20.4.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/68


AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA EUROOPA ÜHENDUSE VAHELISE TSIVIILLENNUNDUSE OHUTUSE REGULEERIMISE ALASE KOOSTÖÖ LEPINGU KAHEPOOLNE JÄRELEVALVENÕUKOGU

OTSUSE PROTOKOLL

OTSUS nr 0011 [2022/646]

Võttes arvesse, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu (edaspidi „leping“) muudatusega 1 laiendatakse lepingu artikli 2 punkti B kohaldamisala nii, et see hõlmab muu hulgas töötajatele lubade väljaandmist ja nende koolitamist;

võttes samuti arvesse, et lepingu muudetud artiklis 5 on ette nähtud, et lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes koostatakse lepingu uued lisad, mis seejärel jõustatakse vastavalt artikli 19 punktile C artikli 3 alusel asutatud kahepoolse järelevalvenõukogu otsusega,

teeb kahepoolne järelevalvenõukogu järgmise otsuse:

1.

Võtta vastu käesolevale otsusele lisatud lepingu 4. lisa („Lennutreeningseadmed“) bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Eri keeleversioonides esinevate tõlgendamislahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

2.

Võtta teadmiseks 4. lisa horvaadikeelse versiooni autentimist käsitlev ühisdeklaratsioon, millele kirjutavad alla lepinguosaliste esindajad.

3.

Lepingu 4. lisa („Lennutreeningseadmed“) jõustub kuupäeval, mil selle on allkirjastanud kõik allpool toodud isikud.

Kahepoolse järelevalvenõukogu nimel:

FÖDERAALNE LENNUAMET

TRANSPORDIMINISTEERIUM

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

 

EUROOPA KOMISJON

EUROOPA LIIT

ALLKIRJASTANUD:

Ali BAHRAMI

 

ALLKIRJASTANUD:

Filip CORNELIS

AMETI NIMETUS:

Lennundusohutusüksuse juht

 

AMETI NIMETUS:

Lennunduse direktor

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraat

KUUPÄEV:

19. november 2020

 

KUUPÄEV:

19. november 2020

KOHT:

Washington

 

KOHT:

Brüssel, Belgia


4. LISA

LENNUTREENINGSEADMED

1.   EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1.

Lepinguosalised on hinnanud üksteise standardeid, õigusnorme, tavasid ja menetlusi, mida kohaldatakse lennuki lennutegevust jäljendavate lennu täisimitaatorite korduvhindamise ja kvalifikatsiooni kehtivuse pikendamise suhtes, ning leidnud, et need on teise lepinguosalise kinnituste ja järelduste tunnustamiseks piisavalt ühilduvad. Käesolev lisa hõlmab lennu täisimitaatorite korduvhindamise ja kvalifitseerimisega seotud nõuetele vastavuse järelduste ning dokumentide vastastikust tunnustamist ja sellekohase tehnilise abi andmist. Ühtegi käesoleva lisa sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks lepinguosalise pädevust tegutseda kooskõlas lepingu artikliga 15.

1.2.

Käesoleva lisa kohaldamisala hõlmab selliste lennukeid jäljendavate C-, CG-, D- ja DG-taseme lennu täisimitaatorite korduvhindamist ja kvalifikatsiooni kehtivuse pikendamist, mille on kvalifitseerinud Föderaalne Lennuamet (FAA), Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuamet. Käesoleva lisa kohaldamisala võib laiendada, muutes käesolevat lisa vastavalt kahepoolse järelevalvenõukogu otsusele, mis on vastu võetud kooskõlas lepingu artikli 19 punktiga B.

1.3.

Käesoleva lisa kohaldamisala laiendatakse pärast seda, kui tehnilised asutused on võtnud vajalikke meetmeid usalduse suurendamiseks.

1.4.

Käesolev lisa ei hõlma lennutreeningseadmeid, mis asuvad väljaspool lepingu artiklis 12 sätestatud kohaldamisala.

2.   MÕISTED

2.1.

