I LISA

1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokoll

KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISRIIGID,

PIDADES MEELES 1992. aasta rahvusvahelist konventsiooni tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest (edaspidi 1992. aasta vastutuse konventsioon),

OLLES VÕTNUD ARVESSE 1992. aasta rahvusvahelist konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest (edaspidi 1992. aasta fondi konventsioon),

KINNITADES rahvusvahelise naftareostuse vastutuse ja hüvitiste süsteemi elujõulisuse säilitamise tähtsust,

MÄRKIDES, et 1992. aasta fondi konventsiooni poolt pakutav maksimaalne hüvitis võib olla ebapiisav teatud olukordade hüvitamisega seotud vajaduste rahuldamiseks selle konventsiooni mõnedes osalisriikides,

TÕDEDES, et mitmed 1992. aasta vastutuse konventsiooni ja 1992. aasta fondi konventsiooni osalisriigid peavad hädavajalikuks hüvitamise lisafondide kättesaadavaks muutmist lisaskeemi loomise kaudu, millega riigid võivad soovi korral liituda,

USKUDES, et lisaskeem peaks tagama olukorra, kus naftareostuskahjude ohvrid saaksid täies ulatuses hüvitist oma kaotuste või kahjude eest, ja peaks ka leevendama ohvrite ees seisvaid raskusi, kui on oht, et 1992. aasta vastutuse konventsiooni ja 1992. aasta fondi konventsiooni alusel kättesaadava hüvitise suurus on ebapiisav tõendatud nõuete täies ulatuses katmiseks ja sellest tulenevalt on 1992. aasta rahvusvaheline naftareostuse hüvitamise fond otsustanud ajutiselt maksta välja ainult võrdelise osa tõendatud nõuetest,

VÕTTES ARVESSE, et liitumine lisaskeemiga on avatud ainult 1992. aasta fondi konventsiooni osalisriikidele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi määratlusi:

1. 1992. aasta vastutuse konventsioon — 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest;

2. 1992. aasta fondi konventsioon — 1992. aasta rahvusvaheline konventsioon rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest;

3. 1992. aasta fond — 1992. aasta rahvusvaheline naftareostuskahjude hüvitamise fond, mis loodi 1992. aasta fondi konventsiooni alusel;

4. osalisriik — käesoleva protokolli osalisriik, kui ei ole sätestatud teisiti;

5. juhul, kui 1992. aasta fondi konventsiooni sätted on liidetud sellesse protokolli viite kaudu, siis tähistab fond käesolevas konventsioonis lisafondi, kui ei ole sätestatud teisiti;

6. laev, isik, omanik, nafta, reostuskahju, ennetusmeetmed ja vahejuhtum on sama tähendusega kui 1992. aasta vastutuse konventsiooni I artiklis;

7. maksustatav nafta, arvestusühik, tonn, käendaja ja terminali seadeldis on sama tähendusega kui 1992. aasta fondi konventsiooni I artiklis, kui ei ole sätestatud teisiti;

8. tõendatud nõue — nõue, mida on tunnustanud 1992. aasta fond või mis on vastuvõetavana heaks kiidetud 1992. aasta fondi jaoks siduva pädeva kohtu otsusega, mis ei kuulu ülevaatamise tavaliste vormide alla ja mida oleks hüvitatud täies ulatuses, kui sellele vahejuhtumile ei oleks kohaldatud 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 4 lõikes 4 sätestatud piirnormi;

9. assamblee — 2003. aasta rahvusvahelise naftareostuse hüvitamise lisafondi assamblee, kui ei ole osutatud teisiti;

10. organisatsioon — Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;

11. peasekretär — organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 2

1. Käesolevaga luuakse rahvusvaheline reostuskahjude hüvitamise lisafond, mida nimetatakse 2003. aasta rahvusvaheliseks naftareostuse hüvitamise lisafondiks (edaspidi "lisafond").

2. Kõikides osalisriikides tunnustatakse lisafondi juriidilise isikuna, kes võib vastavalt nimetatud riigi õigusaktidele omandada õigusi ja kohustusi ning olla selle riigi kohtutes menetlusosaliseks. Kõik osalisriigid tunnustavad lisafondi direktorit lisafondi seadusliku esindajana.

