22.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/20

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ARTIKLIGA 14 LOODUD ELi-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2011,

30. september 2011,

millega asendatakse kokkuleppe III lisa (kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine)

(2011/702/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet (1) („kokkulepe”), eriti selle artikleid 14 ja 18,

võttes arvesse kokkuleppe protokolli, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kokkuleppele kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Kokkuleppe III lisa („Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine”) muudeti viimati ELi-Šveitsi ühiskomitee otsusega nr 1/2004 (3) ja seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse alates 2004. aastast vastu võetud uusi Euroopa Liidu (EL) õigusakte, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (4).

(3)

Kokkuleppe III lisa tuleks ajakohastada, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist ELiga 1. jaanuaril 2007.

(4)

Seetõttu tuleks kokkuleppe III lisa selguse ja otstarbekuse huvides konsolideerida ja asendada uue lisaga.

(5)

Šveits näeb kooskõlas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiviga 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (5) ja direktiiviga 2005/36/EÜ üldarstide jaoks ette ühe kutsekvalifikatsiooni ja -nimetuse, mida kasutatakse kõigi juba tegutsevate ja tulevaste üldarstide puhul.

(6)

Selleks et tagada direktiivi 2005/36/EÜ tõhus rakendamine kokkuleppe osaliste vahel, peaks komisjon jätkama Šveitsiga tihedat koostööd ning eelkõige jätkama Šveitsi ekspertide asjakohase nõustamise pakkumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kokkuleppe III lisa („Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine”) asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Šveits kohaldab piiranguteta omandatud õigusi, mis on sätestatud direktiivis 2005/36/EÜ vastavalt käesolevas otsuses ja selle lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõikides nimetatud keeltes tekst on võrdselt autentne.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast kuupäeva, millal Šveits teatab käesoleva otsuse rakendamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

Seda kohaldatakse ajutiselt alates vastuvõtmisele järgneva teise kuu esimesest päevast, välja arvatud direktiivi 2005/36/EÜ II jaotist, mida kohaldatakse alates otsuse jõustumise kuupäevast.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud teatist ei ole esitatud 24 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kaotab käesolev otsus kehtivuse.

Brüssel, 30. september 2011

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Gianluca GRIPPA

(1)   EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(2)   ELT L 124, 20.5.2009, lk 53.

(3)   ELT L 352, 27.11.2004, lk 129.

(4)   ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(5)   EÜT L 165, 7.7.1993, lk 1.

LISA

„III LISA

KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

(Diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid)

1.

 Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise valdkonnas kohaldavad nad kokkuleppe reguleerimisalas omavahel Euroopa Liidu (EL) õigusakte ja teatisi, millele viidatakse käesoleva lisa A jaos.

2.

 Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva lisa A jaos esinevat mõistet „liikmesriik (liikmesriigid)” selliselt, et see hõlmab lisaks asjaomaste ELi õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ka Šveitsi.

3.

 Käesoleva lisa kohaldamisel võtavad kokkuleppeosalised arvesse käesoleva lisa B jaos nimetatud ELi õigusakte.

A JAGU:   VIIDATUD ÕIGUSAKTID

1a.

 32005 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22),

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—

nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141);

—

komisjoni määrus (EÜ) nr 1430/2007, 5. detsember 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja III lisa (ELT L 320, 6.12.2007, lk 3);

—

komisjoni määrus (EÜ) nr 755/2008, 31. juuli 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II lisa (ELT L 205, 1.8.2008, lk 10);

—

komisjoni määrus (EÜ) nr 279/2009, 6. aprill 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II lisa (ELT L 93, 7.4.2009, lk 11);

—

komisjoni määrus (EL) nr 213/2011, 3. märts 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja V lisa (ELT L 59, 4.3.2011, lk 4);

—

teatis „Arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide teatavakstegemine” (ELT C 332, 30.12.2006, lk 35);

—

teatis arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta (ELT C 148, 24.6.2006, lk 34);

—

teatis arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta (ELT C 3, 6.1.2006, lk 12);

—

komisjoni teatis „Teatis erihambaarstide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta” (ELT C 165, 19.7.2007, lk 18);

—

komisjoni teatis „Teatis eriarstide ja üldarstide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta” (ELT C 165, 19.7.2007, lk 13);