Käesolevas lisas kasutatakse lisaks lepingus kasutatavatele mõistetele järgmisi mõisteid:

a)

„lennu täisimitaatori (FFS) kvalifikatsioonitase“ – lennu täisimitaatori nõuetele vastavuse tase, mis põhineb asjaomase lennu täisimitaatori tehnilise suutlikkuse võrdlemisel kohaldatavates nõuetes sätestatud tehniliste hindamiskriteeriumidega. Lennu täisimitaatorid liigitatakse A-, B-, C- ja D-kategooriasse. Lisaks võivad teatavad ELi kvalifitseeritud seadmed omada seniste õiguste alusel AG-, BG-, CG- või DG-kvalifikatsioonitaset;

b)

„järeldus“ – sellise kontrolli tulemus, mille eesmärk on kindlaks teha, kas lennutreeningseade vastab kohaldatavatele nõuetele või mitte ja mille põhjal FAA, EASA või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuamet koostab kontrolli tulemusi või nõuetele mittevastavusi kajastava hindamisaruande;

c)

„lennutreeningseade (FSTD)“ –

i)

Euroopa Liidu puhul treeningseade, mis on lennukite puhul lennu täisimitaator, lennuelementide imitaator, lennuimitaator või instrumentaallennu algtreeningseade;

ii)

Ameerika Ühendriikide puhul treeningseade, mis on lennukite puhul lennu täisimitaator või lennuelementide imitaator;

d)

„lennu täisimitaator“ – õhusõiduki tüübi, mudeli või sarja piloodikabiini täismõõtmetes makett, mis hõlmab kõiki seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja lennutegevuses, piloodikabiinist väljavaadet imiteerivat visuaalsüsteemi ja koormusi tekitavat liikursüsteemi;

e)

„lennutreeningseadme hindamine“ – lennutreeningseadme võrdlemine selle eri tasemete suhtes kehtestatud tehniliste kriteeriumidega, mille alusel antakse välja asjaomase lennutreeningseadme kvalifikatsioon;

f)

„lennutreeningseadme käitaja“ – organisatsioon, kelle ülesanne on esitada otse EASA-le või asjakohasel juhul lennuametile taotlus konkreetse lennutreeningseadme kvalifikatsiooni kindlaksmääramiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks ning kes peab vastama määruse (EL) nr 1178/2011 ORA-osa nõuetele;

g)

„lennutreeningseadme sponsor“ – organisatsioon, kelle ülesanne on esitada otse FAA-le taotlus konkreetse lennutreeningseadme kvalifikatsiooni kindlaksmääramiseks ja selle kehtivuse pikendamiseks ning kes peab vastama Ameerika Ühendriikide föderaalõigusnormide koodeksi 14. jaotise 60. osa (edaspidi „60. osa“) nõuetele;

h)

„senised õigused“ –

i)

Ameerika Ühendriikide puhul lennutreeningseadme käitaja või sponsori õigus säilitada varasema nõuandva ringkirja alusel määratud kvalifikatsioonitase;

ii)

Euroopa Liidu puhul lennutreeningseadme käitaja või sponsori õigus säilitada varasemate õigusaktide alusel määratud kvalifikatsioonitase. Lisaks tähendab see, et lennutreeningseadme kasutajal on õigus nõuda varasemate õigusaktide alusel korraldatud koolituste, eksamite ja kontrollide käigus saadud kogemuse või kvalifikatsiooni arvesse võtmist;

i)

„üldine lennutreeningseadmete katsetamise juhend“ – ametiasutuse heaks kiidetud katsetamisjuhend, mis sisaldab kõiki FAA, EASA või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuameti korraldatud katsete tulemusi. Üldist lennutreeningseadmete katsetamise juhendit kasutatakse abimaterjalina tulevaste hinnangute andmisel;

j)

„lennutreeningseadmete katsetamise juhend“ – dokument, mille eesmärk on tõendada, et lennutreeningseadme lennu- ja juhitavusomadused vastavad ettenähtud piires simuleerimisel õhusõiduki omadele ning täidetud on kõik kohaldatavad nõuded;

k)

„eritingimused“ – nõuded, mis kummagi lepinguosalise lennu täisimitaatorite hindamise ja kvalifitseerimise regulatiivseid süsteeme võrreldes on üksteisest erinevad ning piisavalt olulised, et neid käesolevas lisas arvesse võtta.

