2.8.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 208/3

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli riigi valitsuse vaheline

EUROOPA – VAHEMERE PIIRKONNA LENNUNDUSLEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

IISRAELI RIIGI VALITSUS (edaspidi „Iisrael”)

teiselt poolt,

SOOVIDES edendada lennuettevõtjate ausal konkurentsil põhinevat rahvusvahelist lennundust turul, mille reguleerimisse valitsused sekkuvad minimaalselt;

SOOVIDES hõlbustada rahvusvahelise lennutranspordi võimaluste laiendamist, sealhulgas lennutranspordivõrgustike arendamise kaudu, et täita reisijate ja vedajate vajadust sobivate lennutransporditeenuste järele;

TÕDEDES lennutranspordi tähtsust kaubanduse, turismi ja investeeringute edendamisel;

SOOVIDES võimaldada lennuettevõtjatel pakkuda reisijatele ja vedajatele konkurentsivõimelisi hindu ja teenuseid avatud turgudel;

TÕDEDES õigusnormide lähendamise ja nende mõistliku ühtlustamise kasulikkust;

SOOVIDES, et kõik lennutranspordisektorid, sealhulgas lennuettevõtjate töötajad, saaksid liberaalsemast keskkonnast kasu;

SOOVIDES tagada rahvusvahelise lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeimat taset ning veel kord rõhutades oma tõsist muret õhusõidukite ohutuse vastu suunatud selliste tegude või ähvarduste üle, mis ohustavad isikuid või vara, mõjutavad negatiivselt lennutranspordi toimimist ning kahjustavad üldsuse usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu;

TÕDEDES praeguses geopoliitilises olukorras Euroopa Liidu ja Iisraeli vaheliste lennundussuhete julgeolekuvajadusi;

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelist tsiviillennunduse konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks Chicagos 7. detsembril 1944;

TÕDEDES, et käesolev Euroopa – Vahemere piirkonna lennundusleping kuulub 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsioonis ettenähtud Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse reguleerimisalasse;

MÄRKIDES oma ühist tahet edendada Euroopa–Vahemere lennunduspiirkonda õigusnormide lähendamise, õigusalase koostöö ja turulepääsu liberaliseerimise põhimõtete alusel;

SOOVIDES tagada lennuettevõtjatele õiglased ja võrdsed võimalused lennutransporditeenuste pakkumisel;

TÕDEDES, et subsiidiumid võivad kahjustada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi ja seada ohtu käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamise;

KINNITADES keskkonnakaitse tähtsust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning tunnustades suveräänsete riikide õigust võtta selleks asjakohased meetmed;

VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mille tagab rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (koostatud 28. mail 1999 Montrealis), kuivõrd lepinguosalised on selle konventsiooni osalised;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping hõlmab isikuandmete vahetust, mille suhtes kohaldatakse lepinguosaliste isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte ning komisjoni 31. jaanuari 2011. aasta otsust isikuandmete piisava kaitse kohta Iisraeli Riigis seoses isikuandmete automaatse töötlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ (2011/61/EL);

SOOVIDES tugineda olemasolevate lennutranspordilepingute raamistikule eesmärgiga avada pääs turgudele ning võimaldada lepinguosaliste tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ning üldsusele maksimaalset kasu;

MÄRKIDES, et käesolevat lepingut tuleb kohaldada järk-järgult, kuid terviklikult ja et sobiva mehhanismi abil on võimalik tagada selliste tsiviillennundusalaste õigusnormide kehtestamine, mis on samaväärsed lepinguosaliste poolt kohaldatavate kõige rangemate standarditega,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

1)   „kokkulepitud teenused” ja „kindlaksmääratud liinid”– rahvusvaheline lennutransport vastavalt käesoleva lepingu artiklile 2 ja I lisale;

2)   „leping”– käesolev leping, selle lisad ja muudatused;

3)   „lennuettevõtja”– kehtiva lennutegevusloaga ettevõtja;

4)   „lennutransport”– üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, lasti ja posti (kas eraldi või koos) vedamine tsiviilõhusõidukil; kahtluste vältimiseks hõlmab see nii regulaar- kui ka mitteregulaarlende (tellimuslende) ja lastilende;

5)   „assotsiatsioonileping”– Brüsselis 20. novembril 1995 allkirjastatud Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel;

6)   „pädevad asutused”– valitsusasutused või -üksused, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaste haldustoimingute eest;

7)   „lepinguosalised”– ühelt poolt Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ning teiselt poolt Iisrael;

8)   „konventsioon”– rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis avati allkirjastamiseks Chicagos 7. detsembril 1944 ja mis hõlmab järgmist:

9)   „ELi aluslepingud”– Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping;

10)   „viienda vabaduse liiklusõigus”– ühe riigi (õiguse andnud riik) poolt teise riigi (õiguse saanud riik) lennuettevõtjatele antud õigus osutada rahvusvahelisi lennutransporditeenuseid õiguse andnud riigi territooriumi ja kolmanda riigi territooriumi vahel, tingimusel et selliste teenuste osutamine algab või lõpeb õiguse saanud riigi territooriumil;

11)   „sobivus”– lennuettevõtja sobivus osutada rahvusvahelisi lennuteenuseid, st lennuettevõtjal on rahuldav finantssuutlikkus ja piisav juhtimiskogemus ning ta järgib õigusnorme ja nõudeid, millega reguleeritakse selliste teenuste osutamist;

12)   „kogumaksumus”– osutatava teenuse maksumus koos mõistliku tasuga halduskulude eest ja vajaduse korral muude kohaldatavate tasudega, mis sisaldavad keskkonnakulusid ja mida kohaldatakse kodakondsusest sõltumata;

13)   „rahvusvaheline lennutransport”– lennutransport, mis läbib rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuvat õhuruumi;

14)   „IATA”– Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon;

15)   „ICAO”– Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon;

16)   „kodanik”– järgmised isikud:

17)   „kodakondsus”– lennuettevõtja puhul tema vastavus omandiõiguse, tõhusa kontrolli ja peamise tegevuskoha nõuetele;

18)   „mitteregulaarlennud”– ärilennud, mis ei ole regulaarlennud;

19)   „lennutegevusluba”– i) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide puhul lennutegevusluba ja muud asjakohased dokumendid või sertifikaadid, mis on välja antud määruse (EÜ) nr 1008/2008 ja sellele järgnevate õiguslike vahendite alusel ning ii) Iisraeli puhul lennutegevusluba ja muud asjakohased dokumendid või sertifikaadid, mis on välja antud vastavalt Iisraeli 2011. aasta aeronavigatsiooniseaduse artiklile 18 või kõnealusele seadusele järgnevatele õigusaktidele;

20)   „hind”–

a)

piletihinnad, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende esindajatele või muudele piletimüüjatele reisijate ja pagasi veo eest lennuteenuse osutamisel, ning tingimused, mille alusel neid hindu kohaldatakse, sh esindajale makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad tingimused ning muud abiteenused, ning

b)

lastitariifid, mida makstakse lasti veo eest, ning tingimused, mille alusel neid hindu kohaldatakse, sealhulgas esindajale makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad tingimused ning muud abiteenused.

Mõiste hõlmab vajaduse korral rahvusvahelise lennutranspordiga seotud maismaa- ja meretransporti ning nende suhtes kohaldatavaid tingimusi;

21)   „peamine tegevuskoht”– lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, mis on lepinguosalises riigis, kus toimub selle lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine, sealhulgas jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine, ning mis on märgitud lennutegevusloale;

22)   „avaliku teenindamise kohustus”– lennuettevõtja kohustus tagada kindlaksmääratud lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine vastavalt jätkuvuse, korrapärasuse, hinnakujunduse ja minimaalse veomahu normidele, millest lennuettevõtja üksnes ärihuvidest lähtudes kinni ei peaks. Lepinguosaline võib maksta lennuettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitist;

23)   „regulaarlennud”– lendude sari, millel on kõik järgmised tunnused:

—

avaldatud sõiduplaani kohaselt või

—

nii regulaarselt või sageli, et need moodustavad ilmse süstemaatilise sarja;

24)   „SESAR” (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem)– ühtse Euroopa taeva tehniline rakendus, millega nähakse ette lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemide kooskõlastatud ja sünkroniseeritud uurimine, väljatöötamine ja kasutamine;

25)   „subsiidium”– pädevalt asutuselt või valitsusasutuselt, piirkondlikult organisatsioonile või muult riiklikult organisatsioonilt saadud rahaline abi, st kui:

ning millest saadakse kasu;

26)   „territoorium”– Iisraeli puhul Iisraeli Riigi territoorium ning Euroopa Liidu puhul maismaa-alad (manner ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse ELi aluslepinguid vastavalt kõnealustes lepingutes ja kõikides neil põhinevates õigusaktides sätestatud tingimustele. Käesoleva lepingu kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldata, et see mõjutaks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti seoses nende vaidlusega selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb, ning seoses Gibraltari lennujaama suhtes liikmesriikide vahel 18. septembri 2006. aasta seisuga kehtivate ELi lennundusmeetmete jätkuva peatamisega, kooskõlas 18. septembril 2006 Cordobas Gibraltari lennujaama kohta vastu võetud ministrite deklaratsiooniga. Käesoleva lepingu kohaldamine ei mõjuta pärast 1967. aasta juunit Iisraeli valitsusalasse kuuluvate territooriumide staatust;

27)   „kasutustasu”– lennuettevõtjatelt lennujaama, lennujaama keskkonnaalaste, aeronavigatsiooni või lennundusjulgestuse rajatiste või teenuste, sh nendega seotud teenuste ja rajatiste kasutamise eest võetav tasu.

I   JAOTIS

MAJANDUSSÄTTED

Artikkel 2

Liiklusõigused

1.   Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas käesoleva lepingu I ja II lisaga teisele lepinguosalisele järgmised õigused rahvusvahelise lennutranspordi teostamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtjate poolt:

a)

õigus lennata ilma maandumiseta üle tema territooriumi;

b)

õigus teha tema territooriumil vahemaandumisi, välja arvatud reisijate pardaletulekuks või mahaminekuks ning pagasi, lasti ja/või posti peale- või mahalaadimiseks (muu kui lennuliikluse eesmärgil);

c)

õigus teha kindlaksmääratud lennuliinil kokkulepitud teenuse osutamisel tema territooriumil vahemaandumisi rahvusvahelise liikluse puhul reisijate pardaletulekuks ja mahaminekuks ning lasti ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks eraldi või koos ning

d)

muud käesolevas lepingus sätestatud õigused.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei anna:

a)

Iisraeli lennuettevõtjale õigust võtta liikmesriigi territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt kõnealuse liikmesriigi territooriumil;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtjale õigust võtta Iisraeli territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, lasti ja/või posti, mille sihtkoht on mõni muu punkt Iisraeli territooriumil.

Artikkel 3

Loa andmine

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral annab teise lepinguosalise pädev asutus asjakohase loa nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et:

a)

Iisraeli lennuettevõtja puhul:

—

lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Iisraelis ja tal on Iisraelis kohaldatavate õigusaktide kohane kehtiv lennutegevusluba ning

—

Iisrael teostab lennuettevõtja üle tõhusat ja jätkuvat reguleerivat kontrolli ning

—

lennuettevõtja on otse või enamusosaluse kaudu Iisraeli ja/või Iisraeli kodanike omandis ja nende tõhusa kontrolli all;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul:

—

lennuettevõtja peamine tegevuskoht on ELi aluslepingute kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil ja ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning

—

lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik teostab lennuettevõtja üle tõhusat ja jätkuvat reguleerivat kontrolli ning asjakohane pädev asutus on selgelt tuvastatav ning

—

lennuettevõtja on otse või enamusosaluse kaudu Euroopa Liidu liikmesriikide ja/või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike või muude III lisas loetletud riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ja nende tõhusa kontrolli all;

c)

lennuettevõtja vastab pädevate asutuste poolt tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele ning

d)

rakendatakse ja järgitakse artikli 13 ja artikli 14 sätteid.

Artikkel 3a

Lennuettevõtja sobivuse ja kodakondsuse kindlaksmääramist käsitlevate otsuste vastastikune tunnustamine

Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saamise korral tunnustab teise lepinguosalise pädev asutus esimese lepinguosalise pädeva asutuse otsuseid kõnealuse lennuettevõtja sobivuse ja/või kodakondsuse kindlaksmääramise kohta, nagu oleks need otsused teinud kõnealuse teise lepinguosalise pädev asutus; teise lepinguosalise pädev asutus ei uuri seda küsimust täiendavalt, välja arvatud allpool punktis a sätestatud juhtudel.

a)

Kui lennuettevõtjalt tegevusloa taotluse saanud lepinguosalise pädeval asutusel on pärast taotluse saamist või loa andmist konkreetne põhjus kahelda, et vaatamata teise lepinguosalise pädeva asutuse otsusele ei ole täidetud käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud tingimused asjakohaste tegevus- või muude lubade andmiseks, teatab ta sellest viivitamata kõnealuse teise lepinguosalise pädevale asutusele ja esitab oma kahtluse kaalukad põhjused. Sel juhul võivad mõlemad lepinguosalised taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda mõlema lepinguosalise pädeva asutuse esindajad, ja/või lisateavet seoses kõnealuse kahtlusega; sellisele taotlusele tuleb vastata võimalikult kiiresti. Kui küsimusele lahendust ei leita, võivad mõlemad lepinguosalised teavitada asjast lepingu artikli 22 kohaselt loodud ühiskomiteed ning neil on vastavalt artikli 22 lõigetele 7 ja 9 õigus võtta artiklis 24 sätestatud asjakohaseid meetmeid.

b)

Need protseduurid ei hõlma järgmisi elemente käsitlevate otsuste tunnustamist:

i)

ohutussertifikaadid või -tunnistused;

ii)

julgestusmeetmed või

iii)

kindlustuskaitse.

Artikkel 4

Loa andmisest keeldumine ning selle tühistamine, peatamine või piiramine

1.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad tegevusloa andmisest keelduda, loa tühistada, peatada või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevuse muul viisil peatada või seda piirata, kui:

a)

Iisraeli lennuettevõtja puhul:

—

lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Iisraelis või ta ei ole saanud lennutegevusluba Iisraelis kehtivate õigusnormide kohaselt või

—

Iisrael ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat või jätkuvat reguleerivat kontrolli või

—

lennuettevõtja ei ole otse või enamusosaluse kaudu Iisraeli ja/või Iisraeli kodanike omandis või nende tõhusa kontrolli all;

b)

Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul:

—

lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole ELi aluslepingute kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil või lennuettevõtjal puudub kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu õigusega või

—

lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud Euroopa Liidu liikmesriigi tõhusa või jätkuva reguleeriva kontrolli all või pädev asutus ei ole selgelt tuvastatav või

—

lennuettevõtja ei ole otse või enamusosaluse kaudu Euroopa Liidu liikmesriikide ja/või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike või muude III lisas loetletud riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ja nende tõhusa kontrolli all;

c)

lennuettevõtja ei ole täitnud käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme;

d)

artikli 13 ja artikli 14 sätteid kas ei rakendata või ei järgita või

e)

lepinguosaline on otsustanud lepingu artikli 7 kohaselt, et konkurentsitingimusi ei järgita.

2.   Kui lõike 1 punktides c või d nimetatud õigusnormide edaspidise täitmatajätmise vältimiseks ei ole hädavajalik kohe võtta meetmeid, rakendatakse käesolevas artiklis nimetatud õigusi alles pärast konsulteerimist teise lepinguosalise pädevate asutustega.

Artikkel 5

Investeerimine

1.   Olenemata käesoleva lepingu artiklist 3 ja artiklist 4 ja pärast seda, kui ühiskomitee on artikli 22 lõike 10 kohaselt kontrollinud vastastikuste meetmete olemasolu, võivad lepinguosalised anda Euroopa Liidu liikmesriikidele või nende kodanikele loa omada Iisraeli lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tõhusat kontrolli nende lennuettevõtjate üle või Iisraelile või selle kodanikele loa omada Euroopa Liidu lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tõhusat kontrolli nende lennuettevõtjate üle vastavalt käesoleva artikli lõike 2 tingimustele.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks peab ühiskomitee iga lepinguosaliste huvides tehtava investeeringute lubamiseks eelnevalt tegema otsuse vastavalt käesoleva lepingu artikli 22 lõikele 2.

Kõnealuses otsuses täpsustatakse käesoleva lepingu kohaste kokkulepitud teenuste ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenuste tingimusi. Käesoleva lepingu artikli 22 lõiget 9 selliste otsuste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 6

Vastavus õigusnormidele

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtja suhtes kehtivad teise lepinguosalise õigusnormid, millega reguleeritakse lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, sealt väljumist või nende õhusõidukite käitamist ja lennuliiklust tema territooriumil ning need õhusõidukid järgivad kõnealuseid õigusnorme teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel.

2.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtja reisijad, meeskond või last järgivad või nende puhul järgitakse teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel õigusnorme, mida kohaldatakse reisijate, meeskonna või lasti sisenemise või väljumise suhtes kõnealuse teise lepinguosalise territooriumil (sh riiki sisenemise, julgestuskontrolli, sisserände, passide, tolli ja karantiini eeskirjad või postieeskirjad).

Artikkel 7

Konkurentsitingimused

1.   Lepinguosalised kinnitavad assotsiatsioonilepingu IV jaotise 3. peatüki („Konkurents”) sätete kohaldamist käesoleva lepingu suhtes.

2.   Lepinguosalised kinnitavad, et lennuteenuste õiglaste konkurentsitingimuste tagamine on nende ühine eesmärk. Lepinguosalised tõdevad, et lennuettevõtjate tavad on ausad ja põhinevad konkurentsil kõige tõenäolisemalt siis, kui nad tegutsevad täielikult ärilistel alustel ega saa subsiidiume ning kui on tagatud neutraalne ja mittediskrimineeriv juurdepääs lennujaama rajatistele, teenustele ja teenindusaegade jaotamisele.

3.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise territooriumil esineb tingimusi, eelkõige subsiidiumidest põhjustatud tingimusi, mis võivad ebasoodsalt mõjutada lennuettevõtjate õiglasi ja võrdseid konkureerimisvõimalusi, võib ta esitada teisele lepinguosalisele oma märkused. Lisaks võib ta taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 22. Konsultatsioonidega alustatakse 30 päeva jooksul alates sellise taotluse saamisest. Kui 30 päeva jooksul alates konsultatsioonide algusest ei jõuta rahuldavale kokkuleppele, annab see konsultatsioone nõudnud lepinguosalisele aluse võtta meetmeid teise lepinguosalise asjaomas(t)ele lennuettevõtja(te)le loa andmisest keeldumiseks, selle tühistamiseks või peatamiseks või talle/neile asjakohaste tingimuste seadmiseks vastavalt käesoleva lepingu artiklile 4.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga. Meetmeid võetakse üksnes sellise lennuettevõtja või selliste lennuettevõtjate suhtes, kes saavad kasu lõikes 3 osutatud tingimustest, ning sellega ei piirata kummagi lepinguosalise õigust võtta meetmeid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 23.

5.   Lepinguosalised nõustuvad, et abi, mida Iisraeli valitsus annab Iisraeli lennuettevõtjatele selleks, et katta valitsuse juhiste kohaste täiendavate julgestusmeetmetega seotud kulusid, ei käsitata ebaausa konkurentsina ning seda ei loeta käesoleva artikli kohaldamisel subsiidiumiks, tingimusel et:

a)

kõnealune abi katab vaid sellised kulutused, mille Iisraeli lennuettevõtjad on teinud Iisraeli ametiasutuste poolt kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete võtmiseks ning mida Euroopa Liidu lennuettevõtjate suhtes ei kohaldata, mistõttu ei pea nad ka kulusid kandma, ning

b)

Iisrael on kõnealuste julgestusmeetmetega seotud kulud selgelt kindlaks määranud ja koguseliselt väljendanud ning

c)

Iisrael esitab ühiskomiteele üks kord aastas aruande, kus on märgitud julgestusmeetmete kogukulud ning Iisraeli valitsuse osaluse määr eelmisel aastal.

6.   Mõlemad lepinguosalised võivad pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, sealhulgas riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole.

7.   Käesoleva artikli sätete kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, mis on seotud avaliku teenindamise kohustusega lepinguosaliste territooriumil.

Artikkel 8

Ärivõimalused

1.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus asutada teise lepinguosalise territooriumil esindusi ja luua rajatisi, mis on vajalikud lennutransporditeenuste osutamiseks ning nende edendamiseks ja müümiseks, sealhulgas kõrval- ja täiendavate teenuste edendamiseks ja müümiseks.

2.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumile sisenemist, seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormide kohaselt õigus tuua teise lepinguosalise territooriumile ning seal tegevuses hoida lennutransporditeenuste osutamiseks vajalikke juhtiv-, müügi-, tehnika-, lennutegevus- ja muid spetsialiste.

3.

a)

Ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti b kohaldamist, on kõikidel lennuettevõtjatel seoses teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse teenindusega õigus:

i)

osutada ise maapealset teenindust (omateenindus) või omal äranägemisel

ii)

valida kas kõiki või mõnda maapealset teenust osutavate konkureerivate teenuseosutajate vahel, kui neil teenuseosutajatel on lepinguosaliste õigusnormide kohaselt õigus turule pääseda ja kui sellised teenuseosutajad on turul olemas.

b)

Selliste maapealse teeninduse liikide puhul nagu pagasikäitlus, perroonikäitlus, kütuse- ja õlikäitlus ning kauba- ja posti füüsiline käitlemine lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel võib punkti a alapunktides i ja ii nimetatud õigustele seada üksnes selliseid füüsilisi või tegevuslikke piirangud, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest õigusnormidest. Kui nimetatud piirangud välistavad omateeninduse ja kui maapealsete teenuste osutajate vahel ei ole tegelikku konkurentsi, peavad kõik lennuettevõtjad saama selliseid teenuseid kasutada võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel; selliste teenuste hinnad ei ületa nende kogumaksumust, mis sisaldab mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega.

4.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa lennutransporditeenuseid ise ja/või lennuettevõtja äranägemisel kas oma müügiesindajate, lennuettevõtja määratud muude vahendajate, Interneti või mõne muu sobiva kanali kaudu. Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus selliseid transporditeenuseid müüa ja kõikidel isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibel oleva valuuta või vabalt konverteeritava valuuta eest.

5.   Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus konverteerida kohalik tulu nõudmise korral ükskõik millal ja ükskõik kuidas vabalt, ilma mis tahes piirangute või maksustamiseta ametliku vahetuskursi järgi mis tahes vabalt konverteeritavaks valuutaks ja kanda see üle teise lepinguosalise territooriumilt oma territooriumile või valitud riiki või riikidesse, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas üldiselt kohaldatavate õigusnormidega.

6.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus maksta teise lepinguosalise territooriumil kohalike kulude, sealhulgas kütuse eest kohalikus vääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad oma äranägemisel maksta selliste kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt konverteeritavas valuutas vastavalt kohalikele valuutaeeskirjadele.

7.   Käesoleva lepingu alusel lende teostavad või teenuseid osutavad lepinguosalise lennuettevõtjad võivad sõlmida turustuskoostööleppeid, mis hõlmavad plokk-broneeringuid käsitlevaid kokkuleppeid või koodi jagamise korda:

a)

lepinguosaliste mis tahes lennuettevõtja või -ettevõtjatega ning

b)

kolmandate riikide mis tahes lennuettevõtja või -ettevõtjatega ning

c)

maismaa- ja meretransporditeenuste osutajatega,

tingimusel et i) teenust osutaval lennuettevõtjal on asjakohased liiklusõigused, ii) turustavatel lennuettevõtjatel on vastavates kahepoolsetes sätetes kindlaks määratud asjakohased lennuliini kasutamise õigused ning iii) kõnealused lepped vastavad nende suhtes tavaliselt kohaldatavatele ohutus- ja konkurentsinõuetele. Koodi jagamisega seotud reisijateveo müügi puhul tuleb ostjat ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.

8.

a)

Reisijateveo puhul ei kehti maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et sellist maismaa- ja meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel. Maismaa- ja meretransporditeenuse osutajad võivad oma äranägemisel otsustada, kas sõlmida koostöölepped või mitte. Konkreetsete kokkulepete sõlmimisel võivad maismaa- või meretransporditeenuse osutajad muu hulgas arvesse võtta tarbijate huve ning tehnika-, majandus-, ruumi- ja veomahupiiranguid.

b)

Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja lastiveo kaudsetel teostajatel lubatud rahvusvahelise lennutranspordi raames piiranguteta kasutada maismaa- ja meretransporti lasti veoks Iisraeli ja Euroopa Liidu või kolmandate riikide mis tahes punktidesse või punktidest, sh veoks kõigisse tolliteenustega lennujaamadesse või kõigist tolliteenustega lennujaamadest, samuti on neil vajaduse korral õigus vedada tollitud lasti vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. Sellisel lastil, olenemata sellest, kas seda veetakse mööda maismaad, merd või õhu kaudu, peab olema juurdepääs lennujaama tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti või sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sh muude mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate lastivedude kaudsete teostajatega. Selliseid ühendveoteenuseid võib pakkuda ühtse hinnaga, milles on kombineeritud lennu- ning mere- või maismaatransport, tingimusel et teave sellise transpordiviisi kohta ei eksita lastisaatjaid.

