Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu RAKENDAMISE PROTOKOLL (2021–2026)
EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“)
ja
GABONI VABARIIK (edaspidi „Gabon“),
edaspidi koos „lepinguosalised”,
VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi neid suhteid tihendada,
OLLES Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu (edaspidi „leping“) osalised,
TULETADES MEELDE lepingu sätteid,
TULETADES samuti MEELDE põhimõtet, mille järgi peavad kõik riigid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada mereressursside säästev majandamine ja kaitse ning teha sel eesmärgil üksteisega koostööd,
KINNITADES taas eesmärki tagada mere bioloogiliste ressursside ülejäägi säästev kasutamine,
KINNITADES veel kord ühiste kalavarude säästva ühiskasutuse ja ühise majandamise tagamise eesmärki,
ARVESTADES, et on oluline edendada rahvusvahelist koostööd teadusuuringute valdkonnas,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse lepingu artiklis 1 esitatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„püügitegevus“ – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine;
|
|
2)
|
„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon;
|
|
3)
|
„Gaboni ametiasutused“ – Gaboni kalanduse eest vastutav ministeerium;
|
|
4)
|
„saak“ – mereveeliigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;
|
|
5)
|
„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;
|
|
6)
|
„delegatsioon“ – Euroopa Liidu delegatsioon Gabonis;
|
|
7)
|
„tõsine vaidlus“ – lahkarvamused, mis tulenevad käesoleva protokolli tõlgendamisest ja takistavad selle rakendamist;
|
|
8)
|
„peibutuspüügivahend“ – kunstlik või looduslik objekt pinnal, mille alla kogunevad eri kalaliigid, mida see objekt ligi meelitab, suurendades seeläbi nende liikide püüdmise tõenäosust;
|
|
9)
|
„Gaboni õigusaktid“ – Gaboni kalapüüki käsitlevad õigusaktid;
|
|
10)
|
„kalalaevatunnistus“ – haldusluba, mille Gaboni ametiasutused on väljastanud ettevõtjale, kellel on õigus teatava ajavahemiku jooksul Gaboni kalapüügipiirkonnas kala püüda; see on samaväärne kalapüügiloaga, mis on määratletud liidu õigusaktides;
|
|
11)
|
„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kala- või abilaev;
|
|
12)
|
„abilaev“ – laev, välja arvatud laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kala püüdmiseks või ligi meelitamiseks mõeldud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette püügitoiminguid;
|
|
13)
|
„vaatleja“ – isik, keda riiklik asutus on vastavalt lisale volitanud jälgima püügitegevuse suhtes kohaldatavate reeglite rakendamist või jälgima kõnealust tegevust teaduseesmärkidel;
|
|
14)
|
„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;
|
|
15)
|
„kalapüügivõimalused“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi või püügikoormusena;
|
|
16)
|
„protokoll“ – käesoleva lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;
|
|
17)
|
„vette tagasi lastud saak“ – saak, mida pardale ei jäeta;
|
|
18)
|
„lubatud kogupüügi ülejääk“ – lubatud kogupüügi see osa, mida rannikuriik ei püüa ja mille tagajärjel jääb individuaalsete kalavarude üldine kasutamise tase alla sellise taseme, mis võimaldab varudel taastuda, ning mille puhul hoitakse püütavate liikide populatsioone üle parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhineva soovitava taseme;
|
|
19)
|
„ümberlaadimine“ – ühe kalalaeva püütud saagi osaline või täielik üleviimine teisele laevale, sealhulgas ladustamine konteinerites või muudes pakendites vastavalt Gaboni õigusaktidele;
|
|
20)
|
„Gaboni kalapüügipiirkond“ – see osa Gaboni jurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest, kus Gabon lubab liidu laevadel kala püüda vastavalt lepingu artiklile 5.
|
Artikkel 2
Eesmärk ja kohaldamisaeg
1. Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada lepingut, täpsustades eelkõige liidu laevade Gaboni kalapüügipiirkonnale juurdepääsu tingimusi ja säästva kalapüügi partnerluse rakendamise sätteid.
2. Käesolevat protokolli kohaldatakse vastavalt artiklile 24 viie aasta jooksul alates selle allkirjastamise kuupäevast.
Artikkel 3
Kohaldamisala
Käesolevat protokolli kohaldatakse
|
a)
|
Gaboni kalapüügipiirkonna suhtes, mille geograafilised koordinaadid on esitatud lisa 1. liites. See määratlus ei mõjuta läbirääkimisi Gaboni kalapüügipiirkonnaga piirnevate rannikuäärsete riikide merealade piiritlemise ega üldiselt kolmandate riikide õiguste üle;
|
|
b)
|
lisa 2. liites loetletud sihtliikide suhtes, välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude rahvusvaheliste lepingute ja Gaboni õigusaktidega kaitstud või keelatud liigid;
|
|
c)
|
liidu laevade püügitegevuse suhtes Gaboni kalapüügipiirkonnas.
|
Artikkel 4
Protokolli ja lepingu vaheline seos
Käesoleva protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ning sellega kooskõlas.
Artikkel 5
Protokolli ning muude lepingute ja õigusaktide vaheline seos
Käesoleva protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas
|
a)
|
ICCATi või muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide, näiteks Guinea lahe piirkondliku kalanduskomisjoni soovituste ja otsustega;
|
|
b)
|
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega;
|
|
c)
|
Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendiga (FAO);
|
|
d)
|
FAO) 2009. aasta konverentsil heaks kiidetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sadamariigi võetavaid meetmeid käsitleva lepinguga;
|
|
e)
|
ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu (Cotonou leping) artiklis 9 nimetatud või sellele järgneva liidu ja AKV riikide vahelise lepingu samaväärsesse artiklisse üle võetud oluliste osadega,
|
ning viisil, mis on nendega kooskõlas.
Artikkel 6
Juurdepääs lubatud kogupüügi ülejäägile ja juurdepääs teaduslike nõuannete põhjal
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et liidu laevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on selgelt ja läbipaistvalt kindlaks tehtud parimate olemasolevate teaduslike nõuannete ning asjakohase teabe põhjal, mida lepinguosalised vahetavad asjaomaste kalavarude kogu püügikoormuse kohta kõigi Gaboni kalapüügipiirkonnas tegutsevate laevastike poolt.
2. Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised juurdepääsetavate varude kindlaksmääramisel igakülgselt arvesse piirkondliku tasandi teadushinnanguid ning pädevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmeid.
Artikkel 7
Majanduskoostöö ja väärtustamine
1. Vastavalt lepingu artiklile 8 teevad lepinguosalised koostööd kalanduse ning sellega seotud sektorite majandus-, kaubandus-, teadus- ja tehnikaküsimustes. Selleks lepivad nad kokku luua ettevõtjatega konsulteerimise süsteemi, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda ning teha Gaboni rakendatud riikliku valdkondliku arengustrateegia raames kindlaks koostöö- ja investeerimisvõimalused kalandussektoris. Konsulteerimissüsteem koosneb korrapärastest kohtumistest, mille tulemuseks võivad olla eelkõige ühiskomisjonile esitatavad ettepanekud ja soovitused või tegevuskoostöö. Vajaduse korral põhineb see ka valdkondliku toetuse erimeetmete rahastamisel.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada Gaboni kalapüügipiirkonnas tegutsevate liidu laevade püütud saagi lossimist sadamates.
3. Gabon julgustab ettevõtjaid või ettevõtjate rühmi Gaboni kalapüügipiirkonnas püütud kalavarusid täielikult või osaliselt kohapeal ümber laadima, lossima ja väärtustama. Selleks kehtestab Gabon ettevõtjate huvides stimuleerimiskavad kooskõlas Gaboni õigusaktidega.
4. Olenevalt pardavarustamise ja sellega seotud teenuste osutamisest püüavad liidu laevad hankida Gabonis oma püügitegevuseks vajalikke kaupu ja teenuseid.
5. Lepinguosalised toetavad nii inimeste kui ka institutsioonide suutlikkuse suurendamist kalandussektoris, et parandada oskuste arendamist ja suurendada koolitussuutlikkust ning aidata kaasa säästvale püügitegevusele Gabonis ja sinise majanduse arengule.
6. Käesolev protokoll aitab arendada lepinguosaliste vahelisi kaubandussuhteid ja selles on võetud arvesse majanduspartnerluslepinguga seotud arengusuundi. Selleks arutavad lepinguosalised korrapäraselt, kuidas hõlbustada Gabonist pärit kalandustoodete pääsu Euroopa turule.
II OSA
ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 8
Liidu laevadele lubatud juurdepääs
1. Liidu laevadel on juurdepääs Gaboni kalapüügipiirkonnale järgmises ulatuses:
|
a)
|
27 tuunipüügiseinerit;
|
|
b)
|
6 ritvõngedega tuunipüügilaeva;
|
|
c)
|
4 traalerit, mis püüavad peamiselt põhjalähedasi koorikloomi uurimusliku kalapüügi raames ja vastavalt lisas sätestatud tingimustele.
|
Lisaks võivad tuunipüügiseinerite abilaevad Gaboni kalapüügipiirkonda siseneda lisa I peatüki punktis 3 sätestatud tingimustel.
2. Käesolevat artiklit kohaldatakse artiklites 17 ja 18 sätestatud tingimustel. Laevale kalalaevatunnistuse saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomaniku kasutatavad maksetingimused on sätestatud lisas.
Artikkel 9
Vastavus Gaboni õigusaktidele
1. Säästvat kalapüüki käsitlevate õigusaktide järgimise tagamiseks järgivad Gaboni kalapüügipiirkonnas tegutsevad liidu laevad Gaboni õigusakte, välja arvatud juhul, kui lepingus või käesolevas protokollis on sätestatud teisiti. Gaboni ametiasutused teatavad liidu ametiasutustele kohaldatavatest seadustest ja määrustest hiljemalt üks kuu enne käesoleva protokolli kohaldamise alguskuupäeva.
2. Liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et liidu kalalaevad järgivad lepingut ning seadusi ja määrusi, millest Gabon on teatanud lõike 1 kohaselt, ning tagada käesoleva protokolliga ette nähtud püügitegevuse seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate sätete tõhus rakendamine.
3. Liidu laevad peavad tegema koostööd seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Gaboni ametiasutustega.
4. Lepinguosalised teavitavad teineteist kõikidest muudatustest oma kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva protokolli raames.
5. Kõik õigusaktide muudatused, mis mõjutavad liidu laevade tegevust Gaboni kalapüügipiirkonnas, on liidu laevade suhtes kohaldatavad alates 60 päeva möödumisel sellest, kui liidu ametiasutused on Gaboni ametiasutuste teate kätte saanud.
