25.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 202/3


Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitlev Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vaheline

STAATUST KÄSITLEV KOKKULEPE

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

SERBIA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi koos „kokkuleppeosalised“,

ARVESTADES, et võib tekkida olukordi, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet koordineerib operatiivkoostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja Serbia Vabariigi vahel, sealhulgas Serbia Vabariigi territooriumil,

ARVESTADES, et staatust käsitleva kokkuleppe kujul tuleks sõlmida õigusraamistik olukordadeks, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühma liikmed teostavad Serbia Vabariigi territooriumil täitevvõimu,

ARVESTADES, et kokkuleppeosalised järgivad nõuetekohaselt käesolevale kokkuleppele lisatud deklaratsioone,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kogu tegevus Serbia Vabariigi territooriumil peaks täiel määral järgima põhiõigusi,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA KOKKULEPPE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolev kokkulepe hõlmab kõiki Serbia Vabariigi ja ameti koostöö aspekte, mis on seotud ameti tegevusega, mis võib toimuda Serbia Vabariigi territooriumil, kus ameti rühma liikmed teostavad täitevvõimu.

2.   Käesolev kokkulepe ei laienda Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelist riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingut (1) („EÜ-Serbia tagasivõtuleping“). Artikli 2 punktis d määratletud tagasisaatmisoperatsioonide puhul käsitleb käesolev kokkulepe üksnes operatiivtoetust tagasisaatmisoperatsioonidele, mida teostatakse vastavalt EÜ-Serbia tagasivõtulepingule.

3.   Käesolev kokkulepe kehtib Serbia Vabariigi kohta. Käesolev kokkulepe ei kehti Kosovo (*1) kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„tegevus“ – ühisoperatsioon, kiirreageerimisoperatsioon või tagasisaatmisoperatsioon;

b)

„ühisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on ebaseadusliku rände või piiriülese kuritegevusega võitlemine või tõhustatud tehnilise ja operatiivabi andmine Serbia Vabariigi ja naabruses paikneva liikmesriigi välispiiril ning mida viiakse ellu Serbia Vabariigi territooriumil;

c)

„kiirreageerimisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on reageerida liikmesriigi naabruses paikneva Serbia Vabariigi piiril esinevale spetsiifilisele ja ebaproportsionaalsele survele, ning mida viiakse ellu Serbia Vabariigi territooriumil piiratud ajavahemiku jooksul;

d)

„tagasisaatmisoperatsioon“ – ameti koordineeritav ja ühe või mitme liikmesriigi pakutavat tehnilist ja operatiivtuge hõlmav operatsioon, mille raames ühest või mitmest liikmesriigist saadetakse isikud sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasi Serbia Vabariiki kooskõlas EÜ-Serbia tagasivõtulepinguga;

e)

„piirikontroll“ – piiril teostatav isikute, reisidokumentide, transpordivahendite ja riigipiiri ületamisel kaasas olevate esemete kontroll, mis seisneb piiripunktis teostatavas kontrollis ning piiri valvamisest piiripunktide vahelisel alal;

f)

„rühma liige“ – ameti töötaja või osalevatest liikmesriikidest pärit piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate rühma liige, sealhulgas liikmesriikide poolt ametisse lähetatud piirivalveametnikud ja asjakohased töötajad, keda kasutatakse tegevuse raames;

g)

„liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;

h)

„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus rühma liige on piirivalveametnik või muu asjaomane töötaja;

i)

„isikuandmed“ – kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda võimaldavad otseselt või kaudselt tuvastada identifitseerimistunnused, näiteks nimi, identifitseerimisnumber, nt kodaniku unikaalne isikukood, asukohateave ja võrguidentifikaator, või üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust;

j)

„osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes osaleb Serbia Vabariigis toimuvas tegevuses, tagades tehnilised seadmed, piirivalveametnikud ja muud asjakohased töötajad, keda kasutatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmade raames;

k)

„amet“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis on loodud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (2).

Artikkel 3

Tegevuse algatamine

1.   Amet võib omal algatusel teha Serbia Vabariigi pädevatele asutustele tegevuse algatamise ettepaneku. Serbia Vabariigi pädevad asutused võivad teha ametile ettepaneku kaaluda tegevuse algatamist.

