millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi vahelises kalandussektorit käsitleva partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

1. Alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast on kolmeaastaseks ajavahemikuks kehtestatud lepingu artiklite 5 ja 6 kohaselt eraldatud kalapüügivõimalused, et püüda pika rändega liike (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või Gaboni õigusaktidega kaitstud või keelustatud liigid.

2. Alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast loetakse kalapüügivõimaluste alla kuuluvaks kalastustegevuseks püügid, mida teostavad:

Käesolevat lõiget kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 5 ja 6 esitatud tingimustel.

3. Välismaistele kalalaevadele on eraldatud juurdepääs Gaboni kalapüügipiirkonna kalavarudele, kui on olemas väljapüügi ülejäägid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni artikli 62 tähenduses ja võttes arvesse Gaboni riikliku kalalaevastiku kalapüügivõimsust.

4. Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad laevad Gaboni kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle 1. lisas sätestatud tingimustel väljastatud kalapüügiluba.

1. Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 1 350 000 eurot aastas.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 7 ja 9 kohaselt.

4. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse Euroopa Liidu laevade juurdepääsu eest Gaboni kalavarudele maksab Euroopa Liit esimesel aastal hiljemalt kolm (3) kuud pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel protokollile allakirjutamise kuupäeva aastapäeval.

5. Lepinguosalised on nõustunud parandama korrapärast järelevalvet ELi laevade püügi üle Gaboni vetes. Selleks analüüsib EL korrapäraselt kogu püügihooaja vältel Gaboni kalapüügipiirkonnas kala püüdvate ELi kalalaevade väljapüügi ja püügikoormuse andmeid. EL hoiab Gabonit analüüside tulemustega jooksvalt kursis. Et hallata viitetonnaaži võimaliku ületamise juhte, teavitab EL oma liikmesriike ja Gabonit kohe kui kogu Gaboni kalapüügipiirkonnas registreeritud väljapüük on jõudnud 80 %ni viitetonnaažist, milleks on kehtestatud 20 000 tonni.

6. Niipea kui väljapüügi üldkogus on jõudnud 80 %ni viitetonnaažist, kutsutakse kokku ühiskomitee koosolek, et määrata kindlaks võimaliku ülepüügi eest Gabonile makstava täiendava tasu üksikasjad.

7. Kooskõlas käesoleva artikli 2 lõike 6 sätetega, kui Euroopa Liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

8. Lõike 2 punktis a kehtestatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Gaboni ametiasutuste pädevusse.

9. Rahaline toetus kantakse Gaboni riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab igal aastal Gaboni ametiasutus.

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Gaboni kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki lähtuvalt kalavarusid ja mere ökosüsteeme säästva majandamise põhimõtetest.

2. Alates käesoleva protokolli jõustumisest ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Gabon lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas vastavalt Gaboni riiklikule strateegiale kalandussektoris ja Euroopa Komisjoni tegevuspõhimõtetele, samuti lepivad nad kokku üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige

3. Summade eraldamine põhineb lepinguosaliste üksmeelsel otsusel ühiskomitees nende eesmärkide kindlaksmääramisel, mida tuleb kooskõlas Gaboni kalandussektori strateegilise kavaga ja elluviidava kava oodatava mõju hinnangust lähtuvalt ellu viia.

4. Protokolli kohaldamise esimesel aastal edastab Gabon teabe rahalise toetuse kalandussektorile eraldamise kohta ELile või kiidab selle heaks ühiskomisjon.

5. Igal aastal esitab Gabon ülevaate selle kohta, kuidas on sektorile ettenähtud toetussummast rahastatud projektid edenenud ning ühiskomisjon vaatab selle tulemusi kirjeldava aastaaruande vormis läbi. Enne protokolli kehtivusaja lõppemist koostab Gabon ka lõpparuande.

6. Kalandussektorile ettenähtud eritoetust makstakse jao kaupa, lähtuvalt valdkondliku toetuse rakendamise tulemuste analüüsi alusel kujundatud seisukohast ja vajadustest.

7. Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Gaboni vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise ning kalavarusid ja mere ökosüsteeme säästva majandamise põhimõtetest.

2. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul teevad Euroopa Liit ja Gabon koostööd, et jälgida Gaboni kalapüügipiirkonna kalavarude seisundit ning aidata kaasa püügipiirkondade majandamisele.

3. Lepinguosalised järgivad Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) soovitusi ja resolutsioone ning kohustuvad edendama koostööd kalavarude vastutustundliku majandamise valdkonnas.

4. Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 4, toetudes Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest konsulteerivad lepinguosalised omavahel lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees, et võtta meetmeid, millega tagada eelkõige Euroopa Liidu laevade püügitegevusega seoses käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude jätkusuutlik majandamine.

5. Vastavalt lepingu artikli 4 lõikes 2 ettenähtule võib vajaduse korral ühe lepinguosalise soovil kutsuda kokku mõlema lepinguosalise teadlastest koosneva nõupidamise. Vajaduse korral võib kõnealusel nõupidamisel osalejate ringi laiendada, kutsudes sinna kolmandate riikide teaduseksperte, samuti vaatlejaid, huvirühmade esindajaid või piirkondlike organisatsioonide ja rahvusvaheliste kalanduskorralduslike organisatsioonide esindajaid.

1. Lepinguosalised võivad võtta ühiskomitee raames vastu käesoleva protokolli artiklites 1 ja 2 osutatud meetmed kalapüügivõimaluste läbivaatamise kohta. Sel juhul kohandatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

2. Kui tegemist on püügiliikidega, mida kehtiva protokolliga ei ole ette nähtud, võivad lepinguosalised lepingu artikli 6 teise lõike kohaselt lisada protokolli uued kalapüügivõimalused, mis põhinevad parimatel teaduslikel soovitustel, mille on kinnitanud ühine sõltumatu teaduskomitee ja vastu võtnud ühiskomitee.

1. Gaboni taotlusel võib Gaboni valitsus teha konkreetse kalapüügi puhul Euroopa Liidule üleskutse kaaluda mõlema lepinguosalise teadlaste ning ICCATi või pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni teadlaste otsese järelevalve all katsepüügi võimalust.

2. Lepinguosalised edendavad katsepüüki Gaboni kalapüügipiirkonnas. Sel eesmärgil ja Gaboni taotlusel peavad lepinguosalised nõu ja määravad igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud vajalikud asjakohased tingimused. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt käesoleva protokolli kohaselt asutatud teaduskomitee kehtestatud tingimustele.

3. Katsepüügiload antakse välja kuni kaheteistkümneks (12) kuuks. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüügi kampaaniad on andnud lootustandvaid tulemusi, võib valitsus anda Euroopa Liidu laevadele uute liikide püügivõimalused kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Sel juhul suurendatakse protokolli artikli 2 lõikega 1 ette nähtud rahalist toetust.

4. Käesoleva protokolli kohaselt katsepüüki teostavate laevade pardal peab viibima lisas sätestatud tingimustel vaatleja.

1. Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmist võib läbi vaadata või peatada pärast lepinguosaliste nõupidamisi, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:

2. Lõikes 1 osutatud olukorra esinemisel püügitegevus peatatakse. Maksmise läbivaatamine või peatamine ei mõjuta seda rahalist toetust, mida tuleb maksta enne peatamise otsust toimunud kalapüügi eest.

3. Artikli 3 lõikega 4 ette nähtud hindamise tulemusel võib Euroopa Liit käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisumma maksmise läbi vaadata või osaliselt või täielikult peatada, kui valdkondliku toetuse kava eesmärke ei võeta arvesse ja kui kõnealust rahalist toetust ei kasutata sihipäraselt.

4. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste konsultatsioone ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui see on põhjendatud lõikes 2 osutatud vahendite kasutamise tulemustega. Siiski ei tohi artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse erisummat maksta kauem kui kuus kuud pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vahelist erimeelsust ei õnnestu lahendada ühiskomitees toimuvate konsultatsioonide käigus.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised omavahelistele erimeelsustele lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

5. Protokolli reaalse peatamise korral on Euroopa Liidu laevad kohustatud 24 tunni jooksul Gaboni kalapüügipiirkonnast lahkuma.

