17.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/31


ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE OTSUS nr 3/2006,

27. oktoober 2006,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa

(2006/785/EÜ)

ÜHENDUSE/ŠVEITSI ÕHUTRANSPORDIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist õhutranspordilepingut, (1) edaspidi “leping”, eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus ja selle lisa avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Šveitsi föderaalõiguse ametlikus kogumikus.

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Brüssel, 27. oktoober 2006

Ühiskomitee nimel

ühenduse delegatsiooni juht

Daniel CALLEJA CRESPO

Šveitsi delegatsiooni juht

Raymond CRON


(1)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 73.


LISA

Lepingu lisa punktile 4 (Lennuohutus) lisatakse järgmine tekst:

“Nr 1592/2002

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist (1) (edaspidi “määrus”)

Lennundusohutusametil on Šveitsis talle kõnealuse määruse kohaselt antud volitused.

Komisjonil on Šveitsis talle kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2, artikli 10 lõike 4, artikli 10 lõike 6, artikli 16 lõike 4, artikli 29 lõike 3 punkti i, artikli 31 lõike 3, artikli 32 lõike 5 ja artikli 53 lõike 4 kohaselt antud volitused otsuste tegemiseks.

Olenemata Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordilepingu lisa esimeses taandes sätestatud horisontaalsest kohandusest, ei tõlgendata kõnealuse määruse artiklis 54 ega selles mainitud otsuse 1999/468/EÜ sätetes viidatud “liikmesriike” kõnealuses sättes Šveitsi kohta kehtivana.

Ühtegi sätet kõnealuses määruses ei käsitata selliselt, et volitada EASA-d tegutsema Šveitsi nimel rahvusvaheliste lepingute raames muudel põhjustel kui tema abistamiseks selliste lepingute järgsete kohustuste täitmisel.

Lepingus loetakse kõnealuse määruse teksti järgmises kohanduses.

a)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

i)

lõikele 1 lisatakse pärast sõna “ühenduse” sõnad “või Šveitsi”;

ii)

lõike 2 punktile a lisatakse pärast sõna “ühendusega” sõnad “või Šveitsiga”;

iii)

lõike 2 punktid b ja c kustutatakse;

iv)

lisatakse järgmine uus lõige:

“3.   Kui ühendus peab läbirääkimisi kolmanda riigiga lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt liikmesriik või lennundusohutusamet võivad välja anda sertifikaate asjaomase kolmanda riigi pädeva lennundusasutuse väljaantud sertifikaatide alusel, siis püüab ta saada Šveitsile pakkumise samasuguse lepingu sõlmimiseks asjaomase kolmanda riigiga.

Šveits püüab omakorda sõlmida kolmandate riikidega samasugused lepingud, kui on sõlminud ühendus.”

b)

Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige:

“4.   Erandina Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib lennundusohutusameti tegevdirektor võtta Šveitsi täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.”

c)

Artiklile 21 lisatakse järgmine lõik:

“Šveits rakendab lennundusohutusameti suhtes Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteedi protokolli, mis on esitatud lepingu lisa A lisas.”

d)

Artikli 28 lõike 2 lõppu lisatakse järgmine lõik:

“Šveits osaleb täielikult lennundusohutusameti juhatuses ning tal on seal samad õigused kui ELi liikmesriikidel, välja arvatud hääleõigus.”

e)

Artiklile 48 lisatakse järgmine lõige:

“8.   Šveits osaleb lõike 1 punktis a viidatud rahalise panusega vastavalt järgmisele valemile:

S (0.2/100) + S [1 - (a+b) 0.2/100] c/C

kus

S

=

lennundusohutusameti eelarve osa, mis ei ole kaetud lõike 1 punktides b ja c märgitud tasude ja lõivudega,

a

=

assotsieerunud riikide arv,

b

=

ELi liikmesriikide arv,

c

=

Šveitsi osamaks Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) eelarvesse,

C

=

ELi liikmesriikide ja assotsieerunud riikide toetuse kogumaht ICAO eelarves.”