Artikkel 10
Diskrimineerimiskeeld ja läbipaistvus
1. Lepingu artikli 3 lõike 1 järgi kehtivad liidu laevastiku suhtes sama soodsad tehnilised püügitingimused, nagu kohaldatakse teiste samade omadustega ja samade liikide püügiga tegelevate laevastike suhtes. Gaboni ametiasutused kohustuvad tagama, et juurdepääs Gaboni kalapüügipiirkonnale on seotud liidu laevastiku tegevusega ja et liidu kalalaevastik saab asjakohase osa kalavarudest.
2. Lepinguosalised kohustuvad vahetama ja avaldama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel Gaboni kalapüügipiirkonda siseneda, ja sellest tingitud püügikoormuse kohta, eelkõige väljastatud püügilubade arvu ja püütud saagi kohta.
3. Liit kohustub tegema Gabonile kord kvartalis kättesaadavaks koondandmed Gaboni kalapüügipiirkonnas püütud saagi koguste ja lossimiskohtade kohta ning võimaluse korral ka vaatlusaruannete asjakohased andmed.
Artikkel 11
Andmete töötlemine ja konfidentsiaalsus
1. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et liidu laevade ja nende püügitegevusega käesoleva protokolli raames seotud isikuandmeid või tundlikku äriteavet või liidus kasutatavate sidesüsteemidega seotud tundlikku äriteavet töödeldakse kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega, sealhulgas käesolevas artiklis sätestatud põhimõtetega.
2. Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas asjakohaste ICCATi ja muude piirkondlike kalandusorganisatsioonide sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed püügitegevuse kohta Gaboni vetes, sealhulgas andmed saagi ja püügikoormuse kohta.
3. Pädevad asutused kasutavad lõikes 1 nimetatud andmeid ja teavet üksnes lepingu rakendamiseks. Lepinguosalised võivad satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemi (VMS) andmeid sellegipoolest kasutada häda-, otsingu- ja päästeolukordades või meresõiduohutuse eesmärkidel.
4. Liidu laevadega seotud isikuandmeid ei avalikustata. Isikuandmeid töödeldakse sobival viisil, tagades nende turvalisuse, sealhulgas kaitse ilma loata või ebaseadusliku töötlemise eest.
5. Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati. Liidu edastatud isikuandmete suhtes võib ühiskomisjon kehtestada asjakohased kaitsemeetmed ja õiguskaitsevahendid kooskõlas asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega.
Artikkel 12
Ainuõigus
1. Lepingu artikli 6 kohaselt tegelevad liidu laevad Gaboni kalapüügipiirkonnas kalapüügiga üksnes juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt välja antud kalalaevatunnistus.
2. Gaboni ametiasutused annavad liidu laevadele kalalaevatunnistuse välja üksnes käesoleva protokolli raames. Käesoleva protokolliga hõlmamata liidu laevadele on keelatud välja anda ükskõik missugust kalalaevatunnistust, eelkõige otseluba.
Artikkel 13
Rahaline toetus
1. Käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 nimetatud rahaline toetus 13 000 000 eurot.
2. Liidu rahaline toetus hõlmab järgmist:
|
a)
|
hüvitis juurdepääsu eest Gaboni kalapüügipiirkonna vetele ja kalavarudele, arvutatuna 32 000 tonni suuruse aastase viitkoguse alusel – aastasumma 1 600 000 eurot, ning
|
|
b)
|
toetus Gaboni kalanduspoliitika rakendamiseks – aastasumma 1 000 000 eurot.
|
Lisaks on laevaomanike makstav kogutoetus hinnanguliselt vähemalt võrdne liidu toetusega.
3. Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse artiklites 15, 17, 18, 22 ja 23 sätestatud tingimustel.
4. Kui liidu laevade püük ületab mis tahes aastal aastase viitkoguse, lisatakse lõike 2 punktis a sätestatud hüvitisele kõnealusel aastal püütud saagi kogus, mis ületab viitkogust, korrutatuna summaga 50 eurot tonni kohta.
Artikkel 14
Maksed
1. Liit maksab artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud hüvitise esimesel aastal hiljemalt kuuskümne päeva möödumisel käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast ja järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokolli ajutise kohaldamise aastapäeval.
2. Liit kolme kuu jooksul pärast püügi kinnitamist vastavalt lisa V peatükile tasuda viitkogust ületava püügi eest makstavad summad vastavalt artikli 13 lõikele 4. Kui liidu laevade püütud kogus on suurem kui kahekordne viitkogus, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.
3. Artiklis 13 nimetatud rahalise toetuse iga osa makstakse Gaboni riigikassa kontole. Artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud rahaline toetus eraldatakse Gaboni ametiasutustele, kes vastutavad Gaboni kalanduspoliitika rakendamise eest. Gaboni ametiasutused edastavad igal aastal liidu ametiasutustele konto(de) pangaandmed.
III OSA
VASTUTUSTUNDLIKU KALAPÜÜGI TOETAMINE
Artikkel 15
Valdkondlik toetus
1. Artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud rahaline toetus aitab kaasa säästva kalanduse arengule Gabonis. See aitab rakendada kalandus- ja vesiviljelussektori säästva arengu riiklikke strateegiaid ja poliitikat kooskõlas uue Gaboni strateegilise kavaga 2025 (plan stratégique Gabon émergent 2025) ning liidu arengu- ja partnerluspoliitikaga, eelkõige Euroopa Liidu – Gaboni mitmeaastase sihtprogrammiga.
2. Osa artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud rahalisest toetusest, mille hinnanguline aastasumma on 100 000 eurot, eraldatakse konkreetselt merekeskkonna seireks ja majandamiseks, tundlike ökosüsteemide kaitsmise meetmeteks, mis aitavad kaasa kalavarude heale seisundile, ning merekaitsealade majandamiseks.
3. Hiljemalt kolme kuu möödumisel käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algusest võtab lepingu artikliga 9 moodustatud ühiskomisjon vastu mitmeaastase valdkondliku programmi ja selle rakendamise korra.
4. Mitmeaastases valdkondlikus programmis määratakse kindlaks nende meetmete eeldatav panus ookeanide heasse majandamisse ning vastutustundliku ja säästva kalanduse edendamisse kooskõlas Gaboni kalapüügi planeerimise ja haldamise kavadega. Selles määratakse kindlaks eesmärgid, mida soovitakse saavutada, ja kavandatavad meetmed, eelkõige järgmistes valdkondades:
|
a)
|
kalanduse, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi toetamise ja haldamise meetmed;
|
|
b)
|
kalanduse seire, kontroll ja järelevalve;
|
|
c)
|
võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;
|
|
d)
|
teadussuutlikkuse arendamine ja tugevdamine kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas;
|
|
e)
|
lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamine.
|
5. Mitmeaastases valdkondlikus programmis määratakse iga aasta kohta kindlaks meetmete ja protokolli artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud rahalisest toetusest eraldatud summade kavandatav jaotus kogu protokolli kehtivusajaks mitmeaastase ja iga-aastase kavandamistabeli kujul.
6. Lepinguosalised kohustuvad edendama liidu sekkumise nähtavust ja näevad mitmeaastase valdkondliku programmi raames ette konkreetsed meetmed, et avalikustada liidu panus rakendatud meetmetesse.
7. Mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamise korras määratakse üksikasjalikult kindlaks
|
a)
|
kavandatud meetmetega seotud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid;
|
|
b)
|
näitajad taotletavate eesmärkidega seoses saavutatud tulemuste iga-aastaseks seireks ja hindamiseks;
|
|
c)
|
esitatud teabe kontrollimise allikad.
|
8. Ühiskomisjonile esitatakse üks kuu enne selle aastakoosoleku toimumist rakendamise aastaaruanne, et hinnata eesmärkide saavutamise taset ja saavutatud rakendamise määra. Ühiskomisjon kontrollib, kas võetud meetmed vastavad kavandatule ja üldeesmärkidele, ning võib anda soovitusi mitmeaastase valdkondliku programmi edasiseks rakendamiseks.
9. Artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud rahaline toetus makstakse välja osamaksetena. Käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal tehakse maksed pärast seda, kui ühiskomisjon on kava vastu võtnud, vastavalt käesoleva artikli lõikele 3. Järgmiste osamaksete puhul tehakse maksed järgmiselt:
|
a)
|
kui eelmise osamakse puhul kavandatud meetmete rakendamise määr on 75 % või rohkem, määratakse ühe osamakse kasutamata summad järgmisse osamaksesse; kogusummat võetakse arvesse kõnealuse osamakse hilisemas rakendamise seires, ning
|
|
b)
|
pärast seda, kui käesoleva artikli lõikes 8 nimetatud aruanne on esitatud ja ühiskomisjon on selle kinnitanud.
|
10. Mitmeaastase valdkondliku programmi lõpus koostab Gabon tegevuse ja saavutatud tulemuste kohta lõpparuande. Aruandes märgitakse ära ka valdkondliku toetuse kasutamata jäänud summad ja määratakse kindlaks kalavarude majandamise valdkonnad, mille huvides kohustub Gabon võimalikke olemasolevaid vahendeid kasutama, sealhulgas pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu.
11. Kõik mitmeaastase valdkondliku programmi või mõne selle moodustava aastase programmi muutmise ettepanekud peab heaks kiitma ühiskomisjon. Muudatused võib heaks kiita kirjavahetuse teel.
12. Liit võib artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud rahalise toetuse maksed täielikult või osaliselt läbi vaadata või peatada,
|
a)
|
kui ühiskomisjon leiab, et saavutatud tulemused ei vasta kavandatud eesmärkidele;
|
|
b)
|
kui rahalise toetuse kõiki vahendeid või osa nendest kasutatakse muudel kui kavandatud eesmärkidel.
|
13. Makseid jätkatakse pärast lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone ja need kinnitab ühiskomisjon. Seda toetust ei tohi aga maksta hiljem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemist.
14. Lepinguosalised jätkavad valdkondliku toetuse jälgimist, kuni artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud rahaline toetus on täielikult ära kasutatud, vajaduse korral pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemist.
Artikkel 16
Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas
1. Lepinguosalised edendavad kalavarude ja mere ökosüsteemide säästvat majandamist ning vastutustundlikku kalapüüki Gaboni vetes.
2. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et jälgida kalavarude seisundit Gaboni vetes, korraldades selleks muu hulgas varude hindamise kampaaniaid, ja aitama kalavarusid planeerida.
3. Lepinguosalised edendavad teaduskoostööd ICCATi raames ja võtavad arvesse teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide teaduslikke nõuandeid. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne selliste organisatsioonide aastakoosolekute pidamist.
4. Asjakohasel juhul korraldavad lepinguosalised vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 2 teaduskohtumise, et arutada kõiki käesoleva protokolli rakendamisega seotud teadusküsimusi ja koostada teaduslik nõuanne vastavalt ühiskomisjoni kehtestatud tingimustele ja kindlaksmääratud vajadustele.
