Määrus (Euratom) nr 3,

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 24 rakendamise kohta

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 24, 25 ja 217,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

igal salastatustasemel tuleb jõustada julgeolekumeetmed, mida kohaldatakse teabe suhtes, mille avaldamine võib kahjustada ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuve, ning neid meetmeid tuleb kohaldada komisjoni järelevalve all nii seoses sellise teabe sisuga kui ka isikute ja ettevõtetega, kellele see teave tuleb liikmesriikide territooriumil edastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA

ÜLDSÄTTED

I JAGU

Reguleerimisala

Artikkel 1

Reguleerimisala seoses teabe sisuga

1. Käesolev määrus määrab kindlaks salastatustasemed ja julgeolekumeetmed, mida kohaldatakse ühenduse saadud või liikmesriikide edastatud teabe suhtes, mida käsitlevad Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi "asutamisleping") artiklid 24 ja 25.

Sellist teavet nimetatakse edaspidi "salastatud teabeks".

Kui liikmesriik edastab artiklis 25 käsitletud teavet, kohaldatakse käesolevat määrust ainult juhul, kui teabe kasutusala jääb asutamislepingu reguleerimisalasse.

2. Aruandeid, andmeid, dokumente, esemeid, kopeerimisvahendeid ja materjale, mis seostuvad esimeses lõikes nimetatud teabega, käsitletakse salastatud teabena.

Artikkel 2

Asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvat tegevust käsitlevad lepingud, tehingud ja kokkulepped, mis liikmesriik sõlmib või mida ta pikendab või uuendab füüsilise või juriidilise isikuga pärast käesoleva määruse jõustumist, ei või olla vastuolus käesoleva määrusega.

Enne käesolevat määrust jõustunud lepingulistest kohustustest tulenevaid julgeolekumeetmeid võib kohaldada käesoleva määruse sätete asemel kõnealuses lepingus määratud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 3

Reguleerimisala seoses isikutega

Käesolevas määruses sätestatud julgeolekumeetmeid kohaldatakse salastatud teabele ja nende meetmete järgimise tagamiseks vajalikke juhiseid annavad:

a) ühenduse institutsioonid, komiteed, talitused ja asutused;

b) liikmesriigid ja nende ametiasutused;

c) ühisettevõtted;

d) asutamislepingu artiklis 196 nimetatud isikud ja ettevõtjad.

Artikkel 4

Ühisettevõtted

Iga ühisettevõtte põhikiri määrab, kas ühisettevõtet käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisel samamoodi kui ühenduse institutsioone, talitusi ja asutusi või nagu asutamislepingu artiklis 196 määratletud isikuid ja ettevõtjaid.

Artikkel 5

Julgeolekumäärust täiendavad sätted

1. Käesolevas määruses ettenähtud salastatud teabe kaitse eeskirju käsitletakse miinimumnõuetena.

2. Vajaduse korral täiendavad ühendus ja liikmesriigid julgeolekumäärust oma vastavas pädevusalas, et võtta arvesse kohalikke tingimusi, ja võivad seda karmistada oma asjakohaste sätetega juhul, kui need ei mõjuta ebasoodsalt salastatud teabe ühetaolist kohtlemist.

II JAGU

Organisatsioon

Artikkel 6

Julgeolekubüroo

Komisjoni volitustega ja vastutusel on komisjoni loodud julgeolekubüroo ülesanded:

a) kooskõlastada ja tagada julgeolekumeetmete ühetaoline kohaldamine;

b) kontrollida nende meetmete kohaldamist ühenduse institutsioonides, komiteedes, talitustes ja asutustes;

c) lubada liikmesriikide territooriumil riigi ametiasutustel kontrollida käesolevas määruses sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamist salastatud teabele ja kontrollida ise koostöös nende asutustega, kui ta seda vajalikuks peab;

d) teha ettepanekuid kõigi muudatuste kohta, mida ta peab käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikuks.

Artikkel 7

Liikmesriikides julgeolekumeetmete kohaldamise eest vastutavad asutused

Iga liikmesriik määrab ametiasutuse, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamise või kohaldamise nõudmise eest tema jurisdiktsiooni all oleval territooriumil.

