EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL SÕLMITUD ÕHUTRANSPORDILEPINGU ALUSEL LOODUD ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2007,

millega asendatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordilepingut, edaspidi „leping”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

LISA

Käesoleva lepingu kohaldamisel tuleb arvestada järgmist:

—	iga kord, kui käesolevas lisas nimetatud õigusaktides viidatakse Euroopa Ühenduse liikmesriikidele või nendega ühenduse loomise vajadusele, käsitatakse kõnealuseid viited käesoleva lepingu kohaldamisel kehtivana ka Šveitsi suhtes või Šveitsiga ühenduse loomise vajaduse suhtes,

—

ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 15 kohaldamist, hõlmab järgmistes ühenduse direktiivides ja määrustes osutatud mõiste „ühenduse lennuettevõtja” ka sellist lennuettevõtjat, kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht selle olemasolul on Šveitsi territooriumil ja kellele on antud tegevusluba kooskõlas nõukogu määrusega 2407/92/EMÜ.

1. Kolmas lennundusalane liberaliseerimispakett ja muud tsiviillennunduses kohaldatavad õigusaktid

Nr 2407/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta.

(Artiklid 1–18)

Artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse viidet EÜ asutamislepingu artiklile 226 viitena menetlustele, mida kohaldatakse käesoleva lepingu suhtes.

Nr 2408/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele.

(Artiklid 1–10, 12–15)

(Lisasid muudetakse, selleks et lisada Šveitsi lennujaamad).

(Kehtivad Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti I lisa muudatused, mis tulenevad II lisa 8. peatüki (Transpordipoliitika) G jao (Õhutransport) punktist 1.)

Nr 2409/92

Nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus piletihindade ja lastitariifide kohta.

(Artiklid 1–11)

Nr 2000/79

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.

Nr 93/104

Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	22. juuni 2000. aasta direktiiv nr 2000/34/EÜ.

Nr 437/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta.

Nr 1358/2003

Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste andmete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa.

Nr 785/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele.

Nr 91/670

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv lennunduspersonali lennunduslubade vastastikuse tunnustamise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–8)

Nr 95/93

Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (artiklid 1–12), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus 793/2004 (artiklid 1–2).

Nr 96/67

Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades.

(Artiklid 1–9, 11–23 ja 25)

Nr 2027/97

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (artiklid 1–8), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. mai 2002. aasta määrus 889/2002 (artiklid 1–2).

2. Konkurentsieeskirjad

Järgmistes õigusaktides esinevaid mis tahes viiteid asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 käsitatakse viidetena käesoleva lepingu artiklitele 8 ja 9.

Nr 17/62

Nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määrus, millega rakendatakse asutamislepingu artikleid 81 ja 82 (artikli 8 lõige 3), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	määrus nr 59/62,

—	määrus nr 118/63,

—	määrus nr 2822/71,

—	määrus nr 1216/99,

—	määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002. (Artiklid 1–13, 15–45).

Nr 2988/74

Nõukogu 26. novembri 1974. aasta määrus Euroopa Majandusühenduse transpordi- ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta (artiklid 1–7), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 3975/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kehtestamise kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes (artiklid 1–7, artikli 8 lõiked 1 ja 2, artiklid 9–11, artikli 12 lõiked 1, 2, 4, ja 5, artikli 13 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 14–19), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu 14. mai 1991. aasta määrus nr 1284/91 (artikkel 1),

—	nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus nr 2410/92 (artikkel 1),

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45).

Nr 3976/87

Nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes õhutranspordi sektoris (artiklid 1–5 ja 7), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu 24. juuli 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2344/90 (artikkel 1),

—	nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2411/92 (artikkel 1),

—	nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 (artiklid 1–13, 15–45)

Nr 1617/93 (lõige 2)

Komisjoni 25. juuni 1993. aasta määrus asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis käsitlevad sõiduplaanide ühist planeerimist ja kooskõlastamist, ühist tegutsemist, regulaarlennuliinide reisijate- ja lastiveotariifidega seotud konsultatsioone ning teenindusaegade jaotamist lennujaamades (artiklid 1–7), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 24. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1523/96 (artiklid 1 ja 2),

—	komisjoni 26. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1083/1999,

—	komisjoni 29. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1324/2001.