1. Euroopa Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Gaboni kalapüügipiirkonnas kohaldatakse Gaboni kehtivaid seaduseid ja õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisadega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Gaboni ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalanduspoliitikaga seotud olulisematest muutustest ja kalandusalastest uutest õigusaktidest enne nende jõustumist.

3. Kui uute sätete ning lõikes 2 osutatud Gaboni riiklike õigusaktide ning käesoleva protokolli ja selle lisadega ette nähtud sätete vahel tekib vasturääkivusi, kutsutakse viivitamata kokku ühiskomitee, kes peab selgitama viivitamata välja need sätted, mis on otseselt Euroopa Liidu laevade kalapüügitegevusega seotud.

1. Gaboni Vabariik ja Euroopa Liit kohustuvad võtma võimalikult kiiresti kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektroonilisel teel.

2. Pärast seda, kui käesoleva protokolli lisa I peatükis kindlaksmääratud pädevad ametiasutused on dokumendi heaks kiitnud, käsitatakse selle elektroonilist vormi igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3. Kui süsteem ei toimi, teavitavad Gabon ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Gaboni Vabariik ja Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

Vastavalt ICCATi asjaomastele sätetele seisavad lepinguosalised hea, et avalikkusele edastatakse Gaboni vetes toimuva püügitegevuse kohta üksnes heakskiidetud andmeid. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve puhul.

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse kolme (3) aasta jooksul alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast vastavalt artiklile 14.

1. Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kolm kuud enne asjaomase lõpetamise jõustumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega avatakse lepinguosaliste vahelised konsultatsioonid.

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse ajutiselt alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED GABONI KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Gaboni all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

—	ELi puhul: Euroopa Komisjon, asjakohasel juhul Gabonis asuva ELi delegatsiooni vahendusel;

—	Gaboni puhul: kalandusministeerium.

2. Gaboni kalapüügipiirkond

Euroopa Liidu laevad võivad allpool osutatud punktis 3 ettenähtud tingimustel püüda kala Gaboni kalapüügipiirkonna piires, kaugemal kui 12 meremiili lähtejoontest.

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Gabon ELile oma kalapüügipiirkonna ja kõigi selle piires asuvate kalapüügiks keelatud piirkondade lähtejoonte geograafilised koordinaadid.

3. Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Piirkondades, mis piirnevad naftauurimis- ja -puurimispiirkondadega, on mis tahes navigatsioon keelatud. Euroopa Liidu laevad seisavad hea selle eest, et ükski nende peibutuspüügivahend (transponderiga) ei satu kõnealustesse piirkondadesse ega lähtejoonest kehtestatud 12 meremiili suurusele alale.

Vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele kuuluvad püügikeelupiirkondade alla rahvuspargid, kaitstud merealad ning kalade paljunemispiirkonnad.

Gaboni Vabariigi kalanduse eest vastutav ministeerium teatab nende piirkondade piirid laevaomanikele kalapüügiloa väljastamisel.

Piirkondadest, kus navigatsioon ja kalapüük on keelatud, samuti nende piirkondade piiride muutustest teavitatakse ELi hiljemalt kaks kuud enne navigatsiooni- ja püügikeelu kehtestamist.

4. Keelustatud tegevused

Abilaevade kasutamine on Gaboni kalapüügipiirkonnas keelatud.

5. Kohaliku agendi määramine

Iga Gaboni sadamas lossida soovivat ELi laeva peab esindama Gabonis asuv agent.

6. Pangakonto

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Gabon ELile selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le lepingu raames ELi laevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „litsents” samaväärseks mõistega „kalapüügiluba” vastavalt selle määratlusele Euroopa Liidu õigusaktides.

1. Püügiloa saamise eeltingimus – laeva abikõlblikkus

Lepingu artiklis 6 osutatud püügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud kohustused seoses lepingu raames toimuva kalapüügiga Gabonis on täidetud. Iga laev, kes soovib käesoleva protokolli raames kala püüda, peab olema ühtlasi kantud ICCATi kalalaevaregistrisse.

2. Püügiloa taotlus

EL esitab Gabonile taotluse püügiloa saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 15 päeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks käesoleva lisa 1. liites olevat vormi. Iga kehtiva protokolli raames esitatud esimese püügiloa taotluse korral või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud:

i.	maksekinnitus taotletava püügiloa kehtivusperioodi eest nõutava kindlaksmääratud loatasu kohta,

ii.	laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent;

iii.	hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm x 10 cm;

iv.	VMSi transponderi andmed ja lepingu raames eraldi nõutud mis tahes muu dokument.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus loatasu maksmise kohta.