f)

Artiklile 50 lisatakse järgmine lõik:

“Sätted, milles käsitletakse ühenduse finantskontrolli lennundusohutusameti tegevusega seotud osalejate suhtes Šveitsis, on esitatud lisa B lisas.”

g)

Määruse II lisa laiendatakse, et lisada sinna komisjoni 24. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) (2) artikli 2 lõike 3 punkti a alapunkti ii alla kuuluvad järgmised õhusõidukid:

õhusõiduk [HB IDJ] – tüüp CL600-2B19

õhusõiduk [HB-IGM] – tüüp Gulfstream G-V-SP

õhusõiduk [HB-IIS, HB-IIY, HB-IMJ, HB-IVL, HB-IVZ, HB-JES] – tüüp Gulfstream G-V

õhusõiduk [HB-IBX, HB-IKR, HB-IMY, HB-ITF, HB-IWY] – tüüp Gulfstream G-IV

õhusõiduk [HB-XJF, HB-ZCW, HB-ZDF, HB-ZDO] – tüüp MD 900.

Nr 1643/2003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) nr 1643/2003 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist; (3)

Nr 1701/2003

Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1701/2003, millega kohandatakse tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklit 6; (4)

Nr 104/2004

Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 104/2004, milles sätestatakse Euroopa Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad. (5)


(1)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

(3)  ELT L 245, 29.9.2003, lk 7.

(4)  ELT L 243, 27.9.2003, lk 5.

(5)  ELT L 16, 23.1.2004, lk 20.”

A LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEEDI PROTOKOLL

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

ARVESTADES, et vastavalt Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artiklile 28 on neil ühendustel ja investeerimispangal liikmesriikide territooriumidel privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes tingimustes, mis lisatakse mainitud asutamislepingule.

I   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE OMAND, FONDID, VARA JA TEGEVUS

Artikkel 1

Ühenduste ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada.

Ühenduste omandi ja vara suhtes ei tohi Euroopa kohtu loata kohaldada mingeid halduslikke ega õiguslikke sunnimeetmeid.

Artikkel 2

Ühenduste arhiivid on puutumatud.

Artikkel 3

Ühendused, nende varad, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Liikmesriikide valitsused võtavad kõikidel võimalikel juhtudel kasutusele meetmed, et hüvitada või tagastada kaudsete maksude või müügimaksude osa, mis on lisatud vallas- või kinnisvara hinnale juhul, kui ühendused teevad ametlikuks kasutamiseks olulisi oste, mille hind sisaldab selliseid makse. Neid sätteid ei rakendata sellise ulatuseni, et kahjustatakse konkurentsi ühenduste sees.

Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Artikkel 4

Ühendused on vabastatud kõigist tollimaksudest, impordi- ja ekspordiartiklitele kehtestatud piirangutest ja keeldudest ametlikuks kasutuseks mõeldud kaupade puhul: riigi territooriumil, kuhu need kaubad on selliselt imporditud, ei võõrandata neid tasu eest ega tasuta, välja arvatud tingimustel, mille on heaks kiitnud selle riigi valitsus.

Samuti on ühenduste väljaanded vabastatud tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ning impordi- ja ekspordipiirangutest.

Artikkel 5

Euroopa Söe- ja Teraseühendus võib vallata mis tahes valuutat ja hallata arveid mis tahes valuutas.

II   PEATÜKK

SIDE JA REISILUBA (LAISSEZ PASSER)

Artikkel 6

Ühenduste institutsioonid kasutavad ametlikuks sidepidamiseks ja kõikide oma dokumentide edastamiseks iga liikmesriigi territooriumil sama korda, mis on konkreetse riigi poolt kehtestatud sellistele diplomaatilistele esindustele.

Ühenduste institutsioonide ametlikku kirjavahetust ja muid ametlikke teateid ei tsenseerita.