—

komisjoni teatis „Teatis eriarstide, üldõdede, spetsialiseerunud hambaarstide, ämmaemandate ja arhitektide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta” (ELT C 137, 4.6.2008, lk 8);

—

teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 322, 17.12.2008, lk 3);

—

komisjoni teatis „Teade direktiivi 2005/36/EÜ I lisas loetletud kutseühingute või -organisatsioonide kohta, mis täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi” (ELT C 111, 15.5.2009, lk 1);

—

komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 114, 19.5.2009, lk 1);

—

komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 279, 19.11.2009, lk 1);

—

komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 129, 19.5.2010, lk 3);

—

komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 337, 14.12.2010, lk 10);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) parandus (ELT L 271, 16.10.2007, lk 18);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) parandus (ELT L 93, 4.4.2008, lk 28).

b.

 Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ järgmiselt.

1.

Kokkuleppeosaliste vahelistes suhetes ei kohaldata direktiivi järgmistes artiklites sätestatud menetlusi:

—

artikli 3 lõike 2 kolmas lõik – direktiivi I lisa ajakohastamise menetlus;

—

artikli 11 punkti c alapunkti ii viimane lause – direktiivi II lisa ajakohastamise menetlus;

—

artikli 13 lõike 2 kolmas lõik – direktiivi III lisa ajakohastamise menetlus;

—

artikli 14 lõike 2 teine ja kolmas lõik – menetlus, mida kohaldatakse siis, kui kaldutakse kõrvale sisserändaja valikust kohanemisaja ja sobivustesti vahel;

—

artikli 15 lõiked 2 ja 5 – menetlus ühisplatvormide vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks;

—

artikkel 20 – menetlus direktiivi IV lisa muutmiseks;

—

artikli 21 lõike 6 teine lõik – teadmiste ja oskuste täiendamise menetlus;

—

artikli 21 lõige 7 – menetlus direktiivi V lisa ajakohastamiseks;

—

artikli 25 lõige 5 – eriarsti õppe miinimumkestuse ajakohastamise menetlus;

—

artikli 26 teine lõik – uute meditsiinierialade lisamise menetlus;

—

artikli 31 lõike 2 teine lõik – üldõdede koolituse ajakohastamise menetlus;

—

artikli 34 lõike 2 teine lõik – hambaarstide põhiõppe ajakohastamise menetlus;

—

artikli 35 lõike 2 kolmas lõik – hambaarstide eriõppe miinimumkestuse ajakohastamise menetlus;

—

artikli 38 lõike 1 teine lõik – veterinaararstide koolituse ajakohastamise menetlus;

—

artikli 40 lõike 1 kolmas lõik – ämmaemandate õppe ajakohastamise menetlus;

—

artikli 44 lõike 2 teine lõik – proviisorite õppe ajakohastamise menetlus;

—

artikli 46 lõige 2 – arhitektide teadmiste ja oskuste ajakohastamise menetlus;

—

artikkel 61 – erand.

2.

Artikli 56 lõikeid 3 ja 4 rakendatakse järgmiselt:

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste ja koordinaatori kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.

3.

Artikli 57 teist lõiku rakendatakse järgmiselt:

Šveitsi poolt nimetatud koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.

4.

Artiklit 63 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusakti alusel vastu võetud ja punktis 1a viidatud õigusaktidest ja teatistest. Artikleid 58 ja 64 ei kohaldata.

c.

 Direktiivi II lisa punktile 1 lisatakse järgmine tekst:

„Šveitsis:

—

rakendusliku kõrgkooli ja koolituse föderaalse diplomiga optometrist (opticien diplômé, diplomierter Augenoptiker, ottico diplomato)

Nõuab minimaalselt 17-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb nelja-aastane väljaõpe või töö, millest kaks aastat on võimalik läbida täisajaga eraõppeasutuses, ja lõpuks rakendusliku kõrghariduse eksam. Haridus lubab määrata kontaktläätsi või teha silmakontrolli kas iseseisvalt või töötajana;

—

rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega kuuldeaparaatide spetsialist (audioprothésiste avec brevet fédéral, Hörgeräte-Akustiker mit eidg. Fachausweis, audioprotesista con attestato professionale federale)

Nõuab minimaalselt 15-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, vähemalt kolmest aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb kolmeaastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana;

