12.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/3


Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline

LEPING,

mis käsitleb Norra Kuningriigi Euroopa varjupaigaküsimuste tugiametis osalemise üksikasju

EUROOPA LIIT (edaspidi „EL”)

ühelt poolt ning

NORRA KUNINGRIIK (edaspidi „Norra”)

teiselt poolt,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (1) (edaspidi „määrus”) artikli 49 lõiget 1

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

1)

Määruses on sätestatud, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi„tugiamet”) eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel nad on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldavad neid, eelkõige Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits (edaspidi „assotsieerunud riigid”).

2)

Norra on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel ta on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldab neid, eelkõige Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Osalemise ulatus

Norra osaleb täielikult tugiameti töös ja tal on õigus saada tugiametilt määruse kohast toetust vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Haldusnõukogu

Norra osaleb tugiameti haldusnõukogus hääleõiguseta vaatlejana.

Artikkel 3

Rahaline toetus

1.   Norra toetab tugiametit rahaliselt igal aastal summas, mis arvutatakse vastavalt Norra sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalule kõigi osalevate riikide SKPst vastavalt lisas sätestatud meetodile.

2.   Lõikes 1 osutatud rahalist toetust arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumisele või artikli 13 lõike 3 kohase ajutise kohaldamise algusele järgnevast kuupäevast. Esimest rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mis on jäänud aasta lõpuni pärast käesoleva lepingu jõustumist või ajutise kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 4

Isikuandmete kaitse

1.   Käesoleva lepingu kohaldamisel töötleb Norra isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

2.   Käesoleva lepingu puhul kohaldab tugiamet isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (4).

3.   Norra peab tugiameti valduses olevate dokumentide puhul täitma konfidentsiaalsuseeskirju, mis on sätestatud haldusnõukogu kodukorras.

Artikkel 5

Õiguslik staatus

Tugiamet on Norra õiguse kohaselt juriidiline isik ning tal on Norras kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis Norra õiguse kohaselt juriidilistele isikutele antakse. Tugiamet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 6

Vastutus

Tugiameti vastutus on reguleeritud määruse artikli 45 lõigetega 1, 3 ja 5.

Artikkel 7

Euroopa Liidu Kohus

Norra tunnustab vastavalt määruse artikli 45 lõigetele 2 ja 4 tugiameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu pädevuse alla.

Artikkel 8

Tugiameti personal

1.   Vastavalt määruse artikli 38 lõikele 1 ja artikli 49 lõikele 1 kohaldatakse Norra kodanike suhtes, kes on tööle võetud tugiametisse, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, ELi institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju ning tugiameti poolt määruse artikli 38 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmeid.

2.   Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib tugiameti tegevdirektor võtta Norra täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel vastavalt tugiameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.

3.   Määruse artikli 38 lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis Norra kodanike suhtes.

4.   Norra kodanikke ei tohi siiski määrata tugiameti tegevdirektori ametikohale.

Artikkel 9

Privileegid ja immuniteedid

Norra kohaldab tugiameti ja selle töötajate suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, (5) samuti kõnealuse protokolli kohaselt vastu võetud mis tahes eeskirju, mis on seotud tugiameti personaliküsimustega.

Artikkel 10

Pettuste vastu võitlemine

Kohaldatakse määruse artikliga 44 ette nähtud sätteid ning Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.

Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Riksrevisjonenile aegsasti mis tahes kavatsusest teostada kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Norra ametiasutuste soovil teha ühiselt koos Riksrevisjoneniga.

Artikkel 11

Komitee

1.   Euroopa Komisjoni ja Norra esindajatest koosnev komitee jälgib käesoleva lepingu nõuetekohast rakendamist ning tagab asjaomase teabe ja seisukohtade pideva vahetuse. Praktilistel kaalutlustel tuleb komitee kokku ühiselt koos vastavate komiteedega, mis on loodud teiste assotsieerunud riikidega, kes osalevad määruse artikli 49 lõike 1 alusel. Komitee tuleb kokku Norra või Euroopa Komisjoni nõudmisel. Tugiameti haldusnõukogu teavitatakse komitee tööst.