9.

a)

Lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus kasutada kokkulepitud teenuste osutamiseks mis tahes lennuettevõtjalt (sh kolmanda riigi lennuettevõtjalt) kas meeskonnaga või meeskonnata renditud õhusõidukeid, tingimusel et kõik sellistes kokkulepetes osalejad on täitnud lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimused.

b)

Lepinguosaline ei nõua, et varustust rendile andval lennuettevõtjal peavad olema käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused.

c)

Iisraeli lennuettevõtja või Euroopa Liidu lennuettevõtja võib kolmanda riigi (v.a III lisas loetletud riigid) lennuettevõtjalt rentida õhusõiduki koos meeskonnaga käesoleva lepinguga ettenähtud õiguste kasutamiseks ainult erandkorras ja ajutiste vajaduste rahuldamiseks. Õhusõiduki rentimise korral koos meeskonnaga tuleb i) saada rendiõhusõidukile lennutegevusloa andnud asutuselt eelneva nõusolek ja ii) teavitada selle lepinguosalise pädevat asutust, mille territooriumil meeskonnaga renditud õhusõidukit kavatsetakse käitada.

Käesolevas punktis tähendab mõiste „õhusõiduk” sellise kolmanda riigi lennuettevõtja õhusõidukit, kellel ei ole keelatud käitada õhusõidukeid Euroopa Liidus ja/või Iisraelis.

10.   Lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi- või tootemargikokkuleppeid mõlema lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtjatega, sealhulgas lennuettevõtjatega, tingimusel et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja nad on täitnud lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimused, eelkõige tingimuse, mille kohaselt tuleb avaldada teenust osutava lennuettevõtja andmed.

11.   Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvate lennujaamade suhtes kohaldatavaid teenindusaegade haldamise menetlusi, suuniseid ja eeskirju kohaldatakse läbipaistvalt, tõhusalt ja mittediskrimineerivalt.

12.   Kui lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva artikli sätteid, võib ta sellest teavitada ühiskomiteed ning nõuda käesoleva lepingu artikli 22 lõike 4 kohaste konsultatsioonide alustamist.

Artikkel 9

Tolli- ja muud maksud

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate poolt rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud, maapealne varustus, varuosad (sh mootorid), pardavarud (muu hulgas, kuid mitte ainult toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakas ning muud reisijatele lennu ajal piiratud koguses müügiks või tarbimiseks ette nähtud tooted) ja muud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seoses rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki lendude või nende teenindamisega, vabastatakse teise lepinguosalise territooriumile saabumisel vastastikkuse alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli-, aktsiisimaksust ning muudest sarnastest tasudest ja maksudest, a) mida kohaldavad riiklikud või kohalikud asutused või Euroopa Liit ning b) mis ei põhine osutatavate teenuste hinnal, tingimusel et nimetatud varustus ja varud jäävad õhusõiduki pardale.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatava teenuse hinnal põhinevad tasud, vabastatakse vastastikkuse alusel ka:

a)

lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud mõistliku suurusega pardavarud, mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja lahkuva, rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki pardal, isegi kui need pardavarud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

b)

lepinguosalise territooriumile toodud maapealne varustus ja varuosad (sh mootorid), mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvahelise lennutranspordi lendudel kasutatava õhusõiduki teenindamiseks, hoolduseks või remondiks;

c)

kütus, määrdeained ja tarvitatavad tehnilised varud, mis on lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvahelise lennutranspordi lendudel kasutatava õhusõiduki tarbeks, isegi kui need varud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal;

d)

mõlema lepinguosalise tollieeskirjadega ette nähtud trükised, mis on ühe lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud ning mis on ette nähtud kasutamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtja lahkuva, rahvusvahelise lennutranspordi lende teostava õhusõiduki pardal, isegi kui need on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal, ning

e)

lennujaamades ja kaubaterminalides kasutatav ohutus- ja julgestusvarustus.

3.   Käesolev leping ei takista lepinguosalistel kohaldamast mittediskrimineerivaid makse ja tasusid kütuse suhtes, mida tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks lennuettevõtja õhusõidukis, mis lendab asjaomase lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel. Ühe lepinguosalise territooriumile sisenedes, seal viibides või sealt lahkudes peavad teise lepinguosalise lennuettevõtjad järgima asjaomase lepinguosalise õigusnorme, mis käsitlevad lennukikütuse müüki, tarnimist ja kasutamist.

4.   Tavapärast pardavarustust, samuti lepinguosalise lennuettevõtjate õhusõidukite pardal tavaliselt hoitavaid materjale ja varusid, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2, võib teise lepinguosalise territooriumil maha laadida üksnes kõnealuse lepinguosalise territooriumi tolliasutuse loal ning need võivad jääda asjaomaste asutuste järelevalve või kontrolli alla seni, kuni need re-eksporditakse või kõrvaldatakse vastavalt tollieeskirjadele.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjad on saanud lepingu alusel mõnelt muult lennuettevõtjalt, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti selliseid vabastusi kohaldab, teise lepinguosalise territooriumil laenuks või edastamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud tooted.

6.   Käesolev leping ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse ega tasusid kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennu selle osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe punkti vahel, kus on lubatud pardaleminek ja pardalt mahatulek.

7.   Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta käibemaksu valdkonda, välja arvatud impordi käibemaksu osas. Käesolev leping ei mõjuta Euroopa Liidu liikmesriikide ja Iisraeli vaheliste kehtivate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

Artikkel 10

Lennujaamade, lennundusrajatiste ja -seadmete ning lennuteenuste kasutustasud

1.   Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes aeronavigatsiooni- ja lennujuhtimisteenuste kasutamise eest, on kulupõhised ja mittediskrimineerivad. Igal juhul määratakse kõik teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtestatavad kasutustasud tingimustel, mis on sama soodsad kui mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujaama, lennundusjulgestuse ning nendega seotud rajatiste ja teenuste kasutamise eest, ei ole ebaõiglaselt diskrimineerivad ning on võrdselt jaotatud eri kasutajakategooriate vahel. Kõnealused tasud võivad kajastada lennujaamas või lennujaamade süsteemis asjakohaste lennujaama- ning lennundusjulgestusrajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Need tasud võivad sisaldada mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega. Rajatisi ja teenuseid, mille eest kasutustasu võetakse, peab saama kasutada tõhusalt ja säästvalt. Igal juhul määratakse kõnealused tasud teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

3.   Lepinguosalised soodustavad konsultatsioone nende territooriumil asuvate tasusid kehtestavate pädevate asutuste või organite ning teenuseid ja rajatisi kasutavate lennuettevõtjate või neid esindavate organite vahel ning kutsuvad tasusid kehtestavaid pädevaid asutusi või organeid üles andma kõikidele asjaomaseid teenuseid ja rajatisi kasutavatele lennuettevõtjatele või neid esindavatele organitele teavet komponentide kohta, mille alusel asjaomase lennujaama juhtorgan määrab igas lennujaamas kehtestatud kõigi tasude süsteemi või määra, kuna kõnealune teave võib olla vajalik selleks, et saada täpne ülevaade tasude põhjendatusest vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 põhimõtetele. Lepinguosalised kutsuvad tasusid kehtestavaid pädevaid asutusi üles teatama kasutajatele mõistliku aja jooksul ette kõigist kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kõnealused asutused saaksid enne muudatuste tegemist võtta arvesse kasutajate seisukohti.

4.   Lepinguosalist ei loeta artikli 23 kohases vaidluste lahendamise menetluses käesoleva artikli nõudeid rikkunuks, välja arvatud juhul, kui a) ta ei vaata mõistliku aja jooksul läbi tasu või tava, mille kohta teine lepinguosaline on kaebuse esitanud; või b) ta ei võta pärast tasu või tava läbivaatamist kõiki võimalikke meetmeid käesoleva artikliga vastuolus oleva tasu või tava muutmiseks.

Artikkel 11

Hinnakujundus

1.   Lepinguosalised lubavad lennuettevõtjatel piiranguteta kehtestada hindu vaba ja ausa konkurentsi alusel.

2.   Lepinguosalised ei nõua hindade esitamist.

3.   Pädevad asutused võivad korraldada arutelusid, et käsitleda näiteks (kuid mitte ainult) hindu, mis võivad olla ebaõiglased, põhjendamatud või diskrimineerivaid.

Artikkel 12

Statistika

1.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele siseriiklike õigusnormidega ette nähtud statistika ning taotluse korral muu kättesaadava statistilise teabe, mida võidakse käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste osutamise läbivaatamiseks põhjendatult nõuda.

2.   Lepinguosalised teevad artikli 22 kohaselt loodud ühiskomitees koostööd, et hõlbustada omavahel statistilise teabe vahetust käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste arengu jälgimiseks.

II   JAOTIS

ÕIGUSKOOSTÖÖ

Artikkel 13

Lennuohutus

1.   Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusloomepädevate institutsioonide kaalutlusõigust, teevad lepinguosalised lennuohutuse valdkonnas tihedat koostööd, et võtta kõik põhjendatud meetmed ühtlustatud eeskirjade väljatöötamiseks või teineteise lennuohutusstandardite vastastikuseks tunnustamiseks. Ühiskomitee jälgib kõnealust koostööprotsessi koos Euroopa Lennundusohutusametiga.

2.   Lepinguosalised tagavad, et nende asjakohaste õigusaktide, eeskirjade ja protseduuridega kehtestatakse vähemalt sellised lennutranspordialased õigusnormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu IV lisa A osas ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

3.   Lepinguosaliste pädevad asutused tunnustavad käesoleva lepinguga sätestatud lennutransporditeenuste osutamiseks teineteise poolt välja antud või kehtivaks tunnistatud ning praeguseni kehtivaid lennukõlblikkussertifikaate, pädevustunnistusi ja lubasid, tingimusel et nende sertifikaatide, tunnistuste või lubade väljaandmise aluseks olevad nõuded on võrdsed vähemalt miinimumstandarditega, mis konventsioonist lähtuvalt võidakse kehtestada. Siiski võivad pädevad asutused asjaomase lepinguosalise territooriumi kohal toimuvate lendude puhul mitte tunnustada pädevustunnistusi ja lubasid, mille tema kodanikele on välja andnud või mille on kehtivaks tunnistanud teise lepinguosalise pädevad asutused.

4.   Lepinguosalised võivad teiselt lepinguosaliselt igal ajal taotleda konsultatsioone, et arutada teise lepinguosalise poolt lennundusrajatiste, lennumeeskondade, õhusõidukite ja nende käitamise valdkonnas kohaldatavate ohutusstandardite üle. Konsultatsioonid algavad kolmekümne (30) päeva jooksul alates sellise taotluse esitamisest.

5.   Kui konsultatsioone taotlenud lepinguosaline leiab pärast konsulteerimist, et teine lepinguosaline ei suuda ohutusstandardeid lõikes 4 osutatud valdkondades tõhusalt kehtestada ega tagada nende järgimist vähemalt sel ajal kehtivate ja konventsioonist tulenevate miinimumstandardite tasemel, teavitab ta oma järeldustest teist lepinguosalist ning kirjeldab samme, mida ICAO standardite järgimiseks tuleks astuda. Teine lepinguosaline võtab kokkulepitud aja jooksul vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

6.   Lepinguosalised tagavad, et kui on kahtlusi, et ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduk, mis maandub teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud lennujaamas, ei vasta konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele lennundusohutusstandarditele, siis kontrollivad teise lepinguosalise pädevad asutused kõnealuse õhusõiduki pardal ja selle ümber seisuplatsil õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle varustuse nähtavat seisukorda.

7.   Lepinguosaliste pädevad asutused võivad võtta kõik asjakohased ja viivitamatud meetmed, kui õhusõiduki, selle mis tahes komponendi või käitamise puhul võib tuvastada järgmist:

a)

õhusõiduk, selle komponent või käitamine ei vasta konventsiooni alusel kehtestatud miinimumstandarditele, või

b)

konventsiooni artikli 16 lõikes 6 osutatud kontrolli käigus selgub, et õhusõiduk või selle käitamine ei vasta konventsiooni alusel kehtestatud miinimumstandarditele, või

c)

on tekkinud tõsiseid kahtlusi, et konventsiooni alusel kehtestatud miinimumstandardeid ei suudeta tõhusalt järgida ega nende täitmist tagada.

8.   Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused võtavad lõike 7 kohaseid meetmeid, teatavad nad sellest viivitamata teise lepinguosalise pädevatele asutustele ja põhjendavad meetmete võtmist.

9.   Olukorras, kus lennuettevõtja tegevuse ohutuse tagamiseks on vaja kiiresti tegutseda, jätab lepinguosaline endale õiguse teise lepinguosalise lennuettevõtja(te) tegevusloa(d) peatada või neid muuta.

10.   Kui lõike 7 või lõike 9 kohaldamisel võetud meetmete kohaldamist ei lõpetata ka siis, kui selleks ei ole enam põhjust, võivad lepinguosalised asja arutamiseks pöörduda ühiskomitee poole.

Artikkel 14

Lennundusjulgestus

1.   Lepinguosalised kinnitavad vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest, eelkõige kohustusi, mis on sätestatud Chicago konventsioonis, Tokios 14. septembril 1963. aastal allkirjastatud konventsioonis kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, Haagis 16. detsembril 1970. aastal allkirjastatud konventsioonis õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise kohta, Montrealis 23. septembril 1971. aastal allkirjastatud konventsioonis tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise kohta ja Montrealis 24. veebruaril 1988. aastal allakirjutatud protokollis ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades, kuivõrd lepinguosalised on kõnealuste konventsioonide ja ka kõikide muude tsiviillennundusjulgestusalaste konventsioonide ja protokollide osalised.

2.   Taotluse korral osutavad lepinguosalised teineteisele igakülgset abi, et takistada tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ning muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad sellist õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennujaamu ja aeronavigatsiooniseadmeid ning et hoida ära kõiki muid ohte tsiviillennundusjulgestusele.

3.   Lepinguosalised tegutsevad vastastikustes suhetes kooskõlas lennundusjulgestusstandarditega ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud asjakohaste soovituslike tavadega, mis on kindlaks määratud konventsiooni lisades, niivõrd, kuivõrd selliseid julgestusnõudeid kohaldatakse lepinguosaliste suhtes. Lepinguosalised nõuavad, et nende registritesse kantud õhusõidukite käitajad, samuti ettevõtjad, kelle peamine tegevuskoht või alaline asukoht on nende territooriumil, ja nende territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutseksid vähemalt kooskõlas asjaomaste lennundusjulgestusnõuetega.

4.   Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tõhusad meetmed õhusõiduki kaitsmiseks, reisijate ja nende käsipagasi läbivaatamiseks ning meeskonna, lasti (sh registreeritud pagasi) ja õhusõiduki varude asjakohaseks kontrollimiseks enne pardalemineku või laadimise eel ja ajal ning et neid meetmeid kohandatakse vastavalt suurenevale ohule. Lepinguosaline nõustub, et tema lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad täidaksid lõikes 3 osutatud lennundusjulgestusnõudeid, mida teine lepinguosaline kohaldab oma territooriumile sisenemise, sealt lahkumise ja seal viibimise suhtes. Kui üks lepinguosaline saab teada konkreetsest ohust, mis ähvardab teise lepinguosalise territooriumile saabuvat või sealt väljuvat konkreetset lendu või lendude sarja, teavitab ta sellest teist lepinguosalist ning võib otsustada konkreetset ohtu arvesse võttes kohaldada julgestusmeetmeid kooskõlas lõikega 6.

5.   Lepinguosalised nõustuvad tegema jõupingutusi teineteise julgestusstandardite vastastikuseks tunnustamiseks. Selleks kehtestavad nad halduskorra, mis võimaldab arutada kehtivaid või kavandatavaid julgestusmeetmeid, teha koostööd lepinguosaliste rakendatud kvaliteedikontrolli meetmete valdkonnas ja jagada nende kohta teavet. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele koostöötaotluse, et hinnata, kas teise lepinguosalise konkreetsed julgestusmeetmed vastavad koostöötaotluse esitanud lepinguosalise nõuetele. Toetudes hindamiste tulemustele, võib taotluse esitanud lepinguosaline otsustada, et teise lepinguosalise territooriumil rakendatakse samaväärseid julgestusmeetmeid ning et transiitreisijad, -pagas ja/või -last ei pea taotluse esitanud lepinguosalise territooriumil läbima korduvat julgestusotstarbelist läbivaatust. Sellest otsusest teavitatakse teist lepinguosalist.

6.   Lepinguosaline suhtub positiivselt kõigisse teise lepinguosalise taotlustesse võtta konkreetse ohu korral mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid. Üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist eelnevalt kõigist kavandatavatest julgestusalastest erimeetmetest, mis võiksid oluliselt mõjutada käesoleva lepingu alusel osutatavate lennutransporditeenuste rahastamist ja korraldamist, välja arvatud hädaolukorras. Lepinguosalised võivad selliste julgestusmeetmete arutamiseks taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 22.

7.   Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või kui õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade või aeronavigatsiooniseadmete turvalisust ohustab muu ebaseaduslik intsident või tekib sellise intsidendi oht, abistavad lepinguosalised teineteist, hõlbustades suhtlemist ning muid asjakohaseid meetmeid, et kiiresti ja ohutult kõnealune intsident lõpetada või selle oht kõrvaldada.

8.   Lepinguosalised võtavad kõik nende arvates asjakohased meetmed, et tagada ebaseadusliku hõivamise või ebaseadusliku sekkumise ohvriks langenud ja nende territooriumil maandunud õhusõiduki maapinnale jäämine, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki äralend on vajalik inimelu kaitseks. Võimaluse korral võetakse sellised meetmed vastastikuste konsultatsioonide alusel.

9.   Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevas artiklis sätestatud lennundusjulgestusnõudeid, võib ta viivitamata taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega.

10.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 4 kohaldamist, annab suutmatus jõuda rahuldavale kokkuleppele viieteistkümne (15) päeva jooksul alates sellise taotluse esitamisest aluse teise lepinguosalise ühe või mitme lennuettevõtja tegevusloa peatamiseks, tühistamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

11.   Otsese ja erakorralise ohu korral võib lepinguosaline võtta ajutisi meetmeid enne viieteistkümne (15) päeva möödumist.

12.   Ilma et see piiraks vajadust võtta viivitamata meetmeid lennutranspordi turvalisuse tagamiseks, kinnitavad lepinguosalised, et julgestusmeetmete kavandamisel hindavad nad nende võimalikku ebasoodsat majanduslikku ja tegevuslikku mõju käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste osutamisele ning et seaduslike piirangute puudumise korral võtavad nad seda arvesse asjaomaste julgestusriskide puhul vajalike ja sobivate meetmete kindlaksmääramisel.

13.   Lõigete 10 või 11 kohaselt võetud mis tahes meetme rakendamine lõpetatakse, kui teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse vastavusse käesoleva artikliga.

14.   Olenemata käesolevast artiklist nõustuvad lepinguosalised, et ükski osaline ei ole kohustatud avaldama teavet, mis võib ohustada teise lepinguosalise riiklikku julgeolekut.

Artikkel 15

Lennuliikluse korraldamine

1.   Lepinguosalised nõustuvad tegema tihedat koostööd lennuliikluse korraldamisel, et kaasata Iisrael ühtse Euroopa taeva algatusse ning tugevdada seega praeguseid ohutusstandardeid ja Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida veomahtu ja viia hilinemised miinimumini. Selleks osaleb Iisrael ühtse Euroopa taeva komitees vaatlejana. Ühiskomitee jälgib koostööd lennuliikluse korraldamisel.

2.   Selleks et lepinguosalistel oleks lihtsam kohaldada ühtset Euroopa taevast käsitlevaid õigusakte oma territooriumil:

a)

võtab Iisrael vajalikud meetmed, et kohandada oma lennuliiklust korraldavad asutused ümber vastavalt ühtse Euroopa taeva põhimõtetele, eelkõige tagades, et vastavad riiklikud järelevalveorganid on vähemalt funktsionaalselt sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest, ning

b)

Euroopa Liit kaasab Iisraeli vastavatesse ühtse taevast tulenevatesse aeronavigatsiooniteenuste, õhuruumi ja koostalitlusvõime valdkonna algatustesse, eelkõige SESARiga asjakohase kooskõlastamise kaudu.

3.

a)

Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktide, eeskirjade ja protseduuridega kehtestatakse vähemalt sellised lennutranspordialased õigusnormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu IV lisa B osa punktis A ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

b)

Lepinguosalised püüavad järgida selliseid Euroopa Liidu lennutranspordialaseid õigusnorme, mis on sätestatud käesoleva lepingu IV lisa B osa jaotises B ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

Artikkel 16

Keskkond

1.   Lepinguosalised tõdevad, et keskkonnakaitse on oluline rahvusvahelise lennutranspordipoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et tsiviillennundusest tuleneva keskkonnamõju minimeerimine eeldab tulemuslikku rahvusvahelist, piirkondlikku, riiklikku ja/või kohaliku tasandi koostööd.

3.   Lepinguosalised tõdevad, et on tähtis teha koostööd ja osaleda mitmepoolsetes aruteludes, et välja selgitada lennunduse mõju keskkonnale ja majandusele ning tagada leevendavate meetmete täielik kooskõla käesoleva lepingu eesmärkidega.

4.   Käesolev leping ei piira lepinguosalise pädevate asutuste volitusi võtta kõik asjakohased meetmed, et vältida lennutranspordi keskkonnamõju või tegeleda selle küsimusega muul viisil, tingimusel et nimetatud meetmeid kohaldatakse kodakondsusest sõltumata.

5.   Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktide, eeskirjade ja protseduuridega kehtestatakse vähemalt sellised lennutranspordialased õigusnormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu IV lisa C osas ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

Artikkel 17

Lennuettevõtja vastutus

1.   Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi, mis tulenevad Montrealis 28. mail 1999. aastal sõlmitud rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioonist (Montreali konventsioon).

2.   Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktide, eeskirjade ja protseduuridega kehtestatakse vähemalt sellised lennutranspordialased õigusnormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu IV lisa D osas ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

Artikkel 18

Tarbija õigused ja isikuandmete kaitse

Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktide, eeskirjade ja protseduuridega kehtestatakse vähemalt sellised lennutranspordialased õigusnormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu IV lisa E osas ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

Artikkel 19

Arvutipõhised broneerimissüsteemid

Lepinguosalised kohaldavad arvutipõhiste broneerimissüsteemidega seotud toimingute suhtes ausal ja mittediskrimineerival viisil oma õigusnorme, sealhulgas konkurentsieeskirju. Üks lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise arvutipõhiste broneerimissüsteemide, lennuettevõtjate ja reisibüroode suhtes samu põhimõtteid nagu oma arvutipõhiste broneerimissüsteemide, lennuettevõtjate ja reisibüroode suhtes.

Artikkel 20

Sotsiaalsed aspektid

Lepinguosalised tagavad, et nende õigusaktide, eeskirjade ja protseduuridega kehtestatakse vähemalt sellised lennutranspordialased õigusnormid, mis on sätestatud käesoleva lepingu IV lisa F osas ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud VI lisas.

III   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 21

Tõlgendamine ja rakendamine

1.   Lepinguosalised võtavad asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõikidest meetmetest, mis võiksid seada ohtu käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise.

2.   Lepinguosalised vastutavad käesoleva lepingu ja eriti selle IV lisas loetletud ja VI lisas üksikasjalikult kirjeldatud lennutranspordialaste õigusnormide nõuetekohase jõustamise eest oma territooriumil.

3.   Lepinguosalised annavad teineteisele vajalikku teavet ja abi lepingu sätete võimalike rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teostab käesoleva lepinguga talle antud pädevuse kohaselt.

4.   Kui lepinguosaline tegutseb talle käesoleva lepinguga antud volituste alusel teisele lepinguosalisele huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise asutusi või ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevatele asutustele sellest teatada ja anda neile võimalus esitada võimalikud märkused enne lõpliku otsuse tegemist.

Artikkel 22

Ühiskomitee

1.   Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev komitee (edaspidi „ühiskomitee”), mis vastutab käesoleva lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks annab ühiskomitee soovitusi ja võtab vastu otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud juhtudel.

2.   Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel ja need on lepinguosaliste suhtes siduvad. Lepinguosalised rakendavad kõnealuseid otsuseid oma eeskirjade kohaselt.

3.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Kumbki lepinguosaline võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist.

5.   Samuti võib lepinguosaline taotleda ühiskomitee kokkukutsumist käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimuste lahendamiseks. Koosolek toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

6.   Käesoleva lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised teavet ja peavad kummagi lepinguosalise taotluse korral nõu ühiskomitees.