Artikkel 7

1.   Ühenduse institutsioonide presidendid võivad ühenduse institutsioonide liikmetele ja teenistujatele väljastada nõukogu kehtestatud vormis reisiloa (laissez-passer), mida liikmesriikide ametiasutused tunnustavad kehtivate reisidokumentidena. Neid reisilube väljastatakse ametnikele ja muudele teenistujatele tingimustel, mis on sätestatud ühenduste ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes.

Komisjon võib sõlmida lepinguid, mis annavad nimetatud reisiloale kehtiva reisidokumendi staatuse kolmandate riikide territooriumidel.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseni kohaldatakse nende institutsioonide liikmete ja teenistujate suhtes, kelle valduses on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval Euroopa Söe- ja Teraseühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli artiklis 6 ettenähtud reisiluba, nimetatud artikli sätteid.

III   PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi istungipaika sõitvate või sealt lahkuvate Euroopa Parlamendi liikmete vaba liikumise suhtes ei kehtestata ühtegi haldus- ega muud piirangut.

Tolli- ja valuutakontrolli suhtes võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele:

a)

nende oma riigi valitsuse poolt samad soodustused, mis on ette nähtud kõrgematele ametnikele ajutise ametliku lähetuse puhul;

b)

teiste liikmesriikide valitsuste poolt samad soodustused, mis välisriikide valitsuste esindajatele ajutisel ametilähetusel.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, neid kinni pidada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on parlamendi liikmetel:

a)

oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b)

teise liikmesriigi territooriumil immuniteet kinnipidamise ja kohtumenetluse suhtes.

Immuniteet kehtib Euroopa Parlamendi liikmetele ka siis, kui nad reisivad Euroopa Parlamenti või sealt tagasi.

Parlamendi liige ei saa nõuda immuniteediga kaasnevaid õigusi, kui ta on tabatud õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamenti kasutamast õigust tühistada oma liikme immuniteet.

IV   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE INSTITUTSIOONIDETÖÖS OSALEVAD LIIKMESRIIKIDE ESINDAJAD

Artikkel 11

Ühenduste institutsioonide tööst osa võtvate liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse neile määratud ametlikke kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolevas artiklis loetletud õigused kehtivad ka ühenduste konsultatiivorganite liikmetele.

V   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTE AMETNIKUD JA MUUD TEENISTUJAD

Artikkel 12

Iga liikmesriigi territooriumil on ühenduste ametnikel ja muudel teenistujatel nende kodakondsusest olenemata järgmised privileegid ja immuniteedid:

a)

puutumatus kohtumenetluste suhtes, mida võidakse algatada nende poolt ametikohustuste täitmisel toime pandud tegude, seahulgas suuliste või kirjalike avalduste tõttu, olenevalt asutamislepingute asjakohaste sätete kohaldamisest ühelt poolt ametnike ja teenistujate vastutust ühenduse ees käsitlevate eeskirjade suhtes või teiselt poolt Euroopa Kohtu pädevuse suhtes lahendada vaidlusi ühenduste ja nende ametnike ja teenistujate vahel. Neile jääb see puutumatus ka pärast nende ametist lahkumist;

b)

nende abikaasade ja neist sõltuvate pereliikmete puhul ei kehti sissesõidupiirangud ega välismaalaste registreerimise formaalsused;

c)

valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele;

d)

õigus selles riigis esmakordsel ametisseasumisel tollimaksuvabalt riiki tuua oma mööbel ja muu vallasvara ning õigus oma mööbel ja muu vallasvara tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia, kui nende ametikohustused selles riigis lõpevad, mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kus seda õigust kasutatakse;

e)

õigus tollimaksuvabalt riiki tuua isiklikuks kasutamiseks mõeldud auto, mis on omandatud riigis, kus nad viimati elasid, või riigis, mille kodakondsed nad on, selle riigi siseturul valitsevate tingimuste kohaselt, ning see auto tollimaksuvabalt sellest riigist taas välja viia; mõlemal juhul vastavalt tingimustele, mida peab vajalikuks asjaomase riigi valitsus.

