Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev
LEPING
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,
ja
NORRA KUNINGRIIK, edaspidi „Norra“,
edaspidi ühiselt „lepinguosalised“,
SOOVIDES tagada käibemaksu nõuetekohase kindlaksmääramise, hindamise ja kogumise ning käibemaksuga seotud nõuete sissenõudmise, et vältida topeltmaksustamist või maksustamata jätmist ning võidelda käibemaksupettuste vastu,
OLLES TEADLIKUD, et piiriülese käibemaksupettuse ja käibemaksust kõrvalehoidumise vastaseks võitluseks on vaja tihedat koostööd asjaomase valdkonna õigusaktide kohaldamise eest vastutavate pädevate asutuste vahel,
TÕDEDES, et kuna piiriülesele käibemaksupettusele ja käibemaksust kõrvalehoidumisele iseloomulikud jooned ja mehhanismid eristavad neid muud liiki maksupettustest, on vaja konkreetseid õiguslikke vahendeid halduskoostööks, eelkõige vastastikuseks teabevahetuseks,
SEADES EESMÄRGIKS Eurofisci võrgustiku kasutamise käibemaksupettuse vastase võitluse raames sihtotstarbeliseks teabevahetuseks, mille suhtes kohaldatakse käesolevast lepingust tulenevaid piiranguid,
OLLES TEADLIKUD, et lepinguosalised peaksid kohaldama konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ (1) (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta), ka Eurofisci puhul,
ARVESTADES, et käibemaksu õige kohaldamine telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul on tulemuslik üksnes rahvusvahelise koostöö toel,
VÕTTES ARVESSE, et liit ja Norra on naabrid ning dünaamilised kaubanduspartnerid ja on samuti osalised Euroopa Majanduspiirkonna lepingus, mille eesmärk on aidata kaasa osalistevaheliste kaubandus- ja majandussidemete püsivale ja tasakaalustatud tugevdamisele võrdsetes konkurentsitingimustes ning samu eeskirju järgides, et nii luua ühtne Euroopa Majanduspiirkond,
TÕDEDES, et kuigi maksuküsimused ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohaldamisalasse, on käibemaksualaste õigusaktide tulemuslikuma kohaldamise ja täitmise tagamisega seotud koostöö liidu ja Norra huvides,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva lepingu eesmärk on luua liidu liikmesriikide ja Norra vahelise halduskoostöö raamistik, mis võimaldab käibemaksualaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavatel asutustel abistada üksteist seoses kõnealuste õigusaktide täitmise tagamise ja käibemaksutulu kaitsmisega.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevas lepingus sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mis on seotud koostööga järgmistes valdkondades:
|
a) |
teabevahetus, mis võib aidata käibemaksu õigesti arvutada, kontrollida käibemaksu õiget kohaldamist ja võidelda käibemaksupettuste vastu; |
|
b) |
järgmiste nõuete sissenõudmine:
|
2. Käesolev leping ei mõjuta käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevate eeskirjade kohaldamist liidu liikmesriikide vahelistes suhetes.
3. Käesolev leping ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „käibemaks“– liidu puhul käibemaks nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) tähenduses ja Norra puhul Norra 19. juuni 2009. aasta õigusakti nr 58 (mis käsitleb käibemaksu) tähenduses;
b) „riik“– liidu liikmesriik või Norra;
c) „riigid“– liidu liikmesriigid ja Norra;
d) „kolmas riik“– riik, mis ei ole liidu liikmesriik ega Norra;
e) „pädev asutus“– artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud asutus;
f) „teabevahetuse keskasutus“– artikli 4 lõike 2 kohaselt määratud asutus, kes kannab põhivastutust suhtlemise eest II või III jaotise kohaldamisel;
g) „teabevahetuse asutus“– asutus, kes ei ole teabevahetuse keskasutus ning kes on määratud artikli 4 lõike 3 kohaselt taotlema või andma vastastikust abi II või III jaotise alusel;
h) „pädev ametnik“– artikli 4 lõike 4 kohaselt määratud ametnik, kes saab II jaotise alusel vahetada otse teavet;
i) „taotluse esitanud asutus“– teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab II jaotise alusel pädeva asutuse nimel abitaotluse;
j) „taotlev asutus“– selle riigi teabevahetuse keskasutus või teabevahetuse asutus, kes esitab III jaotise kohase taotluse;
k) „taotluse saanud asutus“– teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või II jaotise alusel toimuva koostöö puhul pädev ametnik, kes võtab vastu taotluse esitanud asutuse või taotleva asutuse taotluse;
l) „isik“–
|
i) |
füüsiline isik; |
|
ii) |
juriidiline isik; |
|
iii) |
kui kehtivates õigusaktides on nii sätestatud, siis isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund, või |
|
iv) |
muu õiguslik üksus sõltumata laadist ja vormist, olenemata sellest, kas tegemist on juriidilise isikuga või mitte, kelle tegevus on käibemaksuga maksustatav või kes on kohustatud tasuma artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõudeid; |
m) „ühiskomitee“– komitee, kes vastutab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise eest vastavalt artiklile 41;
n) „haldusuurimine“– kõik kontrolli-, järelevalve- ja muud meetmed, mida riigid võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada käibemaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;
o) „omaalgatuslik teabevahetus“– teabe mittekorrapärane edastamine teisele riigile mis tahes ajal ja eelneva taotluseta;
p) „automaatne teabevahetus“– eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele riigile eelneva taotluseta;
q) „üheaegne kontroll“– ühe või mitme omavahel seotud maksukohustuslase maksukohustise koordineeritud kontroll, mida teeb vähemalt kaks riiki, kellel on ühine või vastastikku täiendav huvi;
r) „elektrooniline“– elektrooniliste vahendite kasutamine andmetöötluseks (sh digitaalne pakkimine) ja andmete salvestamiseks ning juhtmete või raadioedastuse, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil toimuv teabevahetus;
s) „CCN/CSI võrk“– ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille liit on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel maksustamise valdkonnas;
t) „telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused ja elektrooniliselt osutatavad teenused“– teenused, mis on määratletud nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (3) (millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed) artiklites 6a, 6b ja 7.
Artikkel 4
Korraldus
1. Iga riik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva lepingu kohaldamise eest.
2. Iga riik määrab:
|
a) |
teabevahetuse keskasutuse, kes kannab põhivastutust käesoleva lepingu II jaotise kohaldamise eest, ning |
|
b) |
teabevahetuse keskasutuse, kes kannab põhivastutust käesoleva lepingu III jaotise kohaldamise eest. |
3. Iga pädev asutus võib otse või volituste alusel määrata:
|
a) |
teabevahetuse asutused, kes vahetavad käesoleva lepingu II jaotise alusel otse teavet; |
|
b) |
teabevahetuse asutused, kes taotlevad või annavad vastastikust abi käesoleva lepingu III jaotise alusel seoses oma territoriaalse pädevuse või erialase tegevuspädevusega. |
4. Iga pädev asutus võib otse või volituste alusel määrata pädevad ametnikud, kes vahetavad käesoleva lepingu II jaotise alusel otse teavet.