3.   ÜHINE KOOSKÕLASTUSORGAN

3.1.   Koosseis

3.1.1.

Luuakse ühine kooskõlastusorgan, s.o lennutreeningseadmete järelevalvenõukogu (edaspidi „järelevalvenõukogu“), mis on aruandekohustuslik kahepoolse järelevalvenõukogu ees ning mida juhivad ühiselt EASA ja FAA lennundusstandardite direktorid. Järelevalvenõukogu koosseisu kuuluvad mõlema tehnilise asutuse lennutreeningseadmete asjatundjad.

3.1.2.

Ühine juhtkond võib kutsuda järelevalvenõukokku täiendavaid osalejaid, et hõlbustada käesoleva lisa eesmärkide täitmist.

3.2.   Volitused

3.2.1.

Järelevalvenõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva lisa tulemuslik toimimine ja kohaldamine. Järelevalvenõukogu ülesanded on järgmised:

a)

lennuimitaatorite hindamise ja kvalifitseerimise tehnilise rakenduskorra (TIP-S) väljatöötamine, heakskiitmine ja läbivaatamine, sealhulgas koostöö, abistamine, teabevahetus ning usaldust suurendavate meetmete jätkuv kohaldamine käesoleva lisaga hõlmatud protsesside puhul;

b)

asjakohaseid ohutusküsimusi käsitleva teabe vastastikune jagamine ja tegevuskavade koostamine nende lahendamiseks;

c)

käesoleva lisa järjekindla rakendamise tagamine;

d)

teabe vahetamine selliste õigusnormide kavandamise ja käimasoleva väljatöötamise kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

e)

teabe jagamine lepinguosaliste lennutreeningseadmete kvalifitseerimise süsteemide selliste oluliste muudatuste kohta, mis võivad mõjutada käesoleva lisa alust ja kohaldamisala;

f)

selliste tehniliste küsimuste lahendamine, mis kuuluvad tehniliste asutuste ja lennuametite pädevusse ja mida ei ole võimalik lahendada madalamal tasemel, ning

g)

käesoleva lisa muutmise ettepanekute esitamine kahepoolsele järelevalvenõukogule.

3.2.2.

Järelevalvenõukogu teavitab lahendamata küsimustest kahepoolset järelevalvenõukogu ning tagab käesolevat lisa käsitlevate kahepoolse järelevalvenõukogu otsuste rakendamise.

4.   RAKENDAMINE

4.1.

Tehnilised asutused koostavad järelevalve eesmärgil selliste lennu täisimitaatorite üldnimekirja, mille kvalifitseerimine kuulub käesoleva lisa kohaldamisalasse. Üldnimekirja koostamise ja pidamise protseduurid täpsustatakse TIP-Sis.

4.2.

FAA kvalifikatsiooni pikendamine

4.2.1.

Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatori puhul,

a)

millel on ELis kohaldatava kvalifitseerimisaluse kohaselt välja antud kehtiv kvalifikatsioon ja

b)

mis vastab käesolevas lisas sätestatud tingimustele, sealhulgas 1. liite kohastele FAA eritingimustele, olenemata sellest, kas asjaomase lennu täisimitaatori sertifikaadi omaniku suhtes kohaldatakse 60. osa nõudeid või mitte,

loetakse pärast EASA või asjakohasel juhul liikmesriigi lennuameti väljastatud hindamis- ja eritingimuste aruannete kättesaamist, läbivaatamist ja heakskiitmist täidetuks kõik FAA kvalifikatsiooni pikendamiseks vajalikud tehnilised nõuded.

4.2.2.

