Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vaheline laiendatud

PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING

SISUKORD

PEALKIRI

PREAMBUL

PROTOKOLL VASTASTIKUSE HALDUSABI KOHTA TOLLIKÜSIMUSTES

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ning

EUROOPA LIIT,

ühelt poolt ning

KASAHSTANI VABARIIK,

teiselt poolt

edaspidi koos „lepinguosalised”,

PIDADES SILMAS lepinguosalistevahelisi tihedaid sidemeid ja nende ühiseid väärtusi ning soovi veelgi tugevdada ja laiendada suhteid, millele on pandud alus 23. jaanuaril 1995. aastal Brüsselis alla kirjutatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu, Euroopa Ülemkogus 2007. aasta juunis vastu võetud Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia uue partnerluse strateegia ning 2008. aastal vastu võetud Kasahstani Vabariigi riikliku programmiga „Tee Euroopasse”;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet rakendada kõiki ÜRO põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), eelkõige Helsingi lõppakti põhimõtteid ja sätteid ning muid rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet parandada põhivabaduste ja inimõiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ning hea valitsemistava edendamist, kaitsmist ja järgimist;

TUNNISTADES, et tehes koostööd inimõiguste ja demokraatia valdkonnas, järgivad lepinguosalised rangelt järgmisi põhimõtteid: ühiste eesmärkide edendamine, avatud ja konstruktiivne poliitiline dialoog, läbipaistvus ja rahvusvaheliste inimõiguste normide austamine;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet järgida vaba turumajanduse põhimõtteid;

TUNNISTADES Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi omavaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete tähtsuse kasvu;

PIDADES SILMAS, et leping tugevdab veelgi lepinguosaliste vahelisi majandussuhteid ning parandab kaubandus- ja investeerimiskliimat ja -tingimusi, mis võimaldab arendada nende vahelist kaubandust ja investeerimist muu hulgas energeetika valdkonnas;

PIDADES SILMAS, et kaubanduse ja investeeringute edendamine peab kõikides sektorites põhinema laiemal õiguslikul alusel, eelkõige käesoleval lepingul ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni („WTO leping”) asutamislepingul;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning vaidluste rahumeelset lahendamist, eelkõige tehes selle nimel tulemuslikult koostööd ÜRO ja OSCE raames;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet täita oma rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd tuumarelva leviku tõkestamise ning tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet võidelda ebaseadusliku väike- ja kergrelvakaubanduse ja -varumise vastu ning järgides ÜRO Peaassambleel vastuvõetud relvakaubanduslepingut;

PIDADES SILMAS, et Kasahstani Vabariigi aktiivne osalemine Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia uue partnerluse strateegia rakendamisel on väga oluline;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet võidelda organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu ning tugevdada koostööd terrorismivastase võitluse valdkonnas;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet edendada dialoogi ja koostööd rändega seotud küsimustes, kasutades terviklikku lähenemist koostööle seadusliku rände valdkonnas ning võitlusele ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu, ning tunnistades käesolevas lepingus sisalduva tagasivõtuklausli tähtsust;

SOOVIDES tagada, et Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi vaheliste kahepoolsete kaubandussuhete tingimused oleksid tasakaalustatud;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet lähtuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni („WTO”) liikmesusest tulenevatest õigustest ja kohustustest ning rakendada neid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt ja kedagi diskrimineerimata;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid, toetades mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute rakendamist ja edendades piirkondlikku koostööd;

SOOVIDES edendada vastastikku kasulikku koostööd kõikides vastastikust huvi pakkuvates valdkondades ja vajadusel tugevdada koostööraamistikku;

TUNNISTADES vajadust süvendada koostööd energeetika valdkonnas, parandada energiavarustuse kindlust ja toetada vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist energiaharta lepingu alusel ning vastavalt 4. detsembril 2006 Brüsselis sõlmitud Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi vastastikuse mõistmise memorandumile koostöö kohta energeetika valdkonnas;

TUNNISTADES, et kogu koostöö, mida tehakse tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise valdkonnas, põhineb Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani Vabariigi tuumaohutusalase koostöö lepingul, millele kirjutati alla Brüsselis 19. juulil 1999, ega kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet parandada rahva tervist ja tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimusi;

PIDADES SILMAS lepinguosaliste tahet tihendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnika, innovatsiooni arengu, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;

PIDADES SILMAS, et lepinguosalised toetavad üksteisemõistmist ning kavatsevad lähendada oma õigusakte ja reguleerivat raamistikku, et veelgi tugevdada vastastikku kasulikke suhteid ja jätkusuutlikku arengut;

MÄRKIDES, et juhul kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala hõlmavaid erilepinguid, mille Euroopa Liit sõlmib vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, siis sellised lepingud on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa ning Euroopa Liit, pidades silmas oma kahepoolseid suhteid, teatavad samaaegselt Kasahstani Vabariigile, et sellised lepingud on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad, kuna neid käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised ELi-sisesed meetmed, mida võetakse käesoleva lepingu rakendamiseks vastavalt eespool osutatud V jaotisele, on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui nad on teatanud oma kavatsusest selliseid meetmeid aktsepteerida või neis osaleda vastavalt protokollile nr 21. Märkides samuti, et sellised tulevased lepingud ja ELi-sisesed meetmed kuuluvad nimetatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

LEPINGU ÜLDPÕHIMÕTTED JA EESMÄRGID

Artikkel 1

Üldpõhimõtted

Mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks on inimõiguste ülddeklaratsioonis, OSCE Helsingi lõppaktis, Pariisi uue Euroopa hartas ja teistes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigustealastes dokumentides sätestatud demokraatia põhimõtetest ja põhilistest inimõigustest kinnipidamine ning õigusriigi põhimõtete järgimine.

Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse põhimõtetele ning jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu edendamisele.

Käesoleva lepingu rakendamine põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja austusel, võrdsel partnerlusel ja vastastikusel kasul ning ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtete ja väärtuste täielikul austamisel.

Artikkel 2

Käesoleva lepingu eesmärgid

1.   Käesoleva lepinguga pannakse alus lepinguosalistevahelisele tugevdatud partnerlusele ja koostööle, mis toimub nende pädevuse piires, põhineb nende ühistel huvidel ja mille eesmärk on süvendada suhteid kõigis lepingu kohaldamisvaldkondades.

2.   See koostöö on lepinguosaliste osalusel toimuv protsess, mis edendab piirkondlikku rahu ja stabiilsust ning majandusarengut ning mis lähtub põhimõtetest, mida lepinguosalised on kohustunud järgima ka vastavalt eelkõige ÜRO ja OSCE raames võetud rahvusvaheliste kohustustele.

Artikkel 3

Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides

Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd ja vahetada seisukohti piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning organisatsioonides.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG; KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS

Artikkel 4

Poliitiline dialoog

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tulemuslikku poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, et edendada rahvusvahelist rahu, stabiilsust ja julgeolekut muu hulgas Euraasia mandril, võttes aluseks rahvusvahelise õiguse ja ühised väärtused ning tehes tulemuslikult koostööd mitmepoolsetes institutsioonides.

Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga tugevdada ÜRO ja OSCE rolli ning tõhustada asjaomaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke organisatsioone.

Lepinguosalised süvendavad koostööd ja dialoogi rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, et aidata toime tulla üleilmsete ja piirkondlike probleemide ja suurohtudega.

Lepinguosalised kohustuvad tugevdama koostööd kõikides ühist huvi pakkuvates küsimustes, edendades eelkõige rahvusvahelise õiguse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja hea valitsemistava järgimist. Lepinguosalised lepivad kokku teha pingutusi, et parandada piirkondlikku koostöö tingimusi eelkõige Kesk-Aasias, kuid ka mujal.

Artikkel 5

Demokraatia ja õigusriik

Lepinguosalised lepivad kokku teha muu hulgas asjaomaste rahvusvaheliste inimõigustealaste dokumentide kaudu koostööd inimõiguste ja õigusriigi edendamiseks ja tõhusaks kaitseks.

Lepinguosalised lepivad kokku sellise koostöö meetmed, mis võivad hõlmata õigusriigi tugevdamist, olemasoleva inimõigustealase dialoogi edendamist, demokraatlike institutsioonide arendamist, inimõiguste tundmise parandamist ning koostöö tugevdamist inimõigustega tegelevate ÜRO ja OSCE asutustega.

Artikkel 6

Välis- ja julgeolekupoliitika

Lepinguosalised tugevdavad välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas dialoogi ja koostööd ning eelkõige lahendavad probleeme konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, piirkondliku stabiilsuse, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise ja relvastuskontrolli ning relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonnas.

Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika tulemuslikkust ja ühtsust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.

Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Helsingi lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.

Artikkel 7

Kosmosejulgeolek

Lepinguosalised toetavad kogu kosmosetegevuse ohutuse, julgeoleku ja jätkusuutlikkuse suurendamist ning lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd avakosmose rahumeelse kasutamise tagamiseks. Lepinguosalised märgivad, et on oluline vältida võidurelvastumist avakosmoses.

Artikkel 8

Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod

Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et niisuguste tegude eest vastutusele võtmine tuleb tagada nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.

Võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus, lepivad lepinguosalised kokku pidada dialoogi ja püüavad edendada Rooma statuudi järgimist kogu maailmas kooskõlas oma õigusaktidega, sealhulgas toetades suutlikkuse suurendamist.

Artikkel 9

Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine

Lepinguosalised süvendavad koostööd konfliktide ennetamise, piirkondlike konfliktide lahendamise ja kriisiohje valdkonnas, et suurendada rahu ja stabiilsust.

Artikkel 10

Piirkondlik stabiilsus

Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi, et edendada stabiilsust ja julgeolekut Kesk-Aasia riikides ning parandada veelgi piirkondliku koostöö tingimusi, lähtudes põhimõtetest, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja muudes mitmepoolsetes dokumentides, millega on ühinenud mõlemad lepinguosalised.

Artikkel 11

Massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamine

Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

Lepinguosalised toetavad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramist ning teevad selleks koostööd, täites täielikult oma kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise lepingutest, ja teisi vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et see säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest.

Selles valdkonnas tehtav koostöö hõlmab muu hulgas:

Artikkel 12

Väike- ja kergrelvad

Lepinguosalised teevad kõigil asjakohastel tasanditel koostööd ebaseadusliku väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga kauplemise vastase võitluse valdkonnas, tagades koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sünergia, ning lepivad kokku, et jätkavad korrapärast poliitilist dialoogi muu hulgas ka mitmepoolses raamistikus.

Kõnealune koostöö lähtub kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning kohustustest, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kohaldatavatest rahvusvahelistest dokumentidest, mida lepinguosalised on kohustunud järgima. Lepinguosalised on veendunud, et relvakaubanduslepingul on selles küsimuses oluline roll.

Artikkel 13

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt õigusriigi põhimõtetele, rahvusvahelisele õigusele, rahvusvahelistele inimõiguste normidele, humanitaarõigusele ning ÜRO otsustele, sealhulgas ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiale.

Lepinguosaliste koostöö eesmärk on:

III JAOTIS

KAUBANDUS JA ÄRI

1. PEATÜKK

Kaubavahetus

Artikkel 14

Enamsoodustusrežiim

1.   Lepinguosalised kohaldavad teineteise kaupade suhtes enamsoodustusrežiimi vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) I artiklile koos selle tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata kaupade sellise sooduskohtlemise suhtes, mida lepinguosaline kooskõlas GATT 1994ga kohaldab mõne muu riigi kaupade suhtes.

Artikkel 15

Võrdne kohtlemine

Lepinguosalised kohaldavad teineteise kaupade suhtes võrdset kohtlemist vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 16

Impordi- ja eksporditollimaksud

Kumbki lepinguosaline kohaldab impordi- ja eksporditollitariife vastavalt WTO raames võetud kohustustele.

Artikkel 17

Impordi- ja ekspordipiirangud

Kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega ei kehtesta ega säilita lepinguosalised teise lepinguosalise kaupade impordi ja teise lepinguosalise territooriumile viidavate kaupade ekspordi ja eksportmüügi suhtes mingeid keelde ega piiranguid (kvoote, impordi- ja ekspordilitsentse ja muid meetmeid) peale tollimaksude, maksude ja muude tasude. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel koos selle tõlgendusmärkustega käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 18

Kaupade ajutine import

Kumbki lepinguosaline vabastab teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordi- ja tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja sellises korras, mis on sätestatud mõnes rahvusvahelises konventsioonis kaupade ajutise impordi kohta. Seda erandit kohaldatakse kooskõlas maksuvabastuse andnud lepinguosalise õigusaktidega.

Artikkel 19

Transiit

Lepinguosalised lepivad kokku, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus. Seoses sellega näeb kumbki lepinguosaline ette teise lepinguosalise tolliterritooriumilt välja viidavate kaupade või teise lepinguosalise tolliterritooriumile viidavate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi kooskõlas GATT 1994 V artikli ja sealhulgas selle tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 20

Kaitsemeetmed

Käesolevas lepingus sätestatu ei mõjuta ega piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist ja WTO kaitsemeetmete lepingust.

Artikkel 21

Põllumajanduse erikaitsemeetmed

Käesolevas lepingus sätestatu ei mõjuta ega piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad WTO põllumajanduslepingu artiklist 5 (erikaitsemeetmed).

Artikkel 22

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed

1.   Käesolevas lepingus sätestatu ei mõjuta ega piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitlevast WTO kokkuleppest ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kõik olulised meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevad asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Huvitatud isikutele antakse piisavalt aega avalikustatud asjaolude ja kaalutluste kohta märkuste esitamiseks.

3.   Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

4.   Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesolevas lepingus vaidluste lahendamise sätteid.

Artikkel 23

Hinnakujundus

Kumbki lepinguosaline tagab, et ettevõtjad ja üksused, kellele antakse eri- või ainuõigused või kes on tema kontrolli all ning kes müüvad kaupu siseturul ja sama toodet ka ekspordivad, hoiavad raamatupidamisarvestuse lahus, et oleks võimalik täpselt kindlaks teha järgmist:

Eraldi raamatupidamisarvestus lähtub vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandarditele põhjuslikkuse, objektiivsuse, läbipaistvuse ja järjepidevuse põhimõtetest ning põhineb auditeeritud andmetel.

Artikkel 24

Erandid

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et nad kohaldavad käesoleva lepinguga hõlmatud kaubavahetuse suhtes mutatis mutandis oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XX artiklist ja selle tõlgendusmärkustest. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XX artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, et leida lepinguosalisi rahuldav lahendus. Lepinguosalised võivad kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja probleemide lahendamiseks. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asjaomase kauba suhtes meetmeid käesoleva artikli alusel. Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks ja teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele.

3.   Teatavad meetmed, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 14, 15 ja 17 ja mis on määratletud Kasahstani Vabariigi WTOga ühinemise protokollis, võib Kasahstani Vabariik säilitada kuni nende meetmete jaoks kõnealuses protokollis ettenähtud üleminekuperioodi lõpuni.

2. PEATÜKK

Toll

Artikkel 25

Tollikoostöö

1.   Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada kaubanduskeskkonna läbipaistvus, hõlbustada kaubandust, parandada tarneahela kindlust, suurendada tarbijate ohutust, piirata intellektuaalomandiõigustega vastuolus olevate kaupade voogu ning võidelda salakaubaveo ja pettuse vastu.

2.   Eesmärkide täitmiseks teevad lepinguosalised olemasolevate ressursside piires koostööd muu hulgas selleks et:

3.   Koostöönõukogu moodustab tollikoostöö allkomitee.

4.   Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub korrapärane dialoog. Koostöökomitee võib kehtestada sellise dialoogi eeskirjad.

Artikkel 26

Vastastikune haldusabi

Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 25 ettenähtud koostöövorme.

Artikkel 27

Tolliväärtuse määramine

Lepinguosalistevahelise kaubanduse suhtes kohaldatavaid kaupade tolliväärtuse määramise eeskirju reguleerib GATT 1994 VII artikli rakendamise leping. See inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

3. PEATÜKK

Tehnilised kaubandustõkked

Artikkel 28

WTO tehniliste kaubandustõkete leping

Lepinguosalised kinnitavad, et nad järgivad omavahelistes suhetes WTO tehniliste kaubandustõkete lepingust („tehniliste kaubandustõkete leping”) tulenevaid õigusi ja kohustusi; leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 29

Tehnilised normid, standardimine, metroloogia, akrediteerimine, turujärelvalve ja vastavushindamine

1.   Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

2.   Lepinguosalised soovivad luua ja säilitada raamistiku oma tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste järkjärguliseks ühtlustamiseks.

3.   Lepinguosalised võivad kaaluda läbirääkimiste alustamist tööstustoodete vastavushindamist ja tunnustamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks valdkondades, kus õigusaktide lähendamine on juba toimunud.

Artikkel 30

Läbipaistvus

1.   Ilma et see piiraks käesoleva jaotise 13. peatüki „Läbipaistvus” kohaldamist, tagab kumbki lepinguosaline, et tema tehniliste normide väljatöötamise kord ja vastavushindamise menetlused sisaldavad võimalust korraldada konsulteerimine huvitatud isikutega piisavalt varasel etapil, mil üldsusega konsulteerimise käigus esitatud märkusi on veel võimalik arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik ohutuse, tervishoiu, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud hädaolukorra või selle tekkimise ohu tõttu.

2.   Vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklile 2.9 võimaldab kumbki lepinguosaline märkusi esitada piisavalt varasel etapil pärast tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste ettepaneku avaldamist. Kui toimub tehnilise normi või vastavushindamismenetluse kavandi avalik arutelu, lubab lepinguosaline teisel lepinguosalisel ning teise lepinguosalise territooriumil asuvatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel selles osaleda vähemalt sama soodsatel tingimustel kui oma territooriumil asuvatel isikutel.

3.   Lepinguosalised tagavad, et nende tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused on avalikkusele kättesaadavad.

4. PEATÜKK

Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused

Artikkel 31

Eesmärk

Käesolevas peatükis esitatakse põhimõtted, mida kohaldatakse lepinguosalistevahelises kaubanduses sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning loomade heaolu küsimustes. Lepinguosalised kohaldavad neid põhimõtteid nii, et see veelgi hõlbustaks nendevahelist kaubandust, tagades samal ajal kummagi lepinguosalise inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse taseme säilimise.

Artikkel 32

Põhimõtted

1.   Lepinguosalised tagavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ja rakendamise vastavalt proportsionaalsuse, läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja teadusliku põhjendatuse põhimõttele.

2.   Lepinguosaline tagab, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete küsimustes ei diskrimineerita teise lepinguosalise territooriumi suvaliselt ja põhjendamatult võrreldes oma territooriumiga, kui olud on samasugused või sarnased. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ei tohi kasutada viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.

