsool

E 103 Krüsoiin S 186 (148) 14 270 26 p-sulfobenseen asoresoroinooli naatriumsool või 2, 4-dihüdroksüasobenseen-4-sulfoonhape

E 104 Kinoliinkollane 918 (801)3 (47 005)3 97 Kinoftalooni või 2-kinolüülindaandiooni mono- ja disulfoonhapete (peamiselt viimane) segu naatriumsool

E 105 Happekollane AB 172 (16) 13 015 23 1-(4-sulfo-1-fenüülaso)-4-aminobenseen-5-sulfoonhappe dinaatriumsool

Oranž E 110 Päikeseloojangukollane FCF - 15 985 29 1-p-sulfofenüülaso-2-naftool-6-sulfoonhappe dinaatriumsool

E 111 Oranž GGN - 15 980 32 2-(4-sulfo-1-naftüülaso)-1-naftool-4-sulfoonhappe dinaatriumsool

Punane E 120 Karmiin, karmiinhape, košenill 1381 (1 239) 75 470 107 Coccus cacti ekstrakt (sh ammooniumsoolad)

E 121 Ortseiin, ortsinool, samblavärv 1386 (1 242) 141 Liikide Roccella, Lichanora ja Orchella punasest värvainest ammoniaagi õhklahusega saadud ekstrakt

E 122 Asorubiin, karmoisiin 208 (179) 14 720 38 2-(4-sulfo-1-naftüülaso)-1-naftool-4-sulfoonhappe dinaatriumsool

E 123 Amarant 212 (184) 16 185 40 1-(4-sulfo-1-naftüülaso)-2-naftool-3, 6-disulfoonhappe trinaatriumsool

E 124 Erepunane 4R, košenillpunane 213 (185) 16 255 41 1-(4-sulfo-1-naftüülaso)-2-naftool-6,8-disulfoonhappe trinaatriumsool

E 125 Sarlakpunane GN - 14 815 34 2-(6'-sulfo-2' + 4'-ksülüülaso)-1-naftool-5-sulfoonhappe dinaatriumsool

E 126 Erkpunane 6R 215 (186) 16 290 42 1-(4-sulfo-1-naftüülaso)-2-naftool-3,6,8-trisulfoonhappe tetranaatriumsool

Sinine E 130 Antrakinoonsinine (keskmine sinine RS) 1228 (1 106) 69 800 104 N:N'-dihüdro-1,2,1,2'-antrakinoonasiin (Indantroon)

E 131 Patentsinine V 826 (712) 42 051 85 5-hüdroksü-2,4-disulfo-4',4''-b-is(dietüülamino)fuksooniumi kaltsiumsool

E 132 Indigotiin, indigokarmiin 1309 (1 180) 73 015 105 Indigotiin-5, 5'-disulfoonhappe dinaatriumsool

Roheline E 140 Klorofüll 1403 (12 49a) 110 Klorofüll a:

75 810 1, 3, 5, 8-tetrametüül-4-etüül-2-vinüül-9-okso-10-metoksükarbonüülforbiin-7-propioonhappe fütüülestri magneesiumkompleks

Klorofüll b:

1, 5, 8-trimetüül-4-etüül-2-vinüül-3-formüül-9-okso-10-metoksükarbonüülforbiin-7-propioonhappe fütüülestri magneesiumkompleks

E 141 Klorofüllide ja klorofülliinide vasekompleksid - - 110 Klorofülli vasekompleks ja klorofülliini vasekompleks

Pruun E 150 Karamell4 - - - Ainult sahharoosi või teiste suhkrute kuumutamise teel saadud toode

Must E 151 Briljantmust BN, must PN - 28 440 58 8-atseetamido-2-(7-sulfo-4-p-sulfofenüülaso-1-naftüülaso)-1-naftool-3, 5-disulfoonhappe tetranaatriumsool

E 152 Must 7984 - - - [4-(4-sulfo-1-fenüülaso)-7-sulfo-1-naftüülaso]-1-hüdroksü-7-amino-naftaleen-3, 6-disulfoonhappe tetranaatriumsool

E 153 Taimne süsi - - - Taimne süsi, millel on samad omadused nagu meditsiinilisel söel

Eri toonid E 160 Karotenoidid:

a) alfa-, beeta-, gamma-karoteen - - - Kõik trans-vormid

b) biksiin, norbiksiin (annaato) - - - Biksiin, karotenoidvärv, on peamine värvaine annaato õliekstraktides: see on norbiksiini monometüülester

