LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGI TINGIMUSED SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE PÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu või São Tomé ja Príncipe pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

a)	liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva liidu delegatsiooni vahendusel;

b)	São Tomé ja Príncipe puhul: kalanduse direktoraat kalanduse eest vastutavas ministeeriumis.

2.   Püügipiirkond

Käesoleva protokolli alusel tegutsevad liidu laevad võivad tegeleda kalapüügiga São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, välja arvatud väikesemahulise ja pooltööstusliku kalapüügi jaoks eraldatud alad.

Majandusvööndi koordinaadid on edastatud ÜRO-le 7. mail 1998.

São Tomé ja Príncipe teatab liidule viivitamata igast püügipiirkonnaga seotud muudatusest.

3.   Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas. Selle püügipiirkonna koordinaadid on esitatud 1. liites.

4.   Pangakonto

Enne käesoleva protokolli jõustumist edastab São Tomé ja Príncipe liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, millele kantakse lepingu raames kalalaevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

5.   Kontaktpunktid

Lepinguosalised teavitavad teineteist oma kontaktpunktidest, mis võimaldavad vahetada teavet käesoleva protokolli rakendamise kohta, eelkõige küsimustes, mis on seotud koondandmete ja püügikoormuse andmete vahetamisega, kalapüügilubadega seotud menetlustega ning valdkondliku toetuse rakendamisega.

6.   Töökeeled

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva protokolli rakendamiseks peetavate koosolekute töökeeled on võimaluse korral portugali ja prantsuse keel.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on mõiste „kalapüügiluba“ samaväärne mõistega „kalapüügilitsents“ São Tomé ja Príncipe õigusaktides.

1. JAGU

KOHALDATAVAD MENETLUSED

1.   Kalapüügilubade saamise tingimused

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas antakse kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele liidu laevale.

Liidu laev vastab nõuetele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning liidu vahelistest kalanduslepingutest tulenevad varasemad kohustused. Samuti peavad need vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/2403 (1) (välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise kohta).

2.   Kalapüügilubade taotlemine

Liidu pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektrooniliselt taotluse (koopia sellest São Tomé ja Príncipe suhtes pädevale liidu delegatsioonile) iga laeva kohta, kes soovib käesoleva protokolli raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt viisteist tööpäeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormil, mille näidis on 2. liites.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

a)	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud kindlasummaline ettemaks ja makstud on kindlasummaline tasu vaatlejaga seotud kulude katmiseks;

b)	hiljutine värvifoto laevast külgvaates;

c)	laeva registreerimistunnistuse koopia;

d)	vajaduse korral kõik muud laevatüübi suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjade kohaselt nõutavad dokumendid, millest São Tomé ja Príncipe on teatanud ühiskomitees.

Iga-aastane kindlasummaline tasu makstakse riigikassa samale pangakontole, kuhu kantakse ka käesoleva protokolli artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud rahaline toetus.

Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Igale kalapüügiloa taotlusele peavad olema selgelt märgitud sihtliigid.

Kalapüügiloa taotlus võib sisaldada teadet, et laeva pardal on kavas tegeleda haiuimede osalise eemaldamisega, ja teadet muude pardal tehtavate toimingute, näiteks kalade rookimise kohta.

3.   Kalapüügiloa väljastamine

Kalapüügiluba väljastatakse viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil kalanduse eest vastutav São Tomé ja Príncipe ministeerium sai kätte käesoleva jao punktis 2 osutatud dokumendid.

Kalapüügiloa originaal antakse liidule São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva liidu delegatsiooni vahendusel.

Kalapüügiloas täpsustatakse liigid, keda on lubatud püüda (tuunilaadsed, mõõkkalad ja lubatud haid).

Selleks et kalapüügiga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse laevaomanikele kalapüügiloa koopia elektrooniliselt. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt kuuskümmend päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

4.   Kalapüügiloa erakorraline väljavahetamine

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa siiski tagasi võtta ja ülejäänud kehtivusaja jaoks mõnele muule sama kategooria laevale välja anda uue kalapüügiloa vastavalt kindlaks määratavale korrale.