3.   Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused rakendavad teise lepinguosalise kaupade suhtes sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, -menetlusi ja kontrolli ning vastavad teabenõuetele ilma põhjendamatu viivituseta ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui samasuguste omamaistele toodete puhul.

Artikkel 33

Impordinõuded

1.   Importiva lepinguosalise impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil kooskõlas käesoleva peatüki artikliga 35. Sertifikaatides esitatud impordinõuded põhinevad Codex Alimentarius'e komisjoni (Codex), Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) põhimõtetel, välja arvatud juhul, kui impordinõuded põhinevad rahvusvaheliste eeskirjade kohasel teaduslikul riskianalüüsil vastavalt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingule (sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping).

2.   Impordiloaga ettenähtud sanitaar- ja veterinaartingimused ei tohi olla rangemad kui käesoleva artikli lõike 1 alusel sertifikaatides sätestatud tingimused.

Artikkel 34

Samaväärsus

Kui importiva lepinguosalise hindamise tulemused on rahuldavad, tunnustatakse eksportiva lepinguosalise taotluse alusel üldkehtiva või kogu sektori või sektori osa suhtes kehtiva üksikmeetme ja/või meetmete rühma ja/või süsteemide samaväärsust rahvusvahelise korra kohaselt.

Artikkel 35

Looma- ja taimetervisega seotud meetmed

1.   Lepinguosalised tunnustavad kahjurivabade- ja taudivabade alade ning vähese kahjuri- ja taudilevikuga alade kontseptsiooni vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ning asjakohastele Codexi, OIE ja IPPC standarditele, juhenddokumentidele ja soovitustele.

2.   Määrates kindlaks kahjurivabasid- või taudivabasid alasid ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alasid, võtavad pooled arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus nendel aladel.

Artikkel 36

Kaubanduse lihtsustamine

1.   Lepinguosalised töötavad välja ja rakendavad kaubanduse lihtsustamise mehhanisme, lähtudes eksportiva lepinguosalise inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide tunnustamisest importiva lepinguosalise poolt.

2.   Selliste kaubanduse lihtsustamise mehhanismide eesmärk on vältida, et importiv lepinguosaline inspekteeriks iga saadetist või iga eksportiva lepinguosalise territooriumil olevat ettevõtet vastavalt senistele õigusnormidele. Need võivad hõlmata eksportivate ettevõtete heakskiitmist ja lepinguosalise territooriumil olevate eksportivate ettevõtete loetelude koostamist eksportiva lepinguosalise garantii põhjal.

Artikkel 37

Inspekteerimine ja audit

Inspekteerimine ja audit, mida importiv lepinguosaline teostab eksportiva lepinguosalise territooriumil tema inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide hindamiseks, vastab asjakohastele rahvusvahelistele standardite, suunistele ja soovitustele. Auditi ja inspekteerimise kulud kannab auditeerimist ja inspekteerimist teostanud lepinguosaline.

Artikkel 38

Teabevahetus ja koostöö

1.   Lepinguosalised arutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja loomade heaolu meetmete ning selliste meetmete väljatöötamise ja rakendamise küsimusi ning vahetavad sellekohast teavet. Vajaduse korral lähtutakse selliste arutelude ja teabevahetuse käigus sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust, Codexi, OIE ja IPPCi standardeist, juhenddokumentidest ja soovitustest.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku teha loomade ja taimede heaolu valdkonnas koostööd teabe, eriteadmiste ja kogemuste vahetamise kaudu, et suurendada sellealast suutlikkust. Sellealast koostööd kohandatakse vastavalt lepinguosalise vajadustele, et aidata lepinguosalistel järgida teineteise õigusraamistikku.

3.   Lepinguosalised algatavad emma-kumma lepinguosalise taotlusel õigeaegse dialoogi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, et arutada selle valdkonna probleeme ja muid käesoleva peatüki kohaseid kiireloomulisi küsimusi. Koostöökomitee võib kehtestada sellise dialoogi eeskirjad.

4.   Lepinguosalised määravad kontaktpunktid, mille kaudu toimub suhtlus käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes, ja ajakohastavad korrapäraselt kontaktpunktide loetelu.

5. PEATÜKK

Teenuskaubandus ja ettevõtete asutamine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 39

Eesmärk, kohaldamis- ja rakendusala

1.   Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette vastastikuste teenuskaubanduse ja ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulise parandamise korra.

2.   Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks kohustusi riigihangete suhtes, mille osas kohaldatakse käesoleva jaotise 8. peatüki (Riigihanked) sätteid.

3.   Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes.

4.   Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

5.   Käesolevat jaotist ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi tööturule pääsu otsivaid füüsilisi isikuid, ega kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmete suhtes.

6.   Käesoleva peatüki ükski säte ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mida on vaja nende piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle lepinguosaliste piiride, tingimusel, et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida lepinguosaline saab käesoleva peatüki sätete alusel (1).

7.   Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosaliste kehtestatavate ja säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad teenuskaubandust ja ettevõtete asutamist audiovisuaalsektoris.

Artikkel 40

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2. jagu

Ettevõtete asutamine ja piiriülene teenuste pakkumine

1. alljagu

Kõik majandustegevuse valdkonnad

Artikkel 41

Kohaldamis- ja rakendusala

1.   Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal ja piiriülest teenuste pakkumist.

2.   Lepinguosalised kinnitavad oma GATSist tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Suurema kindluse huvides tuleb märkida, et lepinguosaliste GATSi kohased erikohustuste loendid, (6) sealhulgas reservatsioonid ja enamsoodustusrežiimi erandite loetelud, inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks ning need kuuluvad kohaldamisele.

Artikkel 42

Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärguline parandamine

1.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud koostöökomitee esitab käesoleva lepingu raames lepinguosalistele soovitusi ettevõtete asutamise edasiseks liberaliseerimiseks.

2.   Lepinguosalised püüavad mitte kehtestada meetmeid, millega kehtestatakse ettevõtete asutamise suhtes suuremaid piiranguid võrreldes tingimustega, mis kehtisid enne käesolevale lepingule allakirjutamise kuupäeva.

Artikkel 43

Piiriülese teenuste pakkumise tingimuste järkjärguline parandamine

1.   Lepinguosalised tunnistavad täielikult, et on oluline liberaliseerida nendevaheline piiriülene teenuste pakkumine.

2.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud koostöökomitee esitab käesoleva lepingu raames lepinguosalistele soovitusi piiriülese teenuste pakkumise edasiseks liberaliseerimiseks.

2. alljagu

Muud majandustegevuse valdkonnad peale teenuste

Artikkel 44

Kohaldamis- ja rakendusala

Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal peale teenuste pakkumise.

Artikkel 45

Enamsoodustusrežiim

1.   Kumbki lepinguosaline võimaldab ettevõtete asutamise valdkonnas teise lepinguosalise juriidilistele isikutele vähemalt sama soodsa kohtlemise kui mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikutele.

2.   Kumbki lepinguosaline võimaldab oma territooriumil asutatud teise lepinguosalise juriidilistele isikutele nende tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikutele.

3.   Kui Kasahstani Vabariik annab seoses kohaliku tootmissisendi nõuetega Kasahstani Vabariigi juriidilise isikuna asutatud WTO liikme juriidilistele isikutele eelise, soodustuse, eesõiguse või vabaduse, annab ta selle kohe ja tingimusteta ka Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kes on asutatud Kasahstani Vabariigi juriidilise isikuna.

4.   Lõigete 1 ja 2 kohast kohtlemist ei kohaldata sellise kohtlemise puhul, mida teine lepinguosaline võimaldab majandusliku integratsiooni lepingute, vabakaubanduslepingute, topeltmaksustamise vältimise lepingute ja peamiselt maksustamist käsitlevate lepingute alusel, ning kui artikli 46 kohane kohtlemine, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord välja arvata, ei tõlgendata seda selliselt, nagu laiendaks see investeeringute kaitset.

5.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei võimalda Kasahstani Vabariik Kasahstani Vabariigi juriidilise isikuna asutatud Euroopa Liidu juriidiliste isikute tütarettevõtjaile strateegiliste varude ja objektide suhtes mingil juhul vähem soodsat kohtlemist kui kohtlemine, mida ta pärast käesoleva jaotise kohaldamise algust võimaldab Kasahstani Vabariigi juriidilise isikuna asutatud kolmandate riikide juriidiliste isikute tütarettevõtjaile.

Artikkel 46

Võrdne kohtlemine

Vastavalt lepinguosaliste reservatsioonidele, mis on esitatud I lisas,

3. jagu

Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil

Artikkel 47

Rakendusala ja mõisted

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis käsitlevad ettevõtte asutamisega seotud ärivisiidil olevate isikute, ettevõttesiseselt üleviidavate isikute ja lepinguliste teenusepakkujate sisenemist nende territooriumile ja seal ajutist viibimist vastavalt artikli 39 lõigetele 5 ja 6.

2.   Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „seoses ettevõtete asutamisega ärivisiidil olevad isikud”– lepinguosalise juriidilise isiku juures kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad teise lepinguosalise territooriumil ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;

b)   „ettevõttesiseselt üleviidavad isikud”– füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud (7) vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle ettevõttesse, mis võib olla selle lepinguosalise juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte teise lepinguosalise territooriumil.

Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma mõnda kategooriasse, mis on määratletud lepinguosaliste GATSi erikohustuste loendis, mis käesoleva jao kohaldamisel kehtib kogu majandustegevuse suhtes;

c)   „lepingulised teenusepakkujad”– füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel ning kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu (8) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;

d)   „kvalifikatsioon”– diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.

Artikkel 48

Äriühingusiseselt üleviidavad isikud ja seoses ettevõtete asutamisega ärivisiidil olevad isikud

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma GATSist tulenevaid kohustusi teenuste valdkonnas seoses äriühingusiseselt üleviidavate isikute ja seoses ettevõtete asutamisega ärivisiidil olevate isikute riiki sisenemise ja ajutise riigis viibimisega. Kohaldatakse selles loetletud reservatsioone (9).

2.   Kõigi majandustegevusalade (v.a teenused) puhul ja võttes arvesse II lisas esitatud reservatsioone:

Artikkel 49

Lepingulised teenusepakkujad

1.   Kasahstani Vabariik võimaldab Euroopa Liidu juriidilistel isikutel oma territooriumil teenuseid pakkuda kohapeal elavate Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest füüsiliste isikute kaudu järgmistel tingimustel:

2.   Kasahstani Vabariik võimaldab Euroopa Liidu juriidilistel isikutel oma territooriumil teenuseid pakkuda kohapeal elavate füüsiliste isikute kaudu, kui teenusleping vastab järgmistele tingimustele.

3.   Euroopa Liit kinnitab veel kord oma GATSist tulenevaid õigusi ja kohustusi seoses lepinguliste teenusepakkujate sisenemisega tema territooriumile ja seal ajutise viibimisega. Kohaldatakse selles loetletud reservatsioone (12).

Artikkel 50

Enamsoodustusrežiim

1.   Euroopa Liit ei kohtle Kasahstani Vabariigi lepingulisi teenusepakkujaid vähem soodsalt kui mis tahes kolmanda riigi teenusepakkujaid.

2.   Lõike 1 kohaldamisalast jääb väljakohtlemine, mis tuleneb muudest Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutest, millest teatatakse GATSi V artikli kohaselt, või millele kohaldatakse GATSi loetelus sisalduvaid Euroopa Liidu enamsoodustusrežiimi erandeid. Lõike 1 kohaldamisalast jääb väljaa ka kohtlemine, mis tuleneb selliste õigusnormide ühtlustamisest, mille aluseks on Euroopa Liidu sõlmitud lepingud vastastikuse tunnustamise kohta kooskõlas GATSi VII artikliga.

3.   Kui Kasahstani Vabariik võimaldab käesolevas lepingus ettenähtud kohtemisest soodsamat kohtlemist mis tahes muu WTO liikme lepingulistele teenusepakkujatele peale Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide ja Kasahstani Vabariigiga majandusliku integratsiooni lepingu sõlminud riikide lepinguliste teenusepakkujate, võimaldab ta sellist kohtlemist ka Euroopa Liidu lepingulistele teenusepakkujatele. Käesolevat sätet ei kohaldata ka kohtlemisele, mis tuleneb selliste eeskirjade ühtlustamisest, mille aluseks on Kasahstani Vabariigi sõlmitud lepingud vastastikuse tunnustamise kohta kooskõlas GATSi VII artikliga.

Artikkel 51

Füüsiliste isikute ärilisel eesmärgil ajutise viibimise tingimuste järkjärguline parandamine

Kaubanduskoosseisus kokkutulnud koostöökomitee esitab lepinguosalistele soovitusi füüsiliste isikute ärilisel eesmärgil ajutise viibimise edasiseks liberaliseerimiseks.

4. jagu

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 52

Kohaldamis- ja rakendusala

1.   Artiklis 53 sätestatud norme kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetluse meetmete suhtes, mis mõjutavad:

2.   Artiklis 53 sätestatud norme kohaldatakse kõikide käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate majandustegevusalade suhtes. Teenuste puhul kohaldatakse neid norme vastavalt asjaomase lepinguosalise GATSi kohastele erikohustustele (13). Norme ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast kohustuste loenditega seotud piiranguid vastavalt GATSi XVI ja XVII artiklile.

Artikkel 53

Litsentsimine ja kvalifitseerimine

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et teenuse pakkumise ja ettevõtte asutamise loa saamiseks vajalikud litsentsimis- ja kvalifitseerimismenetlused on mõistlikud ja selged ning vastavad asjaomase poliitika eesmärkidele, lähtuvad kehtestatud nõuete laadist ja hindamise kriteeriumitest ning ei kujuta endast teenuste pakkumise ja ettevõtte asutamise piirangut.

2.   Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberkandjal esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.

3.   Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.

4.   Kumbki lepinguosaline tagab, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus õigusaktidega ettenähtud mõistliku tähtaja jooksul ja igal juhul ilma põhjendamatute viivitusteta. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks. Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.

5.   Lepinguosalised näevad ette mõistliku suurusega litsentsitasud (14) vastavalt pädeva asutuse kantud kuludele ning tagavad, et tasud ei piira teenusepakkumist ega ettevõtte asutamist.

6.   Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik või et tal on vaja täiendavat teavet, siis teeb ta mõistliku aja jooksul järgmist:

7.   Kui pädev asutus jätab taotluse rahuldamata, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral kirjalikult. Pädev asutus peaks taotlejale tema taotluse alusel teatavaks tegema taotluse tagasilükkamise põhjused ja võimaluse korral ka selles leitud puudused. Ta peaks taotlejale selgitama, milline on otsuse vaidlustamise kord vastavalt asjakohastele õigusaktidele. Pädev asutus peaks võimaldama taotlejal esitada uue taotluse vastavalt asjaomase asutuse kehtestatud korrale, välja arvatud juhul, kui pädev asutus piirab väljastatavate litsentside või antavate kvalifikatsioonide arvu.

8.   Kumbki lepinguosaline tagab, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav ühegi selliste teenuste pakkuja ega sellistesse teenustesse investeerija ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.

5. jagu

Valdkondlikud erisätted

Artikkel 54

Rahvusvaheline meretransport

1.   Käesolevas artiklis sätestatakse rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise põhimõtted. Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kummagi lepinguosalise poolt GATSi alusel võetud kohustustest.

2.   Käesolevas artiklis hõlmab „rahvusvaheline meretransport” ukselt-uksele-transporti ja ühendtransporditoiminguid, st kaubavedusid, mille korral kasutatakse rohkem kui üht transpordiliiki, millest üks osa on merevedu, ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, ning seega hõlmab rahvusvahelise meretransporditeenuse pakkuja õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude transpordiliikide teenusepakkujatega.

3.   Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise juriidilistel isikutel laevandusettevõtjana rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamisel lõikes 4 osutatud tegevuste teostamiseks asutada oma territooriumil tütarettevõtja või filiaali vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegevustingimustel, kui ta võimaldab oma või mõne kolmanda riigi juriidilise isiku tütarettevõtjale või filiaalile, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

Käesolevat lõiget ei kohaldata selliste ettevõtete asutamise suhtes, mis käitavad laevu mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Kasahstani Vabariigi lipu all.

4.   Silmas on peetud järgmisi tegevusi, kuid nende loetelu pole ammendav:

5.   Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste piiriülese pakkumise liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:

6.   Lõikes 5 sätestatud põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

7.   Rahvusvahelise meretranspordi teenuseid osutavad Euroopa Liidu füüsilised ja juriidilised isikud võivad piiranguteta osutada mere- ja jõetranspordietappi hõlmavaid rahvusvahelisi transporditeenuseid Kasahstani Vabariigi siseveeteedel ja vastupidi.

8.   Lepinguosalised teeb teise lepinguosalise rahvusvahelise meretransporditeenuse pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondi vahendid, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

9.   Kui Kasahstani Vabariik võimaldab meretranspordi valdkonnas nende tingimustega võrreldes soodsamat kohtlemist mõnele muule WTO liikmele peale Kaspia merega piirnevate riikide ja SRÜ riikide, võimaldab ta sellist kohtlemist ka Euroopa Liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Artikkel 54a

Maantee-, raudtee-, sisevee- ja õhutransport

Et tagada lepinguosalistevahelise transpordi koordineeritud arengut, mis on kohandatud nende mõlema kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist sõlmida võimalikke erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu tingimusi maantee-, raudtee- ja sisevee- ning vajaduse korral õhutranspordi valdkonnas.

6. jagu

Erandid

Artikkel 55

Üldised erandid

1.   Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise ja tegevuse või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes või selliste tegevuste suhtes kummagi lepinguosalise territooriumil, mis on kas või ajutiselt seotud valitsuse ülesannete täitmisega.

7. jagu

Investeerimine

Artikkel 56

Läbivaatamine ja konsulteerimine

Võimalike investeerimistõkete väljaselgitamiseks analüüsivad lepinguosalised ühiselt investeerimise õigusraamistikku hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva jaotise kohaldamise alguse kuupäeva,. Vastavalt analüüsi tulemustele kaaluvad nad võimalust alustada läbirääkimisi, et käesolevat lepingut, sealhulgas selle investeeringute kaitse üldpõhimõtteid täiendada ja kõnealused tõkked kõrvaldada.

6. PEATÜKK

Kapitali liikumine ja maksed

Artikkel 57

Jooksevkonto

Kumbki lepinguosaline lubab teha kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga.

Artikkel 58

Kapitali liikumine

1.   Maksebilansi kapitali- ja finantskontol tehtavate tehingute puhul ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, kohustuvad lepinguosalised mitte kehtestama piiranguid kapitali vabale liikumisele seoses vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt tehtud otseinvesteeringutega, 5. peatüki „Teenused ja ettevõtete asutamine” kohaselt liberaliseeritud majandustegevusega ning investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise ja kodumaale tagasiviimisega.