Artikkel 3

Käesolevat protokolli kohaldatakse üksnes:

a) reostuskahjude puhul, mis põhjustati:

i) osalisriigi territooriumil, kaasa arvatud territoriaalmeres ja

ii) osalisriigi rahvusvahelise õiguse alusel kindlaksmääratud majandusvööndis või kui osalisriik ei ole sellist vööndit kindlaks määranud, siis kõnealuse riigi territoriaalmerest väljaspool asuval ja sellega piirneval alal, mis on määratletud selle riigi poolt rahvusvahelise õiguse alusel ning mis ei ulatu enam kui 200 meremiili kaugusele lähtejoonest, millest mõõdetakse tema territoriaalmere laiust;

b) ükskõik kus võetud ennetusmeetmete puhul, mille abil sellist kahju ennetatakse või vähendatakse.

TÄIENDAV HÜVITIS

Artikkel 4

1. Lisafond maksab hüvitist igale isikule, kes kannatab reostuskahjude tõttu, kui sellisel isikul ei ole iga üksiku vahejuhtumi puhul olnud võimalik kätte saada 1992. aasta fondi konventsiooni tingimuste alusel taoliste kahjude puhul esitatud nõudele eraldatavat täielikku ja küllaldast hüvitist, kuna kogukahju ületab, või on oht, et see hakkab ületama 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 4 lõikes 4 sätestatud kohaldatava hüvitise piirnormi.

2. a) Selle artikli alusel lisafondi poolt makstava hüvitise kogusumma on iga üksiku vahejuhtumi puhul piiratud, nii et makstava hüvitise kogusumma ja antud protokolli kohaldamisulatuses 1992. aasta vastutuse konventsiooni ja 1992. aasta fondi konventsiooni alusel tegelikult makstud summa kokku ei ületa 750 miljonit arvestusühikut.

b) Lõike 2 punktis a mainitud 750 miljonit arvestusühikut arvestatakse ümber riigi vääringusse, lähtudes selle vääringu väärtusest Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku suhtes 1992. aasta fondi assamblee poolt 1992. aasta vastutuse ja 1992. aasta fondi konventsiooni alusel makstava maksimumsumma konverteerimiseks määratud kuupäeval.

3. Kui lisafondile esitatud tõendatud nõuete summa ületab lõike 2 alusel maksmisele kuuluvat hüvitise kogusummat, siis jaotatakse kättesaadav summa selliselt, et iga tõendatud nõude ning hagejale käesoleva protokolli alusel tegelikult makstud hüvitise suhe oleks kõikide hagejate puhul sama.

4. Lisafond maksab hüvitist artikli 1 lõikes 8 määratletud tõendatud nõuete puhul ja ainult nende nõuete puhul.

Artikkel 5

Lisafond maksab hüvitist juhul, kui 1992. aasta fondi assamblee on arvestanud, et tõendatud nõuete kogusumma ületab, või on oht, et see hakkab ületama 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 4 lõike 4 alusel kättesaadava hüvitise kogusummat ja sellest tulenevalt on 1992. aasta fondi assamblee otsustanud ajutiselt või lõplikult, et välja makstakse üks osa igast tõendatud nõudest. Seejärel otsustab lisafondi assamblee, kas ja millisel määral maksab lisafond välja iga tõendatud nõude selle osa, mida 1992. aasta vastutuse konventsiooni ja 1992. aasta fondi konventsiooni alusel ei ole välja makstud.

Artikkel 6

1. Vastavalt artikli 15 lõigetele 2 ja 3 kustutatakse õigus esitada nõue hüvitise saamiseks lisafondi vastu ainult siis, kui 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 6 alusel kustutatakse õigus esitada see nõue 1992. aasta fondi vastu.

2. 1992. aasta fondile esitatud nõuet vaadeldakse kui sama hageja poolt lisafondile esitatud nõuet.

Artikkel 7

1. 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 7 lõigete 1, 2, 4, 5 ja 6 sätteid kohaldatakse lisafondi vastu esitatud kahju hüvitamise hagide suhtes käesoleva protokolli artikli 4 lõike 1 kohaselt.

2. Kui reostuskahju hüvitamise hagi laevaomaniku või tema käendaja suhtes on esitatud 1992. aasta vastutuse konventsiooni IX artikli alusel pädevale kohtule, siis on see kohus ainupädev menetlema iga käesoleva protokolli artikli 4 sätete alusel lisafondi vastu sama kahju suhtes esitatud hagi. Kui reostuskahju hüvitamise hagi 1992. aasta vastutuse konventsiooni alusel on esitatud kohtule riigis, mis on 1992. aasta vastutuse konventsiooni, kuid mitte käesoleva protokolli osalisriik, siis esitatakse iga hagi lisafondi vastu käesoleva protokolli artikli 4 alusel 1992. aasta vastutuse konventsiooni IX artikli alusel pädevale kohtule hageja valikul kas selles riigis, kus asub lisafondi peakorter, või mõnes käesoleva protokolli osalisriigis.