Artikkel 17
Teaduslik nõuanne ning juurdepääsuvõimaluste ja kalapüügitingimuste läbivaatamine
1. Kooskõlas asjakohaste teaduslike nõuannetega, eelkõige artikli 16 lõikes 4 sätestatud teaduskohtumisel esitatud nõuannetega, võib ühiskomisjon
|
a)
|
vastu võtta erimeetmed, mis mõjutavad liidu laevade tegevust;
|
|
b)
|
hinnata uuesti artiklis 8 sätestatud juurdepääsuvõimalusi ja muuta neid igakülgselt põhjendatud otsusega.
|
2. Erimeetmed ja lõikes 1 punktis b osutatud juurdepääsuvõimaluste läbivaatamine peavad aitama kaasa kalavarude säästvale majandamisele kooskõlas parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete ning ICCATi või muude asjaomaste piirkondlike organisatsioonide vastuvõetud soovituste ja otsustega.
Artikkel 18
Uurimuslik kalapüük ja uued kalapüügivõimalused
1. Lepinguosalised soodustavad uurimuslikku kalapüüki Gaboni kalapüügipiirkonnas, eelkõige seoses vähepüütavate liikidega. Ühe või teise lepinguosalise taotlusel määrab ühiskomisjon iga juhtumi puhul eraldi spetsifikaadis kindlaks asjaomased liigid ja asjakohased tingimused. Ühiskomisjon tugineb parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ja vajaduse korral artikli 16 lõike 4 kohaselt saadud teaduslikele nõuannetele.
2. Uurimisliku kalapüügi load peaksid kehtima kuni kuus kuud. Uurimusliku kalapüügiga tegelevad laevad peavad vastama spetsifikaatidele, mille ühiskomisjon on teadusliku nõuande põhjal koostanud ning milles täpsustatakse ka saagi lossimise ja kasutamise kord. Laeva pardal viibib kogu uurimiskampaania vältel Gaboni ametiasutuste määratud vaatleja ja vajaduse korral lipuriigi teadusvaatleja. Kogutud vaatlusandmed edastatakse analüüsimiseks ja teaduslikuks nõustamiseks vastavalt artiklile 16.
3. Teaduskohtumise tulemusel esitatakse uurimiskampaaniate tulemuste kohta arvamus ühiskomisjonile, kes teeb vajaduse korral otsuse uute liikide püügivõimaluste kehtestamise kohta kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni.
IV OSA
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED
Artikkel 19
Ühiskomisjoni töö ja eesõigused
1. Lepingu artikli 9 alusel moodustatud ühiskomisjon täidab oma ülesandeid kooskõlas lepingu eesmärkidega.
2. Ühiskomisjoni esimene koosolek toimub hiljemalt kolme kuu möödumisel käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast.
3. Ühiskomisjoni erakorraline koosolek peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.
4. Ühiskomisjon võib asja arutada ja teha otsuse kirjavahetuse teel.
5. Ühiskomisjon võtab vastu käesoleva protokolli muudatused, mis käsitlevad
|
a)
|
artikli 8 ja artikli 18 lõike 3 kohaseid kalapüügivõimalusi ning seega artikli 13 lõike 2 punktis a nimetatud rahalist toetust;
|
|
b)
|
artiklis 15 nimetatud valdkondliku toetuse elluviimise korda;
|
|
c)
|
liidu laevade püügitegevuse tingimusi ja tehnilisi üksikasju.
|
6. Käesoleva protokolli muudatused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla lepinguosalised, kes täpsustavad kuupäeva, mil neid muudatusi hakatakse kohaldama.
Artikkel 20
Elektrooniline teabevahetus
1. Lepinguosalised kohustuvad võtma võimalikult kiiresti kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada kogu teavet, mis on seotud käesoleva protokolli rakendamisega, ja kõiki sellekohaseid dokumente elektrooniliselt.
2. Püügiandmete, sisenemisel ja lahkumisel esitatavate püügiaruannete (elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi kaudu, edaspidi „ERS“) ning laeva asukohaandmete edastamise ja kasutamise kord (VMSi kaudu) ning kalalaevatunnistuse taotlemise kord on sätestatud lisas ja selle liidetes.
3. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis paberdokumendiga samaväärsena. Lepinguosaliste eriarvamuste korral konsulteerivad nad omavahel, et teha kindlaks autentne versioon.
4. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata süsteemis esinevatest infotehnoloogiariketest. Sel juhul vahetatakse käesoleva protokolli rakendamisega seotud teavet ja dokumente vastavalt lepinguosaliste vahel kokku lepitud alternatiivsele korrale.
V OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Vaidluste lahendamine
Lepinguosalised lahendavad kõik vaidlused, mis on seotud lepingu ja käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamisega, kompromissiga ühiskomisjonis.
Artikkel 22
Peatamine
1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:
|
a)
|
üks lepinguosaline leiab, et on rikutud käesoleva protokolli artiklis 5 nimetatud õigusakte ja põhimõtteid;
|
|
b)
|
ilmnevad erakorralised asjaolud, mis on kindlaks määratud lepingu artikli 2 punktis h ja mis takistavad kalapüüki Gaboni kalapüügipiirkonnas;
|
|
c)
|
emma-kumma lepinguosalise poliitikasuundumustes toimuvad märkimisväärsed muutused, mis mõjutavad käesolevat protokolli;
|
|
d)
|
üks lepinguosaline ei järgi käesolevat protokolli;
|
|
e)
|
liit jätab käesoleva protokolli artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud hüvitise maksmata muudel põhjustel, kui nimetatud protokolli artikli 15 või 17 kohaselt tehtud muudatused;
|
|
f)
|
lepinguosaliste vahel on tõsine ja lahendamata vaidlus käesoleva protokolli tõlgendamise üle.
|
2. Sellisel juhul alustavad lepinguosalised nõupidamisi, et lahendada vaidlus kompromissiga. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada, teatatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult käesoleva protokolli kohaldamise peatamisest ja peatamine jõustub ühe kuu möödumisel teatamise kuupäevast.
3. Peatamise jõustumise korral on liidu laevad kohustatud lahkuma Gaboni kalapüügipiirkonnast 24 tunni jooksul.
4. Artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud hüvitise summat vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.
5. Kui protokolli kohaldamine on jõustunud, jätkavad lepinguosalised omavahelise erimeelsuse lahendamiseks nõupidamisi. Vaidluse lahendamise korral jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ja ühiskomisjon vaatab läbi võimalikud hüvitised.
Artikkel 23
Lõpetamine
1. Kumbki lepinguosaline võib lõpetada käesoleva protokolli rakendamise lepingu artikli 13 lõikes 1 nimetatud juhtudel ja tingimustel. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesoleva protokolli kohaldamine lõpetada. Teine lepinguosaline kinnitab kättesaamist viivitamata kirjalikult.
2. Lõikes 1 nimetatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahel nõupidamisi. Kui nõupidamistel ei lahendata probleemi kahe kuu jooksul alates kättesaamise kinnitamisest, lõpetamine jõustub.
Artikkel 24
Ajutine kohaldamine
Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.
Artikkel 25
Partnerluse jätkumine
Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega vähemalt kuus kuud enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu, et seda pikendada.
Artikkel 26
Jõustumine
Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Artikkel 27
Autentsed tekstid
Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed, kuid autentsetes keeleversioonides esinevate lahknevuse korral on ülimuslik prantsuskeelne versioon.
Съставено в Брюксел на двадесет и девети юни две хиляди двадесет и първа година.
Hecho en Bruselas, el veintinueve de junio de dos mil veintiuno.
V Bruselu dne dvacátého devátého června dva tisíce dvacet jedna.
Udfærdiget i Bruxelles den niogtyvende juni to tusind og enogtyve.
Geschehen zu Brüssel am neunundzwanzigsten Juni zweitausendeinundzwanzig.
Kahe tuhande kahekümne esimese aasta juunikuu kahekümne üheksandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εννέα Ιουνίου δύο χιλιάδες είκοσι ένα.
Done at Brussels on the twenty-ninth day of June in the year two thousand and twenty one.
Fait à Bruxelles, le vingt-neuf juin deux mille vingt et un.
Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset devetog lipnja godine dvije tisuće dvadeset prve.
Fatto a Bruxelles, addì ventinove giugno duemilaventuno.
Briselē, divi tūkstoši divdesmit pirmā gada divdesmit devītajā jūnijā.
Priimta du tūkstančiai dvidešimt pirmų metų birželio dvidešimt devintą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonegyedik év június havának huszonkilencedik napján.
Magħmul fi Brussell, fid-disgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju fis-sena elfejn u wieħed u għoxrin.
Gedaan te Brussel, negenentwintig juni tweeduizend eenentwintig.
Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego dziewiątego czerwca roku dwa tysiące dwudziestego pierwszego.
Feito em Bruxelas, em vinte e nove de junho de dois mil e vinte e um.
Întocmit la Bruxelles la douăzeci și nouă iunie două mii douăzeci și unu.
V Bruseli dvadsiateho deviateho júna dvetisícdvadsaťjeden.
V Bruslju, devetindvajsetega junija dva tisoč enaindvajset.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäyksi.
Som skedde i Bryssel den tjugonionde juni år tjugohundratjugoett.
