Resolutsioon taastuvenergiale ülemineku kohta vastusena praegustele idapartnerluse energiajulgeolekuga seotud probleemidele Venemaa agressiooni- ja okupatsioonisõja kontekstis

(2023/C 229/03)

EURONESTI PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE,

võttes arvesse 3. mai 2011. aasta Euronesti parlamentaarse assamblee asutamisakti,

võttes arvesse 15. detsembril 2021 Brüsselis toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust,

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Eastern Partnership policy beyond 2020: Reinforcing Resilience – an Eastern Partnership that delivers for all“ (Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat. Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile) (JOIN(2020) 7),

võttes arvesse 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kliimakokkulepet, mille Euroopa Liit on ratifitseerinud ja mille osalised on ka idapartnerlusriigid,

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640) ning sellele järgnenud seadusandlikke ettepanekuid ja meetmeid,

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2022. aasta teatist „Kava „REPowerEU““ (COM(2022) 230),

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2022. aasta teatist „Säästame gaasi turvalise talve nimel“ (COM(2022) 360) ja nõukogu 5. augusti 2022. aasta määrust (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid (1),

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid (2),

võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2021. aasta teatist „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ (COM(2021) 660),

võttes arvesse ELi ning Gruusia (3), Moldova (4) ja Ukraina (5) vahel sõlmitud assotsieerimislepinguid, eriti nende energiakoostööd käsitlevaid sätteid,

võttes arvesse ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel (6), eriti selle energiakoostööd käsitlevaid sätteid,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut (7) ning käimasolevaid läbirääkimisi uue raamlepingu üle,

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingut, milles kolm assotsieerunud riiki on osalised ja Armeenia vaatleja,

võttes arvesse idapartnerluse kolmanda platvormi „Ühendatus, energiatõhusus, keskkond ja kliimamuutused“ tööd, eriti energiatöörühma tööd,

võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee 16. aprilli 2021. aasta resolutsiooni „Energiatõhususe, energiavarustuse mitmekesistamise ja energiasõltumatuse suunas: võimsusvajaduste käsitlemine Euroopa energiapoliitika tugevdamiseks ja energiajulgeoleku ohtude tõrjumiseks idapartnerluses“,

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke, ning eelkõige eesmärki nr 7 taskukohase ja puhta energia kohta, et tagada kõigile taskukohane, usaldusväärne, kestlik ja kaasaegne energia ning eesmärki nr 13 kliimameetmete kohta, et tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks,

A.	arvestades, et kõigil ELis ja idapartnerluse riikides elavatel inimestel peaks ambitsioonika poliitika kaasabil olema juurdepääs turvalisele, puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale;

B.	arvestades, et Venemaa ebaseaduslikul, põhjendamatul ja provotseerimata sõjal Ukraina vastu ning Gruusia ja Moldova territooriumi jätkuval okupeerimisel on rängad tagajärjed inimestele kogu ELis ja idapartnerluse riikides, eelkõige energiaostuvõimetuse järsk kasv ja energiahindade tõus;

C.	arvestades, et Venemaa süstemaatilised rünnakud Ukraina tsiviiltaristu, eriti elektritaristu vastu on sõjakuriteod, ning arvestades, et meeste, naiste ja laste veest, elektrist ja küttest ilmajätmine, eriti talvel, on tõelised terroriaktid;

arvestades, et energiajulgeolek on ELi ja idapartnerluse riikide riikliku julgeoleku põhielement; arvestades, et oluline on suurendada ühenduvust, kodumaist taastuvenergia tootmist, energiatõhusust ja energiasäästu, et suurendada energiajulgeolekut ja vastupanuvõimet ning edendada piirkonna sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist stabiilsust;