Nr 4261/88

Komisjoni 16. detsembri 1988. aasta määrus nõukogu määruses (EMÜ) nr 3975/87 ettenähtud kaebuste, taotluste ja ärakuulamiste kohta.

(Artiklid 1–14)

Nr 80/723

Komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiiv liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta (artiklid 1–9), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 24. juuli 1985. aasta direktiiv nr 85/413/EMÜ (artiklid 1–3).

Nr 1/2003

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta

(Artiklid 1–13 ja 15–45)

(Sel määral, mil kõnealune määrus on käesoleva lepingu kohaldamiseks oluline. Kõnealuse määruse lisamine ei mõjuta käesoleva lepingu kohast ülesannete jaotust).

Nr 773/2004

Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis.

Nr 139/2004

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)

(Artiklid 1–18, artikli 19 lõiked 1 ja 2, artiklid 20–23)

Vastavalt ühinemismääruse artikli 4 lõikele 5 kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel järgmist:

Määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline kõnealuse määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik läbi vaadata vähemalt EÜ kolme liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni riikliku konkurentsiõiguse raames, võivad kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud isikud või ettevõtjad enne asjaomastele ametiasutustele teatamist teavitada Euroopa Ühenduste Komisjoni põhjendatud selgitusega selle kohta, et kõnealust koondumist peaks uurima komisjon.

2)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 ja eelmise lõike kohased ettepanekud viivitamata Šveitsi Konföderatsioonile.

3)	Kui Šveitsi Konföderatsioon väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemisele suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum Šveitsi pädeva asutuse pädevusse ning seda ei suunata käesoleva lõike kohaselt Šveitsi Konföderatsiooni pädevusest välja.

Seoses ühinemismääruse artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegadega:

1)	Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik asjaomased dokumendid vastavalt artikli 4 lõigetele 4 ja 5, artikli 9 lõigetele 2 ja 6 ning artikli 22 lõikele 2 viivitamata Šveitsi pädevale konkurentsiasutusele.

2)	Šveitsi pädev konkurentsiasutus hakkab arvestama määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2 osutatud tähtaegu Šveitsi Konföderatsiooni puhul alates asjaomaste dokumentide kättesaamisest.

Nr 802/2004

Nõukogu 7. aprilli 2004. aasta määrus, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle.

(Artiklid 1–24)

3. Lennundusohutus

Nr 3922/91

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses (artiklid 1–3, artikli 4 lõige 2, artiklid 5–11 ja 13), muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1899/2006,

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1900/2006.

Nr 94/56/EÜ

Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv, millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted.

(Artiklid 1–13)

Nr 36/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta.

(Artiklid 1–9 ja 11–14)

Nr 768/2006

Komisjoni 19. mai 2006. aasta määrus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas.

Nr 2003/42

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses.

(Artiklid 1–12)

Nr 1592/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist (edaspidi „määrus”), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	22. juuli 2003. aasta määrus nr 1643/2003,

—	24. septembri 2003. aasta määrus nr 1701/2003,

—	komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 334/2007,

—	komisjoni 2. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 103/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 53 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi pikendamise kohta,

—	määruse (EÜ) nr 1592/2002 kohaselt asutatud komitee otsustega.

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle antud volitused otsuste puhul, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 10 lõigete 2, 4, ja 6, artikli 16 lõike 4, artikli 29 lõike 3 punkti i, artikli 31 lõike 3, artikli 32 lõike 5 ja artikli 53 lõike 4 kohaselt.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimese taandega ettenähtud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 54 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.