Laevaomanik tagastab algse kalapüügiloa São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile. Asenduslaeva luba hakkab kehtima samal kuupäeval. São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kalapüügiloa ülekandmisest ja selle jõustumise kuupäevast.

5.   Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Ilma et see piiraks käesoleva jao 3. punkti, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

6.   Abilaevad

lLiidu taotlusel ja pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe ametiasutused on taotluse läbi vaadanud, lubab São Tomé ja Príncipe abilaevadel abistada liidu kalalaevu, kellel on kalapüügiluba.

Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Abi ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügiloa edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. São Tomé ja Príncipe koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata liidule.

Kõnealuste laevade eest makstakse aastatasu 3 500 eurot, mis makstakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 10 osutatud kalanduse arengufondile.

2. JAGU

LOATASUD JA ETTEMAKSED

1.

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta.

2.

Tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade tasu suuruseks on kogu käesoleva protokolli kohaldamisajaks kehtestatud 70 eurot iga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas püütud tonni kohta.

3.

Kalapüügiluba väljastatakse pärast seda, kui on tasutud järgmised iga-aastased kindlasummalised loatasud: a) tuunipüügiseinerid: 9 100 eurot laeva kohta, mis vastab 130 tonni eest makstavale loatasule; b) triivõngelaevad: 3 255 eurot laeva kohta, mis vastab 46,5 tonni eest makstavale loatasule;

Loatasud makstakse riigikassa pangakontole, kuhu kantakse ka käesoleva protokolli artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus.

4.

Püügiaruannete alusel koostab liit iga liidu laeva jaoks eelneva kalendriaasta püügihooaja püügideklaratsiooni ja maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Ta edastab lõpliku arvestuse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ning liidu liikmesriikide kaudu ka laevaomanikele enne jooksva aasta 30. juunit. Toetudes tõendavatele dokumentidele võib São Tomé ja Príncipe lõpliku arvestuse vaidlustada kolmekümne päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Eriarvamuste korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, vajaduse korral teevad nad seda ühiskomitee raames. Kui São Tomé ja Príncipe ei esita kolmekümne päeva jooksul vastuväiteid, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

5.

Kui lõplik arvestus ületab ettemaksena makstavat kindlasummalist loatasu, mis maksti kalapüügiloa saamiseks, kannab laevaomanik puudujääva summa, kui ta seda ei vaidlusta, São Toméle ja Príncipele üle neljakümne viie päeva jooksul. Jääk kantakse kalanduse arengufondi pangakontole. Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui ettemaksena makstav kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigust ülejäävat summat tagasi saada.

III PEATÜKK

PÜÜGISEIRE JA -ARUANDED

1. JAGU

ELEKTROONILINE PÜÜGIPÄEVIK

1.

Käesoleva protokolli raames kalapüügiga tegeleva liidu laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud elektroonilisse laevaettekannete süsteemi (ERS).

2.

Laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda siseneda.

3.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Püügipäevikut peetakse kooskõlas ICCATi asjaomaste resolutsioonide ja soovitustega.

4.

Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise koguse. Iga liigi püütud või vette tagasi lastud hinnanguline kogus tuleb registreerida olenemata selle kaalust.

5.

Kui laev on püügipiirkonnas kuid püüki ei toimu, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

6.

Püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuriigi püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist: a) kalalaeva pardatähised ja nimi; b) iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood; c) asjaomane geograafiline piirkond, kust saak püüti; d) püügi kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; e) sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus; f) püügivahendi tüüp, selle tehniline kirjeldus ja mõõtmed; g) iga liigi pardal hoitav hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arv; h) iga liigi vette tagasi lastud hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arv.

7.

Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuste andmete turvalise säilitamise vähemalt 36 kuu jooksul.

8.

Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on vajalik ERSi andmete automaatseks edastamiseks. ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue kuu jooksul.

9.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva püügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

10.

ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 4. liites.

11.

São Tomé ja Príncipe ametiasutused töötlevad iga laeva püügiandmeid konfidentsiaalselt ja turvaliselt.