E.	arvestades, et kuna Venemaa püüab energiaekspordi abil geopoliitilist survet avaldada, kasutab ta energiavarustust relvana; arvestades, et kuna Nord Stream 1 ja 2 torujuhtmele tekitati 26. septembril 2022 kahjustusi, tekkis Läänemeres ulatuslik gaasileke, mis on ühtlasi rünnak ELi keskkonna vastu;

arvestades, et EL ja idapartnerluse riigid peavad suurendama oma energiajulgeolekut, vähendades samal ajal oluliselt oma sõltuvust kolmandatest riikidest imporditud energiavarudest ja lõpetama sõltuvuse Venemaa fossiilkütuste ekspordist; arvestades, et ELi sõltuvus Venemaa gaasitarnetest on aidanud kaasa praegusele energiakriisile;

G.	arvestades, et oma 2017. aasta majandusjulgeoleku strateegias määratles Venemaa taastuvad energiaallikad ja energiatõhususe tehnoloogiad ühe peamise ohuna riigi majanduslikule julgeolekule;

H.	arvestades, et Venemaa agressiivne käitumine idapartnerluse piirkonnas näitab vajadust ajakohastada ELi energiaturgu ja idapartnerluse riikide energiapoliitikat, et kaotada sõltuvus fossiilkütuste impordist ja fossiilkütustest üldiselt, eelkõige autoritaarse režiimiga riikidest;

arvestades, et vaatamata Venemaa täieulatuslikule sissetungile Ukraina territooriumile 24. veebruaril 2022 ei ole mitmed riigid kahjuks lõpetanud koostööd Venemaaga tuumaenergia valdkonnas, suurendades seeläbi oma ohtlikku sõltuvust Venemaalt pärit uraanist ja uraani rikastamise teenustest ning tuumajäätmete käitlemisest;

J.	arvestades, et Pariisi kokkuleppe täitmine on ELi ja idapartnerlusriikide ühine kohustus; arvestades, et ELi ja idapartnerluse riikide energiapoliitika ja -strateegiate eesmärk peaks olema vähendada sõltuvust söest, naftast ja gaasist;

K.	arvestades, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal on idapartnerluse riikides ja mõnes ELi riigis endiselt väga väike, samas kui selle osakaalu suurendamiseks on märkimisväärne potentsiaal;

L.	arvestades, et heitkoguste põhjalikuks vähendamiseks peavad Pariisi kokkuleppe osalised tegelema oma energiasüsteemide CO2-mahukusega ja rakendama ambitsioonikaid strateegiaid fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks ning arendama säästvaid ja kulutõhusaid energiaallikaid;

arvestades, et Euroopa rohelises kokkuleppes seatakse ELile ja selle liikmesriikidele erinevad poliitilised algatused ja ambitsioonikad eesmärgid; arvestades, et idapartnerluse riikide kui ELi naabrite seisukohast on väga oluline süvendada dialoogi ELiga ELi poole ootuste üle, eelkõige meetmete üle, mida tuleb võtta, et kohaneda Euroopa rohelises kokkuleppes kindlaks määratud nõuetega ja aidata kaasa selle eesmärkide saavutamisele;

N.	arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppe tähtsus seisneb majanduskasvu ja heitkoguste vahelise seose kaotamises, eelkõige taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse tehtavate investeeringute suurendamise kaudu;

O.	arvestades, et ELi COVID-19 järgsete jõupingutuste eesmärk on ehitada üles kaasaegne, ressursitõhus, puhas ringmajandus, mille tulemuseks on majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmine ja loodusvarade kestlikum kasutamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega;

P.	arvestades, et taastuvate energiaallikate arendamine on üks peamisi viise, kuidas lahendada energiajulgeoleku ja kliimamuutustega seotud probleeme ning võtta kasutusele puhtamad energiaallikad, parandades seeläbi tervist ja elatustaset kogu mandril ning luues kohalikke töökohti;

arvestades, et energiatõhusus on oluline eeltingimus Euroopa 2050. aasta kliimaeesmärkide kulutõhusaks saavutamiseks; arvestades, et pikaajaline energiasääst võib oluliselt vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist ning suurendada nii riiklikku kui ka piirkondlikku energiajulgeolekut ELis ja idapartnerluse riikides; arvestades, et odavaim, turvalisim ja puhtaim energia on see, mida ei kasutata;