5. Teabevahetuse keskasutused ajakohastavad teabevahetuse asutuste ja pädevate ametnike loetelu ja teevad selle kättesaadavaks teistele teabevahetuse keskasutustele.
6. Kui teabevahetuse asutus või pädev ametnik saadab või võtab vastu käesoleva lepingu kohase abitaotluse, teatab ta sellest oma teabevahetuse keskasutust.
7. Kui teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu vastastikuse abi taotluse, mis eeldab tegutsemist väljaspool tema pädevust, edastab ta sellise taotluse viivitamata pädevale teabevahetuse keskasutusele või teabevahetuse asutusele ja teatab sellest taotluse esitanud asutusele või taotlevale asutusele. Sel juhul algab artiklis 8 sätestatud tähtaeg järgmisel päeval pärast abitaotluse edastamist pädevale teabevahetuse kaskasutusele või pädevale teabevahetuse asutusele.
8. Iga riik teavitab Euroopa Komisjoni ühe kuu jooksul pärast käesoleva lepingu allkirjastamist käesoleva lepingu kohaldamiseks nimetatud pädevast asutusest ning viivitamata igast sellega seotud muudatusest. Euroopa Komisjon ajakohastab pädevate asutuste loetelu ja teeb selle kättesaadavaks ühiskomiteele.
Artikkel 5
Teenustaseme kokkulepe
Teenustaseme kokkulepe, millega tagatakse side- ja teabevahetussüsteemide toimimiseks vajalike teenuste tehniline kvaliteet ja kvantiteet, sõlmitakse ühiskomitee kehtestatud korras.
Artikkel 6
Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse
1. Teavet, mille riik on omandanud käesoleva lepingu kohaselt, käsitatakse konfidentsiaalsena ja seda kaitstakse samal viisil nagu riigi enda õigusaktide alusel saadud teavet, sel määral, kui see on vajalik isikuandmete kaitseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ, ja vastavalt kaitseklauslitele, mille võib kindlaks määrata teavet esitav riik oma õigusnormide kohaselt.
2. Sellise teabe võib avalikustada isikutele või asutustele (sealhulgas kohtutele ja haldus- või järelevalveasutustele), mille ülesandeks on käibemaksualaste õigusaktide kohaldamine, ning käibemaksu õige arvutamise eesmärgil ja käibemaksunõuete täitmisele pööramise, sealhulgas sissenõudmismeetmete ja ettevaatusabinõude rakendamise eesmärgil.
3. Lõikes 1 osutatud teavet võib kasutada ka muude maksude ja kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete hindamiseks ja kehtestamiseks, sealhulgas sissenõudmiseks. Kui vahetatud teabe abil avastatakse või tõendatakse maksuõiguse rikkumine, võib teavet kasutada ka haldus- või kriminaalkaristuste määramiseks. Üksnes lõikes 2 nimetatud isikud või asutused võivad teavet kasutada ning seda üksnes käesoleva lõike eelnevates lausetes sätestatud otstarbel. Nad võivad teavet avalikustada avalikel kohtumenetlustel või kohtuotsustes.
4. Olenemata lõigetest 1 ja 2 lubab teavet andev riik seda teavet põhjendatud taotluse alusel kasutada teabe saanud riigis muuks kui artikli 2 lõikes 1 osutatud otstarbeks, kui teavet andva riigi õigusaktide kohaselt võib seda teavet kasutada sarnaseks otstarbeks. Taotluse saanud asutus rahuldab taotluse või keeldub taotlust rahuldamast ühe kuu jooksul.
5. Aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid, mille riik on omandanud käesoleva lepingu alusel osutatud abi tulemusena, võib kõnealuses riigis kasutada tõenditena samadel alustel kui kõnealuse riigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente.
6. Ühe riigi teisele riigile esitatud teavet võib viimane edastada muule riigile, kui pädev asutus, kellelt teave pärineb, on selleks eelneva loa andnud. Teabe päritoluriik võib sellise teabe jagamise vaidlustada kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sai teavet jagada sooviva riigi teatise.
7. Riigid võivad käesoleva lepingu kohaselt saadud teavet edastada kolmandatele riikidele järgmistel tingimustel:
|
a) |
teabe edastamise suhtes kohaldatakse teavet edastava riigi õigusakte, millega rakendatakse direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artiklit 25, eelkõige seoses asjaomases kolmandas riigis kaitse piisava taseme tagamisega; |
|
b) |
kõnealuse edastamisega on nõustunud pädev asutus, kellelt teave pärineb; |
|
c) |
edastamine on lubatud teavet edastava riigi ja kõnealuse kolmanda riigi vahel sõlmitud abistamiskokkuleppega. |
8. Kui riik saab teavet kolmandalt riigilt, siis võivad riigid nimetatud teavet vahetada, kui see on lubatud kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkuleppega.
9. Iga riik teavitab viivitamata muid asjaomaseid riike igast konfidentsiaalsusnõude rikkumisest, isikuandmete kaitse tagatiste mittetoimimisest ning sanktsioonidest ja parandusmeetmetest, mis sellest tulenevalt kehtestati.
10. Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud Euroopa Komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutus, võivad kasutada nimetatud teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.
II JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ JA MAKSUPETTUSTE VASTANE VÕITLUS
1. PEATÜKK
Teabevahetus taotluse korral
Artikkel 7
Teabevahetus ja haldusuurimised
1. Taotluse esitanud asutuse taotlusel edastab taotluse saanud asutus artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe, mis käsitleb konkreetset juhtumit või konkreetseid juhtumeid.
2. Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus sellise teabe saamiseks kõik vajalikud haldusuurimised.
3. Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust korraldada haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimine vajalik, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.
4. Kui taotluse saanud asutus keeldub toimetamast haldusuurimist, mis käsitleb summasid, mida maksukohustuslane on deklareerinud seoses lisas loetletud kaupade tarne või teenuste osutamisega, mida tarnib või osutab taotluse saanud asutuse riigis asuv maksukohustuslane, keda maksustatakse taotluse esitanud asutuse riigis, annab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele siiski teada, mis kuupäevadel ja mis väärtuses on maksukohustuslane taotluse esitanud asutuse riigis viimase kahe aasta jooksul asjaomaseid kaupu tarninud või teenuseid osutanud.