3. Kui reostuskahju hüvitamise hagi 1992. aasta fondi vastu on esitatud kohtule riigis, mis on 1992. aasta fondi konventsiooni, kuid mitte käesoleva protokolli osalisriik, siis, olenemata lõikest 1, esitatakse iga seotud hagi lisafondi vastu lõike 1 alusel pädevale kohtule hageja valikul kas selles riigis, kus asub lisafondi peakorter, või mõnes osalisriigis.

Artikkel 8

1. Vastavalt mis tahes otsusele käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 3 osutatud jaotamise kohta tunnustatakse käesoleva protokolli artikli 7 alusel pädeva kohtu mis tahes otsust lisafondi vastu ja pööratakse see täitmisele, kui see on päritoluriigis täitmisele pööratud ning selles riigis ei saa enam selle osas kohaldada tavapäraseid edasikaebevõimalusi, igas osalisriigis samade tingimuste alusel, mida on kirjeldatud 1992. aasta vastutuse konventsiooni X artiklis.

2. Osalisriik võib kohaldada kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks muid reegleid eeldusel, et nende eesmärk on tagada, et kohtuotsuseid tunnustatakse ja need pööratakse täitmisele vähemalt samas ulatuses, nagu on kirjeldatud lõikes 1.

Artikkel 9

1. Kõikide käesoleva protokolli artikli 4 lõike 1 kohaselt lisafondi poolt reostuskahju hüvitiseks makstud summade suhtes omandab lisafond regressi korras õigused, mis nimetatud hüvitise saajal on omaniku või tema käendaja suhtes 1992. aasta vastutuse konventsiooni alusel.

2. Lisafond omandab regressi korras õigused, mis hüvitist saanud isikul on 1992. aasta fondi suhtes 1992. aasta fondi konventsiooni alusel.

3. Selle protokolli ükski säte ei mõjuta lisafondi kaebe- või regressi õigusi isikute suhtes, välja arvatud eelmistes lõigetes osutatute suhtes. Igal juhtumil ei ole lisafondi regressiõigus sellise isiku suhtes vähem soodus kui isiku kindlustaja puhul, kellele on hüvitist makstud.

4. Siseriikliku õiguse sätete alusel reostuskahju hüvitanud osalisriik või agentuur omandab regressi korras õigused, mis käesoleva protokolli alusel oleksid olnud hüvitise saajal, ilma et see mõjutaks muid võimalikke regressi- või kaebeõigusi lisafondi suhtes.

SISSEMAKSED

Artikkel 10

1. Iga-aastased sissemaksed lisafondi teeb iga osalisriigi suhtes see isik, kes artikli 11 lõike 2 punktides a või b osutatud kalendriaastal on vastu võtnud kokku üle 150000 tonni:

a) maksustatavat naftat selle riigi sadamates või terminalides, kui seda veetakse meritsi taolistesse sadamatesse või terminalidesse, ning

b) maksustatavat naftat rajatistes, mis asuvad selle osalisriigi territooriumil, kui seda on veetud meritsi ja maha laaditud mitteosalisriigi sadamas või terminalis, eeldusel et maksustatavat naftat arvestatakse ainult käesoleva alalõigu alusel esmasel kättesaamisel osalisriigis pärast selle mahalaadimist mitteosalisriigis.

2. 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 10 lõike 2 sätteid kohaldatakse seoses kohustusega teha sissemakseid lisafondi.

Artikkel 11

1. Pidades silmas vastavate sissemaksete iga-aastase summa hindamist, kui neid on, ja võttes arvesse küllaldaste likviidsete vahendite säilitamise vajadust, koostab assamblee iga kalendriaasta kohta kalkulatsiooni eelarve kujul, mis sisaldab:

i) kulud

a) lisafondi haldamise kulud ja väljaminekud asjakohasel aastal ning eelnevate aastate tegevusest tulenev puudujääk;

b) väljamaksed, mida fond peab asjakohasel aastal tegema artikli 4 alusel lisafondi vastu esitatud nõuete rahuldamiseks, sealhulgas laenude tagasimaksed, mida lisafond on varem võtnud taoliste nõuete rahuldamiseks;

ii) sissetulekud

a) eelnevate aastate tegevusest tulenev vahendite ülejääk, kaasa arvatud võimalikud intressid;

b) iga-aastased sissemaksed, kui neid on vaja eelarve tasakaalustamiseks;

c) muud sissetulekud.