Artikkel 8

Julgeolekuametnikud

1. Igas ühenduse institutsioonis, talituses ja asutuses, kus salastatud teavet ette valmistatakse või hoitakse, määrab julgeolekubüroo käesoleva määruse kohaldamise eest vastutava ametniku (edaspidi "julgeolekuametnik").

2. Liikmesriikide ametiasutused ja kõik asutamislepingu artiklis 196 määratletud isikud või ettevõtjad, kes valmistavad ette või omavad salastatud teavet, määravad artiklis 7 nimetatud julgeoleku eest vastutava ametiasutuse nõusolekul käesoleva määruse kohaldamise eest vastutava ametniku (edaspidi "julgeolekuametnik").

3. Julgeolekuametnikud vastutavad eelkõige järgmise eest:

a) artiklis 23 ettenähtud registreerimine;

b) salastatud teabele juurdepääsu loaga isikute nimekirja ajakohastamine kategooriate kaupa;

c) töötajate juhendamine salastatusega seotud julgeolekukohustuste osas;

d) füüsiliste julgeolekumeetmete kohaldamise tagamine.

III JAGU

Salastatud teabe liigitamine ja salastatuse kustutamine

Artikkel 9

Põhimõte

Salastatustasemeid kohaldatakse ainult sel määral, kui see on tingimata vajalik.

Artikkel 10

Salastatustasemed

Salastatud teave tuleks liigitada järgmise salastatustasemete skaala kohaselt:

1. Eura – täiesti salajane: kui teabe loata avaldamisel oleks ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuvidele äärmiselt tõsised tagajärjed;

2. Eura – salajane: kui teabe loata avaldamisel oleks ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuvidele tõsised tagajärjed;

3. Eura – konfidentsiaalne: kui teabe loata avaldamine oleks ühe või mitme liikmesriigi riigikaitse huvidele kahjulik;

4. Eura – piiratud kasutusega: kui teabe loata avaldamine mõjutaks ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuve, aga nõutav salastatuse määr on väiksem kui "Eura – konfidentsiaalseks" liigitatud dokumentide puhul.

Artikkel 11

Salastamise alal pädevad asutused

1. Komisjon salastab asutamislepingu artiklis 24 käsitletud teabe:

a) ajutiselt, kui ta leiab, et avaldamine võib kahjustada ühe või mitme liikmesriigi riigikaitsehuve;

b) lõplikult niipea, kui liikmesriigid on teatanud, millist salastatustaset nad taotlevad. Kohaldatakse taotletutest kõige kõrgemat salastatustaset. Komisjon teatab sellest liikmesriikidele.

Komisjon kehtestab ja vaatab koostöös liikmesriikide pädevate asutustega korrapäraselt üle teabekategooriate mittetäieliku nimekirja, mille suhtes tuleks kohaldada salastatustaset.

2. Komisjon teatab nii pädevatele institutsioonidele ja ühenduse asutustele kui ka teistele liikmesriikidele päritoluriigi taotletud salastatustaseme asutamislepingu artiklis 25 käsitletud patendi- või kasuliku mudeli taotluse puhul.

Artikkel 12

Dokumentide salastamine

1. Salastatud teavet käsitleva dokumendi suhtes kohaldatav salastatustase määratakse ainult kõnealuse dokumendi sisu põhjal, mitte selles käsitletud salastatud objektide salastatustaseme alusel.

"Eura – salajaseks" ja "Eura – täiesti salajaseks" liigitatud dokumentide salastatuse ohustamise vältimiseks tuleb sellistele dokumentidele teha vähe viiteid viisil, mis ei avalda nende sisu ega salastatustaset.

Dokumendi suhtes kohaldatav salastatustase kehtib ka:

a) selle dokumendi koopia puhul;

b) selle dokumendi alusel toimunud uuringuid või tootmist käsitleva dokumendi puhul.

2. Kui salastatud teavet käsitlev dokument koosneb mitmest osast, kohaldatakse kõigi osade suhtes alati kõige kõrgemat taset nõudva osa salastatustaset.

Artikkel 13

Salastatustaseme muutmine ja salastatuse kustutamine

Salastatud teabe suhtes kohaldatavat salastatustaset võib muuta ja kustutada asutamislepingu artikli 24 lõike 2 viiendas lõigus ja asutamislepingu artikli 25 lõikes 3 ettenähtud korras.