Norbiksiin on sümmeetriline dikarboksüülhape: selle leelissool on annaato vesilahuste peamine värvaine

c) kapsantiin - - - Paprikaekstrakt

kapsorubiin

d) lükopeen - - - Kõik trans-vormid

E 161 Ksantofüllid: 1403 (1 249a) 144 Ksantofüllid on karoteenide keto- ja/või hüdroksüülderivaadid

a) flavoksantiin

b) luteiin

c) krüptoksantiin

d) rubiksantiin

e) violoksantiin

f) rodoksantiin

E 162 Peedipunane, betaniin - - - Punapeedijuure vesilahus

E 163 Antotsüaanid 1394 1400 - 112 Antotsüaanid on 2-fenüülbensopürüüliumi soolade glükosiidid; enamik neist on hüdroksüüli derivaadid

Need sisaldavad järgmisi antotsüanidiinseid aglükoone: pelargonidiin, tsüanidiin, peonidiin, delfinidiin, petunidiin, malvidiin

Antotsüaane saadakse söödavatest puuviljadest või köögiviljadest, nagu maasikad, mooruspuumarjad, kirsid, ploomid, vaarikad, murakad, mustsõstrad, punased sõstrad, punane peakapsas, punane sibul, jõhvikad, mustikad, baklažaanid, viinamarjad ja leedrimarjad

II. Ainult pinna värvimiseks kasutatavad värvained

E 170 Kaltsiumkarbonaat 1405 (1 261) -

77 220

E 171 Titaandioksiid 1418 (1 264)

77 891 -

E 172 Raudoksiidid ja -hüdroksiidid 1276 77 489 -

1311 77 491 -

1428 77 492 -

1429

1470 77 499 -

E 173 Alumiinium - 77 000 -

E 174 Hõbe - - -

E 175 Kuld - - -

III. Ainult teatavaks kasutuseks ettenähtud värvained

E 180 Litoolrubiin BK (ainult juustukoorikute värvimiseks) 194 (163) 15 850 147 Ainult 3-karboksü-1-p-lotüülaso-2-naftool-2-sulfoonhappe kaltsium- ja alumiiniumsoolad

E 181 Põletatud umbra (juustukoorikute värvimiseks) - - - Toode, mis saadakse peamiselt raud- ja mangaanoksiididest ning kaltsium- ja alumiiniumsilikaatidest, -karbonaatidest ja -sulfaatidest koosneva segu põletamisel õhu juuresolekul

1 Need üldnimetused esitatakse ainult teavitamise eesmärgil. 2 Lühendid tähendavad järgmist: Schultz - G. Schultz, Farbstofftabellen, 7. väljaanne, Leipzig, 1931; CI - Numbrid sulgudes: Rowe Colour Index 1924. Muud numbrid: Rowe Colour Index, 2. väljaanne, Bradford, Inglismaa, 1956; DFG - Toxikologische Daten von Farbstoffen und ihre Zulassung für Lebensmittel in verschiedenen Ländern, komisjoni nimel koostanud prof dr G. Hecht, Wuppertal-Elberfeld, die Farbstoff-Kommission der Deutschen Forschungsgemeinschaft, 6. teatis, 2. väljaanne, Wiesbaden, 1957. 3 See on seotud üksnes värvainega "early dye", mis on identne numbrite 918 Schultz ja 97 DFG alla kuuluva värvainega. 4 Üldnimetus "karamell" on seotud rohkem või vähem intensiivse pruuni värviga, mis on ette nähtud värvimiseks. See ei vasta saksa terminile "Karamell", mida kasutatakse suhkru kuumutamisel saadava suhkruse aromaatse valikpagari- ja kondiitritoodetes kasutatava toote puhul.

II LISA

Üldnimetus1 Schultz CI DFG2 Keemiline valem või kirjeldus

I. Massi ja pinna värvimiseks kasutatavad värvained

Türnpuu marjadest saadud ekstraktid 1369 (1 234) 75 640 138 Erinevate Rhamnus-liikide, eeskätt infectorius-, amygdalinus- ja sexatalis-liigi marjadest saadud ekstraktid

Orkanet, alkanet, alkanniin 1382 (1 240) 75 520 75 530 140 Alkanna tinctoria juure ekstrakt

Aedviljakaramell - - - Kasseli mulla ekstrakt, mis saadakse teatud pirnide ja ligniitide eritöötlemisel

Erütrosiin 887 (773) 45 430 93 2,4,5,7-tetrajodofluorestseiini dinaatrium- või dikaaliumsool

Happeline briljantroheline BS (lissamiinroheline, roheline S) 836 (737) 44 090 86 4,4-bis(dimetüül-amino)-difenüülmetüleen-2-naftool-3, 6-disulfoonhappe naatriumsool

II. Ainult teatavaks kasutuseks ettenähtud värvained

Ultramariinsinine (suhkrule sinise värvi andmiseks) 1 435 (1 290) 77 007 - Alumiiniumi, naatriumsilikooni ja väävli kombinatsioon

1, 2 Vt I lisa märkused.