5. Soovitava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise toimetamiseks peab taotluse saanud asutus või haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutseks ta oma huvides või mõne muu oma riigi asutuse taotlusel.
6. Taotluse esitanud asutuse taotlusel edastab taotluse saanud asutus talle kogu asjakohase teabe, mille ta saab või mis on tema valduses, ja haldusuurimiste tulemused aruannete, õiendite või muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete vormis.
7. Originaaldokumendid esitatakse üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus taotluse saanud asutuse riigis kehtivate sätetega.
Artikkel 8
Teabe esitamise tähtaeg
1. Taotluse saanud asutus esitab artiklis 7 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast. Kui kõnealune teave on juba taotluse saanud asutuse valduses, on selle tähtaja pikkuseks siiski kõige rohkem üks kuu.
2. Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus omavahel kokku leppida lõikes 1 sätestatutest erinevad tähtajad.
3. Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele vastata lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegade jooksul, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata kirjalikult sellest ja selle põhjustest ning kuupäevast, mil ta tõenäoliselt saab vastuse anda.
2. PEATÜKK
Teabevahetus eelneva taotluseta
Artikkel 9
Teabevahetuse liigid
Eelneva taotluseta toimuv teabevahetus on kas artikli 10 kohaselt omaalgatuslik või artikli 11 kohaselt automaatne.
Artikkel 10
Omaalgatuslik teabevahetus
Riigi pädev asutus edastab eelneva taotluseta teise riigi pädevale asutusele artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe, mida ei ole edastatud artiklis 11 osutatud automaatse teabevahetuse korras ning millest ta on teadlik, järgmistel juhtudel:
|
a) |
maksustamiskohaks peetakse sihtriiki ja sihtriigi kontrollisüsteemi tõhusaks toimimiseks on vaja päritoluriigi antavat teavet; |
|
b) |
riigil on alust arvata, et teises riigis on toime pandud või on tõenäoliselt toime pandud käibemaksualaste õigusaktide rikkumine; |
|
c) |
on olemas oht, et teises riigis võib maksutulu saamata jääda. |
Artikkel 11
Automaatne teabevahetus
1. Automaatselt vahetatava teabe kategooriad määrab kindlaks ühiskomitee vastavalt artiklile 41.
2. Riik võib ühe või mitme lõikes 1 osutatud teabekategooriaga seotud automaatsest teabevahetusest loobuda, kui selliseks teabevahetuseks teabe kogumine nõuaks käibemaksukohustuslastele uute kohustuste kehtestamist või kui see tooks kõnealusele riigile kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse.
3. Iga riik teatab ühiskomiteele kirjalikult oma otsusest, mis on tehtud vastavalt eelmisele lõikele.
3. PEATÜKK
Muud koostöövormid
Artikkel 12
Halduslik teatamine
1. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutuse taotlusel ja kooskõlas taotluse saanud asutuse riigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega saajale kõikidest taotluse esitanud asutuste dokumentidest ja otsustest, mis käsitlevad käibemaksualaste õigusaktide kohaldamist taotluse esitanud asutuse riigi territooriumil.
2. Teatamistaotlustes märgitakse teatatava dokumendi või otsuse sisu ning saaja nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.
3. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust viivitamata teatamistaotluse alusel võetud meetmetest ja eelkõige kuupäevast, mil otsusest või dokumendist saajale teatati.
Artikkel 13
Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes
1. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja viimase kehtestatud korras võib taotluse saanud asutus lubada taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikel viibida artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud asutuse ametiruumides või muus kohas, kus nimetatud asutused oma ülesandeid täidavad. Kui taotletav teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nendest koopiad.
2. Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja viimase kehtestatud korras võib taotluse saanud asutus lubada taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikel viibida artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud asutuse riigi territooriumil toimetatavate haldusuurimiste juures. Selliseid haldusuurimisi toimetavad üksnes taotluse saanud asutuse ametnikud. Taotluse esitanud asutuse ametnikud ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui viimastel, seda aga taotluse saanud asutuse ametnike vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.
3. Artiklite 1 ja 2 kohaselt mõnes muus riigis viibivad taotluse esitanud asutuse ametnikud peavad igal ajal suutma esitada volikirja, millest nähtuvad nende isik ja ametikoht.
Artikkel 14
Üheaegsed kontrollid
1. Riigid võivad kokku leppida, et teevad kontrolle üheaegselt, kui nad leiavad, et sellised kontrollid on tõhusamad võrreldes ainult ühe riigi tehtavate kontrollidega.
2. Riik otsustab sõltumatult, milliseid maksukohustuslasi ta kavatseb üheaegseks kontrolliks välja pakkuda. Kõnealuse riigi pädev asutus teatab teiste asjaomaste riikide pädevatele asutustele üheaegseks kontrolliks väljapakutud juhtumitest. Ta põhjendab oma valikut võimaluste piires, esitades teabe, mis ajendas teda sellist otsust tegema. Ta täpsustab tähtaja, mille jooksul sellised kontrollid tuleks teha.
3. Üheaegse kontrolli ettepaneku saanud riigi pädev asutus teatab oma vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest üldjuhul kahe nädala jooksul pärast ettepaneku saamist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast ettepaneku saamist.
4. Kõik asjaomased pädevad asutused määravad esindaja, kes vastutab kontrolli järelevalve ja kooskõlastamise eest.
4. PEATÜKK
Eurofisc
Artikkel 15
Norra osalemine Eurofiscis
1. Käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas tehtava mitmepoolse koostöö edendamiseks ja hõlbustamiseks kutsutakse Norra käesolevas peatükis sätestatud tingimustel osalema Eurofisci nimelises võrgustikus, mis on loodud nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (4) (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) X peatüki alusel.
2. Norra osalemine Eurofiscis ei võimalda riigi pädeva asutuse määratud Eurofisci kontaktametnikel juurdepääsu teise riigi andmebaasidele.
Artikkel 16
Eurofisci kontaktametnikud
1. Norra pädev asutus määrab vähemalt ühe Eurofisci kontaktametniku, kes vastutab teabevahetuse eest nendes Eurofisci töövaldkondades, milles Norra osaleb.
2. Eurofisci kontaktametnikud on pädevad ametnikud artikli 4 lõike 4 tähenduses. Nimetatud ametnikud on vastutavad ainult oma riigi ametiasutuste ees.
3. Norra Eurofisci kontaktametnikke ei nimetata töövaldkondade koordinaatoriteks ega Eurofisci eesistujaks ning nad ei osale Eurofisci kodukorraga ette nähtud hääletustel.
5. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 17
Teabevahetuse tingimused
1. Taotluse saanud asutus esitab taotluse esitanud asutusele artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud teabe või artiklis 12 osutatud haldusliku teate, tingimusel et:
|
a) |
taotluse esitanud asutuse teabetaotluste hulk ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele ebaproportsionaalset halduskoormust; |
|
b) |
taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid, mida ta kõnealustel tingimustel taotletava teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist. |
2. Käesoleva lepinguga ei kohustata toimetama konkreetset juhtumit käsitlevaid uurimisi ega andma konkreetse juhtumi kohta teavet, kui õigusaktid või haldustavad, mis kehtivad selles riigis, kes peaks teavet andma, ei võimaldaks tal oma tarbeks nimetatud uurimist toimetada või nimetatud teavet koguda või kasutada.
3. Taotluse saanud asutus võib teabe esitamisest keelduda, kui taotluse esitanud asutus ei saa õiguslikel põhjustel esitada samalaadset teavet. Taotluse saanud asutus teatab ühiskomiteele taotluse rahuldamata jätmise põhjustest.
4. Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärivõtte avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.
5. Lõikeid 2, 3 ja 4 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud riigi asutusel oleks õigus keelduda teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või kui see on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.
6. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest.
Artikkel 18
Tagasiside
Kui pädev asutus esitab teavet vastavalt artiklile 7 või 10, võib ta taotleda, et teabe saanud pädev asutus annaks selle kohta tagasisidet. Sellise taotluse korral annab teabe saanud pädev asutus tagasisidet nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et see ei piira asjaomases riigis kehtivate maksusaladust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamist ning et see ei too talle kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust.
Artikkel 19
Keel
Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid koostatakse taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles.
Artikkel 20
Statistilised andmed
Iga aasta 30. juuniks edastavad lepinguosalised ühiskomiteele elektrooniliselt statistiliste andmete loetelu käesoleva jaotise kohaldamise kohta.
Artikkel 21
Tüüpvormid ja teabevahetusviisid
1. Artiklite 7, 10, 11, 12 ja 18 kohaselt edastatava teabe ja artikli 20 kohaselt edastatavate statistiliste andmete esitamiseks kasutatakse artikli 41 lõike 2 punktis d osutatud tüüpvormi.
2. Tüüpvormid edastatakse võimaluse korral elektrooniliselt.
3. Juhul kui taotlust ei ole esitatud täielikult elektrooniliste süsteemide kaudu, annab taotluse saanud asutus taotluse saamise kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt kinnituse.
4. Juhul kui asutus on saanud taotluse või teabe, mille puhul ta ei olnud kavandatud saaja, saadab ta selle kohta saatjale viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis tööpäeva pärast selle kättesaamist elektrooniliselt teate.
III JAOTIS
SISSENÕUDMISABI
1. PEATÜKK
Teabevahetus
Artikkel 22
Teabetaotlus
1. Taotleva asutuse taotlusel esitab taotluse saanud asutus teabe, mis võib olla taotlevale asutusele vajalik artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõuete sissenõudmiseks.
Nimetatud teabe esitamiseks korraldab taotluse saanud asutus kõik teabe saamiseks vajalikud haldusuurimised.
2. Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud esitama teavet:
|
a) |
mida ta ei oleks võimeline hankima enda huvides samasuguste nõuete sissenõudmiseks; |
|
b) |
mis avalikustaks äri-, tootmis- või ametisaladusi; |
|
c) |
mille avalikustamine ohustaks taotluse saanud asutuse riigi julgeolekut või kahjustaks selle avalikku korda. |
3. Lõiget 2 ei tõlgendata mingil juhul nii, et taotluse saanud asutusel on õigus keelduda isikut käsitleva teabe esitamisest vaid põhjusel, et kõnealune teave on panga, muu finantsasutuse, tema nimel tegutseva, volitatud või usaldusisiku valduses või on seotud juriidilise isiku omandihuvidega.
4. Taotluse saanud asutus teatab taotlevale asutusele teabe andmisest keeldumise põhjused.
Artikkel 23
Teabevahetus ilma eelneva taotluseta
Kui maksu- või maksetagastus on seotud isikuga, kelle elu- või asukoht on teises riigis, kelle territooriumil käesolevat lepingut kohaldatakse, võib riik, kes peab tagastuse tegema, teavitada tagastuse saava isiku elu- või asukohariiki kavandatavast tagastusest.
Artikkel 24
Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes
1. Taotleva asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning viimase kehtestatud korras võivad taotleva asutuse volitatud ametnikud käesolevas jaotises ettenähtud vastastikuse abi andmise edendamiseks teha järgmist:
|
a) |
viibida ametiruumides, kus taotluse saanud riigi ametnikud täidavad oma ülesandeid; |
|
b) |
olla kohal taotluse saanud riigi territooriumil toimetatava haldusuurimise ajal; |
|
c) |
abistada taotluse saanud riigi pädevaid ametnikke kõnealuses riigis toimuva kohtumenetluse ajal. |
2. Kui see on lubatud taotluse saanud riigis kohaldatavate õigusaktidega, võib lõike 1 punktis b osutatud kokkuleppega ette näha, et taotleva asutuse ametnikud võivad küsitleda üksikisikuid ja kontrollida dokumente.
3. Taotleva asutuse volitatud ametnikud, kes kasutavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud võimalust, peavad suutma igal ajal esitada kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid volitusi.
2. PEATÜKK
Abi seoses dokumentidest teatamisega
Artikkel 25
Teatavatest nõuetega seotud dokumentidest teatamise taotlus
1. Taotleva asutuse taotlusel teatab taotluse saanud asutus saajale kõik dokumendid, sealhulgas kohtudokumendid, mis pärinevad taotleva asutuse riigist ning on seotud artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõude või selle sissenõudmisega.
Teatamistaotlusele lisatakse tüüpvorm, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
|
a) |
nimi, aadress ja muud saaja tuvastamiseks vajalikud andmed; |
|
b) |
teatamise eesmärk ja ajavahemik, mille jooksul teatamine peaks toimuma; |
|
c) |
lisatud dokumendi kirjeldus ning asjaomase nõude laad ja suurus; |
|
d) |
nimi, aadress ja muud kontaktandmed järgmise kohta:
|
2. Taotlev asutus esitab käesoleva artikli kohase teatamistaotluse ainult juhul, kui tal ei ole võimalik teatada vastavalt eeskirjadele, mis reguleerivad asjaomastest dokumentidest teavitamist asutuse enda riigis, või kui selline teatamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.
3. Taotluse saanud asutus teatab viivitamata taotlevale asutusele kõik teatamistaotluse alusel võetud meetmed ning eelkõige kuupäeva, mil saajale dokumendist teatati.
Artikkel 26
Teatamise viisid
1. Taotluse saanud asutus tagab, et teatamine taotluse saanud riigis toimub kohaldatavate õigusnormide ja haldustavade kohaselt.
2. Lõike 1 kohaldamine ei mõjuta muu teatamisvormi kasutamist, mille on koostanud taotleva riigi pädev asutus vastavalt kõnealuses riigis kehtivatele eeskirjadele.
Taotleva riigi pädev asutus võib teavitada isikut dokumendist otse tähitud kirjaga või elektrooniliselt, kui see isik asub teises riigis, mille territooriumil kohaldatakse käesolevat lepingut.
3. PEATÜKK
Sissenõudmismeetmed ja ettevaatusabinõud
Artikkel 27
Sissenõudmistaotlus
1. Taotleva asutuse taotlusel nõuab taotluse saanud asutus sisse nõuded, mille suhtes on olemas taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument.
2. Kui taotlev asutus saab teabe sissenõudmistaotluse põhjuste kohta, edastab ta taotluse saanud asutusele viivitamata kogu asjakohase teabe.
Artikkel 28
Sissenõudmistaotlust reguleerivad tingimused
1. Taotlev asutus ei või sissenõudmist taotleda, kui/kuni nõue ja/või selle täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on taotleva asutuse riigis vaidlustatud, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 31 lõike 4 kolmandat lõiku.
2. Enne kui taotlev asutus esitab sissenõudmistaotluse, tuleb kohaldada taotleva asutuse riigis kehtivat asjakohast sissenõudmismenetlust, välja arvatud järgmistel juhtudel:
|
a) |
kui on ilmne, et kõnealuses riigis ei ole sissenõudmise rahuldamiseks vara või et sellise menetlusega ei kaasne nõude täielik tasumine ja taotleval asutusel on konkreetne teave, mis näitab, et asjaomasel isikul on taotluse saanud asutuse riigis vara; |
|
b) |
kui selliste menetluste kasutamine taotleva asutuse riigis tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi. |
Artikkel 29
Taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument ning muud lisadokumendid
1. Igale sissenõudmistaotlusele lisatakse ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud asutuse riigis.
Ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist, kajastab taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubava esmase dokumendi sisu ning see on ainus alus taotluse saanud asutuse riigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea kõnealuses riigis tunnustama, täiendama ega asendama.
Täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument sisaldab vähemalt järgmist teavet:
|
a) |
täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks asjakohane teave, nõude kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid, nagu maksmisele kuuluv põhisumma, intressid jne; |
|
b) |
nimi ja muud võlgniku tuvastamiseks vajalikud andmed; |
|
c) |
nimi, aadress ja muud kontaktandmed järgmise kohta:
|
2. Nõude sissenõudmistaotlusele võib lisada muid taotleva asutuse riigi väljastatud ja nõudega seotud dokumente.
Artikkel 30
Sissenõudmistaotluse täitmine
1. Taotluse saanud asutuse riigis käsitletakse nõuet, mille suhtes on taotletud sissenõudmist, kõnealuse riigi nõudena, kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti. Taotluse saanud asutus kasutab volitusi ja menetlusi, mis on ette nähtud kõnealuse riigi õigus- või haldusnormidega, mida kohaldatakse samasuguste nõuete suhtes, kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti.
Taotluse saanud asutuse riik ei ole kohustatud andma nõuetele, mille kohta on esitatud sissenõudmistaotlus, eelisõigusi, mis antakse taotluse saanud asutuse riigis tekkivatele sarnastele nõuetele, kui ei ole teisiti kokku lepitud või kui kõnealuse riigi õigusnormidega ei ole teisiti ette nähtud. Riik, kes annab käesoleva lepingu täitmisel teises riigis tekkivatele nõuetele eelisõigusi, ei või keelduda samade eelisõiguste andmisest liidu muude liikmesriikide samadele või sarnastele nõuetele samadel tingimustel.
Taotluse saanud asutuse riik nõuab nõude sisse oma riigi vääringus.
2. Taotluse saanud asutus teatab taotlevale asutusele nõuetekohase hoolsusega kõik sissenõudmistaotluse alusel võetud meetmed.
3. Alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast nõuab taotluse saanud asutus hilinenud maksete eest intressi tema enda nõuete suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide kohaselt.
4. Kui kohaldatavad õigus- või haldusnormid seda võimaldavad, võib taotluse saanud asutus anda võlgnikule makseaega või lubada tal maksta osade kaupa, mille eest ta võib küsida intressi. Igast sellisest otsusest annab ta teada taotlevale asutusele.
5. Ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 kohaldamist, kannab taotluse saanud asutus nõudega seoses sissenõutud summad ning käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud intressid üle taotlevale asutusele.
Artikkel 31
Vaidlused
1. Nõuet, taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubavat esmast juriidilist dokumenti või taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti ning taotleva asutuse esitatud teate kehtivust käsitlevad vaidlused kuuluvad taotleva asutuse riigi pädevate organite pädevusse. Kui huvitatud isik vaidlustab sissenõudmismenetluse jooksul nõude, taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi või taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi, teavitab taotluse saanud asutus kõnealust isikut sellest, et vaidlustamiseks peab ta pöörduma taotleva asutuse riigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele.
2. Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud asutuse riigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud riigi asutuse esitatud teate kehtivust, tuleb pöörduda kõnealuse riigi pädeva organi poole vastavalt seal kehtivatele õigusnormidele.
3. Kui on võetud lõikes 1 osutatud meede, teavitab taotlev asutus sellest taotluse saanud asutust ning määrab kindlaks, millises ulatuses nõue ei ole vaidlustatud.
4. Niipea kui taotluse saanud asutus on taotlevalt asutuselt või huvitatud isikult saanud lõikes 3 osutatud teabe, peatab ta täitemenetluse nõude vaidlustatud osa suhtes, kuni pädev asutus teeb selles küsimuses otsuse, välja arvatud juhul, kui taotlev asutus esitab vastavalt käesoleva lõike kolmandale lõigule vastupidise taotluse.
Taotleva asutuse taotlusel või kui taotluse saanud asutus peab seda muul viisil vajalikuks ning ilma et see piiraks artikli 33 kohaldamist, võib taotluse saanud asutus võtta sissenõudmist tagavaid ettevaatusabinõusid kohaldatavate õigusnormidega lubatud määral.
Taotlev asutus võib kooskõlas tema riigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega paluda taotluse saanud asutusel sisse nõuda vaidlustatud nõude või vaidlustatud osa nõudest sel määral, mil taotluse saanud asutuse riigis kehtivad õigus- ja haldusnormid seda lubavad. Kõiki selliseid taotlusi tuleb põhjendada. Kui vaidlustamise tulemus on seejärel võlgnikule soodne, vastutab taotlev asutus kõikide sissenõutud summade hüvitamise ja tasumisele kuuluvate hüvitiste maksmise eest vastavalt taotluse saanud asutuse riigis kehtivatele õigusnormidele.
Kui taotleva asutuse ja taotluse saanud asutuse riigi pädevad asutused on algatanud vastastikuse kokkuleppe menetluse ning menetluse tulemus võib mõjutada nõuet, millega seoses on abi taotletud, siis katkestatakse või peatatakse sissenõudmismeetmete rakendamine kuni nimetatud menetluse lõpuni, välja arvatud juhul, kui pettuse või maksejõuetuse tõttu on tegemist kiireloomulise juhuga. Kui sissenõudmismeetmete rakendamine katkestatakse või peatatakse, kohaldatakse teist lõiku.
Artikkel 32
Sissenõudmisabi taotluse muutmine või tagasivõtmine
1. Taotlev asutus teatab taotluse saanud asutusele viivitamata kõik tema sissenõudmistaotlusesse tehtavad hilisemad muudatused või oma taotluse tagasivõtmise, esitades muutmise või tagasivõtmise põhjused.
2. Kui taotluse muutmise aluseks on artikli 31 lõikes 1 osutatud pädeva organi otsus, edastab taotlev asutus nimetatud otsuse koos taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava muudetud ühtse juriidilise dokumendiga. Seejärel võtab taotluse saanud asutus muudetud juriidilise dokumendi põhjal täiendavaid sissenõudmismeetmeid.
Taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava algse ühtse juriidilise dokumendi alusel juba võetud sissenõudmismeetmeid või ettevaatusabinõusid võib muudetud juriidilise dokumendi alusel jätkuvalt võtta, välja arvatud juhul, kui taotluse muutmine on tingitud taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi või taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubava algse juriidilise dokumendi kehtetusest.
Artikleid 29 ja 31 kohaldatakse muudetud juriidilise dokumendi suhtes.
Artikkel 33
Ettevaatusabinõusid käsitlev taotlus
1. Taotleva asutuse taotlusel rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid, kui see on tema siseriiklike õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotleva asutuse riigi õigusnormide ja haldustavade kohaselt.
Taotleva asutuse riigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument, mis on seotud nõudega, mille jaoks vastastikust abi taotletakse, lisatakse vajaduse korral taotluse saanud asutuse riigis ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele. Kõnealust dokumenti ei pea taotluse saanud asutuse riigis tunnustama, täiendama ega asendama.
2. Ettevaatusabinõusid käsitlevale taotlusele võib lisada teisi nõudega seotud dokumente.
Artikkel 34
Ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust reguleerivad eeskirjad
Artikli 33 jõustamiseks kohaldatakse artikli 27 lõiget 2, artikli 30 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 31 ja 32 mutatis mutandis.
Artikkel 35
Taotluse saanud asutuse kohustuste piirid
1. Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud andma artiklites 27–33 sätestatud abi, kui nõude sissenõudmine põhjustaks võlgniku seisundi tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi taotluse saanud asutuse riigis, juhul kui selles riigis kehtivad õigusnormid ja haldustavad võimaldavad selliseid erandeid samalaadsete siseriiklike nõuete puhul.
2. Taotluse saanud asutus ei ole kohustatud andma artiklis 22 ning artiklites 24–33 sätestatud abi, kui artiklite 22, 24, 25, 27 või 33 kohane esmane abitaotlus on esitatud nõuete kohta, mis on vanemad kui viis aastat ja mille kuupäev jääb taotleva asutuse riigis nõude maksetähtpäeva ja esmase abitaotluse kuupäeva vahele.
Kui nõue või taotleva asutuse riigis täitmisele pööramist lubav esmane juriidiline dokument vaidlustatakse, hakatakse viieaastast ajavahemikku arvestama siiski hetkest, kui taotleva asutuse riigis tehakse kindlaks, et nõuet või täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ei saa enam vaidlustada.
Lisaks hakatakse siis, kui taotleva asutuse riik on võimaldanud makse tähtaja edasilükkamist või osade kaupa maksmist, arvestama viieaastast ajavahemikku hetkest, kui kogu makseperiood on lõppenud.
Sellistel juhtudel ei ole taotluse saanud asutus siiski kohustatud abi andma seoses nõuetega, mille puhul on möödunud üle kümne aasta kuupäevast, mil nõue taotleva asutuse riigis tegelikult tasumisele kuulus.
3. Riik ei ole kohustatud andma abi, kui käesoleva lepinguga hõlmatud selliste nõuete kogusumma, millega seoses abi taotletakse, on väiksem kui 1 500 eurot.
4. Taotluse saanud asutus teatab taotlevale asutusele abitaotluse tagasilükkamise põhjused.
Artikkel 36
Aegumistähtaega käsitlevad küsimused
1. Aegumistähtaega käsitlevaid küsimusi reguleerivad ainult taotleva asutuse riigis kehtivad õigusaktid.
2. Nõuete sissenõudmisel taotluse saanud asutuse poolt või tema nimel abitaotluse täitmiseks võetud meetmetel, mille tulemusena taotluse saanud asutuse riigi kehtivate õigusaktide kohaselt aegumistähtaeg peatatakse, katkestatakse või seda pikendatakse, on aegumistähtaegade peatamisele, katkestamisele või pikendamisele sama toime taotleva asutuse riigis, tingimusel et sama toime on ette nähtud taotleva asutuse riigi õiguse kohaselt.
Kui aegumistähtaja peatamine, katkestamine või pikendamine ei ole võimalik taotluse saanud asutuse riigis kehtivate õigusaktide alusel, siis taotluse saanud asutuse poolt või tema nimel nõuete sissenõudmisel abitaotluse täitmiseks võetud meetmeid, mis juhul, kui neid oleks võtnud taotlev asutus oma riigis või need oleks võetud tema nimel, oleksid põhjustanud aegumistähtaja peatamise, katkestamine või pikendamise vastavalt kõnealuse riigi õigusaktidele, käsitletakse nende toime seisukohalt taotleva asutuse riigis võetud meetmetena.
Esimene ja teine lõik ei mõjuta taotleva asutuse riigi õigust võtta meetmeid aegumistähtaja peatamiseks, katkestamiseks või pikendamiseks vastavalt kõnealuses riigis kehtivatele õigusaktidele.