2. Assamblee otsustab sissenõutavate sissemaksete kogusumma. Selle otsuse alusel arvutab lisafondi direktor iga osalisriigi suhtes artiklis 10 osutatud isikute iga-aastase sissemakse suuruse:

a) kuivõrd sissemakse on mõeldud lõike 1 punkti i alapunktis a nimetatud maksete tegemiseks kindlaksmääratud summa alusel iga sellise isiku poolt eelneva kalendriaasta jooksul vastavas riigis vastuvõetud maksustatava nafta tonni kohta; ning

b) kuivõrd sissemakse on mõeldud lõike 1 punkti i alapunktis b nimetatud maksete tegemiseks kindlaksmääratud summa alusel iga sellise isiku poolt kõnealusele vahejuhtumile eelnenud kalendriaasta jooksul vastu võetud maksustatava nafta tonni kohta, tingimusel et see riik oli käesoleva protokolli osalisriik vahejuhtumi toimumise päeval.

3. Lõikes 2 viidatud summad saadakse nõutavate asjaomaste sissemaksete kogusumma jagamisel kõikides osalisriikides asjakohasel aastal vastu võetud maksustatava nafta kogusummaga.

4. Iga-aastane sissemakse tasutakse päeval, mis sätestatakse lisafondi sise-eeskirjades. Assamblee võib määrata kindlaks mõne muu maksetähtpäeva.

5. Assamblee võib lisafondi finantsmäärustes sätestatud tingimuste alusel otsustada teha ülekandeid vastavalt lõike 2 punktile a ja vastavalt lõike 2 punktile b saadud vahendite vahel.

Artikkel 12

1. 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 13 sätteid kohaldatakse lisafondi tehtavatele sissemaksetele.

2. Osalisriik võib võtta endale kohustuse teha sissemakseid lisafondi 1992. aasta fondi konventsiooni artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 13

1. Osalisriigid edastavad lisafondi direktorile teabe nafta vastuvõtmise kohta 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 15 kohaselt, arvestades siiski, et 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 15 lõike 2 alusel 1992. aasta fondi direktorile edastatud teave peab olema koostatud ka käesolevast protokollist lähtuvalt.

2. Kui osalisriik ei täida oma kohustust edastada lõikes 1 nimetatud teavet ning see põhjustab lisafondile rahalist kahju, on kõnealune osalisriik kohustatud hüvitama lisafondile selle kahju. Assamblee otsustab lisafondi direktori soovitusel, kas kõnealune osalisriik peab taolist hüvitist maksma.

Artikkel 14

1. Olenemata artiklist 10 ja käesoleva protokolli eesmärkidest lähtuvalt peab igas osalisriigis kehtima maksustatava nafta minimaalne vastuvõtmise kogus 1 miljonit tonni.

2. Kui osalisriigi poolt vastu võetud maksustatava nafta kokkuarvestatud kogus on väiksem kui 1 miljonit tonni, võtab osalisriik endale kohustused, mis oleks käesoleva protokolli alusel kohustuslikeks igale isikule, kes oleks vastutav sissemaksete tegemise eest lisafondi seoses selle riigi territooriumil vastu võetud naftaga, kuivõrd ei leidu isikut, kes oleks vastutav vastuvõetud nafta kokkuarvestatud koguse eest.

Artikkel 15

1. Kui osalisriigis ei leidu isikut, kes vastaks artiklis 10 toodud tingimustele, siis teavitab see osalisriik antud protokolli eesmärkidest lähtuvalt sellest asjaolust lisafondi direktorit.

2. Lisafond ei maksa hüvitist reostuskahju eest osalisriigi territooriumil, territoriaalmeres või majandusvööndis või piirkonnas, mis on kindlaks määratud käesoleva protokolli artikli 3 punkti a alapunkti ii kohaselt seoses konkreetse vahejuhtumi või ükskõik kus võetud ennetusmeetmetega sellise kahju ennetamiseks või vähendamiseks, kuni on täidetud kohustus teavitada lisafondi direktorit vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja käesoleva artikli lõikele 1 selle osalisriigi suhtes kõikide aastate kohta, mis eelnesid selle vahejuhtumi ilmnemisele. Assamblee määratleb sise-eeskirjades olukorrad, mille puhul arvestatakse, et osalisriik ei ole oma kohustusi täitnud.