2. JAGU

PÜÜGI KOONDANDMED

1.

Lipuriik esitab kord kvartalis Euroopa Komisjoni hallatava andmebaasi jaoks koondandmed iga laeva väljapüügi ja tagasiheite koguste kohta kuude kaupa. Liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale protokollile või ICCATi soovitustele lubatud kogupüüki, esitatakse igal kuul andmed eelmise kuu kohta.

2.

Lipuriik kontrollib andmeid, kasutades ristkontrollimist lossimis-, müügi-, kontrolli- või seireandmetega ning kogu asjakohase teabega, mis on ametiasutustele kättesaadav. Kui kontrollimise tulemusena on vaja andmebaasi ajakohastada, tehakse seda võimalikult kiiresti. Kontrollimisel lähtutakse püügipiirkonna geograafilistest koordinaatidest, mis on sätestatud käesolevas protokollis.

3.

Lähtudes andmebaasist saadud andmetest esitab liit São Tomé ja Príncipe ametiasutustele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Need andmed on esialgsed ja muutuvad.

4.

São Tomé ja Príncipe analüüsib lõikes 3 osutatud koondandmeid ja annab teda kõigist suurtest vastuoludest andmete puhul, mis on saadud ERSi kaudu edastatud elektroonilistest püügipäevikutest. Lipuriigid viivad läbi uurimisi ja vajaduse korral ajakohastavad andmeid.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

KONTROLL JA INSPEKTEERIMINE

Liidu kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste kirjelduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCATi määrustest ja soovitustest.

1.   Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad liidu laevad teatavad São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

Sisenemisel São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse ja sealt lahkumisel peavad laevad koos oma asukoha andmetega esitama ka andmed juba pardal oleva püügikoguse kohta liikide kaupa, vastavalt FAO kolmetähelise koodile ja väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Kõnealused teated tuleb saata ERSi kaudu või e-posti teel São Tomé ja Príncipe ametiasutuste antud aadressil.

Kui laev tabatakse kalastamas, ilma et ta oleks teatanud kavatsusest siseneda São Tomé ja Príncipe vetesse, loetakse laev kalapüügiloata laevaks ja tema suhtes kohaldatakse São Tomé ja Príncipe siseriiklike õigusaktidega ettenähtud tagajärgi.

2.   Inspekteerimismenetlus

Kalapüügiluba omavate liidu laevade inspekteerimist São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna vetes, reidil või sadamates teostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded on selgelt kindlakstehtavad, ning kes kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutuste teenistuses olevaid laevu.

Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja Príncipe inspektorid liidu laeva oma otsusest läbi viia inspekteerimine. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama.

São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei või avalikustada, kui riiklikust õigusest ei tulene teisiti.

Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele võimaliku rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab märkuse „allkirja andmisest keeldunud“. São Tomé ja Príncipe inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe asutused teatavad liidule läbiviidud inspekteerimistest ja võimalikest avastatud rikkumistest kahekümne nelja tunni jooksul pärast inspekteerimise toimumist ning edastavad liidule inspekteerimisaruande. Süüdistusakti koostamise korral saadetakse selle koopia liidule hiljemalt seitse päeva pärast inspektori sadamasse naasmist.

3.   Pardal teha lubatud toimingud

São Tomé ja Príncipe väljaantud kalapüügiloal märgitakse, milliseid toiminguid (nagu rookimine, haiuimede osaline lõikamine) on lubatud pardal teha.

4.   Ümberlaadimine ja lossimine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, peavad seda tegema sadamate Fernão Dias, Neves või Ana Chaves reidil.

Lossida või ümber laadida sooviva liidu laeva omanik või tema esindaja teatab vähemalt nelikümmend kaheksa tundi enne lossimist või ümberlaadimist São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele järgmised andmed:

a)	ümber laadiva või lossiva kalapüügilaeva nimi;

b)	kaubavedaja nimi;

c)	ümberlaaditava või lossitava kala tonnaaž liikide kaupa;

d)	ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

e)	ümberlaaditud või lossitud väljapüügi sihtkoht.