7.   Kui ühe lepinguosalise arvates ei ole teine lepinguosaline ühiskomitee otsust nõuetekohaselt rakendanud, võib ta taotleda küsimuse arutamist ühiskomitees. Kui ühiskomitee ei suuda küsimust lahendada kahe kuu jooksul alates taotluse saamist, võib taotluse esitanud lepinguosaline võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 24.

8.   Ühiskomitee otsuses sätestatakse tähtaeg, mille jooksul lepinguosaline peab otsust rakendama, ning ka muu ettevõtjaid tõenäoliselt puudutav teave.

9.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad lepinguosalised võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid vastavalt artiklile 24, kui ühiskomitee ei tee kuue kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast otsust küsimuses, mille kohta talle taotlus on esitatud.

10.   Ühiskomitee uurib küsimusi, mis on seotud kahepoolsete investeeringutega enamusosalusse või muudatustega lepinguosaliste lennuettevõtjate tõhusas kontrollimises.

11.   Ühiskomitee arendab koostööd järgmise kaudu:

a)

täidab käesoleva lepingu II jaotises sätestatud eriülesandeid õiguskoostöö raames;

b)

edendab uusi seadusandlikke algatusi ja muudatusi käsitleva teabe vahetamist ekspertide hulgas, sealhulgas julgestuse, ohutuse, keskkonnakaitse, lennundustaristu (sh teenindusajad), konkurentsitingimuste ja tarbijakaitse valdkonnas;

c)

analüüsib pidevalt käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalset mõju, eriti tööhõive valdkonnas, ja otsib asjakohaseid lahendusi põhjendatuks peetavatele probleemidele;

d)

lepib konsensuse alusel kokku menetluslikes ettepanekutes, põhimõtetes või dokumentides, mis on otseselt seotud käesoleva lepingu toimimisega;

e)

selgitab välja võimalikud valdkonnad, millega seoses võiks käesolevat lepingut täiustada, ja esitab soovitusi selle muutmiseks; ning

f)

tegeleb IV lisa alapunkti A.1 kohaldamisega (nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu).

12.   Lepinguosalistel on ühine eesmärk tuua maksimaalset kasu mõlema lepinguosalise tarbijatele, lennuettevõtjatele, töötajatele ja üldsusele, laiendades käesolevat lepingut nii, et see hõlmaks kolmandaid riike. Selleks töötab ühiskomitee välja ettepaneku, milles käsitletakse tingimusi ja menetlusi, sealhulgas käesoleva lepingu vajalikke muudatusi, mida kolmandad riigid peavad käesoleva lepinguga ühinemiseks täitma.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine ja vahekohus

1.   Lepinguosalised võivad diplomaatiliste kanalite kaudu taotleda assotsiatsioonilepingu alusel loodud assotsiatsiooninõukogult, et see uuriks käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlusi, mida ei ole käesoleva lepingu artikli 22 kohaselt lahendatud. Käesoleva artikli kohaldamisel tegutseb assotsiatsioonilepingu alusel asutatud assotsiatsiooninõukogu ühiskomiteena.

2.   Assotsiatsiooninõukogu võib vaidluse lahendada otsuse vastuvõtmisega.

3.   Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed lõikes 2 osutatud otsuse rakendamiseks.

4.   Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lõike 2 kohaselt lahendada, esitatakse see kummagi lepinguosalise taotlusel lahendamiseks kolmest vahekohtunikust koosnevale vahekohtule allpool sätestatud korras:

a)

kumbki lepinguosaline määrab vahekohtuniku kuuekümne (60) päeva jooksul pärast seda, kui vahekohus, kelle poole teine lepinguosaline on diplomaatiliste kanalite kaudu pöördunud, on saanud taotluse lahendada vaidlus vahekohtus; lepinguosalised peaksid määrama kolmanda vahekohtuniku kuuekümne (60) lisapäeva jooksul. Kui üks lepinguosaline ei ole kokkulepitud aja jooksul vahekohtunikku määranud või kolmandat vahekohtunikku ei määrata kokkulepitud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu presidendil määrata vajaduse korral vahekohtunik või vahekohtunikud;

b)

punktis a sätestatud tingimustel määratud kolmas vahekohtunik peaks olema sellise kolmanda riigi kodanik, millel on määramise ajal diplomaatilised suhted mõlema lepinguosalisega, ja ta tegutseb vahekohtu eesistujana;

c)

vahekohus lepib kokku vahekohtu töökorra ning

d)

vahekohtu lõpliku otsuse kohaselt jagatakse vahekohtu kulud lepinguosaliste vahel võrdselt.

5.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib vahekohus paluda teist lepinguosalist rakendada vahekohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni ajutisi meetmeid.

6.   Vahekohus püüab kõik esialgsed või lõplikud otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, võtab vahekohus otsused vastu häälteenamusega.

7.   Kui üks lepinguosaline ei täida vahekohtu poolt käesoleva artikli tingimustel tehtud otsust kolmekümne (30) päeva jooksul alates kõnealuse otsuse teatavakstegemisest, võib teine lepinguosaline piirata süüdiolevale lepinguosalisele käesoleva lepingu tingimustel antud õiguseid ja eeliseid või need peatada või tühistada seni, kuni rikkumine jätkub.

Artikkel 24

Kaitsemeetmed

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevat kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Kaitsemeetmeid võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on vajalik olukorra parandamiseks või lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

3.   Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest teisele lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.

4.   Lepinguosalised alustavad kohe ühiskomitees konsulteerimist, et jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.

5.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 3 lõike 1 punkti d, artikli 4 lõike 1 punkti d ning artiklite 13 ja 14 kohaldamist, ei võta asjaomane lepinguosaline kaitsemeetmeid enne, kui lõikes 3 osutatud teatamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui lõikes 4 osutatud konsulteerimine lõppeb enne nimetatud tähtaja möödumist.

6.   Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamata võetud meetmetest ja edastab kogu asjakohase teabe.

7.   Kõik käesoleva artikli tingimustel võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepinguosaline on täitnud käesoleva lepingu sätted.

Artikkel 25

Lepingu geograafilise kohaldamisala laiendamine

Lepinguosalised kohustuvad jätkama dialoogi, et tagada käesoleva lepingu ühtsus Barcelona protsessiga, ja nende lõppeesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna ühine lennunduspiirkond. Seepärast arutatakse ühiskomitees vastavalt artikli 22 lõikele 11 võimalust leppida vastastikku kokku muudatustes, et võtta arvesse samasuguseid Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepinguid.

Artikkel 26

Seos teiste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätted asendavad Iisraeli ja liikmesriikide vaheliste kehtivate kahepoolsete lepingute ja kokkulepete vastavad sätted. Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest on lubatud jätkuvalt kohaldada kehtivaid liiklusõigusi ja julgestusmeetmeid, mis tulenevad nimetatud kahepoolsetest lepingutest või kokkulepetest, mida käesolev leping ei hõlma või mis on käesoleva lepingu tingimustest soodsamad. Eespool nimetatud õigusi ja kokkuleppeid võivad jätkuvalt kohaldada järgmised lennuettevõtjad:

a)

Euroopa Liidu lennuettevõtjad, tingimusel et kõnealuste kehtivate õiguste või muude kokkulepete kohaldamisel ei esine Euroopa Liidu lennuettevõtjate vahel diskrimineerimist kodakondsuse alusel;

b)

Iisraeli Riigi lennuettevõtjad.

2.   Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või muu rahvusvahelise organisatsiooni otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peavad nad ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks sellise arengu arvessevõtmiseks muuta.

3.   Käesolev leping ei piira kahe lepinguosalise selliste otsuste kohaldamist, milles käsitletakse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni võimalike soovituste rakendamist. Lepinguosalised ei kasuta käesolevat lepingut ega ühtegi selle osa, et seista vastu Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis kavandatavatele alternatiivsetele tegutsemisviisidele käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes.

4.   Lepinguosalised nõustuvad, et Iisraeli Riigi valitsus ja Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused võivad ilma mis tahes piirangute või takistusteta sõlmida julgestusmeetmeid käsitlevaid kokkuleppeid sellistes lennundusjulgestuse valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Siiski nõustavad lepinguosalised, et i) kooskõlas artikli 14 lõikega 5 tuleks võimaluse korral eelistada julgestusmeetmete kokkuleppimist ELi tasemel ning ii) ühiskomiteele edastatakse kooskõlas artikli 14 lõikega 14 kõnealuseid kahepoolseid julgestusmeetmeid käsitlev teave.

Artikkel 27

Muudatused

1.   Kui üks lepinguosalistest soovib käesoleva lepingu sätted läbi vaadata, teavitab ta sellest ühiskomiteed. Käesoleva lepingu muudatused jõustuvad kooskõlas artikliga 30.

2.   Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga otsustada muuta käesoleva lepingu lisasid.

3.   Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta ühepoolselt vastu uusi õigusakte või muuta IV lisas nimetatud kehtivaid lennutranspordialaseid õigusakte, kui see on kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõtte ja käesoleva lepingu sätetega.

4.   Kui üks lepinguosaline kaalub uue õigusakti vastuvõtmist või lepingu IV lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste õigusaktide muutmist, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja vastavalt võimalusele teist lepinguosalist. Sellise teabe edastamisel ja ühe lepinguosalise taotluse korral vahetatakse ühiskomitees eelnevalt seisukohti.

5.   Lepinguosalised teavitavad teineteist korrapäraselt ja niipea, kui see on asjakohane, vastuvõetud uuest õigusaktist või lepingu IV lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste õigusaktide muutmisest. Sellise teabe võib edastada ühiskomitees. Ükskõik kumma lepinguosalise taotluse korral vahetab ühiskomitee kuuekümne päeva jooksul pärast taotluse saamist seisukohti kõnealuse uue õigusakti või muudatuse mõju üle käesoleva lepingu nõuetekohasele toimimisele.

6.   Selleks et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine, teeb ühiskomitee järgmist:

a)

võtab vastu käesoleva lepingu IV ja/või VI lisa muutmise otsuse, et lisada sinna asjaomane uus õigusakt või muudatus, võttes vajaduse korral arvesse vastastikkuse põhimõtet, või

b)

võtab vastu otsuse selle kohta, et asjaomast uut õigusakti või muudatust tuleb käsitada käesoleva lepinguga kooskõlas olevana, või

c)

teeb otsuse kõikide muude mõistliku aja jooksul võetavate meetmete kohta, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine.

Artikkel 28

Lepingu lõpetamine

1.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Kumbki lepinguosaline võib mis tahes ajal diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teisele lepinguosalisele teatada oma otsusest käesolev leping lõpetada. See teade saadetakse samal ajal ka Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Lepingu kehtivusaeg lõpeb kirjaliku lõpetamisteate saamisest ühe aasta möödumisel Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi, kui lepinguosalised ei ole enne selle aja saabumist lõpetamisteadet vastastikuse kokkuleppe alusel tagasi võtnud.

Artikkel 29

Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis

Käesolev leping ning kõik selle muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja ÜRO sekretariaadis.

Artikkel 30

Kohaldamine ja jõustumine

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega alates lepingu allkirjastamise kuupäevast.

2.   Käesolev leping jõustub üks kuu pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud viimase diplomaatilise noodi, milles nad kinnitavad kõigi käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamist. Selleks saadab Iisrael Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele adresseeritud diplomaatilise noodi Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat saadab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatilise noodi Iisraelile. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot sisaldab iga liikmesriigi teatist, millega kinnitatakse, et käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud Luxembourgis kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta juunikuu kümnendal kuupäeval, mis Heebrea kalendri kohaselt on viie tuhande seitsmesaja seitsmekümne kolmanda aasta tammuzikuu teine kuupäev, kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning heebrea keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image

Deze handtekening verbindt eveneens het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage égalament la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Image

Za Českou republiku

Image

For Kongeriget Danmark

Image

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image

Image

Eesti Vabariigi nimel

Image

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image

Por el Reino de España

Image

Pour la République française

Image

Per la Repubblica italiana

Image

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Image

Latvijas Republikas vārdā –

Image

Lietuvos Respublikos vardu

Image

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image

Magyarország részéről

Image

Għal Malta

Image

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image

Für die Republik Österreich

Image

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pela República Portuguesa

Image

Pentru România

Image

Za Republiko Slovenijo

Image

Za Slovenskú republiku

Image

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image

För Konungariket Sverige

Image

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Image

Image

Image

I LISA

KOKKULEPITUD TEENUSED JA KINDLAKSMÄÄRATUD LENNULIINID

1.

Käesolev lisa kehtib tingimusel, et kohaldatakse lepingu II lisas sisalduvaid üleminekusätteid.

2.

Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise lennuettevõtjatele õiguse osutada lennutransporditeenuseid allpool nimetatud lennuliinidel:

a)

Euroopa Liidu lennuettevõtjate puhul:

Euroopa Liidus asuvad punktid – üks või mitu Euroopa – Vahemere piirkonna riigis (1), ECAA riigis (2) või III lisas loetletud riigis asuvat vahepunkti – üks või mitu Iisraelis asuvat punkti;

b)

Iisraeli lennuettevõtjate puhul:

Iisraelis asuvad punktid – üks või mitu Euroopa – Vahemere piirkonna riigis, ECAA riigis või III lisas loetletud riigis asuvat vahepunkti – üks või mitu Euroopa Liidus asuvat punkti.

3.

Käesoleva lisa punkti 2 kohaste lennuteenuste osutamine algab või lõpeb Iisraeli lennuettevõtjate puhul Iisraeli territooriumil ja Euroopa Liidu lennuettevõtjate puhul Euroopa Liidu territooriumil.

4.

Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad kõigil lendudel omal valikul teha järgmist:

a)

lennata ühel või mõlemal suunal;

b)

kasutada ühe õhusõidukiga teostataval lennul erinevaid lennunumbreid;

c)

lennata mis tahes kombinatsioonis ja järjekorras käesoleva lisa punktis 2 nimetatud vahepunktidesse ning lepinguosaliste territooriumil asuvatesse punktidesse;

d)

jätta vahele peatusi mis tahes punktis või punktides;

e)

vahetada mis tahes punktis oma õhusõiduki mis tahes teise oma õhusõiduki vastu;

f)

teha vahemaandumisi mis tahes punktis mõlema lepinguosalise territooriumil või sellest väljaspool, ilma et see piirakse käesoleva lepingu artikli 2 lõike 2 sätete kohaldamist;

g)

teha transiitvedusid läbi teise lepinguosalise territooriumi ning

h)

olenemata veose päritolust kombineerida vedusid samal õhusõidukil.

5.

Lepinguosaline lubab kõikidel lennuettevõtjatel määrata nende osutatavate rahvusvaheliste lennutransporditeenuste sageduse ja veomahu turul valitseva äriolukorra alusel. Kooskõlas nimetatud õigusega ei tohi kumbki lepinguosaline ühepoolselt piirata teise lepinguosalise lennuettevõtjate veomahtu, teenuste osutamise sagedust ja korrapärasust või kasutatavate õhusõidukite tüüpi või tüüpe, välja arvatud tolli, käitamise ja keskkonna- või tervisekaitsega seotud või tehnilistel põhjustel või seoses lepingu artikli 7 kohaldamisega.

6.

Lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad muu hulgas koodijagamise kokkulepete raames osutada lennuteenuseid kõikidesse kolmandas riigis asuvatesse punktidesse, mis ei asu kindlaksmääratud lennuliinidel, tingimusel et nad ei kasuta viienda vabaduse liiklusõigusi.

7.

Olenemata käesoleva lisa muudest sätetest ei anta käesoleva lepinguga õigusi teostada rahvusvahelist lennutransporti sellistesse riikidesse, sellistest riikidest või selliste riikide territooriumil, millel ei ole kõikide lepinguosalistega diplomaatilisi suhteid.

(1)  Euroopa – Vahemere piirkonna riigid (EUROMEDi riigid) on Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Liibanon, Jordaania, Iisrael, Palestiina territoorium, Süüria ja Türgi.

(2)  ECAA riigid on Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolses lepingus osalevad riigid – Euroopa Liidu liikmesriigid, Albaania Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Islandi Vabariik, Montenegro Vabariik, Norra Kuningriik, Serbia Vabariik ning Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244.

II LISA

ÜLEMINEKUSÄTTED

1.

Olenemata käesoleva lisa punktide 2 ja 3 sätetest võib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 3 jätkuvalt kasutada kõiki õigusi, kaasa arvatud liiklusõigused, ning juba varem kokku lepitud sooduskorda, mida kohaldatakse käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval Iisraeli ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kehtivate kahepoolsete lepingute või kokkulepete alusel. Eespool nimetatud õigusi ja kokkuleppeid võivad jätkuvalt kohaldada järgmised lennuettevõtjad:

a)

Euroopa Liidu lennuettevõtjad, tingimusel et kõnealuste kehtivate õiguste või muude kokkulepete kohaldamisel ei esine Euroopa Liidu lennuettevõtjate vahel diskrimineerimist kodakondsuse alusel;

b)

Iisraeli Riigi lennuettevõtjad.

2.

Reisijate, lasti ja/või posti veoga seotud teenuste puhul (kas eraldi või kombineerituna) on Iisraeli ja Euroopa Liidu liikmesriikide lennuettevõtjatel õigus kohaldada kindlaksmääratud lennuliinide suhtes kolmanda ja neljanda vabaduse liiklusõigusi kooskõlas järgmiste üleminekusätetega:

a)

alates käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevast ja üksnes regulaarlendude puhul:

i)

kõikide lennuliinide puhul, v.a V lisas kindlaksmääratud lennuliinid, on volitatud lennuettevõtjatel õigus igal nädalal teostada asjaomastes kahepoolsetes lepingutes või kokkulepetes kindlaksmääratud arv lende või seitse (7) lendu nädalas, olenevalt sellest, kumb arv on suurem, ning

ii)

V lisas kindlaksmääratud lennuliinide puhul on volitatud lennuettevõtjatel õigus igal nädalal teostada V lisas kindlaksmääratud arv lende.

Alates käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevast ei kohaldata kummagi lepinguosalise suhtes piiranguid seoses konkreetset lennuliini teenindavate volitatud lennuettevõtjate arvuga;

b)

alates IATA esimese suvise lennuhooaja esimesest päevast, mis järgneb käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevale, on volitatud lennuettevõtjatel õigus kohaldada regulaarlendude suhtes järgmist:

i)

käesoleva lepingu V lisa A osas kindlaksmääratud lennuliinide puhul teha lisaks V lisa A osas kindlaksmääratud lendude arvule kolm (3) täiendavat lendu nädalas ning

ii)

muude lennuliinide puhul, kaasa arvatud V lisa B osas kindlaksmääratud lennuliinid, teha lisaks punkti a alapunktides i ja ii sätestatud lendude arvule veel seitse (7) täiendavat lendu nädalas;

c)

alates IATA teise suvise lennuhooaja esimesest päevast, mis järgneb käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevale, on volitatud lennuettevõtjatel õigus kohaldada regulaarlendude suhtes järgmist:

i)

käesoleva lepingu V lisa A osas kindlaksmääratud lennuliinide puhul teha lisaks punkti b alapunkti i kohaldamisele veel kolm (3) täiendavat lendu nädalas ning

ii)

muude lennuliinide puhul, kaasa arvatud V lisa B osas kindlaksmääratud lennuliinid, teha lisaks punkti b alapunkti ii kohaldamisele veel seitse (7) täiendavat lendu nädalas;

d)

vastavalt allpool esitatud lõikele 4 on volitatud lennuettevõtjatel alates IATA kolmanda suvise lennuhooaja esimesest päevast, mis järgneb käesoleva lepingu allakirjastamise kuupäevale, õigus kohaldada regulaarlendude suhtes järgmist:

i)

käesoleva lepingu V lisa A osas kindlaksmääratud lennuliinide puhul teha lisaks punkti c alapunkti i kohaldamisele veel neli (4) täiendavat lendu nädalas ning

ii)

muude lennuliinide puhul, kaasa arvatud V lisa B osas kindlaksmääratud lennuliinid, teha lisaks punkti c alapunkti ii kohaldamisele veel seitse (7) täiendavat lendu nädalas;

e)

alates IATA neljanda suvise lennuhooaja esimesest päevast, mis järgneb käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevale, on volitatud lennuettevõtjatel õigus kohaldada regulaarlendude suhtes järgmist:

i)

käesoleva lepingu V lisa A osas kindlaksmääratud lennuliinide puhul teha lisaks punkti d alapunkti i kohaldamisele veel neli (4) täiendavat lendu nädalas ning

ii)

muude lennuliinide puhul, kaasa arvatud V lisa B osas kindlaksmääratud lennuliinid, teha lisaks punkti d alapunkti ii kohaldamisele veel seitse (7) täiendavat lendu nädalas;

f)

alates IATA viienda suvise lennuhooaja esimesest päevast, mis järgneb käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevale, kohaldatakse I lisa sätteid ning lepinguosaliste lennuettevõtjatel on õigus kindlaksmääratud marsruutidel vabalt kasutada kolmanda ja neljanda vabaduse liiklusõigusi ilma läbilaskevõime, iganädalase lendude arvu või regulaarsuse piiranguteta.

3.

Mitteregulaarsete lendude puhul kohaldatakse järgmist:

a)

mitteregulaarsete lendude suhtes kohaldatakse pärast käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva jätkuvalt nõuet, et lepinguosaliste asjaomased ametiasutused, kes suhtuvad asjaomasesse taotlusse positiivselt, peavad kõnealused lennud eelnevalt heaks kiitma, ning

b)

alates punkti 2 alapunktis f kindlaksmääratud kuupäevast kohaldatakse I lisa sätteid ning lepinguosaliste lennuettevõtjatel on õigus kindlaksmääratud lennuliinidel vabalt kasutada kolmanda ja neljanda vabaduse liiklusõigusi ilma läbilaskevõime, iganädalase lendude arvu või regulaarsuse piiranguteta.

4.

Ühiskomitee tuleb kokku enne käesoleva lisa punkti 2 alapunktis d kindlaksmääratud kuupäeva, et läbi vaadata käesoleva lepingu rakendamine ning hinnata käesolevas lisas kirjeldatud üleminekuperioodi esimese kahe etapi mõju äritegevusele. Selle hinnangu põhjal ja ilma et see mõjutaks ühiskomitee pädevust kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 22, võib ühiskomitee konsensuse alusel otsustada järgmist:

a)

lükata teatavate lennuliinide puhul edasi punkti 2 alapunktide d, e ja f rakendamine vastastikku kokkulepitud ajavahemiku võrra, mis ei või ületada kaht aastat, kui eespool nimetatud hinnangust selgub, et regulaarlendude suhtes kehtestatud piirangutest hoitakse kõrvale mitteregulaarsete lendude teostamisega või et lepinguosaliste lennuettevõtjate veomahud on sedavõrd erinevad, et see võib ohustada lennuteenuste jätkuvat pakkumist, või

b)

suurendada punkti 2 alapunkti d alapunktis i ja punkti 2 alapunkti e alapunktis i sätestatud täiendavate lendude arvu.

Kui ühiskomitees ei suudeta kokkuleppele jõuda, võivad lepinguosalised võtta käesoleva lepingu artikli 24 kohaseid sobivaid kaitsemeetmeid.

5.

Euroopa Liit hindab seda, kuidas Iisrael rakendab ja kohaldab Euroopa Liidu lennutranspordialaseid õigusnorme, mis on loetletud IV lisas, ning kõnealune hinnang kinnitatakse ühiskomitee otsusega. Hindamisega alustatakse: i) kuupäeval, mil Iisrael on teatanud ühiskomiteele käesoleva lepingu IV lisal põhineva ühtlustamise lõpuleviimisest, või ii) kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

6.

Olenemata I lisa sätetest ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 26 lõike 1 ning käesoleva lisa punkti 1 kohaldamist, on lepinguosaliste lennuettevõtjatel kuni käesoleva lisa punktis 5 osutatud otsuse vastuvõtmiseni keelatud kasutada viienda vabaduse liiklusõigusi kindaksmääratud lennuliinidel osutatavate kokkulepitud teenuste suhtes, sealhulgas Euroopa Liidu territooriumil asuvate punktide vahel.

III LISA

LEPINGU ARTIKLITES 3, 4 JA 8 NING I LISAS OSUTATUD MUUDE RIIKIDE LOETELU

1.

Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel)

2.

Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel)

3.

Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel)

4.

Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel)

IV LISA

TSIVIILLENNUNDUSEESKIRJAD

Käesolevas lepingus osutatud Euroopa Liidu õigusnormidega samaväärsed õigusnormid kehtestatakse järgmiste õigusaktide alusel. Vajaduse korral on õigusakti kohandused sätestatud iga õigusakti järel. Euroopa Liidu õigusnormidega samaväärseid õigusnorme kohaldatakse kooskõlas VI lisaga, kui käesolevas lisas, II lisas või üleminekusätetes ei ole kindlaks määratud teisiti.

A.   LENNUOHUTUS

A.1   Nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu

Seoses nimekirjaga lennuettevõtjatest, kelle suhtes ohutuskaalutlustel kohaldatakse tegevuskeeldu, võtab Iisrael esimesel võimalusel samu meetmeid kui ELi liikmesriigid.