3. Kui hüvitise taotlus on vastavalt lõikele 2 ajutiselt tagasi lükatud, siis lükatakse see seoses kõnealuse vahejuhtumiga lõplikult tagasi, kui kohustust teavitada lisafondi direktorit vastavalt artikli 13 lõikele 1 ja käesoleva artikli lõikele 1 ei ole täidetud ühe aasta jooksul pärast seda, kui lisafondi direktor on teatanud osalisriigile, et aruanne on esitamata.

4. Kõigi lisafondi tasumisele kuuluvate sissemaksete ja hüvitise suhtes, mis kuulub maksmisele võlgnikule või võlgniku esindajale, tehakse tasaarvestus.

ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE

Artikkel 16

1. Lisafondil on assamblee ning direktori juhitav sekretariaat.

2. 1992. aasta fondi konventsiooni artiklite 17 kuni 20 ja 28 kuni 33 sätteid kohaldatakse lisafondi assambleele, sekretariaadile ja direktorile.

3. 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 34 sätteid kohaldatakse lisafondile.

Artikkel 17

1. 1992. aasta fondi sekretariaat, mida juhib 1992. aasta fondi direktor, võib tegutseda ka lisafondi sekretariaadi ja direktorina.

2. Kui lõike 1 kohaselt täidavad 1992. aasta fondi sekretariaat ja direktor ühtlasi ka lisafondi sekretariaadi ja direktori ülesandeid, siis 1992. aasta fondi ja lisafondi huvide lahknevuse korral esindab lisafondi assamblee eesistuja.

3. Lisafondi direktorit ja tema poolt ametisse nimetatud isikkoosseisu ja eksperte, kes täidavad oma tööülesandeid käesoleva protokolli ja 1992. aasta fondi konventsiooni alusel, ei peeta rikkuvaks 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 30 sätteid, mida kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 16 lõike 2 alusel, kuivõrd nad täidavad oma tööülesandeid käesoleva artikli kohaselt.

4. Assamblee püüab mitte vastu võtta otsuseid, mis on kokkusobimatud 1992. aasta fondi assamblee poolt vastu võetud otsustega. Kui tekivad eriarvamused seoses ühiste haldusküsimustega, püüab assamblee jõuda konsensuseni 1992. aasta fondi assambleega vastastikuse koostöö vaimus ja pidades silmas mõlema organisatsiooni ühiseid eesmärke.

5. Lisafond katab kõik 1992. aasta fondi kulud ja väljaminekud, mis tulenevad 1992. aasta fondi poolt lisafondi nimel läbi viidud haldusteenustest.

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 18

1. Vastavalt lõikele 4 ei ületa ühe kalendriaasta jooksul ühes osalisriigis vastu võetud maksustatava naftaga seoses tasumisele kuuluvate iga-aastaste sissemaksete kogusumma käesoleva protokolli kohaselt 20 % iga-aastaste sissemaksete kogusummast selle kalendriaasta kohta.

2. Kui artikli 11 lõigete 2 ja 3 sätete rakendamise tulemusena ületab antud kalendriaasta jooksul ühes osalisriigis sissemaksjate poolt tasumisele kuuluvate sissemaksete kogusumma 20 % iga-aastaste sissemaksete kogusummast, siis vähendatakse kõigi selle riigi sissemaksjate sissemakseid proportsionaalselt, nii et nende sissemaksete kogusumma on võrdne 20 % lisafondi makstavate iga-aastaste sissemaksete kogusummast selle aasta kohta.

3. Kui sissemakseid, mida peavad maksma isikud antud osalisriigis, vähendatakse vastavalt lõikele 2, siis suurendatakse proportsionaalselt sissemakseid, mida peavad maksma isikud kõikides teistes osalisriikides, et tagada, et sissemaksete kogusumma, mida peavad maksma kõik isikud, kes on kohustatud tegema sissemakseid lisafondi kõnealuse kalendriaasta kohta, on vastavuses assamblee poolt kindlaks määratud sissemaksete kogusummaga.