TEINE OSA

ISIKUID KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 14

Juurdepääs salastatud teabele

1. Juurdepääs salastatud teabele ja õigus seda vallata antakse ainult selleks volitatud isikutele, kes oma kohustuste tõttu peavad tingimata teadma või sellist teavet saama.

2. "Eura – piiratud kasutusega" teabe puhul luba ei nõuta.

Artikkel 15

Luba

1. Kui nõukogu ei sätesta teisiti, antakse luba ainult isikutele, kes on läbinud julgeolekukontrolli artikli 16 kohaselt ja saanud artiklis 17 nõutud juhised.

2. Luba antakse kirjalikult. Volikiri ei jää volitatud isiku valdusse.

3. Samamoodi antakse luba artiklis 8 nimetatud julgeolekuametnikele.

4. Luba andma on pädevad:

a) institutsioonide, komiteede liikmete ning ühenduse ametnike ja teenistujate puhul julgeolekubüroo;

b) kõigil muudel juhtudel artikli 16 lõike 2 esimese lõigu kohaselt julgeolekukontrolli eest vastutav liikmesriik.

Julgeolekubüroo või liikmesriigi antud luba tunnustavad kõik ühenduse asutused ja kõik liikmesriigid.

5. Julgeolekubüroo ja artiklis 7 ettenähtud julgeoleku eest vastutavad ametiasutused peavad, igaüks seoses oma tegevusega, nimekirja isikute kohta, kellel on "Eura – täiesti salajase" ja "Eura – salajase" taseme teabele juurdepääsu luba.

Artikkel 16

Julgeolekukontroll

1. Julgeolekukontrolli eesmärk on tagada, et asjaomane isik vastab salastatud teabele juurdepääsuks vajalikele tingimustele.

Julgeolekukontrolli ulatus sõltub salastatustasemest, millele juurdepääsu taotletakse.

2. Igal juhul toimub julgeolekukontroll selle liikmesriigi vastutusel, mille kodanik kõnealune isik on. Kui kõnealune isik ei ole ühegi liikmesriigi kodanik, vastutab liikmesriik, kelle territooriumil on isiku elukoht või alaline asukoht.

Kui kõnealune isik on mõnda aega elanud muus liikmesriigis kui eelmises lõigus nimetatud liikmesriik, või on ta seotud selle liikmesriigiga, kutsub julgeolekukontrolli eest vastutav liikmesriik selle liikmesriigi kontrollis osalema ja ta edastab oma kontrollitulemused julgeolekukontrolli eest vastutavale liikmesriigile.

3. Julgeolekukontrolli korra suhtes kohaldatakse igas liikmesriigis vastuvõetud asjakohaseid sätteid ja direktiive.

Kui nõukogu ei määra institutsioonide liikmete ning ühenduse ametnike ja teenistujate puhul teisiti, saadetakse julgeolekubüroo esitatud julgeolekukontrolli taotlused selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes lõike 2 esimese lõigu kohaselt vastutab julgeolekukontrolli toimumise eest. Kontrollitaotlusele tuleb lisada kõnealuse isiku tõendatud avaldus, milles on esitatud kõnealuse isiku perekonnaseisu ja tema perekonnaliikmete tegevust ja elukohta käsitlevad üksikasjalikud andmed viimase kümne aasta kohta.

Liikmesriikide ametnike ja teenistujate ning asutamislepingu artiklis 196 määratletud isikute ja ettevõtjate puhul, kaasa arvatud selliste ettevõtjate töötajad, toimub julgeolekukontroll asjaomase liikmesriigi taotluse põhjal.

4. Kui julgeolekukontroll on lõpetatud, kohaldatakse institutsioonide liikmete ning ühenduse ametnike ja teenistujate suhtes järgmist korda:

a) julgeolekukontrolli järel edastab selle eest lõike 2 esimese lõigu kohaselt vastutanud liikmesriik julgeolekubüroole arvamuse. Arvamuses teatatakse, kas julgeolekukontrolli tulemuste alusel on või ei ole vastuväiteid kõnealusele isikule loa andmiseks teatava taseme salastatud teabele juurdepääsuks. Oma arvamust andes võtab liikmesriik arvesse kõiki andmeid, mis talle on edastanud teine julgeolekukontrollis osalenud liikmesriik;