R.	arvestades, et idapartnerluse riikide olemasolevate õigusraamistike parandamine ja nende järkjärguline lähendamine ELi õigusaktidele kooskõlas võetud kohustustega on vajalik, nagu ka parimate tavade ja tehnilise oskusteabe vahetamine;

S.	arvestades, et EL peaks idapartnerluse riike toetama, kui nad hindavad Euroopa rohelise kokkuleppe mõju oma energiajulgeolekule ning kaubandussuhetele ELi ja kolmandate riikidega, ja seda käsitlevad;

T.	arvestades, et täiendava võimsuse loomine kodumaiste- ja välisinvesteeringute abil on oluline hüdroenergia, tuule-, päikese- ja geotermiliste ressursside arendamiseks ja säästvaks kasutamiseks ELis ja idapartnerluse riikides;

arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimases, 2022. aasta aprilli aruandes märgitakse, et uued fossiilkütuste taristud ei ole rahvusvaheliste kliimaeesmärkidega kooskõlas; arvestades, et kliimaneutraalsuse saavutamine hiljemalt 2050. aastaks nõuab fossiilkütuste järkjärgulist kaotamist energiasüsteemis hiljemalt 2035. aastaks;

V.	arvestades, et Venemaa Föderatsiooni sihilikud raketi- ja droonirünnakud on kahjustanud või hävitanud ligi 40 % Ukraina elutähtsast energiataristust;

mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja Ukraina vastu ning Gruusia ja Moldova territooriumi jätkuva okupeerimise ning nende laastavad tagajärjed; nõuab, et Venemaa fossiilkütuste ja uraani impordile kehtestataks viivitamata täielik embargo ning Nord Stream 1 ja 2 torujuhe kõrvaldataks täielikult kasutuselt, et lõpetada Putini sõjamasina rahastamine ELi rahaga;

väljendab toetust mõnede ELi liikmesriikide läbiviidavale uurimisele Nord Stream 1 ja 2 torujuhtmete kahjustamise kohta; nõuab uurimiste tulemuste avalikustamist;

on täielikult solidaarne Ukraina ja kõigi teiste idapartnerluse riikidega, kes kannatavad Venemaa repressiivse ekspansioonipoliitika tõttu; nõuab, et Ukrainale antaks suuremat abi ja et Ukrainat toetataks piisavalt, et aidata Ukraina rahval taluda Venemaa agressioonisõjast tingitud talveraskusi ning toetada teisi idapartnerluse riike, kes seda vajavad; mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa rünnakud Ukraina vastu rakettide ja Iraani kamikaze-droonidega, mis on suunatud tsiviilelanikkonna ning Ukraina kriitilise ja energiataristu vastu; kutsub Venemaad üles viivitamata lõpetama need barbaarsed terroriaktid Ukraina tsiviilelanikkonna vastu; märgib, et need pahatahtlikud teod ei ole muud kui inimsusevastased kuriteod;

mõistab teravalt hukka Venemaa okupatsioonijõudude tegevuse Enerhodari linnas asuva Zaporižžja tuumaelektrijaama territooriumil ning rajatise enneolematu kasutamise Ukraina vägede vastu suunatud rünnakute algatamiseks või muudel sõjalistel eesmärkidel, sealhulgas peavarjuks või ladustamiseks, mis mitte ainult ei takista jaama ohutut käitamist ja selle tavapäraseid kontrollimenetlusi, vaid seab tõsiselt ohtu ka Euroopa mandri ja kaugemate piirkondade tuumaohutuse; kutsub rahvusvahelist üldsust üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et sundida Venemaad vabastama Zaporižžja tuumaelektrijaama ja tagastama selle ülemaailmse julgeoleku huvides Ukraina kontrolli alla; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles võimaldama Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) vaatlejatele juurdepääsu Zaporižžja tuumaelektrijaamale, et jälgida tuumajulgeoleku olukorda ja teha koostööd IAEAga; väljendab sügavat muret tuumaohutuse olukorra pärast Astravetsi tuumaelektrijaamas Valgevenes, kuna Valgevene ametivõimud ei ole läbipaistvad ega anna usaldusväärset teavet tuumaelektrijaama asukohas toimunud sündmuste kohta ega ole kohustunud täielikult rakendama ELi 2018. aasta vastupidavustesti aruandes esitatud soovitusi;