Artikkel 13

Kooskõlas tingimuste ja menetlusega, mille on kinnitanud nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, on ühenduste ametnikud ja muud teenistujad kohustatud maksma ühendustele maksu töö- ja muudelt tasudelt, mida ühendused neile maksavad.

Ühenduste poolt makstud töö- ja muudelt tasudelt ei maksta riiklikke makse.

Artikkel 14

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning ühenduste liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse, et ühenduste ametnikud ja muud teenistujad, kes üksnes oma kohustuste täitmiseks ühenduste teenistuses asuvad elama liikmesriigi territooriumile, mis nende ühenduste teenistusse astudes ei ole maksustav elukohariik, nii nende tegelikus elukohariigis kui ka maksustavas elukohariigis on säilitanud oma elukoha viimati nimetatud riigis, tingimusel et see riik on ühenduste liige. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas artiklis nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta. Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle riigi territooriumil, kus nad viibivad, on selles riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara nende isikute maksustavas elukohariigis asuvaks, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Käesoleva artikli sätete kohaldamisel ei arvestata sellist elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

Artikkel 15

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt ühenduste ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustustagatiste kava.

Artikkel 16

Komisjoni ettepaneku põhjal otsustades ja pärast konsulteerimist teiste asjaomaste institutsioonidega määrab nõukogu kindlaks ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle kohta osaliselt või täielikult kehtivad artikli 12, artikli 13 teise lõigu ja artikli 14 sätted.

Liikmesriikide valitsustele teatatakse korrapäraselt sellistesse kategooriatesse kuuluvate ametnike ja muude teenistujate nimed, ametinimetused ja aadressid.

VI   PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSTESSE AKREDITEERITUD KOLMANDATE RIIKIDE ESINDUSTE PRIVILEEGID JA IMMUNITEET

Artikkel 17

Liikmesriik, mille territooriumil on ühenduste institutsiooni asukoht, annab kolmandate riikide esindustele, mis on akrediteeritud ühenduste juurde, tavapärased diplomaatilised immuniteedid ja privileegid.

VII   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Privileegid, immuniteet ja soodustused antakse ametnikele ja teistele ühenduste teenistujatele üksnes ühenduste huve silmas pidades.

Ühenduste kõik institutsioonid peavad ametnikele või muudele teenistujatele antud immuniteedi tühistama alati, kui kõnealune institutsioon leiab, et sellise immuniteedi tühistamine ei ole vastuolus ühenduste huvidega.

Artikkel 19

Ühenduste institutsioonid teevad käesoleva protokolli rakendamiseks koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

Artikkel 20

Artiklid 12–15 ja artikkel 18 on kohaldatavad komisjoni liikmete suhtes.

Artikkel 21

Artiklid 12–15 on kohaldatavad Euroopa Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et eelöeldu piiraks Euroopa Kohtu põhikirja protokolli kohtunike ja kohtujuristide kohtulikku puutumatust käsitleva artikli 3 sätete kohaldamist.

Artikkel 22

Ilma et see piiraks Euroopa Investeerimispanga põhikirja protokolli sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat protokolli ka Euroopa Investeerimispanga, selle organite liikmete, selle personali ning selle tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate suhtes.

Peale selle on Euroopa Investeerimispank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga alaline asukoht. Samamoodi ei anna Euroopa Investeerimispanga tegevuse lõpetamine või likvideerimine alust maksustamiseks. Lõpuks ei kuulu käibemaksu alla panga ja tema organite tegevus, mis on kooskõlas tema põhikirjaga.

Artikkel 23

Käesolev protokoll kehtib ka Euroopa Keskpanga, selle ametite ja personali suhtes ilma, et see tekitaks vastuolusid Euroopa Keskpanga ja Euroopa keskpankade süsteemi põhimääruse protokolli ja Euroopa Keskpanga sätetega.

Peale selle on Euroopa Keskpank vabastatud mis tahes kujul maksustamisest või muust sellelaadsest kohustusest tema kapitali mis tahes suurenemise korral ning mitmesugustest formaalsustest, mida võidakse sellega siduda riigis, kus on kõnealuse panga asukoht. Panga ja selle asutuste tegevust, mis lähtub Euroopa keskpankade süsteemi põhimäärusest ja Euroopa Keskpangast ei maksustata käibemaksuga.