4. Lõigetes 1 ja 3 toodud sätted toimivad seni, kui ühe kalendriaasta jooksul kõikides osalisriikides vastu võetud maksustatava nafta koguhulk, kaasa arvatud artikli 14 lõikes 1 osutatud kogused, ulatub 1000 miljoni tonnini või 10 aastase ajavahemiku möödumiseni selle protokolli jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb jõuab varem kätte.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks Londonis 31. juulist 2003 kuni 30. juulini 2004.

2. Riigid võivad väljendada oma nõusolekut olla seotud käesoleva protokolliga:

a) kirjutades alla ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita; või

b) kirjutades alla ning seejärel protokolli ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades; või

c) ühinedes sellega.

3. Ainult 1992. aasta fondi konventsiooni osalisriigid võivad saada käesoleva protokolli osalisriigiks.

4. Ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise jõustamiseks antakse vastav ametlik dokument hoiule peasekretärile.

Artikkel 20

Teave maksustatava nafta kohta

Enne selle protokolli jõustumist riigis teatab kõnealune riik käesolevale protokollile artikli 19 lõike 2 punkti a alusel alla kirjutades või käesoleva protokolli artikli 19 lõikes 4 viidatud dokumenti hoiule andes ja seejärel igal aastal kuupäeval, mille määrab peasekretär, peasekretärile kõikide isikute nime ja aadressi, kes selle riigi suhtes on kohustatud tegema sissemakseid lisafondi vastavalt artiklile 10, ning ka andmed nende isikute poolt vastava riigi territooriumil eelneva kalendriaasta vältel vastu võetud asjakohaste maksustatava nafta koguste kohta.

Artikkel 21

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil järgnevad nõuded on täidetud:

a) vähemalt kaheksa riiki on protokollile alla kirjutanud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita või on andnud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjad hoiule peasekretärile; ning

b) peasekretär on saanud teavet 1992. aasta fondi direktorilt, et need isikud, kes on kohustatud vastavalt artiklile 10 tegema sissemakseid, on eelneva kalendriaasta jooksul vastu võtnud vähemalt 450 miljoni tonni ulatuses maksustatavat naftat, kaasa arvatud artikli 14 lõikes 1 osutatud kogused.

2. Igas riigis, kes kirjutab käesolevale protokollile alla ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita või kes selle protokolli ratifitseerib, vastu võtab, kinnitab või ühineb sellega, kui lõikes 1 toodud tingimused jõustumiseks on täidetud, jõustub protokoll kolme kuu jooksul pärast seda kuupäeva, kui see riik on andnud hoiule kohase dokumendi.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2, ei jõustu see protokoll ühegi riigi suhtes enne, kui selles riigis jõustub 1992. aasta fondi konventsioon.

Artikkel 22

Assamblee esimene istungjärk

Assamblee esimese istungjärgu kutsub kokku peasekretär. Istungjärk toimub niipea kui võimalik pärast käesoleva protokolli jõustumist ning igal juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast protokolli jõustumist.

Artikkel 23

Läbivaatamine ja muutmine

1. Organisatsioon võib protokolli läbivaatamiseks või muutmiseks kokku kutsuda konverentsi.

2. Organisatsioon kutsub kokku osalisriikide konverentsi selle protokolli läbivaatamise ja muutmise eesmärgil, kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik kõikidest osalisriikidest.

Artikkel 24

Hüvitise piirmäärade muutmine

1. Vähemalt ühe neljandiku osalisriikide taotlusel edastab peasekretär iga ettepaneku muuta artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud hüvitise suuruse piirmäärasid kõikidele organisatsiooni liikmetele ja osalisriikidele.

2. Kõik eespool nimetatud korras tehtud ja edastatud muudatusettepanekud esitatakse organisatsiooni õiguskomiteele arutamiseks vähemalt kuue kuu möödumisel nende edastamisest.

3. Kõikidel käesoleva protokolli osalisriikidel, olenemata sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte, on õigus võtta osa õiguskomitee muudatuste arutamise ja vastuvõtmisega seotud menetlustest.

4. Muudatused võetakse vastu artikli 3 alusel laiendatud õiguskomitees kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, tingimusel et hääletuse ajal on kohal vähemalt pooled osalisriigid.

5. Piirmäärade muutmise ettepanekut arutades võtab õiguskomitee arvesse vahejuhtumitest saadud kogemusi ning eelkõige nendest tulenenud kahju ulatust ja raha väärtuse muutumist.