3. Loatasu ja riiklik tasu

1.	Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Aastaste loatasude summa on tuunipüügiseinerite ja ritvõngedega tuunipüügilaevade puhul järgmine:

—	protokolli kohaldamise esimesel aastal: 55 eurot Gaboni vetes püütud tonni kohta;

—	teisel ja kolmandal aastal: 65 eurot püütud tonni kohta.

Püügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmine kindlasummaline riiklik tasu:

—	tuunipüügiseinerite ja ritvõngedega tuunipüügilaevade eest 13 750 eurot aastas protokolli kehtivusaja jooksul.

4. Kalapüügiluba taotlenud laevade ajutine nimekiri

Pärast kalapüügiloa taotluste kättesaamist koostab Gabon viivitamata ajutise nimekirja iga kategooria all kalapüügiluba taotlenud laevadest. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Gabon anda ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

5. Kalapüügiloa väljaandmine

Gabon annab kalapüügiloa laevaomanikule välja 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse täieliku toimiku kättesaamist.

Kui protokolli kehtivusaja jooksul püügiluba uuendatakse, peab uus kalapüügiluba sisaldama selget viidet esmasele kalapüügiloale.

EL edastab kalapüügiloa laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Gabon anda kalapüügiloa otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

6. Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljaandmist koostab Gabon viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Gaboni kalapüügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile ning see asendab eespool osutatud ajutist nimekirja.

7. Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning neid võib pikendada.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana

i)	protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii)	seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii)	protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni;

iv)	protokolli esimesel ja viimasel aastal arvutatakse loatasu ettemakse pro rata temporis põhimõttel.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

Üleandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Gabonis asendamist vajava kalapüügiloa ja Gabon annab võimalikult kiiresti välja asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja võimalikult kiiresti siis, kui asendamist vajav kalapüügiluba tagastatakse. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava kalapüügiloa tagastamise päeval.

8. Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Kalapüügiluba või selle puudumisel loa koopia, mille kehtivusaeg on 45 päeva alates väljaandmise päevast, peab olema pidavalt laeva pardal.

Samas on laevadel siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest eespool olevas punktis 4 osutatud ajutisse nimekirja. Nende laevade pardal peab kuni kalapüügiloa väljastamiseni olema ajutise nimekirja koopia.

Gabon ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja võimalikult kiiresti. Uus nimekiri edastatakse kohe riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

III PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Kalapüügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites olevas teabelehes.

Laevad järgivad kõiki Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi või Gaboni õigusaktide vastavaid sätteid.

Püügi puhul Gaboni kalapüügipiirkonnas, välja arvatud naturaalse peibutuspüügivahendiga püük, tuleb püügi abivahendite kasutamist, mis muudab pika rändega liikide käitumist ja soodustab eelkõige nende koondumist püügi abivahendite lähedusse või alla, piirata ökoloogilise kunstliku peibutuspüügivahendiga, mille toimimine, ehitus ja kasutamine võimaldab hoida ära olukorra, kus abilaevade kaaspüügina satuvad võrku vaalalised, haid või kilpkonnad. Abivahendid peavad olema valmistatud biolagunevast materjalist. Naturaalsete peibutuspüügivahendite levikut ja nende kasutamist reguleerib Euroopa Liit, võttes vastu ICCATi vastuvõetud sätetele vastava tegevuskava.

IV PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1. Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab prantsuse keeles püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud käesoleva lisa 3. liites.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Gaboni kalapüügipiirkonnas.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi.

Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikus registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2. Püügiaruanded

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Gabonile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Gaboni kalapüügipiirkonnas.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)	Gaboni sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Gaboni kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

ii)

kui Gaboni kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Gaboni sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Gaboni püügipiirkonnast lahkumist

a)	Gabonisse posti teel,

b)	faksi teel Gaboni poolt edastatud numbrile,

c)	või e-postiga.