LISA
LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED GABONI KALAPÜÜGIPIIRKONNAS
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
1. PÄDEVA ASUTUSE MÄÄRAMINE
|
1.1.
|
Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu või Gaboni pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:
|
—
|
liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral Gabonis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni vahendusel;
|
|
—
|
Gaboni puhul kalanduse eest vastutav ministeerium kalanduse ja vesiviljeluse peadirektoraadi (DGPA) kaudu.
|
|
|
1.2.
|
Pädevate asutuste kontaktandmeid on täpsustatud 3. liites. Lepinguosalised teatavad teineteisele viivitamata kontaktandmete muutumisest.
|
2. GABONI KALAPÜÜGIPIIRKOND, LAEVATAMISEKS JA KALAPÜÜGIKS SULETUD PIIRKONNAD
|
2.1.
|
Käesoleva protokolliga hõlmatud Gaboni kalapüügipiirkonna koordinaadid on esitatud 1. liites. Gabon teatab liidule enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust Gaboni kalapüügipiirkonna lähtejoonte ning kõikide laevatamiseks või kalapüügiks suletud piirkondade geograafilised koordinaadid.
|
|
2.2.
|
Liidu laevad ei tohi tegeleda kalapüügiga piirkonnas, mis ulatub lähtejoonest kuni 12 meremiili kaugusele.
|
|
2.3.
|
Merekaitsealadel ja Gaboni õigusaktides kindlaks määratud kalade paljunemise aladel on kalapüük keelatud, kui see on nii ette nähtud Gaboni õigusaktides või nende alade arengukavades.
|
|
2.4.
|
Samuti on laevatamine keelatud naftatootmispiirkonnas. Naftatootmispiirkonnas on kalapüük keelatud ka geoloogilise luure ajal.
|
|
2.5.
|
Gabon teatab liidule kõikidest laevatamis- või püügikeelualade muudatustest vähemalt kaks kuud enne nende jõustumist.
|
3. ABILAEVADE TEGEVUS
|
3.1.
|
Abilaevad võivad toetada liidu laevu tingimusel, et Gabon on neile loa andnud. Abilaevade koguarv peab vastama kohustustele, mille lepinguosalised on võtnud vastavalt ICCATi asjakohastele soovitustele, ja üldisele piirangule, mida kohaldatakse kogu liidu laevastiku suhtes kooskõlas Gaboni õigusaktidega. Loa andmise menetlus on sätestatud lisa II peatüki punktis 8.
|
|
3.2.
|
Abilaeva loataotluses märgitakse seinerid, mida abilaev abistab. Abilaev võib Gaboni kalapüügipiirkonnas tegutseda üksnes käesoleva protokolli alusel tegutsevate liidu laevade huvides.
|
|
3.3.
|
Õhuabivahendite kasutamine jälgimise eesmärgil on keelatud.
|
4. KOHALIKU AGENDI MÄÄRAMINE
Iga Gaboni sadamas lossida soovivat liidu laeva peab esindama Gabonis asuv agent.
5. LAEVAOMANIKE MAKSETE PANGAKONTODE ANDMED
|
5.1.
|
Gabon teatab enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust liidule Gaboni riigikassa selle/nende pangakonto(de) andmed, millele liidu laevade makstavad summad kantakse. Ta teatab viivitamata igast muudatusest.
|
|
5.2.
|
Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.
|
II PEATÜKK
KALALAEVATUNNISTUSED
1. KALALAEVATUNNISTUSE SAAMISE TINGIMUSED, NÕUETELE VASTAVAD LAEVAD
Kalalaevatunnistus antakse välja tingimusel, et:
|
1.1.
|
laev on kantud liidu kalalaevade registrisse ja ICCATi püügiloaga kalalaevade nimekirja;
|
|
1.2.
|
kõik laevaomaniku, kapteni või laevaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingujärgsest Gabonis toimuvast kalapüügist, peavad olema täidetud.
|
2. TUNNISTUSE TAOTLUS
|
2.1.
|
Liit esitab Gaboni pädevale asutusele elektrooniliselt kalalaevatunnistuse taotluse iga nõuetele vastava taotluse esitanud liidu laeva kohta vähemalt 21 tööpäeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva, kusjuures see taotlus koosneb järgmisest:
|
a)
|
4. liites esitatud vorm korrektselt täidetuna;
|
|
b)
|
tõend käesoleva peatüki punktis 3.3 nimetatud tasu maksmise kohta taotletava tunnistuse kehtivusaja eest ja XI peatüki punktis 3 nimetatud vaatlejate kulude kandmise kohta;
|
|
c)
|
liidu laeva hiljutine digitaalne külgvaates värvifoto, mis on tehtud sobiva graafilise resolutsiooniga;
|
|
d)
|
liidu laeva skeem koos lastiruumi plaaniga;
|
|
e)
|
selle rahvusvahelise tonnaažisertifikaadi koopia, millega määratakse kindlaks liidu laeva tonnaaž brutoregistertonnides.
|
|
|
2.2.
|
Selleks et pikendada kehtiva protokolli raames antud tunnistust liidu laeva puhul, mille tehnilisi näitajaid ei ole muudetud, piisab liidu taotluse vormist ning tõendist tunnistuse tasu maksmise ja vaatlejate kulude kandmise kohta.
|
3. TASUD
|
3.1.
|
Tasude summa sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud (eelkõige tolli-, tervishoiu- ja sadama haldustasud) ning teenustasud.
|
|
3.2.
|
Gaboni kalapüügipiirkonnas on tuunipüügiseinerite ja ritvõngelaevade suhtes kohaldatava tunnistusetasu summa ühe püütud tonni kohta:
|
—
|
75 eurot esimesel kohaldamisperioodil alates käesoleva protokolli allkirjastamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2021;
|
|
—
|
80 eurot käesoleva protokolli ülejäänud kehtivusajal.
|
|
|
3.3.
|
Tunnistused antakse välja pärast seda, kui Gaboni ametiasutustele on tasutud iga-aastane kindlasummaline tasu, mis on järgmine:
|
a)
|
esimesel kohaldamisperioodil alates käesoleva protokolli allkirjastamise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2021:
|
—
|
tuunipüügiseinerid: 33 750 eurot aastas liidu laeva kohta, mis vastab 450 tonni eest makstavale tunnistusetasule;
|
|
—
|
tuunipüügi ritvõngelaevad: 2 400 eurot aastas liidu laeva kohta, mis vastab 32 tonni eest makstavale tunnistusetasule;
|
|
|
b)
|
käesoleva protokolli ülejäänud kehtivusajal:
|
—
|
tuunipüügiseinerid: 36 000 eurot aastas liidu laeva kohta, mis vastab 450 tonni eest makstavale tunnistusetasule;
|
|
—
|
tuunipüügi ritvõngelaevad: 2 560 eurot aastas liidu laeva kohta, mis vastab 32 tonni eest makstavale tunnistusetasule.
|
|
|
|
3.4.
|
Kalalaevatunnistus antakse välja konkreetsele liidu laevale ja seda ei saa edasi anda.
|
|
3.5.
|
Kui aastaarvestus liidu laeva eest tasumisele kuuluva kogusumma kohta on suurem kui selle laeva eest aasta kindlasummalise ettemaksena makstud summa, tasub vahe laevaomanik V peatükis nimetatud tingimustel. Kui aastaarvestus liidu laeva eest tasumisele kuuluva kogusumma kohta on väiksem kui selle laeva eest aasta kindlasummalise ettemaksena makstud summa, ei ole vastavat jääksummat võimalik tagasi saada.
|
4. NENDE LAEVADE NIMEKIRI, KELLEL ON LUBATUD KALA PÜÜDA
|
4.1.
|
Kui tunnistusetaotlused on vastu võetud, koostab Gabon nõuetele vastavate liidu kalalaevade nimekirja. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata elektrooniliselt Gaboni kalandust kontrollivatele asutusele ja liidule.
|
|
4.2.
|
Liit edastab punkti 4.1 kohaselt koostatud nimekirja lipuliikmesriikidele. Kui liidu asutused on suletud, võib Gabon saata nimekirja elektrooniliselt otse laevaomanikule või tema agendile, saates selle koopia liidule.
|
|
4.3.
|
Selles nimekirjas olevad liidu laevad võivad püügitegevust alustada niipea, kui see on edastatud vastavalt punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud korrale.
|
|
4.4.
|
Nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja kooskõlas käesoleva protokolli artikliga 10 kantakse nimekirja ka muud välisriikide laevad.
|
5. KALALAEVATUNNISTUSE VÄLJAANDMINE JA SELLE EDASTAMISE KORD
|
5.1.
|
Gabon annab kalalaevatunnistuse välja 21 tööpäeva jooksul pärast taotluse täieliku toimiku kättesaamist.
|
|
5.2.
|
Originaaltunnistus edastatakse liidule, kes annab selle üle laevaomanikule või tema agendile. Kui liidu või Gaboni ametiasutused on suletud, võib Gabon tunnistuse välja anda otse laevaomanikule või tema agendile ja teatada sellest liidule.
|
|
5.3.
|
Samal ajal edastatakse originaaltunnistuse digikoopia elektrooniliselt liidule, kes saadab selle laevaomanikule või tema agendile.
|
|
5.4.
|
Lepinguosalised võivad leppida kokku, et kalalaevatunnistused muudetakse täielikult elektrooniliseks vastavalt ühiskomisjoni kindlaks määratud korrale.
|
6. KALALAEVATUNNISTUSE KEHTIVUSAEG
Gaboni õigusaktide kohaselt antakse kalalaevatunnistus välja üheks kalendriaastaks.
7. PARDAL HOITAV DOKUMENT
|
7.1.
|
Välja arvatud juhul, kui kalalaevatunnistused on muudetud täielikult elektrooniliseks, hoitakse originaaltunnistust või selle puudumise korral ja üksnes 45 päeva jooksul pärast tunnistuse väljaandmist selle tunnistuse koopiat pidevalt laeva pardal. Laevadel on siiski lubatud kala püüda niipea, kui nad on kantud käesoleva peatüki punktis 4 nimetatud nende laevade nimekirja, kellel on õigus kala püüda. Selliste laevade pardal peab pidevalt olema nimekirja või tunnistuse koopia senikaua, kuni oodatakse seda, et pardal on originaaltunnistus.
|
|
7.2.
|
Liidu laeva kogu plaan, sealhulgas laeva lastiruumi plaan, peab pidevalt olema laeva pardal.
|
|
7.3.
|
Punktides 7.1 ja 7.2 osutatud dokumente hoitakse inspekteerimise puhuks Gaboni vannutatud inspektoritele kättesaadavana.
|
8. ABILAEVADE LOAD
|
8.1.
|
Käesoleva peatüki punkte 1–7 kohaldatakse abilaevade loataotluste suhtes ja neis määratakse kindlaks seonduvad kohustused. Abilaeva ei pea aga kandma liidu kalalaevade registrisse.
|
|
8.2.
|
Iga abilaeva eest makstav kindlasummaline loatasu on 7 500 eurot aastas. See tasu ei hõlma ühtegi tonni saaki.
|
|
8.3.
|
Punkte 8.1 ja 8.2 kohaldatakse, ilma et see piiraks nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad kolmanda riigi lipu all sõitvaid abilaevu, millele Gabon on andnud loa kooskõlas Gaboni õigusaktidega.
|
9. KALALAEVATUNNISTUSTE HALDAMISE AUTOMATISEERITUD ELEKTROONILISE SÜSTEEMI LOOMINE
|
9.1.
|
Tunnistusetaotlusi edastatakse ja väljastatakse elektrooniliselt süsteemi LICENCE kaudu, mille teeb kättesaadavaks Euroopa Komisjon.
|
|
9.2.
|
Seni kaua, kui lepinguosalised võtavad süsteemi LICENCE kasutusele, toimub elektrooniline teabevahetus ajutiselt e-posti teel.
|
III PEATÜKK
TEHNILISED MEETMED
|
1.
|
Liidu laevade püügitegevuse suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed on sätestatud 2. liites esitatud teabelehes.
|
|
2.
|
Laevad järgivad ICCATi kohaldatavaid soovitusi.