b) kui punkti a kohaselt antud arvamus ei sisalda vastuväiteid, võib julgeolekubüroo anda kõnealusele isikule loa, kui ta leiab, et selle vastu ei ole ühtki mõjuvat põhjust. Julgeolekubüroo teatab julgeolekukontrolli eest vastutavale liikmesriigile oma otsusest;

c) kui punkti a kohaselt esitatud arvamus on eitav, on julgeolekubüroo selle arvamusega seotud ega anna luba;

d) kui julgeolekubüroole või liikmesriigile saab pärast loa andmist teavet, mis võib tekitada kahtlusi loa saanud isiku sobivuse kohta, edastatakse see teave viivitamata julgeolekukontrolli teostamise eest lõike 2 esimese lõigu kohaselt vastutanud liikmesriigile. See liikmesriik vaatab üle oma esialgse arvamuse ja teatab julgeolekubüroole oma arvamuse, kas luba tuleks tühistada. Julgeolekubüroo järgib liikmesriigi arvamust, kui arvamus on soodne ja julgeolekubürool ei ole selle vastu mõjuvat põhjust.

Artikkel 17

Juhised

1. Oma kohustusi täitma asudes ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel saavad kõik ühenduse või liikmesriikide teenistuses olevad ja asutamislepingu artiklis 196 käsitletud isikud, kelle ametiülesanded annavad neile juurdepääsu salastatud teabele, artiklis 8 nimetatud julgeolekuametnikult juhised salastatuse vajaduse ja selle säilitamise korra kohta.

2. Selliste juhiste andmisel tuleb rõhutada, et salastatud teabe salajas hoidmise kohustuse rikkumist võib samuti käsitleda riigi julgeolekut ohustavate tegude suhtes kohaldatava kriminaalseaduse rikkumisena.

3. Selliseid juhiseid saanud isikud allkirjastavad deklaratsiooni, mis tõendab, et nad on saanud vajalikud juhised, ja kinnitab, et nad kohustuvad neid järgima.

Artikkel 18

Külastused ja teabevahetus

1. Kui külastuse käigus peab ühenduse institutsiooni või talituse või asutuse teenistuses olev või liikmesriigi pädevusele alluv isik saama või käsitlema "Eura – täiesti salajase" või "Eura – salajase" taseme salastatud teavet, mida valdab asutus, mille teenistuses ta ei ole, või teise liikmesriigi pädevusele alluv isik, sõlmitakse nende asutuste või isikute vahel eelleping. Leping sätestab, et selle asutuse juhataja, kuhu külastaja kuulub, või sellise asutuse puudumise korral artiklis 7 ettenähtud ametiasutus saadab julgeolekuametniku tõendatud dokumendi, milles on esitatud külastuse põhjus ning täielikud isikuandmed, mille alusel külastajat võib identifitseerida. Vajaduse korral täpsustab see dokument ka tema loaastme.

2. Külastatava asutuse julgeolekuametnik juhendab külalist tema külastuse jooksul.

KOLMAS OSA

SALASTATUD TEABE FÜÜSILINE KAITSE

I JAGU

Salastatud teabe eristusmärge ja paljundamine

Artikkel 19

Eristusmärge

1. Salastatustasemeid "Eura – täiesti salajane", "Eura – salajane" ja "Eura – konfidentsiaalne" näidatakse, kinnitades templiga selgesti nähtava märke salastatud teavet käsitlevate dokumentide iga lehekülje üla- ja alaserva.

"Eura – piiratud kasutusega" taseme puhul piisab nende sõnade tembeldamisest või trükkimisest asjakohaste dokumentide iga lehekülje ülaserva. Köidetud dokumendi puhul lisatakse need sõnad ainult selle köite esimese lehekülje ülaserva.

2. "Eura – konfidentsiaalse" või kõrgema taseme salastatud teavet käsitleva dokumendi iga lehekülg tuleb nummerdada. "EURA – täiesti salajase" taseme dokumentide lehekülgede arv esitatakse dokumendi esimesel leheküljel; iga sellise dokumendi koopia kannab järjekorranumbrit. "Eura – täiesti salajase" taseme salastatud teavet käsitleva dokumendi viide esitatakse igal kasutatud lehel.

3. Kui salastatud teabe salastatustaset muudetakse, tehakse kõnealustele dokumentidele märge salastatud teabe uue taseme kohta.