São Toméd ja Prínciped võib teavitada ERSi kaudu või e-posti teel.

Ümberlaadimine merel on keelatud.

Laeva kapten edastab São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatab, kas ta kavatseb püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe vetest lahkuda.

São Tomé ja Príncipe vetes ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui käesolevas jaos ette nähtud, on keelatud. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

2. JAGU

LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM

Kõik käesoleva protokolli alusel tegevusloa saanud liidu laevad peavad olema varustatud laevaseire satelliitsüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS).

Pardal olevate andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat laevaseire satelliitsüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja VMSi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Liidu laevad edastavad oma asukoha andmed oma lipuriigi püügiseirekeskusele automaatselt ja pidevalt seinerite puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi muude laevade puhul vähemalt iga kahe tunni tagant. Kui laeva tegevuse suhtes kohaldatakse uurimismeetmeid, võib nõuda, et andmeid edastataks sagedamini.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et laeva viibimise ajal püügipiirkonnas tehakse VMSi asukohateated automaatselt kättesaadavaks.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	kalalaeva kiirus ja kurss.

VMSi kaudu laeva asukoha teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

Riikide püügiseirekeskused suhtlevad omavahel laevade püügitegevuse seire küsimustes.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

Töölevõetavate meremeeste arv.

São Tomé ja Príncipe vetes kalastades peavad liidu laevad võtma tööle São Tomé ja Príncipe meremehi järgmistel tingimustel ja hulgal:

a)	tuunipüügiseinerite puhul käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal kõikide laevade peale kokku kuus meremeest, käesoleva protokolli kohaldamise teisel aastal kokku kaheksa meremeest ja käesoleva protokolli kohaldamise viimasel kolmel aastal kokku kümme meremeest igal aastal;

b)	triivõngelaevade puhul igal aastal kõikide laevade peale kokku kaks meremeest.

2.

Töölevõtmise kohustuse eeltingimus on, et São Tomé ja Príncipe ametiasutused esitavad liidule enne käesoleva protokolli kohaldamise algust ja seejärel iga aasta jaanuaris vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga meremeeste nimekirja. Laevaomanikud teevad meremehi tööle võttes valiku kõnealusest nimekirjast.

3.

São Tomé ja Príncipe meremeeste kvalifikatsiooninõuded on esitatud 6. liites.

4.

Laevaomanik või tema esindaja edastab São Tomé ja Príncipe pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud meremeeste nimed, märkides ära nende tööülesanded meeskonnas.

5.

Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. Eelkõige on tegemist töötajate ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

6.

São Tomé ja Príncipe meremeeste töölepingud, mille koopia antakse tööministeeriumile, kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatava seaduse kohane sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7.

Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest halvemad.

8.

Iga liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale töölemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule või kui tal puudub vajalik kvalifikatsioon, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

9.

Kui laevaomaniku esitatud tõendite kohaselt ei saa liidu laevad erandlikel põhjustel võtta tööle São Tomé ja Príncipe meremehi punktis 1 osutatud arvul, maksavad laevad püügipiirkonnas viibimise ajal iga tööle võtmata São Tomé ja Príncipe meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot päevas. Ühiskomitees koostatakse korrapäraselt ülevaade São Tomé ja Príncipe meremeeste töölevõtmise kohta.

VI PEATÜKK

VAATLEJAD

1.   Püügitegevuse vaatlemine

Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kalapüügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste poolt käesoleva peatüki kohaselt määratud vaatlejaid.

2.   Määratud laevad ja vaatlejad

Käesoleva protokolli raames tegutsevad liidu laevad võtavad järgmiste tingimuste kohaselt pardale São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutava ministeeriumi määratud vaatlejaid.

a)	São Tomé ja Príncipe pädeva ametiasutuse taotlusel võtavad liidu laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud saaki.

b)

São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, kes laevade pardale määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edasiseks ajakohastamiseks edastatakse need iga kolme kuu tagant.

c)	Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt viisteist päeva enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused liidule ja asjaomastele laevaomanikele soovitavalt e-posti teel nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

d)

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale kavandatud püügireiside keskmisest kestusest võib pädevate São Tomé ja Príncipe ametiasutuste sõnaselge taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluseasjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastades.