—

rakendusliku kõrgkooli ja koolituse föderaalse diplomiga ortopeediliste jalatsite valmistaja (bottier-orthopédiste diplômé, diplomierter Orthopädie-Schuhmachermeister, calzolaio ortopedico diplomato)

Nõuab minimaalselt 17-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb nelja-aastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kõrgem kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana;

—

rakendusliku kõrgkooli ja koolituse föderaalse diplomiga hambatehnik (technicien dentiste, maître, diplomierter Zahntechnikermeister, odontotecnico, maestro)

Nõuab minimaalselt 18-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb viieaastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kõrgem kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana;

—

rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega proteeside valmistaja (orthopédiste diplômé, diplomierter Orthopädist, ortopedista diplomato)

Nõuab minimaalselt 18-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb viieaastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kõrgem kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana.”

d.

 Direktiivi II lisa punktile 4 lisatakse järgmine tekst:

„Šveitsis:

—

rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega mägigiid (guide de montagne avec brevet fédéral, Bergführer mit eidg. Fachausweis, guida alpina con attestato professionale federale)

Nõuab minimaalselt 13-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseõppest kvalifitseeritud professionaali järelevalve all, mis hõlmab eraharidust, ja lõpuks kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada iseseisvalt;

—

rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega talispordiõpetaja (professeur de sports de neige avec brevet fédéral, Schneesportlehrer mit eidg. Fachausweis, Maestro di sport sulla neve con attestato professionale fédérale)

Nõuab minimaalselt 15-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses või neljast aastast töökogemusest, millele järgneb kaheaastase praktika käigus saadav haridus ja kogemus, ja lõpuks kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada iseseisvalt.”

e.

 Direktiivi V lisa punktile 5.1.1 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

Šveits / Confoederatio Helvetica

Eidgenössisches Arztdiplom

Diplôme fédéral de médecin

Diploma federale di medico

Eidgenössisches Departement des Innern

Département fédéral de l’intérieur

Dipartimento federale dell’interno

 

1. juuni 2002”

f.

 Direktiivi V lisa punktile 5.1.2 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

Šveits

Diplom als Facharzt

Diplôme de médecin spécialiste

Diploma di medico specialista

Eidgenössisches Departement des Innern und Verbindung der Schweizer Ärztinnen und Ärzte

Département fédéral de l’intérieur et Fédération des médecins suisses

Dipartimento federale dell’interno e Federazione dei medici svizzeri

1. juuni 2002”

g.

 Direktiivi V lisa punktile 5.1.3. lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Diplomi nimetus

Anestesioloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Anästhesiologie

Anesthésiologie

Anestesiologia


Riik

Diplomi nimetus

Üldkirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Chirurgie

Chirurgie

Chirurgia


Riik

Eriala nimetus

Neurokirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Neurochirurgie

Neurochirurgie

Neurochirurgia


Riik

Eriala nimetus

Sünnitusabi ja günekoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Gynäkologie und Geburtshilfe

Gynécologie et obstétrique

Ginecologia e ostetricia


Riik

Eriala nimetus

Sisehaigused

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Innere Medizin

Médecine interne

Medicina interna


Riik

Eriala nimetus

Oftalmoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Ophthalmologie

Ophtalmologie

Oftalmologia


Riik

Eriala nimetus

Otorinolarüngoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Oto-Rhino-Laryngologie

Oto-rhino-laryngologie

Otorinolaringoiatria


Riik

Eriala nimetus

Pediaatria

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Kinder- und Jugendmedizin

Pédiatrie

Pediatria


Riik

Eriala nimetus

Pulmonoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Pneumologie

Pneumologie

Pneumologia


Riik

Eriala nimetus

Uroloogia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Urologie

Urologie

Urologia


Riik

Eriala nimetus

Ortopeedia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Orthopädische Chirurgie und Traumatologie des Bewegungsapparates

Chirurgie orthopédique et traumatologie de l’appareil locomoteur

Chirurgia ortopedica e traumatologia del sistema motorio


Riik

Eriala nimetus

Patoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Pathologie

Pathologie

Patologia


Riik

Eriala nimetus

Neuroloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Neurologie

Neurologie

Neurologia


Riik

Eriala nimetus

Psühhiaatria

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Psychiatrie und Psychotherapie

