19.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 365/8

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Kalandussektori partnerluslepingu artikli 5 kohaselt eraldatud kalapüügivõimalused kehtestatakse järgmiste liikide osas:

 

perekonda tuunid (Thunnus) kuuluvad ja nendega samaväärsed liigid (tuunid, pelamiidid, makrellid, purikalalased, mõõkkalad), tuunilaadsed liigid ja India Ookeani Tuunikomisjoni hallatava kalapüügi raames toimuv kalapüük välja arvatud

—

rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid,

—

mille täielik või osaline pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae ja perekonda Sphyrnidae kuuluvad liigid,

—

samuti liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus,

—

40 tuunipüügiseinerile ja

—

32 pinnaõngejadalaevale mahutavusega üle 100 GT,

—

22 pinnaõngejadalaevale mahutavusega 100 GT või alla selle.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 8 ja 9 osutatud tingimustel.

Artikkel 2

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesoleva protokolli rakendamise põhimõtted ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki kõnealuses piirkonnas kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel. Kõikidele välismaistele tööstusliku püügiga tegelevatele laevadele, kes püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas Euroopa Liidu laevadega sarnastel tehnilistel tingimustel, kohaldatakse 2. liites osutatud kõiki kalapüügilubade väljaandmist reguleerivad tehnilisi meetmeid, mis käsitlevad kalavarude säilitamist.

2.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut kohaldatakse kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, jätkusuutlikku arengut ning keskkonna jätkusuutlikku ja säästvat haldamist.

Artikkel 4

Rahaline toetus

1.   Kogu artiklis 2 osutatud ajavahemikuks on kalandussektori partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahalise toetuse kogusummaks kehtestatud 6 107 500 eurot.

2.   Kõnealune rahaline toetus jaotatakse järgmiselt:

2.1.

866 250 euro suurune aastane summa protokolli kahel esimesel aastal ja 787 500 euro suurune summa kahel järgmisel aastal juurdepääsuks Madagaskari kalapüügipiirkonnas 15 750 tonni suurusele kõiki liike hõlmavale viitetonnaažile aastas ja

2.2.

700 000 euro suurune eritoetus aastas, mis on mõeldud Madagaskari Vabariigi kalavarude ja kalandussektori poliitika toetuseks ja rakendamiseks. Sektori toetuseks mõeldud rahaline toetus antakse kalavarude ja kalanduse ministeeriumi (MRHP) käsutusse.

3.   Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8, 11 ja 12 kohaselt.

4.   Lõikes 2 osutatud rahaline toetus kantakse üle Madagaskari Keskpangas (Banque Centrale de Madagascar) avatud riigikassa (Trésor Public) arvelduskontole, mille andmed edastab Madagaskar Euroopa Liidule enne protokolli ajutist kohaldamist ja mis kinnitatakse üle igal aastal.

Artikkel 5

Kalapüügipiirkonnale juurdepääsuks ette nähtud rahalise toetuse osadena maksmise kord

1.   Kui artiklis 1 osutatud liikide aastane püük Madagaskari kalapüügipiirkonnas käesoleva protokolli lisa VI peatüki 1. jao kohaselt Euroopa Liidu laevade jaoks ette nähtud ja heaks kiidetud mahus ületab artikli 4 lõikes 2.1 osutatud viitetonnaaži, suurendatakse aastast rahalist toetust protokolli kahel esimesel aastal 55 euro võtta ja kahel järgmisel aastal 50 euro võrra iga täiendavalt püütud tonni kohta.

2.   Euroopa Liidu poolt Magadaskari kalapüügipiirkonnale juurdepääsuks makstav aastane summa ei tohi siiski vastaval aastal olla suurem kui kahekordne artikli 4 lõikes 2.1 osutatud summa. Kui Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa Liidu kalalaevade püütud kogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

3.   Rahalise toetuse osa Euroopa Liidu kalalaevade juurdepääsu eest Madagaskari kalapüügipiirkonnale makstakse esimesel aastal hiljemalt 90 päeva pärast artiklis 15 osutatud käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel protokolli allkirjastamise kuupäeva aastapäeval.

4.   Artikli 4 lõikes 2.1 kehtestatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Madagaskari ametiasutuste pädevusse.

Artikkel 6

Valdkondliku toetuse kehtestamise ja maksmise kord

1.   Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust võtab ühiskomitee vastu mitmeaastase valdkondliku kava, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas kooskõlas Madagaskari riikliku strateegiaga kalandussektoris.

2.   Mitmeaastase valdkondliku kava kohaldamise kord hõlmab järgmist:

2.1.

ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 4 lõikes 2.2 osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

2.2.

ühe- ja mitmeaastased eesmärgid, et jõuda vastutustundliku ja säästva kalapüügi sisseseadmiseni, mille puhul arvestatakse Madagaskari poolt riikliku kalanduspoliitika raames väljendatud prioriteete, eelkõige tuunipüügi haldamise riiklikku strateegiat ning eriti väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügi toetamist, kalapüügi järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust; Madagaskari teadusvõimekuse suurendamist kalandusvaldkonnas või võimalust hallata juurdepääsu mere ökosüsteemidele ja neid kasutada;

2.3.

kriteeriumites ja menetlustes, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.   Igal aastal esitavad Madagaskari ametiasutused aastase tegevusaruande vormis ülevaate edusammudest, mis on ellu viidud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse abil. Osutatud aruannet analüüsib ühiskomitee. Viimast aastat hõlmavas aastaaruandes peab olema ka ülevaatlik kokkuvõte valdkondliku toetuse kasutamisest kogu protokolli kehtivusaja jooksul.

4.   Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

5.   Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust makstakse aastase jao kaupa lähtuvalt ühiskomitee analüüsist ja valdkondliku toetuse rakendamise tulemustest, samuti käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 sätetest.

6.   Euroopa Liit võib käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 2.2 osutatud rahalise toetuse maksmise osaliselt või täielikult peatada järgmistel tingimustel:

6.1.

kui ühiskomitee poolt lõike 5 kohaselt teostatud analüüsist selgub, et saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitees vastu võetud kavale;

6.2.

kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

7.   Pärast lõike 6 kohast peatamist alustatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmist alles pärast konsultatsioone ja kahe lepinguosalise vahelist kokkulepet ja kui valdkondliku toetuse elluviimise tulemused vastavad ühiskomitees vastu võetud kavale. Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu.

Artikkel 7

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.   Teaduskoostöös kohustuvad lepinguosalised edendama Madagaskari kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavaid liike ja kalapüügiviise. Lepinguosalised kohustuvad järgima India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone.