|
|
3.
|
PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD MEETMED
|
3.1.
|
Liidu laevad tagavad, et Gaboni kalapüügipiirkonnas kohaldatakse igal ajal piirnormi 125 aktiivset peibutuspüügivahendit poidega seineri kohta. Liidu laevade omanikud esitavad igal aastal enne 1. märtsi Gaboni ametiasutustele Gaboni kalapüügipiirkonnas kasutatavate aktiivsete peibutuspüügivahendite nimekirja vastavalt ICCATi soovituse 19-02 punktile 38.
|
|
3.2.
|
Gaboni kalapüügipiirkonnas kalalaevatunnistuse saanud liidu aevad või loa saanud abilaevad järgivad asjakohaseid ICCATi soovitusi. Konkreetselt tuleb peibutuspüügivahendid – piiramaks nende mõju ökosüsteemidele ja vähendamaks sünteetiliste merejäätmete kogust – ehitada looduslikust või biolagunevast mitteplastilisest materjalist, mis aitab vältida neisse takerdumist, välja arvatud paakpoid.
|
|
3.3.
|
Kõik peibutuspüügivahendid, mida iga liidu laev kasutab, märgistatakse vastavalt ICCATi nõuetele.
|
|
3.4.
|
Peibutuspüügivahendi püügipäevik
|
a)
|
ICCATi reeglite kohaselt peavad tuunipüügiseinerite või abilaevade kaptenid peibutuspüügivahenditega seotud tegevuse kohta püügipäevikut, mille näidis on esitatud 5. liites.
|
|
b)
|
Kapten täidab peibutuspüügivahendite püügipäeviku iga päeva kohta, mil laev asub Gaboni kalapüügipiirkonnas.
|
|
c)
|
Kapten registreerib iga päev peibutuspüügivahendite püügipäevikus iga tegevuse peibutuspüügivahenditel, täpsustades peibutuspüügivahendi tunnuskoodi ja tüüpi.
|
|
d)
|
Peibutuspüügivahendite püügipäevik täidetakse loetavalt ja trükitähtedega ning selle allkirjastab kapten. Selle eest, et peibutuspüügivahendite püügipäevikusse kantud andmed on õiged, vastutab laevaomanik.
|
|
e)
|
Laeva kapten edastab hiljemalt 30 päeva jooksul pärast Gaboni kalapüügipiirkonnast lahkumist peibutuspüügivahendite püügipäeviku, mis hõlmab tema kõnealuses piirkonnas viibimise päevi, kooskõlas ICCATi nõutavate andmete ja teabe edastamise suunistega. Kõnealune teave saadetakse Gaboni kalapüügiseirekeskusele, kelle kontaktandmed on esitatud 3. liites.
|
|
|
3.5.
|
Gabon edastab Gaboni kalapüügipiirkonnas tehtavate seismiliste uuringute tsoonid ja perioodid ning seal tegutsevate ettevõtjate ajakohastatud kontaktandmed liidule ja laevaomanikele mitte hiljem kui üks kuu enne uuringute algust. Laevaomanikud annavad telekommunikatsioonioperaatoritele korralduse esitada piirkondades paakpoidega varustatud peibutuspüügivahendite asukohad reaalajas täpsustatud ajavahemikel näidatud äriühingutele. Gabon tagab, et liidu laevad edastavad kõnealuse teabe, ja kui seda ei tehta, rakendab asjakohaseid karistusi vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
|
|
3.6.
|
Gabon võib anda erandkorras ja ajutiselt loa liidu abilaevade tegevuseks naftauuringute ja naftavarude kasutamise piirkondades ja territoriaalvetes ning üksnes nendes piirkondades asuvate peibutuspüügivahendite kõrvaldamiseks. Selleks taotleb abilaeva kapten Gaboni ametiasutustelt e-posti teel luba 48 tundi varem, näidates ära järgmise:
|
—
|
kõrvaldatavate peibutuspüügivahendite arv;
|
|
—
|
tegevuspiirkonda sisenemise aeg ja koht ning
|
|
—
|
tegevuspiirkonnast lahkumise eeldatav aeg ja koht.
|
Gaboni ametiasutused vastavad hiljemalt kolm tundi enne kavandatud tegevuspiirkonda sisenemise aega. Vastamata jätmine tähendab nõustumist.
|
|
3.7.
|
Käesoleva protokolli kogu kehtivusaja jooksul teevad liidu laevad, millel on lubatud Gaboni kalapüügipiirkonnas kala püüda, igal aastal hiljemalt 31. detsembriks kõik endast oleneva, et oma Gaboni vetes viibivad peibutuspüügivahendid kõrvaldada.
|
|
|
4.
|
MEETMED TUNDLIKELE LIIKIDELE AVALDUVA MÕJU PIIRAMISEKS
Ettevõtjad püüavad vähendada kalapüügi mõju merelindude, merikilpkonnade, haide ja mereimetajate kaitsealustele liikidele, kohaldades Gaboni kalapüügipiirkonnaga kohandatud tõestatud tehnilisi meetmeid, suurendades püügivahendite selektiivsust, piirates juhupüüki ning optimeerides püütud isendite ellujäämist.
|
IV PEATÜKK
PÜÜGISEIRE JA -ARUANDED
1. JAGU
Saagi registreerimine ja aruandlus kuni ERSi kasutuselevõtuni
|
1.
|
Senikaua kui mõlemad lepinguosalised võtavad kasutusele ERSi – kuupäeval, mille üle otsustab ühiskomisjon –, teatavad liidu laevad, millel on luba Gaboni kalapüügipiirkonnas lepingu alusel kala püüda, iga päev Gaboni pädevale asutusele püütud kogustest kooskõlas punktidega 2–5.
|
|
2.
|
Kapten täidab iga päev püügiaruande vormi, mis on kooskõlas ICCATi otsustega, iga püügireisi kohta Gaboni kalapüügipiirkonnas. Vorm täidetakse loetavalt ka saagi puudumise korral ja sellele kirjutab alla laeva kapten.
|
|
3.
|
Püügiaruande vorm on esitatud 6. liites. Kõik kõnealuse vormi ajakohastused kinnitab ühiskomisjon.
|
|
4.
|
Liidu laevad saadavad korrektselt täidetud vormi Gaboni ametiasutustele eelistatavalt elektroonilise pardapäeviku väljavõttega järgmiselt:
|
—
|
iga päev enne iga Gaboni kalapüügipiirkonnas viibitud päeva lõppu;
|
|
—
|
24 tunni jooksul pärast saabumist sadamasse, kui nad peatuvad Owendo või Port-Gentili sadamas;
|
|
—
|
24 tunni jooksul pärast Gaboni vetest lahkumist, kui nad ei peatu Owendo või Port-Gentili sadamas.
|
|
|
5.
|
Pärast kalapüügipiirkonnast lahkumist saadetakse püügiaruande vormi koopia ka asjaomastele teadusasutustele, mis on järgmised: Gaboni Riiklik Teadus- ja Tehnoloogiauuringute Keskus (CENAREST) ja arengu-uuringute instituut (IRD) või Hispaania Okeanograafia Instituut ((Instituto Español de Oceanografía, IEO).
|
2. JAGU
Elektrooniline püügipäevik ning registreerimine ERSis ja edastamine ERSi kaudu
|
1.
|
ÜLDSÄTTED
|
1.1.
|
Käesoleva protokolli raames kalapüügiga tegeleva liidu laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud ERSi.
|
|
1.2.
|
Kui süsteem juba toimib, ei ole ilma ERSita laeval lubatud kalapüügi eesmärgil Gaboni kalapüügipiirkonda siseneda.
|
|
1.3.
|
Elektroonilises püügipäevikus registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Püügipäevik peab vastama asjakohastele ICCATi otsustele ja soovitustele ning see edastatakse vastavalt 7. liites nimetatud UN/FLUXi standardile.
|
|
1.4.
|
Lipuriik ja Gabon tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on ERSi andmete automaatseks edastamiseks vajalik.
|
|
1.5.
|
Lipuriik tagab, et ERSi andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab neid andmeid turvaliselt säilitada vähemalt 36 kuu jooksul alates püügireisi algusest.
|
|
1.6.
|
Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse Gaboni kalapüügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva Gaboni kalapüügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.
|
|
|
2.
|
ELEKTROONILISTE PÜÜGIPÄEVIKUTE ANDMED
|
2.1.
|
Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise koguse. Iga liigi püütud või vette tagasi lastud hinnanguline kogus registreeritakse olenemata selle kaalust.
|
|
2.2.
|
Kui laev viibib kalapüügipiirkonnas, aga püüki ei toimu, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.
|
|
2.3.
|
Püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:
|
a)
|
Rahvusvahelise Mereorganisatsioon (IMO) või liidu kalalaevade registri (CFR) identifitseerimisnumbrid ja laeva nimi;
|
|
b)
|
püügireisi kordumatu identifitseerimisnumber;
|
|
c)
|
iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;
|
|
d)
|
asjaomane geograafiline piirkond, kust saak püüti;
|
|
e)
|
püügi kuupäev ja kellaaeg;
|
|
f)
|
sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg;
|
|
g)
|
püügivahendi liik ja tehnilised näitajad;
|
|
h)
|
iga liigi hinnanguline pardal hoitav kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arvuna;
|
|
i)
|
iga liigi hinnanguline vette tagasi lastud kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arvuna.
|
|
|
|
3.
|
TEHNILINE RIKE VÕI RIKE, MIS MÕJUTAB LAEVA PARDAL SALVESTAMIST JA ELEKTROONILISTE ARUANNETE EDASTAMIST LIIDU LAEVA POOLT
|
3.1.
|
Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Gaboni kalapüügiseirekeskus teavitavad teineteist viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ühe või mitme liidu laeva ERSi andmete edastamist.
|
|
3.2.
|
Kui Gaboni kalapüügiseirekeskus ei saa andmeid, mille liidu laev peab edastama, teatab ta sellest viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ja teavitab uurimise tulemustest Gaboni kalapüügiseirekeskust.
|
|
3.3.
|
Kui rike on liidu laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi kalapüügiseirekeskus sellest viivitamata liidu laeva kaptenile või käitajale või tema esindaja(te)le. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed asjakohaste sidevahendite abil lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 23.59 koordineeritud maailmaajas (TUC).
|
|
3.4.
|
Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Kui see tähtaeg on möödas, ei ole liidu laeval enam lubatud Gaboni kalapüügipiirkonnas kala püüda; ta peab sealt lahkuma või minema 24 tunni jooksul mõnda Gaboni sadamasse. Liidu laeval on lubatud sadamast lahkuda või Gaboni kalapüügipiirkonda tagasi pöörduda alles pärast seda, kui tema lipuriigi kalapüügiseirekeskus on kindlaks teinud, et ERS toimib taas nõuetekohaselt.