väljendab täielikku solidaarsust Moldovaga, kes seisab praegu silmitsi Kremli katsega destabiliseerida riiki poliitiliselt, manipuleerides selle gaasi- ja elektritarnetega;

taunib Venemaa energiavarustuse relvana kasutamise mõju leibkondadele ja ettevõtetele, kes selle tagajärjel seisavad silmitsi kõrgete energiahindade, kasvava sotsiaalse ebavõrdsuse, energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse ning inflatsiooni kasvuga, mis toob kaasa töötuse, toiduainete kõrged hinnad ja üldise elukalliduse kriisi; rõhutab, et ELi ja idapartnerluse riikide vahel on vaja enneolematut solidaarsust ning ühist reageerimist kiireloomuliste probleemide lahendamiseks ja nende kordumise vältimiseks tulevikus, selle asemel, et võtta vastu lahknevaid ühepoolseid meetmeid;

rõhutab vajadust puhtale energiale ülemineku järele, mis on peamine viis suurendada energiajulgeolekut ning teha lõpp ELi ja idapartnerluse riikide sõltuvusele fossiilkütustest ja uraanist, eriti kui need pärinevad kolmandatest riikidest; kutsub komisjoni ja idapartnerluse riike üles esitama tihedas koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste finantsasutustega täiendavaid kiireloomulisi meetmeid, mis suurendaksid oluliselt taastuvenergia võimsust ning edendaksid tugevat energiatõhususe ja säästmise poliitikat;

tuletab meelde, et ELis toodetakse umbes veerand elektrist ja pool vähese CO2 heitega elektrist tuumaenergia abil; märgib, et kuigi mõni liikmesriik on tuumaenergia vastu, valmistub mitu liikmesriiki uute tuumaelektrijaamade ehitamiseks; kordab, et ELi liikmesriigid ja idapartnerluse riigid vastutavad jätkuvalt täielikult oma energiaallikate jaotuse üle otsustamise eest, oma kodanikele ja ettevõtjatele taskukohase, stabiilse ja puhta energia tagamise võimaluste väljatöötamise eest ning kõige sobivama viisi valimise eest liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks, võttes arvesse iga riigi eripära ja piiranguid;

kordab oma toetust tihedamale energiaalasele koostööle ELi ja idapartnerluse riikide vahel, samuti idapartnerluse riikide endi vahel, eelkõige säästva energiatootmise edendamise teemal, mis suurendab nende energiajulgeolekut ja vastupanuvõimet, kaitstes samal ajal keskkonda, aidates kaasa kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele ja edendades huvitatud partnerite integreerimist Euroopa energiaturule; julgustab ELi kaaluma abikõlblike ja huvitatud idapartnerluse riikide koostöö ja osalemise võimaldamist energialiidus;

10.

märgib, et Euroopa rohelise kokkuleppe kui tervikliku strateegia edu, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks majanduseks, sõltub suurel määral tema võimest olla eeskujuks ja ergutada kiiremat puhtale energiale üleminekut väljaspool ELi piire, alustades oma naabrusest; rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi CO2 heite vähendamiseks ja keskkonna kaitsmiseks ELis ja idapartnerluse riikides ning järgida ambitsioonikat kliima- ja keskkonnapoliitikat, eriti selleks, et täita Pariisi kokkuleppest tulenevaid kohustusi; kutsub ELi ja idapartnerluse riikide valitsusi ja parlamente üles tugevdama õigusakte, mille eesmärk on üleminek puhtale energiale; julgustab idapartnerluse riike töötama ELi toetusel välja kavad nende osalemiseks Euroopa rohelises kokkuleppes;