2.   Tegevuse läbiviimiseks on vaja nii Serbia Vabariigi pädevate asutuste kui ka ameti nõusolekut.

Artikkel 4

Operatsiooniplaan

1.   Iga ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni puhul lepivad amet ja Serbia Vabariik kokku ühise operatsiooniplaani. Euroopa Komisjon jälgib, et järgitaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1624 (3) artikli 54 lõiget 3.

2.   Ühise operatsiooniplaaniga nähakse üksikasjalikult ette ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude Euroopa Liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid. Ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamise viivad ühiselt läbi Serbia Vabariigi pädev asutus ja amet.

Artikkel 5

Rühma liikmete ülesanded ja volitused

1.   Rühma liikmetel on volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide jaoks.

2.   Rühma liikmed järgivad Serbia Vabariigi siseriiklikku õigust.

3.   Rühma liikmed võivad täita ülesandeid ja kasutada volitusi Serbia Vabariigi territooriumil üksnes Serbia Vabariigi piirivalveametnikelt või muudelt politseiametnikelt saadud korralduste alusel ning nende juuresolekul. Vajaduse korral annab Serbia Vabariigi pädev asutus rühmale korraldusi kooskõlas operatsiooniplaaniga. Serbia Vabariigi pädev asutus võib volitada rühmade liikmeid tegutsema enda nimel tingimusel, et üldvastutus ja juhtimisfunktsioonid jäävad alati Serbia Vabariigi piirivalveametnikele või politseiametnikele.

Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada Serbia Vabariigi pädevale asutusele oma seisukohad rühmale antavate korralduste kohta. Sellisel juhul võtab Serbia Vabariigi pädev asutus neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

Kui rühmale antud korraldused ei ole operatsiooniplaaniga kooskõlas, teatab koordineeriv ametnik sellest viivitamata ameti tegevdirektorile. Tegevdirektor võib võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegevuse peatada või lõpetada.

4.   Rühma liikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vormiriietust. Nad kannavad vähemalt nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Et Serbia Vabariigi pädevatel asutustel oleks rühma liikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas artiklis 8 osutatud akrediteerimisdokumenti.

5.   Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võivad rühma liikmed kanda päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Serbia Vabariik teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning milline on asjakohane õigusraamistik ja nende kasutamise tingimused. Amet esitab Serbia Vabariigi pädevale asutusele eelnevalt rühma liikmete teenistusrelvade loendi, milles on relva liik, seerianumber ning laskemoona liik ja kogus.

6.   Rühma liikmed võivad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi nõusolekul, Serbia Vabariigi piirivalveametnike või muude politseiametnike juuresolekul ning kooskõlas Serbia Vabariigi siseriikliku õigusega. Serbia Vabariik võib lubada rühma liikmetel kasutada jõudu juhul, kui Serbia Vabariigi piirivalveametnikud või politseiametnikud ei viibi juures. Rühma liikmed võivad kasutada relvi kooskõlas Serbia Vabariigi siseriikliku õigusega üksnes juhul, kui see on vajalik enesekaitseks või nende endi või teiste isikute vastu suunatud vahetu eluohtliku ründe tõrjumiseks.

7.   Serbia Vabariigi pädev asutus võib edastada rühma liikmetele nende nõudmisel riiklikes andmebaasides leiduvat asjakohast teavet, kui see on vajalik rühma liikmetele operatsiooniplaanis täpsustatud eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks. Rühma liikmetele võib edastada üksnes sellist asjakohast teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik. Amet võib edastada Serbia Vabariigi pädevatele asutustele asjakohast teavet, mis on vajalik operatsiooniplaanis täpsustatud eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks.

8.   Operatsiooniplaanis täpsustatud eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks võivad Serbia Vabariigi pädevad asutused ja rühma liikmed vahetada ka muud teavet ja järeldusi.

9.   Lõigetes 1 ja 3–6 nimetatud rühma liikmed ei kuulu ameti töötajate hulka.

Artikkel 6

Tegevuse peatamine ja lõpetamine

1.   Ameti tegevdirektor võib pärast seda, kui ta on Serbia Vabariigi pädevat asutust kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui Serbia Vabariik ei järgi nõuetekohaselt käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Tegevdirektor teavitab Serbia Vabariigi pädevat asutust sellise tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

2.   Serbia Vabariik võib pärast seda, kui ta on ametit kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui amet või mõni osalev liikmesriik ei järgi nõuetekohaselt käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Serbia Vabariigi pädev asutus peab teavitama ametit sellise tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

3.   Eelkõige võib ameti peadirektor või Serbia Vabariik tegevuse peatada või lõpetada põhiõiguste, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte või andmekaitsenormide rikkumise korral.