III LISA

Puhtusekriteeriumid

A. ÜLDISED PUHTUSEKRITEERIUMID

Kui B jao erikriteeriumides ei ole sätestatud teisiti, peavad I lisas nimetatud värvained vastama järgmistele puhtusekriteeriumidele, kogustele ja protsendimääradele, mis on arvutatud puhta värvi suhtes:

1. Anorgaanilised lisandid

a) Võivad sisaldada kuni 5 mg/kg arseeni ja kuni 20 mg/kg pliid;

b) Võivad sisaldada kuni 100 mg/kg järgmisi aineid eraldi võetuna: antimon, vask, kroom, tsink, baariumsulfaat, või kuni 200 mg/kg neid aineid kokku;

c) Ei või sisaldada kaadmiumi, elavhõbedat, seleeni, telluuri, talliumi, uraani või kromaate või lahustuvaid baariumiühendeid tuvastatavates kogustes.

2. Orgaanilised lisandid

a) Ei või sisaldada 2-naftüülamiini, bensidiini, amino-4-difenüüli (või ksenüülamiini) või nende derivaate;

b) Ei või sisaldada polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke;

c) Sünteetilised orgaanilised värvained võivad sisaldada kuni 0,01 % vabu aromaatseid amiine;

d) Sünteetilised orgaanilised värvained võivad sisaldada kuni 0,5 % sünteetilisi vahetooteid, mis ei ole vabad aromaatseid amiinid;

e) Sünteetilised orgaanilised värvained võivad sisaldada kuni 4 % kõrvalvärvaineid (isomeerid, homoloogid jne);

f) Sulfoonitud orgaanilised värvained võivad sisaldada kuni 0,2 % dietüüleetriga ekstraheeritavaid aineid.

B. PUHTUSE ERIKRITEERIUMID

E 101 - Laktoflaviin (riboflaviin)

Lumiflaviin: Etanoolivaba kloroform valmistatakse järgmiselt: 20 ml kloroformi loksutatakse koos 20 ml veega ettevaatlikult kolm minutit ja antakse aega jaotumiseks. Eemaldatakse kloroformikiht ja toimingut korratakse kaks korda iga kord 20 ml kasutades. Lõpuks filtritakse kloroform läbi kuiva filterpaberi, filtraati loksutatakse korralikult viie minuti jooksul koos 5 g pulbristatud veevaba naatriumsulfaadiga, segu jäetakse kaheks tunniks seisma ja seejärel dekanteeritakse või filtritakse selge kloroform. 25 mg riboflaviini loksutatakse 10 ml etanoolivaba kloroformiga viis minutit ja siis filtritakse: filtraadi värv ei tohiks olla intensiivsem kui 3 ml 0,1 N kaaliumdikromaadi lahjendamisel kuni 1 000 ml-ni saadud vesilahusel.

E 102 - Tartrasiin

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

Kõrvalvärvained: kuni 1 %

E 103 - Krüsoiin S

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

E 104 - Kinoliinkollane

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

E 105 - Happekollane AB

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

Kõrvalvärvained: kuni 3 %

Sulfoonimata aromaatsed amiinid ja aniliin: kuni 10 mg/kg

a) 2-aminoasobenseeni ja 4-aminoasobenseeni määramine: 20, g happekollast AB lahustatakse 400 ml vees ja lisatakse 5 ml N naatriumhüdroksiidi. Loksutatakse jaotuslehtris järjestikku nelja 50 ml portsjoni klorobenseeniga iga kord viis minutit. Kombineeritud klorobenseeniekstrakte pestakse 0,1 N naatriumhüdroksiidi järjestikuste 400 ml kogustega kuni ülemine vesikiht jääb värvituks. Klorobenseenilahus filtritakse läbi tihedalt volditud filtri ja ekstinktsioon (E1) mõõdetakse spektrofotomeetris klorobenseeni suhtes sobiva läbimõõduga küvettides lainepikkusel (d1) 414 m.