2.   Maksebilansi kapitali- ja finantskontol tehtavate, lõikega 1 hõlmamata tehingute puhul ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagab kumbki lepinguosaline kooskõlas oma õigusaktidega kapitali vaba liikumise muu hulgas seoses:

3.   Ilma et see piiraks muude käesoleva lepingu sätete kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumisele lepinguosaliste riikide elanike vahel ega karmista kehtivat korda.

4.   Kapitali liikumise soodustamiseks lepinguosaliste vahel võivad lepinguosalised pidada teineteisega konsultatsioone.

Artikkel 59

Erandid

Ilma et see mõjutaks nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või kapitali liikumise varjatud piirangud, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:

Artikkel 60

Kapitali liikumise, maksete ja ülekannete ajutised kaitsemeetmed

Kui erandlikel asjaoludel tekib Kasahstani Vabariigi puhul raha- ja vahetuskursipoliitikas ning Euroopa Liidu puhul majandus- ja rahaliidu toimimises suuri raskusi või selliste raskuste tekkimise oht, võib asjaomane lepinguosaline võtta kõige rohkem üheks aastaks hädavajalikke kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmeid võttev või säilitav lepinguosaline teatab sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja esitab niipea kui võimalik nende kaotamise ajakava.

7. PEATÜKK

Intellektuaalomand

Artikkel 61

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärk on:

1. jagu

Põhimõtted

Artikkel 62

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust tagada intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingu („TRIPS-leping”) nõuetekohane ja tõhus rakendamine. Käesoleva peatüki sätted täiendavad ja täpsustavad lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomand” muu hulgas neid intellektuaalomandi kategooriaid, millele on osutatud artiklites 65 kuni 96.

3.   Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud läbivaadatud ja muudetud 1883. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni („Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.

4.   Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, millega on ette nähtud intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamise kõrgemad standardid, tingimusel et need sätted ei ole vastuolus käesoleva peatüki sätetega.

Artikkel 63

Tehnosiire

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad seisukohti ja teavet oma ja rahvusvaheliste intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamise tavade kohta, mis mõjutavad tehnosiiret. Selle seisukoha- ja teabevahetuse raames käsitletakse eelkõige meetmeid infovoogude ja äripartnerluste soodustamiseks ning vabatahtlikke litsentsi- ja allhankelepinguid. Erilist tähelepanu pööratakse vastuvõtjariikides tehnosiiret võimaldava keskkonna loomiseks vajalikele tingimustele, sealhulgas siseriikliku õigusliku raamistiku ja inimkapitali arendamisega seotud küsimustele.

2.   Tehnosiirde meetmete puhul kaitstakse intellektuaalomandiõiguse omajate õigustatud huve.

Artikkel 64

Õiguste ammendumine

Kumbki lepinguosaline kohaldab autoriõiguse ja sellega kaasnevat õiguste ning disainilahenduse- ja kaubamärgiõiguse suhtes vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele riiklikku või piirkondlikku (17) intellektuaalomandiõiguste ammendumise korda.

2. jagu

Intellektuaalomandiõiguste normid

AUTORIÕIGUS JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED

Artikkel 65

Kaitse pakkumine

Lepinguosalised järgivad järgmistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi:

Artikkel 66

Autorid

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

Artikkel 67

Esitajad

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et esitajatel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

Artikkel 68

Fonogrammitootjad

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et fonogrammitootjatel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

Artikkel 69

Ringhäälinguorganisatsioonid

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:

Artikkel 70

Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine

Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

Artikkel 71

Kaitse kestus

1.   Kirjandus- või kunstiteose autori õigused Berni konventsiooni artiklis 2 määratletud tähenduses kehtivad autori eluajal ja vähemalt 70 aastat pärast tema surma.

2.   Mitme autori loodud teose puhul arvutatakse lõikes 1 osutatud tähtaega viimase elusolnud autori surmast.

3.   Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kui esituse salvestus kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, ei lõpe õigused varem kui 50 aastat pärast esmakordse avaldamise või esimese üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4.   Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Juhul, kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul õiguspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 50 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 50 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva.

5.   Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

6.   Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.

7.   Kaitse tähtaegu võib pikendada käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikkel 72

Tehniliste meetmete kaitse

1.   Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta taotleb kõnealust eesmärki.

2.   Kumbki lepinguosaline näeb ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise ja kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu, mis on peamiselt ette nähtud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole siseriikliku õiguse alusel luba andnud. Tehnilised meetmed loetakse tõhusaks juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu sisu kasutamist juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, mis täidab kaitse eesmärki, näiteks teose või muu sisu krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

Artikkel 73

Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine

1.   Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:

kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasneva õiguse rikkumist.

2.   Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib autoriõiguse või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teose või muu sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave, millele osutatud lõikes 2, on lisatud autoriõiguste või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teose või muu sisu eksemplarile või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

Artikkel 74

Erandid ja piirangud

1.   Kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega lepinguosalised on ühinenud, võivad lepinguosalised artiklites 66–70 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve.

2.   Kumbki lepinguosaline näeb ette, et artiklites 66–70 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi või kui see moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu sisu

ning kui sellel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu artiklites 66–69 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.

Artikkel 75

Edasimüügiõigus

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et algupärase kunstiteose autoril, kes on teise lepinguosalise kodanik, ja tema õigusjärglasel on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose müügi puhul. Autoritasude künnised ja määrad kehtestatakse selle lepinguosalise siseriiklike õigusaktidega, kus edasimüük toimub (19).

Artikkel 76

Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö

Lepinguosalised võtavad võimaluse piires mõistlikke meetmeid, et soodustada kokkulepete saavutamist oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahel, et parandada teoste ja muu kaitstud sisu omavahelist kättesaadavust ja edastamist lepinguosaliste territooriumide vahel ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist. Lepinguosalised võtavad võimaluse piires mõistlikke meetmeid, et tagada oma kollektiivse haldamise organisatsioonide ülesannete ratsionaalne täitmine ja suurendada selle läbipaistvust.

KAUBAMÄRGID

Artikkel 77

Rahvusvahelised lepingud

Kumbki lepinguosaline:

Artikkel 78

Registreerimismenetlus

1.   Kumbki lepinguosaline kehtestab kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused peavad olema nõuetekohaselt põhistatud ja need edastatakse kirjalikult taotlejale, kellel peab olema võimalus neid vaidlustada pädeva kaubamärgiasutuse ees ja kohtus.

2.   Kumbki lepinguosaline näeb ette, et õiguste omajal on võimalik kaubamärgitaotlusi ja registreeritud kaubamärke vaidlustada. Vaidlustamismenetlus peab olema võistlev.

3.   Kumbki lepinguosaline näeb ette üldsusele kättesaadava registreeritud kaubamärkide elektroonilise andmebaasi loomise.

Artikkel 79

Tuntud kaubamärgid

Lepinguosalised teevad koostööd, et tõhustada tuntud kaubamärkide kaitset, millele on osutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõigetes 2 ja 3.

Artikkel 80

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

Kumbki lepinguosaline näeb ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 81

Määratlus

Geograafiliste tähistena käsitatakse käesolevas lepingus tähiseid, mis näitavad, et kaup on pärit teatud lepinguosalise territooriumilt või selle territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatud omadus, maine või mõni muu iseloomustav tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga.

Artikkel 82

Geograafiliste tähiste kaitse põhimõtted

1.   Kumbki lepinguosaline tagab päritoluriigis õiguslikult kaitstud geograafiliste tähiste piisava ja tähtajatu kaitsmise sui generis kaitsesüsteemi raames ja siseriikliku õiguse kohaselt.

2.   Sel eesmärgil teevad lepinguosalised geograafiliste tähiste valdkonnas koostööd käesoleva artikli alusel, mis täiendab TRIPS-lepingu asjakohaste sätetega kehtestatud miinimumnõudeid.

3.   Kumbki lepinguosaline tagab, et tema geograafiliste tähiste kaitse süsteemis on võimalik registreerida teise lepinguosalise geograafilisi tähiseid. Kumbki lepinguosaline näeb ette üldsusele kättesaadava registreeritud geograafiliste tähiste elektroonilise andmebaasi loomise.

4.   Kaitstud geograafiliste tähiste puhul keelab ja tõkestab lepinguosaline oma vastavalt territooriumil:

5.   Kumbki lepinguosaline tagab artiklites 81–83 sätestatud kaitse – sealhulgas huvitatud isiku taotluse korral – sobivate siseriikliku õiguse kohaste haldusmeetmete teel.

6.   Kumbki lepinguosaline tagab, et kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad spetsifikaadile vastavat kaupa.

7.   Kumbki lepinguosaline tagab, et siseriikliku õiguse kohaselt kaitstud nimetusi ei muudeta üldkasutatavaks nimetuseks.

8.   Lepinguosalistel ei ole kohustust registreerida geograafilist tähist juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat kauba tegeliku olemuse suhtes eksitada.

9.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli kohaldamist, kaitseb kumbki lepinguosaline ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele lõikes 4 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või (siseriiklike õigusaktidega ette nähtud juhtudel) kasutamise teel omandatud enne kuupäeva, mil geograafilise tähise registreerimise taotlus on esitatud selle lepinguosalise pädevale asutusele. Sellise varasema kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või kaotamiseks ei ole ühtegi põhjust vastavalt selle lepinguosalise kaubamärgiõigusele, kus kaubamärk on registreeritud või kus seda kasutatakse.

Artikkel 83

Läbirääkimised

Lepinguosalised alustavad hiljemalt seitsme aasta jooksul pärast käesoleva jaotise kohaldamise alguskuupäeva läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida leping, mis käsitleb geograafiliste tähiste kaitset nende territooriumil.

DISAINILAHENDUSED

Artikkel 84

Rahvusvahelised lepingud

Euroopa Liit kinnitab veel kord oma kohustusi, mis tulenevad 1999. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioonist. Kasahstani Vabariik teeb mõistlikke jõupingutusi sellega ühinemiseks.

Artikkel 85

Registreeritud disainilahenduste kaitse nõuded

1.   Kumbki lepinguosaline näeb ette sõltumatult loodud uudsete ja originaalsete disainilahenduste kaitse. Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduste omanikele ainuõiguse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Käesoleva artikli kohaldamisel võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

2.   Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

Artikkel 86

Registreerimisega antavad õigused

Registreeritud disainilahenduse omanikul on ainuõigus seda kasutada ning takistada kolmandal isikul ilma tema nõusolekuta sellist toodet, muu hulgas valmistada, müügiks pakkuda, müüa, importida, eksportida ja ladustada või kasutada toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, kui nimetatud toimingud on ette võetud kaubanduslikul eesmärgil.

Artikkel 87

Registreerimata disainilahendustele antav kaitse

Hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva jaotise kohaldamise alguskuupäeva näeb Kasahstani Vabariik ette õigusliku kaitse registreerimata disainilahenduste kopeerimise vastu, tingimusel et Euroopa Liit on hiljemalt kaks aastat enne nimetatud seitsmeaastase tähtaja lõppu pakkunud pädevate asutuste ja organisatsioonide töötajatele ning kohtunikele piisavalt koolitust.

Artikkel 88

Kaitse kestus

Pakutava kaitse kestus on vähemalt kümme aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et õiguste omaja võib pikendada kaitse kestust veel üheks või mitmeks viieaastaseks ajavahemikuks kuni siseriiklike õigusaktidega ettenähtud kaitse maksimaalse tähtaja lõpuni.

Artikkel 89

Erandid

1.   Kumbki lepinguosaline võib disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

2.   Disainilahenduse kaitse ei laiene ei neile välistele tunnustele, mis on tingitud toote tehnilistest funktsioonidest, ega neile, mis on vajalikud teise tootega koostalitlusvõime seisukohalt (20).

3.   Disainilahenduse õigus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra ja üldtunnustatud kõlblusnormidega.

Artikkel 90

Suhe autoriõigusega

Lepinguosalise poolt registreeritud disainilahenduse õigusega kaitstud disainilahendus on kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud. Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.

PATENDID

Artikkel 91

Rahvusvahelised lepingud

Kumbki lepinguosaline teeb mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et täita patendiõiguse lepingu artikleid 1–16.

Artikkel 92

Patendid ja rahvatervis

1.   Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust. Kumbki lepinguosaline tagab käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel vastavuse Doha deklaratsioonile.

2.   Kumbki lepinguosaline järgib WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust, mis käsitleb lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6.

Artikkel 93

Täiendava kaitse tunnistused

1.   Lepinguosalised nendivad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimite ja taimekaitsevahendite suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja sellele asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt esmase turulelaskmisloa andmise vahele.

2.   Kumbki lepinguosaline näeb ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.

3.   Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.

Artikkel 94

Farmaatsiatoodete (21) turulelaskmisloa saamiseks esitatud andmete kaitse

1.   Kumbki lepinguosaline kehtestab tervikliku süsteemi, mis tagab farmaatsiatoodete turulelaskmisloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.

2.   Kumbki lepinguosaline tagab, et TRIPS-lepingu artikli 39 lõikes 3 osutatud farmaatsiatoodete turulelaskmisloa saamiseks esitatud teavet ei avalikustata kolmandatele isikutele ning seda kaitstakse ebaausa kommertskasutuse vastu vähemalt kuus aastat alates kuupäevast, mil üks lepinguosalistest annab farmaatsiatootele turulelaskmisloa.

Sel eesmärgil:

Artikkel 95

Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse ja korduskatsete vältimise eeskirjad

1.   Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turulelaskmise lubamist.

2.   Kumbki lepinguosaline tunnustab esmakordselt taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks esitatud katse- või uuringuaruande omaniku õigust andmete ajutisele kaitsele.

Andmete kaitse perioodil ei kasutata katse- või uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma omaniku selgesõnalise nõusolekuta. Kõnealust õigust nimetatakse edaspidi „andmete kaitseks”.

3.   Katse- või uuringuaruanne on:

4.   Lepinguosalise taimekaitsevahendite andmete kaitse tähtaeg on kümme aastat alates kõnealuse lepinguosalise esmase loa andmise kuupäevast. Lepinguosaline võib kehtestada pikema tähtaja, et soodustada loa andmist näiteks madala riskiastmega taimekaitsevahenditele või väheolulisteks kasutusteks.

5.   Katsed ja uuringud kuuluvad andmekaitse alla ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks.

6.   Lepinguosalised kehtestavad selgroogsetega tehtavate korduskatsete vältimise eeskirjad. Taotleja, kes kavatseb teha katseid ja uuringuid selgroogsetega, võtab vajalikke meetmeid kontrollimaks, et neid katseid või uuringuid ei ole varem tehtud või alustatud.

7.   Potentsiaalne taotleja ning asjaomaste lubade omanik või omanikud teevad kõik jõupingutused tagamaks, et selgroogsetega seotud katseid ja uuringuid jagatakse. Katse- ja uuringuaruannete jagamisega seotud kulud määratakse kindlaks õiglasel, arusaadaval ja mittediskrimineerival viisil. Potentsiaalne taotleja on kohustatud jagama ainult sellise teabega seotud kulusid, mille ta peab esitama vastavalt loa saamise nõuetele.

8.   Kui potentsiaalne taotleja ning taimekaitsevahendiga seotud lubade omanik või omanikud ei jõua kokkuleppele selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruannete jagamise osas, teatab potentsiaalne taotleja sellest asjaomase lepinguosalise pädevale asutusele.

9.   Suutmatus jõuda kokkuleppele selgroogsetega tehtud katse- ja uuringuaruannete jagamise osas ei takista asjaomase lepinguosalise pädeval asutusel kasutada neid aruandeid seoses potentsiaalse taotleja taotlusega.

Asjakohase loa omanikul või omanikel on õigus nõuda potentsiaalselt taotlejalt õiglase osa tasumist tema kantud kuludest. Lepinguosaline võib suunata asjaomased pooled lahendama asja siseriiklike õigusaktide alusel tegutseva vahekohtu ametliku ja siduva otsusega.

Artikkel 96

Taimesordid

Euroopa Liit kinnitab veelkord, et täidab rahvusvahelist uute taimesortide kaitse konventsiooni(UPOV konventsioon); Kasahstani Vabariik teeb omakorda mõistlikke jõupingutusi sellega ühinemiseks.

3. jagu

Intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamine

Artikkel 97

Üldised kohustused

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandiõiguste (22) kaitse tagamiseks.

2.   Need meetmed, menetlused ja parandusmeetmed peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi. Lisaks peavad need olema mõjuvad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 98

Õigustatud taotlejad

Kumbki lepinguosaline tunnistab, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

Artikkel 99

Tõendid

1.   Kui lepinguosaline on esitanud oma nõuete toetamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad tõendid ja on täpsustanud oma nõuete põhistuseks vajalikud vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on lepinguosalise kohtuasutused volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset järgides.

2.   Lõikes 1 osutatud asjaoludel võtab kumbki lepinguosaline vajalikud meetmed, et kaubanduslikus ulatuses toime pandud intellektuaalomandiõiguse rikkumise korral võimaldada pädevatel kohtuasutustel vastavalt vajadusele ja taotluse alusel saada vastaspoole valduses olevaid panga-, finants- ja äridokumente, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

Artikkel 100

Tõendite säilitamise meetmed

1.   Lepinguosaline tagab, et kui õiguste omaja on esitanud pädevale õigusasutusele avalduse ja mõistlikult kättesaadavad tõendid selle kohta, et tema intellektuaalomandiõigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, võib pädev õigusasutus enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist teha ettekirjutuse võtta kiireid ja mõjuvaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2.   Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui mis tahes viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.

Artikkel 101

Õigus saada teavet

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandiõiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandiõigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või muu isik:

2.   Lõikes 1 osutatud teave peab sisaldama:

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira muude õigusnormide kohaldamist, millega:

Artikkel 102

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandiõiguste vahetu rikkumine või ajutiselt (ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega) peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Kooskõlas siseriikliku õigusega ja samadel tingimustel võib ajutise ettekirjutuse teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks.

2.   Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks või üleandmiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.

3.   Kaubandusliku ulatusega rikkumise korral tagab lepinguosaline, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused vastavalt siseriiklikule õigusele anda hagi tagamiseks korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas sulgeda tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või vastavat ligipääsu olulisele teabele.

Artikkel 103

Parandusmeetmed

1.   Lepinguosaline tagab, et ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, võivad pädevad kohtuasutused hageja anda taotluse korral korralduse tagasi kutsuda või turustuskanalitest püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.

2.   Lepinguosalise kohtuasutustel on õigus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui tuginetakse erilistele põhjustele, et seda mitte teha.