Psychiatrie et psychothérapie

Psichiatria e psicoterapia


Riik

Eriala nimetus

Radioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Radiologie

Radiologie

Radiologia


Riik

Eriala nimetus

Onkoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Radio-Onkologie/Strahlentherapie

Radio-oncologie/radiothérapie

Radio-oncologia/radioterapia


Riik

Eriala nimetus

Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Plastische, Rekonstruktive und Ästhetische Chirurgie

Chirurgie plastique, reconstructive et esthétique

Chirurgia plastica, ricostruttiva ed estetica


Riik

Eriala nimetus

Torakaalkirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Herz- und thorakale Gefässchirurgie

Chirurgie cardiaque et vasculaire thoracique

Chirurgia del cuore e dei vasi toracici


Riik

Eriala nimetus

Lastekirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Šveits

Kinderchirurgie

Chirurgie pédiatrique

Chirurgia pediatrica


Riik

Eriala nimetus

Kardioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Kardiologie

Cardiologie

Cardiologia


Riik

Eriala nimetus

Gastroenteroloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Gastroenterologie

Gastroentérologie

Gastroenterologia


Riik

Eriala nimetus

Reumatoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Rheumatologie

Rhumatologie

Reumatologia


Riik

Eriala nimetus

Hematoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Hämatologie

Hématologie

Ematologia


Riik

Eriala nimetus

Endokrinoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Endokrinologie-Diabetologie

Endocrinologie-diabétologie

Endocrinologia-diabetologia


Riik

Eriala nimetus

Füsioteraapia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Physikalische Medizin und Rehabilitation

Médecine physique et réadaptation

Medicina fisica e riabilitazione


Riik

Eriala nimetus

Dermatoveneroloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Dermatologie und Venerologie

Dermatologie et vénéréologie

Dermatologia e venereologia


Riik

Eriala nimetus

Troopikameditsiin

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Tropen- und Reisemedizin

Médecine tropicale et médecine des voyages

Medicina tropicale e medicina di viaggio


Riik

Eriala nimetus

Lastepsühhiaatria

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Kinder- und Jugendpsychiatrie und -psychotherapie

Psychiatrie et psychothérapie d’enfants et d’adolescents

Psichiatria e psicoterapia infantile e dell’adolescenza


Riik

Eriala nimetus

Nefroloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Nephrologie

Néphrologie

Nefrologia


Riik

Eriala nimetus

Nakkushaigused

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Infektiologie

Infectiologie

Malattie infettive


Riik

Eriala nimetus

Rahvatervis

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Prävention und Gesundheitswesen

Prévention et santé publique

Prevenzione e salute pubblica


Riik

Eriala nimetus

Farmakoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Klinische Pharmakologie und Toxikologie

Pharmacologie et toxicologie cliniques

Farmacologia e tossicologia cliniche


Riik

Eriala nimetus

Töötervishoid

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Arbeitsmedizin

Médecine du travail

Medicina del lavoro


Riik

Eriala nimetus

Allergoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Šveits

Allergologie und klinische Immunologie

Allergologie et immunologie clinique

Allergologia e immunologia clinica


Riik

Eriala nimetus

Tuumameditsiin

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Nuklearmedizin

Médecine nucléaire

Medicina nucleare


Riik

Diplomi nimetus

Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgia

(arsti ja hambaarsti põhiõpe)

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Šveits

Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie

Chirurgie orale et maxillo-faciale

Chirurgia oro-maxillo-facciale”

h.

 Direktiivi V lisa punktile 5.1.4 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

Šveits

Diplom als praktischer Arzt / praktische Ärztin

Diplôme de médecin praticien

Diploma di medico generico

Médecin praticien

Praktischer Arzt

Medico generico

1. juuni 2002”

i.

 Direktiivi V lisa punktile 5.2.2 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

Šveits

1.

Diplomierte Pflegefachfrau, diplomierter Pflegefachmann

Infirmière diplômée et infirmier diplômé

Infermiera diplomata e infermiere diplomato

Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen

Ecoles qui proposent des filières de formation reconnues par l’État

Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato

Pflegefachfrau, Pflegefachmann

Infirmière, infirmier

Infermiera, infermiere

1. juuni 2002

 

2.