Arvutamine:

2- ja 4-aminoasobenseeni sisaldus (mg/kg) = [pic]

Märkus:

[pic] 414 m juures 2-aminoasobenseeni puhul = 39,7

4-aminoasobenseeni puhul = 35,2

Aminoasobenseeni sisaldust saab määrata ainult kuni 90 %. 2- ja 4-ühendit on võimalik eraldada järgmise meetodi abil. 100 ml klorobenseeni kontsentreeritakse kuni 20 ml-ni, kuumutades vesivannil sooja õhu voolus. Kontsentreeritud lahus valatakse alumiiniumkolonnile (sobiva suurusega). Elueeritakse klorobenseeniga. Esimene 100 ml klorobenseenieluaati sisaldab 2-aminoasobenseeni. Seejärel elueeritakse klorobenseeni paraühend. Kaks lahust lahjendatakse kuni 100 ml-ni. Ortoühendi ekstinktsiooni mõõdetakse 414 m juures (E2) ja paraühendi ekstinktsiooni 376 m juures (E3).

[pic]414 m 2-aminoasobenseeni puhul = 39,7

[pic]376 m 4-aminoasobenseeni puhul = 110

2-aminoasobenseeni sisaldus (mg/kg) = [pic].

4- aminoasobenseeni sisaldus (mg/kg) = [pic].

b) Aniliini määramine: 75 ml ülejäänud klorobenseeniekstrakti loksutatakse kahe järjestikuse 50 ml 0,5 N hüdrokloorhappeportsjoniga, seejärel kahe järjestikuse 25 ml veeportsjoniga. Kombineeritud vesilahused neutraliseeritakse 30 % naatriumhüdroksiidilahusega, seejärel hapestatakse 10 ml 0,5 N hüdrokloorhappega. Selles lahuses lahustatakse 1-2 g kaaliumbromiidi. Pärast jäävees jahutamist lisatakse ligikaudu 20 tilka 0,1 N naatriumnitraati ja jäetakse kümneks minutiks seisma. Liigne nitrit eemaldatakse sulfamiinhappe lisamisega. Lahus valatakse ligi 5 ml 3 % R soola lahusesse (2-naftool-3, 6-disulfoonhappe dinaatriumsool), mis on lisatud 10 ml 2 N naatriumhüdroksiidile ja lastakse viisteist minutit settida. Värvainelahus hapestatakse kongopunase STga (indikaator) kuni indikaator muutub siniseks ja filtritakse. Värvaine aminoasobenseen jääb filtrile. Filtraati lahjendatakse 200 ml-ni, seejärel mõõdetakse ekstinktsioon 490 m või E4 juures..

Arvutamine:

Aniliinisisaldus (mg/kg) [pic].

[pic]490 m aniliini puhul = 226

E 110 - Oranžkollane S, päikeseloojangukollane FCF

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

E 111 - Oranž GGN

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

E 120 - Košenill, karmiinhape

Paberkromatograafia: 2 g trinaatriumtsitraadi ja 100 ml 5 % ammooniumhüdroksiidi lahusega annab košenill leelistsoonis ainult ühe pleki.

E 122 - Asorubiin, karmoisiin

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

Kõrvalvärvained: kuni 1 %E 123 - Amarant

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

E 124 - Košenillpunane A, erkpunane 4R

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

E 125 - Sarlakpunane GN

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

E 126 - Erkpunane 6R

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

Kõrvalvärvained: kuni 3 %

E 131 - Patentsinine V

Vees lahustumatud ained: kuni 0,5 %

Kroom (arvestatuna CR-ks): kuni 20 mg/kg

Kõrvalvärvained: kuni 1 %

E 132 - Indigotiin, indigokarmiin

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

Kõrvalvärvained: kuni 1 %

Isatiinsulfoonhape: kuni 1 %

E 141 - Klorofülli ja klorofülliini vasekompleksid

Klorofülli vasekompleksi 1 % lahus ei tohiks olla hägune ega moodustada sadet.

Vask (vaba dissotsieeruv Cu): kuni 200 mg/kg

E 151 - Briljantmust BN, must PN

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

Kõrvalvärvained: kuni 15 %. (Kõrvalvärvained, mille hulgas on identifitseeritud diatsetüülühendeid, on olulised täpse värvitooni saamiseks.)

Vahetooted: kuni 1 %

E 152 - Must 7984

Vees lahustumatud ained: kuni 0,2 %

Plii: kuni 10 mg/kg

Arseen: kuni 2 mg/kg

E 153 - Taimne süsi

Kõrgemad aromaatsed süsivesinikud: 1 g taimset sütt ekstraheeritakse 10 g puhta tsükloheksaaniga kahe tunni jooksul. Ekstrakt peaks olema värvitu. Selle fluorestsents ultraviolettvalguses peaks olema väike või üldse puuduma; aurustumise jääki ei tohiks olla.

Tõrvatooted: 2 g taimset sütt keedetakse 20 ml N naatriumhüdroksiidiga, seejärel filtritakse. Filtraat peaks olema värvitu.