Kõnealust määrust ei tõlgendata mingil juhul selliselt, nagu see annaks Euroopa Lennundusohutusametile volitused tegutseda Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel, kui tema abistamiseks selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

i)	lõikes 1 lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

ii)	lõike 2 punktis a lisatakse pärast sõna „ühendusega” sõnad „või Šveitsiga”;

iii)	lõikest 2 jäetakse välja punktid b ja c;

iv)

lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga, et sõlmida leping, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, püüab ta saada Šveitsile pakkumise samalaadse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga. Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samalaadsed lepingud nagu on sõlminud ühendus.”

b)	Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige: „4. Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”

c)	Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõik: „Šveits kohaldab lennundusohutusameti suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, mis on esitatud käesoleva lepingu lisa A lisas.”

d)	Artiklisse 28 lisatakse järgmine lõik: „Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal ELi liikmesriikidega võrdsed õigused, välja arvatud hääleõigus.”

Artiklisse 48 lisatakse järgmine lõige:

„8. Šveits osaleb lõike 1 punktis a osutatud ühenduse rahalises panuses vastavalt järgmisele valemile:

S (0,2/100) + S [1 – (a+b) 0,2/100] c/C,

kus:

S	=	lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides b ja c märgitud tasude ja lõivudega,
a	=	assotsieerunud riikide arv,
b	=	ELi liikmesriikide arv,
c	=	Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse,
C	=	ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.”

f)	Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõik: „Šveitsis lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted on esitatud käesoleva lisa B lisas.”

Määruse II lisa laiendatakse järgmistele õhusõidukitele kui toodetele, mis kuuluvad komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (1) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii reguleerimisalasse:

õhusõiduk [HB IDJ] – tüüp CL600-2B19,

õhusõiduk [HB-IGM] – tüüp Gulfstream G-V-SP,

õhusõiduk [HB-IIS, HB-IIY, HB-IMJ, HB-IVL, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V,

õhusõiduk [HB-IBX, HB-IKR, HB-IMY, HB-ITF, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV,

õhusõiduk [HB-XJF, HB-ZCW, HB-ZDF, HB-ZDO] – tüüp MD 900.

Nr 736/2006

Komisjoni 16. mai 2006. aasta määrus Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega.

Nr 1702/2003

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 7. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 381/2005,

—	komisjoni 8. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 706/2006,

—	komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 335/2007,

—	komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 375/2007.

Käesolevas lepingus tõlgendatakse määrust 1702/2003 järgmises kohanduses.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.

Lõigetes 3, 4, 6, 8, 10, 11, 13 ja 14 asendatakse kuupäev „28. september 2003” kuupäevaga, millal jõustub ühenduse/Šveitsi õhutranspordikomitee otsus, millega lisatakse määrus (EÜ) nr 1592/2002 kõnealuse määruse lisasse.

Nr 2042/2003

Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 8. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 707/2006,

—	komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 376/2007.

Nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.

Nr 488/2005

Komisjoni 21. märtsi 2005. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive.

Nr 779/2006

Komisjoni 24. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 488/2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 488/2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive.

Nr 593/2007

Komisjoni määrus 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (14.2).

Nr 2111/2005

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

Nr 473/2006

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

Kõnealust määrust kohaldatakse seni, kuni see kehtib ELis.

4. Lennundusjulgestus

Nr 2320/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (artiklid 1–8, 10–13), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 849/2004.

Nr 622/2003

Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	komisjoni 15. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 68/2004,

—	komisjoni 24. mai 2005. aasta määrus (EÜ) nr 781/2005 (artiklid 1–2),

—	komisjoni 6. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 857/2005 (artiklid 1–2),

—	komisjoni 2. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 831/2006,

—	komisjoni 29. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1448/2006,

—	komisjoni 4. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1546/2006,

—	komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1862/2006,

—	komisjoni 13. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 65/2006,

—	komisjoni 10. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 240/2006,

—	komisjoni 20. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 437/2007.

Nr 1217/2003

Komisjoni 4. juuli 2003. aasta määrus, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded.

Nr 1486/2003

Komisjoni 22. augusti 2003. aasta määrus, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord.