Õenduse bakalaureus

Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen

Ecoles qui proposent des filières de formation reconnues par l’ État

Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato

Pflegefachfrau, Pflegefachmann

Infirmière, infirmier

Infermiera, infermiere

30. september 2011”

j.

 Direktiivi V lisa punktile 5.3.2 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

Šveits

Eidgenössisches Zahnarztdiplom

Diplôme fédéral de médecin-dentiste

Diploma federale di medico-dentista

Eidgenössisches Departement des Innern

Département fédéral de l’intérieur

Dipartimento federale dell’interno

 

Zahnarzt

Médecin-dentiste

Medico-dentista

1. juuni 2002”

k.

 Direktiivi V lisa punktile 5.3.3 lisatakse järgmine tekst:

„Ortodontia

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

Šveits

Diplom für Kieferorthopädie

Diplôme fédéral d’orthodontiste

Diploma di ortodontista

Eidgenössisches Departement des Innern und Schweizerische Zahnärzte-Gesellschaft

Département fédéral de l’intérieur et Société suisse d’odonto-stomatologie

Dipartimento federale dell’interno e Società Svizzera di Odontologia e Stomatologia

1. juuni 2002


Suukirurgia

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

Šveits

Diplom für Oralchirurgie

Diplôme fédéral de chirurgie orale

Diploma di chirurgia orale

Eidgenössisches Departement des Innern und Schweizerische Zahnärzte-Gesellschaft

Département fédéral de l’intérieur et Société suisse d’odonto-stomatologie

Dipartimento federale dell’interno e Società Svizzera di Odontologia e Stomatologia

30. aprill 2004”

l.

 Direktiivi V lisa punktile 5.4.2 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

Šveits

Eidgenössisches Tierarztdiplom

Diplôme fédéral de vétérinaire

Diploma federale di veterinario

Eidgenössisches Departement des Innern

Département fédéral de l’intérieur

Dipartimento federale dell’interno

 

1. juuni 2002”

m.

 Direktiivi V lisa punktile 5.5.2 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

Šveits

Diplomierte Hebamme

Sage-femme diplômée

Levatrice diplomata

Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen

Ecoles qui proposent des filières de formation reconnues par l’ État

Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato

Hebamme

Sage-femme

Levatrice

1. juuni 2002”

n.

 Direktiivi V lisa punktile 5.6.2 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

Šveits

Eidgenössisches Apothekerdiplom Diplôme fédéral de pharmacien

Diploma federale di farmacista

Eidgenössisches Departement des Innern

Département fédéral de l’intérieur

Dipartimento federale dell’interno

 

1. juuni 2002”

o.

 Direktiivi V lisa punktile 5.7.1 lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Akadeemiline võrdlusaasta

Šveits

Diploma di architettura (Arch. Dipl. USI)

Accademia di Architettura dell’Università della Svizzera Italiana

 

1996–1997

 

Master of Arts BFH/HES-SO en architecture, Master of Arts BFH/HES-SO in Architecture

Haute école spécialisée de Suisse occidentale (HES-SO) together with Berner Fachhochschule (BFH)

—

2007–2008

 

Master of Arts BFH/HES-SO in Architektur, Master of Arts BFH/HES-SO in Architecture

Haute école spécialisée de Suisse occidentale (HES-SO) together with Berner Fachhochschule (BFH)

 

2007–2008

 

Master of Arts FHNW in Architektur

Fachhochschule Nordwestschweiz FHNW

—

2007–2008

 

Master of Arts FHZ in Architektur

Fachhochschule Zentralschweiz (FHZ)

—

2007–2008

 

Master of Arts ZFH in Architektur

Zürcher Fachhochschule (ZFH), Zürcher Hochschule für Angewandte Wissenschaften (ZHAW), Departement Architektur, Gestaltung und Bauingenieurwesen

—

2007–2008

 

„Master of Science MSc in Architecture”,

„Architecte (arch. dipl. EPF)”

Ecole Polytechnique Fédérale de Lausanne

 

2007–2008

 

„Master of Science ETH in Architektur”, „MSc ETH Arch”

Eidgenössische Technische Hochschule Zurich

 

2007–2008”

p.

 Direktiivi VI lisasse lisatakse järgmine tekst:

„Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Akadeemiline võrdlusaasta

Šveits

1.