11.

rõhutab, kui oluline on kehtestada piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, tagamaks, et ambitsioonikad ELi eesmärgid ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist tootmise ümberpaigutamise või impordi suurenemise kaudu; nõuab ELi toetust idapartnerluse riikidele, et stimuleerida CO2 hinnastamise poliitika väljatöötamist, mis on kooskõlas ELi poliitikaga; on seisukohal, et tulusid, mida EL võib koguda idapartnerluse riikide CO2-tasudest, tuleks kasutada peamiselt nende riikide majanduse CO2 heite vähendamise toetamiseks;

12.

täheldab, et energiamahukus on idapartnerlusriikides endiselt tunduvalt suurem kui ELi keskmine, ja rõhutab suurt energiasäästu potentsiaali nendes riikides; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on selliste õigus- ja institutsiooniliste raamistike kasutuselevõtmine ja säilitamine, millega määratakse kindlaks hoonete ja toodete energiatõhususe miinimumstandardid, nähakse ette stiimulid hoonete renoveerimiseks ning energiatõhususe suurendamiseks tööstusharudes ja VKEdes, edendatakse energiataristu optimeerimist ja kaasajastamist, sealhulgas riigihangete energiatõhususe miinimumkriteeriumide abil, ning tagatakse tarbijate asjakohane teavitamine, sealhulgas energiatarbimise täpne mõõtmine, informatiivne arvete koostamine ja energiaauditid;

13.

väljendab heameelt komisjoni esitatud hädaolukorra pakettide üle, mille eesmärk on käsitleda hinnavolatiilsust gaasi- ja elektriturgudel; on veendunud, et tõhustatud läbipaistvusmeetmeid ja meetmeid konkurentsivastase tegevuse ja turu kuritarvitamise vastu võitlemiseks tuleks pidevalt rakendada;

14.

nõuab kohustuslikke ja kõrgemaid gaasi- ja elektritarbimise vähendamise eesmärke, et reageerida viivitamata energiakriisile; väljendab heameelt ELi uute gaasihoidlate kohustuste üle; kutsub ELi üles looma solidaarsusmehhanisme, et aidata riike, kes on eriti hädas energiajulgeolekuga, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele kodanikele; rõhutab, kui oluline on teadmiste jagamine, et leida praegusest kriisist väljumiseks ühised lahendused;

15.

rõhutab tõhusa ja laiendatud energiasalvestustaristu otsustavat rolli energiavarustuskindluse parandamisel; nõuab suuremaid investeeringuid olemasoleva energiasalvestustaristu renoveerimisse ja uute rajatiste ehitamisse; nõuab idapartnerluse partnerite täielikku kaasamist ja uute ühiste energiasalvestusvõimsuste loomist; rõhutab selliste projektide pikaajalisi eeliseid energiavarustuskindluse parandamisel ja rohelisele energiale üleminekule kaasaaitamisel, kui need projektid on algusest peale ehitatud nii, et neid saab hõlpsasti kohandada saastevaba vesiniku salvestamiseks; rõhutab, et nendesse võimsustesse investeerimine ei lahendaks mitte ainult praegusest energiakriisist tulenevaid pakilisi probleeme, vaid oleks ka oluline samm ühiste CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisel;

16.

väljendab heameelt meetmete üle, mida komisjon ja idapartnerluse riigid on võtnud energiakriisi tagajärgede leevendamiseks ja olukorra halvenemise vältimiseks; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi ka idapartnerluse riikide kaasamiseks nendesse algatustesse, nagu ELi ühine gaasiostuplatvorm; toonitab, et kõik ostulepingud peavad olema kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega tarnete koguse ja kestuse osas, et saavutada fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine hiljemalt 2035. aastaks;