Nende meemete võtmisel lähtutakse asjakohastest eeskirjadest, milles käsitletakse sellise nimekirja koostamist ja avaldamist, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast, ning mis on sätestatud järgmistes ELi õigusaktides:

Määrus (EÜ) nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2111/2005, 14. detsember 2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

Asjakohased sätted: artiklid 1 ja 13 ning lisa.

Määrus (EÜ) nr 473/2006

Komisjoni määrus (EÜ) nr 473/2006, 22. märts 2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

Asjakohased sätted: artiklid 1–6, A–C lisa

Määrus (EÜ) nr 474/2006

Komisjoni määrus (EÜ) nr 474/2006, 22. märts 2006, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu,

mida muudetakse regulaarselt komisjoni määrustega.

Asjakohased sätted: artiklid 1–3, A ja B lisa.

Kui meetme võtmine tekitab Iisraelile tõsiseid probleeme, võib Iisrael peatada selle kohaldamise ning pöörduda asja arutamiseks ühiskomitee poole ilma põhjendamatu viivituseta ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 22 lõike 11 alapunktiga f.

A.2   Õnnetuste/intsidentide uurimine ja vahejuhtumitest teatamine

A.2.1.   Määrus (EL) nr 996/2010

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 996/2010, 20. oktoober 2010, tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ.

Asjakohased sätted: artiklid 1–5, 8–18 (lõige 2), 20–21, 23, lisa

A.2.2.   Direktiiv 2003/42/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ, 13. juuni 2003, vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses.

Asjakohased sätted: artiklid 1–6 ja 8–9

B.   LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE

ALGMÄÄRUSED

Jaotis A

B.1.   Määrus (EÜ) nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus).

Asjakohased sätted: artikli 1 lõiked 1–3, artikkel 2, artikli 4 lõiked 1–4, artiklid 9–10, artikli 11 lõiked 1–2, artikli 11 lõike 3 punkt b, artikli 11 lõike 3 punkt d, artikli 11 lõiked 4–6, artikkel 13.

B.2.   Määrus (EÜ) nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004, 10. märts 2004, aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus).

Asjakohased sätted: artikli 2 lõiked 1–2, artikli 2 lõiked 4–6, artikkel 4, artikli 7 lõiked 1–2, artikli 7 lõiked 4–5, artikli 7 lõige 7, artikli 8 lõige 1, artikli 8 lõiked 3–4, artikkel 9, artiklid 10–11, artikli 12 lõiked 1–4, artikli 18 lõiked 1–2, II lisa.

B.3.   Määrus (EÜ) nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 551/2004, 10. märts 2004, õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus).

Asjakohased sätted: artikkel 1, artikkel 3a, artikkel 4, artikli 6 lõiked 1–5, artikli 6 lõige 7, artikli 7 lõige 1, artikli 7 lõige 3, artikkel 8.

B.4.   Määrus (EÜ) nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004, 10. märts 2004, Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus).

Asjakohased sätted: artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–6a, artikli 7 lõige 1, artikkel 8, I–V lisa.

Määrused (EÜ) nr 549/2004 – (EÜ) nr 552/2004, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1070/2009, 21. oktoober 2009, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust.

B.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ,

mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009 määrusega (EÜ) nr 1108/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ.

Asjakohased sätted: artikkel 3, artikli 8b lõiked 1–3, artikli 8b lõiked 5–6, artikli 8c lõiked 1–10, Vb lisa.

Jaotis B

B.2.   Määrus (EÜ) nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004, 10. märts 2004, aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus).

Asjakohased sätted: artikli 2 lõige 3, artikli 7 lõige 6, artikli 7 lõige 8, artikli 8 lõige 2, artikli 8 lõige 5, artikli 9a lõiked 1–5, artikkel 13.

B.3.   Määrus (EÜ) nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 551/2004, 10. märts 2004, õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus).

Asjakohased sätted: artikkel 3, artikli 6 lõige 6.

Määrused (EÜ) nr 549/2004 – (EÜ) nr 552/2004, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1070/2009, 21. oktoober 2009, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust.

B.5:   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ,

mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009 määrusega (EÜ) nr 1108/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ.

Asjakohased sätted: artikli 8b lõige 4, artikli 8c lõige 10, Vb lisa punkt 4.

RAKENDUSEESKIRJAD

Järgmised õigusaktid on kohaldatavad ja asjakohased, v.a juhul, kui VI lisas on algmäärustega seotud samaväärsete õigusnormide puhul sätestatud teisiti:

Raammäärus (määrus (EÜ) nr 549/2004)

—

Komisjoni määrus (EL) nr 691/2010, 29. juuli 2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded

Teenuste osutamine (määrus (EÜ) nr 550/2004)

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 482/2008, 30. mai 2008, millega luuakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate rakendatav tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa

Õhuruum (määrus (EÜ) nr 551/2004)

—

Komisjoni määrus (EL) nr 255/2010, 25. märts 2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 730/2006, 11. mai 2006, õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2150/2005, 23. detsember 2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks

Koostalitlusvõime (määrus (EÜ) nr 552/2004)

—

Komisjoni määrus (EL) nr 677/2011, 7. juuli 2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010

—

Komisjoni määrus (EL) nr 929/2010, 18. oktoober 2010, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1033/2006 artikli 3 lõikes 1 osutatud ICAO sätteid

—

Komisjoni määrus (EL) nr 73/2010, 26. jaanuar 2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 262/2009, 30. märts 2009, milles sätestatakse režiimi S päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva kontekstis

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 633/2007, 7. juuni 2007, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1033/2006, 4. juuli 2006, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1032/2006, 6. juuli 2006, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded

Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud nõuded, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 216/2008, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009

—

Komisjoni määrus (EL) nr 805/2011, 10. august 2011, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta

—

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011, 17. oktoober 2011, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 EMPs

—

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, 17. oktoober 2011, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010

C.   KESKKOND

C.1.   Direktiiv 2002/30/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel, mida on muudetud või kohandatud 2003. aasta ühinemisakti ja 2005. aasta ühinemisaktiga.

Asjakohased sätted: artiklid 3–5, artikkel 7, artiklid 9–10, artikli 11 lõige 2, artikkel 12, II lisa punktid 1–3.

C.2.   Direktiiv 2006/93/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/93/EÜ, 12. detsember 2006, rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta.

Asjakohased sätted: artiklid 1–3 ja artikkel 5.

D.   LENNUETTEVÕTJA VASTUTUS

D.1.   Määrus (EÜ) nr 2027/97

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2027/97, 9. oktoober 1997, lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul,

muudetud järgmise õigusaktiga:

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 889/2002, 13. mai 2002, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2027/97

Asjakohased sätted: artikli 2 lõike 1 punkt a, artikli 2 lõike 1 punktid c–g, artiklid 3–6.

E.   TARBIJA ÕIGUSED JA ISIKUANDMETE KAITSE

E.1.   Direktiiv 90/314/EMÜ

Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, 13. juuni 1990, reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta.

Asjakohased sätted: artiklid 1–4 (lõige 2), artikli 4 lõiked 4–7, artiklid 5–6.

E.2.   Direktiiv 95/46/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

Asjakohased sätted: artiklid 1–34.

E.3.   Määrus (EÜ) nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, 11. veebruar 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91.

Asjakohased sätted: artiklid 1–16.

E.4.   Määrus (EÜ) nr 1107/2006

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2006, 5. juuli 2006, puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul.

Asjakohased sätted: artikli 1 lõige 1, artiklid 2–16 ning I ja II lisa.

F.   SOTSIAALSED ASPEKTID

F.1.   Direktiiv 2000/79/EÜ

Nõukogu direktiiv 2000/79/EÜ, 27. november 2000, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.

Asjakohased sätted: lisa punkti 1 alapunkt 1 ja punktid 2–9.

V LISA

A osa.   Teatavate lennuliinide suhtes kokku lepitud iganädalaste lendude arv, mis on vähemalt 14

Teenuse liik

Lennuliinid

Baasvõimsus

(lendude arv nädalas)

Reisijatevedu

Viin

Tel-Aviv (TLV)

Esimene lennuettevõtja: 14

Teine lennuettevõtja jj lennuettevõtjad: 3

Reisijatevedu

Pariis (CDG - ORY - BVA)

Tel-Aviv (TLV)

Esimene lennuettevõtja: piirangud puuduvad

Teine lennuettevõtja jj lennuettevõtjad: 7

Reisijatevedu

Frankfurt

Tel-Aviv (TLV)

14

Reisijatevedu

Ateena

Tel-Aviv (TLV)

14

Reisijatevedu

Rooma

Tel-Aviv (TLV)

25

Reisijatevedu

Madrid

Tel-Aviv (TLV)

21

Reisijatevedu/Kaubavedu

London (LHR)

Tel-Aviv (TLV)

Esimesed kaks lennuettevõtjat: piirangud puuduvad


B osa.   Konkreetsete lennuliinide suhtes kokku lepitud iganädalaste lendude arv, mis on suurem kui 7, kuid väiksem kui 14

Teenuse liik

Lennuliinid

Baasvõimsus

(lendude arv nädalas)

Reisijatevedu

Milano

Tel-Aviv (TLV)

13

Reisijatevedu

Berliin

Tel-Aviv (TLV)

11

Reisijatevedu

Barcelona

Tel-Aviv (TLV)

10

Reisijatevedu

München

Tel-Aviv (TLV)

10

VI LISA

ÕIGUSNORMID, MIDA TULEB TÄITA ELi JA IISRAELI VAHELISE EUROOPA – VAHEMERE PIIRKONNA LENNUNDUSLEPINGU IV LISAS LOETLETUD ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISEL

Vastutuse välistamine: käesoleva lisa sätted ei piira ELi õigusaktide kohaldamist ELi piires

OSA A.2.   Õnnetuste/intsidentide uurimine ja vahejuhtumitest teatamine

A.2.1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 996/2010, 20. oktoober 2010, tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Õigusnorm

1

A2.1.1.1

Määruse (EÜ) nr 996/2010 eesmärk on parandada lennuohutust, tagades tsiviillennunduses toimunud õnnetuste uurimise tõhususe, otstarbekuse ja kvaliteedi kõrge tase, ning selle ainus eesmärk on lennuõnnetuste ja -intsidentide ennetamine tulevikus, ilma et osutataks süüle või vastutusele. Määruses sätestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse lennuõnnetuses osalenud õhusõiduki pardal olevaid isikuid ja ohtlikke kaupu käsitleva teabe õigeaegset kättesaadavust. Lisaks sellele on määruse eesmärk parandada lennuõnnetuste ohvrite ja nende lähedaste abistamist.

2

A2.1.2.1

Selliste käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnormide suhtes, milles käsitletakse tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimist ja ennetamist, kohaldatakse vastavalt vajadusele (EÜ) nr 996/2010 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

3

A2.1.3.1

Käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnorme kohaldatakse lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide ohutusalase uurimise suhtes, mida lepinguosalised teostavad vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja soovituslikele tavadele.

4(1)

A2.1.4.1

Lepinguosalised tagavad, et ohutusalased uurimised teostab ilma välise sekkumiseta või neid kontrollib tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste alaline siseriiklik uurimisorgan (edaspidi „lennuõnnetuste uurimisorgan”), mis on võimeline sõltumatult teostama täieliku ohutusalase uurimise kas iseseisvalt või kokkulepete alusel koos teiste sellekohaste uurimisorganitega.

4(2)

A2.1.4.2

Lennuõnnetuste uurimisorgan on oma tegevuses sõltumatu eelkõige lennuametitest, kes vastutavad lennukõlblikkuse, sertifitseerimise, lennutegevuse, hoolduse, litsentsimise, lennuliikluse juhtimise või lennuvälja käitamise eest, ja üldisemalt kõigist isikutest või üksustest, kelle huvid või missioon võiks olla vastuolus lennuõnnetuste uurimisorganile usaldatud ülesandega või mõjutada tema objektiivsust.

4(3)

A2.1.4.3

Ohutusalasel uurimisel ei küsi lennuõnnetuste uurimisorgan kelleltki juhiseid ega võta neid ka vastu ning tal on ohutusalaseks uurimiseks piiramatud volitused.

4(4)

A2.1.4.4

Lennuõnnetuste uurimisorganile usaldatud ülesanded võivad hõlmata ka lennuohutusega seotud teabe kogumist ja analüüsimist, eriti lennuõnnetuste ja intsidentide ennetamiseks, kui see tegevus ei mõjuta tema sõltumatust ega too kaasa vastutust õiguslikes, halduslikes või normatiivsetes küsimustes.

4(5)

A2.1.4.5

Üldsuse teavitamiseks üldisest lennuohutustasemest avaldatakse igal aastal siseriiklikul tasandil ohutusaruanne. Analüüsis ei avaldata konfidentsiaalse teabe allikaid.

4(6)

A2.1.4.6

Asjaomane lepinguosaline tagab lennuõnnetuste uurimisorganile tingimused tema kohustuste sõltumatuks täitmiseks ja talle eraldatakse selleks piisavalt vahendeid.

5(1)-(3)

A2.1.5.1

Lepinguosaline peab uurima kõiki lennuõnnetusi või tõsiseid intsidente, mille uurimine on konventsiooni 13. lisa kohaselt kohustuslik.

5(4)

A2.1.5.4

Lennuõnnetuste uurimisorgan võib otsustada uurida lisaks 13. lisas osutatud intsidentidele ka muid intsidente, kui uurimisorgan loodab nendest teha lennuohutusalaseid järeldusi.

5(5)

A2.1.5.5

Lennuõnnetuste uurimine ei ole ühelgi juhul seotud süü või vastutuse määramisega. Sellised uurimised on sõltumatud ning ei mõjuta ega piira mingil määral süüd või vastutust omistavat kohtu- või haldusmenetlust.

8

A2.1.8.1

Tingimusel et huvide konflikt on välistatud, võivad lennuõnnetuste uurimisorganid paluda siseriiklikul tsiviillennundusametil määrata esindaja, kes osaleb oma pädevuse piires juhtivuurija nõustajana juhtivuurija äranägemisel ja tema kontrolli all kõikides ohutusalastes uurimistes, mille eest asjaomane uurimisorgan vastutab.

Siseriiklikud tsiviillennundusametid toetavad uurimist, milles nad osalevad, edastades uurimisorganile nõutava teabe. Lisaks varustavad nad asjaomast uurimisorganit vajaduse korral nõustajate ja seadmetega.

9(1)

A2.1.9.1

Iga asjaomane isik, kellele on teada lennuõnnetuse või tõsise intsidendi toimumine, teavitab sellest viivitamata toimumisriigi pädevat lennuõnnetuste uurimisorganit.

9(2)

A2.1.9.2

Lennuõnnetuste uurimisorgan teavitab vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja soovituslikele tavadele viivitamata Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja asjaomaseid kolmandaid riike kõikidest talle teatatud õnnetustest või tõsistest intsidentidest. Kui õnnetus või tõsine intsident on seotud õhusõidukiga, mis on ELis registreeritud, toodetud või sertifitseeritud, või mida käitatakse ELis, teavitab lennuõnnetuste uurimisorgan ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Lennundusohutusametit (EASA).

10(1)

A2.1.10.1

Pärast kolmandalt riigilt lennuõnnetuse või tõsise intsidendi toimumise kohta teabe saamist teatab lepinguosaline, kes on registreerimisriik, käitajariik, projekteerimisriik ja tootjariik võimalikult kiiresti kolmandale riigile, kelle territooriumil õnnetus või tõsine intsident toimus, kas kavatsetakse määrata volitatud esindaja vastavalt rahvusvahelistele standarditele ja soovituslikele tavadele. Sellise volitatud esindaja määramise korral esitatakse ka tema nimi ja kontaktandmed ning juhul, kui volitatud esindaja kavatseb sõita teate saatnud riiki, tema saabumise eeldatav kuupäev.

10(2)

A2.1.10.2

Selle lepinguosalise lennuõnnetuste uurimisorgan, kelle territooriumil asub õhusõiduki või selle jõuseadme tüübisertifikaadi omaniku peamine tegevuskoht, nimetab projekteerimisriigi volitatud esindajad.

11(1)

A2.1.11.1

Kui lennuõnnetuste uurimisorgan on juhtivuurija ametisse määranud, on uurijal olenemata mis tahes kohtulikust uurimisest volitus võtta ohutusalase uurimise nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid.

11(2)

A2.1.11.2

Olenemata lepinguosaliste siseriiklikest õigusaktidest tulenevast konfidentsiaalsuskohustusest on juhtivuurijal eelkõige õigus:

a)

saada kohe piiramatu ja takistamatu juurdepääs lennuõnnetuse või intsidendi toimumiskohale, samuti õhusõidukile, selle sisule või rusudele;

b)

tagada viivitamata tõendusmaterjali nimekirja koostamine ja rusude või osade kontrollitud eemaldamine uurimise või analüüsi jaoks;

c)

saada kohe juurdepääs pardaregistraatoritele, nende sisule ja teistele asjakohastele salvestistele ning võtta need enda kontrolli alla;

d)

taotleda kooskõlas lepinguosalise kohaldatavate õigusaktidega ohvrite surnukehade täielikku lahkamist ja aidata kaasa selle läbiviimisele ning õigus saada kohe juurdepääs lahkamise või võetud proovide analüüsi tulemustele;

e)

taotleda kooskõlas lepinguosalise kohaldatavate õigusaktidega õhusõiduki käitamisega seotud isikute või sellistelt isikutelt võetud proovide meditsiinilist uurimist ning õigus pääseda kohe juurde uurimistulemustele;

f)

kutsuda välja ja küsitleda tunnistajaid ning nõuda neilt ohutusalaseks uurimiseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist;

g)

saada piiranguteta juurdepääs õhusõiduki omaniku, tüübisertifikaadi omaniku, hooldamise eest vastutava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, õhusõiduki käitaja või tootja ja teiste tsiviillennunduse, lennuliiklusteenuste osutamise või lennuväljade käitamise eest vastutavate asutuste valduses olevale asjakohasele teabele või dokumentidele.

11(3)

A2.1.11.3

Juhtivuurija õigused, mis on loetletud punktis A2.1.11.2, laienevad tema uurijatele ja kui see ei ole vastuolus lepinguosalise kohaldatavate õigusaktidega, ka tema nõustajatele, samuti volitatud esindajatele, nende ekspertidele ja nõustajatele niivõrd, kuivõrd see on vajalik selleks, et võimaldada neil ohutusalases uurimises tõhusalt osaleda. Need õigused ei piira mingil viisil õigusi, mis on uurijatele ja ekspertidele andnud kohtulikku uurimist juhtiv asutus.

11(4)

A2.1.11.4

Kõik ohutusalases uurimises osalevad isikud täidavad oma tööülesandeid sõltumatult ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid kelleltki peale juhtivuurija.

12(1)-(2)

A2.1.12.1

Kui on algatatud ka kohtulik uurimine, teavitatakse sellest juhtivuurijat. Sel juhul peab juhtivuurija tagama pardaregistraatorite jälgitavuse ning järelevalve nende ja mis tahes asitõendite üle. Õigusasutus võib määrata ühe oma ametniku osalema pardaregistraatorite ja asitõendite viimisel kohta, kus nende näitusid loetakse või neid töödeldakse. Kui selliste asitõendite uurimine või analüüsimine võib neid muuta, teisendada või need hävitada, peab selleks olema õigusasutuste eelnev nõusolek, ilma et piirataks siseriikliku õiguse kohaldamist. Kui sellist nõusolekut ei ole mõistliku aja jooksul võimalik saada, võib juhtivuurija uurimise või analüüsimise takistuseta lõpule viia. Kui õigusasutusel on õigus mis tahes tõendid konfiskeerida, on juhtivuurijal nendele tõenditele kohene ja piiramatu juurdepääs koos nende kasutusvõimalusega.

Kui ohutusalase uurimise käigus selgub või tekib kahtlus, et lennuõnnetuse või tõsise intsidendiga oli siseriikliku õiguse – näiteks lennuõnnetuste uurimist käsitleva siseriikliku õiguse – kohaselt seotud ebaseaduslik sekkumine, teavitab juhtivuurija sellest viivitamata pädevaid asutusi. Kui punktist A2.1.14.1 ei tulene teisiti, jagatakse ohutusalase uurimise käigus kogutud asjakohast teavet viivitamata nimetatud asutustega ning asjakohased materjalid võidakse nimetatud asutuste taotlusel samuti neile üle anda. Kõnealuse teabe jagamine ja materjalide üleandmine ei piira lennuõnnetuste uurimisorgani õigust jätkata ohutusalast uurimist kooskõlastatult asutustega, kellele võib olla antud üle kontroll õnnetuskoha üle.

12(3)

A2.1.12.2

Lepinguosalised tagavad, et ühelt poolt lennuõnnetuste uurimisorganid ja teiselt poolt muud asutused, kes tõenäoliselt osalevad ohutusalase uurimisega seotud tegevuses, nagu õigus-, tsiviillennundus-, otsimis- ja päästeasutused, teevad omavahel koostööd eelkokkulepete alusel.

Kõnealustes eelkokkulepetes austatakse lennuõnnetuste uurimisorgani sõltumatust ja võimaldatakse tõhusat ja kiiret tehnilist uurimist. Eelkokkulepped peaksid eelkõige hõlmama järgmisi küsimusi: juurdepääs õnnetuskohale; tõendite säilitamine ja nendele juurdepääs; esialgne ja pidev aruandlus iga protsessi staatuse kohta; teabevahetus; ohutusteabe nõuetekohane kasutamine; konfliktide lahendamine.

13(1)

A2.1.13.1

Lepinguosaline, kelle territooriumil lennuõnnetus või tõsine intsident toimus, vastutab kõigi tõendite ohutu käitlemise eest ja selle tagamise eest, et võetakse kõik asjakohased meetmed kõnealuste tõendite kaitsmiseks ning õhusõiduki, selle sisu ja rusude turvaliseks säilitamiseks nii pikaks ajaks, mis on vajalik ohutusalaseks uurimiseks. Tõendite kaitse tähendab mis tahes selliste tõendite säilitamist fotograafiliste või muude vahendite abil, mis võidakse kõrvaldada, kustutada, kaotada või hävitada,. Turvaline säilitamine tähendab kaitset täiendavate kahjustuste, volitamata isikute juurdepääsu, varastamise ja seisukorra halvenemise eest.

13(2)

A2.1.13.2

Lennuõnnetuste uurijate saabumiseni ei tohi ükski isik muuta õnnetuskoha olustikku, võtta sealt ühtki proovi ega liigutada või võtta proovi õhusõidukilt, selle sisust ega selle rusudelt, samuti ei tohi midagi liigutada ega ära võtta, välja arvatud juhul, kui selline tegevus on vajalik ohutuse eesmärgil või selleks, et abistada vigastatud inimesi, või kui asutus, kelle kontrolli all õnnetuskoht on, on andnud selleks selgesõnalise loa ning võimaluse korral pärast lennuõnnetuste uurimisorganiga konsulteerimist.

13(3)

A2.1.13.3

Asjaomased isikud võtavad kõik vajalikud meetmed sündmusega seotud dokumentide, materjalide ja salvestiste säilitamiseks, eelkõige selleks, et takistada vestluste ja ohusignaalide salvestiste kustutamist pärast lendu.

14

A2.1.14.1

Tundlikku julgeolekuteavet ei tehta kättesaadavaks ega kasutata muuks kui ohutusalaseks uurimiseks. Õigusemõistmise eest vastutav asutus või salvestiste avalikustamise otsustamise küsimuses pädev asutus võib siiski otsustada, et kasu, mis tuleneb tundliku julgeolekuteabe avalikustamisest mis tahes muul seadusega lubatud eesmärgil, kaalub üles negatiivse siseriikliku ja rahvusvahelise mõju, mida selline tegevus võib avaldada asjaomasele või mõnele tulevikus toimuvale ohutusalasele uurimisele.

15(1)

A2.1.15.1

Uurimise eest vastutava lennuõnnetuste uurimisorgani töötajad või ohutusalases uurimises osalema või sellele kaasa aitama kutsutud mis tahes isikud järgivad kohaldatavaid ametisaladuse eeskirju või menetlusi, sealhulgas kaitsevad õnnetuses või intsidendis osalenud isikute anonüümsust vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele.

15(2)

A2.1.15.2

Uurimise eest vastutav lennuõnnetuste uurimisorgan edastab õhusõiduki või õhusõidukiseadmete tootmise või hoolduse eest vastutavatele isikutele ning õhusõidukite käitamise või töötajate koolitamise eest vastutavatele füüsilistele või juriidilistele isikutele teabe, mida ta peab vajalikuks õnnetuste või tõsiste intsidentide vältimiseks.

15(3)

A2.1.15.3

Uurimise eest vastutav lennuõnnetuste uurimisorgan annab siseriikliku tsiviillennundusameti käsutusse ohutusalase uurimise käigus kogutud asjakohase faktilise teabe, välja arvatud tundlik või huvide konflikti põhjustav teave. Siseriiklikelt tsiviillennundusametitelt saadud teabe kaitse tagatakse vastavalt lepinguosalise kohaldatavatele õigusaktidele.