Pädev lennuamet, kes teeb käesoleva lisaga hõlmatud lennu täisimitaatori korduvhindamist, teeb käesoleva lisa 2. liites kindlaksmääratud toimingud.

4.3.

EASA kvalifikatsiooni pikendamine

4.3.1.

Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatori puhul,

a)

millele FAA on USAs kohaldatava kvalifitseerimisaluse kohaselt välja andnud kehtiva kvalifikatsiooni ja

b)

mis vastab käesolevas lisas sätestatud tingimustele, sealhulgas 1. liite kohastele ELi eritingimustele, olenemata sellest, kas asjaomase lennutreeningseadme sertifikaadi omaniku suhtes kohaldatakse ORA-osa nõudeid või mitte,

loetakse pärast FAA väljastatud hindamis- ja eritingimuste aruannete kättesaamist, läbivaatamist ja heakskiitmist täidetuks kõik EASA kvalifikatsiooni pikendamiseks vajalikud tehnilised nõuded.

4.4.

Hindamisaruannete vastastikune tunnustamine

4.4.1.

Kui käesoleva lisa tingimustest ei tulene teisiti, lepivad lepinguosalised kokku, et tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid esitavad teise lepinguosalise tehnilisele asutusele lennu täisimitaatorite korduvhindamist ja eritingimusi käsitlevaid aruandeid. Need aruanded peavad sisaldama selliseid järeldusi ELi ja USA asjakohastele nõuetele vastavuse kohta, mille alusel on võimalik asjaomane lennu täisimitaator vastavalt vajadusele kas kvalifitseerida või selle kvalifikatsiooni pikendada.

4.5.

Hindamisaruannetes esitatud järelduste suhtes võetavad järelmeetmed

4.5.1.

Lennutreeningseadme käitaja või sponsor kõrvaldab järeldustega seotud probleemid koostöös hindamise korraldanud tehnilise asutuse või lennuametiga, välja arvatud juhul, kui asjaomane tehniline asutus on TIP-Sis kindlaksmääratud juhtudel ette näinud teistsuguse korra. Kui selleks, et veenduda järeldusega seotud probleemi kõrvaldamises, on vaja korraldada kohapealne kontrollkäik, peab selle tegema hindamise korraldanud tehniline asutus või asjakohasel juhul lennuamet, tingimusel et selleks on piisavalt vahendeid.

4.6.

Korduvhindamiste kohaldamisalast väljapoole jäävate probleemide korral annab kummagi lepinguosalise tehniline asutus või asjakohasel juhul lennuamet teise lepinguosalise tehnilisele asutusele või lennuametile taotluse korral ja vastastikusel kokkuleppel lennu täisimitaatorite hindamiseks vajalikku abi. Tehnilised asutused või lennuametid võivad sellise tehnilise abi osutamisest keelduda vahendite puudumise tõttu. Selline abi võib hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)

taotluse korral uurimise korraldamine ja aruannete koostamine;

b)

taotluse korral andmete hankimine ja esitamine ning

c)

lennu täisimitaatori erihindamise korraldamine pärast seadme ümberpaigutamist või muutmist.

4.7.

Ohutusprobleemide korral võivad tehnilised asutused korraldada seadmete sõltumatuid hindamisi kooskõlas lepingu artikli 15 punktiga B.

4.8.

Kummagi lepinguosalise poolt tema organisatsioonilises struktuuris, õigusnormides, menetlustes, poliitikasuundumustes või standardites, sealhulgas tehniliste asutuste ja lennuametite organisatsioonilises struktuuris, õigusnormides, menetlustes, poliitikasuundumustes või standardites tehtavad muudatused võivad mõjutada käesoleva lisa rakendamise alust. Lepinguosalised teatavad teineteisele tehniliste asutuste ja asjakohasel juhul lennuametite kaudu võimalikult varakult sellistest kavandatavatest muudatustest ning arutavad, mil määral need mõjutavad käesolevat lisa. Kui lepingu artikli 15 punkti C alusel korraldatud konsultatsioonide tulemusena jõutakse kokkuleppele käesoleva lisa muutmises, püüavad lepinguosalised tagada, et muutmine jõustub samal ajal või võimalikult kiiresti pärast selle aluseks olnud muudatuse jõustumist või tegemist.