6. a) Ühtki selle artikli alusel tehtavat muudatust piirmäärades ei või arvesse võtta enne käesoleva protokolli jõustumist ega enne vähemalt kolme aasta möödumist selle artikli alusel tehtud eelmise muudatuse jõustumisest.

b) Piirmäärasid ei või suurendada rohkem kui summani, mille moodustab käesolevas protokollis sätestatud piirmäär, mida on suurendatud 6 % võrra aastas, arvutatuna summast koos eelmise aasta suurendusega alates kuupäevast, mil käesolev protokoll allakirjutamiseks avatakse kuni kuupäevani, mil õiguskomitee otsus jõustub.

c) Piirmäärasid ei tohi suurendada rohkem kui summani, mis vastab käesolevas protokollis sätestatud kolmekordsele piirmäärale.

7. Kõik lõike 4 kohaselt vastuvõetud muudatused teeb organisatsioon teatavaks kõikidele osalisriikidele. Muudatus loetakse vastuvõetuks 12 kuu möödumisel teate saatmisest, kui kõnealuse ajavahemiku jooksul ei ole vähemalt üks neljandik riikidest, kes olid muudatuse õiguskomitee poolt vastuvõtmise ajal osalisriigid, organisatsioonile teatanud, et nad ei kiida muudatust heaks, millisel juhul lükatakse muudatus tagasi ning loetakse tühiseks.

8. Lõike 7 kohaselt vastuvõetuks loetud muudatus jõustub 12 kuu möödumisel selle heakskiitmisest.

9. Muudatus on siduv kõikide osalisriikide jaoks, kui nad ei denonsseeri käesolevat protokolli artikli 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt vähemalt kuus kuud enne muudatuse jõustumist. Kõnealune denonsseerimine jõustub muudatuse jõustumisel.

10. Kui muudatus on vastu võetud õiguskomitee poolt, kuid selle heakskiitmise 12kuuline ajavahemik ei ole veel möödunud, on muudatus jõustumise korral siduv kõnealusel ajavahemikul osalisriigi staatuse omandanud riigile. Riigile, kes omandab osalisriigi staatuse pärast kõnealuse ajavahemiku möödumist, on lõike 7 kohaselt vastuvõetud muudatus siduv. Käesolevas lõikes nimetatud juhtudel on muudatus riigi jaoks siduv alates nimetatud muudatuse jõustumisest või käesoleva protokolli jõustumisest kõnealuses riigis, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 25

1992. aasta fondi konventsiooni protokollid

1. Kui 1992. aasta fondi konventsioonis sätestatud piirmäärasid on suurendatud selle protokolliga, siis võib artikli 4 lõike 2 punktis 1 sätestatud piirmäära suurendada sama suuruse võrra artiklis 24 sätestatud menetluse kaudu. Artikli 24 lõike 6 sätteid selliste juhtumite puhul ei kohaldata.

2. Kui on kohaldatud lõikes 1 nimetatud menetlust, siis iga järgnev muudatus artikli 4 lõikes 2 sätestatud piirmääras, mis tehakse artiklis 24 toodud menetluse kohaldamise kaudu, arvutakse artikli 24 lõike 6 punktide b ja c eesmärkide täitmiseks lõike 1 kohaselt suurendatud uue piirmäära alusel.

Artikkel 26

Denonsseerimine

1. Iga osalisriik võib käesoleva protokolli denonsseerida igal ajal pärast kuupäeva, mil see protokoll selles osalisriigis jõustub.

2. Denonsseerimiseks antakse denonsseerimiskiri hoiule peasekretärile.

3. Denonsseerimine jõustub 12 kuu möödumisel või denonsseerimiskirjas nimetatud pikema ajavahemiku möödumisel selle hoiuleandmisest peasekretärile.

4. 1992. aasta fondi konventsiooni denonsseerimist loetakse käesoleva protokolli denonsseerimiseks. Kõnealune denonsseerimine jõustub kuupäeval, mil jõustub 1992. aasta protokolli, millega muudetakse 1971. aasta fondi konventsiooni, denonsseerimine nimetatud protokolli artikli 34 kohaselt.

5. Olenemata käesoleva protokolli denonsseerimisest osalisriigi poolt vastavalt käesolevale artiklile, jätkatakse käesoleva protokolli nende sätete kohaldamist, mis seonduvad kohustustega teha sissemakseid lisafondi seoses artikli 11 lõike 2 punktis b nimetatud vahejuhtumitega, mis toimuvad enne denonsseerimise jõustumist.

Artikkel 27

Assamblee erakorralised istungjärgud

1. Iga osalisriik võib 90 päeva jooksul alates denonsseerimiskirja esitamisest, mille tulemusena võivad tema arvates oluliselt suureneda allesjäävate osalisriikide sissemaksed, nõuda lisafondi direktorilt assamblee erakorralise istungjärgu kokkukutsumist. Lisafondi direktor kutsub assamblee kokku hiljemalt 60 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest.

2. Lisafondi direktor võib assamblee erakorralise istungjärgu omal algatusel kokku kutsuda 60 päeva jooksul alates denonsseerimiskirja esitamisest, kui lisafondi direktor arvab, et sellise denonsseerimise tulemusena võivad oluliselt suureneda allesjäävate osalisriikide sissemaksed.

3. Kui erakorralisele istungjärgule kogunenud assamblee, mis on kokku kutsutud lõike 1 või 2 kohaselt, otsustab, et denonsseerimine toob kaasa allesjäävate osalisriikide sissemaksete olulise suurenemise, võib iga kõnealune riik hiljemalt 120 päeva enne asjassepuutuva denonsseerimise jõustumist käesoleva protokolli denonsseerida alates samast kuupäevast.

Artikkel 28

Lõpetamine

1. See protokoll lõpetab kehtivuse kuupäeval, mil osalisriikide arv langeb alla seitsme või kui allesjäänud osalisriikides vastu võetud maksustatava nafta üldkogus, kaasa arvatud artikli 14 lõikes 1 osutatud kogused, jääb alla 350000000 tonni, olenevalt sellest, kumb toimub varem.

2. Riigid, kes on käesoleva protokolliga ühinenud enne selle kehtivuse lõppu, võimaldavad lisafondil täita oma artiklis 29 kirjeldatud ülesandeid ning kõnealuses osas jääb protokoll nende suhtes siduvaks.

Artikkel 29

Lisafondi likvideerimine

1. Käesoleva protokolli kehtivuse lõppedes:

a) lisafond täidab oma kohustused seoses kõikide vahejuhtumitega, mis toimusid enne protokolli kehtivuse lõppu;

b) on lisafondil õigus teostada oma õigusi seoses sissemaksetega, kuivõrd kõnealused sissemaksed on vajalikud lõike 1 punktis a toodud kohustuste täitmiseks, kaasa arvatud sel eesmärgil vajalike lisafondi halduskulude katmine.

2. Assamblee võtab kõik asjakohased meetmed lisafondi likvideerimise lõpuleviimiseks, sealhulgas järelejäänud vara võrdeliseks jaotamiseks isikute vahel, kes on lisafondi sissemakseid teinud.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel säilitab lisafond juriidilise isiku seisundi.

Artikkel 30

Hoiulevõtja

1. Käesolev protokoll ning kõik artikli 24 alusel vastuvõetud muudatused antakse hoiule peasekretärile.

2. Peasekretär:

a) teatab kõikidele sellele protokollile allakirjutanud või sellega ühinenud riikidele:

i) igast uuest allakirjutamisest või kirja hoiuleandmisest ja selle toimumise kuupäeva;

ii) käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva;

iii) kõikidest artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud ettepanekutest muuta hüvitiste piirmäärasid;

iv) kõikidest artikli 24 lõike 4 kohaselt vastu võetud muudatustest;

v) kõikidest artikli 24 lõike 7 alusel vastuvõetuks loetud muudatustest ning kuupäeva, mil kõnealused muudatused selle artikli lõigete 8 ja 9 kohaselt jõustuvad;

vi) iga käesoleva protokolli denonsseerimiskirja hoiuleandmisest, selle hoiuleandmise kuupäeva ja selle jõustumise kuupäeva;

vii) kõikidest käesoleva protokolli artiklitele vastavatest teavitustest;

b) edastab selle protokolli tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud riikidele ja kõikidele riikidele, kes on käesoleva protokolliga ühinenud.

3. Niipea kui käesolev protokoll jõustub, edastab peasekretär selle teksti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

Artikkel 31

Keeled

Käesolev protokoll on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

KOOSTATUD LONDONIS kahe tuhande kolmanda aasta maikuu kuueteistkümnendal päeval.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

--------------------------------------------------