2.   Teavet kavandatavate ELi õigusaktide kohta, mis otseselt mõjutavad või muudavad määrust või mis võivad mõjutada käesoleva lepingu artiklis 3 sätestatud rahalist toetust, jagatakse ning arutatakse komitees.

Artikkel 12

Lisa

Käesoleva lepingu lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

Jõustumine

1.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

3.   Kuni lepingu sõlmimiseni võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel teatada, et lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allakirjutamisele järgnevast päevast.

Artikkel 14

Lõpetamine ja kehtivusaeg

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist komitees käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

3.   Käesolev leping lõpetatakse juhul, kui lõpetatakse Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud leping liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

4.   Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, norra, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на деветнадесети март две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el diecinueve de marzo de dos mil catorce.

V Bruselu dne devatenáctého března dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den nittende marts to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am neunzehnten März zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta märtsikuu üheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εννέα Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the nineteenth day of March in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le dix neuf mars deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu devetnaestog ožujka dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì diciannove marzo duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada deviņpadsmitajā martā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų kovo devynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év március havának tizenkilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-dsatax-il jum ta’ Marzu tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de negentiende maart tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dziewiętnastego marca roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em dezanove de março de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la nouăsprezece martie două mii paisprezece.

V Bruseli devätnásteho marca dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne devetnajstega marca leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenätoista päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den nittonde mars tjugohundrafjorton.

Utferdiget i Brussel den nittende mars to tusen og fjorten.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Den europeiske union

Image

За Кралство Норвегия

Por el Reino de Noruega

Za Norské královstvi

For Kongeriget Norge

Für das Königreich Norwegen

Norra Kuningriigi nimel

Για το Βασίλειο της Νορβηγίας

For the Kingdom of Norway

Pour le Royaume de Norvège

Za Kraljevinu Norvešku

Per il Regno di Norvegia

Norvēģijas Karalistes vārdā –

Norvegijos Karalystės vardu

A Norvég Királyság részéről

Ghar-Renju tan-Norveġja

Voor het Koninkrijk Noorwegen

W imieniu Królestwa Norwegii

Pelo Reino da Noruega

Pentru Regatul Norvegiei

Za Nórske kráľovstvo

Za Kraljevino Norveško

Norjan kuningaskunnan puolesta

För Konungariket Norge

For Kongeriket Norge

Image


(1)  ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(2)  ELT L 93, 3.4.2001, lk 40.

(3)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(5)  ELT C 83, 30.3.2010, lk 266.


LISA

TOETUSE ARVUTAMISE VALEM

1.

Määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohane Norra rahaline toetus tugiametile arvutatakse järgmiselt.

 

Norra sisemajanduse koguprodukti (SKP) kõige ajakohasemad iga aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi tugiametis osalevate riikide sama aasta seisuga SKP andmete summaga. Saadud protsendimäära kohaldatakse asjaomaseks aastaks tugiameti jaoks ette nähtud, määruse artikli 33 lõike 3 punktis a määratletud tulude osa suhtes, et arvutada Norra antava rahalise toetuse summa.

2.

Rahaline toetus makstakse eurodes.

3.

Norra maksab oma rahalise toetuse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist. Mis tahes viivitusega Norra makse tegemisel kaasneb kohustus tasuda viivist maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

4.

Norra antavat rahalist toetust kohandatakse vastavalt käesolevale lisale, kui määruse artikli 33 lõike 3 punkti a kohast ELi üldeelarvesse kantud ELi antavat rahalist toetust suurendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1) artiklitele 26, 27 või 41. Sel juhul tuleb kohandamise tulemusel tekkinud vahe maksta 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist.

5.

Juhul kui aastaga N seotud maksete assigneeringuid, mille tugiamet on saanud ELilt vastavalt määruse artikli 33 lõike 3 punktile a, ei ole ära kasutatud hiljemalt aasta N 31. detsembril, või kui tugiameti aasta N eelarvet on vähendatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitele 26, 27 või 41, kantakse kasutamata või vähendatud maksete assigneeringute osa, mis vastab Norra antava toetuse osakaalule, üle tugiameti aasta N+1 eelarvesse. Norra antavat rahalist toetust tugiameti aasta N+1 eelarvesse vähendatakse vastavalt.


(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.