15(4)

A2.1.15.4

Uurimise eest vastutaval lennuõnnetuste uurimisorganil on õigus teavitada ohvreid, nende lähedasi ja nende ühendusi ohutusalase uurimise faktilistest tähelepanekutest, toimingutest, võimalikest esialgsetest aruannetest või järeldustest ja/või lennuohutusalastest soovitustest, või avalikustada selline teabe, tingimusel et see ei sea ohtu ohutusalase uurimise eesmärke ning on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega.

15(5)

A2.1.15.5

Enne punktis A2.1.15.4 osutatud teabe avalikustamist edastab uurimise eest vastutav lennuõnnetuste uurimisorgan selle teabe ohvritele ja nende lähedastele või nende ühendustele viisil, mis ei sea ohtu ohutusalase uurimise eesmärke.

16(1)

A2.1.16.1

Iga ohutusalane uurimine lõpetatakse aruandega, mis koostatakse lennuõnnetuse või tõsise intsidendi liigile ja tõsidusele vastavas vormis. Aruandes märgitakse ära, et ohutusalase uurimise ainus eesmärk on lennuõnnetuste või intsidentide ennetamine tulevikus, mitte süüle või vastutusele osutamine. Vajaduse korral sisaldab aruanne lennuohutusalaseid soovitusi.

16(2)

A2.1.16.2

Aruandes kaitstakse kõigi lennuõnnetuse või tõsise intsidendiga seotud isikute anonüümsust.

16(3)

A2.1.16.3

Kui ohutusalaste uurimiste tulemusel koostatakse aruanded enne uurimise lõpuleviimist, võib lennuõnnetuste uurimisorgan enne aruannete avaldamist paluda asjaomastel asutustel ning tüübisertifikaadi omanikul, tootjal ja käitajal esitada märkusi. Need isikud täidavad konsultatsioonide sisu suhtes kohaldatavaid ametisaladuse hoidmise eeskirju.

16(4)

A2.1.16.4

Enne lõpparuande avaldamist võib lennuõnnetuste uurimisorgan paluda esitada märkusi asjaomastel asutustel ning tüübisertifikaadi omanikul, tootjal ja käitajal, kes täidavad konsultatsioonide suhtes kohaldatavaid ametisaladuse hoidmise eeskirju. Selliste märkuste küsimisel järgib lennuõnnetuste uurimisorgan rahvusvahelisi standardeid ja soovituslikke tavasid.

16(5)

A2.1.16.5

Tundlik ohutusteave lisatakse aruandesse üksnes juhul, kui see on vajalik õnnetuse või tõsise intsidendi analüüsimiseks. Analüüsiks mittevajalikku teavet või teabe osi ei avalikustata.

16(6)

A2.1.16.6

Lennuõnnetuste uurimisorgan avalikustab lõpparuande võimalikult lühikese aja jooksul ning võimaluse korral hiljemalt 12 kuu jooksul alates lennuõnnetuse või tõsise intsidendi toimumise kuupäevast.

16(7)

A2.1.16.7

Kui lõpparuannet ei ole võimalik avalikustada 12 kuu jooksul, avaldab lennuõnnetuste uurimisorgan vahearuande vähemalt kord aastas lennuõnnetuse või tõsise intsidendi toimumise kuupäeval, kirjeldades uurimise seisu ning tõstatatud ohutusküsimusi.

16(8)

A2.1.16.7

Lennuõnnetuste uurimisorgan edastab lõpparuande koopia ja lennuohutusalased soovitused võimalikult kiiresti:

a)

asjaomaste riikide lennuõnnetuste uurimisorganile ja tsiviillennundusametile ning Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile, kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja soovituslike tavadega;

b)

aruandes sisalduvate lennuohutusalaste soovituste adressaatidele.

17(1)

A2.1.17.1

Lennuõnnetuste uurimisorgan edastab kuupäevaga varustatud kaaskirjas soovitused ennetavate meetmete kohta, mille kohest võtmist ta peab lennuohutuse parandamiseks vajalikuks, asjaomastele asutustele, sealhulgas neile, kes asuvad kolmandates riikides, ohutusalase uurimise mis tahes etapis pärast nõuetekohast konsulteerimist asjaomaste isikutega.

17(2)

A2.1.17.2

Lennuõnnetuste uurimisorgan võib anda lennuohutusalaseid soovitusi ka mitmete uurimiste raames tehtud uuringute või analüüside või mis tahes muu tegevuse põhjal.

17(3)

A2.1.17.3

Lennuohutusalane soovitus ei loo mingil juhul eeldust lennuõnnetuse, tõsise intsidendi või intsidendiga seotud süü või vastutuse kindlaksmääramiseks.

18(1)

A2.1.18.1

Lennuohutusalase soovituse adressaat kinnitab kaaskirja kättesaamist ja teavitab soovituse andnud lennuõnnetuste uurimisorganit 90 päeva jooksul pärast kaaskirja kättesaamist võetud või kaalumisel olevatest meetmetest, vajaduse korral nende teostamiseks vaja minevast ajast ning juhul, kui meetmeid ei võeta, selle põhjustest.

18(2)

A2.1.18.2

60 päeva jooksul pärast vastuse kättesaamist teavitab lennuõnnetuste uurimisorgan adressaati sellest, kas ta peab vastust piisavaks, ja põhjendab seda, kui nad on eriarvamusel meetmete võtmata jätmise suhtes.

20

A2.1.20.1

1.

EL ja Iisraeli lennuettevõtjad kehtestavad korra, mis võimaldab koostada:

a)

võimalikult kiiresti ja parima olemasoleva teabe põhjal kõikide pardal viibinud isikute kinnitatud nimekirja ning

b)

vahetult pärast õhusõidukiga toimunud õnnetusest teatamist nimekirja õhusõiduki pardal olnud ohtlike kaupade kohta.

2.

Lennuõnnetusse sattunud lennuki pardal viibinud reisijate lähedastega kiiresti ühenduse võtmiseks pakuvad lennuettevõtjad reisijatele võimalust teatada kontaktisik, kellega lennuõnnetuse korral ühendust võtta. Neid andmeid võib lennuettevõtja kasutada ainult lennuõnnetuse korral ja neid ei tohi edastada kolmandatele isikutele ega kasutada äriotstarbel.

3.

Pardal olnud isiku nime ei tehta avalikkusele kättesaadavaks enne, kui asjaomased asutused on isiku lähedasi juhtunust teavitanud. Punkti 1 alapunktis a osutatud nimekiri on konfidentsiaalne kooskõlas lepinguosalise kohaldatavate õigusaktidega ja siseriikliku õigusega ning sellest tulenevalt tehakse kõnealuses nimekirjas oleva isiku nimi avalikkusele kättesaadavaks ainult juhul, kui pardal viibinud isiku lähedased ei ole selle vastu.

21

A2.1.21.1

1.

Selleks et tagada õnnetuse korral ulatuslikum ja ühtsem tegutsemine, koostab iga lepinguosaline tsiviillennunduses toimunud õnnetustega seotud hädaolukordade lahendamise siseriikliku kava. Hädaolukordade lahendamise kava hõlmab ka tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ohvrite ja nende lähedaste abistamist.

2.

Lepinguosalised tagavad, et kõigil nende territooriumil registreeritud lennuettevõtjatel on olemas tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ohvrite ja nende lähedaste abistamise kava. Nimetatud kava peab eelkõige arvesse võtma psühholoogilist abi tsiviillennunduses toimunud õnnetuste ohvritele ja nende lähedastele ning võimaldama lennuettevõtjal toime tulla suure õnnetusega. Lepinguosalised auditeerivad nende territooriumil registreeritud lennuettevõtjate abistamise kavasid.

3.

Lepinguosaline, kellel on tema territooriumil toimunud õnnetuse vastu erihuvi seoses tema kodanike surma või raskete vigastustega, lubatakse määrata ekspert, kellel on õigus:

a)

külastada õnnetuskohta;

b)

pääseda juurde asjakohasele faktilisele teabele, mida uurimise eest vastutav lennuõnnetuste uurimisorgan on lubanud üldsusele avaldada, ning uurimise seisu kajastavale teabele;

c)

saada lõpparuande koopia.

4.

Punkti 3 alusel ametisse määratud ekspert võib vastavalt kohaldatavatele kehtivatele õigusaktidele aidata ohvreid identifitseerida ja osaleda kohtumistel oma riigist pärit ellujäänutega.

23

A2.1.23.1

Lepinguosalised peavad kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse selliste tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamisega seotud normide rikkumise korral, mis on kindlaks määratud käesolevas lisas. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

A.2.2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ, 13. juuni 2003, vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Õigusnorm

1

A2.2.1.1

Selle direktiivi eesmärk on aidata parandada lennuohutust, tagades vastava lennuohutusalase teabe andmise, kogumise, talletamise, kaitsmise ja levitamise. Vahejuhtumitest teatamise ainueesmärk on lennuõnnetuste ja -intsidentide ärahoidmine ja mitte süüle või vastutusele osutamine.

2

A2.2.2.1

Selliste käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnormide suhtes, milles käsitletakse tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimist ning vältimist, kohaldatakse vastavalt vajadusele direktiivi 2003/42/EÜ artiklis 2 sätestatud mõisteid.

3

A2.2.3.1

Tsiviillennunduse valdkonnas toimunud vahejuhtumitest teatamisega seotud õigusnorme, mis on kindlaks määratud käesolevas lisas, kohaldatakse selliste vahejuhtumite suhtes, mis ohustavad või võivad nende eiramise korral ohustada õhusõidukit, selles olevaid isikuid või mis tahes muid isikuid.

4(1)

A2.2.4.1

Lepinguosalised nõuavad, et kõik vahejuhtumiga seotud isikud või kõik sellised isikud, kellel on aeronavigatsioonialaste õigusaktide kohaselt välja antud luba, ning kõik lennumeeskonna liikmed, kas siis, kui nad ei ole vahejuhtumiga seotud, teavitavad pädevat asutust vahejuhtumist.

5(1)

A2.2.5.1

Lepinguosalised määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes töötavad välja teatatud vahejuhtumeid käsitleva teabe kogumise, hindamise, töötlemise ja talletamise korra.

5(2)-(3)

A2.2.5.2

Pädevad asutused talletavad kogutud teabe oma andmebaasides. Lisaks talletatakse neis andmebaasides teave õnnetusjuhtumite ja tõsiste intsidentide kohta.

6

A2.2.6.1

Iisrael ja liikmesriigid osalevad vajaduse korral ohutusteabe vahetamises. Iisraeli kasutatavad andmebaasid peavad ühilduma ECCAIRSi tarkvaraga.

8(1)

A2.2.8.1

Lepinguosalised võtavad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele vajalikud meetmed, et tagada direktiivi 2003/42/EÜ kohaselt saadud teabe nõuetekohane konfidentsiaalsus. Seda teavet kasutatakse üksnes direktiivi 2003/42/EÜ eesmärgi täitmiseks.

8(2)

A2.2.8.2

Olenemata vahejuhtumi või õnnetusjuhtumi või tõsise intsidendi tüübist või liigist, ei talletata üksikisikute nimesid ega aadresse kunagi punktis A2.2.5.2 nimetatud andmebaasis.

8(3)

A2.2.8.3

Ilma et see piiraks kriminaalõiguses kohaldatavaid eeskirju, hoiduvad lepinguosalised kohtumenetluse algatamisest selliste ettekavatsemata või tahtmatute seaduserikkumiste puhul, mis saavad neile teatavaks ainult seetõttu, et neist on teatatud siseriikliku kohustusliku vahejuhtumitest teatamise kava raames, välja arvatud rasked hooletusjuhtumid.

9

A2.2.9.1

Lepinguosalised töötavad välja vabatahtliku vahejuhtumitest teatamise süsteemi, et hõlbustada sellise olemasolevaid või võimalikke ohutuspuudujääke käsitleva teabe kogumist, mis võib kohustusliku vahejuhtumisest teatamise süsteemi puhul tähelepanuta jääda.

B OSA.   Lennuliikluse korraldamine

B.1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1070/2009

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Liik

(IV lisa B osa jaotis A või jaotis B)

Õigusnorm

1.1 - 1.3

B.1.1.1

A.

Ühtset Euroopa taevast käsitleva algatuse eesmärk on edasi arendada olemasolevaid lennuliikluse ohutusstandardeid, aidata kaasa lennutranspordisüsteemi jätkusuutlikule arengule ja üldiselt parandada lennuliikluse korraldamist (ATM) ja aeronavigatsiooniteenuste (ANS) osutamist lepinguosaliste territooriumil, et rahuldada kõikide õhuruumi kasutajate nõudmised. Ühtne Euroopa taevas koosneb sidusast üleeuroopalisest marsruutide, marsruutide haldamise ja lennuliikluse korraldamise süsteemide võrgustikust, mis põhineb õhuruumi kasutajate huvides üksnes turvalisusel, tõhususel ja tehnilistel kaalutlustel. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 549/2004 ühtne õiguslik raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks.

Määruse (EÜ) nr 549/2004 ja ühtse Euroopa taeva algmäärustes osutatud meetmete kohaldamine ei piira liikmesriikide suveräänsust oma õhuruumi suhtes ega liikmesriikide nõudeid, milles käsitletakse avalikku korda ja julgeolekut ning kaitseküsimusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 13. Määrus (EÜ) nr 549/2004 ja ühtse Euroopa taeva algmäärustes osutatud meetmed ei hõlma sõjalisi operatsiooni ega õppusi.

Määruses (EÜ) nr 549/2004 ja ühtse Euroopa taeva algmääruses osutatud meetmete kohaldamine ei piira liikmesriikide õigusi ega kohustusi, mis tulenevad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist (edaspidi „Chicago konventsioon”). Sellest lähtuvalt on lisaeesmärk abistada liikmesriike Chicago konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel, luues aluse selle sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks ja ühtseks rakendamiseks ning tagades selle sätete nõuetekohase arvessevõtmise määruses (EÜ) nr 549/2004 ning selle rakendamiseks koostatud eeskirjades.

2

B.1.2.1

A.

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 mõisteid kohaldatakse lennuliikluse korraldamist käsitlevate õigusnormide suhtes, mis on kindlaks määratud käesolevas lisas. Kõiki viiteid liikmesriikidele käsitatakse viidetena lepinguosalistele.

4.1

B.1.4.1

A.

Lepinguosalised nimetavad või loovad kas üksi või ühiselt asutuse või asutused oma riikliku järelevalveasutusena, et see võtaks enese kanda määrusega (EÜ) nr 549/2004 sellisele asutusele määratud ülesannete täitmise kõnealuse määruse artiklis 3 osutatud meetmete alusel.

4.2

B.1.4.2

A.

Riiklikud järelevalveasutused ei sõltu aeronavigatsiooniteenuste osutajatest. Selline sõltumatus saavutatakse, kui vähemalt tegutsemistasandil hoitakse riiklikud järelevalveasutused ja selliste teenuste osutajad lahus.

4.3

B.1.4.3

A.

Riiklikud järelevalveasutused kasutavad oma volitusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt. See saavutatakse asjakohaste juhtimis- ja kontrollimehhanismide kohaldamisega, sealhulgas lepinguosalise haldusasutustes. Siiski ei takista see riiklikel järelevalveasutustel täitmast oma ülesandeid riiklike tsiviillennundusasutuste või ükskõik millise teise avaliku asutuse töökorra raames.

4.4

B.1.4.4

A.

Lepinguosalised tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel on olemas vajalikud vahendid ja võimalused, et täita tõhusalt ja õigel ajal ülesandeid, mis on neile pandud määrusega (EÜ) nr 549/2004.

9

B.1.9.1

A.

Karistused, mis lepinguosalised kehtestavad määruses (EÜ) nr 549/2004 ja ühtse Euroopa taeva algmäärustes osutatud meetmete rikkumise eest eelkõige õhuruumi kasutajatele ja teenuste osutajatele, on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

10

B.1.10.1

A.

Lepinguosalised, tegutsedes siseriikliku õiguse kohaselt, kehtestavad konsulteerimismehhanismid, et asjakohaselt kaasata sidusrühmad, sealhulgas lennunduspersonali esindavad organisatsioonid, ühtse Euroopa taeva rakendamisse.

11.1

B.1.11.1

A.

Selleks et parandada aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust ja võrgufunktsioone, koostatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide jaoks tulemuslikkuse kava. Kava sisaldab järgmist:

a)

riiklikud kavad, mis hõlmavad tulemuslikkuse eesmärke sellistes kesksetes tulemuslikkusega seotud valdkondades, nagu ohutus, keskkonnaküsimused, läbilaskevõime ja kulutasuvus, ning millega tagatakse kooskõla ühtse Euroopa taeva algatusega ning

b)

aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse perioodiline ülevaatamine, järelevalve ja võrdlusuuringud.

11.2

B.1.11.2

A

Komisjon võib vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele määrata Eurocontroli või mõne muu sõltumatu ja pädeva organi tegutsema tulemuslikkuse kontrolli organina. Tulemuslikkuse kontrolli organ aitab riiklikke järelevalveasutusi vastava taotluse esitamise korral tulemuslikkuse kava rakendamisel. Komisjon tagab, et tulemuslikkuse kontrolli organ tegutseb talle komisjoni poolt usaldatud ülesannete täitmisel sõltumatult.

11.3 (b)

B.1.11.3

A

Punktis B.1.11.1 osutatud riiklikud kavad koostab riiklik järelevalveasutus ja asjaomane lepinguosaline võtab selle vastu. Need kavad hõlmavad lepinguosaliste poolt vastu võetud siduvaid siseriiklikke eesmärke ja nõuetekohast sooduskava Kavade koostamisel konsulteeritakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumikasutajate esindajate ja vajaduse korral lennujaamade käitajate ja lennujaamade koordinaatoritega.

11.3(d)

B.1.11.4

A

Tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab minimaalselt kolme ja maksimaalselt viit aastat. Juhul kui riiklikke eesmärke ei saavutata, võivad liikmesriigid ja/või riiklikud järelevalveasutused kõnealusel ajavahemikul kohaldada enda kindlaksmääratud asjakohaseid meetmeid.

11.4

B.1.11.5

A

Tulemuslikkuse kava suhtes kohaldatakse järgmisi protseduure:

a)

kõikidelt asjaosalistelt, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt, õhuruumi kasutajatelt, lennujaamade käitajatelt, riiklikelt järelevalveasutustelt, lepinguosalistelt ning Eurocontrolilt aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkust käsitlevate asjakohaste andmete kogumine, kontroll, analüüs, hindamine ja levitamine;

b)

asjakohaste peamiste tegevusvaldkondade valik ICAO dokumendi nr 9854 „Global Air Traffic Management Operational Concept” põhjal, mis on kooskõlas lennuliikluse korraldamise üldkava tulemuslikkuse raamistikus määratletud valdkondadega, sealhulgas turvalisuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutõhususe valdkonnad, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse ühtse Euroopa taeva konkreetseid vajadusi ja nende valdkondade asjakohaseid eesmärke ning piiratud arvu võtmetähtsusega tegevusnäitajate määratlust tulemuslikkuse mõõtmiseks;

c)

riiklike tulemuslikkuse eesmärkide hindamine riikliku kava põhjal ning

d)

riiklike tulemuslikkuse kavade, sealhulgas asjakohaste häiremehhanismide järelevalve.

11.5

B.1.11.6

A

Tulemuslikkuse kava loomisel võetakse arvesse asjaolu, et marsruuditeenused, terminaliteenused ja võrgufunktsioonid on erinevad ning neid tuleks vastavalt käsitleda, vajaduse korral ka tulemuslikkuse mõõtmisel.

11.6

B.1.11.7

A

Kohaldatakse tulemuslikkuse kava käsitlevaid rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingus IV lisas.

13

B.1.13.1

A

Ühtse Euroopa taeva algmäärus ei takista meetmete rakendamist lepinguosaliste poolt ulatuses, mis on vajalik esmatähtsate julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitseks. Sellised meetmed on eelkõige need, mis on kohustuslikud:

—

lepinguosalise vastutusalasse kuuluva õhuruumi jälgimiseks ICAO piirkondlike aeronavigatsioonialaste kokkulepete kohaselt, sealhulgas võime avastada ja identifitseerida kõik seda õhuruumi kasutavad õhusõidukid ning neid hinnata, et kindlustada lendude ohutus ja võtta meetmeid julgeoleku- ja kaitsevajaduste tagamiseks;

—

tõsiste siseriiklike rahutuste korral, mis mõjutavad avaliku korra säilitamist;

—

sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste siseriiklike rahutuste korral;

—

lepinguosalise selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, mis on võetud seoses rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisega;

—

sõjaliste operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks, sealhulgas vajalikud treeninguvõimalused.

B.2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 550/2004, 10. märts 2004, aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1070/2009

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Liik

(IV lisa B osa jaotis A või jaotis B)

Õigusnorm

2.1-2

B.2.2.1

A

Kontrollide ja ülevaatuste korraldamine riikliku järelevalveasutuse poolt, et kontrollida vastavust määruse (EÜ) nr 550/2004 nõuetele, eelkõige nende aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutu ja tõhusa tegutsemise üle, kes osutavad lepinguosalise vastutusalasse kuuluva õhuruumiga seotud teenuseid. Asjaomane aeronavigatsiooniteenuse osutaja hõlbustab sellise töö läbiviimist.

2.3

B.2.2.2

B

Funktsionaalses õhuruumiosas osalevad riigid sõlmivad kokkulepped järelevalve kohta, millega tagatakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate kontrollimine ja ülevaatamine asjaomases funktsionaalses õhuruumiosas.

2.4-6

B.2.2.3

A

Kõnealused riigid lepivad kokku järelevalvekorra, millega tagatakse selliste aeronavigatsiooniteenuste osutajate kontrollimine ja ülevaatamine, kes osutavad teenuseid teise riigi õhuruumis. See kord sisaldab menetlust selliste juhtumitega tegelemiseks, mille puhul kohaldatavatest nõuetest ei ole kinni peetud.

4

 

A

Kohaldatakse ohutusnõudeid käsitlevaid rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingus IV lisas.

7.1

B.2.7.1

A

Lepinguosalised kohaldavad aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes sertifitseerimismenetlust.

7.3

B.2.7.2

A

Riiklikud järelevalveasutused annavad aeronavigatsiooniteenuse osutajale välja sertifikaadi, mis on kooskõlas määrusega (EL) nr 1035/2011 ja kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega.

7.3

B.2.7.3

A

Sertifikaadi võib välja anda määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 kindlaksmääratud iga konkreetse teenuseliigi või teenusterühma kohta.

7.3

B.2.7.4

A

Sertifikaate kontrollitakse regulaarselt.

7.4 + II lisa

B.2.7.5

A

Sertifikaatides määratakse kindlaks aeronavigatsiooniteenuse osutajate õigused ja kohustused, sealhulgas õhuruumi kasutajate mittediskrimineeriv juurdepääs teenustele, võttes eelkõige arvesse ohutust. Sertifitseerimise suhtes võib kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 550/2004 II lisas sätestatud tingimusi. Need tingimused on objektiivselt õigustatud, võrdselt kohtlevad, proportsionaalsed ja läbipaistvad.

7.5

B.2.7.6

A

Lepinguosalised võivad lubada sertifitseerimata aeronavigatsiooniteenuseid osutada juhul, kui tegemist on peamiselt üldise lennuliikluse valdkonda mittekuuluva liikumisega.

7.6

B.2.7.7

B

Sertifikaatide väljaandmine annab aeronavigatsiooniteenuse osutajatele võimaluse osutada oma teenuseid teistele aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, õhuruumi kasutajatele ning lennujaamade käitajatele mõlema lepinguosalise territooriumil.

7.7

B.2.7.8

A

Riiklikud järelevalveasutused kontrollivad sertifikaadi nõuete täitmist.

7.7

B.2.7.9

A

Kui siseriiklik järelevalveasutus leiab, et sertifikaadi omanik ei täida enam selliseid nõudeid või tingimusi, võtab ta kasutusele asjakohased meetmed, tagades samas teenuste järjepidevuse. Selliste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaadi tühistamine.

7.8

B.2.7.10

B

Lepinguosaline tunnustab kõiki sertifikaate, mille teine lepinguosaline on andnud välja kooskõlas lennuliikluse korraldamist käsitlevate õigusnormidega, mis on sätestatud käesolevas lisas.

8.1

B.2.8.1

A

Lepinguosalised tagavad, et nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi igas konkreetses osas osutab lennuliiklusteenuseid ainult üks teenuseosutaja. Lepinguosalised määravad selle ülesande täitmiseks lennuliiklusteenuste osutaja, kellel on mõlema lepinguosalise territooriumil kehtiv sertifikaat.

8.2

B.2.8.2

B

Õigussüsteemid ei takista piiriüleste teenuste osutamist, nõudes aeronavigatsiooniteenuste osutajalt järgmist: a) et ta on otse või enamusosaluse kaudu teatava riigi / selle kodanike omanduses või b) et tema registreeritud asukoht / peamine tegevuskoht asub kõnealuses riigis või c) et ta kasutab ainult asjaomases riigis asuvaid rajatisi.