Mõlemad lepinguosalised teevad kõik, et luua edastamistegevuse kiirendamiseks püügiaruannete süsteem, mis võimaldab edastada kõiki andmeid elektroonilisel teel.

Niipea kui on võimalik edastada püügiaruandeid elektroonilisel teel, saadab kapten püügipäevikud Gaboni osutatud elektronposti aadressile. Gabon saadab viivitamata elektronposti teel vastu kättesaamisteate.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia Gabonis asuvale ELi delegatsioonile. Tuunipüügiseinerite ja ritvõngedega tuunipüügilaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka Gaboni instituudile l’Institut de Recherche Agricole et Forestière (IRAF) ja ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)	Institut de recherche pour le développement (IRD),

ii)	Instituto Español de Oceanografia (IEO),

iii)	Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).

Kui laev pöördub oma püügiloa kehtivusajal Gaboni kalapüügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus püügiaruanne.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Gabon peatada asjaomase laeva püügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riigisiseste õigusaktide asjaomaste sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Gabon püügiloa uuendamisest keelduda. Gabon teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

3. Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et toimuks üleminek elektroonilisele püügiaruannete süsteemile, mis põhineb 6. liites kehtestatud tehnilistel nõuetel. Lepinguosalised kehtestavad ühiselt kõnealuse ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks võimalikult kiiresti kasutamisvalmis. Niipea, kui ülemineku tingimused on täidetud, teavitab Gabon sellest ELi. Alates kõnealuse teabe edastamise kuupäevast lepivad lepinguosalised kokku kahekuulise tähtaja, mille jooksul viia süsteem täielikku kasutusvalmidusse.

4. Tuunipüügiseinerite ja ritvõngedega tuunipüügilaevade loatasude arvestus

Kuni punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi kasutusele võtmiseni määrab EL, võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, iga tuunipüügiseineri ja ritvõngedega tuunipüügilaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

EL edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Gabonile ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. juulit.

Alates punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi tegelikust kasutuselevõtust määrab EL lipuriigi kalapüügiseirekeskuses arhiveeritud püügipäevikute alusel iga tuunipüügiseineri ja ritvõngedega tuunipüügilaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

EL edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Gabonile ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. märtsi.

Mõlemal juhul ja kui edastamiskuupäevast on möödunud 30 päeva, on Gabonil õigus esitada põhjenduste olemasolul lõpliku arvestuse kohta vastuväide. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Gabon ei ole 30 päeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Väljapüütud koguste lõpliku arvestuse teatamise kuupäeval edastab EL Gabonile ka ELi kalalaevade väljapüügi ja püügikoormuse andmete ülevaate, mis peab vastama nende peibutuspüügivahendiga kalapüügitegevusele Gaboni kalapüügipiirkonnas ning olema kooskõlas ICCATi poolt vastu võetud meetmete ja kohustustega, eelkõige soovitusega 11/01.

V PEATÜKK

LOSSIMINE

1. Lossimistegevus

Gaboni kalapüügipiirkonnas püütud saaki lossida sooviva ELi laeva kapten peab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist teatama Gabonile:

a)	lossida sooviva kalapüügilaeva nime;

b)	lossimissadama;

c)	lossimise kuupäeva ja kellaaja;

d)	iga lossitava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna).

Laevad peavad Gaboni sadamates lossima ka kogu oma Gaboni kalapüügipiirkonnas püütud kaaspüügi.

Lossimine peab toimuma Gaboni selleks ettenähtud sadama vetes. Ümberlaadimine on keelatud.

Kui kõnealuseid sätteid ei täideta, rakendatakse Gaboni kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

2. Lossimise stimuleerimine

a) Tuuniseinerid

Kui tuuni töötlemisstruktuurid ja vastavad sadamastruktuurid on Gabonis töökorras, kohustuvad laevaomanikud, võttes arvesse tootmisüksuse töötajate vajadusi, lossima vähemalt 30 % oma väljapüügist Gaboni vetes. Kohaliku turu varustamiseks lossivad tuunipüügilaevad kõnealuste lossimiste ajal ka 100 % oma pardalolevast kaaspüügist. Gabonis toimuv lossimine peab toimuma turuhinnaga. Juhul kui tootmisüksus on alavarustatud, kutsuvad lepinguosalised lahenduse leidmiseks kokku ühiskomitee.

b) Ritvõngedega tuunipüügilaevad

Kohaliku turu varustamiseks kohustuvad laevaomanikud lossima 100 % oma väljapüügist Gaboni vetes.

c) Eespool osutatud lõike 2 alapunkti a sätteid kohaldatakse tingimusel, et Gabon teatab oma asjaomaste taristute tegelikust toimimisest ja pärast seda, kui ühiskomitee on olukorraga tutvunud.