Eespool loetletud sätted kehtivad ka Euroopa Rahandusinstituudi kohta. Selle tegevuse lõpetamine või ümberstruktureerimine ei saa olla aluseks kohustuste kehtestamisele.

SELLE TÕENDUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile oma allkirja andnud.

Sõlmitud Brüsselis tuhande üheksasaja kuuekümne viienda aasta aprillikuu kaheksandal päeval.

A lisa liide

Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli Šveitsis kohaldamise kord

1.   Kohaldamisala laiendamine Šveitsile

Igat viidet liikmesriikidele Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis (edaspidi “protokoll”) mõistetakse nii, et see hõlmab ka Šveitsi, juhul kui järgnevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Lennundusohutusameti vabastamine kaudsetest maksudest (kaasa arvatud käibemaks)

Tooteid ja teenuseid, mis eksporditakse Šveitsist, ei allutata Šveitsi käibemaksule. Kui tegemist on lennundusohutusameti ametlikuks kasutamiseks protokolli artikli 3 teise lõike 2 kohaselt Šveitsi tarnitavate toodete või seal osutatavate teenustega, vabastatakse need käibemaksust hüvitamise teel. Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (maksud kaasa arvatud).

Käibemaks hüvitatakse selleks ettenähtud Šveitsi blankettide esitamisel föderaalse maksuameti käibemaksu osakonda. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul hüvituse taotluse esitamisest koos vajalike tõendavate dokumentidega.

3.   Lennundusohutusameti personali käsitlevate eeskirjade kohaldamise tingimused

Vastavalt kõnealuse protokolli artikli 13 teisele lõigule vabastab Šveits vastavalt siseriikliku õiguse põhimõtetele lennundusohutusameti ametnikud ja muud teenistujad nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 2 tähenduses föderaal-, kantoni- ja kommuunimaksudest palga, töötasu ja tasude pealt, mida neile maksab ühendus, ja mis on allutatud ühendusesisesele maksule.

Kõnealuse protokolli artikli 14 rakendamisel ei käsitata Šveitsi liikmesriigina käesoleva liite punkti 1 tähenduses.

Lennundusohutusameti ametnikud ja muud teenistujad ning nende pereliikmed, kes on hõlmatud ühenduse ametnikele ja muudele teenistujatele kehtiva sotsiaalkindlustuse süsteemiga, ei pea osalema Šveitsi sotsiaalkindlustuse süsteemis.

Euroopa Ühenduste Kohtul on ainupädevus kõigis lennundusohutusameti või komisjoni ja tema personali vahelisi suhteid käsitlevates küsimustes seoses nõukogu määruse (ESTÜ/EÜ/Euratom) nr 259/68 (2) 0ja teiste ühenduse õiguse töötingimusi kehtestavate sätete kohaldamisega.


(1)  Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1749/2002 (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 13).

(2)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).

B LISA

ŠVEITSI-POOLSETE EUROOPA LENNUNDUSOHUTUSAMETI TEGEVUSES OSALEJATE FINANTSKONTROLL

Artikkel 1

Otsene teabevahetus

Lennundusohutusamet ja komisjon suhtlevad otse kõigi isikute või Šveitsis loodud üksustega, kes osalevad lennundusohutusameti tegevuses lepinguosalistena, lennundusohutusameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid lennundusohutusameti või komisjoni eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad edastada komisjonile või lennundusohutusametile otse kogu olulise teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas otsuses viidatud vahenditele, sõlmitud lepingutele või kokkulepetele ja kõigile nende alusel vastu võetud otsustele.

Artikkel 2

Auditid

1.   Vastavalt 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (1) ja lennundusohutusameti haldusnõukogu poolt 26. märtsil 2003. aastal vastu võetud finantseeskirjale, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (2) ja muudele käesolevas otsuses viidatud õigusaktidele võib Šveitsis asutatud kasusaajatega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes ette näha, et nende ja nende alltöövõtjate juures võivad igal ajal toimuda teaduslikud, finants-, tehnoloogilised või muud auditid, mida viivad läbi lennundusohutusameti või komisjoni töötajad või lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muud isikud.

2.   Lennundusohutusameti või komisjoni töötajatel ning lennundusohutusameti ja komisjoni poolt volitatud muudel isikutel peab olema asjakohane juurdepääs tegevuskohtadele, töödele ja dokumentidele, samuti auditi läbiviimiseks vajalikule kogu teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. Seda juurdepääsuõigust väljendatakse selgesõnaliselt lepingutes ja kokkulepetes, mis on sõlmitud käesolevas otsuses viidatud vahendite rakendamiseks.

3.   Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui komisjonil.

4.   Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva otsuse kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes tingimustele.

5.   Šveitsi föderaalset finantskontrolli teavitatakse Šveitsi territooriumil läbiviidavast auditist eelnevalt. See teave ei ole niisuguste auditite läbiviimise seaduslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1.   Käesoleva otsuse kohaselt on komisjon (OLAF) volitatud teostama kohapealset kontrolli ja ülevaatusi Šveitsi territooriumil vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (3) sätestatud tingimustele.

2.   Kohapealse kontrolli ja ülevaatuse valmistab ette ja viib läbi komisjon tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolliga või föderaalse finantskontrolli määratud teiste pädevate Šveitsi asutustega, keda teavitatakse aegsasti kontrolli ja ülevaatuse objektist, eesmärgist ja seaduslikust alusest, et nad saaksid anda kogu vajaliku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapeal toimuva kontrolli ja ülevaatuse läbiviimisel.

3.   Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja ülevaatuse läbi viia komisjon ja kõnealused asutused ühiselt.

4.   Kui programmis osalejad on vastu kohapealsele kontrollile või ülevaatusele, annavad Šveitsi ametiasutused, tegutsedes kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, komisjoni kontrolöridele vajalikku abi kohapealse kontrolli ja ülevaatuse tegemiseks.

5.   Komisjon edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile kõik asjaolud või kahtlused eeskirjade eiramise kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või ülevaatuse käigus teada saanud. Igal juhul peab komisjon teavitama eespool nimetatud asutust sellise kontrolli või ülevaatuse tulemustest.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1.   Käesoleva lisa nõuetekohase rakendamise huvides vahetavad Šveitsi ja ühenduse pädevad asutused korrapäraselt teavet ning viivad ühe kokkuleppeosalise taotlusel läbi ka nõupidamisi.

2.   Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult lennundusohutusametit ja komisjoni kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses eeskirjade eiramisega käesolevas otsuses viidatud vahendite kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Kogu käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ja seda kaitstakse nagu muud samalaadset informatsiooni Šveitsi õigusaktide ja vastavate ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate sätetega. Sellist teavet võib edastada üksnes ühenduse institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kes oma ülesannete tõttu peavad seda teadma; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepingupoolte finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -sanktsioonid

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse sätete rakendamist, võib lennundusohutusamet või komisjon rakendada haldusmeetmeid või -sanktsioone kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitse kohta. (4)

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmisele pööramine

Lennundusohutusameti ja komisjoni poolt käesoleva otsuse reguleerimisalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi teistele isikutele peale riikide, on Šveitsis täitedokumendi staatusega.

Täitekorraldus väljastatakse ilma muu kontrollita pärast dokumendi autentsuse tõestamist Šveitsi valitsuse määratud asutuse poolt, kes teavitab sellest lennundusohutusametit või komisjoni. Sundtäitmine toimub vastavalt Šveitsi menetlusõigusele. Täitedokumendi aluseks oleva otsuse seaduslikkust kontrollib Euroopa Ühenduste Kohus.

Euroopa Ühenduste Kohtu otsused, mis tehakse vahekohtuklausli alusel, on täitmisele pööratavad samadel tingimustel.


(1)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(2)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(4)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.