2.   Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul vahetavad Euroopa Liit ja Madagaskar mis tahes asjakohast teaduslikku teavet, mis võimaldab hinnata kalavarude olukorda Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

3.   Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul võivad lepinguosalised korraldada vastavalt vajadusele ühise teadusliku töörühma kohtumisi, et arutada kõiki käesoleva protokolli rakendamisega seotud teaduslikke küsimusi. Ühise teadusliku töörühma volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomitee.

4.   Toetudes India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustele ja resolutsioonidele, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke arvamusi ja vajaduse korral ühise teadusliku töörühma koosolekute järeldusi, võtab ühiskomitee meetmed, et tagada käesoleva protokolliga hõlmatud ja liidu laevade püügitegevusega seotud kalavarude jätkusuutlik majandamine.

Artikkel 8

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete vabatahtlik läbivaatamine ühiskomitees

1.   Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud soovitused ja resolutsioonid toetavad seisukohta, mille kohaselt aitab kõnealune läbivaatamine tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude säästvat majandamist; läbivaatamise peab heaks kiitma ka teaduslik töörühm.

2.   Sellisel juhul kohandatakse artikli 4 lõikes 2.1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka käesolevas protokollis ja selle lisas.

3.   Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisade kohaldamiseeskirju.

Artikkel 9

Katsepüügi kampaaniad

1.   Ühiskomitee võib lubada korraldada Madagaskari kalapüügipiirkonnas katsepüügi püügireise, et katsetada uusi kalapüügiliike nende tehnilise kasutatavuse ja majandusliku tasuvuse seisukohalt. Osutatud eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel määrab ta kooskõlas ühise teadusliku töörühma poolt määratletud tingimustega kindlaks liigid, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

2.   Euroopa Liit edastab Madagaskari ametiasutustele katsepüügi lubade taotlused, mis põhinevad tehnilisel toimikul, milles on esitatud:

—

laeva tehnilised omadused;

—

laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

—

ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

3.   Katsepüügiload peaksid kehtima kuni kuus kuud. Püügireisi puhul tuleb maksta Madagaskari ametiasutuste kehtestatud loatasu.

4.   Madagaskari määratud teadusvaatleja viibib pardal kogu püügikampaania jooksul.

5.   Katsepüügi püügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse.

6.   Püügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele analüüsimiseks. Kui ühiskomitee leiab, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib Madagaskar teha ettepaneku anda Euroopa Liidu kalalaevastikule uute liikide püügivõimalused ühe teise protokolli raames.

Artikkel 10

Kalapüügi tingimused — ainuõiguslikkuse klausel

1.   Euroopa Liidu kalapüügilaevad võivad püüda Madagaskari kalapüügipiirkonnas üksnes juhul, kui nad on kantud India Ookeani Tuunikomisjoni poolt lubatud kalapüügilaevade loetelusse ja neil on Madagaskari ametiasutuste poolt partnerluslepingu ja käesoleva protokolli kohaselt välja antud kalapüügiluba.

2.   Madagaskari ametiasutused annavad Euroopa Liidu kalalaevadele kalapüügiload ainult partnerluslepingu ja käesoleva protokolli kohaselt, kalapüügilubade andmine asjaomastele laevadele väljaspool seda raamistikku, eelkõige eralitsentside vormis, on keelatud.

3.   Euroopa Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Madagaskari kalapüügipiirkonnas kohaldatakse Madagaskari õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

4.   Lepinguosalised teavitavad üksteist kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest.

Artikkel 11

Peatamine

1.   Lepinguosaline võib käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud rahalise toetuse maksmise ühepoolselt peatada, kui lepingu artiklis 3 ja käesoleva protokolli artiklis 3 loetletud nõuded ei ole täidetud, samuti järgmistel tingimustel:

1.1.

vääramatu jõu korral;

1.2.

kui lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes;

1.3.

kui käesoleva protokolli artiklis 6 nimetamata põhjustel tekib Euroopa Liidul tõrge artikli 4 lõikes 2.1 osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel.

2.   Käesoleva protokolli artikli 3 lõikega 2 ette nähtud tingimuste mittetäitmise tõttu võib protokolli rakendamise peatada üksnes juhul, kui avatakse Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismid seoses Cotonou lepingu artikliga 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega.

3.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel, kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhjustel, peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine vahetult pärast peatamisotsuse vastuvõtmist.

5.   Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

6.   Euroopa Liidu kalalaevade mis tahes püügitegevus Madagaskari kalapüügipiirkonnas on peatatud kogu peatamisajavahemiku jooksul.

Artikkel 12

Lõpetamine

1.   Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.   Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 13

Andmete konfidentsiaalsus

1.   Madagaskar ja Euroopa Liit tagavad, et kõiki Euroopa Liidu kalalaevade ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega seonduvaid isikuandmeid käsitatakse alati täie rangusega ja kooskõlas asjakohaste konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaste sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes heakskiidetud andmed püügitegevuse kohta Madagaskari vetes.

3.   Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve puhul.

Artikkel 14

Elektrooniline teabevahetus

1.   Lepingu kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe puhul kohustuvad Madagaskar ja Euroopa Liit rakendama viivitamata vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme. Elektroonilise teabevahetuse puhul tuleb kasutada kättesaamisteadete süsteemi.

2.   Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3.   Kui süsteem ei toimi, teavitavad Madagaskar ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast ja kõige varem alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Euroopa Liidu nimel

Madagaskari Vabariigi nimel

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas reguleerivad tingimused

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) või Madagaskari Vabariigina (Madagaskar) järgmisi pädevaid ametiasutusi:

1.1.

EL: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel;

1.2.

Madagaskari Vabariik: kalavarude ja kalanduse ministeerium.

2.   Kalapüügiluba

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „kalapüügiluba” samaväärseks mõistega „litsents” vastavalt selle määratlusele Madagaskari õigusaktides.

3.   Madagaskari kalapüügipiirkond

3.1.

 Madagaskari kalapüügipiirkonnana on määratletud Madagaskari vete see osa, kus Madagaskar lubab Euroopa Liidu laevadel kala püüda.

3.1.1

Madagaskari kalapüügipiirkondade geograafilised koordinaadid ja lähtejooned on märgitud käesoleva protokolli lisa 3. liites.

3.1.2

Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt kalapüügiks keelatud piirkonnad nagu rahvuspargid, kaitstud merealad ja kalade paljunemispiirkonnad on märgitud 4. liites.

3.2.

 Protokolli ja selle lisa kõiki sätteid kohaldatakse üksnes Madagaskari kalapüügipiirkonnas nagu on osutatud 3. liites, ilma et see piiraks järgmisi sätteid.

3.2.1

Euroopa Liidu laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 20 meremiili tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade jaoks kehtestatud lähtejoonest.