17.

rõhutab, et taastuvate energiaallikate arendamine on puhtale energiale ülemineku ja energiasõltumatuse tagamiseks tehtavate jõupingutuste oluline element ning aitab ühtlasi kaasa kohalike töökohtade loomisele, paremale õhukvaliteedile ning kodanike tervisele; väljendab heameelt taastuvenergia piirkondliku võrgustiku loomise üle Leedu ja Gruusia juhtimisel idapartnerluse energiatöörühma raames; võtab teadmiseks biomassi ja hüdroenergia kasutamise mõnes idapartnerluse riigis, kuid tuletab meelde vajadust tagada nende kestlikkus, tõhusus ja vastavus keskkonnanõuetele;

18.

rõhutab vajadust teha kiiresti jõupingutusi ühenduvuse parandamiseks, alustades 2017. aasta idapartnerluse tippkohtumisel heaks kiidetud tööprogrammis „20 eesmärki aastaks 2020“ kindlaks määratud eesmärkide täielikust rakendamisest; rõhutab elektriühenduste ja tarkvõrkude arendamise ja rahastamise tähtsust, et tagada siduvate kliima- ja energiaeesmärkide seadmiseks ja rakendamiseks vajaliku taristu olemasolu; tuletab meelde, et suurem ühenduvus ELi ja idapartnerluse riikide vahel suurendab energiajulgeolekut ja aitab idapartnerluse riike kindlalt Euroopaga siduda; nõuab, et praeguses geopoliitilises kontekstis seataks prioriteediks Ukraina ja Moldova ning ELi vahelise kestliku ühendatuse pikaajaline planeerimine ja sellesse investeerimine; nõuab jätkuvat toetust, et suurendada tehnilist suutlikkust selliste ühenduvusprojektide jaoks nagu Gruusia-Rumeenia Musta mere merekaabli projekt; rõhutab projekti rakendamise tähtsust, kuna see aitab tugevdada energiajulgeolekut Euroopas ja Kaukaasias ning arendada taastuvenergia sektorit ning suurendab piirkondadevahelisi transiidivõimalusi;

19.

tunnustab märkimisväärset rahalist ja tehnilist toetust, mida EL annab idapartneritele, kooskõlastatult ja koostöös teiste rahvusvaheliste osalejatega, et edendada CO2 heite vähendamist ja ühendatust; märgib, kui oluline on jätkata tehnilise toe pakkumist idapartneritele, et töötada välja investeeringuid võimaldav õigusraamistik ning säästvad kohalikud algatused CO2 heite vähendamise ja taastuvate energiaallikate valdkonnas; kiidab eelkõige heaks tööd mida on teinud EU4Energy ja EU4Climate algatused, investeeringud ja poliitikapõhised laenud naabruspoliitika investeerimisplatvormi raames, Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerlus, linnapeade pakt ning ELi eelarvetagatised laenudele Euroopa Investeerimispangalt ja teistelt rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt; ootab, et idapartnerluse majandus- ja investeerimiskava investeeriks energiatõhususse, taastuvenergiasse ja ühenduvusse, jälgiks kestlikkust ja viiks hoolikalt lõpule keskkonnamõju eelhindamise;

20.

märgib, et energiasüsteemi ümberkujundamine peab olema õiglane, kaasav ja kulutõhus ning tagama kestlikkuse, energiavarustuskindluse ja energia taskukohasuse; märgib, et kõrged fossiilkütuste hinnad on lisastiimul investeeringute ergutamiseks energia säästmise ja taastuvenergia projektidesse; juhib tähelepanu vajadusele reformida energia hinnakujundust ja maksustamist ning vähendada fossiilkütustele makstavaid valitsuse toetuseid, et vältida taastuvenergia kahjustamist muude energiavormide vastu ja valede hinnasignaalide andmist energia lõpptarbijatele;

21.