VI PEATÜKK

KONTROLL

1. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiluba omava ELi laeva Gaboni kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Gabonit teavitada kuus (6) tundi enne sisenemist või lahkumist.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

i)	kuupäeva, kellaaja ja ettenähtud piiriületuspunkti;

ii)	iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)	toodete esitusviisi.

Teatatakse elektroonilisel teel või selle puudumisel faksi või raadio teel Gaboni edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Gabon saadab viivitamata elektronposti teel vastu kättesaamisteate. Gabon teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Gaboni kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse ebaseadusliku püügiga tegeleva laevana.

2. Inspekteerimine merel

Püügiluba omavate ELi laevade inspekteerimist merel Gaboni kalapüügipiirkonnas teostavad Gaboni laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardale tulekut teavitavad Gaboni inspektorid ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama.

Gaboni inspektorid jäävad ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Gabon võib lubada ELil osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

ELi laeva kapten aitab Gaboni inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Gaboni inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruandele kirjutavad alla aruende koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud”. Gaboni inspektorid edastavad enne laevalt lahkumist inspekteerimisaruande ühe koopia ELi laeva kaptenile. Gabon edastab inspekteerimisaruande koopia ELile 8 päeva jooksul pärast inspekteerimist.

3. Inspekteerimine sadamas

Gaboni kalapüügipiirkonnas püütud saaki Gaboni sadamas lossiva ELi laeva inspekteerimist sadamas teostavad volitatud inspektorid.

Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama. Gaboni inspektorid jäävad ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle lossimisele ja lastile.

Gabon võib lubada ELil osaleda sadamas teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

ELi laeva kapten lubab Gaboni inspektoritel oma tööülesandeid täita.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Gaboni inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruandele kirjutavad alla aruande koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Gaboni inspektorid annavad inspekteerimise lõpus ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Gabon edastab inspekteerimisaruande koopia ELile kaheksa (8) päeva jooksul pärast inspekteerimist.

4. Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

Selleks et tõhustada järelevalvet avamerepüügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse üle, märgivad Euroopa Liidu laevad ära iga sellise laeva viibimise Gaboni kalapüügipiirkonnas, kes ei ole nende laevade nimekirjas, kellel on luba Gabonis kala püüda.

Kui ELi kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata vaatlust teostanud laeva päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda edastab teabe Euroopa Komisjonile või viimase määratud asutusele. Euroopa Komisjon jagab kõnealust teavet Gaboniga.

Gabon edastab ELile võimalikult kiiresti oma käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Gaboni vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

VII PEATÜKK

LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM (VMS)

1. Laevade asukohateated – VMS-süsteem

Kalapüügiluba omavad ELi laevad peavad olema Gaboni kalapüügipiirkonnas varustatud laevaseire satelliitsüsteemi ehk VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – CSP).

Iga asukohateade peab sisaldama:

a)	laeva tunnusandmeid,

b)	kalapüügilaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %,

c)	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega,

d)	laeva kiirust ja kurssi.

Iga teade peab olema esitatud 4. liites osutatud vormingus.

Esimene Gaboni kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Gaboni kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2. Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kümne (10) päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Gaboni kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Gaboni kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3. Asukohateadete turvaline edastamine Gabonile

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gaboni kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Gabon vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist pidevalt kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Gaboni vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Gaboni kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest püügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4. Sidesüsteemi tõrked

Gabon tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Gaboni kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5. Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Gabon taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Gabon peab edastama tõendavad andmed viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Gabonile viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Gabon sellest kohe lipuriigi kalapüügiseirekeskust, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest edaspidisest jätkamisest.