|
|
3.5.
|
Kui Gabon ei saa ERSi andmeid kätte liidu või Gaboni järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide rikke tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed, et probleem lahendada. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.
|
|
3.6.
|
Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Gaboni kalapüügiseirekeskusele iga 24 tunni järel ükskõik missuguse olemasoleva elektroonilise sidevahendi abil kõik igapäevased ERSi andmed, mis lipuriik on pärast viimast edastamist saanud. Sama menetlust kohaldatakse üle 24 tunni kestva hooldustoimingu puhul, mis mõjutab liidu järelevalve all olevaid süsteeme. Gabon teavitab sellest oma pädevaid kontrollitalitusi, et viimased ei käsitaks liidu laevu ERSi andmete edastamise kohustust mittetäitvatena. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse käesoleva peatüki punktis 1.5 nimetatud elektroonilisse andmebaasi.
|
|
3.7.
|
Lipuriik ja Gabon määravad kumbki ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna nende sätete rakendamisega seotud küsimustes, edastavad teineteisele oma ERSi korrespondentide kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.
|
|
3. JAGU
Püügi koondandmed
|
1.
|
Enne iga kvartali lõppu esitab liit Gaboni ametiasutustele käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 3 nimetatud koondandmed jooksva aasta eelnevate kvartalite kohta, märkides oma andmebaasist võetud saagikogused laeva, püügikuu ja liigi kohta ning lossimiskohad. Need andmed on esialgsed ja muudetavad ning nendes võetakse vajaduse korral arvesse igal aastal esitatavaid vaatlusandmeid.
|
|
2.
|
Gabon analüüsib neid koondandmeid ja teatab igast olulisest mittevastavusest saadud püügipäevikute andmetele. Lipuriigid uurivad teatatud vastuolusid ja vajaduse korral ajakohastavad andmeid. Kui andmeallikate vahel esineb püsivaid vastuolusid, esitatakse need hindamiseks ühiskomisjonile.
|
V PEATÜKK
SAAGIGA SEOTUD TASUDE JA OSAMAKSETE ARVUTAMINE JA TASUMINE
|
1.
|
Hiljemalt iga aasta 20. veebruariks esitab liit koondandmed, mis näitavad eelmisel kalendriaastal Gaboni kalapüügipiirkonnas püütud saagi koguseid liidu laeva kohta kuus ja liikide arvestuses, ning nendega koos arvutatud tasud, mille iga liidu laev peab maksma.
|
|
2.
|
Gabonil on aega 15. märtsini, et esitatud andmete kohta tõendavate dokumentide alusel vastuväiteid esitada. Pärast seda on pooltel aega üks kuu, et andmetes kokkuleppele jõuda. Kui kokkuleppele ei jõuta, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega nii kiiresti kui võimalik kirja või videokonverentsi teel, vajaduse korral ühiskomisjonis.
|
|
3.
|
Liit edastab mõlema lepinguosalise kinnitatud arvestused viivitamata laevaomanikele, et nad tasuksid saagi eest, mille eest on veel jäänud tasuda, 30 päeva jooksul tasude maksmiseks ettenähtud pangakontole. Gabon jälgib neid makseid ning teatab liidule kõikidest võimalikest viivitustest ja mittetäielikest maksetest. Samal ajal tagab liit, et maksed tehakse tõesti ettenähtud tähtaja jooksul.
|
|
4.
|
Kinnitatud arvestuste põhjal arvutab liit välja täiendavad püügikogused, mille eest liit peab tasuma, kui ületatakse terve aasta viitkogus, kooskõlas käesoleva protokolli artiklitega 13 ja 14.
|
VI PEATÜKK
ÜMBERLAADIMINE JA LOSSIMINE GABONIS
1. KALANDUSSEKTORI ARENGUEESMÄRGID JA STIIMULID
Lepinguosalised soodustavad kalandussektori industrialiseerimise poliitika raames, mida Gabon ellu viib, majanduskoostööd kalandussektoris ja töötlevas tööstuses, et õhutada investeeringuid, ressursside väärtustamist ja töökohtade loomist ning saavutada õiglane tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel. Sellega seoses luuakse liidu laevadele stiimuleid. Täpsemalt seab Gabon lõppeesmärgiks kõikide tema vetes püütud toodete ümberlaadimise või lossimise.
2. TURULE TARNIMISE EESMÄRK
|
2.1.
|
Turuvajaduste rahuldamiseks ja toiduga kindlustatuse suurendamiseks esitavad Gaboni ametiasutused liidule enne püügihooaja algust hinnangu selliste kalandustoodete koguste kohta, mille ümberlaadimine või lossimine on soovitav, võttes esmajärjekorras arvesse kohaliku töötleva tööstuse tarnevajadusi. Liit edastab selle teabe liikmesriikide kaudu Gaboni kalapüügipiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Ettevõtjad teatavad Gaboni ametiasutustele oma valmisolekust rahuldada neid vajadusi vähemalt 30 % ulatuses Gaboni sadamas ümberlaaditavast saagist, tingimusel et turu finants- ja kaubandustingimused on täidetud ning täielikus kooskõlas ettevõtjatevaheliste kaubandusläbirääkimistega ja nende vahel kokku lepitud tingimustel.
|
|
2.2.
|
Iga Gaboni sadamas ümberlaadiv liidu laev kohustub lossima 100 % ümberlaadimise ajal pardal hoitavast kaaspüügist, tingimusel et turu finants- ja kaubandustingimused on täidetud ning täielikus kooskõlas ettevõtjatevaheliste kaubandusläbirääkimistega ja nende vahel kokku lepitud tingimustel.
|
3. LOSSIMISE JA ÜMBERLAADIMISE KORD
|
3.1.
|
Laeva kapten või tema esindaja teatab pädevatele asutustele laeva sisenemisest sadamasse vähemalt 48 tundi ette, täpsustades järgmist:
|
b)
|
lossimis- või ümberlaadimissadam;
|
|
c)
|
ümberlaaditavaid tooteid vastu võtva kaubalaeva nimi, kui on;
|
|
d)
|
ümberlaaditava või lossitava väljapüügi sihtkoht;
|
|
e)
|
eeldatav sadamasse sisenemise, ümberlaadimise või lossimise kuupäev ja kellaaeg;
|
|
f)
|
iga pardal hoitava, ümberlaaditava või lossitava kalaliigi kogus eluskaalu kilogrammides ja vastaval juhul kalade arv. Iga liik tuleb kindlaks määrata selle FAO kolmetähelise koodiga.
|
|
|
3.2.
|
Lossimine või ümberlaadimine toimub lubatud sadamas või selle vetes. Lubatud sadamad on Owendo ja Port-Gentil.
|
|
3.3.
|
Ümberlaadimine merel on keelatud.
|
|
3.4.
|
Ümberlaaditud saak vabastatakse tollimaksudest või samaväärse toimega maksudest vastavalt kaupade transiiti käsitlevatele Gaboni õigusaktidele.
|
VII PEATÜKK
JÄRELEVALVE
1. KALAPÜÜGIPIIRKONDA SISENEMINE JA SEALT LAHKUMINE
|
1.1.
|
Käesoleva protokolli kohaselt välja antud kalalaevatunnistusega liidu laeva sisenemisest Gaboni kalapüügipiirkonda või sealt lahkumisest teatatakse Gabonile hiljemalt kolm tundi enne Gaboni kalapüügipiirkonda sisenemist või sealt lahkumist vastavalt 8. liites esitatud näidisele.
|
|
1.2.
|
Teade saadetakse ERSi kaudu või selle puudumisel e-posti teel 3. liites loetletud e-posti aadressidele. Gabon teatab asjaomastele liidu laevadele ja liidule viivitamata igast muudatusest e-posti aadressis, mille kaudu sisenemis- ja väljumisteatised esitatakse.
|
|
1.3.
|
Lisaks edastatakse Gaboni kalapüügiseirekeskusele laeva esimene ja viimane laevaseiresüsteemi asukoht Gaboni kalapüügipiirkonda sisenemisel ja sealt lahkumisel pärast Gaboni kalapüügipiirkonna piiri ületamist.
|
|
1.4.
|
Iga Gaboni kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud liidu laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse ebaseadusliku püügiga tegeleva laevana.
|
2. INSPEKTEERIMINE MEREL VÕI SADAMAS
|
2.1.
|
Käesoleva protokolli kohaselt välja antud kalalaevatunnistusega liidu laevu inspekteerivad Gaboni vetes inspektorid ja laevad, keda Gabon on selleks volitanud ning kelle puhul on selge, et nad on määratud inspekteerima kalandust.
|
|
2.2.
|
Liidu laevu inspekteerivad sadamas üksnes valitsuse järelevalverühmad, keda Gabon on nõuetekohaselt volitanud ja kelle puhul on selge, et kalanduse kontroll kuulub nende pädevusse.
|
|
2.3.
|
Enne pardaleminekut teavitavad valitsuse järelevalverühmad liidu laeva oma inspekteerimise otsusest. Iga järelevalvemeeskond koosneb kuni neljast DGPA järelevalveametnikust ja kuuest riikliku mereväe järelevalveametnikust. Vajaduse korral võib inspekteerimise juures viibida kuni kaks volitatud vaatlejat. Nad ei tohi inspekteerimises otseselt osaleda. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võib kahjustada liidu laeva või meeskonda või kujutada endast sekkumist nende tegevusse. Nad on inspekteerimisülesande juhi pideva järelevalve all ja tema alluvuses.
|
|
2.4.
|
Järelevalveametnikud jäävad laeva pardale ainult nii kauaks, kui on inspekteerimisülesannete täitmiseks vajalik. Inspekteerimisel püüavad nad avaldada võimalikult väikest mõju liidu laevale, selle püügitegevusele ja lastile.
|
|
2.5.
|
Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud asutustele, kes vastutavad kalanduse kontrolli ja järelevalve eest. Neid ei tohi avalikustada, kui Gaboni õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
|
|
2.6.
|
Gabon võib lubada liidul osaleda merel või kai ääres läbiviidavatel inspekteerimistel vaatlejana.
|
|
2.7.
|
Liidu laeva kapten aitab järelevalverühma pardale tulekul ja inspekteerimisel.
|
|
2.8.
|
Iga inspekteerimise lõpus täidab järelevalverühm inspekteerimisvormi. Vormi allkirjastab kapten, kellel on õigus teha selles märkusi.
|
|
2.9.