rõhutab vajadust toetada tarbijate mõjuvõimu suurendamist energia tootmisel, tarbimisel, salvestamisel ja müümisel, pidades silmas, et see võib aidata võidelda energiaostuvõimetusega; rõhutab detsentraliseeritud taastuvenergia tootmise potentsiaali, mis võib suurendada kohalike energiaallikate kasutamist, suurendada kohalikku energiavarustuskindlust ning edendada kogukonna arengut ja ühtekuuluvust;

22.

tuletab meelde, kui oluline on mitmekesistada energiavarustust ja vähendada sõltuvust energiaimpordist kolmandatest riikidest, eelkõige Venemaalt, lisaks idapartnerluse riikide energiasektorite ühenduvuse parandamisele, tagades samal ajal keskkonnasäästlikkuse; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele arendada Ida-Euroopas välja avatud, konkurentsivõimeline ja integreeritud energiaturg, mis võib luua rohkem võimalusi kaubanduseks, investeeringuteks, suutlikkuse suurendamiseks ja ühisprojektideks taastuvate energiaallikate, tarkvõrkude ja energiatõhususe valdkonnas;

23.

nõuab idapartnerluse raames tihedamat koostööd saastevaba vesiniku tootmise ja kasutamise valdkonnas ning vesiniku ühiste standardite edendamist; märgib, et taastumatu vesiniku importi tuleks piirata, et mitte kahjustada CO2 heite vähendamise püüdlusi;

24.

rõhutab, kui oluline on edendada tõenditel põhinevat energiapoliitikat, mis põhineb põhjalikel andmetel ja pideval järelevalvel, ning ergutab ELi edasist toetust idapartnerluse riikide haldussuutlikkuse tugevdamiseks selles valdkonnas, samuti parimate tavade vahetamise edendamist riikide vahel;

25.

tuletab meelde asjaomaste idapartnerlusriikide assotsieerimislepingutest, energiaühenduse asutamislepingust ning ulatuslikust ja laiendatud partnerluslepingust tulenevaid kohustusi, mis puudutavad ELi energiaalaste õigusaktide ülevõtmist või ühtlustamist; kutsub kõiki ELi ja idapartnerluse riike üles täielikult rakendama energiaühenduse asutamislepingut; on seisukohal, et lisaks antav rahaline toetus peaks sõltuma idapartnerlusriikide kohustuste tulemuslikust täitmisest ja jõustamisest, vajalike reformide elluviimisest ja Euroopa rohelise kokkuleppe raames ambitsioonikamate kohustuste võtmisest kooskõlas põhimõttega „rohkema eest rohkem“;

26.

kutsub nõukogu ja liikmesriike üles kiiresti ja märkimisväärselt suurendama oma toetust Ukrainale, et aidata tal end kaitsta Venemaa katsete eest hävitada Ukraina elutähtsat taristut, sealhulgas energeetika valdkonnas; rõhutab, et Ukraina ülesehitamine ja sõjajärgne taastumine peab keskenduma eelkõige energiasüsteemi taastamisele ja võimaluste loomisele, et Ukraina saaks rohelise elektri ja saastevaba vesiniku Euroopasse eksportimise keskuseks, suurendades energiaalast vastupanuvõimet ja edendades säästvat energiasüsteemi ümberkujundamist, ning et ta peab samuti ELi ja idapartnerluse riikide tugeval toetusel ja solidaarsusel võtma arvesse kestliku ühendatuse küsimust ELi ja idapartnerluse riikidega ja sellega tegelema;

27.

teeb kaaspresidentidele ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa naabruspoliitika ja laienemise volinikule, Euroopa välisteenistusele ning ELi liikmesriikide ja idapartnerlusriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 206, 8.8.2022, lk 1.

(2) ELT L 261 I, 7.10.2022, lk 1.

(3) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

(4) ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.

(5) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(6) ELT L 23, 26.1.2018, lk 4.

(7) EÜT L 246, 17.9.1999, lk 3.