VIII PEATÜKK

RIKKUMISED

1. Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine kalapüügiluba omava ELi laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes. Aruanne edastatakse võimalikult kiiresti ELile ja lipuriigile.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust.

2. Laeva peatamine – teavitamiskoosolek

Kui see on Gaboni kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi Gaboni sadamasse.

Gabon teatab 24 tunni jooksul ELile kalapüügiluba omava ELi laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Gabon korraldab ELi taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3. Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Gabon kehtivate riiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Gaboni ja ELi vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja ELi esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm (3) päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

4. Kohtumenetlus – pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, deponeerib rikkumisega seotud laeva omanik Gaboni osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Gabon, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitisi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)	täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud,

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Gabon teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa (8) päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate karistuste kohaldamist või pärast pangatagatise esitamist.

IX PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Tuunipüügiseinerite ja ritvõngedega tuunipüügilaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis,

—	ritvõngedega tuunipüügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis.

2.	Laevaomanikud palkavad võimaluse korral Gaboni meremehi.

ELi laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

AKV meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne kalalaevatunnistuste väljastamist kindlaks kokkuleppel laevaomanike või nende esindajatega. Seejuures ei tohi kohalike meremeeste palgatingimused olla halvemad kui teiste Gaboni laevameeskondade puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6.	Iga ELi laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

X PEATÜKK

VAATLEJAD

1. Püügitegevuse vaatlemine

Püügiluba omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

Vaatluskorda rakendatakse vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) vastuvõetud soovituste sätetele.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

Gabon määrab kindlaks need ELi laevad, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning vastava ülesande saanud vaatleja hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmiseks ettenähtud kuupäeva. Gaboni ametiasutuste taotlusel võtavad ELi kalalaevad pardale vaatleja, et püügivaatluse vajadus oleks kaetud 25 % puhul püügiloaga laevadest.

Püügiloa väljaandmisel teatab Gabon ELile ning laevaomanikule või tema agendile, millised on määratud laevad ja vaatlejad, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Gabon teatab ELile ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

Gabon püüab mitte määrata vaatlejaid nendele laevadele, mille pardal on juba vaatleja või mille puhul kehtib seoses nende laevade püügitegevusega muudes kalapüügi piirkondades kui Gaboni kalapüügipiirkond ametlik kohustus asjaomase püügihooaja jooksul vaatleja pardale võtta.

Vaatlejate pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3. Kindlasummaline rahaline toetus

Aastase kindlasummalise loatasu maksmisel tasub laevaomanik Gabonile iga laeva eest kindla summa, mis on 200 eurot aastas.

4. Vaatleja töötasu

Vaatleja palga ja sotsiaaltagatised maksab Gabon.

5. Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Gaboni ühisel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.

6. Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

a)	käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)	arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Gabonile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada oma püügitegevust.

Kui vaatleja ei ole Gaboni sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Gabonisse tagasijõudmiseks.

8. Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib laeva püügitegevust;

b)	kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

c)	võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove;

d)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

e)	kontrollib pardapäevikusse kantud Gaboni kalapüügipiirkonna püügiandmeid;

f)	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud saaki;

g)	edastab laeva Gaboni kalapüügipiirkonnas viibimise kestel raadio, faksi või elektronposti teel üks kord nädalas oma vaatlused, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatlusaruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Gabonile, kes edastab selle koopia ELile kaheksa (8) päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

Käesoleva lisa liited

1.	1. liide – Püügiloa taotlusvorm

2.	2. liide – Teabeleht

3.	3. liide – Püügipäevik

4.	4. liide – Asukohateate vorming VMS-süsteemis

5.	5. liide – Gaboni kalapüügipiirkonna piirid

6.	6. liide – Elektrooniline teavitamine kalapüügitegevusest

1. liide

GABONI JA EUROOPA LIIDU VAHELINE KALANDUSLEPING

KALAPÜÜGILOA TAOTLUS

2. liide

TEABELEHT

Kalapüügi piirkond

Kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest, välja arvatud navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad, mis on ette nähtud 5. liites.

Lubatud kategooriad

Tuuniseinerid

Ritvõngedega tuunipüügilaevad

Kaaspüük

ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

Tasud ja tonnaažid

Tasu püütud tonni eest

Tuunipüügiseinerid ja ritvõngedega tuunipüügilaevad:

—	1. aastal 55 eurot/tonn,

—	2. ja 3. aastal 65 eurot/tonn.