4.   Tegevuse lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani kohaldamisest enne sellist lõpetamist.

Artikkel 7

Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

1.   Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja asjad on puutumatud, välja arvatud lõikega 6 lubatud täitemenetluse puhul.

2.   Rühma liikmetel on Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus.

Kui rühma liiget süüdistatakse kuriteos, teavitab artikli 13 lõikes 1 nimetatud pädev asutus sellest viivitamata ameti tegevdirektorit ja päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pärast päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi esildise põhjalikku kaalumist ning tuginedes kokkuleppeosaliste esitatud teabele teeb ameti tegevdirektor kindlaks, kas kõnealune tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus.

Kui ameti tegevdirektor teeb kindlaks, et tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus, on rühma liikmel Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus.

3.   Rühma liikmetel on Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus.

Kui rühma liikmete suhtes on mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teavitab artikli 13 lõikes 1 nimetatud pädev asutus sellest viivitamata ameti tegevdirektorit ja päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pärast päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi esildise põhjalikku kaalumist ning tuginedes kokkuleppeosaliste esitatud teabele, teeb ameti tegevdirektor kindlaks, kas kõnealune tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus.

Kui ameti tegevdirektor teeb kindlaks, et tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus, on rühma liikmel Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus.

4.   Kooskõlas lõigetega 2 ja 3 võib päritoluliikmesriik olenevalt asjaoludest loobuda rühma liikmete kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikust immuniteedist Serbia Vabariigis. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

5.   Rühma liikmed ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma.

6.   Kui kahju on tekitatud rühma liikme poolt tema ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuste käigus, vastutab mistahes kahju korral Serbia Vabariik.

Kui kahju on tekitatud osaleva liikmesriigi rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see pandi toime teenistusvälisel ajal, võib Serbia Vabariik tegevdirektori kaudu taotleda, et asjaomane osalev liikmesriik maksaks kompensatsiooni.

Kui kahju on tekitatud ameti töötajast rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see pandi toime teenistusvälisel ajal, võib Serbia Vabariik taotleda, et kompensatsiooni maksaks amet.

Kui kahju Serbia Vabariigis tekib vääramatu jõu tõttu, ei kanna vastutust ei Serbia Vabariik, osalev liikmesriik ega amet.

7.   Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud kriminaal- või tsiviilkohtumenetlus, mis ei ole seotud nende ametiülesannete täitmisega. Rühma liikmete varustust, mis on ameti tegevdirektori tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuse, -lahendi või -määruse täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

8.   Rühma liikmetele antud puutumatus Serbia Vabariigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta neid asjakohaste päritoluliikmesriikide jurisdiktsiooni alt.

9.   Rühma liikmete kohta ei kehti seoses ametile osutatud teenustega Serbia Vabariigis kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted.

10.   Rühma liikmed on vabastatud ka ameti või päritoluliikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool Serbia Vabariiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest Serbia Vabariigis.

11.   Serbia Vabariik lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja riigist välja viia ning vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega.

12.   Rühma liikmete isiklikku pagasit võib kontrollida juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Serbia Vabariigi õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Serbia Vabariigi karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühma liikme(te) või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 8

Akrediteerimisdokument

1.   Amet väljastab koostöös Serbia Vabariigiga igale rühma liikmele dokumendi, mis on koostatud Serbia Vabariigi ametlikus keeles ja mõnes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles ning mis võimaldab Serbia Vabariigi asutustel tuvastada rühma liikmete isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita artiklis 5 ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada selles osutatud volitusi. Dokument sisaldab iga liikme kohta järgmist teavet: nimi ja kodakondsus; auaste või ametinimetus; hiljuti tehtud digitaalfoto ja ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma. Selles mainitakse ka, et selle dokumendi omanikul on õigus ilma täiendavate menetlusteta elada tegevuse kestel Serbia Vabariigi territooriumil.

2.   Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda Serbia Vabariiki, vajamata selleks viisat või eelnevat luba.

3.   Tegevuse lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada.

4.   Amet annab Serbia Vabariigi pädevale asutusele lõikes 1 nimetatud akrediteerimisdokumendi näidise enne kokkuleppe kohaldamise algust ja alati, kui näidist muudetakse.