5.   TEABEVAHETUS JA KOOSTÖÖ

5.1.

Tehnilised asutused säilitavad ja jagavad omavahel käesoleva lisa erinevate tehniliste aspektidega seotud kontaktpunktide nimekirja.

5.2.

Tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid edastavad kõik teated, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni, inglise keeles.

5.3.

Teabe vahetamisel esitatakse kõik kuupäevad järgmises vormingus: PP KKK AAAA, nt 05. MAY 2014.

5.4.

Tehnilised asutused ja lennuametid teatavad teineteisele käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate lennu täisimitaatorite suhtes kehtestatud eranditest.

5.5.

Hindamisjuhend

Tehnilised asutused ja lennuametid esitavad vähemalt 30 kalendripäeva enne hindamist läbivaatamiseks kõik erijuhised või taotlused, mis tuleb hindamise käigus täita.

6.   KVALIFIKATSIOONINÕUDED NÕUETELE VASTAVUSE JÄRELDUSTE TUNNUSTAMISEKS

6.1.   Põhinõuded

6.1.1.

Kummagi lepinguosalise tehniline asutus ja asjakohasel juhul lennuamet tõendab teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve tegemiseks lennutreeningseadmete üle. Selleks et lennu täisimitaatoreid teineteise nimel hinnata, peavad tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid tõendama, et neil on olemas järgmised tõhusad ja piisavad vahendid:

a)

õiguslik ja regulatiivne struktuur;

b)

organisatsiooniline struktuur;

c)

vahendid, sealhulgas piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid;

d)

tehniliste töötajate koolitamise programm;

e)

asutusesisene tegevuspoliitika ning sealsed protsessid ja menetlused, sealhulgas kvaliteedisüsteem;

f)

dokumendid ja andmed;

g)

järelevalveprogramm ning

h)

reguleeritud üksuste ja seadmetega seotud asjakohased volitused.

6.2.   Esialgne usaldus

6.2.1.

Kummagi lepinguosalise tehniline asutus on tõendanud esialgset usaldust suurendavate meetmete abil teise lepinguosalise tehnilisele asutusele, et on kehtestanud tulemusliku süsteemi regulatiivse järelevalve tegemiseks käesoleva lisaga hõlmatud tegevuse üle. Kummagi lepinguosalise tehnilised asutused on esitanud tõendeid ka oma kvaliteediauditite ja standardimistoimingute, sealhulgas punkti 6.3.1 kohaste lennuameti auditite tulemuslikkuse kohta.

Enne kui lennuamet alustab lennu täisimitaatorite hindamist USA tehnilise asutuse nimel, peab ELi tehniline amet andma asjaomasele lennuametile TIP-Si sätete kohase hinnangu.

6.3.   Jätkuv usaldus

6.3.1.

Tehnilised asutused ja lennuametid esitavad ka edaspidi üksteisele tõendeid selle kohta, et nad teevad käesoleva punktis 6.1.1 kirjeldatud tulemuslikku järelevalvet kooskõlas TIP-Si asjakohaste sätetega, mille on välja töötanud ja heaks kiitnud järelevalvenõukogu.

a)

Tehnilised asutused ja asjakohasel juhul lennuametid teevad eelkõige järgmist:

i)