Iga-aastane riiklik tasu

Tuunipüügiseinerid ja ritvõngedega tuunipüügilaevad:

13 750 eurot aastas protokolli kehtivusaja jooksul.

Püügiloaga laevade arv

27 tuunipüügiseinerit

8 ritvõngedega tuunipüügilaeva

Muu

25 % püügiloaga laevadest võtab pardale vaatleja – kindlasummaline tasu: 200 eurot laeva kohta aastas.

Meremehed: 20 % pardale tööle võetud meremeestest on pärit AKV riikidest.

3. liide

Püügipäevik

4. liide

VMS-TEATE EDASTAMINE GABONILE

ASUKOHATEADE

Andmeelement	Kood	Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)	Sisu
Registreerimise algus	SR	K	Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust
Saatja	AD	K	Sõnumiga seotud andmed – saaja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	K	Sõnumiga seotud andmed – saatja – riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	K	Sõnumiga seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi tüüp	TM	K	Sõnumiga seotud andmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	K	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Registreerimise lõpp	ER	K	Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

(1)	Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

(2)	Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

(3)	Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

(4)	Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

(5)	Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

(6)	Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

5. liide

GABONI KALAPÜÜGIPIIRKONNA PIIRID

KALAPÜÜGIPIIRKONNA KOORDINAAADID

Gaboni pädevad ametiasutused edastavad ELi pädevatele talitustele Gaboni lähtejoone geograafilised koordinaadid ja andmed piirkondade kohta, kus navigatsioon ja kalapüük on keelatud. Gaboni ametiasutused kohustuvad vastava teabe edastama hiljemalt üks kuu enne nende piirkondade suhtes tehtavat mis tahes muudatust.

6. liide

(a) Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

Viide: ELi ja Gaboni vahelise kalanduslepingu protokolli lisa.

Üldsätted

1)	Iga ELi kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldaks registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Gaboni vetes.

2)	Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Gaboni vetesse siseneda.

3)	ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”) kes annab need automaatselt Gaboni kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

Lipuliikmesriik ja Gabon tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm], ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

5)	Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue kuu möödumisel.

6)	ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

Lipuriik ja Gabon määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a)	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b)	Enne kui tarnija ERSi esmakordselt käiku laseb, teatavad lipuriigi ja Gaboni kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

c)	ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

Laev ja ERSi andmete edastamine

ELi kalalaev peab:

a)	edastama iga päev iga Gaboni vetes viibitud päeva ERSi andmed;

b)	registreerima iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	registreerima iga Gaboni väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d)	iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g)	registreerima iga Gaboni vetesse sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Gaboni väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal vetesse sisenemise või vetest lahkumise hetkel;

h)	edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 3 osutatud vormingus.

9)	Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten;

10)	Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Gaboni kalapüügiseirekeskusele.

11)	Gaboni kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

12)	Lipuriik teavitab kaptenit, laevaomanikku või tema agenti viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

13)	Lipuriik teavitab Gabonit avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

14)

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise 10 päeva jooksul. Kui laev peatub selle 10 päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Gaboni vetes alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Gaboni väljastatud eriloa puhul.

15)

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)	kui tema ERS on lipuriigi ja Gaboni vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	kui ta saab liikmesriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Gabonit oma otsusest enne laeva lahkumist.

16)	Iga rikkis ERSiga Gaboni vetes kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi mingi muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, millele Gaboni kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

17)

ERSi andmed, mida ei ole võimalik Gabonile ERSi abil edastada lõikes 10 osutatud rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Gaboni kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse prioriteediks, arvestades, et tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik kohaldada.

18)	Kui Gaboni kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Gabon anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Gaboni määratud sadamasse.

Kalapüügiseirekeskuse rike – Gaboni kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

19)	Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

20)

Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Gaboni kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustes teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

21)

Kui Gaboni kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Gaboni kalapüügiseirekeskust ja ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

22)	Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Gaboni kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

23)	Gabon teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Gaboni kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

24)

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

25)	Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

26)	Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27)	Gabon teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Gaboni kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kontrollikeskuses.