|
Tunnistuse allkirjastamine kapteni poolt on üksnes dokumendi kättesaamise kinnitus ega piira laevaomaniku kaitseõigust rikkumise korral. Kui kapten keeldub dokumendile alla kirjutamast, peab ta seda kirjalikult põhjendama ja järelevalverühma juht lisab märkuse „allkirja andmisest keeldumine“. Enne liidu laevalt lahkumist annab järelevalverühm kaptenile inspekteerimislehe ärakirja. Gabon saadab selle vormi ärakirja liidule 48 tunni jooksul pärast inspekteerimist.
|
|
2.10.
|
Rikkumise korral saadab Gabon rikkumisprotokolli ärakirja liidule 15 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimist. Gabonis õigusaktide ükskõik missuguse rikkumise peab tuvastama kalapüügi järelevalve ametnik vastavalt Gabonis kehtivale korrale.
|
3. OSALUSJÄRELEVALVE EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGI VASTASES VÕITLUSES
|
3.1.
|
Et tõhustada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, teatavad liidu laevad iga sellise laeva viibimisest Gaboni kalapüügipiirkonnas, mis ei ole kantud nende II peatüki punktis 4 nimetatud laevade nimekirja, millel on lubatud Gabonis kala püüda.
|
|
3.2.
|
Kui liidu laeva kapten täheldab kalalaeva või abilaeva, mis tegeleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, püüab ta koguda selle kohta võimalikult palju teavet ning koostab viivitamata aruande. See vaatlusaruanne saadetakse viivitamata tema lipuriigi ja Gaboni kalapüügiseirekeskustele. Lipuriigi pädevad asutused edastavad selle ärakirja viivitamata Euroopa Komisjonile.
|
|
3.3.
|
Gabon saadab liidule kõik tema valduses olevad vaatlusaruanded, mis käsitlevad ükskõik missuguse muu riigi kui Gaboni lipu all sõitvaid kala- või abilaevu, mis tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga Gaboni kalapüügipiirkonnas.
|
VIII PEATÜKK
SATELLIITSIDEL PÕHINEV LAEVASEIRESÜSTEEM (VMS)
1. ÜLDSÄTTED
|
1.1.
|
Käesoleva protokolli kohaselt välja antud kalalaevatunnistusega liidu laevad, mis asuvad Gaboni vetes, varustatakse VMSiga, mis tagab asukohateadete automaatse edastamise nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele järgmiselt:
|
a)
|
elektrooniliselt, kasutades turvalist elektroonilist andmevahetusprotokolli;
|
|
b)
|
Gaboni kalapüügipiirkonnas viibimise ajal mitte sagedamini kui iga tunni järel;
|
|
c)
|
9. liites osutatud vormingus.
|
|
|
1.2.
|
Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab andmete automaatse töötlemise, mille ta salvestab elektrooniliselt ja mida ta hoiab turvaliselt elektroonilises andmebaasis vähemalt 36 kuud.
|
|
1.3.
|
Liidu laeva kapten tagab, et tema laeva pardale paigaldatud VMS on kogu aeg täielikult töökorras ning et punktis 2 nimetatud andmed edastatakse tõesti tema lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.
|
|
1.4.
|
VMSil avastatud muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, vastutab kapten.
|
|
1.5.
|
VMSi käsitlevate sätete täitmata jätmist käsitatakse rikkumisena ja selle suhtes kohaldatakse Gaboni õigusaktides ette nähtud karistusi.
|
2. VMSi ANDMED
Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:
|
a)
|
liidu laeva tunnusandmed;
|
|
b)
|
liidu laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkus- ja laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;
|
|
c)
|
asukoha kindlaksmääramise kuupäev ja kellaaeg koordineeritud maailmaajas (UTC) ning
|
|
d)
|
laeva kiirus ja kurss.
|
3. ASUKOHATEADETE EDASTAMINE GABONILE
|
3.1.
|
Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab saadud asukohateated automaatselt ja viivitamata Gaboni kalapüügiseirekeskusele. Kõik Gaboni kalapüügipiirkonnas tegutsevad liidu laevad peavad olema laevaseiresüsteemis nähtavad alates laeva sisenemisest sellesse piirkonda ja kuni laeva tegeliku lahkumiseni sellest piirkonnast või kuni laeva saabumiseni Gaboni sadamasse.
|
|
3.2.
|
Edastamine toimub elektroonilise võrgu kaudu, mille Euroopa Komisjon teeb kättesaadavaks, et vahendada selle abil standardsel kujul kalandusandmeid.
|
|
3.3.
|
Liitu teavitatakse kõikidest riketest asukohateadete edastamisel ja vastuvõtmisel, et need võimalikult kiiresti tehniliselt kõrvaldada. Võimalikud erimeelsused lahendab ühiskomisjon.
|
|
3.4.
|
Lipuriigi ja Gaboni kalapüügiseirekeskused ning liit vahetavad oma e-posti kontaktaadresse ja teavitavad teineteist nende aadresside muudatustest, mida kasutatakse andmete edastamisel rikke või kõrvalekalde korral.
|
4. VMSi RIKKED
|
4.1.
|
Gaboni kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust, kui ta avastab katkestuse niisuguse liidu laeva edastatud asukohateadete vastuvõtmisel, mille viimane asukohateade oli Gaboni vetes. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus uurib viivitamata selle katkestuse põhjusi, vahetades vajaduse korral teavet liiduga, ning teavitab Gaboni kalapüügiseirekeskust 24 tunni jooksul sellise uurimise tulemusest.
|
|
4.2.
|
Liidu laeva pardal oleva VMSi rikke korral edastab liidu laeva kapten oma asukohad lipuriigile ja Gaboni kalapüügiseirekeskusele ükskõik missugusel muul viisil. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus registreerib need manuaalsed teated viivitamata käesoleva peatüki punktis 1.2 nimetatud elektroonilises andmebaasis ja edastab need Gaboni kalapüügiseirekeskusele samade sätete kohaselt nagu automaatsed asukohad. Side algab niipea, kui liidu laeva kapten avastab VMSi rikke või teda teavitatakse sellest. Sellisel juhul kohaldatakse sätteid, mis käsitlevad kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise korda.
|
|
4.3.
|
Kui VMSi ei parandata kümne päeva jooksul VMSi rikke tekkimisest, teatab lipuriik liidu laevale, et see on kohustatud Gaboni kalapüügipiirkonnast lahkuma. Seega lahkub liidu laev Gaboni vetest või läheb remonditööde tegemiseks mõnda Gaboni sadamasse.
|
|
4.4.
|
Kui asukohateate saamise katkemine on tingitud liidu või Gaboni kontrolli all olevate elektrooniliste süsteemide rikkest, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata kõik meetmed, et rike võimalikult kiirelt kõrvaldada. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada. Andmed, mida Gaboni kalapüügiseirekeskus ei ole saanud, esitatakse niipea, kui probleem on lahendatud. Kui rike puudutab liidu kontrolli all olevaid elektroonilisi süsteeme, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Gaboni kalapüügiseirekeskusele iga 24 tunni järel e-posti teel kõik saadud asukohateated.
|
|
4.5.
|
Gaboni ametiasutused teavitavad oma pädevaid kontrollitalitusi, et liidu laevu ei käsitataks laevadena, mis on rikkunud laevaseiresüsteemi andmete edastamata jätmisest tulenevaid kohustusi.
|
IX PEATÜKK
RIKKUMISED
1. RIKKUMISTE AVASTAMINE JA MENETLEMINE
|
1.1.
|
Iga rikkumise kohta, mille on avastanud nõuetekohaselt volitatud järelevalveametnik, koostab see järelevalveametnik protokolli.
|
|
1.2.
|
Rikkumise protokoll võib sisaldada muid asjaolusid kui merel või sadamas tehtavate inspekteerimiste asjaolud, mis moodustavad tõendite kogumi, näiteks VMSi asukohateated, aero- või satelliitfotod, osalusel põhineva seire või elektroonilise seire käigus kogutud asjaolud või vaatlejaaruanded.
|
|
1.3.
|
Rikkumise protokolli ärakiri saadetakse liidule ja lipuriigile 48 tunni jooksul pärast selle teatavakstegemist rikkujale.
|
2. LAEVA PEATAMINE: TEAVITAV NÕUPIDAMINE
|
2.1.
|
Gaboni õigusaktide kohaselt võib iga rikkumise toime pannud liidu laeva kohustada püügitegevust katkestama ja juhul, kui laev on merel, pöörduma tagasi Gaboni sadamasse või lahkuma ajutiselt Gaboni kalapüügipiirkonnast.
|
|
2.2.
|
Gabon teatab liidule hiljemalt 24 tunni jooksul igast kalalaevatunnistusega liidu laeva tegevuse katkemisest. Teates näidatakse ära laeva peatamise põhjused.
|
|
2.3.
|
Laeva, kapteni, meeskonna või lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsmise meetmed) enne, kui on toimunud teavitav nõupidamine, mille Gabon korraldab liidu taotlusel kolme tööpäeva jooksul pärast laeva tegevuse katkestamisest teatamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva tegevuse peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja.
|
3. KARISTUSED RIKKUMISE EEST, KOKKULEPPEMENETLUS
|
3.1.
|
Rikkumise eest määratava karistuse määrab kindlaks Gabon kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.
|
|
3.2.
|
Iga rikkumise puhul, mis ei ole kriminaalkorras karistatav tegu, võib algatada kokkuleppemenetluse kooskõlas Gaboni õigusega. Selles menetluses osalevad laevaomaniku esindajad. Kokkuleppemenetlus lõpeb hiljemalt 15 tööpäeva pärast laeva peatamisest teatamist.
|
|
3.3.
|
Gabon teavitab liitu kokkuleppemenetluse lõppemisest 48 tunni jooksul.
|
4. KOHTUMENETLUS, PANGATAGATIS
|
4.1.
|
Kui kokkuleppemenetlus tulemusi ei anna, on vaidluse lahendamine Gaboni kohtute pädevuses. Rikkumisega seotud liidu laeva omanik deponeerib Gaboni nimetatud panka pangatagatise, mille Gaboni kindlaks määratud summa katab liidu laeva peatamisega seotud kulud, hinnangulise trahvi ja võimalikud hüvitised. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.
|
|
4.2.
|
Pärast kohtuotsuse kuulutamist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule järgmiselt:
|
a)
|
täielikult, kui ei määrata mingit karistust, ilma et see piiraks liidu laeva peatamisega seotud kulude sissenõudmist;
|
|
b)
|
niisuguse summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.
|
|
|
4.3.
|
Gabon teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.
|
5. LIIDU LAEVA JA MEESKONNA VABASTAMINE
Liidu laeval ja selle meeskonnal lubatakse vastavalt Gaboni õigusaktidele sadamast lahkuda kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise deponeerimist. Selleks annavad Gaboni ametiasutused välja vabastamisdokumendi, mis hõlmab liidu laeva ja selle meeskonda.
