Euroopa Liidu ja Kanada vaheline

leping,

millega kehtestatakse raamistik Kanada osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

KANADA

teiselt poolt,

edaspidi "pooled",

arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit (edaspidi "EL") võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2) 21 ja 22. juuni 2002 aasta Sevilla Euroopa Ülemkogu leppis kokku konsulteerimis- ja koostöökorra kriisiohjamise alal Euroopa Liidu ja Kanada vahel.

(3) Euroopa Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema EL kriisiohjamisoperatsioonides. Kanada võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit Kanada poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(4) Kui Euroopa Liit otsustab NATO varustusele ja võimsusele toetudes viia läbi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni, võib Kanada väljendada oma põhimõttelist valmisolekut operatsioonis osalemiseks.

(5) Kanada EL kriisiohjamisoperatsioonides osalemise üldtingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda neid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(6) Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega piirata Kanada võimalust otsustada oma osalemine EL kriisiohjamisoperatsioonides iga operatsiooni puhul eraldi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1. Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Kanada osalema EL kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Kanada on otsustanud põhimõtteliselt osaleda, teavitab Kanada Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2. Kui Euroopa Liit on otsustanud NATO varustusele ja võimsusele toetudes läbi viia sõjalise kriisiohjamisoperatsiooni, teatab Kanada Euroopa Liidule igast enda kavatsusest operatsioonis osaleda ning annab seejärel teada oma plaanitava panuse.

3. Euroopa Liit hindab Kanada panust Kanadaga konsulteerides.

4. Euroopa Liit edastab hindamise tulemuse kirja teel õigeaegselt Kanadale, et tagada Kanada osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Kanada ühismeetmega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab EL kriisiohjamisoperatsiooni mandaati muuta või pikendada.

2. Kanada osalemine EL kriisiohjamisoperatsioonis ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

Artikkel 3

Personali ja vägede staatus

1. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Kanada poolt lähetatud personali ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse missiooni/vägede staatuse lepinguga, kui see on olemas, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2. Riigist/riikidest, kus EL kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud personali staatus reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Kanada pädevate asutuste vaheliste lepingutega.

3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud missiooni/vägede staatuse lepingu kohaldamist, teostab Kanada jurisdiktsiooni EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva oma riigi personali üle.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud missiooni/vägede staatuse lepingu kohaldamist, vastutab Kanada kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Kanada EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema personal või käib see tema personali kohta.

5. Riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surma, vigastuse või talle põhjustatud varalise kahju korral maksab Kanada, kui ta on tunnistatud vastutavaks, hüvitist vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud missiooni/vägede staatuse lepingus sätestatud tingimustele, juhul kui nimetatud leping on olemas.

6. Kanada kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Kanada osalusega EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

7. Euroopa Liit kohustub tagama, et liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel Kanada vastu suunatud, Kanada EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega seotud nõuetest loobumise deklaratsiooni. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

Artikkel 4

Salastatud teave

1. Kanada tagab, et EL salastatud teabe kasutamisel Kanada personali poolt EL juhitava kriisiohjamisoperatsiooni raames järgib Kanada personal nõukogu otsuses 2001/264/EÜ [1] sisalduvaid Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjade üldpõhimõtteid ja miinimumstandardeid. Samuti tagab Kanada, et Kanada personal järgib pädevate asutuste poolt antud EL salastatud teabega seotud edasisi juhiseid, sealhulgas EL operatsiooni ülema antud juhiseid EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või EL missiooni juhi antud juhiseid EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 ning artikli 10 lõike 2 kohaldamist.

2. Kui EL saab salastatud teavet Kanadalt, kaitstakse kõnealust teavet selle salastatuse taseme kohaselt ja pidades kinni standarditest, mis on samaväärsed Euroopa Liidu salastatud teabele kohaldatavates eeskirjades kehtestatutega.

3. Kui EL ja Kanada on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, siis kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamisoperatsiooni suhtes.

II JAGU

KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE ÜLDTINGIMUSED

Artikkel 5

EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal

1. Kanada tagab, et tema EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal täidab oma ülesandeid kooskõlas:

a) käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega;

b) operatsiooni kavaga;

c) rakendusmeetmetega.

2. Kanada teavitab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma panuses EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal läbib arstliku läbivaatuse, Kanada pädeva asutuse hinnangul vajalikud vaktsineerimised ja peab Kanada pädeva asutuse tõendiga olema tunnistatud tervisliku seisundi poolest sobivaks oma ülesandeid täitma. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud töötajad esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Käsuliin

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist täidab Kanada lähetatud personal oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2. Kogu personal jääb oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

3. Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise üle EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile, kes kasutab operatsioonide juhtimisel hierarhilist juhtimis- ja kontrollisüsteemi.

4. Missiooni juht juhib EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

5. Käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Kanadal operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

6. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht vastutab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni personali distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus.

7. Kanada määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis oma riigi väekontingenti. Riiklik kontaktisik annab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile aru operatsiooniga seotud siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

8. Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Kanadaga, tingimusel et operatsiooni lõpetamise päeval osaleb Kanada jätkuvalt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonis.

Artikkel 7

Finantsaspektid

Kanada kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud need kulud, mis vastavalt operatsiooni tegevuseelarvele kuuluvad ühiste kulude hulka. See ei piira artikli 8 kohaldamist.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1. Kanada osaleb EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarve rahastamises vastavalt lõikele 3.

2. Kanada poolt tegevuseelarvesse eraldatav rahaline panus moodustab väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a) võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga või

b) tegevuseelarve võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

3. Kui Euroopa Liit otsustab, et Kanada osalemine mingis konkreetses EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonis on iseenesest oluline panus operatsiooni läbiviimisesse, siis vabastab ta Kanada põhimõtteliselt osalemisest antud operatsiooni rahastamises.

4. Vajadusel sõlmivad EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht ja Kanada asjaomased haldusteenistused praktilise maksmise korra Kanada poolt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava panuse kohta. Kõnealune leping hõlmab muu hulgas järgmisi sätteid:

a) asjaomast summat;

b) rahalise panuse maksmise korda;

c) kontrollimenetlust.

5. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Kanada Euroopa Liidu liikmesriikide personalile makstavate päevarahade rahastamises.

III JAGU

KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE ÜLDTINGIMUSED

Artikkel 9

EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1. Kanada tagab, et tema EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a) käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega;

b) operatsiooni kavaga;

c) rakendusmeetmetega.

2. Kanada teavitab EL operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatustest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Käsuliin

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, täidab Kanada lähetatud personal oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

2. Kõik EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu personal jäävad oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

3. Siseriiklikud asutused annavad EL operatsiooni ülemale üle operatiivse ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja personali üle. EL operatsiooni ülemal on õigus oma volitusi delegeerida.

4. Käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Kanadal operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

5. EL operatsiooni ülem võib igal ajal pärast Kanadaga konsulteerimist taotleda Kanada panuse lõpetamist.

6. Kanada määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes EL vägede ülemaga ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, kannab Kanada kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 sätestatud õigusnormide kohaselt, samuti nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/197/ÜVJP kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks. [2]

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1. Kanada osaleb EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises vastavalt lõikele 3.

2. Kanada poolt ühiste kulude katteks eraldatav rahaline panus moodustab väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a) see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni ühiseid kulusid rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga, või

b) see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

Kui Kanada personal osaleb ainult operatsiooni või vägede staabi töös, kasutatakse lõike 2 punktis b nimetatu arvutamisel Kanada personali ja vastava peakorteri kogu personali suhtarvu. Muudel juhtudel kasutatakse Kanada poolt lähetatud personali ja operatsioonis osaleva kogu personali suhtarvu.

3. Kui Euroopa Liit leiab, et Kanada osalemine mingis konkreetses EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis on iseenesest oluline panus operatsiooni läbiviimiseks vajalikku varustusse ja/või võimsusesse, siis vabastab ta Kanada põhimõtteliselt osalemisest antud operatsiooni rahastamises.

4. Vajaduse korral sõlmitakse nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuses 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, sätestatud halduri ja Kanada pädevate asutuste vahel leping. Nimetatud leping sisaldab muu hulgas järgnevaid sätteid:

a) asjakohast summat;

b) rahalise panuse maksmise korda;

c) kontrollimenetlust.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Käesoleva lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 4 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist, sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Kanada asjakohaste asutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks pool peaks jätma käesolevas lepingus sätestatud kohustused täitmata, on teisel poolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse poolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping vaadatakse läbi hiljemalt 1. juunil 2008 ja seejärel vähemalt iga kolme aasta järel.

3. Käesolevat lepingut võib muuta poolte vahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

4. Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks selle pool teatab teisele poolele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teise poole poolt sellekohase teate kättesaamisest.

SELLE KINNITUSEKS, on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud kahe tuhande viienda aasta novembrikuu kahekümne neljandal päeval Brüsselis kahes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

[1] EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2004/194/EÜ (ELT L 63, 28.2.2004, lk 48).

[2] ELT L 63, 28.2.2004, lk 68. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/68/ÜVJP (ELT L 27, 29.1.2005, lk 59).

--------------------------------------------------

LISA

DEKLARATSIOONIDE TEKSTID

EL liikmesriikide deklaratsioon:

EL liikmesriigid, kes kohaldavad EL ühismeedet, mis käsitleb Kanada osalusega EL kriisiohjamisoperatsiooni, loobuvad võimalusel, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, nõuetest Kanada vastu oma personali vigastuste ja surma korral või nendele kuuluvale ja EL kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

- oli põhjustatud Kanada personali poolt EL kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

- tulenes Kanadale kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava Kanadast EL kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud personali raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

Kanada deklaratsioon:

Kanada, kes seob ennast EL kriisiohjamisoperatsiooni käsitleva EL ühismeetmega, loobub võimalusel, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, nõuetest EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma personali vigastuste ja surma korral või talle kuuluvale ja EL kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

- oli põhjustatud personali poolt EL kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

- tulenes EL kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava EL kriisiohjamisoperatsiooni personali raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

--------------------------------------------------