Artikkel 9

Põhiõigused

1.   Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, mille hulka kuuluvad juurdepääs varjupaigamenetlustele, inimväärikus, piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld, õigus vabadusele, tagasisaatmise lubamatus ja kollektiivse väljasaatmise keeld, lapse õigused ning õigus era- ja perekonnaelule. Oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel ei diskrimineeri nad kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

2.   Iga kokkuleppeosaline kasutab olemasolevat mehhanismi käesoleva kokkuleppe raames toimunud tegevuse käigus liikmete poolt ametiülesannete täitmisel toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks.

Artikkel 10

Isikuandmete töötlemine

1.   Isikuandmeid töödeldakse üksnes juhtudel, kui Serbia Vabariik, amet või osalevad liikmesriigid seda käesoleva kokkuleppe rakendamiseks vajavad.

2.   Serbia Vabariigi pädev asutus töötleb isikuandmeid oma riigi õigusnormide kohaselt.

3.   Isikuandmete töötlemine haldusotstarbel ametis ja osalevas liikmesriigis (osalevates liikmesriikides), sealhulgas isikuandmete edastamine Serbia Vabariigile, peab toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK, (6) ja vastavalt meetmetele, mille amet on võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (7) kohaldamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artikli 45 lõikes 2.

4.   Kui andmete töötlemine hõlmab isikuandmete edastamist, teavitavad liikmesriigid ja amet isikuandmete edastamise hetkel Serbia Vabariigi pädevat asutust mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses andmete edastamise, kustutamise ja hävitamisega. Nad teavitavad Serbia Vabariigi pädevat asutust ka juhul, kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist.

5.   Tegevuse käigus haldusotstarbel kogutud ja töödeldavaid isikuandmeid võivad amet, osalevad liikmesriigid ja Serbia Vabariigi pädev asutus töödelda vastavalt kohaldatavatele isikuandmete kaitse normidele.

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks peab Serbia Vabariigi pädev asutus käesoleva artikli alusel kogutud ja töödeldud isikuandmete registrit. See register sisaldab järgmisi andmeid: ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, päritoluriik, isikuttõendavate või muude dokumentide liik ja number, andmete töötlemise koht ja kuupäev ning andmete kogumise ja töötlemise põhjus.

Nimetatud registris sisalduvaid andmeid säilitatakse kolm aastat pärast kogumise kuupäeva.

6.   Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, osalevad liikmesriigid ja Serbia Vabariik ühisaruande lõigete 1–5 kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne saadetakse Serbia Vabariigi pädevatele asutustele, ameti põhiõiguste ametnikule ja ameti andmekaitseametnikule. Ameti põhiõiguste ametnik ja ameti andmeametnik annavad aru ameti tegevdirektorile.

Artikkel 11

Vaidlused ja tõlgendamine

1.   Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad Serbia pädevad asutused ja ameti esindajad ühiselt.

2.   Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused Serbia Vabariigi pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel.

3.   Lõigete 1 ja 2 tingimuste täitmiseks on amet ja Euroopa Komisjon pidevas kontaktis operatiivpiirkonnaga piirneva liikmesriigi või liikmesriikidega.

Artikkel 12

Seos muude rahvusvaheliste kohustustega

Käesolev kokkulepe ei piira kohustusi, mille Serbia Vabariik või Euroopa Liit on võtnud rahvusvaheliste lepingute või kokkulepete alusel kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ega piira nende kohaldamist.

Artikkel 13

Pädevad asutused

1.   Serbia Vabariigi pädev asutus käesoleva kokkuleppe rakendamisel on siseasjade eest vastutav ministeerium.

2.   Euroopa Liidu pädev asutus käesoleva kokkuleppe rakendamisel on amet.

Artikkel 14

Jõustumine, kestus, peatamine ja lõpetamine

1.   Kokkuleppeosalised kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma õigusmenetluse kohaselt.

2.   Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppeosalised on teineteisele teatanud lõikes 1 osutatud õigusmenetluse lõpuleviimisest.

3.   Käesoleva kokkuleppe võib peatada või lõpetada kokkuleppeosaliste kirjalikul kokkuleppel või kumbki kokkuleppeosaline ühepoolselt. Viimasel juhul teatab kokkulepet peatada või lõpetada sooviv kokkuleppeosaline teisele kokkuleppeosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu oma kavatsusest käesolev kokkulepe peatada või lõpetada.

Peatamine jõustub kümne tööpäeva pärast teate saatmist.