8.3

B.2.8.3

A

Lepinguosalised määravad kindlaks määratud teenuseosutajate õigused ja kohustused. Kohustused võivad sisaldada tingimusi, mis käsitlevad sellise asjakohase teabe õigeaegset esitamist, mis võimaldab teha kindlaks kõik õhusõidukite liikumised nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis.

8.4

B.2.8.4

A

Lepinguosalistel on teenuseosutaja valimisel diskretsiooniõigus, tingimusel et teenuseosutaja vastab lennuliikluse korraldamisega seotud õigusnormides osutatud nõuetele ja tingimustele, mis on kindlaks määratud käesolevas lisas.

8.5

B.2.8.4

B

Artikli 9a kohaselt kehtestatud funktsionaalsete õhuruumiosade puhul, mis ulatuvad üle rohkem kui ühe lepinguosalise vastutusalasse kuuluva õhuruumi, määravad asjaomased lepinguosalised ühiselt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 8 lõike 1 kohaselt ühe või mitu lennuliiklusteenuste osutajat vähemalt üks kuu enne selle õhuruumiosa kasutuselevõttu.

9

B.2.9.1

A

Lepinguosalised võivad määrata meteoroloogiateenuste osutaja, kes varustaks kogu nende vastutusalasse kuuluvat õhuruumi või selle osa meteoroloogiliste andmetega, võttes arvesse ohutuskaalutlusi.

9a.1

B.2.9a.1

B

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine, eesmärgiga saavutada ühtse Euroopa taeva lennuliikluse juhtimisvõrgu vajalik läbilaskevõime ja tõhusus, säilitada kõrge ohutustase, aidata kaasa lennutranspordisüsteemi üldisele tulemuslikkusele ning vähendada keskkonnamõju. Selle nõude täitmise tagamiseks teevad lepinguosalised, eriti kõrvuti asetsevad funktsionaalsed õhuruumiosad kehtestavad lepinguosalised, üksteisega võimalikult tihedat koostööd.

9a.2

B.2.9a.2

B

Funktsionaalsed õhuruumiosad peavad eelkõige:

a) olema tagatud riskianalüüsiga; b) võimaldama õhuruumi optimaalselt kasutada, võttes arvesse lennuliiklusvoogusid; c) tagama kooskõla Euroopa lennuteede võrguga, mis on loodud vastavalt õhuruumi määruse artiklile 6; d) olema tasuvusanalüüsi alusel põhjendatud üldise lisaväärtusega, kaasa arvatud tehniliste ja inimressursside optimaalne kasutamine; e) tagama sujuva ja paindliku lennujuhtimisalase vastutuse üleandmise lennuliiklusteenistuste vahel; f) tagama erinevate õhuruumi konfiguratsioonide vahelise ühilduvuse, optimeerides muu hulgas praegused lennuinfopiirkonnad; g) vastama tingimustele, mis tulenevad piirkondlikest kokkulepetest ICAO raames; h) olema kooskõlas käesoleva määruse (EÜ) nr 550/2004 jõustumise ajal kehtivate piirkondlike kokkulepetega ning i) hõlbustama kooskõla tulemuslikkuse eesmärkidega.

9a.3

B.2.9a.3

B

Funktsionaalne õhuruumiosa kehtestatakse üksnes kõikide selliste lepinguosaliste ja vajaduse korral kolmandate riikide vastastikusel kokkuleppel, kelle vastutusalasse kuulub mis tahes funktsionaalsesse õhuruumiosasse kuuluv õhuruumiosa. Enne funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist peab asjaomane lepinguosaline andma teisele lepinguosalisele ja muudel huvitatud isikutele piisavalt teavet ning võimaldama neil esitada oma märkused.

9a.4

B.2.9a.4

B

Kui funktsionaalne õhuruumiosa on seotud õhuruumiga, mis täielikult või osaliselt kuulub kahe või enama lepinguosalise vastutusalasse, peab kokkulepe, millega funktsionaalne õhuruumiosa kehtestatakse, sisaldama vajalikke sätteid selle kohta, kuidas õhuruumiosa muuta ja kuidas lepinguosaline saab õhuruumiosast loobuda, kaasa arvatud üleminekukord.

9a.5

B.2.9a.5

B

Kui kahe või enama lepinguosalise vahel tekivad nende vastutusalasse kuuluva piiriülese funktsionaalse õhuruumiosaga seotud probleemid, võivad asjaomased lepinguosalised ühiselt esitada asja ühtse Euroopa taeva komiteele arvamuse saamiseks. Arvamus adresseeritakse asjaomastele lepinguosalistele. Ilma et see piiraks punkti B.2.9a.3 kohaldamist, võtavad lepinguosalised seda arvamust lahenduse leidmisel arvesse.

10.1

B.2.10.1

A

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad võivad kasutada lepinguosaliste territooriumil sertifitseeritud teenuseosutajate teenuseid.

10.2

B.2.10.2

A

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad vormistavad ametlikult oma töösuhted kirjaliku lepingu või samaväärse õigusliku kokkuleppega, sätestades iga teenuseosutaja võetud ülesanded ja kohutused ning võimaldades kõikidel teenuseosutajatel vahetada omavahel tegevusandmeid üldise lennuliikluse kohta. Sellistest korraldustest teavitatakse asjaomaseid siseriiklikke järelevalveasutusi.

10.3

B.2.10.3

A

Lennuliiklusteenuste osutamise korral nõutakse lepinguosaliste luba. Meteoroloogiateenuste osutamise korral nõutakse asjaomase lepinguosalise heakskiitu juhul, kui lepinguosalised on punkti B.2.9.1 kohaselt määranud ühe teenuseosutaja.

11

B.2.10.4

A

Lepinguosalised võtavad ühise transpordipoliitika raames vajalikud meetmed selle tagamiseks, et pädevad tsiviil- ja sõjaväevõimud sõlmivad seoses konkreetsete õhuruumiosade haldamisega kirjalikud lepingud või samaväärsed õiguslikud kokkulepped või uuendavad neid.

12(1)

B.2.12.1

A

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, olenemata omandivormist või õiguslikust vormist, koostavad, esitavad kontrollimiseks ja avaldavad oma finantskontod.

12(2)

B.2.12.2

A

Igal juhul avaldavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad aastaaruande ning nende raamatupidamisarvestust kontrollitakse regulaarselt.

12(3)

B.2.12.3

A

Teenuste rühma osutamisel määravad aeronavigatsiooniteenuste osutajad kindlaks ja avalikustavad aeronavigatsiooniteenustest tulenevad kulud ja tulud, jaotatuna vastavalt kohaldatavale maksustamiskavale, ning peavad vajaduse korral konsolideeritud arvestust muude, aeronavigatsiooniteenustest erinevate teenuste kohta, nagu neilt võidakse nõuda juhul, kui kõnealuseid teenuseid osutavad eri ettevõtjad.

12(4)

B.2.12.4

A

Lepinguosalised määravad pädevad asutused, kellel on õigus tutvuda nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis tegutsevate teenuseosutajate raamatupidamisarvestusega.

13.1

B.2.13.1

B

Kõik aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad ja lennujaamad vahetavad asjakohaseid tegevusandmeid üldise lennuliikluse kohta, et rahuldada oma operatiivseid vajadusi. Andmeid kasutatakse üksnes operatiivsetel eesmärkidel.

13.2

B.2.13.2

B

Juurdepääs vajalikele tegevusandmetele tagatakse asjakohastele asutustele, sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, õhuruumi kasutajatele ja lennujaamadele ilma kedagi diskrimineerimata.

13.3

B.2.13.3

B

Sertifitseeritud teenuseosutajad, õhuruumi kasutajad ja lennujaamad kehtestavad muudele kui lõikes 1 osutatud asjakohastele tegevusandmetele juurdepääsu standardtingimused. Siseriiklikud sertifitseerimisasutused kiidavad sellised standardtingimused heaks. Vajaduse korral kehtestatakse selliste tingimustega seotud üksikasjalikud eeskirjad raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud korras.

18.1–18.2

B.2.18.1

A

Lepinguosaliste riiklikud järelevalveasutused, kes tegutsevad oma siseriiklike õigusaktide kohaselt, ega komisjon ei avalda konfidentsiaalse sisuga teavet, eelkõige teavet aeronavigatsiooniteenuse osutajate, nende ärisuhete ja nende kulukomponentide kohta. See ei piira lepinguosaliste riiklike järelevalveasutuste või komisjoni õigust avaldada teavet siis, kui see on oluline nende ametikohustuste täitmiseks; sel juhul peab teabe avaldamine olema proportsionaalne ja võtma arvesse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade ja muude asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve kaitsta oma ärisaladusi.

B.3.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 551/2004, 10. märts 2004, õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1070/2009

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Liik

(IV lisa B osa jaotis A või jaotis B)

Õigusnorm

1

B.3.1.1

A

Eesmärk on toetada üha ühtsemalt toimiva õhuruumi mõistet ühise transpordipoliitika raames ning kehtestada ühised kujundus- ja haldusmenetlused, et tagada lennuliikluse tõhus ja ohutu korraldamine. Õhuruumi kasutamisega toetatakse aeronavigatsiooniteenuseid tervikuna ühtsemalt ja järjepidevamalt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 550/2004. Määrust kohaldatakse õhuruumi suhtes IAO EUR- ja AFI-piirkonnas, kus lepinguosalised vastutavad lennuliiklusteenuste osutamise ees kooskõlas määrusega (EÜ) nr 550/2004 (teenuste osutamise määrus). Samuti võivad lepinguosalised kohaldada määrust (EÜ) nr 551/2004 nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi suhtes muudes ICAO piirkondades, tingimusel et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

3.1

B.3.3.1

B

Lepinguosalised taotlevad Euroopa ülemise lennuinfopiirkonna (EUIR) kehtestamist ja selle tunnustamist ICAO poolt.

3.2

B.3.3.2

B

EUIR kavandatakse nii, et see hõlmab määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 1 lõike 3 kohaselt liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat õhuruumi, ning see võib hõlmata ka Euroopa kolmandate riikide õhuruumi.

3.3

B.3.3.3

B

EUIRi kehtestamine ei mõjuta lepinguosaliste vastutust seoses lennuliiklusteenuste osutajate määramisega nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis kooskõlas punktiga B.2.8.1.

3.4

B.3.3.4

B

Lepinguosalised säilitavad oma vastutuse ICAO ees ülemiste lennupiirkondade geograafilistes piirides ja selliste lennuinfopiirkondade geograafilistes piirides, mille ICAO on käesoleva määruse jõustumiskuupäeval nende hoolde usaldanud.

3a

B.3.3a.1

A

Kohaldatakse elektroonilist aeronavigatsiooniteavet käsitlevaid rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas.

4

B.3.4.1

A

Kohaldatakse lennureegleid ja õhuruumi klassifikatsiooni käsitlevaid rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas.

6.1

B.3.6.1

A

Lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonid võimaldavad õhuruumi optimaalselt kasutada, tagavad õhuruumi kasutajatele võimaluse lennata eelistatud marsruutidel ning ühtlasi võimaldavad maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele. Nende võrgufunktsioonide eesmärk on toetada algatusi nii riigi kui ka funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning neid funktsioone täidetakse viisil, mis järgib reguleerivate ja operatiivsete ülesannete eraldamist.

6.2

B.3.6.2

A

Võrgu haldusasutuse tegevus lennumarsruutide kavandamisel ja piiratud ressursside haldamisel, samuti võimalus määrata nt Eurocontrol võrgu haldusasutuseks..

6.3

B.3.6.3

A

Komisjon võib punktis B.3.6.2 esitatud funktsioonide loetelu täiendada pärast nõuetekohast konsulteerimist lennundussektori sidusrühmadega. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta määruse (EÜ) nr 551/2004 vähemolulisi sätteid ja täiendada määrust, võetakse vastu vastavalt raammääruse artikli 5 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6.4

B.3.6.4

A

Kohaldatakse õhuruumi määruse (määruse (EÜ) nr 551/2004) artiklis 6 osutatud üksikasjalikke rakenduseeskirju, välja arvatud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas nimetatud määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõigetes 6–9 osutatud eeskirjad. Need rakenduseeskirjad hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

protsesside ja menetluste kooskõlastamine ja ühtlustamine, et parandada aeronavigatsioonilise raadiosageduste haldamise tõhusust, sealhulgas põhimõtete ja kriteeriumide väljatöötamist;

b)

põhifunktsioon kooskõlastada Euroopa üldiseks lennuliikluseks eraldatud sagedusalade vajaduste varast tuvastamist ja lahendamist, et toetada Euroopa lennundusvõrgu ülesehitust ja toimimist;

c)

täiendavad võrgufunktsioonid, nagu need on määratletud lennuliikluse korraldamise üldkavas;

d)

lepinguosaliste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja võrguhaldusfunktsiooni vahel koostöö korras otsuste tegemise üksikasjalik kord;

e)

asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise kord otsustamisprotsessis nii riigi kui ka Euroopa tasandil ning

f)

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu poolt üldiseks lennuliikluseks eraldatud raadiospektris ülesannete ja vastutuse jagamine võrguhaldusfunktsiooni ja raadiosagedusi koordineerivate riiklike asutuste vahel, tagades, et riikliku sageduse haldamise funktsioonid täidaksid jätkuvalt neid sagedusülesandeid, mis ei mõjuta võrku. Nende juhtumite puhul, mis mõjutavad võrku, teevad riikliku sageduse haldajad koostööd nendega, kes vastutavad võrguhaldusfunktsiooni eest, et optimeerida sageduste kasutust.

6.5

B.3.6.5

A

Õhuruumi kavandamise aspekte, millele ei ole osutatud määruse (EÜ) 551/2004 artikli 6 lõikes 2, käsitletakse riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil. Selles kavandamisprotsessis võetakse arvesse lennuliikluse vajadusi ja keerukust, riiklikke või funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavu ning see hõlmab täielikku konsulteerimist asjaomaste õhuruumi kasutajatega või asjaomaste rühmadega, kes esindavad õhuruumi kasutajaid ja vajaduse korral sõjaväevõime.

6.6

B.3.6.6

B

Lepinguosalised usaldavad Eurocontrolile või mõnele muule erapooletule ja pädevale organile vastavalt asjakohasele järelevalvekorrale lennuliiklusvoogude juhtimise.

6.7

B.3.6.7

A

Kohaldatakse lennuliiklusvoogude juhtimist käsitlevaid rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas.

7.1

B.3.7.1

A

Võttes arvesse oma vastutusalasse kuuluvate sõjaliste toimingute korraldamist, tagavad lepinguosalised, et õhuruumi paindliku kasutamise mõistet, mida on kirjeldanud ICAO ja mille on välja töötanud Eurocontrol, kohaldatakse ühetaoliselt seoses ühtse Euroopa taeva algatusega, et hõlbustada õhuruumi ja lennuliikluse korraldamist ühise transpordipoliitika raames.

7. 3

B.3.7.2

A

Kohaldatakse õhuruumi paindlikku kasutamist käsitlevaid rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas.

8.1

B.3.8.1

A

Kui määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 7 kohaldamine põhjustab märkimisväärseid tegevusraskusi, võivad liikmesriigid ajutiselt sellise kohaldamise peatada, tingimusel et nad teavitavad sellest viivitamata ühiskomiteed.

8.2

B.3.8.2

A

Pärast ajutise peatamise kohta otsuse tegemist võib välja töötada asjaomas(t)e lepinguosalis(t)e vastutusalasse kuuluva õhuruumi suhtes määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 7 lõike 3 alusel vastu võetud eeskirjade kohandused.

B.4.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004, 10. märts 2004, Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1070/2009

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Liik

(IV lisa B osa jaotis A või jaotis B)

Õigusnorm

1 + I lisa

B.4.1.1

A

Määruses (EÜ) nr 552/2004 käsitletakse EATMNi koostalitlusvõimet raammääruse reguleerimisala piires. Määrust (EÜ) 552/2004 kohaldatakse I lisas kindlaksmääratud süsteemide, süsteemi komponentide ja nendega seotud menetluste suhtes. Määruse eesmärk on saavutada EATMNi eri süsteemide, süsteemi komponentide ja nendega seotud menetluste vaheline koostalitlus, võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi eeskirju ning tagada lennuliikluse korraldamise toimimist või tehnoloogiat käsitlevate uute ja kinnitatud mõistete kooskõlastatud ja kiire kasutuselevõtt.

2 + II lisa

B.4.2.1

A

EATMN, selle süsteemid ja nende komponendid ning asjaomased menetlused vastavad olulistele nõuetele. Olulised nõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 552/2004 II lisas.

3

B.4.3.1

A

Kohaldatakse koostalitlusvõimet käsitlevaid rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas.

Süsteemid, süsteemi komponendid ja nendega seotud menetlused vastavad asjakohastele koostalitlusvõimealastele rakenduseeskirjadele kogu nende kasutusaja jooksul.

Koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades tehakse eelkõige järgmist:

a) määratakse kindlaks mis tahes erinõuded, mis täiendavad või täpsustavad olulisi nõudeid, eelkõige ohutuse, tõrgeteta toimimise ja võimsusega seotud nõudeid ja/või b) kirjeldatakse vajaduse korral mis tahes erinõudeid, mis täiendavad või täpsustavad olulisi nõudeid, eelkõige seoses toimimist või tehnoloogiat käsitlevate uute, kokkulepitud ja kinnitatud mõistete kooskõlastatud kasutuselevõtuga ja/ning c) määratakse kindlaks süsteemidega seotud komponendid ja/või d) kirjeldatakse konkreetseid vastavushindamismenetlusi, millesse vajaduse korral kaasatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 8 osutatud teavitatud asutused, tuginedes otsuses 93/465/EMÜ kindlaksmääratud moodulitele, mida kasutatakse komponentide vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks ja/või e) määratakse kindlaks rakendamise tingimused, sealhulgas vajaduse korral kuupäev, milleks kõik asjakohased sidusrühmad peavad neid järgima.

Koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ettevalmistamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel võetakse arvesse selliste tehniliste lahenduste arvestuslikke kulusid ja nendest saadavat kasu, mida kasutatakse kõnealuste eeskirjade järgmisel, eesmärgiga määratleda kõige parem lahendus, võttes samas nõuetekohaselt arvesse kokkulepitud kõrge ohutustaseme säilitamist. Sellistest lahendustest kõikidele asjaomastele sidusrühmadele tulenevate kulude ja saadava kasu hinnang lisatakse igale koostalitlusvõimet käsitleva rakenduseeskirja kavandile.

Koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kehtestatakse raammääruse artiklis 8 osutatud korras.

4 (2)

 

A

Süsteemid ja nendega seotud menetlused või süsteemide komponendid eeldatakse olevat vastavuses oluliste nõuete ja/või koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjadega, kui need vastavad asjakohastele ühenduse spetsifikatsioonidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

5 + III lisa

B.4.5.1

A

Komponentidega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta. Deklaratsiooni elemendid on sätestatud määruse (EÜ) nr 552/2004 III lisas.

Tootja või tema lepinguosalise territooriumil registrisse kantud volitatud esindaja tagab ning kinnitab komponentide vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva EÜ deklaratsiooniga, et ta on kohaldanud oluliste nõuete ja asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade sätteid.

Komponendid, millega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, eeldatakse olevat vastavuses oluliste nõuete või asjakohaste koostalitlusvõimealaste rakenduseeskirjadega.

Asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades määratletakse vajaduse korral komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisega seotud ülesanded, mille peavad täitma määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 8 osutatud teavitatud asutused.

6 + IV lisa

B.4.6.1

A

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja teeb süsteemile asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjadega EÜ vastavustõendamise, et tagada süsteemide vastavus määruses (EÜ) nr 552/2004 sätestatud olulistele nõuetele ja koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, kui need süsteemid ühendatakse EATMNiga. Enne süsteemi kasutuselevõttu koostab asjakohane aeronavigatsiooniteenuse osutaja EÜ vastavustõendamisdeklaratsiooni, millega kinnitatakse vastavust ning mille ta esitab koos tehnilise toimikuga siseriiklikule järelevalveasutusele. Deklaratsiooni ja tehnilise toimiku elemendid on sätestatud määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisas. Siseriiklik järelevalveasutus võib nõuda sellise vastavuse kontrollimiseks mis tahes vajalikku lisateavet.

Asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades määratakse vajaduse korral kindlaks süsteemide vastavustõendamisega seotud ülesanded, mille määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 8 osutatud teavitatud asutused peavad täitma.

EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon ei piira ühegi sellise hindamise läbiviimist, mida siseriiklik järelevalveasutus võib nõuda muudel kui koostalitlusvõimega seotud põhjustel.

6a

B.4.6a.1

A

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet) kohaselt välja antud sertifikaati, kui see kehtib komponentide või süsteemide suhtes, käsitatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklite 5 ja 6 kohaldamisel EÜ deklaratsioonina vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta või EÜ vastavustõendamise deklaratsioonina, kui selles on tõendatud vastavus määruse (EÜ) nr 552/2004 ja asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade olulistele nõuetele.

7.1

B.4.7.1

A

Kui siseriiklik järelevalveasutus teeb kindlaks, et: a) komponent, millega on kaasa EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, või b) süsteem, millega on kaasas EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon, ei vasta olulistele nõuetele ja/või asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, võtab siseriiklik järelevalveasutus ohutuse ja toimingute järjepidevuse tagamise vajadust arvestades kõik meetmed, mida on vaja asjaomase komponendi või süsteemi kasutusala piiramiseks või selle kasutamise keelamiseks asjaomase asutuse vastutusalasse kuuluvates üksustes.

8.1

B.4.8.1

A

Lepinguosalised teatavad ühiskomiteele ja teistele liikmesriikidele asutused, kelle nad on määranud määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva hindamisega ja/või määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 6 osutatud vastavustõendamisega seotud ülesannete täitmiseks, märkides iga asutuse vastutusala ja komisjonilt saadud identifitseerimisnumbri.

8.2

B.4.8.2

A

Lepinguosalised kohaldavad teavitatud asutuste hindamisel määruse (EÜ) nr 552/2004 V lisas sätestatud kriteeriume. Asjakohastes Euroopa standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele vastavaid asutusi loetakse kõnealustele kriteeriumidele vastavaks.

8.3 + V lisa

B.4.8.3

A

Lepinguosalised jätavad loetelust välja teavitatud asutuse, kes määruse (EÜ) nr 552/2004 V lisas sätestatud kriteeriumidele enam ei vasta. Nad teatavad sellest asutusest viivitamata ühiskomiteele.

8.4

B.4.8.4

A

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 552/2004 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud nõuete täitmist, võivad liikmesriigid otsustada nimetada kooskõlas teenuse osutamise määruse artikliga 3 tunnustatud organisatsioonid teavitatud asutuseks.

B.5.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009 määrusega (EÜ) nr 1108/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Liik

(IV lisa B osa jaotis A või jaotis B)

Õigusnorm

3

B.5.3.1

A

Käesolevas lisas sisalduvate lennuliikluse korraldamise alaste õigusnormide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) artikli 3 punktides da, e, f, g, q, r ja s sätestatud mõisteid. Kõiki viiteid liikmesriikidele käsitatakse viidetena lepinguosalistele.

8b (1)

B.5.8b.1

A

Lennuliikluse korraldamisel ja aeronavigatsiooniteenuste osutamisel järgitakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisas sätestatud olulisi nõudeid.

8b(2)

B.5.8b.2

A

Lennuliikluse korraldajatel ja aeronavigatsiooniteenuse osutajatel peab olema sertifikaat, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1035/2011 ja kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega. Kõnealune sertifikaat antakse välja juhul, kui lennuliikluse korraldaja või aeronavigatsiooniteenuse osutaja on tõendanud, et on suuteline täitma lennuliikluse korraldaja või aeronavigatsiooniteenuse osutaja õigustega seotud kohustusi ning et tal on selleks vahendid. Sertifikaadis täpsustatakse antavad õigused ja osutatavate teenuste ulatus.

8b(3)

B.5.8b.3

A

Erandina punktist B.5.8b.2 võivad lepinguosalised otsustada, et lennuinfoteenuse osutajatel on lubatud teatada, et nad on suutelised täitma osutatavate teenustega seotud kohustusi ning et neil on selleks vahendid.

8b(4)

B.5.8b.4

B

Punktis B.5.8b.6 osutatud meetmetega võib sätestada ohutuse seisukohast oluliste lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ja komponentide projekteerimise, tootmise ja hooldamisega tegelevate organisatsioonide sertifitseerimise nõude. Kõnealustele organisatsioonidele antakse sertifikaat välja juhul, kui nad on tõendanud, et on suutelised täitma oma õigustega seotud kohustusi ning et neil on selleks vahendid. Sertifikaadis täpsustatakse antavad õigused.