3.   Pardalemineku ja pardalt lahkumise tingimused

a)	Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

b)	Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub laevaomaniku valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

c)	Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes alampiirkonna sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

d)

Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool São Toméd ja Príncipet asuvas riigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks kodumaale tagasijõudmiseks laevaomaniku kulul.

e)	Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

f)	Kalalaeva kapten teeb kõik tema ametikohustustesse kuuluva selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

g)

Vaatlejale peavad olema loodud kõik töökohustuste täitmiseks vajalikudtingimused. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis aitavad kaasa tema tööle.

h)	Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

i)	Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja Príncipe.

4.   Kindlasummaline rahaline toetus

Selleks et osaleda vaatlejatega seotud kulude katmises, maksab laevaomanik kindlasummalise rahalise toetusega samal ajal ettemaksuna 250 eurot aastas laeva kohta ning see summa kantakse kindlasummalise ettemaksuga samale pangakontole.

5.   Vaatleja ülesanded

Vaatlejat koheldakse pardal nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib laevade püügitegevust;

b)	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

c)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

d)	kontrollib São Tomé ja Príncipe vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

e)	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

f)	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

6.   Vaatleja kohustused

Pardal olles peab vaatleja

a)	võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust;

c)

vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures kapten võib sellesse lisada või lasta lisada talle asjakohasena tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

1.   Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva toimepandud mis tahes rikkumise kohta koostatakse süüdistusakt, mis esitatakse liidule ja lipuriigile nii kiiresti kui võimalik.

2.   Laeva kinnipidamine / marsruudi muutmine – Teavitav nõupidamine

a)	Kui see on São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse.

b)	Kalapüügiluba omava liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel teatab São Tomé ja Príncipe liidule kahekümne nelja tunni jooksul. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

c)

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja.

3.   Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus

a)	Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab São Tomé ja Príncipe kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

b)

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolme päeva möödumisel laeva kinnipidamisest teatamisest.

4.   Kohtumenetlus – Pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, maksab rikkumisega seotud laeva omanik São Tomé ja Príncipe osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)	täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud või

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest seitsme päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade tasumist või pärast pangatagatise maksmist.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

LISA LIITED

1. liide

São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühise püügipiirkonna koordinaadid

2. liide

Kalalaevale kalapüügiloa taotlemise vorm ja abilaevale loa taotlemise vorm

3. liide

Tehniline teabeleht

4. liide

Elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) kasutusele võtmine püügitegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks

5. liide

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS)

6. liide

Liidu seinerite ja õngejadalaevade pardal töötavate São Tomé ja Príncipe meremeeste kvalifikatsiooniga seotud nõuded

1. liide

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING NIGEERIA ÜHISE PÜÜGIPIIRKONNA KOORDINAADID

Laiuskraad	Pikkuskraad
(kraadid, minutid, sekundid)
03 02 22 N	07 07 31 E
02 50 00 N	07 25 52 E
02 42 38 N	07 36 25 E
02 20 59 N	06 52 45 E
01 40 12 N	05 57 54 E
01 09 17 N	04 51 38 E
01 13 15 N	04 41 27 E
01 21 29 N	04 24 14 E
01 31 39 N	04 06 55 E
01 42 50 N	03 50 23 E
01 55 18 N	03 34 33 E
01 58 53 N	03 53 40 E
02 02 59 N	04 15 11 E
02 05 10 N	04 24 56 E
02 10 44 N	04 47 58 E
02 15 53 N	05 06 03 E
02 19 30 N	05 17 11 E
02 22 49 N	05 26 57 E
02 26 21 N	05 36 20 E
02 30 08 N	05 45 22 E
02 33 37 N	05 52 58 E
02 36 38 N	05 59 00 E
02 45 18 N	06 15 57 E
02 50 18 N	06 26 41 E
02 51 29 N	06 29 27 E
02 52 23 N	06 31 46 E
02 54 46 N	06 38 07 E
03 00 24 N	06 56 58 E
03 01 19 N	07 01 07 E
03 01 27 N	07 01 46 E
03 01 44 N	07 03 07 E
03 02 22 N	07 07 31 E

2. liide

TAOTLUSVORM

KALALAEVALE KALAPÜÜGILOA TAOTLEMISE VORM JA ABILAEVALE LOA TAOTLEMISE VORM (SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING)

I   TAOTLEJA

1.	Laevaomaniku nimi: … Kodakondsus: …

2.	Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi: …

3.	Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress: …

4.