Artikkel 20

Paljundamine

1. Salastatud teabe täielike või osaliste paljunduste arv, mis on tehtud ükskõik millisel kujul või ükskõik milliste meetoditega, on rangelt piiratud vahetute ja oluliste nõuetega.

2. "Eura – täiesti salajase" taseme salastatud teabe paljundamine (nt kordustrükid, koopiad, väljavõtted, tõlked jne) toimub asutamislepingu artikli 24 kohaselt edastatava salastatud teabe puhul ainult julgeolekubüroo nõusolekul ja asutamislepingu artikli 25 kohaselt edastatava salastatud teabe puhul salastatud teabe päritoluliikmesriigi nõusolekul.

3. Enne "Eura – salajase" taseme salastatud teabe paljundamist teatatakse sellest salastatud teavet valdava ettevõtja või asutuse julgeolekuametnikule.

4. Kõik paljundamise ajal salastatud teavet eristavad sisuviited tuleb märkida sellest tehtud paljundusele või paljundustele.

5. Isik või asutus, kelle algatusel paljundused tehakse, lisab igale sellisele paljundusele oma eristava viite, millele "Eura – täiesti salajase" või "Eura – salajase" taseme salastatud teabe puhul järgneb tehtud paljunduste koguarv ja iga koopia number.

II JAGU

Julgeolek hoonetes

Artikkel 21

1. Ühenduse või liikmesriikide asjakohased osakonnad tagavad, et hooned või hoonete osad, kus hoitakse "Eura – konfidentsiaalse" või kõrgema taseme salastatud teavet, on hõlpsasti jälgitavad ja et neisse pääsevad ainult isikud, kellel on luba neisse siseneda.

2. Isikute sissepääsu kontrollimiseks sellistesse hoonetesse või hoonete osadesse peaksid asjakohased osakonnad võtma meetmeid töötajate ja külastajate identifitseerimise võimaldamiseks. Salastatud teavet sisaldavatesse ruumidesse ei jäeta külastajaid ilma saatjata.

3. Pärast normaaltööaja lõppu kontrollitakse hooneid või hoonete osi, kus hoitakse lõikes 1 nimetatud salastatud teavet, et tagada toimikuid jms sisaldavate armeeritud turvakappide ja kappide korralik sulgemine ja salastatud teabe korralik paigutamine.

4. Hooneid ja hoonete osi, kus hoitakse "Eura – täiesti salajase" taseme salastatud teavet, kaitstakse turvameeste ja signalisatsioonisüsteemi abil.

III JAGU

Salastatud teabe säilitamine

Artikkel 22

Armeeritud turvakapid

1. "Eura – täiesti salajase" taseme salastatud teavet hoitakse armeeritud turvakappides, millel on kolmekordne kombinatsioonlukk.

Salajasi kombinatsiooniseadeid muudetakse iga kord, kui kombinatsiooni tundev töötaja üle viiakse, ja iga kord, kui salajas hoidmine on või tundub olevat rikutud; muul juhul muudetakse kombinatsiooni iga kuue kuu järel.

2. "Eura – salajase" ja "Eura – konfidentsiaalse" taseme salastatud teavet hoitakse armeeritud või terasest turvakappides, mille lukumehhanismi kontrollitakse korrapäraselt ja mida tuntakse usaldusväärsena.

3. "Eura – piiratud kasutusega" taseme salastatud teavet hoitakse viisil, mis väldib kõigi loata isikute juurdepääsu.

IV JAGU

Salastatud teabe registreerimine

Artikkel 23

Kogu "Eura – täiesti salajase" ja "Eura – salajase" taseme salastatud teave registreeritakse eraldi.

Selline registreerimine võimaldab:

- koostada viivitamata nimekirja isikute kohta, kes on uurinud kõnealuseid dokumente või kelle käes need on olnud;

- kiiresti kindlaks teha iga eksemplari ja selle koopia valdajad.

V JAGU

Salastatud teabe ringlus

Artikkel 24

Praktilised sätted

1. Salastatud teabe ringlust hoones või hoonete rühmas valvatakse viisil, mis väldib igasuguse lekke.

2. "Eura – konfidentsiaalse" ja kõrgema taseme salastatud teave, mis saadetakse hoonest või hoonete rühmast väljapoole, asetatakse kahte ümbrikusse, millest sisemine kannab salastatustaseme märget. Mingil juhul ei näidata salastatustaset välimisel ümbrikul.

Iga salastatud teavet vastu võttev isik kinnitab kättesaamist viivitamata vastuvõtublanketil. Sellele vastuvõtublanketile, millel ei ole salastatustaset, märgitakse salastatud teabe viitenumber, eksemplari number ja kuupäev, mitte aga sisu ega salastatustaset. Vastuvõtja tagastab vastuvõtublanketi viivitamata saatjale, kes tagab, et see kohustus on täidetud.

3. "Eura – piiratud kasutusega" taseme salastatud teavet käsitsetakse viisil, mis tagab selle salastatuse.

Artikkel 25

Salastatud teabe ringlus ühenduses

1. Üle piiri lähetatav "Eura – täiesti salajase" taseme salastatud teave saadetakse diplomaatilises kotis kulleriga, keda saadab veel üks isik.

Üle piiri lähetatav "Eura – salajase" ja "Eura – konfidentsiaalse" taseme salastatud teave saadetakse diplomaatilises kotis.

Neid meetmeid kohaldatakse samuti juhul, kui salastatud teavet saadetakse Euroopa Aatomienergiaühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

2. Erandina võivad lõikes 1 nimetatud salastatud teavet vedada ka teised isikud juhul, kui:

a) nendel isikutel on luba juurde pääseda kõnealuse salastatustaseme teabele;

b) salastatud teavet sisaldavad saadetised kannavad ametlikku pitserit, mis vabastab nad tollikontrollist;

c) kuller on varustatud sertifikaadiga, mida tunnustavad kõik riigid, mida ta läbib, ja mis volitab teda saatma saadetist märgitud sihtkohta;

d) kuller on nõuetekohaselt juhendatud kohustustest, mida ta peab salastatud teabe veo ajal täitma.

3. "Eura – piiratud kasutusega" taseme salastatud teabe saatmist ei reguleeri mingid erisätted. Siiski on tähtis tagada, et sellisele teabele ei pääseks juurde ükski loata isik.

Artikkel 26

Salastatud teabe ringlus liikmesriigi piires

1. "Eura – konfidentsiaalse" ja kõrgemate tasemete salastatud teave saadetakse kulleriga. Kullerid vastavad artikli 25 lõike 2 punktides a ja d ettenähtud tingimustele. "Eura – täiesti salajase" taseme teabe puhul saadab kullerit teine isik.

2. "Eura – salajase" taseme teavet võib saata postiga tähitud kirjana. "Eura – konfidentsiaalse" taseme salastatud teavet võib samuti saata tähitud postiga.

3. "Eura – piiratud kasutusega" taseme salastatud teavet saadetakse artikli 25 lõike 3 kohaselt.

Artikkel 27

Salastatud teabe vedu ametiülesande tõttu või koosolekute jaoks

1. Salastatud teabe vedu ametiülesannete ajal või koosolekute jaoks väljaspool hooneid, kus seda hoitakse, piiratakse ainult vältimatute juhtumitega.

2. Ametiülesannete tõttu veetavat salastatud teavet, kui seda ei kasutata, hoitakse paigas, mis igati tagab salastatuse artiklite 21 ja 22 kohaselt. Selleks annavad vajalikku abi asjakohased osakonnad liikmesriigis, kelle territooriumil toimub koosolek või ametiülesande täitmine. Kui salastatud teabe hoidmine sel viisil on võimatu, vastutab reisiv isik isiklikult selle teabe salastatuse eest, kasutades kõiki talle kättesaadavaid julgeolekumeetmeid. Salastatud teave jääb reisiva isiku isiklikule vastutusele, kui selle hoidmine piisavates julgeolekutingimustes osutub võimatuks.

Eriti on keelatud jätta sellist salastatud teavet isegi ajutiselt hotelli seifi või sõidukisse.

3. Salastatud teavet käsitlevaid dokumente ei loeta avalikus kohas.

Artikkel 28

Salastatud teabe edastamine telekommunikatsiooni kaudu

1. "Eura – konfidentsiaalse" ja kõrgema taseme salastatud teavet võib saata telegrammi, raadio, telefoni või teleksi teel juhul, kui see on korralikult šifreeritud kõnealuse dokumendi salastatustaseme kohaselt.

2. "Eura – täiesti salajase" taseme salastatud teavet edastatakse sel teel ainult hädaolukorra ja ülima vajaduse korral.

3. Kõik "Eura – konfidentsiaalse" või kõrgema taseme salastatud teavet käsitlevad salastamata telefonikõned on keelatud.

VI JAGU

Salastatud teabe hävitamine

Artikkel 29

Süstemaatiline hävitamine

1. Salastatud teabe kasutu kuhjumise vältimiseks hävitatakse aegunud ja ülearused eksemplarid.

"Eura – salajase" või "Eura – täiesti salajase" taseme dokumente ei hävitata ilma nende salastatuse üle otsustama volitatud asutuse eelneva loata.

2. Salastatud teave hävitatakse tuhastamise, peenestamise või narmastamise teel, mis "Eura – täiesti salajase" või "Eura – salajase" teabe puhul toimub julgeolekuametniku või tema poolt selleks määratud isiku juuresolekul, kes koostab selle kohta aruande.

3. Kõik igat tüüpi paljundusvahendid, nt šabloonid, kopeerpaber, kirjutusmasinalindid, käsitsikirjutatud märkmed, filmi negatiivid, mida kasutati koostamiseks või paljundamiseks, hävitatakse pärast säilitatavate eksemplaride tegemist julgeolekuametniku antud juhiste kohaselt.

Artikkel 30

Hävitamine hädaolukorras

Iga salastatud teavet valdav asutus koostab hädaolukorras hävitamise plaani, mis erandjuhtudel välistaks "Eura – konfidentsiaalse" ja kõrgema taseme salastatud teabe sattumise loata isikute kätte.

VII JAGU

Erisätted

Artikkel 31

Kui teatavaid varem nimetatud sätteid ei saa kohaldada salastatud teabe erilise olemuse tõttu, võtab julgeolekuametnik või laseb võtta sobivad meetmed tagamaks, et selle salastatud teabe salastatusele antakse käesolevas määruses ettenähtuga samaväärne kaitse.

NELJAS OSA

JULGEOLEKUMÄÄRUSE RIKKUMISE KORRAL VÕETAVAD MEETMED

Artikkel 32

Kohustuslik teatamine

1. Käesoleva määruse sätete kohaselt juhendatud isik, kes avastab või eeldab, et julgeolekueeskirju või julgeolekumeetmeid on rikutud, teatab sellest viivitamata julgeolekuametnikule või oma osakonnajuhatajale.

2. Niipea kui lõikes 1 nimetatud rikkumine või oletatav rikkumine näitab, et "Eura – konfidentsiaalse" või kõrgema taseme salastatud teave võib olla saanud teatavaks loata isikule, teatatakse sellest viivitamata julgeolekubüroole või artiklis 7 ettenähtud ametiasutustele, kes teevad kindlaks faktid.

3. Kui lõikes 2 kirjeldatud kahtlustatav rikkumine leiab kinnitust, teatab julgeolekubüroo sellest kõigi liikmesriikide artiklis 7 nimetatud ametiasutustele või vastupidi; igaüks neist võtab omalt poolt kõik meetmed, et:

a) võimalikult vähendada põhjustatud kahju;

b) vältida sellise juhtumi kordumist.

Artikkel 33

Liikmesriikidele teatamise kord

Julgeolekubüroo teatab liikmesriikidele kindlakstehtud faktidest artiklis 7 nimetatud ametiasutuste kaudu.

Asjakohane liikmesriik või liikmesriigid saadavad pädeva liikmesriigi ametiasutusele, kui nad seda vajalikuks peavad, taotluse asutamislepingu artikli 194 lõike 1 teises lõigus ettenähtud menetluse algatamiseks.

VIIES OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Asutamislepingud või kokkulepped kolmandate riikidega

Käesolevad sätted ei piira ühenduse ja liikmesriikide (või ühenduse või liikmesriikide) kohustusi selles valdkonnas, mis tulenevad kolmandate riikidega, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga sõlmitud asutamislepingutest või kokkulepetest.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub neljakümnendal päeval pärast Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. juuli 1958

Nõukogu nimel

eesistuja

Balke

--------------------------------------------------