Artikkel 104

Ettekirjutused

Kumbki lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandiõiguse rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral määrata, kui see on asjakohane, selle täitmise tagamiseks korduva rahalise karistuse. Kumbki lepinguosaline tagab, et õiguste omajatel on võimalik taotleda kohtu ettekirjutust vahendajatele, kelle teenuseid kolmandad isikud kasutavad intellektuaalomandiõiguse või sellega kaasneva õiguse rikkumiseks.

Artikkel 105

Alternatiivsed meetmed

Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas siseriikliku õigusega ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada artiklis 103 ja/või 104 sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta artiklis 103 ja/või 104 sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud poolele rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 106

Kahjutasu

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et kui kohtuasutus määrab kahjutasu:

2.   Kumbki lepinguosaline võib ette näha võimaluse, et juhul, kui rikkuja ei olnud ega võinud põhjendatult olla teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse maksta saadud tulu tagasi või maksta kahjukannatajale kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 107

Kohtukulud

Kumbki lepinguosaline tagab, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.

Artikkel 108

Kohtuotsuste avaldamine

Kumbki lepinguosaline tagab, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud intellektuaalomandiõiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

Artikkel 109

Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon

Käesolevas jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete kohaldamisel käsitataksekirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus algatada rikkumise suhtes kohtuasi.Seda kohaldatakse mutatis mutandis ka autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud teoste suhtes.

Artikkel 110

Halduskord

Juhul kui mõni tsiviilõiguslik parandusmeede võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesoleva jao asjakohaste sätete põhimõtetele.

Artikkel 111

Piiril võetavad meetmed

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et piiril intellektuaalomandiõiguste kaitseks meetmete võtmine on vastavuses GATT 1994 ja TRIPS-lepingust tulenevate kohustustega.

2.   Kummagi lepinguosalise tolliterritooriumil intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamiseks võtab toll oma pädevuse piires kasutusele lõigetes 3 ja 4 osutatud meetodeid, et teha kindlaks intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupu. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.

3.   Tolliasutustel peab olema õigus õiguste omaja taotluse alusel peatada tollikontrollis oleva kauba ringlusse laskmine või kaup kinni pidada, kui tegemist on kaubamärgi, autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ning geograafilise tähise rikkumise kahtlusega kaubaga.

4.   Kasahstani Vabariigi tollil peab hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva jaotise kohaldamise alguse kuupäeva olema õigus võtta õiguste omaja taotluse alusel meetmeid tollikontrollis olevakauba vabasse ringlusse laskmise peatamiseks või kauba kinnipidamiseks, kui tegemist on patendi, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, integraallülituste topoloogia või sordikaitse õiguste rikkumise kahtlusega kaubaga, tingimusel et Euroopa Liit on hiljemalt nimetatud kolmeaastase tähtaja teise aasta lõpuks pakkunud pädevate asutuste töötajatele, sealhulgas tolliametnikele, prokuröridele, kohtunikele ja muudele töötajatele piisavalt koolitust.

5.   Tolliasutustel peab olema õigus omal algatusel peatada tollikontrollis oleva kauba ringlusse laskmine või kaup kinni pidada, kui tegemist on kaubamärgi, autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ning geograafilise tähise rikkumise kahtlusega kaubaga.

6.   Kasahstani Vabariigi tollil peab hiljemalt viis aastat pärast käesoleva jaotise kohaldamise alguse kuupäeva olema õigus omal algatusel peatada tollikontrollis oleva kauba vabasse ringlusse laskmine või kaup kinni pidada, kui tegemist on patendi, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, integraallülituste topoloogia või sordikaitse õiguste rikkumise kahtlusega kaubaga, tingimusel et Euroopa Liit on hiljemalt kaks aastat enne nimetatud viieaastase tähtaja lõppu pakkunud pädevate asutuste töötajatele, sealhulgas tolliametnikele, prokuröridele, kohtunikele ja muudele töötajatele piisavalt koolitust.

7.   Olenemata lõigetest 3 kuni 6 puudub kohustus võtta peatamis- ja kinnipidamismeetmeid importkauba suhtes, mis on õiguse omaja poolt või tema nõusolekul turule lastud mõnes muus riigis.

8.   Lepinguosalised lepivad kokku, et rakendavad järjekindlalt TRIPS-lepingu artiklit 69 selliste kaupadega rahvusvaheline kauplemise suhtes, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandiõiguste rikkumist. Seda silmas pidades on kumbki lepinguosaline valmis määrama tolliasutuste vahelise koostöö soodustamiseks kontaktpunkti ja sellest teatama teisele lepinguosalisele. Nimetatud koostöö võib hõlmata teabe vahetamist õiguste omajatelt teabe saamise mehhanismide ja hea tava kohta, kogemuste vahetamist riskihaldamisstrateegiate kohta ning teabe vahetamist eesmärgiga avastada õiguste rikkumise kahtlusega kaupade saadetisi.

9.   Kummagi lepinguosalise tolliasutused on valmis teise lepinguosalise taotluse saamisel või omal algatusel tegema koostööd, et anda teise lepinguosalise tolliasutustele asjakohast kättesaadavat teavet, eriti kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile või teisest lepinguosalisest pärit kaupadega.

10.   Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse seoses intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rikkumisega käesoleva artikli lõigete 8 ja 9 suhtes protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.

11.   Artikli 25 lõikes 3 osutatud tollikoostöö allkomitee ülesanne on tagada käesoleva artikli täielik täitmine ja rakendamine, ilma et see piiraks koostöönõukogu pädevust. Tollikoostöö allkomitee määrab kindlaks lepinguosaliste pädevate asutuste vahelise koostöö prioriteedid ja korra.

4. jagu

Vahendusteenuste osutajate vastutus

Artikkel 112

Vahendajate teenuste kasutamine

Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid. Et tagada teabeteenuste vaba liikumine ja samal ajal tagada intellektuaalomandiõiguste kaitse digitaalkeskkonnas, näeb kumbki lepinguosaline ette käesolevas jaos kirjeldatud meetmed selliste vahendusteenuse osutajate jaoks, kes ei ole mingil viisil edastatava teabega seotud.

Artikkel 113

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises üldkasutatava sidevõrgu kaudu või üldkasutatavale sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagab lepinguosaline, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest, juhul kui teenuseosutaja:

2.   Lõikes 1 nimetatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine üldkasutatava sidevõrgu kaudu, ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema tähtaja jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt siseriiklikule õigusele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või takistamist.

Artikkel 114

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagab lepinguosaline, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise säilitamise eest, juhul kui teenuseosutaja:

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt siseriiklikule õigusele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või takistamist.

Artikkel 115

Vahendusteenuse osutajate vastutus: „majutus”

1.   Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud andmete talletamises, tagab lepinguosaline, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud andmete eest, juhul kui:

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt siseriiklikule õigusele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või takistamist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.

Artikkel 116

Üldise jälgimiskohustuse puudumine

1.   Lepinguosalised ei kehtesta artiklites 113–115 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

2.   Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teavitada pädevaid ametiasutusi nende teenuste kasutajate arvatavasti ebaseaduslikust tegevusest ja esitatud teabest. Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuste osutajatele kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse põhjal teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuste kasutajaid, kellega teenuseosutaja on sõlminud andmete säilitamise lepingud.

Artikkel 117

Artiklite 112–116 kohaldamise alguskuupäev

Kasahstani Vabariik rakendab artiklites 112–116 sätestatud kohustused täielikult viie aasta jooksul alates käesoleva jaotise kohaldamise alguskuupäevast.

Artikkel 118

Koostöö

1.   Lepinguosalised soodustavad kaubandus- ja kutseühingute ja -organisatsioonide vahelise koostöö arendamist intellektuaalomandiõiguste kaitse tagamise alal.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmise toetamiseks. Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):

8. PEATÜKK

Riigihanked

Artikkel 119

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 120

Kohaldamis- ja rakendusala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete suhtes, sõltumata sellest, kas see hange korraldatakse tervenisti või osaliselt elektrooniliselt või mitte.

2.   Käesolevas peatükis tähendab „käesoleva lepinguga hõlmatud hange” avaliku halduse funktsiooni täitmiseks teostatavat hanget,

Kui hanke väärtus ei ole täpselt teada, koostatakse selle kohta hinnang vastavalt lõigetele 6 kuni 8.

3.   Kui III lisas ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes:

4.   Lepingu III lisas on iga lepinguosalise kohta esitatud järgmine teave:

5.   Kui hankija nõuab lepinguga hõlmatud hankega seoses, et isikud, keda ei ole nimetatud III lisas, korraldaksid hanke vastavalt konkreetsetele tingimustele, kohaldatakse selliste tingimuste suhtes artiklit 122 mutatis mutandis.

6.   Kui hankija hindab hanke maksumust eesmärgiga teha kindlaks, kas tegemist on käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, siis ta:

7.   Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud eraldi osade suhtes (edaspidi „korduslepingud”), lähtutakse hinnangulise maksimaalse kogumaksumuse arvutamisel järgmisest:

8.   Kaupade või teenuste hanke puhul liisimise, rentimise või üürimise teel või hangete puhul, mille koguhind ei ole kindlaks määratud, on hindamise alus järgmine:

Artikkel 121

Üldised erandid

Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutab endast lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguid, ei tõlgendata käesolevat peatükki selliselt, et see takistab lepinguosalist kehtestamast ja täitmisele pööramast meetmeid, mis on:

Artikkel 122

Üldpõhimõtted

1.   Iga käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetme puhul kohtleb lepinguosaline (k.a tema hankijad) teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid, kes selliseid kaupu ja teenuseid pakuvad, tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui see lepinguosaline (k.a tema hankijad) kohtleb kodumaiseid kaupu, teenuseid ja kohalikke tarnijaid.

2.   Käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega seotud meetme puhul lepinguosaline, k.a tema hankijad:

3.   Kui käesoleva lepinguga hõlmatud hange korraldatakse elektrooniliselt, peab hankija:

4.   Hankija korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistvalt ja erapooletult ning:

5.   Käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumilt imporditavate kaupade ega osutatavate teenuste suhtes muid päritolureegleid kui need, mida lepinguosaline samal ajal kohaldab tavapärase kaubanduse raames sama lepinguosalise territooriumilt samade kaupade impordi või samade teenuste osutamise suhtes.

6.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata seoses järgmistega: tollimaksud ja muude maksud, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga; selliste tollimaksude ja maksudega maksustamise meetod, muud impordieeskirjad ja -formaalsused ning teenuskaubandust mõjutavad meetmed, välja arvatud käesoleva lepinguga hõlmatud hankeid reguleerivad meetmed.

Artikkel 123

Teave hankesüsteemi kohta

1.   Lepinguosaline:

2.   IV lisa 1. osas loetletakse:

3.   Lepinguosaline teatab koostöökomiteele viivitamata, kui muutub teda käsitlev teave IV lisa 1. osas. Koostöökomitee võtab korrapäraselt vastu otsuseid IV lisa 1. osa muudatuste kohta.

Artikkel 124

Teated

1.   Hankija avaldab IV lisa 2. osas loetletud paber- või elektroonilise meedia kanalis hanke eelteate iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta, välja arvatud artiklis 130 kirjeldatud asjaoludel. Kõnealune meediakanal peab olema laia levikuga ja kõnealused teated peavad jääma avalikkusele kättesaadavaks vähemalt teates märgitud aja lõpuni. III lisa 1., 2. ja 3. osa kohaste hankijate teated peavad olema elektrooniliselt, tasuta ja ühtse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavad vähemalt IV lisa 2. osas osutatud aja tähtaja jooksul.

2.   Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, sisaldab hanke eelteade järgmist:

3.   Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankija koos hanke eelteatega inglis- või prantsuskeelse vabalt kättesaadava kokkuvõtliku teate. Kokkuvõtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

4.   Hankijatel soovitatakse igal eelarveaastal avaldada IV lisa 2. osas loetletud elektroonilises või pabermeediakanalis võimalikult varakult teade hankeplaani kohta (edaspidi „plaanitud hankeid käsitlev teade”). Selline teade peaks sisaldama riigihanke sisu ja eeldatavat hanke eelteate avaldamise kuupäeva.

5.   III lisa 3. osa alla kuuluv hankija võib kasutada plaanitud hankeid käsitlevat teadet hanke eelteatena, tingimusel et plaanitud hankeid käsitlev teave sisaldab lõikes 2 osutatud teavet ulatuses, mis on hankijale kättesaadav, ja märget, et huvitatud tarnijad peaksid väljendama hankijale oma huvi hanke vastu.

Artikkel 125

Osalemistingimused

1.   Hankija esitab hankes osalemiseks ainult need tingimused, mis on olulised tagamaks, et tarnija vastab õiguslikult ja finantsiliselt hanke nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suutlik asjaomast hankelepingut täitma.

2.   Osalemistingimuste kindlaksmääramisel hankija:

3.   Hinnates, kas tarnija vastab osalemistingimustele, hankija:

4.   Tõendusmaterjali olemasolu korral võib lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, kõrvaldada tarnija menetlusest sellistel põhjustel nagu:

Artikkel 126

Pakkujate kvalifitseerimine

1.   Lepinguosaline (sealhulgas tema hankijad) võib pidada ülal tarnijate registreerimise süsteemi, mille kaudu huvitatud tarnijad peavad registreeruma ja esitama teatavat teavet.

2.   Lepinguosaline tagab, et:

3.   Lepinguosaline ja tema hankijad ei võta vastu ega kasuta registreerimissüsteemi või kvalifitseerimismenetlust, mille eesmärk on tekitada või mille tõttu tekivad asjatud takistused hankel osalemiseks teise lepinguosalise tarnijatele.

4.   Kui hankija kavatseb kasutada valikhanget, siis teeb ta järgmist:

5.   Hankija lubab konkreetses hankes osaleda kõigil kvalifitseeritud tarnijatel, välja arvatud juhul, kui hankija teatab hanke eelteates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid.

6.   Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 4 osutatud teate avaldamise kuupäevast avalikult kättesaadavaks, tagab hankija, et need tehakse kõikidele lõike 5 kohaselt väljavalitud kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks üheaegselt.

7.   Hankija võib pidada korduskasutatavat nimekirja tarnijatest, tingimusel, et teade, millega huvitatud isikuid kutsutakse taotlema enda nimekirja kandmist:

meediakanali kaudu, mis on loetletud IV lisa 2. osas.

8.   Lõike 7 kohases teates esitatakse:

9.   Kui korduskasutatav nimekiri kehtib kolm aastat või vähem, võib hankija lõikest 7 olenemata avaldada lõikes 7 osutatud teate ainult üks kord, nimelt nimekirja kehtivusaja algul, tingimusel, et:

10.   Hankija lubab tarnijatel taotleda igal ajal enda kandmist korduskasutatavasse nimekirja ja kannab kõik kvalifitseeritud tarnijad nimekirja mõistlikult lühikese aja jooksul.

11.   Kui tarnija, kes ei ole kantud korduskasutatavasse nimekirja, esitab korduskasutatava nimekirja alusel hankel osalemise taotluse ja kõik nõutud dokumendid artikli 128 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, peab hankija taotlust kaaluma. Hankija ei jäta tarnijat hankemenetlusest kõrvale selle tõttu, et hankijal ei ole piisavalt aega taotlust kaaluda, välja arvatud erijuhul, kui hankija tingituna hanke keerukusest ei suuda lõpetada taotluse kaalumist pakkumuste esitamiseks lubatud perioodi jooksul.

12.   III lisa 3. osas nimetatud hankija võib teadet, milles tarnijaid kutsutakse üles taotlema korduskasutatavasse nimekirja kandmist, kasutada hanke eelteatena, kui:

13.   III lisa 3. osas nimetatud hankija võib võimaldada tarnijal, kes on vastavalt käesoleva artikli lõikele 10 taotlenud korduskasutatavasse nimekirja kandmist, esitada hanke raames pakkumuse, kui hankijal jääb piisavalt aega, et kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele.

14.   Hankija teatab hankes osalemise taotluse või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsuse tema taotluse kohta.

15.   Kui hankija lükkab tagasi tarnija hankes osalemise või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse, ei tunnista teda enam kvalifitseerunuks või kustutab ta korduskasutatavast nimekirjast, teatab hankija sellest tarnijale viivitamata ja esitab tarnija taotlusel talle viivitamata oma otsuse kirjaliku põhjenduse.

Artikkel 127

Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid

1.   Hankija ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua mõne vastavushindamismenetluse kasutamist, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid takistusi rahvusvahelises kaubanduses.

Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama kõigile tarnijatele võrdse juurdepääsu ega tohi tekitada põhjendamatuid takistusi riigihanketurgude avamisel konkurentsile.

2.   Hanke teel ostetavate kaupade või tellitavate teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankija:

3.   Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse disaini ja välistunnustega seotud näitajaid, peaks hankija lisama võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne”, et näidata, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade ja teenuste pakkumusi, kui need selgelt vastavad hanke tingimustele.

4.   Hankija ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või kaubanime, patendi, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hankeeset ei ole muul viisil võimalik piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel, et hankija lisab hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne”.

5.   Hankija ei või isikult, kelle ärihuvid võivad olla seotud teatava hankega, konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada selle hanke tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel või vastuvõtmisel.

6.   Suurema kindluse huvides võib lepinguosaline, sealhulgas tema hankijad, koostada, vastu võtta või kohaldada vastavalt käesolevale artiklile tehnilisi kirjeldusi loodusvarade kaitse edendamiseks või keskkonnakaitseks.

7.   Hankija esitab tarnijatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et tarnijad saaksid koostada ja esitada nõuetele vastava pakkumuse. Kui seda ei ole juba tehtud hanke eelteates, esitatakse kõnealustes dokumentides täielik kirjeldus järgmisest:

8.   Hanke teel ostetavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab hankija arvesse selliseid tegureid nagu hanke keerukus, allhangete eeldatav maht ning realistlik aeg kaupade tootmiseks, laost väljastamiseks ja tarnekohast transportimiseks või teenuste osutamiseks.

9.   Hanke eelteates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid võivad muu hulgas sisaldada hinda ja muid kulutegureid, kvaliteeti, tehnilisi eeliseid, keskkonnanäitajaid ja tarnetingimusi.

10.   Hankija peab viivitamata:

11.   Kui hankija enne lepingu sõlmimist muudab hanke eelteates või osalevatele tarnijatele antud hankedokumentides sätestatud kriteeriume või nõudeid või kui ta muudab või avaldab uuesti hanketeate või hankedokumendid, edastab ta kirjalikult kõik sellised muudatused või muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid:

Artikkel 128

Tähtajad

1.   Hankija jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes tarnijatele piisavalt aega, et koostada ja esitada osalemistaotlused ja nõuetele vastavad pakkumused, võttes seejuures arvesse selliseid tegureid nagu:

Tähtajad ja nende võimalikud pikendused peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele tarnijatele ühesugused.

2.   Valikhanget kasutav hankija kehtestab osalemistaotluste esitamise tähtaja, mis üldjuhul ei ole lühem kui 25 päeva alates hanke eelteate avaldamise kuupäevast. Kiireloomulistel ja hankija poolt põhjendatud juhtudel, mil sellist tähtaega ei saa kasutada, võib tähtaega lühendada kuni kõige vähem kümne päevani.

3.   Välja arvatud lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel, kehtestab hankija osalemistaotluste esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 40 päeva alates:

4.   Hankija võib lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega lühendada kõige vähem kümne päevani, kui:

5.   Hankija võib lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega lühendada seitsme päeva võrra mõnel järgmisest põhjustest:

6.   Kui lähtutakse lõike 5 sätetest koostoimes lõikega 4, ei või lõike 3 kohane pakkumuste esitamise tähtaeg mingil juhul olla lühem kui seitse päeva alates hanke eelteate avaldamisest.

7.   Hankija võib kommertskaupade või -teenuste või nende mõlema ostmisel, olenemata muudest käesoleva artikli sätetest, lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega mitte vähem kui 13 päevani, kui ta elektrooniliselt avaldab ühel ja samal ajal hanke eelteate ja hankedokumendid. Peale selle, kui hankija aktsepteerib kommertskaupade ja -teenuste elektroonilisi pakkumusi, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kuni seitsme päevani.

8.   Kui III lisa 3. osa alla kuuluv hankija on valinud kõik kvalifitseeritud tarnijad või osa neist, võib pakkumuste esitamise tähtaja kehtestada kokkuleppel valitud tarnijatega. Sellise kokkuleppe puudumise korral peab tähtaeg olema vähemalt seitse päeva.

Artikkel 129

Läbirääkimine

1.   Lepinguosaline võib sätestada, et tema hankijad peavad läbirääkimisi:

2.   Hankija:

Artikkel 130

Piiratud hange

1.   Tingimusel, et hankija ei kasuta käesolevat sätet konkurentsi vältimiseks tarnijate vahel või viisil, millega diskrimineeritakse teise lepinguosalise tarnijaid või kaitstakse omamaiseid tarnijaid, võib ta kasutada piiratud hanget ja otsustada mitte kohaldada artikleid 124, 125 ja 126, artikli 127 lõikeid 7–11 ning artikleid 128, 129, 131 ja 132 ainult järgmiste asjaolude korral:

2.   Hankija koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne sisaldab hankija nime, hangitud kaupade või teenuste maksumust ja laadi ning märkust lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud hanke kasutamist.

Artikkel 131

Elektrooniline oksjon

1.   Hankijad võivad korraldada elektroonilisi oksjoneid.

2.   Avatud, piiratud või läbirääkimistega menetluse raames võib hankija lepingu saamiseks korraldada elektroonilise oksjoni, kui lepingu tehnilised kirjeldused on võimalik täpselt kindlaks määrata.

Elektrooniline oksjon põhineb:

3.   Hankija, kes otsustab korraldada elektroonilise oksjoni, teatab sellest hanke eelteates.

Tehnilistes kirjeldustes tuuakse muu hulgas ära järgmised üksikasjad:

4.   Enne elektroonilise oksjoni alustamist annab hankija pakkumustele täieliku esialgse hinnangu vastavalt pakkumuste hindamise kriteeriumidele ja neile määratud suhtelisele osakaalule. Kõigile nõuetekohase pakkumuse esitanud pakkujatele tehakse samaaegselt ettepanek esitada elektrooniliselt uus hind ja/või uus maksumus; kutse sisaldab kogu vajalikku teavet individuaalse ühenduse kohta kasutusel olevate elektrooniliste seadmetega ning selles märgitakse elektroonilise oksjoni alguskuupäev ja -kellaaeg. Elektrooniline oksjon võib toimuda mitme järjestikuse etapina. Elektroonilist oksjonit ei tohi alustada varem kui kahe tööpäeva möödumisel kutsete väljasaatmise kuupäevast arvates.

5.   Kui hankeleping sõlmitakse soodsaima pakkumuse esitajaga, lisatakse ettepanekule asjaomase pakkumuse täieliku hindamise tulemused. Kutses esitatakse ka elektroonilisel oksjonil esitatud uute hindade ja/või maksumuste põhjal automaatselt toimuva ümberjärjestuse määramiseks kasutatav matemaatiline valem. Kõnealune valem väljendab kõigi kriteeriumide suhtelist osakaalu, mida kasutatakse kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel, nagu on esitatud hanketeates või tehnilistes kirjeldustes; selleks vähendatakse eelnevalt kõiki vahemikke kindlaksmääratud väärtuseni.

6.   Elektroonilise oksjoni igas etapis edastavad avaliku sektori hankijad kõigile pakkujatele viivitamata vähemalt piisavat teavet selleks, et pakkujad saaksid igal ajal teha kindlaks oma koha pakkumuste järjestuses. Nad võivad edastada ka muud teavet esitatud hindade või maksumuse kohta, tingimusel et kirjeldustes on vastav märge. Alati võib teatada ka osalejate arvu oksjoni asjaomases etapis. Ent ühelgi juhul ega üheski oksjoni etapis ei tohi nad avalikustada pakkujate isikuid.

7.   Hankija lõpetab elektroonilise oksjoni ühel või mitmel järgmisel viisil:

8.   Kui hankija on otsustanud lõpetada elektroonilise oksjoni lõike 7 punkti c kohaselt, mida ta võib kombineerida nimetatud lõike punktis b sätestatud korraga, tuleb oksjonil osalemise kutses märkida kõikide oksjoni etappide ajakava.

9.   Pärast elektroonilise oksjoni lõpetamist sõlmib hankija elektroonilise oksjoni tulemuste põhjal hankelepingu vastavalt artiklile 132.

10.   Hankijad ei või elektroonilist oksjonit kuritarvitada ega kasutada seda viisil, mis väldiks, piiraks või moonutaks konkurentsi või muudaks lepingu eset, mis on teatavaks tehtud hanke eelteates ja määratletud tehnilises kirjelduses.

Artikkel 132

Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine

1.   Hankija võtab pakkumused vastu, avab ja vaatab need läbi menetluste kohaselt, millega tagatakse hankemenetluse õiglus ja erapooletus ning säilitatakse pakkumuste konfidentsiaalsus.

2.   Hankija ei karista ühtegi tarnijat selle eest, et tema pakkumus on saadud kätte pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hilinemine on tingitud üksnes hankija tehtud veast.

3.   Kui hankija pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingu sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda kõikidele osalevatele tarnijatele.

4.   Et pakkumust saaks lepingu sõlmimisel arvesse võtta, peab pakkumus olema tehtud kirjalikult ja avamisel vastama hanketeates ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele ning pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele.

5.   Välja arvatud juhul, kui hankija jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankija hinnangul on suuteline täitma lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt on esitanud:

6.   Kui hankijale esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes oluliselt madalam, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi täitma.

7.   Hankija ei kasuta valikuvõimalusi, ei tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevast peatükist tulenevate kohustustega.

Artikkel 133

Hanketeabe läbipaistvus

1.   Hankija teatab osalevatele tarnijatele viivitamata, kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks, ning esitab selle teate tarnija taotlusel kirjalikult. Kooskõlas artikli 134 lõigetega 2 ja 3 esitab hankija hanke kaotanud tarnija taotlusel talle selgituse, miks ei valitud tema pakkumust ja millised olid võitnud pakkumuse eelised.

2.   Hankija avaldab hiljemalt 72 päeva pärast iga käesoleva peatükiga hõlmatud lepingu sõlmimist teate IV lisa 2. osas loetletud asjakohase paber- või elektroonilise meedia kaudu. Kui teade avaldatakse üksnes elektroonilises keskkonnas, peab teave jääma mõistlikuks ajaks vabalt kättesaadavaks. Teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

3.   Hankija säilitab vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest järgmise:

Artikkel 134

Teabe avaldamine

1.   Teise lepinguosalise taotluse korral annab lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab kindlaks teha, kas hange on viidud läbi õiglaselt, erapooletult ja käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teavet võitnud pakkumuse näitajate ja suhteliste eeliste kohta. Juhul kui kõnealuse teabe avalikustamine võib mõjutada tulevasi hankeid, ei avalda selle saanud lepinguosaline seda teistele tarnijatele muidu, kui ainult pärast nõupidamist teabe esitanud lepinguosalisega ja tema nõusolekul.

2.   Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline ega tema hankijad konkreetsele tarnijale teavet, mis võib kahjustada tarnijatevahelist ausat konkurentsi.

3.   Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et lepinguosaline ja tema hankijad, ametiasutused ja järelevalveasutused peaksid avalikustama konfidentsiaalset teavet, kui avalikustamine võiks:

Artikkel 135

Siseriiklik läbivaatamise kord

1.   Lepinguosaline kehtestab õigeaegse, tulemusliku, läbipaistva ja mittediskrimineeriva haldusliku või kohtuliku läbivaatamise korra, mille abil tarnija, kellel on või on olnud huvid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, võib vaidlustada:

2.   Lõike 1 kohase vaidlustamise kord esitatakse kirjalikult ja tehakse üldiselt kättesaadavaks.

3.   Kui tarnija, kellel on või on olnud huvi lepinguga hõlmatud hanke vastu, esitab kaebuse lõikes 1 osutatud rikkumise või tegematajätmise kohta, soovitab hanget korraldava hankija lepinguosaline tarnijal ja hankijal leida lahendus omavahelise konsultatsiooni teel. Hankija vaatab kõnealuse kaebuse läbi erapooletult ja kiiresti ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist käimasolevates ega tulevastes hangetes ega tema õigust taotleda parandusmeetmete võtmist haldus- või kohtuliku läbivaatamismenetluse kaudu.

4.   Igale tarnijale võimaldatakse vaide ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg, mis ei ole mingil juhul lühem kui kümme päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama teada vaide aluseks olevast asjaolust.

5.   Selleks asutab või määrab iga lepinguosaline vähemalt ühe erapooletu haldus- või kohtuasutuse, mis on tema hankijatest sõltumatu ning mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate vaideid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega.

6.   Kui vaide vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 5 osutatud asutus, tagab lepinguosaline, et tarnijal on võimalik algne otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või kohtuasutusele, kes ei sõltu hankijast, kelle hanget ta vaidlustab.

7.   Lepinguosaline tagab, et kui läbivaatav organ ei ole kohus, peab olema võimalik tema otsused kohtusse edasi kaevata või peavad kehtima menetlused, millega tagatakse, et:

8.   Lepinguosaline kehtestab või säilitab menetlused, mille kohaselt:

9.   Lõike 8 punktis a osutatud kiirete ajutiste meetmete tulemusena võib hankeprotsess peatuda. Lõikes 8 osutatud menetlustega võib ette näha, et selliste meetmete kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikele huvidele. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse kirjalikult.

Artikkel 136

Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine

1.   Lepinguosaline võib teha ettepaneku muuta või parandada neid III lisa sätteid, mis käsitlevad teda ennast.

2.   Lepinguosaline, kes esitab muutmisettepaneku, peab:

3.   Olenemata lõike 2 punktist b ei ole vaja esitada kompenseerivat kohandust, kui:

4.   Kui teine lepinguosaline ei esita 45 päeva jooksul pärast kõike 2 punktis a osutatud teate kättesaamist muudatusele kirjalikku vastuväidet, loetakse ta muu hulgas käesoleva jaotise 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” kohaldamisel nõustunuks järgmiste muudatustega:

5.   Järgmisi muudatusi, mis tehakse III lisa 1.–3. osas, käsitatakse korrektsioonidena, tingimusel et need ei mõjuta vastastikku kokku lepitud ja käesolevas peatükis sätestatud kohaldamisala:

6.   Lepinguosalised teatavad teineteisele oma parandusettepanekutest iga kahe aasta järel alates käesoleva jaotise kohaldamise alguskuupäevast (23).

7.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele vastuväite kavandatud korrigeerimise kohta 45 päeva jooksul pärast lõikes 6 osutatud teate kättesaamist. Vastuväite esitanud lepinguosaline esitab ka põhjendused selle kohta, miks tema arvates kavandatud korrektsiooni puhul ei ole tegemist lõikes 5 sätestatud muudatusega, ning kirjeldab, millist mõju avaldab kavandatud korrektsioon kokkulepitud ja käesoleva lepinguga ette nähtud kohaldamisalale. Kui 45 päeva jooksul pärast teate saamist ei ole kirjalikke vastuväiteid esitatud, peetakse lepinguosalist kavandatud korrektsiooniga nõustunuks.

8.   Kui lõigete 4 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul ei ole muutmis- või korrigeerimisettepaneku kohta vastuväiteid esitatud, teeb koostöökomitee III lisas sellele vastava muudatuse või korrektsiooni. Muudatus või korrektsioon jõustub päeval pärast lõigetes 4 ja 7 osutatud tähtaja möödumise kuupäeva.

9.   Kui muudatus- või korrigeerimisettepanekule on esitatud vastuväide, arutatakse seda koostöökomitees. Koostöökomitee võib oma otsusega muudatus- või korrigeerimisettepaneku heaks kiita ja III lisa sellele vastavalt muuta.

Artikkel 137

Üleminekuaeg

Käesolevat peatükki hakatakse kohaldama viis aastat pärast käesoleva jaotise kohaldamise alguskuupäeva. III lisa 4. osaga hõlmatud kaupade ja III lisa 6. osaga hõlmatud teenuste suhtes hakatakse käesolevat peatükki kohaldama kaheksa aastat pärast käesoleva jaotise kohaldamise alguskuupäeva.

9. PEATÜKK

Tooraine ja energia

Artikkel 138

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 139

Hindade reguleerimine

1.   Lepinguosalised seavad eesmärgiks, et kui lepinguosalise valitsus reguleerib tooraine või energiakaupade tarnehinda tööstustarbijate jaoks, kataks see hind kulud ja võimaldaks saada mõistliku suurusega kasumit.

2.   Kui tooraine või energiakaupade hind siseturul erineb sama toote ekspordihinnast, esitab eksportiv lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel talle teavet selle hinnaerinevuse kohta (ilma transpordikulude ja ekspordimaksudeta).

Artikkel 140

Kaubandus- ja ekspordimonopolid

Kumbki lepinguosaline ei säilita ega kehtestada kaubandus- ega ekspordimonopoli toorainele ega energiakaupadele, välja arvatud juhul, kui ta kasutab oma ostueesõigust toor- ja kuiva maagaasi ning kulla ostmisel.

Artikkel 141

Õigus ja juurdepääs süsivesinike geoloogilisele uuringule, uurimisele ja tootmisele (nafta ja maagaas)

1.   Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei käsitata nii, et see mõjutaks lepinguosaliste suveräänsust nende territooriumil ning arhipelaagi- ja territoriaalvetes asuvate nafta ja maagaasi varude suhtes ning nende suveräänset õigust nende majandusvööndis ja mandrilaval asuvaid nafta ja maagaasi varusid uurida ja kasutada.

2.   Lepinguosalistele jääb õigus kindlaks määrata oma territooriumil, sise-, arhipelaagi- ja territoriaalvetes, majandusvööndis ja mandrilaval asuvad piirkonnad, kus võib läbi viia nafta ja maagaasi geoloogilist uuringut ning naftat ja maagaasi uurida ja toota.

3.   Kui lepinguosaline teeb lõikes 2 kirjeldatud suveräänse otsuse, tagab iga lepinguosaline, et teise lepinguosalise ettevõtetel oleks võrdväärne naftale ja maagaasile juurdepääsu ning nafta ja maagaasi geoloogilise uuringu, uurimise ja tootmise õigus, tingimusel et kõnealused ettevõtted on asutatud juriidilise isikuna juurdepääsu võimaldava lepinguosalise territooriumil.

4.   Lepinguosaline võib ettevõtjalt, kellele on antud luba nafta ja maagaasi geoloogilise uuringu, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute teostamiseks, nõuda tasu rahas või naftas ja maagaasis.

5.   Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et litsentside ja muude lubade andmisel, mille alusel ettevõtja võib kasutada nafta ja maagaasi geoloogilise uuringu, uurimise ja tootmise õigust, oleks tagatud avalikult teatavaks tehtud menetluse järgimine või avaldataks teade, milles kutsutaks huvitatud taotlejaid pakkumust esitama. Teates tuleb näidata litsentsi või loa liik, asjaomane geograafiline piirkond ning litsentsi või loa andmise kuupäev või tähtaeg.

6.   Lõiked 3 kuni 5 ei piira riigi osalusega ettevõtte õigust saada otseste läbirääkimiste teel selle lepinguosalisega juurdepääs ja õigused nafta ja maagaasi geoloogilisele uuringule, uurimisele ja tootmisele. Kui selline riigi osalusega ettevõte otsustab oma õigused nafta ja maagaasi geoloogilisele uuringule, uurimisele ja tootmisele täielikult või osaliselt üle anda, kohaldatakse lõigetes 3 ja 5 sätestatud kohustusi.

7.   Artiklit 53 kohaldatakse loa andmise tingimuste ja loa heakskiitmisse menetluse suhtes.

Artikkel 142

Toorainesse ja energiakaupadesse investeerimise tingimused

Selleks et edendada investeerimist energiakaupade ja tooraine geoloogilisse uuringusse, uurimisse ja kaevandamisse, lepinguosaline:

Artikkel 143

Transiit

1.   Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et soodustada energiakaupade transiiti, lähtudes vaba transiidi põhimõttest ning kooskõlas energiaharta lepingu artikli 7 lõigetega 1 ja 3.

2.   Lepinguosaline keelab tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel üksustel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade ja tooraine loata võtmise ning võtab kõik vajalikud meetmed, et selline võtmine lõpetada.

Artikkel 144

Katkestus

1.   Lepinguosaline võtab kõik võimalikud meetmed, et tagada, et peamiste energiatransiidi- ja -transpordijuhtmete ja -võrkude käitajad:

2.   Kui toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat üksust, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit või transport toimub, või kelle territooriumil need transpordi- või transiidimarsruudil vastu võetakse ja ladustatakse, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval üksusel katkestada ega vähendada juba toimuvat energiakaupade transporti, või transiiti või transpordi- või transiidimarsruudil toimuvat vastuvõtmist või ladustamist, välja arvatud juhul, kui see on otsesõnu sätestatud transiiti, transporti ning transpordi- või transiidimarsruudil toimuvat vastuvõtmist ja ladustamist reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes, enne kui ta on viinud lõpule käesoleva jaotise 14. peatükis (Vaidluste lahendamine) artikli 138 lõike h kohaste hädaolukordade puhuks sätestatud vaidluste lahendamise menetlust.

3.   Lepinguosalist ei peeta vastutavaks käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest, mis on tingitud vääramatust jõust või juhtudest, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või tagada nende transiidina vedamist kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva üksuse tegevuse tagajärjel.

Artikkel 145

Juurdepääs elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkudele ja -liinidele

1.   Iga lepinguosaline tagab tema territooriumil teise lepinguosalise juriidilise isikuna asutatud ettevõtetele mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkudele ja -liinidele, mis on osaliselt või täielikult juurdepääsu võimaldava lepinguosalise omandis ja reguleerimisel, nende olemasolevate võimsuste piires. Juurdepääs jaotatakse ausalt ja õiglaselt.

2.   Lepinguosaline tagab ülekande- ja jaotusvõrkude ja -liinidega seotud meetmete rakendamisel, et järgitakse järgmisi põhimõtteid:

Artikkel 146

Elektri- ja gaasivaldkonna reguleerivad asutused

1.   Iga lepinguosaline määrab kindlaks nende territooriumil elektri- ja gaasiturgusid reguleerivad asutused ning annab neile vajaliku pädevuse. Nimetatud reguleerivad asutused peavad olema õiguslikult iseseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud muudest avalik-õiguslikest asutustest ja turuosalistest.

2.   Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.

3.   Turuosalisel, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole vaidluste pooltest sõltumatu või ei ole oma olemuselt kohus, peab tema otsuseid saama erapooletusse ja sõltumatusse kohtusse edasi kaevata. Edasikaebusi käsitleva organi ja kohtu otsustes esitatakse kirjalikus vormis otsuse põhjendused. Lepinguosalised tagavad, et edasikaebusi käsitleva organi või kohtu lõplik otsus, olenevalt sellest, kumb otsus on lõplik, pööratakse kohe täitmisele.

Artikkel 147

Taastuvenergia sektor

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse meetmete suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid, mis on seotud energia tootmisega muudest kui fossiilsetest allikatest, muu hulgas tuule-, päikese- ja hüdroenergiast, kuid mitte toodete suhtes, millest sellist energiat toodetakse.

2.   Iga lepinguosaline:

3.   Kui taastuvatest ja muudest kui fossiilsetest allikatest energia tootmise kohta on kehtestatud rahvusvahelised või piirkondlikud normid, võtavad lepinguosalised need standardid või nende asjakohased osad oma tehniliste normide aluseks, välja arvatud juhul, kui need rahvusvahelised standardid või nende osad on taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamise seisukohalt kasutud või ebasobivad. Käesoleva lõike kohaldamise seisukohalt asjakohaste rahvusvahelisi standardeid kehtestavate organitena käsitatakse Rahvusvahelist Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelist Elektrotehnikakomisjoni (IEC).

4.   Kui see on asjakohane, esitavad lepinguosalised tehnilistes normides nõuded toote kasutusomadustele, sealhulgas keskkonnamõjule, mitte aga toote konstruktsiooni või kirjelduse.

5.   Kui nõudest, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis samade tingimuste puhul kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist lepinguosaliste toodete, teenusepakkujate või investorite vahel või lepinguosalistevahelise kaubanduse ja investeerimise varjatud piiramist, ei tulene teisiti, ei tõlgendata ühtegi käesoleva artikli sätet nii, et see takistaks kumbagi lepinguosalist võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on vajalikud energiavõrkude käitamise ja energiavarustuse ohutuse tagamiseks.

Artikkel 148

Koostöö toorainete ja energiakaupade valdkonnas

1.   Ilma et see piiraks artiklite 204–208 kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et süvendavad koostööd ja edendavad üksteisemõistmist omavahelises toorainete ja energiakaupadega kauplemises.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et parim viis parandada investeerimiskeskkonda toorainete ja energiakaupade tootmise ning nendega kauplemise valdkonnas on järgida läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning vältida kaubandust moonutavate eeskirjade kehtestamist. Üldisemalt võimaldab selline keskkond edendada tooraine ja energiakaupade otstarbekat ja tõhusat kasutamist.

3.   Koostööd ja üksteisemõistmist edendatakse kahepoolses kaubanduses ning ühist huvi pakkuvates rahvusvahelise kaubanduse küsimustes. Selliste küsimuste hulka kuulvad ülemaailmseid turgusid mõjutavad kaubandusmoonutused, otseselt tooraine ja energiakaupade kaubandusega seotud keskkonna- ja arenguküsimused ning ettevõtete sotsiaalne vastutus, mis tuleneb rahvusvaheliselt tunnustatud normidest, nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ning konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevad OECD hoolsuskohustuse suunised. Koostöö ja üksteisemõistmine hõlmab andmete ja teabe vahetamist tooraine- ja energiasektori reguleeriva raamistiku kohta. Seda sätet ei käsitata lepinguosaliste kohustustena esitada teavet, mille avaldamine on nende arvates vastuolus nende julgeolekuhuvidega.

4.   Lepinguosaline võib taotleda, et toorainete ja energiakaupade küsimuses korraldataks eraldi kohtumine või eraldi koosolek koostöökomitee kohtumise ajal. Kahepoolset koostööd võib vajaduse korral teha ka asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, kus osalevad mõlemad lepinguosalised.

Artikkel 149

Varajase hoiatamise mehhanism

1.   Lepinguosalised loovad varajase hoiatamise mehhanismi, mille eesmärk on kehtestada praktilised meetmed, et hädaolukordi ära hoida ning hädaolukordadele või nende tekkimise ohule kiiresti reageerida.

2.   Lepinguosalised võtavad ühiselt meetmeid, et

3.   Kui üks lepinguosalistest saab teada hädaolukorrast või olukorrast, mis tema hinnangul võib viia hädaolukorrani, teatab ta sellest võimalikult kiiresti teisele lepinguosalisele.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva artikli kohaldamisel on vastutavaks organiks energeetika eest vastutav Euroopa Komisjoni liige ja Kasahstani Vabariigi energeetikavaldkonna eest vastutav minister.

5.   Teate saamise korral esitavad lepinguosalised teineteisele olukorra analüüsi.

6.   Kumbki lepinguosaline võib taotleda, et kolme päeva jooksul pärast teate esitamisest toimuks konsultatsioon, kus

7.   Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd kolmandate riikidega, et kõrvaldada hädaolukorra tekkimise oht või hädaolukord likvideerida.

8.   Kui hädaolukord jätkub, võib kumbki lepinguosaline algatada hädaolukorra puhuks ette nähtud vaidluste lahendamise menetluse vastavalt erimehhanismile, mis on sätestatud käesoleva jaotise 14. peatükis „Vaidluste lahendamine”.

9.   Lepinguosalised hoiduvad kohe pärast teate saamist vastavalt olukorrale igasugusest tegevusest, mis võib hädaolukorda süvendada ja laiendada.

10.   Lepinguosaline ei tohi käesoleva lepingu kohases vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena järgmist:

11.   Koostöökomitee võib vajaduse korral välja töötada üksikasjalikud rakendussätted käesoleva artikli kohaldamiseks.

Artikkel 150

Erandid

1.   Käesolev peatükk ei piira mis tahes erandeid, reservatsioone ega piiranguid, mis on sätestatud käesolevas lepingus.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata uurimis- ja arendustegevuse ega väiksemahuliste näidisprojektide suhtes.

3.   Kui nõudest, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis samade tingimuste puhul kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist lepinguosaliste toodete, teenusepakkujate või investorite vahel või lepinguosalistevahelise kaubanduse ja investeerimise varjatud piiramist, ei tulene teisiti, ei tõlgendata ühtegi käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks kumbagi lepinguosalist võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on vajalikud energiataristu, sealhulgas energiatranspordi- ja -tootmisrajatiste ohutuks käitamiseks riigi julgeoleku ja avaliku korra, sealhulgas hädaolukordade ennetamise ja nendele reageerimise huvides.

10. PEATÜKK

Kaubandus ja jätkusuutlik areng

Artikkel 151

Kontekst ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised tuletavad meelde keskkonda ja arengut käsitlevat 1992. aasta Agenda 21, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta, ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel ning ÜRO säästva arengu konverentsi 2012. aasta lõppdokumenti „The Future We Want”, mis on inkorporeeritud ÜRO peaassamblee 27. juuli 2012. aasta resolutsiooni 66/288.

2.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutlikku arengut praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Lepinguosalised püüavad kõnealust eesmärki arvesse võtta ja kajastada seda kõigil kaubandussuhete tasanditel.

Artikkel 152

Mitmepoolsed keskkonna- ja töönormid ja -lepingud

1.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja keskkonnalepete olulisust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus ülemaailmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ning kõigile inimväärse töö tagamine on kõigi riikide jaoks säästva arengu põhitegur ja rahvusvahelise koostöö peamine eesmärk.

3.   Seoses sellega kinnitavad lepinguosalised veel kord oma kohustust rakendada oma õigusnormides ja tavades tulemuslikult mitmepoolsed keskkonnalepingud, millega nad on ühinenud, ning ILO konventsioonid, mille on ratifitseerinud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigid ja Kasahstani Vabariik.

Artikkel 153

Reguleerimisõigus ja kaitsetase

1.   Lepinguosalised tunnustavad kummagi lepinguosalise õigust määrata kindlaks oma keskkonna- ja tööjõukaitse nõuded ning kehtestada ja muuta oma asjaomaseid õigusakte ja poliitikat kooskõlas artiklites 152 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud normide ja lepingutega. Lepinguosalised seavad eesmärgiks rangete keskkonna- ja tööjõukaitse nõuete kehtestamise.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole sobiv soodustada kaubandust või investeeringuid siseriikliku keskkonna- või tööõigusega ettenähtud kaitse vähendamise ja nõrgendamise teel.

3.   Lepinguosaline ei tee erandeid oma keskkonna- ja tööjõualastest õigusnormidest ega jäta neid järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 154

Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Seetõttu lepivad nad kokku, et edendavad:

2.   Lepinguosalised vahetavad teavet ja oma tegevusest saadud kogemusi, et edendada sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide omavahelist seotust ja vastastikust täiendavust. Lisaks süvendavad lepinguosalised koostööd ja dialoogi nende kaubandussuhetes tekkida võivates säästva arengu küsimustes, sealhulgas küsimustes, mis on sätestatud IV jaotises „Koostöö majandusarengu ja jätkusuutliku arengu valdkonnas”.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud oostöösse ja dialoogi kaasatakse artikli 251 kohaselt algatatud kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö raames asjaomased sidusrühmad, eelkõige sotsiaalpartnerid, ning muud kodanikuühiskonna organisatsioonid.

4.   Koostöökomitee võib kehtestada sellise koostöö ja dialoogi eeskirjad.

Artikkel 155

Vaidluste lahendamine

Käesoleva peatüki kohaste vaidluste suhtes ei kohaldata käesoleva jaotise 14. peatüki 3. jao 2. alljagu (Vaidluste lahendamine). Kui vahekohus on vaidluses esitanud artiklite 180 ja 182 kohase lõpparuande, arutavad lepinguosalised selle alusel, milliseid meetmeid tuleks rakendada. Koostöökomitee jälgib selliste meetmete rakendamist ning jälgib küsimuste lahendamist muu hulgas artikli 154 lõikes 3 osutatud mehhanismi kaudu.

11. PEATÜKK

Konkurents

Artikkel 156

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine (sealhulgas subsideerimine) võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.

Artikkel 157

Monopolidevastased ja ettevõtjate koondumist käsitlevad õigusnormid ja nende rakendamine

1.   Kumbki lepinguosaline kehtestab oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsivastast tegevust ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle.

2.   Kummalgi lepinguosalisel on sõltumatult tegutsevad asutused, kes vastutavad konkurentsiõiguse tulemusliku rakendamise eest ja on selle ülesande täitmiseks asjakohaselt varustatud nagu on osutatud lõikes 1.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.

Artikkel 158

Riigimonopolid, riigi osalusega ettevõtjad ja eri- või ainuõiguse või privileegi saanud ettevõtjad

1.   Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata ega säilitada riigimonopole, riigi osalusega ettevõtjaid ega ettevõtjaid, millele on antud eri- või ainuõigused või privileegid kooskõlas tema õigusnormidega.

2.   Lepinguosaline tagab, et majandustegevusega tegelevate riigimonopolide, riigi osalusega ettevõtjate ning eri- või ainuõiguse või privileegi saanud ettevõtjate suhtes kohaldatakse artiklis 157 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme. Käesoleva peatüki tähenduses seisneb majandustegevus turul kaupade ja teenuste pakkumises. See ei hõlma majandustegevus valitsuse funktsioonide täitmisel tehtavaid toiminguid, st toiminguid, mis ei toimu ärilistel alustel ega ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides.

3.   Artiklis 157 osutatud konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohiks takistada kõnealustele ettevõtjatele määratud konkreetsete ülesannete täitmist de jure ega de facto. Erandeid peaks olema vähe ja need peaksid olema läbipaistvad. Kaubandust ja investeeringuid ei tohiks mõjutada määral, mis takistaks käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 159

Subsiidiumid

1.   „Subsiidium” – käesoleva artikli kohaldamisel meede, mis, olenemata sellest, kas see on antud ettevõttele kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks, vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 1 sätestatud tingimustele ning on eripärane kõnealuse lepingu artikli 2 tähenduses.

2.   Lepinguosaline tagab subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil peab lepinguosaline alates käesoleva jaotise kohaldamise alguskuupäevast iga kahe aasta tagant esitama teisele lepinguosalisele aruande, milles ta märgib oma riigi valitsuse või muu avaliku asutuse poolt antud subsiidiumide õigusliku aluse, poliitilise eesmärgi või otstarbe, kestuse ja muud tähtajad, vormi ning võimaluse korral subsiidiumi summa või eelarve ja saaja. Aruanne loetakse esitatuks, kui asjakohane teave on avaldatud üldsusele kättesaadaval veebisaidil või WTO teavitusmehhanismi kaudu.

3.   Lepinguosaline, kelle arvates teise lepinguosalise antud subsiidium mõjutab tema kaubandushuvisid, võib esitada teisele lepinguosalisele taotluse pidada selles küsimuses konsultatsioone. Lepinguosaline, kellele taotlus on esitatud, võtab taotlust nõuetekohaselt arvesse. Konsultatsioonidel tuleks eelkõige välja selgitada, mis on subsiidiumi poliitiline eesmärk, kas subsiidiumil on ergutav mõju ja kas ta on proportsionaalne ning kas on võetud meetmeid, et piirata võimalikku moonutavat mõju taotluse esitanud lepinguosalise kaubandusele ja investeeringutele (24).

4.   Lepinguosaline, kellele taotlus on esitatud, esitab konsultatsiooni võimaldamiseks teabe kõnealuse subsiidiumi kohta hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast. Kui taotluse esitanud lepinguosaline leiab saadud teabe alusel, et kõnealune subsiidium mõjutab negatiivselt või võib mõjutada negatiivselt tema kaubandus- ja investeerimishuveebaproportsionaalselt suurel määral, teeb lepinguosaline, kellele taotlus on esitatud, kõik endast oleneva, et vähendada kõnealuse subsiidiumi negatiivset mõju tema kaubandus- või investeerimishuvidele.

5.   Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata kalanduse valdkonna ega WTO põllumajanduslepingu 1. lisaga hõlmatud kaupadega kauplemise suhtes.

Artikkel 160

Vaidluste lahendamine

Käesoleva jaotise 14. peatüki (Vaidluste lahendamine) sätteid ei kohaldata artiklite 156–158 ning artikli 159 lõigete 3 ja 4 suhtes.

Artikkel 161

Suhe WTOga

Käesolev peatükk ei piira lepinguosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust ning vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppest.

Artikkel 162

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised vahetavad käesoleva peatüki kohaselt teavet, võttes arvesse ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.

12. PEATÜKK

Riigi osalusega ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted ning eri- või ainuõiguse või privileegi saanud ettevõtted

Artikkel 163

Mõisted

Käesoleva peatüki kohaldamisel on:

a)   „riigi osalusega ettevõte”– äriettevõte, mille märgitud kapitalist kuulub üle 50 % kesk- või piirkondliku valitsuse tasandil lepinguosalisele või mille emiteeritud aktsiatega seotud häälte enamust kontrollib riik;

b)   „riigi kontrolli all olev ettevõte”– äriettevõte, mille üle lepinguosalisel on kesksel või piirkondlikul tasandil otsene või kaudne otsustav mõju, mis tuleneb tema finantsosalusest ettevõttes või ettevõtte suhtes kohaldatavatest eeskirjadest ja tavadest või mis tahes muudest asjakohastest otsustava mõju kehtestamise vahenditest. Eeldatakse, et lepinguosalisel on otsustav mõju juhul, kui ta saab otseselt või kaudselt nimetada üle poole ettevõtte haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest;

c)   „eri- või ainuõiguse või privileegi saanud ettevõte”– mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik äriettevõte, kellele lepinguosaline on kesksel või piirkondlikul tasandil andnud eri- või ainuõiguse või privileegi. Selliste õiguste hulka kuuluvad näiteks õigus tegutseda kauba ostmisel või müümisel või teenuse osutamisel või saamisel jaotaja, võrgu pakkuja või muu vahendajana.Eri- või ainuõiguse või privileegi saanud ettevõtete hulka kuluvad monopoolsed äriettevõtted;

d)   „monopol”– äriüksus, sealhulgas konsortsium, mis lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul on kesksel või piirkondlikul tasandil määratud teatava kauba või teenuse ainutarnijaks või -ostjaks; ainuüksi asjaolu tõttu, et mingile üksusele on antud ainuõigused intellektuaalomandile, ei loeta seda üksust veel monopoliks;

e)   „eriõigused”– lepinguosalise poolt kesksel või piirkondlikul tasandil mõningatele ettevõtetele teatavas geograafilises piirkonnas või teatava toote või teenuse turul antud õigused, mille tulemusel oluliselt piiratakse muude ettevõte võimalusi tegutseda samas geograafilises piirkonnas sisuliselt samaväärsetel tingimustel. Napi ressursi jagamiseks objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel üksikutele ettevõtetele litsentsi või loa andmine ei kujuta endast eriõigust;

f)   „mittediskrimineeriv kohtlemine”– käesolevas lepingus sätestatud võrdne kohtlemine või enamsoodustusrežiim olenevalt sellest, kumma tingimused on paremad;

g)   „ärikaalutlustest lähtuv”– kooskõlas üldkasutatavate äritavadega, millest erakapitalil põhinev ja turumajanduse põhimõtteil tegutsev ettevõte lähtub rahvusvahelises kaubanduses;

h)   „määramine”– monopoli kehtestamine, lubamine või laiendamine kas juriidiliselt või faktiliselt.

Artikkel 164

Kohaldamisala

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artikli lõigetest 1–3, GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise lepingust, GATT 1994 VIII artikli lõigetest 1, 2 ja 5 ning Kasahstani Vabariigi WTOga ühinemise protokolli riigi osalusega ja riigi kontrolli all olevaid ettevõtteid ning eri- või ainuõiguse või privileegi saanud ettevõtteid käsitlevast peatükist, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks ning kuulvad kohaldamisele.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata artikli 120 tähenduses lepinguosalise ja tema hankijate „käesoleva lepinguga hõlmatud hangete” suhtes.

3.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kogu käesoleva lepinguga hõlmatud majandustegevuse suhtes. Artikleid 166 ja 167 ei kohaldata lepinguosalise GATSi erikohustuste loendis loetlemata teenuste suhtes.

Artikkel 165

1.   Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast peatükist, ei takista käesolev peatükk lepinguosalisi asutamast ega säilitamast riigi osalusega või riigi kontrolli all olevaid ettevõtteid, määramast või säilitamast monopole ega andmast ettevõtetele eri- või ainuõiguseid või privileege.

2.   Lepinguosalised ei nõua käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvatelt ettevõtetelt tegutsemist viisil, mis on vastuolus käesoleva lepinguga, ega soodusta sellist tegutsemist.

Artikkel 166

Diskrimineerimise keeld

Kui artiklist 142, lepinguosalise GATSi erikohustuste loendist või I lisa kohastest lepinguosalise võrdse kohtlemise reservatsioonidest ei tulene teisiti, tagab lepinguosaline oma territooriumil, et igale ettevõttele, mis vastab artikli 163 punktides c ja d sätestatud tingimustele, võimaldatakse kaupade ja teenuste ostu ja müügi puhul mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes teise lepinguosalise kauba ja/või tema teenuse või teenusepakkujaga.

Artikkel 167

Ärikaalutlused

Kumbki lepinguosaline tagab, et artikli 163 punktides a–d osutatud ettevõte lähtub asjaomasel territooriumil kaupade ostmisel ja müümisel, sealhulgas hinna, kvaliteedi, kättesaadavuse, turustatavuse, veo ning muude ostu- ja müügitingimuste asjus, ning teenuste ostmisel ja pakkumisel ärikaalutlustest ka juhul, kui ta pakub neid kaupu ja teenuseid teise lepinguosalise investoritele või teise lepinguosalise investori investeeringu tulemusel, välja arvatud juhul, kui ta täidab eesmärki nagu näiteks avalike teenuste osutamise kohustust, mille jaoks on talle antud eri- või ainuõigused või privileegid, või riigi osalusega või riigi kontrolli all oleva ettevõtte puhul tema avalike ülesannete täitmisel, ning tingimusel, et ettevõtte tegevus nimetatud eesmärkide ja ülesannete täitmisel on kooskõlas artikliga 166 ja käesoleva jaotise 11. peatükiga (Konkurents).

Artikkel 168

Hinnakujundus

Eri hinna nõudmine eri turgudel, samuti samal turul, kui hinnad lähtuvad tavapärastest ärikaalutlustest, nagu pakkumine ja nõudlus, ei ole vastuolus artiklitega 166 ja 167.

Artikkel 169

Äriühingu üldjuhtimine

1.   Lepinguosalised tagavad, et artikli 163 punktis a–d osutatud ettevõtted lähtuvad rangetest läbipaistvuse ja hea ühingujuhtimise tava normidest kooskõlas OECD riigi osalusega ettevõtete juhtimise suunistega (2005). Artikli 163 punktides a–c osutatud ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamisel tuleks lähtuda osutatud suunistest.

2.   Iga lepinguosaline tagab, et artikli 163 punktides a–d osutatud ettevõtete tegevust reguleeriv organ on õiguslikult iseseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõikidest artikli 163 punktides a–d osutatud ettevõtetest ega ole nende ees aruandekohustuslik.

3.   Kumbki lepinguosaline tagab, et õigusnormid pööratakse täitmisele järjekindlalt ja mittediskrimineerivalt valitsemissektori igal – nii riiklikul kui ka kohalikul – tasandil, muu hulgas ka artikli 163 punktides a–d osutatud ettevõtete puhul. Erandeid on vähe ja need on läbipaistvad.

Artikkel 170

Teabevahetus

1.   Lepinguosaline, kellel on alust arvata, et teise lepinguosalise artikli 163 punktides a–d osutatud ettevõtte (ettevõtete) tegevus kahjustab tema käesoleva lepingu kohaseid huve, võib taotleda, et see lepinguosaline esitaks teavet oma asjaomase ettevõtte tegevuse kohta seoses käesoleva lepingu täitmisega. Selline teave võib olla organisatsiooniline, finants- või muu teave ettevõtte kohta.

2.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele vastavalt tema taotlusele teabe nende artikli 163 punktis a–d osutatud ettevõtete kohta, mis ei kuulu selle lepinguosalise õiguses määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulka. Sellise teabe taotluses märgitakse ettevõte, asjaomane toote- või teenuseturg ning märge selle kohta, et ettevõtte tavad takistavad lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist.

3.   Iga lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral teabe erandite, lepingu tingimustest lahknevate meetmete, immuniteetide ja muude meetmete, sealhulgas taotluse saanud lepinguosalise territooriumil mõnele artikli 163 punktis a–d osutatud ettevõttele soodsama kohtlemise võimaldamise kohta.

4.   Lõigete 1–3 alusel ei tohi üheltki lepinguosaliselt nõuda konfidentsiaalse teabe avaldamist, millega takistataks õiguskaitsetoiminguid või mis oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või millega kahjustataks konkreetsete ettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

13. PEATÜKK

Läbipaistvus

Artikkel 171

1.   Kumbki lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise kõikidele taotlustele saada konkreetset teavet tema mõne üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva jaotisega või mõjutab seda. Kumbki lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise huvitatud isikutele (25). Lepinguosalised teevad oma teabekeskused teineteisele teatavaks kolme kuu jooksul pärast käesoleva jaotise kohaldamise kuupäeva. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

2.   Lepinguosaliste õigusnormid käesoleva jaotisega hõlmatud küsimustes avaldatakse viivitamata vastavalt WTO asutamislepingu, sealhulgas GATT 1994 X artikli, GATSi III artikli ja TRIPS-lepingu artikli 63 asjakohastele nõuetele. Lepinguosalised ajakohastavad korrapäraselt nende meetmete kohta avaldatud materjale, sealhulgas veebisaite, ja teevad need huvitatud isikutele kergesti kättesaadavaks. Need meetmed peavad olema kättesaadavad kogu nende kehtivusaja jooksul ja mõistliku tähtaja jooksul pärast seda.

3.   Lepinguosalised avaldavad oma käesoleva jaotisega hõlmatud küsimusi käsitlevad ja neid mõjutavad õigusnormid enne nende vastuvõtmist. Lepinguosalised näevad ette, et huvitatud isikutel on võimalik esitada märkusi meetme eest vastutavale ametiasutusele mõistliku tähtaja, tavaliselt mitte vähem kui 30 kalendripäeva jooksul enne meetme lõplikku vormistamist või selle vastuvõtvale ametiasutusele esitamist. Selle tähtaja jooksul saadud märkusi võetakse arvesse.

4.   Ükski käesoleva jaotisega hõlmatud küsimusi käsitlev ja neid mõjutav seadus, määrus, dekreet, otsus ega üldkohaldatav haldusotsus ei tohi jõustuda enne avaldamist.

5.   Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete riigi- või eraettevõtete seaduslikke ärihuve.

6.   Käesoleva peatüki suhtes kohaldatakse artiklit 55.

14. PEATÜKK

Vaidluste lahendamine

1. jagu

Eesmärk ja kohaldamisala

Artikkel 172

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

Artikkel 173

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu

Konsulteerimine ja vahendus

Artikkel 174

Konsulteerimine

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 173 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja koostöökomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid artiklis 173 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada.

3.   Lepinguosaline, kellele taotlus esitati, vastab konsultatsioonitaotlusele kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud või lepinguosaliste vahel on kokku lepitud teisiti.

4.   Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik lepinguosaliste poolt konsultatsioonide käigus esitatud andmed ja võetud seisukohad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.

5.   Kiireloomulistes küsimustes peetavad konsultatsioonid loetakse lõppenuks 15 päeva pärast seda, kui taotluse saanud lepinguosaline taotluse kätte sai, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.

6.   Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone mitte pidada, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda artikli 176 kohase menetluse algatamist.

7.   Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.

8.   Kui konsultatsioonid käsitlevad artikli 138 lõikes h määratletud hädaolukorda, loetakse need lõppenuks viis tööpäeva pärast konsultatsioonitaotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti.

Artikkel 175

Vahendus

Iga lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme suhtes vastavalt VII lisale.

3. jagu

Vaidluste lahendamise menetlus

1. alljagu

Vahekohtumenetlus

Artikkel 176

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 174 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja koostöökomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede rikub artiklis 173 osutatud sätteid; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

Artikkel 177

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu kümne päeva jooksul pärast kuupäeva, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise kirjaliku taotluse kätte.

3.   Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline viie päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist nimetada vahekohtuniku oma osanimekirjast, mis kuulub artiklil 196 alusel koostatud nimekirja koosseisu. Kui kummalgi vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku nimetada, valib koostöökomitee esimees või tema esindaja teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise osanimekirjast, mis kuulub artikli 196 alusel koostatud nimekirja koosseisu.

4.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele vahekohtu eesistuja osas käesoleva artikli lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib koostöökomitee esimees või tema esindaja loosi teel vahekohtu eesistuja eesistujate osanimekirjast, mis kuulub artikli 196 alusel koostatud nimekirja koosseisu.

5.   Koostöökomitee esimees või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul pärast seda, kui üks lepinguosalistest esitab lõikes 3 või 4 nimetatud taotluse.

6.   Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on päev, mil V lisas esitatud vahekohtumenetluse eeskirjade kohaselt nõustub enda nimetamisega viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust.

7.   Kui lõikes 3 või 4 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole mõnda käesoleva peatüki artiklis 196 nimetatud nimekirja koostatud või kui mõni nimekiri ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast.

8.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse artikli 138 lõikes h määratletud hädaolukorda käsitleva omavahelise vaidluse korral käesoleva artikli lõike 3 teist lauset ja lõiget 4, kuid mitte käesoleva artikli lõiget 2, kusjuures käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.

Artikkel 178

Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus

Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus 10 päeva jooksul pärast oma moodustamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

Artikkel 179

Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine

1.   Artikli 138 lõikes h määratletud hädaolukorda käsitleva vaidluse puhul võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.

2.   Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates tema nimetamise kuupäevast suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

3.   Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad üksused peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu möödumiseni pärast, mil lepitaja teeb otsuse, või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.

4.   Lepitaja järgib VI lisas esitatud vahekohtute liikmete ja vahendajate käitumisjuhendit („käitumisjuhend”).

Artikkel 180

Vahekohtu aruanded

1.   Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi.

2.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande saamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.   Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste kaalumist võib vahekohus oma vahearuannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida.

4.   Vahekohtu lõpparuandes esitatakse tuvastatud asjaolud, artiklis 173 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Vahekohtu lõpparuandes kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

Artikkel 181

Vahekohtu vahearuanne

1.   Vahekohus esitab vahearuande lepinguosalistele hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja koostöökomiteed kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Kiireloomulistel juhtumitel teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma vahearuanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks vastavalt artikli 180 lõikele 2.

3.   Artikli 138 lõikes h määratletud hädaolukorda käsitleva lepinguosalistevahelise vaidluse puhul esitatakse vahearuanne 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva ja artikli 180 lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates vahearuande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.

Artikkel 182

Vahekohtu lõpparuanne

1.   Vahekohus esitab oma lõpparuande lepinguosalistele ja koostöökomiteele 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja koostöökomiteed kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb lõpparuande esitada. Igal juhul tuleb lõpparuanne esitada hiljemalt 150 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Kiireloomulistel juhtumitel teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma aruanne 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Igal juhul tuleb lõpparuanne esitada hiljemalt 75 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

3.   Artikli 138 lõikes h määratletud hädaolukorda käsitleva vaidluse puhul esitab vahekohus oma lõpparuande 40 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2. alljagu

Täitmine

Artikkel 183

Vahekohtu lõpparuande soovituste täitmine

Vajaduse korral võtab lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, vajalikud meetmeid, et täita kiiresti ja heauskselt vahekohtu lõpparuande soovitusi.

Artikkel 184

Mõistlik täitmistähtaeg

1.   Juhul kui lõpparuande soovituste kohene täitmine ei ole võimalik, püüavad lepinguosalised nende täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu lõpparuande kättesaamist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele teatama, kui kiiresti ta suudab soovitused täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).

2.   Kui lepinguosalised ei suuda mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vastavalt käesoleva peatüki artiklile 177 moodustatud algsele vahekohtule (edaspidi „algne vahekohus”) kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate saamist. Taotlus tuleb samaaegselt saata teisele lepinguosalisele ja koostöökomiteele. Vahekohus esitab oma aruande lepinguosalistele ja koostöökomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

3.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele vahekohtu lõpparuande soovituste täitmisel tehtud edusammudest. Sellekohane teade esitatakse kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.

4.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 185

Vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks. Teade esitatakse enne mõistliku tähtaja möödumist.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teatatud meede on olemas või kas see meede vastab artiklis 173 osutatud sätetele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada kirjaliku taotluse, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Selles taotluses nimetatakse, milline meede on kõne all, ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus artiklis 173 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse. Vahekohus esitab oma aruande lepinguosalistele ja koostöökomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.

Artikkel 186

Ajutised parandusmeetmed soovituste täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et nende täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on artikli 185 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad artiklis 173 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast temaga konsulteerimist pakkuma kompensatsiooni.

2.   Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või artikli 185 lõike 2 kohase vahekohtu aruande esitamist, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus võtta meetmeid rikkumisega põhjustatud kasu olematuks muutmise määraga (26) võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja koostöökomiteele. Teates tuleb need meetmed nimetada. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib need meetmed rakendada igal ajal pärast kümne tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et asjakohased meetmed ei ole võrdväärsed kasu olematuks muutmise või vähendamisega, mida on põhjustanud selle lepinguosalise artiklis 173 osutatud sätetest tulenevate kohustuste rikkumine, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele enne käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kümne päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus esitab kaebuse esitanud lepinguosalise teatatud meetmeid käsitleva aruande lepinguosalistele ja koostöökomiteele 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva. Kaebuse esitanud lepinguosaline ei jõusta teatatud meetmeid enne, kui algne vahekohus on oma aruande esitanud. Pärast sellise aruande esitamist jõustatud meetmed peavad olema kooskõlas vahekohtu aruandega.

4.   Käesoleva artikliga ette nähtud meetmed, mida võtab kaebuse esitanud lepinguosaline, ja kompensatsioon peavad olema ajutised ning neid ei kohaldata pärast seda, kui:

Artikkel 187

Vahekohtu soovituste täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete kehtestamist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu lõpparuande soovituste täitmiseks pärast (olenevalt asjaoludest) kompensatsiooni kohaldamist või artiklis 186 kohaste asjakohaste meetmete võtmist. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab meetmed 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud teate, et ta on vahekohtu lõpparuande soovitused täitnud.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on vahekohtu lõpparuande soovitused täitnud, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. See taotlus tuleb samal ajal saata teisele lepinguosalisele ja koostöökomiteele. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja koostöökomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus leiab, et lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on täitnud lõpparuande soovitused, lõpetab see lepinguosaline kompensatsiooni kohaldamise või kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab artikli 186 kohase meetme. Kui vahekohus leiab, et lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole vahekohtu lõpparuande soovitusi täielikult täitnud, võib kompensatsiooni või artikli 186 kohast meedet aruandest lähtuvalt kohandada.

Artikkel 188

Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks

1.   Artikli 138 lõikes h määratletud hädaolukorda käsitleva lepinguosalistevahelise vaidluse korral kohaldatakse käesolevat artiklit.

2.   Erandina artiklitest 184, 185 ja 186 võib kaebuse esitanud lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid võrdväärses ulatuses kasu olematuks muutmise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu aruande soovitusi täitnud 15 päeva jooksul alates nende avaldamisest. Sellised meetmed võivad jõustuda kohe. Meetmed võivad kesta seni, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu lõpparuande soovitused.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab mittetäitmise fakti või kaebuse esitanud lepinguosalise jõustatud meetme või mittetäitmise proportsionaalsuse, võib ta algatada artikli 186 lõike 3 või artikli 187 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse meetmete tühistamist või kohandamist alles pärast seda, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta meetme jõusse.

3. alljagu

Ühissätted

Artikkel 189

Vahekohtunike asendamine

Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus algne vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida VI lisas esitatud käitumisjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse artiklis 177 sätestatud korda. Aruande esitamise tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mida on vaja uue vahekohtuniku ametisse nimetamiseks, kuid mitte kauem kui 20 päeva võrra.

Artikkel 190

Vahekohtumenetluse ja soovituste täitmise menetluse peatamine ja lõpetamine

Kui vahekohus saab mõlemalt lepinguosaliselt taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu mõlema lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teatab sellest koostöökomitee esimehele ja teisele lepinguosalisele. Menetlus lõpetatakse, kui kumbki lepinguosaline ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses vastavalt artiklile 197.

Artikkel 191

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Vajaduse korral teatavad nad sellisest otsusest üheskoos koostöökomiteele ja vahekohtu eesistujale. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.

Artikkel 192

Vahekohtumenetluse eeskirjad

1.   Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse V lisas sätestatud vahekohtumenetluse eeskirjade ja VI lisas esitatud käitumisjuhendiga.

2.   Vahekohtu istungid on avalikud, kui V lisas sätestatud eeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 193

Teave ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel taotleda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluses osalevatelt lepinguosalistelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt V lisas esitatud vahekohtumenetluse eeskirjadele õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tuleb teha teatavaks mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.

Artikkel 194

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab artiklis 173 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka WTO vahekohtute ja apellatsioonikogu asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud otsustes. Vahekohtu aruannetega ei või suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust.

Artikkel 195

Vahekohtu otsused ja aruanded

1.   Vahekohtu nõupidamised on konfidentsiaalsed. Vahekohus püüab teha kõik otsused konsensuse alusel. Kui aga konsensuslikku otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata ühelgi juhul.

2.   Lepinguosalised ei osale vahekohtu aruannete koostamises. Vahekohtu aruandes esitatakse tuvastatud asjaolud, artiklis 173 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus.