Dipl. Arch. ETH,

arch. dipl. EPF,

arch. dipl. PF

2004–2005

 

2.

Architecte diplômé EAUG

2004–2005

 

3.

Architekt REG A

Architecte REG A

Architetto REG A

2004–2005”

2a.

 377 L 0249: nõukogu direktiiv 77/249/EMÜ, 22. märts 1977, õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17),

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—

1 79 H: ühinemistingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt – Kreeka Vabariigi ühinemine (EÜT L 291, 19.11.1979, lk 91);

—

1 85 I: Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise tingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 160);

—

Euroopa Liidu Nõukogu otsus 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ, 1. jaanuar 1995, millega muudetakse dokumente uute liikmesriikide ühinemise kohta Euroopa Liiduga (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1);

—

1 2003 T: ühinemisleping ja akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33);

—

nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).

b.

 Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 77/249/EMÜ järgmiselt:

1)

artikli 1 lõikele 2 lisatakse järgmine tekst:

„Šveits:

Advokat, Rechtsanwalt, Anwalt, Fürsprecher, Fürsprech

Avocat

Avvocato”;

2)

artiklit 8 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 77/249/EMÜ alusel.

3a.

 398 L 0005: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/5/EÜ, 16. veebruar 1998, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36),

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—

1 2003 T: akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33);

—

nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).

b.

 Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 98/5/EÜ järgmiselt:

1)

artikli 1 lõike 2 punktile a lisatakse järgmine tekst:

„Šveits:

Advokat, Rechtsanwalt, Anwalt, Fürsprecher, Fürsprech

Avocat

Avvocato”;

2)

artikleid 16 ja 17 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 98/5/EÜ alusel;

3)

artiklit 14 rakendatakse järgmiselt:

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.

4a.

 374 L 0556: nõukogu direktiiv 74/556/EMÜ, 4. juuni 1974, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta, mis käsitlevad tegelemist ja kauplemist toksiliste toodetega ja nende turustamist ning toiminguid, mis eeldavad selliste toodete erialast kasutamist, kaasa arvatud vahendajate tegevus (EÜT L 307, 18.11.1974, lk 1).

b.

 Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 74/556/EMÜ järgmiselt:

1)

artikli 4 lõiget 3 rakendatakse järgmiselt:

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele;

2)

artiklit 7 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 74/556/EMÜ alusel.

5a.

 374 L 0557: nõukogu direktiiv 74/557/EMÜ, 4. juuni 1974, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate ja vahendajate tegutsemisega toksiliste toodetega kauplemise ja nende turustamise valdkonnas (EÜT L 307, 18.11.1974, lk 5),

mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—

Euroopa Liidu Nõukogu otsus 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ, 1. jaanuar 1995, millega muudetakse dokumente uute liikmesriikide ühinemise kohta Euroopa Liiduga (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1);

—

1 2003 T: ühinemisleping ja akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33);

—

nõukogu direktiiv 2006/101/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse direktiive 73/239/EMÜ, 74/557/EMÜ ja 2002/83/EÜ teenuste vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 238).

b.

 Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 74/557/EMÜ järgmiselt:

1)

Šveitsis:

kõik mürkide seaduses sätestatud tooted ja mürgised ained (föderaalseaduse (CC 813.1 klassifitseeritud koondversioon), ning eelkõige sellega seonduvates (CC 813) ja keskkonnamürke käsitlevates (CC 814.812.31, 814.812.32 ja 814.812.33) korraldustes sätestatud tooted ja mürgised ained;

2)

artikli 7 lõiget 5 rakendatakse järgmiselt:

komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele;

3)

artiklit 8 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 74/557/EMÜ alusel.

6a.

 386 L 0653: nõukogu direktiiv 86/653/EMÜ, 18. detsember 1986, füüsilisest isikust ettevõtjatest kaubandusagentide tegevust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 382, 31.12.1986, lk 17).

b.

 Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 86/653/EMÜ järgmiselt:

artiklit 22 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 86/653/EMÜ alusel.

B JAGU:   AKTID, MIDA KOKKULEPPEOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse järgmise akti sisu:

7.

 389 X 0601: komisjoni soovitus 89/601/EMÜ, 8. november 1989, tervishoiupersonali vähialase koolituse kohta (EÜT L 346, 27.11.1989, lk 1).”