3.2.2

Ankurdatud peibutuspüügivahendite ümber on kehtestatud kolme meremiili laiune ala, kus tohivad püüda Madagaskari kalurid, kuid kuhu Euroopa Liidu laevad ei tohi siseneda. Madagaskar teatab kaldast üle 17 meremiili kaugusel asuvate ankurdatud peibutuspüügivahendite asendi ELile ja märgib selle ära Euroopa Liidu laevadele välja antud kalapüügilubadele.

3.2.3

Lisaks sellele on Banc de Leveni ja Banc de Castori piirkonnad, mille koordinaadid on märgitud 4. liites, reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

4.   Agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames kalapüügiluba taotlevat ELi laevaomanikku peab esindama Madagaskaril resideeriv agent.

5.   Laevaomanike tasude kohapealne maksustamine

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Madagaskar ELile riigikassa selle pangakonto andmed, kuhu kantakse lepingu raames ELi laevaomanike makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

6.   Kontaktisikud:

Käesoleva protokolli elluviimisel vajalikud lepinguosaliste andmed on esitatud 9. liites.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1.   Kalapüügiloa saamise eeltingimus — laeva nõuetelevastavus

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse ja India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja. Lisaks sellele ei tohi kapten ega laev kuuluda kalapüügikeelu alla seoses nende tegevusega Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.   Kalapüügiloa taotlemine

2.1.

 EL edastab Madagaskarile elektroonilisel teel taotluse ja ELi delegatsioonile Madagaskaril taotluse koopia iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda.

2.2.

 Taotlused esitatakse käesoleva lisa 1. liites esitatud vormingus.

2.3.

 Igale esimesele kalapüügiloa taotlusele või igale taotlusele, mis esitatakse asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt, lisatakse:

—

tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlasummaline loatasu ette tasutud;

—

hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm × 10 cm;

—

vajaduse korral ELi pädeva ametiasutuse välja antud tõend laeva nõuetelevastavuse või sanitaarregistrisse kandmise kohta.

2.4.

 Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes ettemakstava kindlasummalise loatasu maksekinnitus.

3.   Loatasu ja ettemakstav kindlasummaline loatasu

3.1.

 Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul on eurodes väljendatud loatasu Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta järgmine:

—

kahel esimesel kohaldamisaastal 60 eurot tonn;

—

kahel viimasel kohaldamisaastal 70 eurot tonn.

3.2.

 Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised ettemakstavad kindlaksmääratud loatasud.

 

Tuunipüügiseinerid:

—

11 400 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 190 tonni eest aastas;

—

13 300 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 190 tonni eest aastas.

 

Pinnaõngejadalaevad mahutavusega üle 100 GT:

—

3 600 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 60 tonni eest aastas;

—

4 200 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 60 tonni eest aastas.

 

Pinnaõngejadalaevad mahutavusega 100 GT või alla selle:

—

2 400 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas;

—

2 800 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas.

3.3.

 Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, lossimis- või ümberlaadimismaksud ja teenustasud.

4.   Kalapüügiloa väljastamine

4.1.

 Pärast punktis 2 osutatud püügiloataotluste kättesaamist on Madagaskaril 20 tööpäeva, et väljastada Euroopa Liidu laevadele kalapüügiload, mille taotlus loeti lõigetega 2.2, 2.3 ja 2.4 vastavuses olevaks.

4.2.

 Välja antud kalapüügilubade originaal edastatakse vahetult laevaomanikule või tema Madagaskari agendile ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel.

4.3.

 Kõnealuse püügiloa koopia edastatakse elektroonilisel teel viivitamata ELi delegatsioonile, laevaomanikele või nende agentidele. Kõnealune pardal hoitav koopia on kehtiv maksimaalselt 60 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Pärast osutatud ajavahemiku lõppu peab pardal olema kalapüügiloa originaal.

5.   Kalapüügiloa edasiandmine

5.1.

 Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.

5.2.

 Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

5.3.

 Sel juhul võetakse püügikoguse arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

5.4.

 Asendatava laeva omanik või tema agent tagastab tühistatud kalapüügiloa ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

5.5.

 Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil tühistatud kalapüügiluba tagastatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. ELi delegatsiooni Madagaskaril tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

6.   Kalapüügiloa kehtivusaeg

6.1.

 Kalapüügiload väljastatakse aastaks.

6.2.

 Kalapüügilube võib uuendada.

6.3.

 Juhul kui ajutise kohaldamise algus ei lange 1. jaanuarile 2015, käsitatakse kalapüügiloa kehtivuse alguse kindlaksmääramisel aastase perioodina:

—

protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

—

seejärel iga täielikku kalendriaastat;

—

protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

7.   Pardadokumendid

Madagaskari vetes või Madagaskari sadamas olles peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

—

kalapüügiloa originaal, kuid originaali kättesaamiseni loetakse 60 kalendripäeva jooksul sellega autentseks ka käesoleva jao punktis 4.3 osutatud kalapüügiloa koopia;

—

laeva navigatsioonilitsents või lipuriigi väljastatud sellega samaväärne dokument;

—

laeva mahutavusplaan skeemina või kalalaeva ajakohastatud joonise kirjeldus, millel on näidatud kalatrümmide arv ja hoiukohtade mahutavus kuupmeetrites.

8.   Abilaevad

8.1.

 Kui EL esitab taotluse ja Madagaskari ametiasutused on teostanud vastava analüüsi, lubab Madagaskar, et kalapüügiluba omavaid ELi laevu assisteerivad abilaevad.

8.2.

 Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all, nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

8.3.

 Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Madagaskar koostab loetelu lubatud abilaevadest ja edastab selle viivitamata ELile.

8.4.

 Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 3 500 eurot aastas.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

1.

 Euroopa Liidu kalalaevad, kellel on lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, järgivad kõiki tehnilisi kaitsemeetmeid, India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone ning nende puhul kohaldatavaid Madagaskari kehtivaid õigusakte.

2.

 Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed seoses kalapüügi piirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites olevas teabelehes.

3.

 Püügi puhul Madagaskari kalapüügipiirkonnas, välja arvatud naturaalse peibutuspüügivahendiga püük, tuleb püügi abivahendite kasutamist, mis muudab pika rändega liikide käitumist ja soodustab eelkõige nende koondumist püügi abivahendite lähedusse või alla, piirata ökoloogilise kunstliku peibutuspüügivahendiga, mille toimimine, ehitus ja kasutamine võimaldab hoida ära olukorra, kus abivahendite kaudu satuvad laevade kaaspüügina võrku vaalalised, haid või kilpkonnad. Abivahendid peavad olema valmistatud biolagunevast materjalist. Naturaalsete peibutuspüügivahendite levik ja nende kasutamine on kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni vastavate soovituste ja resolutsioonidega.

IV PEATÜKK

1. JAGU

Püügi ja püügikoormuse deklareerimise kord

1.   Püügipäevik

1.1.

 Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele õngejadalaevade ja seinerite kohta.

1.2.

 Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

1.3.

 Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi, kaaspüügi ja tagasiheite.

1.4.

 Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.5.

 Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.   Püügiaruanded

2.1.

 Kapten annab laeva püügist aru, esitades Madagaskarile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.2.

 Kuni käesoleva jao punktis 3 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni edastatakse püügipäevikud järgmise korra kohaselt:

2.2.1

Madagaskari sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Madagaskari kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

2.2.2

kui Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Madagaskari sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal

—

viivitamata skannitult ja e-postiga aadressidele, mis Madagaskari pädevad ametiasutused on edastanud;

nende puudumisel

—

faksi teel numbritele, mis Madagaskari pädevad ametiasutused on edastanud, või

—

7 tööpäeva jooksul pärast sadamasse saabumist või igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkumist posti teel 9. liites esitatud aadressile.

2.3.

 Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile ja laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia:

—

Antsiranana tuunistatistika üksusele (USTA — Unité statistique thonière d'Antsiranana)

—

samuti ühele järgmistest teadusinstituutidest:

—

Institut de recherche pour le développement (IRD);

—

Instituto Español de Oceanografía (IEO);

—

Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).

2.4.

 Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Madagaskari kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

2.5.

 Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Madagaskar peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku Madagaskari kehtivate õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar kalapüügiloa uuendamisest keelduda.

2.6.

 Laevaomanikku teavitades teatab Madagaskar ELile kõik sanktsioonid, mida vastavas kontekstis on kohaldatud.

3.   Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi toimima hakkamine

Lepinguosalised lepivad kokku hakata kasutama püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi, lähtudes 8. liites kehtestatud suunistest. Lepinguosalised seavad endale eesmärgi panna süsteem toimima kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust.

4.   Püügi ja püügikoormuse kvartaalsed ja iga-aastased aruanded

4.1.   Kvartaalsed aruanded

4.1.1

 Juhul kui püügiandmete elektroonilise edastamise süsteem, millele on osutatud käesoleva jao punktis 3, ei ole töökorras, teatab EL Madagaskarile enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu püügi ja püügikoormuse andmed (merel oldud päevade arv) käesoleva protokolliga ette nähtud iga kategooria kohta ja mis vastavad eelmise kvartali kuudele, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 5. liites esitatud näites.

4.1.2.

 Neid püügipäevikutest saadud heakskiidetud andmeid käsitatakse ajutistena kuni EL teatab püügi ja püügikoormuse lõplikust aastasest tasaarveldusest.

4.2.   Aastaaruanded

4.2.1

 EL koostab iga tuunipüügiseineri ja iga pinnaõngejadalaeva kohta, kellel on luba Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, püügi ja püügikoormuse aastaaruande (merel veedetud päevade arv) liikide ja kuude kaupa, lähtudes püügiandmetest, mille on heaks kiitnud lipuriikide riiklikud ametiasutused ja mis põhineb eespool osutatud Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituutide analüüsil, püügipäevikutes olevate andmete kõrvutamisel, lossimisteadetel, müügiteadetel ja vajaduse korral teaduslike vaatluste aruannetel.

4.2.2

 Meetodeid, mida Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituudid Madagaskari kalapüügipiirkonna väljapüügi koostise taseme analüüsimisel kasutasid, kasutavad ka Antsiranana tuunistatistika üksus (Unité statistique thonière d'Antsiranana), Madagaskari kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi statistika ja plaaniosakond.

5.   Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade loatasude arvestus

5.1.

 Võttes aluseks käesoleva jao punktis 4.2 osutatud püügi ja püügikoormuse aastaaruande, määrab EL Euroopa Liidu iga tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul, kellel oli lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas eelmisel aastal kala püüda, kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

5.2.

 Püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse edastab EL Madagaskarile kinnitamiseks enne püügiaastale järgneva aasta 31. juulit.

5.3.

 Madagaskar teatab ELile kõnealuste aruannete ja lõpliku arvestuse kättesaamise ja võib taotleda ELilt mis tahes selgitusi, kui peab seda vajalikuks.

5.3.1

Sel juhul võtab EL ühendust lipuriigi riikide ametiasutustega ja ELi pädevate riiklike instituutidega ning edastab Madagaskarile nõutud täiendava teabe 20 tööpäeva jooksul.

5.3.2

Selleks et uurida püügiandmeid ja teabe kõrvutamisel kasutatud metoodikaid, võib vajaduse korral kokku kutsuda ühise teadusliku töörühma, kus on kutsutud osalema ELi ja Madagaskari pädevate riiklike instituutide esindajad.

5.4.

 Pärast käesoleva jao punktis 5.3 osutatud teatamiskuupäeva on Madagaskaril 30 tööpäeva, et esitada põhjenduste olemasolul püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse kohta vastuväide.

5.4.1

Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole.

5.4.2

Kui vastuväiteid ei esitata ja tähtaeg saab läbi, loevad lepinguosalised püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse heakskiidetuks.

5.5.

 Kui lõplik arvestus on suurem kui ettemakstav kindlasummaline loatasu, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Madagaskarile hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

2. JAGU

Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemine ja kalapüügipiirkonnast lahkumine

1.

 Käesoleva protokolli raames Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad Madagaskari pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

2.

 Teatades Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevade kaptenid ühtlasi teatama oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 8. liite 2. jao sätete kohaldamist. Teave tuleb edastada e-posti, faksi või raadio teel aadressidele, mis on märgitud 9. liites.

3.

 Madagaskari ametiasutused saadavad e-posti teel vastu kättesaamisteate.

4.

 Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest eelnevalt Madagaskari kalapüügiseirekeskust teavitanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse Madagaskari riiklikes õigusaktides sätestatud sanktsioone.

5.

 Kalapüügiloale lisatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskuse e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, samuti raadioside parameetrid.

6.

 Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid laevu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

3. JAGU

Ümberlaadimine ja lossimine

1.

 Mis tahes ümberlaadimine merel on keelatud.

2.

 Madagaskari vetes võib ümberlaadimist teostada selleks ette nähtud Madagaskari sadamas pärast Madagaskari kalapüügiseirekeskuselt eelneva loa saamist ja Madagaskari kalandusinspektorite valve all.

3.

 Ümberlaadimiseks ette nähtud sadamad on seinerite jaoks Antsiranana ja õngejadalaevade jaoks Toliary, Ehoala, Toamasina ja Mahajanga.

4.

 Euroopa Liidu kalalaeva omanik või tema esindaja, kes soovib teostada lossimist või ümberlaadimist Madagaskari sadamas, teatab vähemalt 72 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed:

—

lossimist või ümberlaadimist teostada sooviva laeva nimi ja registreerimisnumber India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalalaevade nimekirjas;

—

lossimis- või ümberlaadimissadama ja vajaduse korral transpordilaeva nimi;

—

ümberlaadimise või lossimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

—

iga ümberlaaditava või lossitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

—

ümberlaaditud või lossitud saagi sihtkoht.