Tel: …

5.

E-post: …

6.	Kapteni nimi: … Kodakondsus: …

7.	Laeva São Tomés ja Príncipes esindava agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent: …

II   LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

8.	Laeva nimi: …

9.	Laeva lipuriik: …

10.	Varasem lipuriik (vajaduse korral): …

11.	Mis ajast sõidab praeguse lipu all: …

12.	Väline pardatähis: …

13.	Kodusadam: … MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: …

14.	IMO number: … ICCATi number: …

15.	Ehitusaasta ja -koht: …

16.	Raadiokutsung: … Raadiokutsungi sagedus: …

17.	Laevakere materjal: ☐ teras ☐ puit ☐ polüester ☐ muu

III   LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

18.	Kogupikkus: … Laius: …

19.	Brutotonnaaž (GT): …

20.	Peamasina võimsus (KW): … Mark: … Tüüp: …

21.	Laeva tüüp: …Kalapüügiliik: …

22.	Kalapüügivahendid: …

23.	Püügipiirkonnad: …

24.	Sihtliigid: ☐ tuun ☐ mõõkkala ☐ püüda lubatud haid

25.	Kaaspüügi liigid: ☐ tuun ☐ mõõkkala ☐ püüda lubatud haid

26.	Kavandatud töötlemine pardal: ☐ rookimine ☐ uimede osaline eemaldamine ☐ muu, täpsustage: …

27.	Meeskonnaliikmete koguarv: …

28.	Saagi säilitusviis laeva pardal: ☐ värske ☐ jahutatud ☐ segasäilitus ☐ külmutatud

29.	Külmutusvõimsus (tonnides) 24 tunni kohta: …

30.	Lastiruumi mahutavus: …Arv:…

Koostatud … (kuupäev) … (koht)

Taotleja allkiri …

3. liide

TEHNILINE TEABELEHT

TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA ÕNGEJADALAEVAD

1.   Keelatud liigid

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni ja ICCATi resolutsioonide kohaselt on hiid-sarvikrai (Manta birostris), hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Lisaks sellele on keelatud vaalhai (Rhincodon typus) püük.

Liidu õigusaktide, eelkõige määruse (EÜ) nr 1185/2003 (1) kohaselt on keelatud haiuimede eemaldamine laeva pardal ning haiuimede pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine. Ilma et see piiraks eelmise lõike kohaldamist, võib haiuimedele laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks teha osalised sisselõiked ning need rümba vastu tagasi painutada, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.

Vastavalt ICCATi soovitustele püüavad lepinguosalised vähendada püügitegevuse juhuslikku mõju kilpkonnadele ja merelindudele, rakendades meetmeid, et maksimeerida tahtmatult kinni püütud isendite ellujäämisvõimalusi.

2.   Püügivahendid ja väljapüügid

TUUNIPÜÜGISEINERID

1)

Lubatud püügivahend: noot.

2)

Sihtliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis).

3)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TRIIVÕNGELAEVAD

1)

Lubatud püügivahend: triivõngejada.

2)

Sihtliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus).

3)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

3.   Laevaomanike tasud – laevade arv

Täiendav loatasu väljapüütud tonni kohta	70 eurot tonni kohta käesoleva protokolli kogu kohaldamisaja jooksul
Iga-aastane kindlasummaline tasu	tuunipüügiseinerid: 9 100 eurot. triivõngelaevad: 3 255 eurot.
Vaatlejate kindlasummaline tasu	250 eurot laeva kohta aastas
Abilaeva puhul kohaldatav tasu	3 500 eurot laeva kohta aastas
Laevade arv	kellele antakse kalapüügiluba
28 tuunipüügiseinerit	6 triivõngelaeva

---

(1)  Nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1).