X PEATÜKK
MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE
|
1.
|
Püügitegevuse ajal Gaboni kalapüügipiirkonnas võtavad liidu seinerid Gaboni meremehi tööle järgmises ulatuses:
|
—
|
käesoleva protokolli esimesel kohaldamisaastal kokku kuus meremeest kogu laevastiku kohta;
|
|
—
|
käesoleva protokolli teisel kohaldamisaastal kokku kaheksa meremeest;
|
|
—
|
järgnevatel aastatel kokku kümme meremeest aastas.
|
|
|
2.
|
Selleks edastab Gabon enne käesoleva protokolli kohaldamist ja seejärel iga aasta jaanuaris liidule sobivate kvalifitseeritud meremeeste nimekirja, mida on vajaduse korral ajakohastatud 10. liites sätestatud kvalifikatsioonikriteeriumide ja -tingimuste põhjal. Sellise nimekirja kättesaadavus on käesoleva peatüki punkti 1 kohaldamise tingimus.
|
|
3.
|
Laevaomanikud või nende esindajad värbavad meremehi käesoleva peatüki punktis 1 osutatud nimekirja kantud isikute hulgast ja pakuvad neile lepingut. Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari. Selliseid lepinguid võivad sõlmida laevaomanikud ning Gaboni või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni nr 188 ratifitseerinud riigi heakskiidetud eraõiguslikud teenistused, kes värbavad kalureid ja paigutavad neid töökohtadele.
|
|
4.
|
Meremehe töölepingu allkirjastavad laevaomanik või tema esindaja ja meremees. See leping tagab meremeestele tema suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse. See peab vastama ILO kalandustöö konventsiooni nr 188 II lisas sätestatud tingimustele.
|
|
5.
|
Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse ILO töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige töötajate ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.
|
|
6.
|
Tööle võetud meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. See määratakse enne laevale minekut kindlaks laevaomanike ja meremeeste või nende esindajate vastastikusel kokkuleppel. Seda makstakse korrapäraselt. Meremeeste tasustamise tingimused ei tohi siiski olla halvemad kui Gaboni õigusaktide alusel kohaldatavad tingimused ja mingil juhul ei tohi need olla kehvemad kui ILO ühise merenduskomisjoni meremeeste palkade allkomitee kvalifitseeritud madrusele kehtestatud igakuine miinimumpalk.
|
|
7.
|
Gaboni meremeeste lähetamise, lähetuselt naasmise ja repatrieerimise kulud pardalemineku või laevalt lahkumise sadama ja nende alalise elukoha vahel kannab laevaomanik.
|
|
8.
|
Laevaomanik või tema esindaja edastab Gaboni pädevale ametiasutusele asjaomasele laevale tööle võetud meremeeste nimed, märkides ära nende tööülesanded meeskonnas.
|
|
9.
|
Kui laevaomanik ei suuda igakülgselt põhjendatud erakorralistel põhjustel leida nõutava kvalifikatsiooniga meremeest, vabastatakse ta sellest kohustusest.
|
|
10.
|
Kõik liidu laevadele tööle võetud meremehed peavad enda töölevõtmise päeva eelõhtul ilmuma neile määratud laeva kapteni juurde. Vastasel korral vabastatakse laevaomanik automaatselt kohustusest võtta meremees pardale.
|
|
11.
|
Kui liidu laevad ei saa pardale võtta käesoleva peatüki punktis 1 sätestatud arvu Gaboni meremehi, peavad nad maksma iga Gaboni kalapüügipiirkonnas viibitud päeva eest kindlaksmääratud summa 25 eurot iga pardale võtmata jäänud meremehe kohta. Ühiskomisjon koostab Gaboni meremeeste töölevõtmise kohta aastaaruande. Selle aruande põhjal tehakse kolme kuu jooksul pärast ühiskomisjoni viimast koosolekut maksed.
|
XI PEATÜKK
VAATLEJAD
1. PÜÜGITEGEVUSE VAATLEMINE
|
1.1.
|
Lepinguosalised tunnistavad, et oluline on täita kohustusi, mis tulenevad asjakohastest ICCATi otsustest ja soovitustest teadusvaatlejate kohta, sealhulgas elektroonilise vaatluse kohta, ning asjassepuutuvatest Gaboni õigusaktidest.
|
|
1.2.
|
Käesoleva protokolli alusel loa saanud liidu tuunipüügiseinerid ja abilaevad võtavad siinses peatükis sätestatud riikliku vaatlusprogrammi alusel pardale vaatleja. Lisavaatlejate pardale võtmist arutatakse iga juhtumi puhul eraldi.
|
|
1.3.
|
Gaboni ametiasutused määravad vaatlejad.
|
|
1.4.
|
Vaatlejate eesmärk on koguda andmeid laeva püügitegevuse kohta kooskõlas ICCATi asjakohaste soovituste ja otsustega ning Gaboni õigusaktidega.
|
|
1.5.
|
Gabon ja liit teevad koostööd teiste Atlandi ookeani idaosa rannikuriikidega, et toetada vaatlusprogrammide kooskõlastatud piirkondlikku rakendamist ICCATi raames.
|
|
1.6.
|
Kui Gaboni kalapüügipiirkonnas tegutseval laeval ei ole Gaboni vaatlejat, peab see laev saatma Gabonile pardal oleva vaatleja aruande hiljemalt 45 päeva jooksul pärast laeva lahkumist Gaboni kalapüügipiirkonnast.
|
2. MÄÄRATUD LAEVAD JA VAATLEJAD NING VAATLEJA PARDALEVÕTMINE JA PARDALT LAHKUMINE
|
2.1.
|
Laevad, mis peavad võtma pardale Gaboni vaatlejad, määratakse kindlaks kalalaevatunnistuste väljaandmisel. Selleks et võimaldada Gabonil optimeerida oma planeerimist, edastavad laevaomanikud enne iga aasta 5. detsembrit otse Gaboni ametiasutustele järgmise aasta sadamakülastuste esialgse ajakava. Ajakava käesoleva protokolli esimese kohaldamisperioodi kohta esitatakse koos kalalaevatunnistuse taotlusega.
|
|
2.2.
|
Kui laevad on määratud, edastab Gabon liidule ja laevaomanikele või nende esindajatele nimekirja laevadest, mis peavad võtma pardale Gaboni vaatlejaid. Nimekirja kantud laevade käitajad teatavad Gabonile viivitamata kõikidest muudatustest kalalaevatunnistuse taotluse esitamisel edastatud esialgses ajakavas.
|
|
2.3.
|
Üks kuu enne kavandatud pardalemineku kuupäeva kinnitab laeva käitaja laeva olemasolu ja pardalemineku sadamat. Vastutasuks edastab Gabon määratud vaatleja nime ja kontaktandmed. Laeva käitaja korraldab oma tegevuse tagamaks, et kõik pardaleminekuks vajalikud toimingud tehakse optimaalselt.
|
|
2.4.
|
Määratud laev vabastatakse kohustusest võtta pardale Gaboni vaatleja järgmistel juhtudel:
|
a)
|
määratud vaatleja nime ja kontaktandmeid ei edastata vähemalt kaks nädalat enne kavandatud pardalemineku kuupäeva või
|
|
b)
|
samaks ajavahemikuks määratakse samale laevale laeva lipuriigi teadusasutuse akrediteeritud vaatleja või piirkondliku programmi raames määratud vaatleja. Sel juhul teavitab laevaomanik Gaboni ja võtab Gaboni vaatleja pardale mõnel teisel laeval.
|
|
|
2.5.
|
Võimatusest võtta pardale Gaboni määratud vaatleja teatatakse seitsme päeva jooksul pärast seda, kui Gabon teatab määratud vaatleja nime ja kontaktandmed.
|
|
2.6.
|
Pardaleminekuga seotud formaalsused lahendatakse Gaboni ja määratud laeva omaniku vahel.
|
|
2.7.
|
Vaatleja võib samal laeval teha ainult kaks järjestikust püügireisi.
|
|
2.8.
|
Kui vaatleja ei tule kohale pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada oma püügitegevust.
|
3. LAEVAOMANIKE MAKSTAV RAHALINE TOETUS
|
3.1.
|
Tuunipüügiseineri või abilaeva omanik tasub riikliku kindlasummalise tunnistusetasu maksmisel iga laeva kohta 2 500 euro suuruse summa, mis kujutab tema panust nende ülejäänud kulude tasumisse, mis jäävad tema laevade pardale võetud vaatlejate puhul Gaboni kanda.
|
|
3.2.
|
Vaatleja lähetamise ja lähetusest naasmise kulud pardalemineku või laevalt lahkumise sadama ja nende alalise elukoha vahel kannab laevaomanik.
|
4. PARDALEVÕTMISE TINGIMUSED
|
4.1.
|
Laevaomanik või tema agent ja Gabon määravad vastastikusel kokkuleppel kindlaks vaatleja pardalevõtmise tingimused.
|
|
4.2.
|
Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Tema majutamisel laeva pardal võetakse siiski arvesse laeva tehnilist konstruktsiooni.
|
|
4.3.
|
Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.
|
|
4.4.
|
Laeva kapten teeb kõik vajaliku, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne heaolu.
|
|
4.5.
|
Vaatleja käsutuses peavad olema kõik vahendid, mida ta oma ülesannete täitmiseks vajab. Tal on juurdepääs laeva sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, sealhulgas püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.
|
5. VAATLEJA KOHUSTUSED
Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja:
|
a)
|
käituma nii, et tema tegevus ei katkestaks ega piiraks püügitoiminguid;
|
|
b)
|
suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;
|
|
c)
|
arvestama sellega, et kõik laevadokumendid on konfidentsiaalsed.
|
6. VAATLEJA ÜLESANDED
Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:
|
a)
|
kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:
|
—
|
kasutatavad püügivahendid;
|
|
—
|
laeva asukoht kalapüügi ajal;
|
|
—
|
iga liigi puhul püütud isendite kogused ja arv, sealhulgas kaas- ja juhupüük;
|
|
—
|
pardal hoitava saagi ja tagasiheite hindamine;
|
|
|
b)
|
bioloogiliste proovide võtmine kohaldatavate teadusprogrammide raames.
|
7. VAATLEJA ARUANNE
|
7.1.
|
Enne laevalt lahkumist koostab vaatleja oma vaatluste aruande, mille ta esitab laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandesse kommentaare. Need peavad ülejäänud aruandest selgelt eristuma. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten ning viimasele jääb aruande ärakiri.
|
|
7.2.
|
Vaatleja esitab oma aruande Gaboni ametiasutustele kaheksa tööpäeva jooksul pärast pardalt lahkumist.
|
|
7.3.
|
Gaboni ametiasutused edastavad liidule igal aastal kogutud vaatlusandmed. Liidu taotlusel esitab Gabon vaatlejate üksikaruannete ärakirjad.
|