EASA-l on õigus osaleda vaatlejana FAA kvaliteediauditites ja standardimiskoosolekutel; FAA-l on õigus osaleda vaatlejana EASA standardimistoimingutes;

ii)

tagavad, et lennutreeningseadmete käitajad või sponsorid annavad vastavalt vajadusele mõlemale tehnilisele asutusele juurdepääsu auditite, hindamiste ja ülevaatuste korraldamiseks;

iii)

teevad kättesaadavaks selliste auditite, standardimise ja vastastikuste kontrollide aruanded, mida kohaldatakse käesoleva lisa suhtes;

iv)

jagavad asjakohast ohutusteavet ja teavet selliste teadaolevate piirangute kohta, mis võivad mõjutada lennuameti või tehnilise asutuse suutlikkust täita kõiki kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid või kõiki lepinguga ette nähtud ohutusnõudeid;

v)

loovad asjaomastele töötajatele võimaluse osaleda käesoleva lisa alusel kohaldatavates auditites ja inspekteerimistes;

vi)

teevad kättesaadavaks lennutreeningseadmete käitajate või sponsorite aruanded, sealhulgas hindamisaruanded ja eritingimuste aruanded;

vii)

osutavad lennu täisimitaatoreid käsitlevate riigikeelsete aruannete ja dokumentide läbivaatamisel lennuameti büroos vajaduse korral tõlkeabi ning

viii)

aitavad üksteisel kõrvalda järeldustega seotud probleeme, mis on kindlaks tehtud vastastikuse kontrolli käigus.

b)

ELi tehniline asutus teeb täiendavaid standardimisauditeid selle tagamiseks, et lennuamet vastaks lisas sätestatud tingimustele ja eelkõige FAA eritingimustele, mida kohaldatakse ELis asuvate lennu täisimitaatorite suhtes, nagu on täpsustatud TIP-Sis.

c)

Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei suuda täita punktis 6.3.1 sätestatud nõuet, teavitavad tehnilised asutused sellest teineteist esimesel võimalusel. Kui üks tehniline asutus leiab, et tehniline pädevus ei ole enam piisav, konsulteerivad tehnilised asutused omavahel ja pakuvad välja tegevuskava, mis sisaldab puuduste kõrvaldamiseks vajalikke parandusmeetmeid.

d)

Kui üks tehniline asutus või lennuamet ei kõrvalda puudusi tegevuskavaga ette nähtud aja jooksul, võib ükskõik kumb tehniline asutus edastada küsimuse järelevalvenõukogule.

e)

Kui üks lepinguosaline kavatseb käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluva tehnilise asutuse või lennuameti järelduste või kvalifikatsioonide tunnustamise peatada, teavitab ta sellest kooskõlas lepingu artikli 18 punktiga A viivitamata teist lepinguosalist.

7.   UURIMINE JA TÄITEMEETMED

7.1.

Mõlemal lepinguosalisel on õigus võtta täitemeetmeid selliste lennutreeningseadmete käitajate või sponsorite suhtes, millel on FAA või EASA heakskiit.

7.2.

Vastavalt lepingu artiklile 8 teatavad mõlemad lepinguosalised oma tehnilise asutuse ja asjakohasel juhul lennuametite kaudu viivitamata igast uurimisest ja käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluva nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks võetud meetmetest, kui mittevastavuse korral võib kohaldada lennu täisimitaatori kvalifikatsiooni tühistamist, peatamist, madalamale tasemele viimist või trahvi määramist.

7.3.

Lennu täisimitaatori kvalifikatsiooni tühistamise või peatamise korral teavitab tehniline asutus ja asjakohasel juhul lennuamet sellest teist tehnilist asutust.

7.4.

Eespool nimetatud teated edastatakse teise lepinguosalise asjakohasele kontaktpunktile.

8.   ÜLEANDMISSÄTTED

8.1.

USA ja Ühendkuningriigi vahel kokku lepitud lennuimitaatorite rakendamise korra kohaselt kvalifitseeritud lennuimitaatorite puhul jätkatakse korduvhindamisi seni, kuni punktis 8.2 kirjeldatud hindamistoimingute üleandmine on lõpule viidud. (USA ja Ühendkuningriik leppisid 20. detsembril 1995 kokku lennuimitaatorite rakendamise korras, mis vaadati läbi 6. oktoobril 2005. Kokkulepe sõlmiti vastavalt Ameerika Ühendriikide valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahelisele lennundusohutuse edendamise lepingule, mis allkirjastati 12. detsembril 1995 Londonis).

8.2.

Lepinguosalised lepivad kokku, et lennu täisimitaatorite hindamisõiguste üleandmine käesoleva lisa alusel toimub vastavalt järgmistele üleandmissätetele.

a)

Enne hindamisõiguste üleandmist peab piisav hulk töötajaid osalema lennuameti ja tehniliste asutuste korraldatud käesoleva lisa ning ELi ja USA (vastavalt vajadusele) eritingimustega seotud protseduur käsitleval koolitusel.

b)

Kui piisav hulk töötajaid on koolitusel osalenud, annavad tehnilised asutused kvalifitseeritud lennu täisimitaatorite hindamise õigused üle tehnilistele asutustele või asjakohasel juhul lennuametitele.

c)

Õigused antakse üle 18 kuu jooksul alates käesoleva lisa jõustumise kuupäevast.

d)

Tehnilised asutused ja lennuametid lepivad kokku menetluse ja ajakava järgmise kohta:

i)

korduvhindamiste ajakava vastavusse viimine ja

ii)

kõikide hindamiste tegemine kooskõlas käesoleva lisaga.

9.   LÕIVUD

9.1.

Lõivud peavad olema kooskõlas lepingu artikliga 14 ning kohaldatavate regulatiivsete nõuetega.

1. liide

ERITINGIMUSED

1.   ELi ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE USAs ASUVATE LENNUKEID JÄLJENDAVATE TÄISIMITAATORITE SUHTES

1.1.

Punktis 4.3.1 osutatud ja TIP-Sis täpsustatud eritingimused on järgmised.

a)

Lennutreeningseadme sponsor peab edastama FAA-le järgmised dokumendid:

i)

korduvhindamise kaust;

ii)

iga-aastased kasutusandmed;

iii)

imitaatori ohutuskontrollide tulemused (määruse (EL) nr 1178/2011 ORA.FSTD.115 osa punkt b) ning

iv)

EASA poolt lennutreeningseadmete kohta väljastatud teabelehtedes tehtud muudatused.

b)

Instruktori juhtimiskeskuse käitamise juhend peab sisaldama ELi standardite kohase käitamise juhendit.

c)

Instruktori juhtimiskeskuse seaded ja näidikud peavad olema kooskõlas rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI).

d)

Hinnatakse vähemalt ühe kvalifitseerimiseks deklareeritud Euroopa lennulennujaama/lennuvälja mudelit, millel on nõuetekohased modelleerimis- ning navigatsiooni- või sidefunktsioonid.

e)

I, II või III kategooria (vastavalt vajadusele) instrumentaallähenemist ja starti halva nähtavuse tingimustes demonstreeritakse mõne Euroopa lennuvälja näitel ning asjakohaseid seadeid peab saama valida instruktori juhtimiskeskusest.

f)

Lennu täisimitaator peab kajastama konfiguratsiooni, mida imiteeritava lennuki puhul Euroopas kasutatakse.

g)

Hindamise käigus sooritatakse pidev ja katkematu lennuetapp.

h)

Iga hindamise käigus hinnatakse kõiki lennu täisimitaatorite EASA kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud mootorseadeid.

i)

Kui ühele lennu täisimitaatori eri avioonikaseadistustele on välja antud mitu lennu täisimitaatorite EASA kvalifikatsioonisertifikaati, tuleb iga hindamise käigus hinnata kõiki seadistusi (vajaduse korral iga mootorseade puhul).

j)

Hindamise käigus tuleb teha sellised lennu täisimitaatoriga seotud ja Euroopa nõuetele vastavad objektiivsed, funktsionaalsed ja subjektiivsed testid, mida FAA lennu täisimitaatorite suhtes kohaldatav standardne kvalifikatsioonitase ei hõlma.

2.   FAA ERITINGIMUSED, MIDA KOHALDATAKSE ELis ASUVATE LENNUKIT JÄLJENDAVATE LENNU TÄISIMITAATORITE SUHTES

2.1.

Punktis 4.2.1 osutatud ja TIP-Sis täpsustatud eritingimused on järgmised.

a)

Lennutreeningseadme käitaja peab tegema järgmist:

i)

esitama lennuametile või asjakohasel juhul EASA-le tõendid selle kohta, et FAA lennutreeningseadmeid käsitlevad õigusaktid on inkorporeeritud üldisesse lennutreeningseadmete katsetamise juhendisse, ja

ii)

tegema kindlaks FAA lennu täisimitaatorite avaldatud konfiguratsioonide nimekirjas tehtud muudatused.

b)

Instruktori juhtimiskeskuse käitamise juhend peab sisaldama USA standardite kohase käitamise juhendit.

c)

Instruktori juhtimiskeskuse seaded ja näidikud peavad olema kooskõlas USA mõõtühikute süsteemiga.

d)

Hinnatakse vähemalt ühe USA lennujaama/lennuvälja heakskiidetud kvalifikatsioonimudelit, mis on varustatud nõuetekohaste modelleerimis- ning navigatsiooni- või siderajatistega.

e)

I, II või III kategooria (vastavalt vajadusele) instrumentaallähenemist demonstreeritakse mõne USA lennuvälja näitel ning asjakohaseid seadeid peab saama valida instruktori juhtimiskeskusest.

f)

Lennu täisimitaator peab kajastama konfiguratsiooni, mida imiteeritava lennuki puhul USAs kasutatakse.

g)

Iga hindamise käigus hinnatakse kõiki lennu täisimitaatorite FAA kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud konfiguratsioone.

h)

Sooritatakse ringlähenemine USA lennujaamale, kasutades suurimat võimalikku maandumismassi.

i)

Hindamise käigus tuleb teha sellised lennu täisimitaatoriga seotud ja USA nõuetele vastavad objektiivsed, funktsionaalsed ja subjektiivsed testid, mida Euroopa lennu täisimitaatorite suhtes kohaldatav standardne kvalifikatsioonitase ei hõlma.


2. liide

LENNUAMETI TEGEVUS

FAA nimel tegutsev pädev lennuamet peab kõikide käesoleva lisaga hõlmatud lennu täisimitaatorite korduvhindamise puhul vastavalt TIP-Sis täpsustatud nõuetele tegema järgmist.

1.

Määrama kindlaks korduvhindamise kuupäeva ja edastama selle FAA-le.

2.

Tegema ettevalmistusi hindamise korraldamiseks. Hindamist tegev lennuameti inspektor peab tegema järgmist:

a)

välja selgitama eritingimused;

b)

hankima asjakohased vormid ja kontrollinimekirjad ning

c)

kindlaks tegema korduvhindamiste vahelisel ajal toimunud muudatused.

3.

Tegema hindamise, võttes arvesse eritingimusi ja TIP-Si asjakohaseid sätteid.

4.

Tegema hindamisjärgsed toimingud, mis muu hulgas hõlmavad

a)

järgmise teabe/dokumentide edastamist FAA-le viie tööpäeva jooksul pärast hindamise lõpuleviimist:

i)

hindamisaruanne;

ii)

lennu täisimitaatori konfiguratsioonide nimekiri ning

iii)

eritingimuste aruanne;

b)

käesoleva lisa punktis 4.5.1 osutatud kohapealse kontrollkäigu korraldamist.


ÜHISDEKLARATSIOON

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu esindajad kinnitavad, et 30. juunil 2008 Brüsselis allkirjastatud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Ühenduse vahelise tsiviillennunduse ohutuse reguleerimise alase koostöö lepingu (edaspidi „leping“) 4. lisa horvaadikeelse versiooni saab autentida diplomaatiliste nootide vahetamise teel Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel.

Samuti kinnitavad nad, et lepingus sätestatu kohaselt on lepingu või selle 4. lisa eri keeleversioonides esinevate tõlgendamislahknevuste korral ülimuslik ingliskeelne tekst.

Käesolev ühisdeklaratsioon on lepingu lahutamatu osa.

Ameerika Ühendriikide nimel

Euroopa Liidu nimel