E 160a - Alfa-, beeta, gamma-karoteen

Kromatograafia: Alumiinium- või silikageelil adsorbeerimisel näitab puhas beeta-karoteen ainult üht tsooni.

E 160b - Biksiin ja norbiksiin (annaato)

Kromatograafia:

a) Annaato: Piisav kogus annaatot lahustatakse benseenis või annaato benseenilahust lahjendatakse, et saada sama värvi lahus nagu kaaliumdikromaadi 0,1 % lahus. 3 ml lahust kallatakse alumiiniumkolonnile; elueeritakse aeglaselt. Kolonni pestakse kolm korda benseeniga. Biksiin absorbeerub alumiiniumipinda väga tugevasti ja moodustab erkoranžpunase tsooni (erinev krotsetiinsafranist). Väga kahvatu kollane tsoon liigub tavaliselt väga kiiresti üle kolonni isegi kristalliseeritud puhta biksiiniga. Biksiini ei saa elueerida benseenis, naftas, eetris, kloroformis, atsetoonis, etanoolis ega metanoolis, aga etanooli ja metanooli tõttu muutub oranž värvus oranžkollaseks.

Carr-Price'i reaktsioon: Benseen eemaldatakse kolonnist, pestes kolm korda kloroformiga, mis on eelnevalt kaaliumkarbonaadi abil veetustatud. Pärast viimase kloroformipesu elueerimist lisatakse kolonnile 5 ml Carr-Price'i reagenti. Biksiinitsoon muutub kohe sinakasroheliseks (erinev krotsetiinist).

b) Biksiin: 1-2 mg kristalliseeritud biksiini lahustatakse 20 ml kloroformis. 5 ml seda lahust lisatakse ettevalmistatud kolonnile. Lahust loputatakse eelnevalt naatriumkarbonaadiga veetustatud kloroformiga ja jätkatakse vastavalt punktile a (Carr-Price'i reaktsioon).

c) Norbiksiini leelislahused: 2 ml annaato vesilahust pannakse 50 ml jaotuslehtrisse. Lisatakse piisavalt 2 N väävelhapet, et saavutada tugevalt happeline reaktsioon. Norbiksiin eraldub punase sademena. Lisatakse 50 ml benseeni ja loksutatakse tugevalt. Pärast eraldumist kõrvaldatakse vesikiht ja pestakse benseenilahust 100 ml veega, kuni lahus ei ole enam happeline. Norbiksiini ja benseeni lahust (tavaliselt emulgeeritud) tsentrifuugitakse kümme minutit (2500 pööret minutis). Selge norbiksiinilahus dekanteeritakse ja veetustatakse veevaba naatriumsulfaadi abil. 3-5 ml seda lahust valatakse alumiiniumkolonnile. Nagu biksiin, moodustab ka norbiksiin alumiiniumipinnale oranžpunase tsooni. Pärast elueerimist nagu punktis a käitub ta nagu biksiin ja tekib ka Carr-Price'i reaktsioon.

E 162 - Peedipunane, betaniin

Paberkromatograafia: 2 N soolhappe kui lahustiga küllastatud (kromatograafia) butanooliga annab betaniin üksiku punase täpi, millel on pruunikas jälg ja väike migratsioon.

E 171 - Titaandioksiid

Soolhappes lahustuvad ained: 5 g titaandioksiidi suspendeeritakse 100 ml 0,5 N soolhappes ja kuumutatakse kolmkümmend minutit veevannis aeg-ajalt segades. Filtritakse Goochi tiiglis, mille põhja on asetatud kolm kihti, esimene on jäme asbest, teine massiks muudetud filterpaber ja kolmas peen asbest. Pestakse kolme järjestikuse 10 ml 0,5 N soolhappe portsjoniga. Filtraat aurutatakse kuivaks plaatinast aurustuskausis, seejärel kuumutatakse tuhmpunaseni kuni püsimassi saavutamiseni. Jäägi mass ei tohiks ületada 0,0 175 g.

Antimon: kuni 100 mg/kg

Tsink: kuni 50 mg/kg

Lahustuvad baariumiühendid: kuni 5 mg/kg

E 172 - Raudoksiidid ja -hüdroksiidid

Seleen: kuni 1 mg/kg

Elavhõbe: kuni 1 mg/kg

E 181 - Põletatud umbra

Mn3O4 alusel arvutatud mangaanoksiidid: kuni 8 %

Täielikult põlemata orgaaniline aine: 2 g põletatud umbrat keedetakse 30 ml kaaliumhüdroksiidi 20 % lahuses, seejärel filtritakse. Filtraat peaks olema värvitu.