5.

 Pärast käesoleva jao punktis 4 esitatud teabega tutvumist ja 24 tunni jooksul pärast teate saamist annab Madagaskari kalapüügiseirekeskus laevaomanikule või tema esindajale eelneva loa ümberlaadimiseks või lossimiseks.

6.

 Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari kalapüügipiirkonnast. Sel juhul kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos osutatud sätteid.

7.

 Pärast ümberlaadimist või lossimist teavitab laevaomanik või tema esindaja oma kavatsusest jätkata kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas või Madagaskari kalapügipiirkonnast lahkuda.

8.

 Ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui käesoleva jao punktides 1–7 osutatud, on Madagaskari kalapüügipiirkonnas keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

9.

 Vastavalt kohaldatavale India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonile peavad Madagaskari sadamas lossimist teostavad ELi seinerid püüdma anda oma kaaspüügi kohalike töötlemisettevõtete käsutusse kohaliku turuhinnaga. ELi kalalaevade omanike soovi korral esitavad Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi piirkondlikud osakonnad kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

10.

 Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse loatasu vähendamist, arvestades käesoleva lisa II peatüki punktis 3.1 osutatud asjaomase laeva püügikategooriale kehtestatud summast maha 5 eurot iga Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta. Täiendavat soodustust 5 eurot tonni kohta kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

4. JAGU

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

1.   Laevade asukohateated — VMS-süsteem

1.1.

 Kalapüügiloaga Euroopa Liidu kalalaevad on varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

1.2.

 Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 7. liites osutatud vormingus ja sisaldama

—

laeva tunnusandmeid;

—

laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

—

asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

—

laeva kiirust ja kurssi.

1.3.

 Esimene Madagaskari kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

1.4.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

2.   Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

2.1.

 Kapten tagab, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2.

 Rikkis VMS-süsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

2.3.

 Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenenud, parandatakse või asendatakse laeva VMS-süsteem 15 päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.4.

 Laevad, mis püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga edastavad oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, faksi või raadio teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik käesoleva jao punktis 1.2 osutatud kohustuslikud andmed.

3.   Asukohateadete turvaline edastamine Madagaskarile

3.1.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2.

 Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Madagaskari vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

3.3.

 Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1.

 Madagaskar tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks.

4.2.

 Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

4.3.

 Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5.   Asukohateate sageduse muutmine

5.1.

 Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Madagaskari kalapüügiseirekeskus taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele.

5.2.

 Madagaskari kalapüügiseirekeskus peab edastama kõnealused dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile.

5.3.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, pidades kinni lühendatud sagedusest.

5.4.

 Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi kontrollikeskust ja ELi viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

5.5.

 Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

6.   VMS-süsteemiga edastatud teadete õigsus vaidluse korral

Lepinguosaliste vaidluste korral on määravad vaid VMS-süsteemiga edastatud teated.

5. JAGU

Vaatlejad

1.   Püügitegevuse vaatlemine

1.1.

 Mõlemad lepinguosalised rõhutavad vajadust järgida India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonist tulenevaid kohustusi teadusvaatlejate programmi osas.

1.2.

 Vastavuse huvides kõnealuste kohustustega kohaldatakse vaatlejate suhtes järgmisi sätteid:

1.2.1

Euroopa Liidu kalalaevad, kellel on luba püüda kala Madagaskari kalapüügipiirkonnas, võtavad Madagaskari ametiasutuste taotlusel pardale vaatlejaid kuni 10 %-le laevadele, kellel on luba I peatükis osutatud püügikategooriaid püüda.

1.2.2

Vaatlejate ülesandeks on jälgida punktis 1.1 osutatud India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidest tulenevate sätete kohaldamist või koguda muuks otstarbeks mõeldud teaduslikke andmeid, mille Madagaskari pädev riiklik ametiasutus või ühine teaduslik töörühm on kindlaks teinud.

1.2.3

Vaatlejad määrab Madagaskari pädev ametiasutus.

1.3.

 Laevad mahutavusega 100 GT või alla selle on käesolevas jaos osutuatud sätete järgimise nõudest vabastatud.

2.   Määratud laevad ja vaatlejad

2.1.

 Kalapüügilubade väljaandmisel koostab Madagaskar nende laevade loetelu, kes on välja valitud eespool osutatud punktis 1.2.2 osutatud eesmärkide täitmiseks vaatlejaid peale võtma, või vajaduse korral ajakohastab olemasolevat loetelu.

2.2.

 Pärast loetelu koostamist või ajakohastamist edastab Madagaskar selle viivitamata elektroonilisel teel ELile. Kui mõnel välja valitud laeval ei ole turvanõuetest tulenevalt (eelkõige seoses piraatluseohuga) vaatleja jaoks ruumi ning see asjaolu on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kohandavad Euroopa Liit ja Madagaskar osutatud olukorra arvessevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu, jäädes siiski kindlaks punktis 1.2.1 osutatud eesmärgile.

2.3.

 Kui vaatleja pardelevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu koostamine on lõpetatud, teavitab Madagaskar sellest samaaegselt laevaomanikke või nende agente ning laevu, kes peavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibides vaatleja pardale võtma.

2.4.

 Kui pardalevõtmise kuupäev on käesoleva jao punkti 7.2 kohaselt Madagaskari ametiasutuste ja väljavalitud laeva omaniku vahel kokku lepitud, teatab Madagaskar ELile ja asjaomasele laevaomanikule või tema agendile määratud vaatleja nime ja andmed.

2.5.

 Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid Euroopa Liidu laevaomanikke või nende esindajaid mis tahes muudatustest seoses käesoleva jao punktide 2.1 ja 2.3 kohaselt määratud laevade või vaatlejatega.

2.6.

 India Ookeani Tuunikomisjoni algatusel kohustuvad Madagaskar ja EL koostöös teiste India ookeani edelaosa rannikuriikidega arendama ühisel kokkuleppel vaatlusprogrammide piirkondlikku ellurakendamist.

2.7.

 Euroopa Liidu laev, kes peab punkti 2.1 kohaselt vaatleja pardale võtma, on kõnealusest kohustusest vabastatud juhul, kui pardal viibib juba vaatleja, kes jääb sinna kogu ettenähtud ajavahemikuks, tingimusel et:

—

vaatleja on tunnustatud piirkondliku vaatlusprogrammi raames, milles Madagaskar ja EL osalevad, või

—

vaatleja on pardale võetud tulenevalt kohustustest, mis on samaväärsed käesoleva jao punktis 1.2.2 osutatud kohustustega ja nähtud ette muude säästva kalanduse partnerluslepingutega Euroopa Liidu ja India ookeani edelaosa rannikuriikide vahel.

—

vaatleja täidab käesoleva jao punktis 1.2.1 ja punktis 8 osutatud eesmärke ja edastab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele oma nende vaatluste tulemused, mis saadi siis, kui laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.8.

 Vaatleja pardalviibimine ei ületa tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3.   Laevaomanike makstav rahaline toetus

3.1.

 Ilma et see piiraks käesoleva jao punktis 2.6 osutatud tunnustatud piirkondlikku vaatlusprogrammi, maksab laevaomanik iga vaatleja eest, kelle Madagaskar on Euroopa Liidu kalalaeva pardale määranud, 20 eurot iga pardal viibitud päeva eest. Laevaomanik kannab kõnealuse summa Madagaskari kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3.2.

 Kõik kulud seoses Madagaskari vaatleja liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse ja vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.

4.   Vaatleja töötasu

Madagaskari poolt määratud vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Madagaskari ametiasutused.

5.   Pardalevõtmise tingimused

5.1.

 Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Madagaskari ühisel kokkuleppel.

5.2.

 Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3.

 Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4.

 Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5.

 Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Laeva kapten tagab vaatlejale juurdepääsu sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

6.   Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

—

käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

—

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

—

arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7.   Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1.

 Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2.

 Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Madagaskarile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3.

 Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

7.4.

 Kui vaatleja ei lähe pardalt maha Madagaskari sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) tema tavapärasesse elukohta tagasi jõudmiseks.

7.5.

 Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit).

7.6.

 Juhul kui laev kõnealusesse sadamasse ei ilmu, võib Madagaskar asjaomase laeva kalapüügiloa lõpetada ja kohaldada Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone, v.a Madagaskari kalapüügiseirekeskuse teatatud vääramatu jõu korral. Viimatikirjeldatud juhul määrab laevaomanik koos Madagaskari ametiasutustega vaatleja pardalevõtuks uue kuupäeva ja laev ei tohi Magadaskari kalapüügipiirkonnas kuni vaatleja tegeliku pardalevõtmiseni kala püüda. Madagaskar teavitab ELi ja laevaomanikku viivitamata käesoleva punkti kohaldamisel võetud meetmetest.

8.   Vaatleja ülesanded

8.1.

 Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.1.1

kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:

—

kasutatavad püügivahendid;

—

laeva asukoht kalapüügi ajal;

—

püügimahud või vajaduse korral üksikute kalade arv iga sihtliigi ja sellega samaväärse liigi kohta, samuti kaaspüük ja juhuslikult võrku sattunud kalad;

—

pardal hoitava püügi ja tagasiheite hindamine.

8.1.2

Bioloogiliste andmete võtmine teadusprogrammide raames.

8.2.

 Vaatleja edastab igal laeva Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibimise päeval raadio, faksi või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud Madagaskari kalapüügiseirekeskuse nõutud andmed.

9.   Vaatleja aruanne

9.1.

 Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten, viimasele jääb aruande koopia, Kui kapten keeldub vaatleja aruande allkirjastamisest, kirjutab ta aruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

9.2.

 Vaatleja esitab oma aruande Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kes edastab selle koopia ELile 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

6. JAGU

Inspekteerimine merel ja sadamas

1.

 Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade Madagaskari kalapüügipiirkonnas inspekteerimist merel ja sadamas, kai ääres või reidil teostavad kalanduskontrolli eest vastutavad Madagaskari laevad ja inspektorid.

2.

 Enne pardaleminekut teavitavad Madagaskari inspektorid Euroopa Liidu kalalaeva kaptenit oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid. Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta.

3.

 Madagaskari inspektorid jäävad Euroopa Liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

3.1.

Madagaskar võib lubada ELi esindajatel osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

3.2.

Euroopa Liidu kalalaeva kapten aitab inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

3.3.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu kalalaeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu kalalaeva kapten. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

3.4.

Inspektorid väljastavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu kalalaeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Madagaskar edastab inspekteerimisaruande koopia ELile kaheksa (8) tööpäeva jooksul pärast inspektorite laevalt lahkumist ilma et see piiraks käesoleva lisa 7. jao punktis 1 osutatud sätteid.

7. JAGU

Rikkumised

1.   Rikkumiste menetlemine

1.1.

 Iga rikkumine, mille kalapüügiluba omav Euroopa Liidu laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas käesoleva lisa sätete kohaselt toime pannud ja mille kohta on esitatud rikkumisteade, on kantud ka inspekteerimisaruandesse.

1.2.

 Kui ELi laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas rikkumise toime pannud, saadetakse rikkumise määratlus ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatavad sanktsioonid vastavalt Madagaskari kehtivates õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule.

1.3.

 Inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia edastab Madagaskar ELile elektroonilisel teel 72 tunni jooksul.

1.4.

 Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele kindlakstehtud rikkumise puhul.

2.   Laeva peatamine — Teavitamiskoosolek

2.1.

 Kui rikkumine on kindlaks tehtud ja Madagaskari kehtivad õigusaktid seda rikkumise korral ette näevad, võib sundida eeskirju rikkunud Euroopa Liidu kalalaeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi ühte Madagaskari sadamasse.

2.2.

 Madagaskar teatab ELile elektroonilisel teel 24 tunni jooksul Euroopa Liidu laeva mis tahes põhjusel peatamisest. Teates on esitatud peatamise ja/või kinnipidamise põhjused ning sellele on lisatud tõendusmaterjal kindlakstehtud rikkumise kohta.

2.3.

 Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Madagaskar on korraldanud ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamisest teatamist teavitava nõupidamise, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.   Rikkumissanktsioonid — Kokkuleppemenetlus

3.1.

 Täheldatud rikkumise eest kohaldatava sanktsiooni määrab Madagaskar kehtivate Madagaskari õigusaktide sätete kohaselt.

3.2.

 Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Madagaskari ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks sanktsioonide aeg ja tase. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

3.3.

 Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda Euroopa Liidu kalalaeva lipuriigi esindaja.

4.   Kohtumenetlus — Pangatagatis

4.1.

 Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Madagaskari osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Madagaskar, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi toetusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2.

 Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

—

täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

—

summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3.

 Madagaskar teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

8. JAGU

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

1.   Eesmärk

Selleks et tõhustada kalapüügi järelevalvet avamerel ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, kutsutakse Euroopa Liidu laevade kapteneid andma teada iga sellise laeva viibimisest Madagaskari kalapüügipiirkonnas, kes ei ole India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud laevade loetelus, või Madagaskari koostatud nende välismaiste laevade loetelus, kellel on luba Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.   Menetlus

2.1.

 Kui Euroopa Liidu kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet.

2.2.

 See teave saadetakse viivitamata ja samal ajal nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka vaatlust teostanud laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Viimased edastavad teabe pärast selle saamist elektroonilisel teel Euroopa Komisjonile.

2.3.

 EL edastab osutatud teabe Madagaskarile.

3.   Vastastikkuse põhimõte

Madagaskar edastab ELile võimalikult kiiresti oma käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Madagaskari kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

 Käesoleva protokolli raames tegutsevad Euroopa Liidu kalalaevade omanikud püüavad võtta Madagaskari kalapüügipiirkonnas toimuvaks püügireisiks pardale Madagaskari kodanikke või nende puudumisel AKV riikide kodanikke. Iga Euroopa Liidu kalalaeva pardale võetavate Madagaskari meremeeste arv on seinerite puhul vähemalt kaks ja õngejadalaevade mahutavusega üle 100 GT puhul vähemalt üks.

2.

 Laevaomanikud, kes ei võta pardale Madagaskari meremehi punktis 1 osutatud arvu arvestades, maksavad pardale võtmata meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot päevas.

3.

 ELi kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.

 Madagaskari meremeeste töölepingud, mille koopia antakse Madagaskari pädevatele ametiasutustele ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt nende suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.

 Madagaskari meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Seejuures ei tohi kohalike meremeeste palgatingimused olla halvemad kui Madagaskaris kohaldatavad palgatingimused ning palgad ei tohi olla ILO standarditest madalamad.

6.

 Eurooa Liidu kalalaeva kapteni poolt tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

7.

 Kõik kulud seoses Madagaskari meremehe liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse või vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.

LIIDETE LOETELU

1. liide —

 Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide —

 Teabeleht

3. liide —

 Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

4. liide —

 Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

5. liide —

 Püügi ja püügikoormuse kvartaalse aruande näidis

6. liide —

 Kalapüügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise aruande vormid

7. liide —

 Asukohateate vorming VMS-süsteemis

8. liide —

 Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

9. liide —

 Madagaskari kontaktandmed

1. liide

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

2. liide

Image 3

Tekst pildi

Image 4

Tekst pildi

3. liide

Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

Punkt

Laiuskraad DD

Pikkuskraad DD

 

Laiuskraad märgijadana

Pikkuskraad märgijadana

1

-10,3144

49,4408

 

10° 18′ 52″ S

049° 26′ 27″ E

2

-11,0935

50,1877

 

11° 05′ 37″ S

050° 11′ 16″ E

3

-11,5434

50,4776

 

11° 32′ 36″ S

050° 28′ 39″ E

4

-12,7985

53,2164

 

12° 47′ 55″ S

053° 12′ 59″ E

5

-14,0069

52,7392

 

14° 00′ 25″ S

052° 44′ 21″ E

6

-16,1024

52,4145

 

16° 06′ 09″ S

052° 24′ 52″ E

7

-17,3875

52,3847

 

17° 23′ 15″ S

052° 23′ 05″ E

8

-18,2880

52,5550

 

18° 17′ 17″ S

052° 33′ 18″ E

9

-18,7010

52,7866

 

18° 42′ 04″ S

052° 47′ 12″ E

10

-18,8000

52,8000

 

18° 48′ 00″ S

052° 47′ 60″ E

11

-20,4000

52,0000

 

20° 23′ 60″ S

052° 00′ 00″ E

12

-22,3889

51,7197

 

22° 23′ 20″ S

051° 43′ 11″ E

13

-23,2702

51,3943

 

23° 16′ 13″ S

051° 23′ 39″ E

14

-23,6405

51,3390

 

23° 38′ 26″ S

051° 20′ 20″ E

15

-25,1681

50,8964

 

25° 10′ 05″ S

050° 53′ 47″ E

16

-25,4100

50,7773

 

25° 24′ 36″ S

050° 46′ 38″ E

17

-26,2151

50,5157

 

26° 12′ 54″ S

050° 30′ 57″ E

18

-26,9004

50,1112

 

26° 54′ 01″ S

050° 06′ 40″ E

19

-26,9575

50,0255

 

26° 57′ 27″ S

050° 01′ 32″ E

20

-27,4048

49,6781

 

27° 24′ 17″ S

049° 40′ 41″ E

21

-27,7998

49,1927

 

27° 47′ 59″ S

049° 11′ 34″ E

22

-28,1139

48,6014

 

28° 06′ 50″ S

048° 36′ 05″ E

23

-28,7064

46,8002

 

28° 42′ 23″ S

046° 48′ 01″ E

24

-28,8587

46,1839

 

28° 51′ 31″ S

046° 11′ 02″ E

25

-28,9206

45,5510

 

28° 55′ 14″ S

045° 33′ 04″ E

26

-28,9301

44,9085

 

28° 55′ 48″ S

044° 54′ 31″ E

27

-28,8016

44,1090

 

28° 48′ 06″ S

044° 06′ 32″ E

28

-28,2948

42,7551

 

28° 17′ 41″ S

042° 45′ 18″ E

29

-28,0501

42,2459

 

28° 03′ 00″ S

042° 14′ 45″ E

30

-27,8000

41,9000

 

27° 48′ 00″ S

041° 53′ 60″ E

31

-27,5095

41,5404

 

27° 30′ 34″ S

041° 32′ 25″ E

32

-27,0622

41,1644

 

27° 03′ 44″ S

041° 09′ 52″ E

33

-26,4435

40,7183

 

26° 26′ 37″ S

040° 43′ 06″ E

34

-25,7440

40,3590

 

25° 44′ 38″ S

040° 21′ 32″ E

35

-24,8056

41,0598

 

24° 48′ 20″ S

041° 03′ 35″ E

36

-24,2116

41,4440

 

24° 12′ 42″ S

041° 26′ 38″ E

37

-23,6643

41,7153

 

23° 39′ 51″ S

041° 42′ 55″ E

38

-22,6317

41,8386

 

22° 37′ 54″ S

041° 50′ 19″ E

39

-21,7798

41,7652

 

21° 46′ 47″ S

041° 45′ 55″ E

40

-21,3149

41,6927

 

21° 18′ 54″ S

041° 41′ 34″ E

41

-20,9003

41,5831

 

20° 54′ 01″ S

041° 34′ 59″ E

42

-20,6769

41,6124

 

20° 40′ 37″ S

041° 36′ 45″ E

43

-19,6645

41,5654

 

19° 39′ 52″ S

041° 33′ 55″ E

44

-19,2790

41,2489

 

19° 16′ 44″ S

041° 14′ 56″ E

45

-18,6603

42,0531

 

18° 39′ 37″ S

042° 03′ 11″ E

46

-18,0464

42,7813

 

18° 02′ 47″ S

042° 46′ 53″ E

47

-17,7633

43,0335

 

17° 45′ 48″ S

043° 02′ 01″ E

48

-17,2255

43,3119

 

17° 13′ 32″ S

043° 18′ 43″ E

49

-16,7782

43,4356

 

16° 46′ 42″ S

043° 26′ 08″ E

50

-15,3933

42,5195

 

15° 23′ 36″ S

042° 31′ 10″ E

51

-14,4487

43,0263

 

14° 26′ 55″ S

043° 01′ 35″ E

52

-14,4130

43,6069

 

14° 24′ 47″ S

043° 36′ 25″ E

53

-14,5510

44,3684

 

14° 33′ 04″ S

044° 22′ 06″ E

54

-14,5367

45,0275

 

14° 32′ 12″ S

045° 01′ 39″ E

55

-14,3154

45,8555

 

14° 18′ 55″ S

045° 51′ 20″ E

56

-13,8824

46,3861

 

13° 52′ 57″ S

046° 23′ 10″ E

57

-12,8460

46,6944

 

12° 50′ 46″ S

046° 41′ 40″ E

58

-12,6981

47,2079

 

12° 41′ 53″ S

047° 12′ 28″ E

59

-12,4637

47,7409

 

12° 27′ 49″ S

047° 44′ 27″ E

60

-12,0116

47,9670

 

12° 00′ 42″ S

047° 58′ 01″ E

61

-11,0158

48,5552

 

11° 00′ 57″ S

048° 33′ 19″ E

62

-10,3144

49,4408

 

10° 18′ 52″ S

049° 26′ 27″ E

NB: Lähtejoone geograafilised koordinaadid edastab Madagaskar hiljemalt protokolli ajutise kohaldamise kehtimahakkamisel.

4. liide

Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

12° 18,44S

47° 35,63

2

11° 56,64S

47° 51,38E

3

11° 53S

48° 00E

4

12° 18S

48° 14E

5

12° 30S

48° 05E

6

12° 32S

47° 58E

7

12° 56S

47° 47E

8

13° 01S

47° 31E

9

12° 53S

47° 26E

5. liide

Image 5

Tekst pildi

6. liide

Image 6

Tekst pildi

7. liide

Asukohateate vorming VMS-süsteemis

VMS TEADETE EDASTAMINE MADAGASKARIL

VMS-TEATE VORMING — ASUKOHATEADE

Andmeelemendid

Kood

Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)

Sisu

Registreerimise algus

SR

K

Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust

Saaja

AD

K

Sõnumiga seotud andmed — saaja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Saatja

FR

K

Sõnumiga seotud andmed — saatja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Lipuriik

FS

K

Sõnumiga seotud andmed — lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)

Sõnumi liik

TM

K

Sõnumiga seotud andmed — sõnumi liik (ENT, POS, EXI)

Raadiokutsung (IRCS)

RC

K

Laevaga seotud andmed — laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber

IR

F

Laevaga seotud andmed — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)

Pardatähis

XR

K

Laevaga seotud andmed — laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)

Laiuskraad

LT

K

Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Pikkuskraad

LG

K

Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)

Kurss

CO

K

Laeva sõidusuund 360° skaalal

Kiirus

SP

K

Laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kuupäev

DA

K

Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)

Kellaaeg

TI

K

Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)

Registreerimise lõpp

ER

K

Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

 

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

 

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

 

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

 

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

 

Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

 

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

8. liide

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

1.   Üldsätted

i.

 Iga liidu kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

ii.

 Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

iii.

 ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

iv.

 Lipuriik ja Madagaskar tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

v.

 ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH — Data Exchange Highway).

vi.

 Lipuriik ja Madagaskar määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a.

ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b.

Enne ERSi esmakordset kasutuselevõtmist, teatavad lipuriigi ja Madagaskari kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

c.

ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

2.   ERSi andmete koostamine ja edastamine

i.

 Liidu kalalaev:

a.

edastab iga päev ERSi andmed iga ELi Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b.

registreerib iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka tagasiheite kogused;

c.

registreerib iga Madagaskari välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d.

identifitseerib iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e.

esitab kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f.

registreerib ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g.

registreerib iga Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemise (COE) ja sellest lahkumise (COX) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Madagaskari välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või kalapüügipiirkonnast lahkumise hetkel;

h.

edastab iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 2 osutatud vormingus.

ii.

 Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

iii.

 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

iv.

 Madagaskari kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

3.   Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

i.

 Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

ii.

 Lipuriik teavitab Madagaskarit avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

iii.

 Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Madagaskari kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Madagaskari väljastatud eriloa puhul.

a.

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda, kui tema ERS on lipuriigi ning Madagaskari vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b.

kui ta saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Madagaskarit oma otsusest enne laeva lahkumist.

iv.

 Iga rikkis ERSiga Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mingi muu elektroonilise sidekanali abil, millele Madagaskari kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

v.

 ERSi andmed, mida ei ole võimalik Madagaskarile ERSi abil edastada süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

vi.

 Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Madagaskar anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Madagaskari määratud sadamasse.

4.   Kalapüügiseirekeskuse rike — Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

i.

 Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

ii.

 Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

iii.

 Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskust ja ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

iv.

 Kui probleemi lahendamiseks kulub rohkem kui 24 tundi, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte lõike 3 alapunktis v osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

v.

 Madagaskar teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

5.   Kalapüügiseirekeskuse hooldus

i.

 Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

ii.

 Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

iii.

 Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte lõike 3 alapunktis v osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

iv.

 Madagaskar teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

6.   ERSi andmete suunamine Madagaskarile

i.

 Lipuriigi ERSi andmete Madagaskarile edastamiseks kasutatakse käesoleva liite punktis 1 osutatud elektroonilisi sidevahendeid, mida Euroopa Komisjoni talitused ELi nimel haldavad, ja mis on identifitseeritavad kui „DEH” (Data Highway Exchange).

ii.

 ELi kalalaevastiku kalapüügi haldamiseks need andmed säilitatakse ja nendega võivad Euroopa Liidu nimel tutvuda Euroopa Komisjoni talituste selleks volitatud töötajad.

9. liide

Madagaskari kontaktandmed

NB: Kõik allpool ettenähtud andmed edastab Madagaskar hiljemalt käesoleva protokolli kohaldamise algushetkeks.

1.   Kalavarude ja kalanduse ministeerium

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

2.   Kalapüügiloa taotluse vorm

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

3.   Statistika ja plaaniosakond

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

4.   Kalapüügiseirekeskus ning teatamine sisenemisest ja lahkumisest

Kalapüügiseirekeskuse nimi (kutsung):

Raadio:

 

VHF: F1 kanal 16; F2 kanal 71

 

HF: F1 5.283 MHZ; F2 7.3495 MHZ

Postiaadress, peamine e-post, e-post (variant), telefoni- ja faksinumber.

5.   Antsiranana tuunistatistika üksus (Unité statistique thonière d'Antsiranana)

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.