8b(5)

B.5.8b.5

A

Punktis B.5.8b.6 osutatud meetmetega võib sätestada ohutuse seisukohast oluliste lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ja komponentide sertifitseerimise või teise võimalusena lennuliikluse korraldajate ja aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolse valideerimise nõude. Kõnealuste süsteemide ja komponentide kohta antakse sertifikaat või valideering juhul, kui taotleja on tõendanud, et kõnealused süsteemid, komponendid ja seadmed vastavad üksikasjalikele spetsifikaatidele, mis on ette nähtud punktis B.5.8b.1 osutatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

8b(6)

B.5.8b.6

A

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) artikli 8b lõikes 6 osutatud lennuliikluse korraldamist ja aeronavigatsiooniteenuse osutamist käsitlevad rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas.

8c (1)

B.5.8c.1

A

Lennujuhid ning lennujuhtide koolituse, testimise, kontrollimise ja tervisekontrolliga seotud isikud ja organisatsioonid vastavad määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisas sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele.

8c (2)

B.5.8c.2

A

Lennujuhtidel peab olema osutatavatele teenustele vastav luba ja tervisetõend.

8c (3)

B.5.8c.3

A

Punktis B.5.8c.2 osutatud luba antakse välja ainult juhul, kui loa taotleja tõendab, et ta vastab eeskirjadele, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisas sätestatud teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi, keeleoskust ja kogemusi käsitlevate oluliste nõuete täitmise tagamiseks.

8c (4)

B.5.8c.4

A

Punktis B.5.8c.2 osutatud tervisetõend antakse välja ainult juhul, kui asjaomane lennujuht täidab eeskirju, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Kõnealuse tervisetõendi võivad välja anda lennundusarstid või -meditsiinikeskused.

8c (5)

B.5.8c.5

A

Loale ja tervisetõendile märgitakse lennujuhile antud õigused ning loa ja tervisetõendi kohaldamisala.

8c (6)

B.5.8c.6

A

Lennujuhtide koolitusorganisatsioonide, lennundusarstide ja lennundusmeditsiinikeskuste suutlikkust täita oma õigustega seotud kohustusi lubade ja tervisetõendite väljaandmisel kinnitatakse sertifikaadi väljaandmisega.

8c (7)

B.5.8c.7

A

Sertifikaat antakse lennujuhtidega tegelevatele koolitusorganisatsioonidele ning lennundusarstidele ja -meditsiinikeskustele, kes on tõendanud, et nad vastavad eeskirjadele, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Sertifikaadile märgitakse sellega antavad õigused.

8c (8)

B.5.8c.8

A

Lennujuhtide praktilise koolituse või nende oskuste hindamise eest vastutaval isikul on sertifikaat. Sertifikaat antakse välja juhul, kui asjaomane isik on tõendanud, et ta vastab eeskirjadele, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmise tagamiseks. Sertifikaadile märgitakse sellega antavad õigused.

8c (9)

B.5.8c.9

A

Lennutreeningseadmed vastavad määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisas sätestatud olulistele nõuetele.

8c(10)

B.5.8c.10

A/B (1)

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) artiklis 10 osutatud rakenduseeskirju, mis on loetletud ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu IV lisas.

Lisa Vb (1)

B.5.Vb.1

A

a)

Kõiki õhusõidukeid, välja arvatud neid, mis on seotud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud toimingutega, käitatakse igal lennuetapil või lennuvälja liiklusalas vastavalt ühtsetele üldistele käitamiseeskirjadele ning kõikidele kohaldatavatele protseduuridele, mille kasutamine on asjaomases õhuruumis ette nähtud.

b)

Kõik õhusõidukid, välja arvatud need, mis on seotud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud toimingutega, varustatakse nõutavate komponentidega ja neid käitatakse nõuetekohaselt. Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemides kasutatavad komponendid peavad samuti vastama määruse (EÜ) 216/2008 (muudetud määrusega 1108/2009 Vb lisa punktis 3 sätestatud nõuetele.

Lisa Vb (2)

B.5.Vb.2

A

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisa punktis 2 sätestatud olulisi nõudeid.

Lisa Vb (3)

B.5.Vb.3

A

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisa punktis 3 sätestatud olulisi nõudeid.

Lisa Vb (4)

B.5. Vb.4

A/B (1)

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisa punktis 4 sätestatud olulisi nõudeid.

Lisa Vb (5)

B.5.Vb.5

A

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 (muudetud määrusega (EÜ) nr 1108/2009) Vb lisa punktis 5 sätestatud olulisi nõudeid.

C OSA.   Keskkond

C.1. Direktiiv 2002/30/EÜ   müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Õigusnorm

3

C.1.3.1

Lepinguosalised tagavad, et luuakse pädevad asutused, kes vastutavad müraga seotud käitamispiirangute kehtestamist käsitlevate küsimuste lahendamise eest.

4

C.1.4.1

Lepinguosalised võtavad kasutusele tasakaalustatud lähenemisviisi müraprobleemide käsitlemisel oma territooriumil asuvates lennujaamades. Nad võivad kaaluda ka majanduslike stiimulite kasutamist mürakontrollimeetmena.

 

C.1.4.2

Käitamispiirangute kavandamisel võtavad pädevad asutused arvesse mitmesuguste meetmete tõenäolisi kulusid ja tulusid ning lennujaama eriomadusi.

 

C.1.4.3

Võetud meetmed või meetmekombinatsioonid ei ole rangemad, kui on vaja konkreetse lennuvälja jaoks kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Meetmed ei või olla lennuettevõtja või õhusõidukite tootja suhtes diskrimineerivad ega diskrimineerida neid koda- või riikkondsuse alusel.

 

C.1.4.4

Toimivuspõhiste käitamispiirangute aluseks peab olema õhusõiduki müratase, mis on kindlaks määratud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kolmanda väljaande (juuli, 1993) 16. lisa 1. köite kohaselt tehtud sertifitseerimismenetlusega.

5 + II lisa (punktid 1-3)

C.1.5.1

Käitamispiirangutega seotud otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta direktiivi 2002/30/EÜ II lisa punktides 1–3 esitatud teavet niivõrd, kuivõrd see on asjaomaste käitamispiirangute ja lennujaama eriomaduste seisukohalt vajalik ja võimalik.

7

C.1.7.1

Müraga seotud käitamispiiranguid käsitlevaid eeskirju ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

selliste käitamispiirangute suhtes, mis juba kehtivad ELi ja Iisraeli vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu II lisa punkti 5 kohaselt ühiskomitee otsusega kinnitatud standardi rakendamise kuupäeval;

b)

osaliste käitamispiirangute väikeste tehniliste muudatuste suhtes, mis ei mõjuta oluliselt lennuettevõtjate kulusid üheski asjaomases lennujaamas ning mis on kasutusele võetud pärast eespool nimetatud standardi rakendamist.

9

C.1.9.1

Üksikjuhtudel võivad lepinguosalised anda oma territooriumil asuvatele lennujaamadele loa käitada müra piirväärtusega õhusõidukite üksiklende, mida ei olnud võimalik teha direktiivi 2002/30/EÜ muude sätete alusel, järgmistel tingimustel:

a)

tegemist on õhusõidukiga, mille lennud on niivõrd erandlikud, et ajutisest erandist keeldumine oleks põhjendamatu;

b)

tegemist on õhusõidukiga, mis teeb ümberehituste, remondi- või hooldustöödega seotud mittetulunduslikke lende.

10

C.1.10.1

Lepinguosalised tagavad, et huvitatud isikute nõupidamised käitamispiirangute kohaldamise üle toimuvad kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides sätestatud korras.

11

C.1.11.1

Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kõikidest uutest käitamispiirangutest, mida ta oma territooriumil asuvates lennujaamades on otsustanud kohaldada.

12

C.1.12.1

Lepinguosalised tagavad, et käitamispiirangutega seotud otsuste puhul on võimalik esitada siseriiklike õigusaktide ja menetluste kohaselt kaebus muule apellatsiooniasutusele kui vaidlustatud otsuse vastuvõtnud asutus.

II lisa (1–3)

 

Punktis C.1.5.1 osutatud teave.

C.2.   Direktiiv 2006/93/EÜ rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta

Artikli number

Õigusnormi nr

Õigusnorm

1

C.2.1.1

Kohaldatavus

a.

lennukid, mille maksimaalne stardimass (MTOM) on 34 000 kg või rohkem või

b.

lennukid, mille kinnitatud maksimaalne mahutavus on rohkem kui 19 reisijakohta.

2

C.2.2.2

Tsiviilkasutuses olevad allahelikiirusega reaktiivlennukid vastavad Chicago konventsiooni 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas sätestatud standarditele.

3

C.2.3.1

Erandeid nõudest käitada tsiviilkasutuses olevaid allahelikiirusega reaktiivlennukeid vastavalt Chicago konventsiooni 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas sätestatud standarditele võib teha järgmistel juhtudel: a) ajaloolist huvi pakkuvate lennukite puhul; b) selliste lennukite puhul, mille käitamine on nii erandlik, et ajutise erandi tegemisest keeldumine ei oleks mõistlik; ning c) selliste lennukite puhul, mis teostavad mittetulunduslikke lende seoses ümberehitustööde, remondi või hooldustöödega.

3

C.2.3.2

Lepinguosaline teavitab teise lepinguosalise pädevaid asutusi erandi tegemisest ajaloolist huvi pakkuva lennuki suhtes.

Iga lepinguosaline tunnustab teise lepinguosalise tehtud erandeid viimase registris olevate lennukite suhtes.

5

C.2.5.1

Lepinguosaline sätestab nõuetekohased täitemeetmed, mida kohaldatakse direktiivi 2006/93/EÜ kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral ning võtab kõik kõnealuste täitemeetmete rakendamiseks vajalikud meetmed. Need meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

D OSA.   Lennuettevõtja vastutus

D.1.   Nõukogu määrus (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 889/2002.

Artikli nr

Õigusnormi nr

Õigusnorm

2(1)(a), 2(1)(c)–(g)

D.1.2.1

Käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnormide suhtes, milles käsitletakse lennuettevõtja vastutust õnnetusjuhtumite korral, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud mõisteid.

3

D.1.3.1

Lepinguosalised kohaldavad 1999. aasta Montreali konventsiooni, sealhulgas ka kohalike lendude suhtes.

5

D.1.5.1

Lepinguosalised tagavad, et lennuettevõtjad teevad füüsilistele isikutele, kellel on õigus saada hüvitist, vajaduse korral ettemakseid, mis katavad esmased majanduslikud vajadused vastavalt kahju suurusele.

6

D.1.6.1

Lepinguosalised tagavad, et kõik lennuettevõtjad teevad reisijatele kõikides müügipunktides kättesaadavaks kokkuvõtliku teabe reisijate ja nende pagasiga seotud vastutust käsitlevate põhisätete kohta.

E OSA.   Tarbija õigused

E.1: Direktiiv 90/314/EMÜ   reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Õigusnorm

1

E.1.1.1

Lepinguosaliste selliste õigus- ja haldusnormide ühtlustamine, milles käsitletakse nende territooriumil müüdavaid või müügiks pakutavaid pakettreise.

2

E.1.2.1

Selliste käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnormide suhtes, milles käsitletakse reisipakette, puhkusepakette ja ekskursioonipakette, kohaldatakse vajaduse korral direktiivi 90/314/EMÜ artiklis 2 sätestatud mõisteid. Käesolevas lisas kohaldatakse mõistet „pakett” järgmises tähenduses:

„pakettreis”– vähemalt kahe järgmise teenuse valmiskombinatsioon, mida müüakse või pakutakse müügiks summaarhinnaga:

a)transport;b)majutus;c)muud turismiteenused, mis ei ole seotud transpordi ega majutusega ja mis moodustavad pakettreisi olulise osa.

Eraldi arved sama pakettreisi eri osade eest ei vabasta korraldajat või vahendajat käesolevast lisast tulenevatest kohustustest.

3

E.1.3.1

Pakettreisi korraldaja või selle vahendaja peab esitama täieliku ja täpse teabe. Kui tarbijale tehakse kättesaadavaks brošüür, peab selles loetaval, arusaadaval ja täpsel viisil olema esitatud nii hind kui ka piisav teave järgmise kohta:

a)

sihtkoht, kasutatav veovahend ning veo iseloomustus ja liik;

b)

majutuse liik ning majutuskohtade asukoht, järk või mugavusaste, peamised omadused, tunnustatus ja turismiklassifikatsioon;

c)

toitlustamiskava;

d)

reisiteekond;

e)

üldine teave passi- ja viisanõuete kohta ning reisiks ja sihtkohas viibimiseks vajalikud tervisenõuded;

f)

ettemakse suurus rahasummana või protsendina hinnast ja ülejäänud summa maksmise tähtaeg;

g)

kas pakettreisi toimumiseks on nõutav miinimumarv osalejaid või mitte ja kui on, siis tühistamise korral tarbijale teatamise tähtaeg.

Esitatud teave on siduv, välja arvatud järgmistel juhtudel:

—

eespool nimetatud tingimuste muutmisest on tarbijale selgesti teatatud enne lepingu sõlmimist ning kõnealune asjaolu peab olema brošüüris selgesõnaliselt märgitud,

—

muudatused tehakse hiljem, kui lepingupooled on selles kokku leppinud.

4(1), 4(2)

E.1.4.1

Korraldaja ja/või vahendaja esitab enne lepingu sõlmimist tarbijale kirjalikult või muus sobivas vormis üldise teabe kohaldatavate passi- või viisanõuete kohta, eelkõige nende taotlemise tähtaegade kohta, samuti teabe reisiks ja sihtkohas viibimiseks vajalike tervisenõuete kohta.

Korraldaja ja/või vahendaja annab tarbijale kirjalikult või muus sobivas vormis aegsasti enne reisi algust ka järgmise teabe:

i)

vahepeatuste kellaajad ja kohad, veoühendused, samuti reisijale ettenähtud koht, näiteks kajut või koi laeval, kupee rongis;

ii)

korraldaja ja/või vahendaja kohaliku esindaja nimi, aadress ja telefoninumber või selle puudumise korral kohaliku asutuse nimi, aadress ja telefoninumber, kelle poole tarbija probleemide korral võib pöörduda.

Kui sellist esindajat või asutust ei ole, tuleb tarbijale igal juhul anda hädaabitelefoni number või muu teave, mis võimaldab tal korraldaja ja/või vahendajaga ühendust võtta;

iii)

alaealiste reisimise või välismaal viibimise korral teave, mis võimaldab saada otseühendust lapsega või lapse eest tema viibimiskohas vastutava isikuga.

Sõltuvalt konkreetsest pakettreisist sisaldab leping vähemalt järgmisi osi, kui need on konkreetse pakettreisi puhul asjakohased:

a)

reisi sihtkoht/sihtkohad ja kui tegemist on mitme sihtkohaga, nendes viibimise ajad koos kuupäevadega;

b)

kasutatav transpordi ning transpordi iseloomustus ja liik, ärasõidu ning tagasipöördumise kuupäev, kellaaeg ja koht;

c)

kui pakettreis sisaldab majutust, siis majutuskoha asukoht, järk või mugavusaste, peamised omadused, vastavus asjaomase vastuvõtva riigi eeskirjadele, ja toitlustamiskava;

d)

kas pakettreisi toimumiseks on nõutav miinimumarv osalejaid või mitte ja kui on, siis tühistamise korral tarbijale teatamise tähtaeg;

e)

reisiteekond;

f)

külastused, ekskursioonid ja muud teenused, mis sisalduvad pakettreisi kokkulepitud koguhinnas;

g)

korraldaja, vahendaja ning vajaduse korral kindlustaja nimi ja aadress;

h)

pakettreisi hind, märge hinna muutmise võimalikkuse kohta vastavalt punktile E.1.4.2. ja märge kõigi teatavate teenuste eest nõutavate maksude või tasude kohta (maaletulekutasud, sisse- või väljasõidutasud sadamates ning lennujaamamaksud, turismimaksud), kui sellised kulud ei sisaldu pakettreisis;

i)

maksegraafik ja -viis;

j)

erinõuded, mille tarbija on korraldajale või vahendajale edastanud broneerimise ajal ja millega mõlemad on nõustunud;

k)

tähtajad, mille jooksul tarbija peab esitama mis tahes kaebused lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise kohta.

Kõik lepingutingimused on esitatud kirjalikult või muus tarbijale arusaadavas ja kättesaadavas vormis ning need tuleb talle edastada enne lepingu sõlmimist; kõnealuste lepingutingimuste koopia antakse ka tarbijale.

4(4)

E.1.4.2

Hindu ei muudeta, kui lepingus ei ole selgelt ette nähtud hindade tõstmise või langetamise võimalust ega täpselt märgitud, kuidas hinnamuutus arvutatakse; lubatud on muudatused üksnes seoses järgmisega:

—

transpordikulud, kaasa arvatud kütuse hind;

—

teatavate teenuste eest nõutavad maksud või tasud, näiteks maaletulekutasud, sisse- või väljasõidutasud sadamates ning lennujaamamaksud;

—

konkreetse pakettreisi suhtes kohaldatav vahetuskurss;

—

hotellimajutuskulud.

Lepingus nimetatud hinda ei tohi lepinguosalise poolt asjaomaste õigusaktides kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul enne ettenähtud ärasõidukuupäeva tõsta, tingimusel et tarbija on maksnud reisipaketi eest täishinna.

4(5)

E.1.4.3

Kui enne ärasõitu muudetakse mõnd olulist lepingutingimust, on tarbijal õigus teha järgmist:

—

taganeda lepingust ilma sanktsioonideta;

—

nõustuda lepingu täiendusega, milles on täpsustatud tehtud muudatused ja nende mõju hinnale.

4(6)

E.1.4.4

Kui pakettreis tühistatakse enne kokkulepitud ärasõidukuupäeva tarbijast mitteolenevatel põhjustel, on tarbijal õigus teha järgmist:

a)

võtta vastu samaväärse või kõrgema kvaliteediga asenduspakettreis, kui korraldaja ja/või vahendaja saab talle sellist asendust pakkuda. Kui pakutav asenduspakettreis on madalama kvaliteediga, hüvitab korraldaja tarbijale hinnavahe;

b)

saada võimalikult kiiresti tagasi kõik tema poolt vastavalt lepingule makstud summad.

Sel juhul on tal õigus saada kas korraldajalt või vahendajalt, vastavalt sellele, mis on ette nähtud asjaomase liikmesriigi õigusaktidega, hüvitist lepingu täitmata jätmise eest, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i)

tühistamise põhjus on see, et pakettreisi soovivate isikute arv on väiksem kui nõutav miinimumarv ja tarbijale teatatakse tühistamisest kirjalikult pakettreisi kirjelduses näidatud ajavahemiku jooksul, või

ii)

tühistamise põhjus, välja arvatud ülebroneerimise korral, on vääramatu jõud, st ebatavalised ja erakorralised asjaolud, mis ei sõltu vääramatule jõule tuginevast poolest ja mille tagajärgi ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

4(7)

E.1.4.5

Kui pärast ärasõitu jääb oluline osa lepingujärgseid teenuseid osutamata või kui korraldaja mõistab, et ta ei suuda tagada olulist osa pakutavatest teenustest, on tarbijal õigus järgmisele:

korraldaja tagab pakettreisi jätkumise muul sobival viisil tarbijalt lisatasu nõudmata ning vajaduse korral hüvitab tarbijale pakutud ja osutatud teenuste vahe.

Kui see on võimatu või kui tarbija põhjendatult sellega ei nõustu, võimaldab korraldaja tarbijale vajaduse korral lisatasuta samaväärse veo tagasi lähtekohta või muusse tarbijaga kokkulepitud naasmiskohta ja maksab vajaduse korral tarbijale hüvitist.

5(1)

E.1.5.1

Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lepingu korraldav ja/või vahendav pool vastutab tarbija ees lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest vaatamata sellele, kas neid kohustusi peab täitma korraldaja ja/või vahendaja või muud teenuste osutajad, ilma et see piiraks korraldaja ja/või vahendaja õigust esitada nõudmisi neile muudele teenuste osutajatele.

5(2)-5(4)

E.1.5.2

Tarbijal on õigus saada hüvitist lepingust tulenevate teenuste osutamata jätmise või nõuetele mittevastava osutamise korral, välja arvatud juhul, kui on täidetud teatavad direktiivis 90/314/EMÜ üksikasjalikult kirjeldatud tingimused.

Lepingu korraldav ja/või seda vahendav pool peab andma tarbijatele raskuste korral kiiresti abi ka siis, kui reisi korraldaja või vahendaja ei vastuta kahjude eest, kuna lepingu täitmata jätmine on tingitud kolmandast isikust, kes ei ole seotud lepingujärgsete teenuste osutamisega, ning kui need kahjud on erakorralised või vältimatud, või kui lepingu täitmata jätmine on tingitud punktis E.1.4.4 kindlaksmääratud vääramatust jõust või sündmusest, mida korraldajal ja/või vahendajal või teenuste osutajal vaatamata kõikidele asjakohastele abinõudele ei olnud võimalik ette näha ega ära hoida.

6

E.1.6.1

Kaebuse korral peab korraldaja ja/või vahendaja astuma viivitamata samme asjakohaste lahenduste leidmiseks.

E.3.   Määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta

Artikli number

Standard No.

(Part/Leg#/Art#/Std#)

Õigusnorm

1

E.3.1.1

Reisijate miinimumõiguste kehtestamine järgmistel juhtudel:

a) reisijaid jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha; b) lend tühistatakse; c) lend hilineb.

2

E.3.2.1

Selliste käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnormide suhtes, milles käsitletakse ühiseeskirju reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antavat hüvitist ja abi, kohaldatakse vastavalt vajadusele määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

3(2)-(3)

E.3.3.1

Kõnealuseid õigusnorme kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele (välja arvatud määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 5 osutatud tühistamise korral):

—

sätestatud korras ning ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiesindaja on kirjalikult ette teatanud, või kui aega ei ole märgitud,

—

mitte hiljem kui lepinguosalise poolt asjaomastes õigusaktides kindlaksmääratud ajavahemik enne teatavaks tehtud väljumisaega või

b)

lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest.

Asjaomaseid õigusnorme ei kohaldata reisijate suhtes, kes reisivad tasuta või hinnaalandusega, mis ei ole vahetult või kaudselt avalikkusele kättesaadav. Neid kohaldatakse siiski reisijate suhtes, kellel on lennuettevõtja või reisikorraldaja poolt pidevate lendajate programmi või muu äriprogrammi alusel väljastatud piletid.

4(1)

E.3.4.1

Kui lendu teostav lennuettevõtja mõistlikkuse piires eeldab, et lennureisist mahajätmine on tõenäoline, pöördub ta kõigepealt selliste reisijate poole, kes on vabatahtlikult nõus broneeringu hüvitise vastu tühistama tingimustel, milles asjaomane reisija ja lendu teostav lennuettevõtja kokku lepivad. Vabatahtlikke abistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklile 8. Sellist abi antakse lisas käesolevas punktis nimetatud hüvitistele.

4(2)

E.3.4.2

Kui vabatahtlike arv ei ole piisav selleks, et lubada ülejäänud broneeringuga reisijad lennukile, võib lendu teostav lennuettevõtja reisijad vastu nende tahtmist lennureisist maha jätta.

4(3)

E.3.4.3

Kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab lendu teostav lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist ning abistab neid (reisijatele pakutakse järgmisi võimalusi: piletihinna tagasimaksmine, kusjuures vajaduse korral hüvitatakse ka tagasilennu maksumus; reisijad saadetakse muudetud marsruudil ja võrreldavatel reisitingimustel esimesel võimalusel lõppsihtkohta reisijad saadetakse muudetud marsruudil ja võrreldavatel reisitingimustel lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, sõltuvalt olemasolevatest istekohtadest; reisijatele pakutakse toitu ja suupisteid; nad saavad teha kaks telefonikõnet või saata kaks faksiteadet või e-kirja; reisijatele pakutakse vajaduse korral hotellimajutust ja transporti lennujaama ja majutuskoha vahel).

5(1)

E.3.5.1

Lennu tühistamise korral: a) abistab lendu teostav lennuettevõtja reisijaid i) pakkudes neile järgmisi valikuvõimalusi: reisijatele makstakse tagasi piletihind, kusjuures vajaduse korral hüvitatakse ka tagasilennu maksumus; reisijad saadetakse muudetud marsruudil ja võrreldavatel reisitingimustel esimesel võimalusel lõppsihtkohta; reisijad saadetakse muudetud marsruudil ja võrreldavatel reisitingimustel lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, sõltuvalt olemasolevatest istekohtadest; ning ii) marsruudi muutmise korral pakutakse reisijatele toitu ja suupisteid ning võimalust teha kaks telefonikõnet või saata kaks faksiteadet või e-kirja, vajaduse korral pakutakse ka hotellimajutust ja transporti majutuskoha ja lennujaama vahel) ning b) reisijatel on õigus saada lendu teostavalt lennuettevõtjalt hüvitist, välja arvatud juhul, kui neile on tühistamisest teatatud aegsasti (lepinguosalise poolt asjaomastes õigusaktides kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul) enne kavandatud väljumisaega või neile teatatakse tühistamisest hiljem ning pakutakse võimalust marsruudi muutmiseks, tänu millele on neil võimalik väljuda ja saabuda lõppsihtkohta lepinguosalise asjaomastes õigusaktides kindlaksmääratud aja jooksul (kavandatud väljumis- ja saabumisajast võimalikult vähe erineval ajal).