3. Taotlev asutus ja taotluse saanud asutus teatavad teineteisele kõik meetmed, mis nõude, mille suhtes sissenõudmismeetmete võtmist või ettevaatusabinõude rakendamist taotleti, aegumistähtaja peatavad, katkestavad või seda pikendavad, või millel võib olla selline toime.
Artikkel 37
Kulud
1. Lisaks artikli 30 lõikes 5 osutatud summadele nõuab taotluse saanud asutus asjaomaselt isikult sisse ja peab kinni kõik talle sissenõudmisega seoses tekkinud kulud kooskõlas tema riigi õigusnormidega.
2. Riigid loobuvad vastastikku kõigist nõuetest seoses käesoleva lepingu kohaselt teineteisele antavast vastastikusest abist tulenevate kulutuste hüvitamisega.
Kui sissenõudmine põhjustab siiski konkreetse probleemi või on seotud väga suurte kulude või organiseeritud kuritegevusega, võivad taotlev asutus ja taotluse saanud asutus kokku leppida kõnealustele juhtumitele eriomases hüvitamiskorras.
3. Olenemata lõikest 2 vastutab taotleva asutuse riik taotluse saanud asutuse riigi ees põhjendamatuks osutunud toimingutest tulenevate kulude ja kahju eest, kui toimingute põhjendamatus oli seotud nõude sisuga või taotleva asutuse väljastatud täitemeetmete võtmist ja/või ettevaatusabinõude rakendamist lubava juriidilise dokumendi kehtivusega.
4. PEATÜKK
Igat liiki sissenõudmisabi taotluste üldeeskirjad
Artikkel 38
Keelte kasutamine
1. Kõik abitaotlused, teatamise tüüpvormid ning taotluse saanud asutuse riigis ettevaatusabinõude rakendamist lubavad ühtsed juriidilised dokumendid edastatakse taotluse saanud asutuse riigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või tõlgitakse kõnealusesse keelde. Asjaolu, et taotluse või dokumendi teatud osad on mõnes muus keeles kui kõnealuse riigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest, ei mõjuta nende kehtivust või menetluse kehtivust, kui asjaomased riigid on kõnealuse teise keele kasutamises kokku leppinud.
2. Dokumendid, mille puhul nõutakse teatamist vastavalt artiklile 25, võib edastada taotluse saanud asutusele taotleva asutuse riigi ametlikus keeles.
3. Kui taotlusele on lisatud muud dokumendid lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatutele, võib taotluse saanud asutus vajaduse korral nõuda taotlevalt asutuselt kõnealuste dokumentide tõlkimist taotluse saanud asutuse riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või muusse keelde, milles asjaomased riigid on omavahel kokku leppinud.
Artikkel 39
Statistilised andmed
Iga aasta 30. juuniks edastavad lepinguosalised ühiskomiteele elektrooniliselt statistiliste andmete loetelu käesoleva jaotise kohaldamise kohta.
Artikkel 40
Tüüpvormid ja teabevahetusviisid
1. Artikli 22 lõike 1 kohased teabetaotlused, artikli 25 lõike 1 kohased teatamistaotlused, artikli 27 lõike 1 kohased sissenõudmistaotlused või artikli 33 lõike 1 kohased ettevaatusabinõude rakendamist käsitlevad taotlused ning artikli 39 kohaste statistiliste andmete edastamise taotlused edastatakse tüüpvormi kasutades elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuseid vorme ka taotlusega seotud täiendava teabevahetuse käigus.
Taotluse saanud asutuse riigis täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument ning taotleva asutuse riigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav dokument ning teised artiklites 29 ja 33 osutatud dokumendid edastatakse samuti elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu.
Vajaduse korral võib tüüpvormidele lisada aruandeid, avaldusi ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid, mis edastatakse samuti elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on tehnilistel põhjustel teostamatu.
Tüüpvorme ja elektroonilist teabevahetust võidakse kasutada ka artikli 23 kohase teabevahetuse korral.
2. Lõiget 1 ei kohaldata teabe ja dokumentide suhtes, mis on saadud ametnike teises riigis haldusasutuste ametiruumides viibimise või teises riigis haldusuurimistes osalemise tulemusena vastavalt artiklile 24.
3. Kui teabevahetus ei toimu elektrooniliselt või kui selleks ei kasutata tüüpvorme, ei mõjuta see saadud teabe või abitaotluse täitmisel võetud meetmete kehtivust.
4. Käesoleva lepingu rakendamiseks kasutusele võetud elektroonilise side võrku ja tüüpvorme võib kasutada ka sissenõudmisabi puhul, mis on seotud muude kui artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõuetega, kui sellise sissenõudmisabi andmine on võimalik muude kahe- või mitmepoolsete õiguslikult siduvate instrumentide alusel, mis käsitlevad riikidevahelist halduskoostööd.
5. Kuni ühiskomitee ei ole võtnud vastu üksikasjalikke eeskirju käesoleva jaotise kohaldamiseks, kasutavad pädevad asutused praegu nõukogu direktiivi 2010/24/EL (5) kohaldamiseks vastuvõetud eeskirju, sealhulgas tüüpvorme, kus mõistet „liikmesriik“ käsitatakse Norrat hõlmavana.
Olenemata eelmisest lõigust kasutab taotluse saanud asutuse riik sissenõutud summade taotleva asutuse riigile ülekandmiseks eurosid, kui asjaomased riigid ei ole kokku leppinud teisiti. Riigid, kus euro ei ole ametlik vääring, lepivad Norraga kokku ja teatavad ühiskomiteele, millist vääringut sissenõutud summade ülekandmiseks kasutatakse.
IV JAOTIS
RAKENDAMINE JA KOHALDAMINE
Artikkel 41
Ühiskomitee
1. Lepinguosalised moodustavad lepinguosaliste esindajatest koosneva ühiskomitee. Ühiskomitee tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise.