4. liide

ELEKTROONILISE LAEVAETTEKANNETE SÜSTEEMI (ERS) KASUTUSELE VÕTMINE PÜÜGITEGEVUSEGA SEOTUD ANDMETE REGISTREERIMISEKS JA EDASTAMISEKS

1.   ERSi sõnumid

1)

Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna nende sätete rakendamisega seotud küsimustes. Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

2)

Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need São Tomé ja Príncipe jaoks automaatselt kättesaadavaks.

3)

Vormingus UN/CEFACT olevad andmed edastatakse Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava võrgustiku FLUX kaudu.

4)

Pooled võivad siiski kokku leppida üleminekuperioodis, mille jooksul edastatakse andmeid vormingus EU–ERS (v 3.1) kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu.

5)

Lipuriigi püügiseirekeskus edastab laevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele. Muud liiki sõnumid edastatakse samuti automaatselt kord päevas alates kuupäevast, millal saab hakata vormingut UN/CEFACT kasutama; kuni selle ajani edastatakse sõnumid viivitamata São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele lipuriigi püügiseirekeskuse automaatsel nõudmisel Euroopa Komisjoni kesksõlme kaudu. Pärast uue vormingu tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

6)

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus kinnitab talle viivituseta edastatud ERSi andmete kättesaamist vastuvõtmist kinnitava vastusega, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Selliste andmete puhul, mille São Tomé ja Príncipe saab vastuseks tema enda esitatud küsimusele, vastvõtmist kinnitavat vastust ei saadeta. São Tomé ja Príncipe käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsena.

2.   Laeva pardal oleva elektroonilise edastussüsteemi või teabevahetussüsteemi rike

1)

Lipuriigi püügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitavad teineteist viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ühe või mitme laeva ERSi andmete edastamist.

2)

Kui São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus ei saa andmeid, mida laev peab edastama, teatab ta sellest viivitamata lipuriigi püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ning teavitab uurimise tulemustest São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskust.

3)

Kui rike on laeva ja lipuriigi püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata laeva kaptenile või käitajale või nende puudumise korral tema esindajale. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 24.00 mis tahes asjakohaste sidevahendite abil.

4)

Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam püügipiirkonnas kala püüda ja ta peab sealt lahkuma või randuma kahekümne nelja tunni jooksul mõnes São Tomé ja Príncipe sadamas. Laeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi püügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

5)

Kui São Tomé ja Príncipe ei saa ERSi andmeid kätte liidu või São Tomé ja Príncipe järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide talitlushäire tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

6)

Lipuriigi püügiseirekeskus saadab São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel mis tahes kättesaadavate elektrooniliste sidevahendite abil kõik ERSi andmeid, mille lipuriik on pärast viimast edastamist saanud. São Tomé ja Príncipe palvel võib sama menetlust kohaldada üle kahekümne nelja tunni kestva hoolduse puhul, mis mõjutab liidu järelevalve all olevaid süsteeme. São Tomé ja Príncipe teavitab sellest oma pädevaid kontrollitalitusi, et viimased ei käsitleks liidu laevu oma ERSi andmete edastamise kohustust mittetäitvatena. Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse vastavalt 5. liite punktile 1 hallatavasse elektroonilisse andmebaasi.

3.   Alternatiivsed sidevahendid

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskuse e-posti aadress, mida tuleb kasutada ERSi/VMSi rikke korral teatakse enne käesoleva protokolli kohaldamise algust.

Seda tuleb kasutada, et edastada:

a)	teated püügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta ning pardal oleva püügikoguse kohta nii püügipiirkonda sisenemisel kui ka sealt väljumisel;

b)	teated lossimise ja ümberlaadimise kohta ning teated ümberlaaditud, lossitud või pardale jäänud püügikoguse kohta;

c)	ERSi ja VMSi ajutised asendusteated tõrgete korral.

5. liide

LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM (VMS)

1.   Laevade asukohateated – VMS-süsteem

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda sisenemisel registreeritud esimene asukoht märgistatakse koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast lahkumist, mis märgistatakse koodiga „EXI“.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.   Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi püügiseirekeskusele.

VMS-süsteemi rikke korral tuleb rike parandada või süsteem välja vahetada kolmekümne päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi püügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.   Asukohateadete turvaline edastamine São Toméle ja Príncipele

Lipuriigi püügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja teavitavad üksteist viivitamata nende aadresside muutumisest.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi püügiseirekeskuse ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskuse vahel elektrooniliselt turvalise teabevahetussüsteemi kaudu.

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud püügipiirkonnast lahkumisest.

4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

São Tomé ja Príncipe tagab, et tema elektroonilised seadmed on ühilduvad lipuriigi püügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateadete saamisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse. Kõigi võimalike erimeelsuste puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudatuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

5.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui rikkumist õnnestub tõestada dokumentaalsete tõenditega, võib São Tomé ja Príncipe taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi püügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. São Tomé ja Príncipe peab edastama tõendavad andmed lipuriigi püügiseirekeskusele ning liidule. Lipuriigi püügiseirekeskus saadab São Toméle ja Príncipele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab São Tomé ja Príncipe lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu võimalikest järelmeetmetest.

6.   VMS-teadete edastamine São Toméle ja Príncipele

Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Andmed	Kood	Kohustuslik (K)/ Mittekohustuslik (M)	Sisu
Teate algus	SR	K	Süsteemielement, mis märgib teate algust
Saaja	AD	K	Sõnumiandmed – saaja riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	K	Sõnumiandmed – saatja riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	K	Sõnumiandmed – lipuriik riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiandmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI, MAN)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	K	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	K	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise kordumatu tunnus (kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Väline pardatähis	XR	K	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides E/W DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemi osa, mis märgib teate lõppu
NAF vormingus on andmeedastuse struktuur järgmine: — kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1. Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ tähistavad sõnumi algust, — iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest, — ühekordne kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi. Kui VMS-andmed tuleb edastada võrgu FLUX TLi kaudu UN/CEFACTi vormingus, siis teatab São Tomé ja Príncipe sellest enne käesoleva protokolli ajutist kohaldamist.

6. liide

LIIDU SEINERITE JA ÕNGEJADALAEVADE PARDAL TÖÖTAVATE SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE MEREMEESTE KVALIFIKATSIOONIGA SEOTUD NÕUDED

São Tomé ja Príncipe ametiasutused tagavad, et liidu laevadele töölevõetavad isikud vastavad järgmistele nõuetele:

1)	meremeeste vanuse alammäär on 18 aastat;

2)	meremeestel on kehtiv tervisetõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel. Kõnealuse tõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst;

3)	meremeestel on tehtud vaktsineerimised, mida on piirkonnas vaja ennetusliku tervisekaitse eesmärgil, ning need on kehtivad;

4)	meremeestel on kehtiv sertifikaat vähemalt järgmise ohutusealase põhikoolituse kohta: a) enesepääste võtted, sealhulgas päästevestide selgapanek; b) tule tõrjumine ja tulekahjude vältimine; c) esmaabi baasõpe; d) isiklik ohutus ja sotsiaalne vastutus ning e) merereostuse vältimine.

5)

Eelkõige suurte kalalaevade puhul peaksid meremehed: a) tundma kalalaevadel tavaliselt kasutatavaid merendusalaseid mõisteid ja korraldusi; b) tundma püügitegevusega seotud ohte; c) mõistma hästi kalalaevade käitamistingimusi ja sellega kaasnevaid ohte; d) tundma seinnoodapüügil kasutatavaid püügivahendeid ja oskama neid kasutada; e) mõistma ja tundma üldiselt laeva stabiilsust ja merekõlblikkust ning f) evima üldisi teadmisi haalamisest ja oskama kinnitusotsi käsitseda (sildumine ja muud manöövrid).