5(2)

E.3.5.2

Kui reisijat teavitatakse lennu tühistamisest, tutvustatakse talle võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi.

5(3)

E.3.5.3

Lendu teostav lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

5(4)

E.3.5.4

Kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat on teavitatud lennu tühistamisest, lasub lendu teostaval lennuettevõtjal.

6

E.3.6.1

Kui lendu teostav lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatav väljumisaeg hilineb kaks tundi või rohkem, pakub lendu teostav lennuettevõtja reisijatele abi (neile pakutakse toitu ja suupisteid ning võimalust teha kaks telefonikõnet või saata kaks faksiteadet või e-kirja); kui lennu kavandatav väljumisaeg hilineb vähemalt viis tundi, võib reisija valida, kas ta ootab algset lendu või soovib piletihinna tagasimaksmist, kusjuures vajaduse korral hüvitatakse ka tagasilennu maksumus, või talle pakutakse täiendava abi korras hotellimajutust, kui lennu ootamisele kulub üks või mitu ööd, ja transporti lennujaama ja majutuskoha vahel.

7

E.3.7.1

Kui reisijatele antakse hüvitist kuni

a)

1250 Iisraeli seekli või 250 euro ulatuses kõikide kuni 2 000 kilomeetri pikkuste lendude puhul;

b)

2 000 Iisraeli seekli või 400 euro ulatuses 2 000 kuni 4 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;

c)

3 000 Iisraeli seekli või 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

Kui reisijatele pakutakse võimalust jõuda lõppsihtkohta asenduslennuga ja muudetud marsruudil, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega rohkem kui lepinguosalise asjaomastes õigusaktides kindlaksmääratud ajavahemiku võrra, võib lendu teostav lennuettevõtja vähendada hüvitist 50 %.

Hüvitis makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

8(3)

E.3.8.1

Kui linnas või piirkonnas on mitu lennujaama ja lendu teostav lennuettevõtja pakub reisijale lendu mõnda teise lennujaama kui ettetellitud lennu puhul, kannab lendu teostav lennuettevõtja reisija sõidukulud kõnealusest teisest lennujaamast ettetellitud lennu lennujaama või kokkuleppel reisijaga mõnda muusse lähedalasuvasse sihtkohta.

10(1)

E.3.10.1

Kui lendu teostav lennuettevõtja paigutab reisija kõrgemasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, ei või ta selle eest nõuda lisatasu.

10(2)

E.3.10.2

Kui lendu teostav lennuettevõtja paigutab reisija madalamasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, teeb ta tagasimakse kooskõlas lepinguosalise asjaomaste õigusaktidega.

11(1)

E.3.11.1

Lendu teostavad lennuettevõtjad tagavad kõigepealt sõiduvõimaluse piiratud liikumisvõimega isikutele ning neid saatvatele isikutele või tunnustatud teenistuskoertele ning saatjateta reisivatele lastele.

11(2), 9(3)

E.3.11.2

Lennureisist mahajätmise, lennu tühistamise või mis tahes pikkusega hilinemise korral on piiratud liikumisvõimega isikutel ja nende saatjatel ning saatjateta reisivatel lastel õigus saada võimalikult kiirelt abi. Käesoleva artikli kohaldamisel pöörab lendu teostav lennuettevõtja erilist tähelepanu piiratud liikumisvõimega isikute vajadustele ning nende saatjatele ning saatjateta reisivate laste vajadustele.

12

E.3.12.1

Määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud õigusnormide kohaldamine ei piira reisijate õigusi lisahüvitisele. Määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel antud hüvitis võidakse sellisest lisahüvitisest maha arvata.

Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse asjaomaste põhimõtete ja eeskirjade kohaldamist, ei kohaldata määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 4 lõiget 1 selliste reisijate suhtes, kes on vabatahtlikult broneeringust loobunud.

13

E.3.13.1

Kui lendu teostav lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid määruse (EÜ) nr 261/2004 kohaseid kohustusi, ei või kõnealuse määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks õigust taotleda vastavalt kohaldatavale õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Eelkõige ei piira määrus (EÜ) nr 261/2004 mingil moel lendu teostava lennuettevõtja õigust taotleda tagasimakset reisikorraldajalt või muult isikult, kellega lendu teostav lennuettevõtja on sõlminud lepingu. Samamoodi ei tohi määruse (EÜ) nr 261/2004 sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks reisikorraldaja või kolmanda isiku (muu kui reisija) õigust taotleda lendu teostavalt lennuettevõtjalt vastavalt kohaldatavatele asjakohastele õigusaktidele tagasimakset või hüvitist, kui lendu teostav lennuettevõtja on sellise reisikorraldaja või kolmanda isikuga sõlminud lepingu.

14(1)

E.3.14.1

Lendu teostav lennuettevõtja tagab, et registreerimislauas oleks selgesti loetav ja reisijatele hästi nähtavalt paigutatud teadaanne, mis sisaldab järgmist (või sama sisuga) teksti: „Kui Teid ei lubata lennukile või kui Teie lend tühistatakse või hilineb vähemalt kaks tundi, küsige registreerimislauast või lähteväravast dokumenti oma õiguste, eelkõige makstava hüvitise ja osutatava abi kohta.”

14(2)

E.3.14.2

Lendu teostav lennuettevõtja, kes on reisija lennureisist maha jätnud või lennu tühistanud, annab igale lennureisist mahajätmise või lennu tühistamisega seotud reisijale kirjaliku teatise, milles on märgitud määruse (EÜ) nr 261/2004 kohase hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad. Peale selle annab ta samasuguse teatise igale reisijale, kes on seotud lennuga, mis hilineb vähemalt kaks tundi.

15

E.3.15.1

Määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel reisijate ees võetud kohustusi ei või piirata ega nendest loobuda, eelkõige veolepingusse märgitava mööndus- või piirava klausliga.

Kui reisija suhtes kohaldatakse sellist mööndus- või piiravat klauslit või kui reisijat ei teavitata nõuetekohaselt tema õigustest ja ta on selle tulemusel võtnud vastu hüvitise, mis on määruses (EÜ) nr 261/2004 ettenähtust väiksem, on reisijal ikkagi õigus täiendava hüvitise saamiseks vajalikele menetlustele pädevates kohtutes või ametiasutustes.

16

E.3.16.1

Lepinguosalised tagavad määrusest (EÜ) nr 261/2004 tulenevate õigusnormide jõustamise. Täitemeetmed, mis võivad hõlmata tsiviilõiguse valdkonnas tehtud otsustel põhinevaid meetmeid, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

E.4:   E.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2006, 5. juuli 2006, puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul

Artikli number

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Õigusnorm

1(1)

E.4.1.1

Käesoleva määrusega kehtestatakse lennureisi tegevate puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute kaitse ja abi eeskirjad nii nende kaitsmiseks diskrimineerimise eest kui ka neile antava abi tagamiseks.

2

E.4.2.1

Selliste käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnormide suhtes, milles käsitletakse puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi lennureisi puhul, kohaldatakse vastavalt vajadusele määruse (EÜ) nr 1107/2006 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

3

E.4.3.1

Lennuettevõtja, tema esindaja või reisikorraldaja ei keeldu puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest lennule ega puuetega või piiratud liikumisvõimega isiku lubamisest pardale, kui kõnealusel isikul on kehtiv pilet ja broneering.

4(1)

E.4.4.1

Lennuettevõtja, tema esindaja või reisikorraldaja võib keelduda puuet või piiratud liikumisvõimet põhjenduseks tuues broneeringu vastuvõtmisest või puuetega või piiratud liikumisvõimega isiku lubamisest pardale järgmistel juhtudel:

a)

selleks et täita kohaldatavaid ohutusnõudeid, mis on sätestatud rahvusvahelistes või siseriiklikes õigusaktides, või asjaomasele lennuettevõtjale lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud asutuse sätestatud ohutusnõudeid;

b)

kui kõnealuse puudega või piiratud liikumisvõimega isiku pardaleminek või vedamine on füüsiliselt võimatu õhusõiduki või selle uste suuruse tõttu.

Broneeringu vastuvõtmisest keeldumise korral punktides a või b toodud alustel teevad lennuettevõtja, tema esindaja või reisikorraldaja mõistlikke jõupingutusi, et pakkuda asjaga seotud isikule vastuvõetavat alternatiivi.

Puudega või piiratud liikumisvõimega isikule, kelle pardalevõtmisest keelduti tema puude või piiratud liikumisvõime tõttu, ja teda saatvale isikule pakutakse tagasimaksmise või marsruudi muutmise võimalust vastavalt määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklile 8. Õigus valida tagasilend või marsruudi muutmine kehtib kõigi ohutusnõuete täitmise korral.

4(2)

E.4.4.2

Selleks et täita kohaldatavaid ohutusnõudeid, mis on sätestatud rahvusvahelistes või siseriiklikes õigusaktides, või asjaomasele lennuettevõtjale lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud asutuse sätestatud ohutusnõudeid, võib lennuettevõtja, tema esindaja või reisikorraldaja nõuda, et puuetega või piiratud liikumisvõimega isikut saadaks teine isik, kes on suuteline osutama sellele isikule vajalikku abi.

4(3)

E.4.4.3

Lennuettevõtjate või nende esindajate kohustus anda puuetega ja piiratud liikumisvõimega reisijatele teavet ohutuseeskirjade kohta, mida nad kohaldavad puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute vedamisel, samuti kõnealuste isikute või liikumisabivahendite vedamise võimalike piirangute kohta, mis tulenevad õhusõiduki suurusest.

Reisikorraldaja teeb sellised ohutuseeskirjad ja piirangud kättesaadavaks oma korraldatavate, müüdavate või müügiks pakutavate reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide juurde kuuluvate lendude puhul.

4(4)

E.4.4.4

Kui lennuettevõtja või tema esindaja või reisikorraldaja rakendab erandeid vastavalt punktidele E.4.4.1 või E.4.4.2, peab ta viivitamata teavitama puudega või piiratud liikumisvõimega isikut selle põhjustest. Nõudmise korral teatab lennuettevõtja, tema esindaja või reisikorraldaja nendest põhjustest puudega või piiratud liikumisvõimega isikule kirjalikult võimalikult lühikese aja jooksul, mis määratakse kindlaks lepinguosalise asjaomaste õigusaktidega, võttes arvesse piiratud liikuvusvõimega isikute huve.

5(1)-5(2)

E.4.5.1

Lennujaama käitaja määrab kohalikke olusid arvesse võttes terminalihoonetes ja neist väljaspool saabumis- ja väljumispunktid või lennujaama käitaja otsese kontrolli all oleva punkti, kus puuetega või piiratud liikumisvõimega isikud saavad hõlpsalt teatada oma saabumisest lennujaama ja paluda abi. Need saabumis- ja väljumispunktid peavad olema selgelt tähistatud ning pakkuma kättesaadaval kujul põhilist teavet lennujaama kohta.

6(1)

E.4.6.1

Lennuettevõtja, tema esindaja või reisikorraldaja võtab kõik meetmed, mis on vajalikud puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute abivajadust käsitlevate teadete vastuvõtmiseks kõigis nende müügipunktides asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluva lepinguosalise territooriumil, sealhulgas müük telefoni teel ja Interneti kaudu.

6(2)-6(3)

E.4.6.2

Kui lennuettevõtja, tema esindaja või reisikorraldaja saab eelteate abivajaduse kohta, edastab ta asjaomase teabe enne avaldatud väljumisaega: a) õhusõiduki väljumis-, siht-, ja läbisõidukohaks oleva lennujaama käitajale ja b) lendu teostavale lennuettevõtjale, kui broneering ei olnud tehtud selle lennuettevõtja kaudu, välja arvatud juhul, kui lendu teostav lennuettevõtja ei ole teatamise ajal veel teada; sel juhul tuleb teave edastada niipea kui võimalik. Mõistet „eelteade” selgitatakse üksikasjalikult ja see defineeritakse lepinguosaliste asjaomastes eeskirjades ja protseduurides.

6(4) + I lisa

 

Lendu teostav lennuettevõtja teatab nii kiiresti kui võimalik pärast lennu väljumist sihtlennujaama käitajale, kui see asub lepinguosalise territooriumil, puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute arvu, kes viibivad asjaomase õhusõiduki pardal ja kes vajavad (EÜ) nr 1107/2006 I lisas sätestatud abi, ja kõnealuse abi laadi.

7(1)

E.4.7.1

Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isik saabub lennureisiks lennujaama, vastutab lennujaama käitaja määruse (EÜ) nr 1107/2006 I lisas sätestatud abi osutamise tagamise eest viisil, mis võimaldab kõnealusel isikul jõuda lennule, mille ta oli broneerinud, tingimusel et eelteade isiku konkreetse vajaduse kohta kõnealuse abi järele saadetakse asjaomasele lennuettevõtjale, tema esindajale või reisikorraldajale enne lennu avaldatud väljumisaega. Nimetatud teate edastamine kehtib ka tagasilennu kohta, kui nii edasi- kui tagasilennuks kasutatakse sama lennuettevõtjat. Mõistet „eelteade” selgitatakse üksikasjalikult ja see defineeritakse lepinguosaliste asjaomastes eeskirjades ja protseduurides.

7(2)

E.4.7.2

Kui on vaja kasutada juhtkoera, võetakse koer lennule, kui lennujaama käitajale, tema esindajale või reisikorraldajale on esitatud teade kooskõlas juhtkoerte vedamiseks õhusõiduki pardal rakendatavate siseriiklike eeskirjadega, kui need on olemas.

7(3)

E.4.7.3

Kui asjaomaste siseriiklike eeskirjade kohast teadet ei esitata, teeb käitaja kõik mõistlikud jõupingutused abi osutamiseks selliselt, et asjaomasel isikul oleks võimalik sooritada lend, mille ta on broneerinud.

7(4)

E.4.7.4

Punkti E.4.7.1 sätteid kohaldatakse järgmistel tingimustel: a) asjaomane isik saabub määratud ajaks lennu registreerimisele; b) asjaomane isik saabub määratud ajaks punkti E.4.5.1 kohaselt määratud punkti terminalihoones. Mõistet „määratud ajaks” selgitatakse üksikasjalikult ja see defineeritakse lepinguosaliste asjaomastes eeskirjades ja protseduurides.

7(5)

E.4.7.5

Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isik on lepinguosalise territooriumil asuvas lennujaamas läbisõidul või kui lennuettevõtja või reisikorraldaja toimetab ta lennult, mille ta on broneerinud, teisele lennule, on käitaja kohustatud tagama määruse (EÜ) nr 1107/2006 I lisas sätestatud abi osutamise selliselt, et asjaomasel isikul oleks võimalik sooritada lend, mille ta on broneerinud.

7(6)-7(7)

E.4.7.6

Puudega või piiratud liikumisvõimega isiku saabumisel lepinguosalise lennujaama on lennujaama käitaja vastutav määruse (EÜ) nr 1107/2006 I lisas sätestatud abi osutamise eest viisil, mis võimaldab asjaomasel isikul jõuda lennujaamast väljumise punkti, millele on osutatud punktis E.4.5.1. Osutatavat abi kohandatakse nii palju kui võimalik iga reisija erivajadustele.

8

E.4.8.1

Lennujaama käitaja on kohustatud tagama puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikutele määruse (EÜ) nr 1107/2006 I lisas täpsustatud abi osutamise ilma lisatasuta.

Lennujaama käitaja võib pakkuda vastavat abi ise. Alternatiivina võib käitaja omal vastutusel sõlmida abi osutamiseks lepingu ühe või mitme isikuga, tingimusel et on täidetud punktis E.4.9.1 osutatud kvaliteedinõuded. Käitaja võib koostöös lennujaama kasutajatega lennujaama kasutajate komitee vahendusel, kui selline komitee on olemas, sellise lepingu või sellised lepingud sõlmida omal algatusel või taotluse alusel, mille võib esitada muu hulgas ka lennuettevõtja, võttes arvesse asjaomases lennujaamas pakutavaid teenuseid. Taotluse tagasilükkamise korral peab lennujaama käitaja esitama kirjaliku põhjenduse.

9

E.4.9.1

Lennujaama käitaja kehtestab koos lennujaama kasutajatega nende sellekohase komitee kaudu, kui see on olemas, ning puuetega ja piiratud liikumisvõimega reisijaid esindavate organisatsioonidega määruse (EÜ) nr 1107/2006 I lisas sätestatud abi kvaliteedistandardid ning määrab kindlaks nende täitmiseks vajalikud vahendid, välja arvatud lennujaamades, mille aastane äriliste vedude maht on alla 150 000 reisija.

Selliste standardite kehtestamisel võetakse täielikult arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud korda ja puuetega või piiratud liikumisvõimega isikute vedamise soodustamist käsitlevat tegevusjuhendit, täpsemalt ECACi toimimisjuhendit piiratud liikumisvõimega isikute maapealse teenindamise kohta.

Lennujaama käitaja avaldab oma kvaliteedistandardid.

Lennuettevõtja ja lennujaama käitaja võivad kokku leppida, et lennujaama käitaja osutab lennuettevõtja poolt lennujaama ja sealt ära veetavatele reisijatele abi, mis vastab kõrgemale standardile kui eespool nimetatud standardid, või osutab määruse (EÜ) nr 1107/2006 I lisas kindlaksmääratud teenustele lisaks täiendavaid teenuseid.

10 + II lisa

E.4.10.1

Lennuettevõtja osutab lisatasuta määruse (EÜ) nr 1107/2006 II lisas sätestatud abi puudega või piiratud liikumisvõimega isikule, kes väljub lennujaamast, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1107/2006, saabub sinna või viibib seal läbisõidul, tingimusel et isik vastab punktides E.4.7.1, E.4.7.2 ja E.4.7.4 sätestatud tingimustele.

11

E.4.11.1

Lennuettevõtjad ja lennujaama käitajad peavad tegema järgmist: a) tagama, et kõik nende töötajad, sealhulgas alltöövõtjad, kes osutavad puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi, teavad, kuidas rahuldada erinevate puuete või piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi; b) korraldama kõikidele lennujaamas reisijatega tegelevatele töötajatele koolituse puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamise ja teadlikkuse suurendamise kohta puuetega inimeste suhtes; c) tagavad uute töötajate töölevõtmisel neile puuetega inimesi käsitleva koolituse ning vajaduse korral täiendkoolituste läbiviimise.

12

E.4.12.1

Kui ratastool või muu liikumisabivahend või abivahend on läinud kaotsi või saanud kahjustada lennujaamas käitamise ajal või transportimisel õhusõiduki pardal, makstakse reisijale, kellele ese kuulus, hüvitist vastavalt rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse eeskirjadele.

13

E.4.13.1

Määruse (EÜ) nr 1107/2006 kohaseid kohustusi seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikutega ei või piirata ega nendest loobuda.

14

E.4.14.1

Iga liikmesriik määrab asutuse või asutused, kes vastutavad määruse (EÜ) nr 1107/2006 jõustamise eest seoses tema territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate ja sinna saabuvate lendudega. Vajaduse korral võtab see asutus või need asutused meetmed, mis on vajalikud puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute õiguste kaitse, sealhulgas punktis E.4.9.1 nimetatud kvaliteedistandardite täitmise tagamiseks. Lepinguosalised teavitavad üksteist asutusest või asutustest, kelle nad määravad.

15

E.4.15.1

Puudega või piiratud liikumisvõimega isik, kes on seisukohal, et määrust (EÜ) 1107/2006 on rikutud, peaks teavitama sellest vastavalt kas lennujaama käitajat või asjaomast lennuettevõtjat. Kui puudega või piiratud liikumisvõimega isiku vajadusi ei ole niimoodi võimalik rahuldada, võib punkti E.4.14.1 kohaselt määratud asutusele või asutustele teatada kõnealuse määruse väidetavast rikkumisest.

Lepinguosaline võtab meetmeid puuetega ja piiratud liikumisvõimega isikute teavitamiseks määrusest (EÜ) nr 1107/2006 tulenevatest õigustest ja võimalusest esitada kaebus kõnealusele määratud asutusele või asutustele.

16

E.4.16.1

Lepinguosalised kehtestavad eeskirjad määruse (EÜ) nr 1107/2006 sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõnealuste eeskirjade rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Lepinguosaline teavitab teise lepinguosalise nõudmisel teda eespool nimetatud karistusi käsitlevatest sätetest.

F OSA

F.1.   Nõukogu direktiiv 2000/79/EMÜ, 27. november 2000, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta

(Lisa) standardi nr

XXX

Õigusnormi nr

(Osa/Õigusakt/Artikkel/Õigusnorm)

Õigusnorm

1

F.1.1.1

Käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnorme kohaldatakse tsiviillennunduse lennupersonali tööaja suhtes.

2

F.1.2.1

Selliste käesolevas lisas kindlaksmääratud õigusnormide suhtes, milles käsitletakse tsiviillennunduse lennupersonali tööaega, kohaldatakse vastavalt vajadusele nõukogu direktiivi 2000/79/EMÜ klauslis 2 sätestatud mõisteid.

3(1)

F.1.3.1

Tsiviilõhusõiduki lennumeeskonna liikmetel on õigus vähemalt neljanädalasele iga-aastasele tasulisele puhkusele vastavalt sellis puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega.

Tsiviilõhusõiduki lennumeeskonna liikmetel on õigus iga-aastasele tasulisele puhkusele vastavalt lepinguosalise kohaldatavatele õigusaktidele.

4(1a)

F.1.4.1

Tsiviilõhusõiduki lennupersonalil on õigus tasuta arstlikule läbivaatusele enne tööleasumist ja edaspidi korrapäraste vaheaegade järel.

4(1b)

F.1.4.2

Tsiviilõhusõiduki lennupersonali liige, kes kannatab tervisehäirete all, mis leitakse olevat seotud asjaoluga, et ta töötab ka öösiti, viiakse võimaluse korral üle talle sobivale päevasele tööle õhus või maa peal.

4(2)

F.1.4.3

Tasuta tervisekontrolli suhtes kohaldatakse arstisaladuse nõuet.

4(3)

F.1.4.4

Tasuta tervisekontrolli võib teostada riikliku tervishoiusüsteemi raames.

5(1)

F.1.5.1

Tsiviilõhusõiduki lennupersonalile tagatakse töö iseloomule vastav ohutus ja tervisekaitse.

5(2)

F.1.5.2

Tsiviilõhusõiduki lennupersonali ohutuse ja tervisekaitsega seotud kaitse- ja ennetusteenused või -vahendid on igal ajal kättesaadavad.

6

F.1.6.1

Võetakse vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tööandja, kes kavatseb kehtestada teatava töökorra, võtab arvesse üldpõhimõtet töö kohandamise kohta töötaja järgi.

7

F.1.7.1

Pädevate asutuste nõudmisel tuleb neile esitada teave tsiviilõhusõiduki lennupersonali konkreetse töökorra kohta.

8(1)

F.1.8.1

Tööaja arvestamine ei tohiks mõjutada lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkenõudeid käsitlevate tulevaste ühenduse õigusaktide kohaldamist ning kõikide asjaomaste küsimuste puhul tuleks arvesse võtta asjakohaseid siseriiklikke õigusakte.

8(2)

F.1.8.2

Lennu maksimaalne koguaeg ei tohi ületada 900 tundi. Mõistet „lennu koguaeg” kohaldatakse järgmises tähenduses: ajavahemik, mil lennupersonali liige viibib lennumeeskonna kabiinis (lennumeeskonna liikmed) või õhusõiduki salongis (salongimeeskonna liikmed) alates õhusõiduki stardiks liikumahakkamisest parkimiskohalt kuni selle lõpliku peatumiseni ja mootorite täieliku seiskumiseni kindaksmääratud parkimispositsioonil. Õigusnormile vastavana käsitatakse ka seda, kui lennu koguaeg erineb käesolevas punktis nimetatud arvväärtusest lennumeeskonna liikmete puhul 15 % ja salongimeeskonna liikmete puhul 20 %.

8(3)

F.1.8.3

Maksimaalne iga-aastane tööaeg peab jaotuma aasta lõikes ühtlaselt.

9

F.1.9.1

Tsiviilõhusõiduki lennupersonalile antakse etteteatamise korral kõikidest töökohustustest ja valvest vabu päevi järgmiselt:

a)

vähemalt seitse päeva igas kalendrikuus, mille hulka võib lugeda seadusega ettenähtud puhkeaja ning

b)

vähemalt 96 päeva igas kalendriaastas, mille hulka võib lugeda seadusega ettenähtud puhkeaja.

Õigusnormile vastavana käsitatakse ka seda, kui töökohustustest ja valvest vabade päevade arv erineb käesolevas punktis nimetatud arvväärtusest 20 %.

(1)  ICAO SARPist tulenevad sätted klassifitseeritakse liiki A. Kõik muud sätted klassifitseeritakse liiki B.