(Artiklid 1–13 ja 15–18)

Nr 1138/2004

Komisjoni 21. juuni 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse lennujaama turvaala kriitiliste osade ühine määratlus.

5. Lennuliikluse korraldamine

Nr 549/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 6, artikli 8 lõike 1 ja artiklite 10, 11 ja 12 kohaselt antud volitused.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimeses taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata määruse 549/2004 artiklis 5 ega selles nimetatud otsuse 1999/468/EÜ sätetes esitatud viiteid liikmesriigile Šveitsi kohta kehtivana.

—	vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 loodud komitee (ühtse Euroopa taeva komitee).

Nr 550/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus).

Komisjonil on Šveitsi suhtes volitused, mis on talle antud artikli 16 kohaselt, mida on muudetud vastavalt allpool esitatule.

Käesoleva lepingus kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 3 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõigetesse 1 ja 6 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

c)	artiklit 8 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

d)	artiklit 10 muudetakse järgmiselt: lõikesse 1 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „ja Šveitsis”.

e)	artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega: Komisjon edastab oma otsuse liikmesriikidele ning teavitab sellest teenuseosutajaid, kui see on õiguslikult asjassepuutuv.

Nr 551/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 2 ja artikli 3 lõike 5 ja artikli 10 kohaselt antud volitused.

Nr 552/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus).

Komisjonil on Šveitsis talle artiklite 4 ja 7 ning artikli 10 lõike 3 kohaselt antud volitused.

Käesoleva lepingus kohaldamisel muudetakse kõnealust määrust järgmiselt:

a)	artiklit 5 muudetakse järgmiselt: lõikesse 2 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

b)	artiklit 7 muudetakse järgmiselt: lõikesse 4 lisatakse pärast sõna „ühenduses” sõnad „või Šveitsis”.

c)	III lisa muudetakse järgmiselt: lõike 3 teises ja viimases taandes lisatakse pärast sõna „ühendus” sõnad „või Šveits”.

Nr 2096/2005

Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded (EMPs kohaldatav tekst).

Komisjonil on Šveitsis talle artikli 9 kohaselt antud volitused.

Nr 2150/2005

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.

Nr 2006/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv Ühenduse lennujuhiloa kohta.

Nr 730/2006

Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal.

Nr 1033/2006

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis.

Nr 1032/2006

Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded.

Nr 1794/2006

Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava.

Nr 219/2007

Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks.

Nr 633/2007

Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus, milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded.

6. Keskkond ja müra

Nr 2002/30

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel.

(Artiklid 1–12, 14–18)

Nr 80/51

Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv eelhelikiirusega õhusõidukite müra piiramise kohta (artiklid 1–9), viimati muudetud järgmise õigusaktiga:

—	direktiiv nr 83/206/EMÜ.

Nr 89/629

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta.

(Artiklid 1–8)

Nr 92/14

Nõukogu 2. märtsi 1992. aasta direktiiv rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude piiramise kohta.

(Artiklid 1–11)

7. Tarbijakaitse

Nr 90/314

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta.

(Artiklid 1–10)

Nr 93/13

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste lepingutingimuste kohta tarbijalepingutes.

(Artiklid 1–11)

Nr 2299/89

Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (artiklid 1–22), viimati muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus nr 3089/93,

—	nõukogu 8. veebruari 1999. aasta määrus nr 323/1999.

Nr 261/2004

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91.

(Artiklid 1–18)

8. Muud valdkonnad

Nr 2003/96

Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik.

(Artikli 14 lõike 1 punkt b ja artikli 14 lõige 2).

Lisad:

A:	Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokoll.

B:	Šveitsis EASA tegevuses osalejate üle teostatavat ühenduse finantskontrolli käsitlevad sätted.

C:	Nõukogu deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta ühenduse komiteedes.

(1) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

A LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLL

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ARVESTADES, et vastavalt Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklile 28 on neil ühendustel ja investeerimispangal liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes tingimustes, mis lisatakse nimetatud asutamislepingule.

I PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, FONDID, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Artikkel 2

Ühenduste arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende varad, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Liikmesriikide valitsused võtavad kõikidel võimalikel juhtudel kasutusele meetmed, et hüvitada või tagastada kaudsete maksude või müügimaksude osa, mis on lisatud vallas- või kinnisvara hinnale juhul, kui ühendused teevad ametlikuks kasutamiseks olulisi oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei rakendata sellise ulatuseni, et kahjustatakse konkurentsi ühenduste sees.

Avalike teenuste hinnas sisalduvate maksude, lõivude ega muude tasude suhtes vabastust ei anta.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõikidest tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul; riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes valuutat ja hallata arveid mis tahes valuutas.

II PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonid kasutavad ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama korda, mis on konkreetse riigi poolt kehtestatud sellistele diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1. Ühenduse institutsioonide presidendid ja eesistujad võivad ühenduse institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtivate reisidokumentidena. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid, mis annavad nimetatud reisiloale kehtiva reisidokumendi staatuse kolmandate riikide territooriumidel.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Euroopa Parlamendi liikmetele võimaldatakse seoses tollikontrolli ja rahavahetusega:

a)	nende oma riigi valitsuse poolt samad soodustused, mis on ette nähtud kõrgematele ametnikele ajutise ametliku lähetuse puhul;

b)	teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)	oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)	teiste liikmesriikide territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmetele ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDE TÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduse institutsioonide töös osalevatel liikmesriikide esindajatel, nende nõustajatel ja tehnilistel ekspertidel on neile määratud kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolevas artiklis loetletud õigused kehtivad ka ühenduste nõuandeorganite liikmetele.

V PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

kohtulik puutumatus oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes, kui ei tulene teisiti asutamislepingute sätetest, mis käsitlevad ühelt poolt ametnike ja muude teenistujate vastutust ühenduste ees ning teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevust vaidlustes ühenduste ning nende ametnike ja muude teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast ametist lahkumist;

b)	nende, samuti nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)	valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad, kui tingimustest, mis selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse, on kehtestanud sisseveole või taasväljaveole, ei tulene teisiti;

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Ühenduste poolt makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse ühenduste nende ametnike ja muude teenistujate elukohaks, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriiki, kus nad ühenduste teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui viimane ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Esimeses lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, kui kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevates rahvusvahelistes konventsioonides ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE JUURDE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Privileegid, immuniteedid ja soodustused antakse ametnikele ja teistele ühenduste teenistujatele üksnes ühenduste huve silmas pidades.

Ühenduste kõik institutsioonid peavad ametnikele või teistele teenistujatele antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Ühenduste institutsioonid teevad käesoleva protokolli rakendamiseks koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artikleid 12–15 ja artiklit 18 kohaldatakse komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artikleid 12–15 ja artiklit 18 kohaldatakse Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eespool nimetatu piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Samamoodi ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Panga ja tema organite tegevust, mis on kooskõlas tema põhikirjaga, ei maksustata käibemaksuga.

Artikkel 23

Käesolev protokoll kehtib ka Euroopa Keskpanga, selle organite ja personali suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli sätete kohaldamist.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning sellega seotud võimalikest formaalsustest riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle organite tegevust, mis lähtub Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, ei maksustata käibemaksuga.

Eespool loetletud sätted kehtivad ka Euroopa Rahandusinstituudi kohta. Samamoodi ei anna tema tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks.

SELLE TÕENDUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud Brüsselis kaheksandal aprillil tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal.

LIIDE

MENETLUS EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE PROTOKOLLI ŠVEITSIS KOHALDAMISE KOHTA

1. Kohaldamise laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi „protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2. Lennundusohutusameti vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Šveitsist eksporditavate toodete ja teenuste pealt ei tule maksta käibemaksu. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõigu kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust hüvitamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaksu hüvitamine toimub selleks ettenähtud Šveitsi ankeedi esitamisel Föderaalse Maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui hüvitise taotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega esitati.

3. Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade rakendamistingimused

Vastavalt kõnealuse protokolli artikli 13 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt riigisisese õiguse põhimõtetele nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artiklis 2 nimetatud lennundusohutusameti ametnikud ja teised töötajad föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palga, töötasu ja tasude pealt, mida neile maksab Euroopa Ühendus ja mille pealt tuleb maksta ühendusesisest maksu.

Kõnealuse protokolli artikli 14 rakendamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina eespool esitatud punkti 1 tähenduses.

Agentuuri ametnikud ja teised töötajad ning nende pereliikmed, kes on ühenduse ametnikele ja teistele töötajatele kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemi kandjad, ei ole tingimata allutatud Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemile.

Euroopa Ühenduse Kohtul on ainupädevus kõigi agentuuri või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes nõukogu määruse (EMÜ/Euratom/ESTÜ) nr 259/68 (2) ja teiste ühenduse õiguse töötingimusi määratlevate sätete osas.

(1) Nõukogu määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, 25. märts 1969, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1749/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 13).

(2) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (muudele teenistujatele kohaldatav kord) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).

B LISA

ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE FINANTSKONTROLL

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtetega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada komisjonile või lennundusohutusametile otse kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditid

1. Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (1) ja lennundusohutusameti finantseeskirjale, mille haldusnõukogu võttis vastu 26. märtsil 2003 vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (2) ja muudele käesolevas otsuses osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni teenistujad või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2. Lennundusohutusameti või komisjoni teenistujatel ning lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muudel isikutel peab olema asjakohane juurdepääs tegevuskohtadele, töödele ja dokumentidele, samuti kogu auditi läbiviimiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3. Euroopa Ühenduste Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil teostatavatest audititest. See teave ei ole niisuguste auditite teostamise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva otsuse kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu 11. november 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. (3)

2. Kohapealse kontrolli ja ülevaatuse valmistab ette ja teostab komisjon tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolliga või föderaalse finantskontrolli määratud teiste pädevate Šveitsi asutustega, keda teavitatakse aegsasti kontrolli ja ülevaatuse objektist, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid anda kogu vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal toimuvas kontrollis ja ülevaatusel.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja ülevaatuse teha komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on vastu kohapealsele kontrollile või ülevaatusele, annavad Šveitsi ametiasutused, tegutsedes kooskõlas riigi eeskirjadega, komisjoni kontrolöridele vajalikku abi kohapealse kontrolli ja ülevaatuse tegemiseks.

5. Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused eeskirjade eiramise kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või ülevaatuse käigus teada saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama kontrollitud asutust kontrolli või tõestamise tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa nõuetekohase rakendamise huvides vahetavad Šveitsi ja ühenduse pädevad asutused korrapäraselt teavet ning korraldavad ühe lepinguosalise taotlusel ka nõupidamisi.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas lepingus viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet Šveitsi õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib lennundusohutusamet või komisjon rakendada haldusmeetmeid või -sanktsioone kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta. (4)

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse rakendusalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi teistele isikutele peale riikide, on Šveitsis täitedokumendi staatusega.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõendamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Euroopa Ühenduste Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, kuuluvad täitmisele samadel tingimustel.

(1) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

C LISA

NÕUKOGU DEKLARATSIOON ŠVEITSI OSALEMISE KOHTA KOMITEEDES

—

Euroopa Liidu Nõukogu on nõus sellega, et Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lõppakti lisatud deklaratsioon Šveitsi osalemise kohta komiteedes sisaldab edaspidi järgmist taanet:

„—	vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 loodud komitee (ühtse Euroopa taeva komitee).”;

—

Euroopa Liidu Nõukogu on nõus sellega, et 21. juunil 1999 alla kirjutatud ja 4. aprillil 2002 nõukogus vastu võetud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lõppakti lisatud deklaratsiooni Šveitsi osalemise kohta komiteedes loetakse edaspidi koos järgmise taandega:

„—	määrusega (EÜ) nr 1592/2002 asutatud komitee.”.