2. Ühiskomitee annab soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks ja võtab vastu otsuseid järgmise kohta:
|
a) |
artiklis 11 osutatud automaatselt vahetatava teabe täpsete kategooriate ning teabevahetuse sageduse ja praktilise korra kindlaksmääramine; |
|
b) |
punkti a kohaselt kindlaks määratud iga kategooriaga seotud automaatse teabevahetuse tulemuste läbivaatamine, tagamaks et seda laadi teabevahetust kasutatakse ainult juhul, kui see on tõhusaim teabe vahetamise viis; |
|
c) |
uute artikli 11 kohaselt vahetatava teabe kategooriate kindlaksmääramine, kui automaatne teabevahetus on sellise teabe puhul tõhusaim koostööviis; |
|
d) |
tüüpvormi vastuvõtmine artikli 21 lõike 1 ja artikli 40 lõike 1 kohaseks teabe edastamiseks; |
|
e) |
CCN/CSI võrgu ja muude vahenditega edastatava teabe kindlaksmääramine; |
|
f) |
Norra poolt liidu üldeelarvesse seoses tema osalemisega Euroopa infosüsteemides kaasnevate kuludega makstava rahalise osaluse suurus ja üksikasjad, võttes arvesse punktides d ja e osutatud otsuseid; |
|
g) |
artikli 4 lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis b osutatud teabevahetuse keskasutuste ja teabevahetuse asutuste vaheliste kontaktide organiseerimisega seotud praktilist korda käsitlevate eeskirjade vastuvõtmine; |
|
h) |
artikli 4 lõike 5 rakendamiseks teabevahetuse keskasutuste vahelise praktilise korra kehtestamine; |
|
i) |
sissenõutavate summade ümberarvestamist ja ülekandmist käsitlevate rakenduseeskirjade vastuvõtmine; |
|
j) |
artiklis 5 osutatud teenustaseme kokkuleppe sõlmimise menetluse vastuvõtmine; |
|
k) |
liidu ja Norra õigusaktide kohta käesolevas lepingus esitatud viidete muutmine. |
3. Ühiskomitee tegutseb ühehäälsuse põhimõttel. Ühiskomitee otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad. Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra.
4. Ühiskomitee koosolek toimub vähemalt kord kahe aasta jooksul. Koosoleku kokkukutsumise taotluse võib esitada kumbki lepinguosaline. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi. Koosoleku toimumisaeg ja -koht ning päevakava määratakse kindlaks lepinguosalistevahelise kokkuleppega.
5. Kui lepinguosaline soovib, et käesolev leping läbi vaadataks, esitab ta ühiskomiteele selle kohta ettepaneku ning ühiskomitee annab soovitused, eelkõige läbirääkimiste alustamiseks vastavalt lepinguosaliste rahvusvaheliste läbirääkimiste eeskirjadele.
Artikkel 42
Vaidluste lahendamine
Kõik lepinguosalistevahelised vaidlused, mis käsitlevad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist, lahendatakse ühiskomitees toimuvate konsultatsioonide kaudu. Lepinguosalised esitavad ühiskomiteele asjaomase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks ja vaidluse lahendamiseks.
V JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 43
Territoriaalne kohaldamisala
Käesolevat lepingut kohaldatakse Norra territooriumil, nagu see on sätestatud Norra 19. juuni 2009. aasta seaduse nr 58 (mis käsitleb käibemaksu) artiklites 1–2, ning territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel, välja arvatud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 6 osutatud territoorium.
Artikkel 44
Jõustumine, kestus ja lõpetamine
1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma õiguslike menetluste kohaselt.
2. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud lõikes 1 osutatud õiguslike menetluste lõpuleviimisest.
3. Käesolev leping on tähtajatu. Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast teate esitamise kuupäeva.
4. Käesoleva artikli kohased teated saadetakse liidu puhul nõukogu peasekretariaadile ja Norra puhul välisministeeriumile.
Artikkel 45
Lisa
Käesoleva lepingu lisa on selle lahutamatu osa.
Artikkel 46
Seos riikidevaheliste kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute või kokkulepetega
Käesoleva lepingu sätted on ülimuslikud mis tahes käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettuste vastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva kahepoolse või mitmepoolse õiguslikult siduva instrumendi sätete suhtes, mis on sõlmitud liidu liikmesriigi (liikmesriikide) ja Norra vahel, juhul kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
Artikkel 47
Autentne tekst
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris norra, bulgaaria, horvaadi, tšehhi, taani, hollandi, inglise, eesti, soome, prantsuse, saksa, kreeka, ungari, itaalia, iiri, läti, leedu, malta, poola, portugali, rumeenia, sloveeni, slovaki, hispaania ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Artikkel 48
Käesoleva lepingu laiendamine uutele liidu liikmesriikidele
Kui riigist saab liidu liikmesriik, siis kinnitatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt ühineva uue liikmesriigi keeles koostatud käesoleva lepingu tekst liidu ja Norra vahelise kirjavahetuse teel.
Съставено в София на шести февруари две хиляди и осемнадесета година.
Hecho en Sofía, el seis de febrero de dos mil dieciocho.
V Sofii dne šestého února dva tisíce osmnáct.
Udfærdiget i Sofia den sjette februar to tusind og atten.
Geschehen zu Sofia am sechsten Februar zweitausendachtzehn.
Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta veebruarikuu kuuendal päeval Sofias.
Έγινε στη Σόφια, στις έξι Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.
Done at Sofia on the sixth day of February in the year two thousand and eighteen.
Fait à Sofia, le six février deux mille dix-huit.
Sastavljeno u Sofiji šestog veljače godine dvije tisuće osamnaeste.
Fatto a Sofia, addì sei febbraio duemiladiciotto.
Sofijā, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada sestajā februārī.
Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų vasario šeštą dieną Sofijoje.
Kelt Szófiában, a kétezer-tizennyolcadik év február havának hatodik napján.
Magħmul f'Sofija fis-sitt jum ta’ Frar fis-sena elfejn u tmintax.
Gedaan te Sofia, zes februari tweeduizend achttien.
Sporządzono w Sofii dnia szóstego lutego dwa tysiące osiemnastego roku.
Feito em Sófia, em seis de fevereiro de dois mil e dezoito.
Întocmit la Sofia, la șase februarie două mii optsprezece.
V Sofii šiesteho februára dvetisícosemnásť.
V Sofiji, dne šestega februarja leta dva tisoč osemnajst.
Tehty Sofiassa kuudentena päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.
Som skedde i Sofia den sjätte februari år tjugohundraarton.
Utferdiget i Sofia, den sjette februar totusenogatten.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
For Den europeiske union
За Кралство Норвегия
Por el Reino de Noruega
Za Norské království
For Kongeriget Norge
Für das Königreich Norwegen
Norra Kuningriigi nimel
Για το Βασίλειο της Νορβηγίας
For the Kingdom of Norway
Pour le Royaume de Norvège
Za Kraljevinu Norvešku
Per il Regno di Norvegia
Norvēģijas Karalistes vārdā –
Norvegijos Karalystės vardu
A Norvég Királyság részéről
Għar-Renju tan-Norveġja
Voor het Koninkrijk Noorwegen
W imieniu Królestwa Norwegii
Pelo Reino da Noruega
Pentru Regatul Norvegiei
Za Nórske kráľovstvo
Za Kraljevino Norveško
Norjan kuningaskunnan puolesta
För Konungariket Norge
For Kongeriket Norge
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(2) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
(3) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).
(4) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).
(5) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).