Lõpetamine jõustub teate esitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

4.   Selle artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Serbia Vabariigi puhul Serbia Vabariigi välisasjade eest vastutavale ministeeriumile.

Artikkel 15

Keeled

Käesolev kokkulepe on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja serbia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Белград на осемнадесети и в Скопие на деветнадесети ноември две хиляди и деветнадесета година.

Hecho en Belgrado, el dieciocho, y en Skopie, el diecinueve de noviembre de dos mil diecinueve.

V Bělehradě dne osmnáctého a ve Skopji dne devatenáctého listopadu dva tisíce devatenáct.

Udfærdiget i Beograd den attende og i Skopje den nittende november to tusind og nitten.

Geschehen zu Belgrad am achtzehnten November und zu Skopje am neunzehnten November zweitausendneunzehn.

Kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta novembrikuu kaheksateistkümnendal päeval Belgradis ja üheksateistkümnendal päeval Skopjes.

Έγινε στο Βελιγράδι στις δεκαοκτώ και στα Σκόπια στις δεκαεννέα Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαεννέα.

Done at Belgrade on the eighteenth day and at Skopje on the nineteenth day of November in the year two thousand and nineteen.

Fait à Belgrade, le dix-huit novembre deux mille dix-neuf, et à Skopje, le dix-neuf novembre deux mille dix-neuf.

Sastavljeno u Beogradu osamnaestog studenoga i u Skopju devetnaestog studenoga godine dvije tisuće devetnaeste.

Fatto a Belgrado, addì diciotto e a Skopje, addì diciannove novembre duemiladiciannove.

Belgradā, divi tūkstoši deviņpadsmitā gada astoņpadsmitajā novembrī, un Skopjē, deviņpadsmitajā novembrī.

Priimta Belgrade du tūkstančiai devynioliktų metų lapkričio aštuonioliktą dieną ir Skopjėje du tūkstančiai devynioliktų metų lapkričio devynioliktą dieną.

Kelt Belgrádban, a kétezer-tizenkilencedik év november havának tizennyolcadik napján és Szkopjében, a kétezer-tizenkilencedik év november havának tizenkilencedik napján.

Magħmul f'Belgrad fit-tmintax-il jum u fi Skopje fid-dsatax-il jum ta’ Novembru fis-sena elfejn u dsatax.

Gedaan te Belgrado op achttien november en te Skopje op negentien november tweeduizend negentien.

Sporządzono w Belgradzie dnia osiemnastego listopada i w Skopje dnia dziewiętnastego listopada roku dwa tysiące dziewiętnastego.

Feito em Belgrado, em dezoito, e em Skopje, em dezanove de novembro de dois mil e dezanove.

Întocmit la Belgrad la optsprezece și la Skopje la nouăsprezece noiembrie două mii nouăsprezece.

V Belehrade osemnásteho a v Skopje devätnásteho novembra dvetisícdevätnásť.

V Beogradu, dne osemnajstega novembra, in v Skopju, dne devetnajstega novembra leta dva tisoč devetnajst.

Tehty Belgradissa kahdeksantenatoista päivänä ja Skopjessa yhdeksäntenätoista päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattayhdeksäntoista.

Som skedde i Belgrad den artonde november och i Skopje den nittonde november år tjugohundranitton.

Потписано у Београду осамнаестог новембра и у Скопљу деветнаестог новембра две хиљаде деветнаесте године.

Image 1


(1)  ELT L 334, 19.12.2007, lk 46.

(*1)  Kõnealune nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(4)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(5)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(6)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.


ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 2 PUNKTI b KOHTA

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet toetab Serbia Vabariiki piiride tõhusal kontrollimisel Serbia Vabariigi ja kõigi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide vahel muude vahenditega kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti täitevvolitustega rühmade lähetamine.


ÜHISDEKLARATSIOON TERRITOORIUMIDE STAATUSE JA PIIRIDE KOHTA

Käesolev kokkulepe ega ükski selle rakendamisel kokkuleppeosaliste poolt või nende nimel sooritatud tegevus, sealhulgas operatsiooniplaanid või osalemine piiriüleses tegevuses ei mõjuta mingil viisil ei Serbia territooriumi ega Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumide rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust ja piire.


ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Neid tingimusi arvestades on soovitav, et Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Serbia Vabariigi asutused sõlmiksid viivitamata kahepoolsed kokkulepped, mis käsitlevad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis.