Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on aidata kaasa lepinguosaliste konkurentsiõiguse tõhusale kohaldamisele konkurentsiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse kooskõlastamise kaudu ning vältida või vähendada lepinguosaliste konkurentsiõiguse kohaldamisel lepinguosaliste erimeelsusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) lepinguosaliste „konkurentsiasutus” ja „konkurentsiasutused”–

a)	Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon seoses tema ülesannetega Euroopa Liidu konkurentsiõiguse alusel ning

b)	Šveitsi puhul Šveitsi konkurentsikomisjon, sealhulgas selle sekretariaat;

2) „liikmesriigi pädev asutus”– iga Euroopa Liidu liikmesriigi ametiasutus, kes vastutab konkurentsiõiguse kohaldamise eest. Käesoleva lepingu allakirjutamisel esitab Euroopa Liit selliste asutuste nimekirja Šveitsile. Euroopa Komisjon esitab Šveitsi konkurentsiasutusele uuendatud nimekirja iga kord, kui seda muudetakse,

3) „konkurentsiõigus”–

Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101, 102 ja 105, nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (edaspidi „määrus (EÜ) nr 139/2004”), Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklid 53 ja 54, kui neid kasutatakse koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102, nende rakendusmäärused ja muudatused ning

b)	Šveitsi puhul 6. oktoobri 1995. aasta föderaalakt kartellide ja muude konkurentsipiirangute kohta (edaspidi „Acart”), selle rakendusmäärused ja muudatused;

4) „konkurentsivastane tegevus”– mis tahes tegevus, mis võib olla keelatud ja mille suhtes võivad konkurentsiasutused ühe või mõlema lepinguosalise konkurentsiõiguse alusel kohaldada sanktsioone või muid parandusmeetmeid;

5) „täitetoimingud”– konkurentsiõiguse mis tahes kohaldamine uurimise või menetluse abil, mille viib läbi lepinguosalise konkurentsiasutus;

6) „uurimismenetluse käigus saadud teave”– mis tahes teave, mille lepinguosaline on saanud, kasutades oma ametlikku uurimisõigust, või teave, mis on lepinguosalisele esitatud juriidilise kohustuse kohaselt;

Euroopa Liidu puhul tähendab see teavet, mis on saadud teabenõude kaudu kooskõlas nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) (edaspidi „määrus (EÜ nr 1/2003”) artikliga 18, küsitluse kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikliga 19, komisjoni poolt Euroopa Komisjoni nimel tehtud kontrollimiste kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklitega 20–22 või teavet, mis on saadud määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise tulemusena;

Šveitsi puhul tähendab see teavet, mis on saadud teabenõude kaudu kooskõlas Acarti artikliga 40, küsitluste kaudu kooskõlas Acarti artikli 42 lõikega 1 ja konkurentsiasutuste poolt tehtud kontrollimiste kaudu kooskõlas Acarti artikli 42 lõikega 2, või teavet, mis on saadud ettevõtete koondumiste kontrollimist käsitleva 17. juuni 1996. aasta korralduse kohaldamise tulemusena;

7) „leebema kohtlemise menetluse raames saadud teave”–

a)	Euroopa Liidu puhul teave, mis on saadud vastavalt komisjoni teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, ning

b)	Šveitsi puhul teave, mis on saadud vastavalt Acarti artikli 49a lõikele 2 ja teave, mis on saadud vastavalt ebaseaduslike konkurentsipiirangute puhul sanktsioonide kehtestamist käsitleva 12. märtsi 2004. aasta korralduse artiklitele 8–14;

8) „kokkuleppemenetluse raames saadud teave”–

a)	Euroopa Liidu puhul teave, mis on saadud vastavalt komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 773/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis) (1) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 773/2004”), ning

b)	Šveitsi puhul teave, mis on saadud vastavalt Acarti artiklile 29.

Artikkel 3

Teatised

1. Lepinguosalise konkurentsiasutus teatab kirjalikult teise lepinguosalise konkurentsiasutusele täitetoimingutest, mis teatist edastava lepinguosalise konkurentsiasutuse arvates võivad mõjutada teise lepinguosalise olulisi huve. Kõnealuse artikli kohaseid teatiseid võib koostada elektrooniliselt.

2. Täitetoimingud, mis võivad mõjutada teise lepinguosalise olulisi huve, hõlmavad järgmisi toiminguid:

a)	täitetoimingud, mis käsitlevad muud konkurentsivastast tegevust kui koondumine ja mis on suunatud teise lepinguosalise territooriumil ja seal kehtivate õigusnormide alusel asutatud või korraldatud äriühingu vastu;

b)	täitetoimingud, mis on seotud teguviisiga, mida teine lepinguosaline on arvatavasti soodustanud, nõudnud või heaks kiitnud;

c)	täitetoimingud, mis hõlmavad koondumist, mille puhul tehingu üks osapool või mitu osapoolt on teise lepinguosalise territooriumil ja seal kehtivate õigusnormide alusel asutatud või korraldatud ettevõtja;

d)	täitetoimingud, mis hõlmavad koondumist, mille puhul tehingu ühe või mitme osapoole üle kontrolli omav ettevõtja on teise lepinguosalise territooriumil ja seal kehtivate õigusnormide alusel asutatud või korraldatud ettevõtja;

e)	täitetoimingud, mis on suunatud muu konkurentsivastase tegevuse kui koondumise vastu ja mis leiavad või leidsid aset olulisel osal teise lepinguosalise territooriumist, ning

f)	täitetoimingud, mis hõlmavad õiguskaitsevahendite kasutamist, millega nähakse selgelt ette teatav teguviis või sellise teguviisi keelustamine teise lepinguosalise territooriumil või millega nähakse nimetatud territooriumil asuvate ettevõtjate jaoks ette siduvad kohustused.

3. Lõike 1 kohased teatised koondumiste kohta edastatakse:

a)	Euroopa Liidu puhul menetluse algatamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punktile c ning

b)	Šveitsi puhul menetluse algatamisel vastavalt Acarti artiklile 33.

4. Lõike 1 kohane teatis muu tegevuse kui koondumise kohta edastatakse:

a)	Euroopa Liidu puhul määruse (EÜ) nr 773/2004 artiklis 2 osutatud menetluse algatamisel ning

b)	Šveitsi puhul menetluse algatamisel vastavalt Acarti artiklile 27.

5. Teatises esitatakse eelkõige uurimise osapoolte nimed, uuritav tegevus ja sellega seonduvad turud, asjaomased õigusnormid ja täitetoimingute kuupäev.

Artikkel 4

Täitetoimingute kooskõlastamine

1. Kui mõlema lepinguosalise konkurentsiasutused tegelevad täitetoimingutega omavahel seotud küsimustes, võivad nad oma täitetoiminguid kooskõlastada. Eriti võivad nad kooskõlastada oma kontrollimiste ajastust.

2. Otsustades, kas teatavaid täitetoimingud saab kooskõlastada, peaksid lepinguosaliste konkurentsiasutused arvestama eelkõige järgmisi tegureid:

a)	kooskõlastamise mõju mõlema lepinguosalise konkurentsiasutuse suutlikkusele saavutada oma täitetoimingute eesmärke;

b)	mõlema lepinguosalise konkurentsiasutuse suhtelist suutlikkust saada täitetoimingu läbiviimiseks vajalikku teavet;

c)	võimalust vältida vastuolulisi kohustusi ja nende ettevõtjate asjatut koormamist, kelle suhtes täitetoiminguid kohaldatakse, ning

d)	vahendite tõhusama kasutamise võimalikkust.

3. Kui teise lepinguosalise konkurentsiasutust on kohaselt teavitatud, võib kummagi lepinguosalise konkurentsiasutus igal ajal piirata täitetoimingute kooskõlastamist ja jätkata konkreetset täitetoimingut iseseisvalt.

Artikkel 5

Konfliktide vältimine (traditsioonid)

1. Mõlema lepinguosalise konkurentsiasutused võtavad teise lepinguosalise tähtsaid huve arvesse kõigis oma täitetoimingutes, sealhulgas otsustes, mis puudutavad täitetoimingute algatamist ja ulatust ning sanktsioonide ja muude iga juhtumi puhul taotletavate hüvitamisviiside olemust.

2. Kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutuse kavandatav konkreetne täitetoiming mõjutab teise lepinguosalise olulisi huve, annab täitetoimingut kavandav lepinguosaline oma parima, ilma et see piiraks tema otsustusõigust, et:

a)	edastada teise lepinguosalise konkurentsiasutusele õigeaegne teatis oluliste muudatuste kohta, mis on seotud tema huvidega,

b)	anda teise lepinguosalise konkurentsiasutusele võimalus märkuste esitamiseks ja

c)	võtta arvesse teise lepinguosalise konkurentsiasutuse märkusi, austades täielikult iga lepinguosalise konkurentsiasutuse sõltumatust teha oma otsused ise.

Käesoleva lõike kohaldamine ei piira lepinguosaliste konkurentsiasutuste artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaseid kohustusi.

3. Kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutus leiab, et tema konkurentsiasutuse täitetoimingud võivad negatiivselt mõjutada teise lepinguosalise olulisi huve, annab ta endast parima kõnealuste huvide ühitamisest tulenevate küsimuste kohaseks lahendamiseks. Lisaks muudele asjaoludele, mis võivad olla huvide ühitamise eesmärgil asjakohased, peab asjaomase lepinguosalise konkurentsiasutus võtma arvesse ka järgmisi asjaolusid:

a)	konkurentsivastase tegevuse poolt täitetoiminguid tegeva lepinguosalise olulistele huvidele avaldatava mõju suhtelist tähtsust võrreldes mõjuga teise lepinguosalise olulistele huvidele;

b)	ühe lepinguosalise territooriumil esineva konkurentsivastase teguviisi või tehtavate tehingute suhtelist tähtsust võrreldes teguviisi või tehingutega teise lepinguosalise territooriumil;

c)	mil määral mõjutab see teise lepinguosalise täitetoiminguid samade ettevõtjate suhtes ning

d)	mil määral mõlemad lepinguosalised esitavad ettevõtjate suhtes vastuolulisi nõudeid.

Artikkel 6

Viisakus

1. Kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutus leiab, et teise lepinguosalise territooriumil toimuv konkurentsivastane tegevus mõjutab negatiivselt tema olulisi huve, on tal võimalus teise lepinguosalise konkurentsiasutuselt taotleda kohaste täitetoimingute algatamist või nende laiendamist, võttes arvesse konfliktide vältimise olulisust jurisdiktsiooni käsitlevates küsimustes ja teise lepinguosalise konkurentsiasutuse võimalust teha konkurentsivastase tegevuse puhul tõhusamaid täitetoiminguid.

2. Taotluses peaks olema võimalikult konkreetsed andmed konkurentsivastase tegevuse olemuse ja selle tegeliku või võimaliku mõju kohta selle lepinguosalise olulistele huvidele, kelle konkurentsiasutus on taotluse esitanud, samuti peaks olema märgitud, et on võimalik mis tahes lisateabe andmine ja koostöö, mida taotluse esitanud lepinguosalise konkurentsiasutus suudab pakkuda.

3. Taotluse saanud konkurentsiasutus peab põhjalikult kaaluma taotluses kirjeldatud konkurentsivastase tegevuse suhtes täitetoimingute algatamist või käimasolevate täitetoimingute laiendamist. Taotluse saanud konkurentsiasutus teatab oma otsusest taotluse esitanud konkurentsiasutusele nii kiiresti kui võimalik. Kui täitetoimingud algatatakse või neid laiendatakse, teatab taotluse saanud konkurentsiasutus taotluse esitanud konkurentsiasutusele lõpptulemuse ja võimaluse korral ka olulised vahetulemused.

4. Käesoleva artikli ükski säte ei takista taotluse saanud lepinguosalise konkurentsiasutusel oma konkurentsiõiguse ja kohaldamispõhimõtete alusel kaalutleda, kas seoses taotluses osutatud konkurentsivastase tegevusega viia läbi täitetoiminguid või mitte, ega välista, et taotluse esitanud lepinguosalise konkurentsiasutus taotluse tühistab.

Artikkel 7

Teabevahetus

1. Artiklis 1 sätestatud lepingu eesmärgi täitmiseks võivad lepinguosaliste konkurentsiasutused vastavalt käesolevale artiklile ja artiklitele 8, 9 ja 10 jagada seisukohti ja vahetada teavet nende konkurentsiõiguse kohaldamisega seonduvate küsimuste kohta.

2. Lepinguosaliste konkurentsiasutused võivad arutada mis tahes teavet, sealhulgas uurimismenetluse käigus saadud teavet, kui see on vajalik käesolevas lepingus sätestatud koostöö ja kooskõlastamise jaoks.

3. Lepinguosaliste konkurentsiasutused võivad teineteisele edastada nende valduses olevat teavet, kui teabe esitanud ettevõtja on andnud selleks oma selge kirjaliku nõusoleku. Kui selline teave sisaldab isikuandmeid, võib neid isikuandmeid edastada vaid siis, kui lepinguosaliste konkurentsiasutused uurivad sama või sellega seotud teguviisi või tehingut. Muudel juhtudel kohaldatakse artikli 9 lõiget 3.

4. Lõikes 3 osutatud nõusoleku puudumise korral võib ühe lepinguosalise konkurentsiasutus taotluse alusel edastada teise lepinguosalise konkurentsiasutusele tema valduses olevat uurimismenetluse käigus saadud teavet, et seda kasutada tõendina, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	uurimismenetluse käigus saadud teavet võib edastada vaid juhul, kui mõlemad konkurentsiasutused uurivad sama või sellega seotud teguviisi või tehingutut;

teabetaotlus peab olema koostatud kirjalikult ja sisaldama uurimise või sellega seonduva menetluse sisu ja laadi üldkirjeldust ning asjaomaseid konkreetseid õigusnorme. Taotlus peab samuti sisaldama uurimise või menetlusega hõlmatud ettevõtjaid, kelle identifitseerimisandmed on taotluse esitamise ajal kättesaadavad, ning

c)	taotluse saanud konkurentsiasutus teeb taotluse esitanud konkurentsiasutusega nõu pidades kindlaks, milline tema valduses olev teave on asjakohane ja mida võib edastada.

5. Kumbki konkurentsiasutus ei pea teise konkurentsiasutusega arutama uurimismenetluse käigus saadud teavet ega seda teavet talle edastama, eriti kui see ei ole kooskõlas tema oluliste huvidega või on põhjendamatult koormav.

6. Lepinguosaliste konkurentsiasutused ei aruta ega saada teineteisele teavet, mis on saadud leebema kohtlemise või kokkuleppemenetluse käigus, kui teabe esitanud ettevõtja ei ole selleks andnud selget kirjalikku nõusolekut.

7. Lepinguosaliste konkurentsiasutused ei aruta, taotle ega edasta uurimismenetluse käigus saadud teavet, kui sellise teabe kasutamine täitetoiminguteks on keelatud lepinguosaliste vastavate õigusaktidega tagatud menetlusõiguse ja privileegidega, sealhulgas õigus enda vastu mitte tunnistada ja õigus õigusabi konfidentsiaalsusele.

8. Kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutus saab teada, et käesoleva artikli alusel edastatud mis tahes dokument sisaldab vale teavet, teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise konkurentsiasutust, kes parandab või eemaldab osutatud teabe.

Artikkel 8

Teabe kasutamine

1. Teavet, mida ühe lepinguosalise konkurentsiasutus arutab teise lepinguosalise konkurentsiasutusega või talle käesoleva lepingu alusel edastab, tohib kasutada vaid nimetatud lepinguosalise konkurentsiasutus konkurentsiõiguse kohaldamise eesmärgil.

2. Uurimismenetluse käigus saadud teavet, mida on arutatud teise lepinguosalise konkurentsiasutusega või mis on talle edastatud käesoleva lepingu alusel, tohib kasutada vaid teavet saav asutus oma konkurentsiõiguse kohaldamiseks seoses sama või sellega seotud teguviisi või tehinguga.

3. Artikli 7 lõike 4 kohaselt edastatud teavet tohib kasutada vaid teavet saav konkurentsiasutus taotluses kindlaksmääratud eesmärgil.

4. Käesoleva lepingu alusel arutatud või edastatud teavet ei tohi kasutada füüsiliste isikute suhtes sanktsioonide kehtestamiseks.

5. Ühe lepinguosalise konkurentsiasutus võib nõuda, et käesoleva lepingu alusel esitatud teavet kasutatakse tema määratud tingimustel. Teavet saav konkurentsiasutus ei kasuta seda teavet ilma teavet edastava konkurentsiasutuse eelneva nõusolekuta viisil, mis ei vasta neile tingimustele.

Artikkel 9

Teabe kaitse ja konfidentsiaalsus

1. Lepinguosaliste konkurentsiasutused hoiavad taotluse tegemise ja taotluse saamise konfidentsiaalsena. Käesoleva lepingu alusel saadud teavet hoiab teavet saav konkurentsiasutus konfidentsiaalsena kooskõlas oma vastavate õigusaktidega. Kumbki konkurentsiasutus ei rahulda eelkõige taotlusi, milles kolmandad isikud või muud asutused taotlevad saadud teabe avaldamist. See ei takista sellise teabe avaldamist järgmistel eesmärkidel:

a)	kohtuotsuse tegemine seoses ühe lepinguosalise konkurentsiõiguse kohaldamisega;

b)	avaldamine ettevõtjatele, kelle suhtes on algatatud uurimine või lepinguosaliste konkurentsiõiguse kohane menetlus ja kelle vastu sellist teavet võib kasutada, kui selline avaldamine on ette nähtud teavet saava lepinguosalise õigusega;

c)	avaldamine kohtule edasikaebamise menetlustes;

d)	avaldamine juhul kui ja niivõrd kui see on vältimatu dokumentidele ligipääsuõiguse kasutamiseks lepinguosalise õigusaktide alusel.

Sellistel juhtudel peab teavet saav konkurentsiasutus tagama, et ärisaladuste kaitse oleks täielikult tagatud.

2. Kui ühe lepinguosalise konkurentsiasutus saab teada, et vaatamata tema jõupingutustele on teavet kogemata kasutatud või avaldatud viisil, mis on vastuolus käesoleva artikli sätetega, teavitab ta sellest viivitamata teise lepinguosalise konkurentsiasutust. Lepinguosalised konsulteerivad kohe, et võtta meetmeid sellisest kasutamisest või avaldamisest tuleneva mis tahes kahju minimeerimiseks ja sellise olukorra kordumise vältimiseks.

3. Lepinguosalised tagavad isikuandmete kaitse kooskõlas oma vastavate õigusaktidega.

Artikkel 10

Liikmesriikide konkurentsiasutuste ja EFTA järelevalveameti teavitamine

1. Euroopa Komisjon, toimides liidu konkurentsiõiguse või muude konkurentsiga seonduvate rahvusvaheliste sätete alusel:

a)	võib teavitada liikmesriigi pädevaid asutusi, kelle olulisi huve talle saadetud Šveitsi konkurentsiasutuse artikli 3 kohased teatised mõjutavad;

b)	võib teavitada liikmesriigi pädevaid asutusi igasugusest täitetoimingutega seotud koostööst ja kooskõlastamisest;

c)	võib liikmesriikide pädevatele asutustele avaldada vaid Šveitsi konkurentsiasutuse poolt käesoleva lepingu artikli 7 kohaselt edastatud teavet oma teatamiskohustuse täitmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 11 ja 14 ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 19 ning

d)	võib EFTA järelevalveametile avaldada vaid Šveitsi konkurentsiasutuse poolt käesoleva lepingu artikli 7 kohaselt edastatud teavet oma teatamiskohustuse täitmiseks vastavalt EMP lepingu protokolli nr 23 (mis käsitleb järelevalveasutuste vahelist koostööd) artiklitele 6 ja 7.

2. Liikmesriigi pädevatele asutustele ja EFTA järelevalveametile lõike 1 alusel edastatud teavet, mis ei ole üldsusele kättesaadav, ei kasutata muul kui Euroopa Komisjoni poolt liidu konkurentsiõiguse kohaldamise eesmärgil ning sellist teavet ei avaldata.

Artikkel 11

Konsulteerimine

1. Lepinguosalised konsulteerivad kummagi lepinguosalise taotlusel teineteisega lepingu rakendamisel esilekerkivates küsimustes. Kummagi lepinguosalise taotlusel vaatavad lepinguosalised käesoleva lepingu toimimise üle ja uurivad võimalusi koostöö edasiseks arendamiseks.

2. Lepinguosalised teavitavad teineteist niipea kui võimalik oma konkurentsiõiguse mis tahes muudatustest, samuti muudesse õigusnormidesse ning oma konkurentsiasutuste kohaldamispraktikasse tehtud mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu toimimist. Kummagi lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised, et hinnata sellise muudatuse või muutuse erimõju lepingu jaoks ja eelkõige välja selgitada, kas käesolevat lepingut tuleks vastavalt artikli 14 lõikele 2 muuta.

3. Lepinguosaliste konkurentsiasutused kohtuvad sobival tasandil ühe konkurentsiasutuse taotlusel. Kõnealustel kohtumistel võivad nad:

a)	teavitada teineteist oma hetkel tehtavatest täitetoimingutest ja prioriteetidest seoses kummagi lepinguosalise konkurentsiõigusega;

b)	vahetada seisukohti ühist huvi pakkuvate majandussektorite kohta;

c)	arutada vastastikust huvi pakkuvaid poliitikaküsimusi ning

d)	arutada muid vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise konkurentsiõiguse kohaldamisega.

Artikkel 12

Suhtlus

1. Kui lepinguosalised või nende konkurentsiasutused ei ole kokku leppinud teisiti, toimub suhtlus käesoleva lepingu alusel inglise keeles.

2. Kummagi lepinguosalise konkurentsiasutus määrab kontaktpunkti, et lihtsustada lepinguosaliste vahelist suhtlust käesoleva lepingu rakendamist käsitlevates küsimustes.

Artikkel 13

Kehtivad õigusaktid

Käesolevas lepingus sätestatu ei piira lepinguosaliste konkurentsiõiguse väljatöötamist ega kohaldamist.

Artikkel 14

Jõustumine, muutmine ja lõpetamine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma sisemenetluste kohaselt. Lepinguosalised teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest. Käesolev leping jõustub viimase heakskiitmisteate kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

2. Lepinguosalised võivad kokku leppida lepingu mis tahes muutmises. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, jõustuvad muudatused käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korra kohaselt.

3. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada mis tahes ajal, andes sellest teisele lepinguosalisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teada. Sellisel juhul kaotab käesolev leping kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

(1) Kooskõlas Lissaboni lepingu artikliga 5 nummerdati Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 81 ja 82 ümber Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliteks 101 ja 102.