3.   Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu aruannetega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu aruannetega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi.

4.   Lepinguosalised teevad vahekohtu aruande üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud V lisas esitatud vahekohtumenetluse eeskirjade kohaselt.

4. jagu

Üldsätted

Artikkel 196

Vahekohtunike nimekirjad

1.   Koostöökomitee koostab vastavalt lepinguosaliste ettepanekutele hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise osanimekirjast ning selliste isikute osanimekirjast, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja ülesandeid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Koostöökomitee tagab, et nimekirjas on alati nõutav arv isikuid.

2.   Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima VI lisas esitatud käitumisjuhendit.

3.   Koostöökomitee võib koostada 15 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju artikliga 177 ettenähtud korras.

Artikkel 197

Seos WTO raames võetud kohustustega

1.   Käesoleva jaotise vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira menetlusi WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

2.   Kui rikutud on kohustust, mis on üldiselt võrdväärne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline konkreetse meetme puhul hüvitist mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on üldiselt võrdväärne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel:

4.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel ajutiste parandusmeetmete võtmist käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmata jätmise korral.

Artikkel 198

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute aruannete esitamise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades, kusjuures esimene päev on viidatud toimingule või sündmusele järgnev päev, kui ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades nimetatud ettepaneku põhjenduse.

IV JAOTIS

KOOSTÖÖ MAJANDUSARENGU JA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU VALDKONNAS

1. PEATÜKK

Majandusdialoog

Artikkel 199

Lepinguosalised järgivad vabaturumajanduse põhimõtteid, et tagada usaldusväärne makromajanduspoliitika, ning arendavad ja tugevdavad korrapärast majandusdialoogi, et laiendada ja süvendada vastastikku kasulikke majandussidemeid ning tagada jätkusuutlik areng ja majanduskasv.

Artikkel 200

Lepinguosalised vaatavad korrapäraselt läbi kahepoolse koostöö seisu ning vahetavad korrapäraselt teavet, kogemusi ja head tava majanduspoliitika, majanduse ja rahanduse arengu ning statistika valdkonnas.

2. PEATÜKK

Koostöö riigi rahanduse juhtimise, riigikontrolli ja sisekontrolli valdkonnas

Artikkel 201

Lepinguosalised teevad koostööd riigi rahanduse juhtimise, sealhulgas avaliku sektori auditi ja sisekontrolli valdkonnas, et arendada usaldusväärset riigi rahanduse juhtimise süsteemi vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse ning läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtetele.

Koostöö hõlmab järgmist:

3. PEATÜKK

Koostöö maksustamise valdkonnas

Artikkel 202

Lepinguosalised parandavad rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, eelkõige hõlbustades õiguspärase maksutulu kogumist, ning töötavad rahvusvaheliste normide alusel välja meetmed, et rakendada maksunduse valdkonna head juhtimistava, sealhulgas läbipaistvuse ja teabevahetuse põhimõtteid. Lepinguosalised edendavad dialoogi ja kogemuste vahetamist kahjulike maksutavade vältimiseks.

4. PEATÜKK

KOOSTÖÖ statistika valdkonnas

Artikkel 203

Lepinguosalised edendavad statistikameetodite ja -tavade, sealhulgas statistika kogumise ja levitamise ühtlustamist. Statistikakoostöö keskendub teadmiste vahetusele, heade tavade edendamisele ning ÜRO ametliku statistika põhimõtete ja Euroopa statistika tegevusjuhise kasutuselevõtule.

Euroopa Liit toetab sel eesmärgil Kasahstani Vabariiki, andes talle tehnilist abi.

5. PEATÜKK

Koostöö energia valdkonnas

Artikkel 204

Lepinguosalised jätkavad ja laiendavad oma energiakoostööd eesmärgiga parandada energiajulgeolekut, -tõhusust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Koostöö põhineb igakülgsel partnerlusel ning vastastikusel huvil, vastastikkusel, läbipaistvusel ja ennustatavusel vastavalt turumajanduse põhimõtetele ning senistele selleteemalistele mitme- ja kahepoolsetele lepingutele.

Artikkel 205

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistes valdkondades:

Artikkel 206

Süsivesinikel põhinev energia

Süsivesinikel põhineva energia alane koostöö hõlmab järgmisi valdkondi:

Artikkel 207

Taastuvad energiaallikad

Koostööd tehakse järgmistes valdkondades:

Artikkel 208

Energiatõhusus ja energiasääst

Energiatõhususe ja energiasäästu edendamiseks muu hulgas söesektoris ning tõrvikpõletamise (koos selle käigus eralduva gaasi kasutamisega), hoonete, seadmete ja transpordi valdkonnas tehtav koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

6. PEATÜKK

Koostöö transpordi valdkonnas

Artikkel 209

Lepinguosalised teevad koostööd, et:

Artikkel 210

Käesolevas peatükis osutatud koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

Kasahstani Vabariik viib Euroopa Liidu liikmesriikidega sõlmitud kahepoolsed lennunduslepingud kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega.

Artikkel 211

Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes peetakse järjepidevat dialoogi.

7. PEATÜKK

Koostöö keskkonna valdkonnas

Artikkel 212

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, toetades kestlikku arengut ja head valitsemistava keskkonnakaitse valdkonnas.

Koostööd tehakse järgmistes valdkondades:

Artikkel 213

Lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul tehakse keskkonnakaitse valdkonnas muu hulgas järgmist koostööd:

Artikkel 214

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu mitmepoolsete keskkonnakokkulepete rakendamisele ja koostööle nende lepingute raames ning lepivad kokku tugevdada koostööd piirkondlikul tasandil.

Lepinguosalised vahetavad kogemusi ja head tava ning suurendavad teadmisi ja pädevust, et parandada keskkonnaküsimuste arvessevõtmist eri sektorites ning edendavad hariduse ja teadlikkuse tõstmist käesolevas peatükis osutatud valdkondades.

8. PEATÜKK

Koostöö kliimamuutuste valdkonnas

Artikkel 215

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd kliimamuutustega kohanemise ja sellega võitlemise alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, võrdsusest ja vastastikusest kasust ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.

Artikkel 216

Koostöö raames toetatakse siseriiklikke ja rahvusvahelisi meetmeid muu hulgas järgmistes valdkondades:

Artikkel 217

Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi, tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas ning rakendavad ühiseid piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste suhtes kohaldatavate mitmepoolsete keskkonnalepingutega, nagu näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, ja ühiseid meetmeid asjaomaste asutuste raames.

9. PEATÜKK

Koostöö tööstuse valdkonnas

Artikkel 218

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstuskoostööd, muu hulgas küsimuses, kuidas töötada välja tõhusaid stiimuleid ja luua soodsaid tingimusi töötleva tööstuse mitmekesistamiseks ja selle konkurentsivõime parandamiseks.

Sel eesmärgil teevad lepinguosalised koostööd, heade tavade ja kogemuste vahetamise kaudu järgmistes sektorites:

Käesolev leping ei takista lepinguosalistevahelise tööstuskoostöö süvendamist, milleks võib sõlmida eraldi lepinguid.

10. PEATÜKK

Koostöö väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonnas

Artikkel 219

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) valdkonnas, et luua VKEde loomist ja arengut soodustav ärikeskkond.

Selleks teevad lepinguosalised koostööd järgmistes valdkondades:

11. PEATÜKK

Koostöö äriühinguõiguse valdkonnas

Artikkel 220

Lepinguosalised tunnistavad tõhusate äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamis- ja auditieeskirjade ja -tavade tähtsust täielikult toimiva turumajanduse ning prognoositava ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna loomisel ning rõhutavad, et on oluline edendada õigusnormide lähendamist selles valdkonnas.

Lepinguosalised teevad järgmist koostööd:

12. PEATÜKK

Koostöö panganduse, kindlustuse ja muude finantsteenuste valdkonnas

Artikkel 221

Lepinguosalised lepivad kokku, et on oluline, et finantsteenuste valdkonnas oleks olemas toimivad õigusaktid ja tavad, ning teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:

Finantssüsteemide usaldusväärsuse tagamiseks lähendavad lepinguosalised oma õigusakte tunnustatud rahvusvahelistele standarditele.

13. PEATÜKK

Koostöö infoühiskonna valdkonnas

Artikkel 222

Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema suurendada konkurentsi ja avatust IKT valdkonnas ning edendada sellesse valdkonda investeerimist.

Artikkel 223

Koostöö hõlmab muu hulgas infoühiskonna algatuste rakendamise alase teabe ja hea tava vahetust ning see keskendub eelkõige järgmisele:

Artikkel 224

Lepinguosalised edendavad Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi IKT valdkonda, sealhulgas elektroonset sidet reguleerivate asutuste koostööd.

14. PEATÜKK

Koostöö turismi valdkonnas

Artikkel 225

Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui turismisektori majandusliku elavdamise ja võimestamise ning sektoris töökohtade loomise ja suhtluse arendamise mootorit.

Artikkel 226

Koostöö lähtub järgmistest põhimõtetest:

Artikkel 227

Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:

15. PEATÜKK

Koostöö põllumajanduse ja maaelu arendamise valdkonnas

Artikkel 228

Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.

Artikkel 229

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

16. PEATÜKK

Koostöö tööhõive, töösuhete, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste valdkonnas

Artikkel 230

Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, elu- ja töötingimuste, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja mittediskrimineerimise ning teise lepinguosalise territooriumil seaduslikult elavate ja töötavate töötajate õiglase kohtlemise valdkonnas.

Artikkel 231

Lepinguosalised taotlevad artiklis 230 nimetatud eesmärke, tehes muu hulgas koostööd ja vahetades häid tavasid kohta järgmistes valdkondades:

Artikkel 232

Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kohustuvad tõhusalt rakendama ILO konventsioone.

Võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja tulemusliku tööhõive ja inimväärse töö kohta, tõdevad lepinguosalised, et täielik ja tulemuslik tööhõive ning kõikidele inimväärse töö tagamine on säästva arengu võtmetegurid.

Vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist, soovitavad lepinguosalised sidusrühmadel, eelkõige sotsiaalpartneritel osaleda sotsiaalpoliitika arendamisel ning käesoleva lepingu kohases Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi koostöös.

Lepinguosalised soovivad tihendada inimväärse töö, tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.

17. PEATÜKK

Koostöö tervishoiu valdkonnas

Artikkel 233

Lähtudes ühistest tervishoiualastest väärtustest ja põhimõtetest, arendavad lepinguosalised koostööd rahvatervise vallas, et jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimusena tõsta tervise kaitse taset ja vähendada tervisealast ebavõrdsust.

Artikkel 234

Koostöö hõlmab nakkuslike ja mittenakkuslike haiguste ennetamist ja tõrjet, sealhulgas terviseteabe vahetamise, tervisekeskse lähenemisviisi edendamise ning rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooniga koostöö tegemise kaudu ning rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni ja rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade rakendamise kaudu.

V JAOTIS

KOOSTÖÖ VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVAL ALAL

Artikkel 235

Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine

Lepinguosalised panevad käesoleva jaotise kohase koostöö raames erilist rõhku õigusriigi, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse ja õiglase kohtumõistmise kättesaadavuse ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamisele.

Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada institutsioonide toimimist, muu hulgas õiguskaitse, prokuratuuri, õigusemõistmise ning korruptsiooni vältimise ja selle vastase võitluse valdkonnas.

Artikkel 236

Õigusalane koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eelkõige Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

Lepinguosalised laiendavad koostööd kriminaalasjades, sealhulgas vastastikuse õigusabi valdkonnas. Koostöö võib vajaduse korral ja pärast selleks vajaliku menetluse läbimist hõlmata Kasahstani Vabariigi ühinemist Euroopa Nõukogu kriminaalmenetluse konventsioonidega ja nende konventsioonide rakendamist, asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO õigusaktide rakendamist ning koostööd Eurojustiga.

Artikkel 237

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised teevad koostööd, vahetades kogemusi ja head tava, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt Euroopa ja rahvusvahelistele instrumentidele ja normidele.

Koostöö võib vajaduse korral ja pärast selleks vajaliku menetluse läbimist hõlmata Kasahstani Vabariigi ühinemist Euroopa Nõukogu konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja selle lisaprotokolliga, ning nende instrumentide rakendamist.

Artikkel 238

Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et nad peavad väga oluliseks rändevoogude juhtimist. Koostöö lähtub lepinguosaliste vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et ebaseadusliku rände ärahoidmiseks ja tõkestamiseks tehtava koostöö raames:

3.   Lõike 2 kohaldamise eesmärgil annavad Euroopa Liidu liikmesriigid ja Kasahstani Vabariik oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ilma täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas artiklis osutatud formaalsused, ja ilma põhjendamatu viivituseta. Juhul, kui tagasivõetaval isikul ei ole mingeid dokumente ega muid tõendeid tema kodakondsuse kohta, korraldab asjaomase liikmesriigi või Kasahstani Vabariigi pädev diplomaatiline ja/või konsulaaresindus Kasahstani Vabariigi või asjaomase liikmesriigi taotluse korral ilma täiendavate formaalsusteta ja ilma põhjendamatu viivituseta selle isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse laiahaardelise dialoogi rändega seotud küsimustes vastavalt rände ja liikuvuse suhtes võetud üldisele lähenemisviisile muu hulgas selleks, et uurida võimalusi alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikide ja Kasahstani Vabariigi vahelisi konkreetseid tagasivõtukohustusi reguleeriva Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi vahelise lepingu üle, mis muu hulgas sisaldaks kohustust võtta tagasi teiste riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, ning selleks, et kaaluda võimalust alustada samal ajal läbirääkimisi ka Euroopa Liidu ja Kasahstani Vabariigi viisalihtsustuslepingu üle.

Artikkel 239

Konsulaarkaitse

Kasahstani Vabariik on nõus, et ükskõik millise selles riigis esindust omava Euroopa Liidu liikmesriigi diplomaatiline või konsulaarasutus pakub sellise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikele, kellel puudub alaline esindus Kasahstani Vabariigis, kaitset samadel tingimustel kui oma kodanikele.

Artikkel 240

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus

Lepinguosalised teevad koostööd selle nimel, et hoida ära oma rahandussüsteemi ja muude asjakohaste rahandussüsteemi väliste süsteemide kasutamist üldiselt kuritegelikul teel saadud tulu ja eriti uimastikuritegudest saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks, vastavalt rahapesuvastase töökonna kehtestatud rahvusvahelistele normidele, mis käsitlevad võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. See koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagasivõtmist, arestimist, konfiskeerimist ja tagastamist.

Koostöö tegemisel võib vastavalt lepinguosaliste õigusaktidele ja rahvusvahelistele kohustustele vahetada asjakohast teavet.

Artikkel 241

Ebaseaduslikud uimastid

Lepinguosalised teevad koostööd viisil, mis võimaldab saavutada tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviisi uimastikaubanduse probleemidele – eelkõige ebaseaduslikule kaubandusele uimastite ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainetega. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite, psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete pakkumise ja nõudluse vastase võitlusega tegelevaid struktuure, parandades pädevate asutuste vahelise koostöö koordineerimist ja tugevdades nende koostööd, et vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist ja nõudlust ning nendega kauplemist ja, parandada ennetusmeetmeteid, ravi ja taastusravi, võttes nõuetekohaselt arvesse inimõigusi.

Lisaks on koostöö eesmärk vähendada uimastitest tulenevat kahju, sünteetiliste uimastite tootmist ja kasutamist ning tõhusamalt tõkestada uimastite ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks tootmiseks kasutatavate lähteainete kõrvaletoimetamist.

Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja aktidest ning Euroopa Liidu ja Kesk-Aasia uimastivastase võitluse tegevuskavast.

Artikkel 242

Võitlus organiseeritud ja rahvusvahelise kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ja tõkestada igat liiki organiseeritud, majandus-, finants- ja rahvusvahelisi kuritegusid, sealhulgas inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist ja inimkaubandust, uimasti- ja relvakaubandust, vara omastamist, pettust, võltsimist, dokumentide võltsimist ning avaliku ja erasektori korruptsiooni, täites täielikult oma rahvusvahelisi kohustusi selles valdkonnas.

Lepinguosalised soodustavad kahepoolse, piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö tihendamist õiguskaitseasutuste vahel, vahetades muu hulgas head tava ja kaaludes koostöö alustamist Euroopa Liidu asutustega.

Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonis ja selle kolmes protokollis ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastases konventsioonis. Koostöö võib vajaduse korral ja pärast selleks vajaliku menetluse läbimist hõlmata Kasahstani Vabariigi ühinemist korruptsiooni ennetamist ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate Euroopa Nõukogu aktidega ja nende aktide rakendamist.

Artikkel 243

Võitlus küberkuritegevuse vastu

Lepinguosalised tugevdavad koostööd, muu hulgas heade tavade vahetamise kaudu, et ennetada ja tõkestada elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude ja süsteemide vastu toime pandud kuritegusid.

VI JAOTIS

MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA

1. PEATÜKK

Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas

Artikkel 244

Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et ajakohastada Kasahstani Vabariigi haridus- ja koolitussüsteeme ning lähendada valdkonna poliitikat ja tavasid Euroopa Liidu omadele. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning soodustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel. Lisaks pööravad lepinguosalised tähelepanu meetmetele, mille eesmärk on soodustada institutsioonidevahelist koostööd, üliõpilaste, akadeemilise personali, teadlaste ja noorte riikidevahelist liikuvust ning teabe ja kogemuste vahetust.

Lepinguosalised edendavad haridussüsteemi meetmete ühtset koordineerimist vastavalt Euroopa ja rahvusvahelistele normidele ja heale tavale.

2. PEATÜKK

Kultuurikoostöö

Artikkel 245

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd, austades kultuurilist mitmekesisust, et suurendada vastastikust mõistmist ja teadmisi üksteise kultuurist.

Lepinguosalised püüavad võtta meetmeid kultuurivahetuse soodustamiseks ja toetavad ühisalgatusi erinevates kultuurivaldkondades.

Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja teevad vastastikku kasulikku koostööd mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) raames. Lepinguosalised jätkavad arvamuste vahetust kultuurilise mitmekesisuse kohta, toetades muu hulgas UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni põhimõtete levikut, ja rakendavad ÜRO peaassambleel vastuvõetud rahvusvahelise kultuuride lähendamise aastakümne (2013–2022) projekte.

Lepinguosalised soodustavad kunstnike ja kultuuritöötajate ning nende organisatsioonide ühistegevust, -programme ja -kavasid ning tutvustavad vastastikku head tava nende koolituse ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

3. PEATÜKK

Teadus- ja innovatsioonikoostöö

Artikkel 246

Lepinguosalised edendavad koostööd:

Artikkel 247

Koostöö hõlmab järgmist: