Euroopa Liidu Teataja L 181 , 19/07/2003 Lk 0034 - 0042
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline vastastikuse õigusabi osutamise leping SISUKORD Preambul Artikkel 1 Artikkel 2 Artikkel 3 Artikkel 4 Artikkel 5 Artikkel 6 Artikkel 7 Artikkel 8 Artikkel 9 Artikkel 10 Artikkel 11 Artikkel 12 Artikkel 13 Artikkel 14 Artikkel 15 Artikkel 16 Artikkel 17 Artikkel 18 Selgitav märkus EUROOPA LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID, SOOVIDES veelgi hõlbustada Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahelist koostööd, SOOVIDES kuritegevusega tõhusamalt võidelda, et kaitsta oma demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi, VÕTTES ARVESSE üksikisikute õigusi ja õigusriigi põhimõtet, PIDADES MEELES oma õigussüsteemides sisalduvaid tagatisi, mille kohaselt on süüdistataval õigus õiglasele kohtumõistmisele, sealhulgas õigus vastavalt seadusele moodustatud erapooletu kohtu tehtavale otsusele, SOOVIDES sõlmida kriminaalasjades osutatavat vastastikust õigusabi käsitleva lepingu, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 Objekt ja eesmärk Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas käesoleva lepinguga tugevdama koostööd ja arendama vastastikust õigusabi. Artikkel 2 Määratlused 1. Lepinguosalised – Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. 2. Liikmesriik – Euroopa Liidu liikmesriik. Artikkel 3 Käesoleva lepingu reguleerimisala seoses liikmesriikidega sõlmitud kahepoolsete vastastikuse õigusabi osutamise lepingutega ja nende lepingute puudumisel 1. Euroopa Liit vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Ameerika Ühendriigid tagavad, et käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse seoses liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud ja käesoleva lepingu jõustumise ajal kehtivate vastastikuse õigusabi osutamise lepingutega järgmistel tingimustel: a) artiklit 4 kohaldatakse finantskontode ja -tehingute identifitseerimise võimaldamiseks, kui see ületab volitusi, mis on juba kahepoolse lepinguga ette nähtud; b) artiklit 5 kohaldatakse ühiste uurimisrühmade moodustamise ja tegevuse lubamiseks, kui see ületab volitusi, mis on juba kahepoolse lepinguga ette nähtud; c) artiklit 6 kohaldatakse selleks, et lubada taotluse saanud riigis asuva isiku ütluste võtmist, kasutades taotluse esitanud ja taotluse saanud riikide vahel videoedastustehnoloogiat, kui see ületab volitusi, mis on juba kahepoolse lepinguga ette nähtud; d) artiklit 7 kohaldatakse kiirete sidevahendite kasutamise võimaldamiseks, kui see ületab volitusi, mis on juba kahepoolse lepinguga ette nähtud; e) artiklit 8 kohaldatakse selleks, et lubada vastastikuse õigusabi osutamist asjaomastele haldusasutustele, kui see ületab volitusi, mis on juba kahepoolse lepinguga ette nähtud; f) kui artikli 9 lõigetes 4 ja 5 ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse artiklit 9 selliste kahepoolse lepingu sätete asemel või puudumisel, mis reguleerivad taotluse esitanud riigi esitatud teabe või tõendusmaterjali kasutamise piiramist ning õigusabi osutamisele tingimuste seadmist või õigusabi osutamisest keeldumist andmekaitsega seotud põhjustel; g) artiklit 10 kohaldatakse selliste kahepoolse lepingu sätete puudumisel, mis puudutavad asjaolusid, mille alusel võib taotluse esitanud riik taotleda oma taotluse konfidentsiaalsust. 2. a) Euroopa Liit tagab Euroopa Liidu lepingu alusel, et iga liikmesriik tunnustab selle liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahelises kirjalikus dokumendis Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kehtiva kahepoolse vastastikuse õigusabi osutamise lepingu kohaldamist käesolevas artiklis sätestatud viisil. b) Euroopa Liit tagab Euroopa Liidu lepingu alusel, et pärast käesoleva otsuse jõustumist Euroopa Liiduga ühinevad liikmesriigid, kellel on Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kahepoolsed vastastikuse õigusabi osutamise lepingud, võtavad punktis a nimetatud meetmed. c) Lepinguosalised püüavad punktis b kirjeldatud protsessi lõpule viia enne uue liikmesriigi kavandatavat ühinemist või niipea kui võimalik pärast seda. Euroopa Liit teatab Ameerika Ühendriikidele uute liikmesriikide ühinemiskuupäeva. 3. a) Euroopa Liit Euroopa Liidu lepingu alusel ja Ameerika Ühendriigid tagavad, et käesoleva lepingu sätteid kohaldatakse ka juhul, kui liikmesriigi ja Ameerika Ühendriigi vahel puudub kehtiv kahepoolne vastastikuse õigusabi osutamise leping. b) Euroopa Liit tagab Euroopa Liidu lepingu alusel, et kõnealune liikmesriik tunnustab selle liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahelises kirjalikus dokumendis käesoleva lepingu sätete kohaldamist. c) Euroopa Liit tagab Euroopa Liidu lepingu alusel, et pärast käesoleva otsuse jõustumist Euroopa Liiduga ühinevad liikmesriigid, kes ei ole Ameerika Ühendriikidega sõlminud kahepoolseid vastastikuse õigusabi osutamise lepinguid, võtavad punktis b nimetatud meetmed. 4. Kui lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis c kirjeldatud protsess ei ole ühinemiskuupäevaks lõpule viidud, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid kõnealuse uue liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide suhete suhtes alates kuupäevast, kui nad teatavad üksteisele ja Euroopa Liidule asjaomaste siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. 5. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev leping on ette nähtud üksnes asjaomaste riikide vaheliseks vastastikuse õigusabi osutamiseks. Käesoleva lepingu sätted ei anna ühelegi üksikisikule õigust hankida, varjata või kõrvale jätta tõendeid, takistada taotluste rahuldamist ega laiendada või piirata muid siseriiklikust õigusest tulenevaid õigusi. Artikkel 4 Pangainfo identifitseerimine 1. a) Taotluse esitanud riigi taotlusel teeb taotluse saanud riik kooskõlas käesoleva artikli tingimustega kohe kindlaks, kas tema territooriumil asuvate pankade käsutuses on teavet selle kohta, kas teataval kuriteos kahtlustataval või süüdistataval füüsilisel või juriidilisel isikul on pangakonto või pangakontod. Taotluse saanud riik edastab uurimistulemused kohe taotluse esitanud riigile. b) Punktis a kirjeldatud meetmeid võib võtta ka selleks, et identifitseerida: i) kuriteos süüdimõistetud või muul viisil kuriteoga seotud füüsilisi või juriidilisi isikuid käsitlevat teavet; ii) muude finantseerimisasutuste kui panga käsutuses olevat teavet; või iii) finantstehinguid, mis ei ole kontodega seotud. 2. Lõikes 1 kirjeldatud teabe taotlus sisaldab: a) kõnealuste kontode või tehingute asukoha kindlaksmääramise seisukohast olulisi füüsilise või juriidilise isiku andmeid; ja b) piisavat teavet, mille alusel taotluse saanud riigi pädev asutus võib: i) kahtlustada, et asjaomane füüsiline või juriidiline isik on seotud kuriteoga ja taotluse saanud riigi territooriumil asuvatel pankadel või muudel finantseerimisasutustel on nõutav teave; ja ii) järeldada, et nõutav teave on seotud kõnealuse eeluurimise või menetlusega; c) võimaluste piires teavet selle kohta, milline pank või muu finantseerimisasutus võib asjaga seotud olla, ja muud teavet, mille olemasolu võib aidata uurimise ulatust kitsendada. 3. Käesolevale artiklile vastavad abitaotlused edastatakse järgmiste asutuste vahel: a) artikli 15 lõike 2 kohaselt määratud keskasutused, kes vastutavad liikmesriikides vastastikuse õigusabi eest, või liikmesriikide siseriiklikud asutused, kes vastutavad kuritegude uurimise või nende eest vastutuselevõtmise eest; ja b) artikli 15 lõike 2 kohaselt määratud Ameerika Ühendriikide siseriiklikud asutused, kes vastutavad kuritegude uurimise või nende eest vastutuselevõtmise eest. Lepinguosalised võivad pärast käesoleva lepingu jõustumist diplomaatiliste nootide vahetamise teel kokku leppida, et nad muudavad kanaleid, mille kaudu käesolevale artiklile vastavaid taotlusi esitatakse. 4. a) Kui punktist b ei tulene teisiti, võib riik artikli 15 kohaselt piirata oma kohustust osutada käesolevale artiklile vastavat abi: i) kuritegudega, mis on karistatavad nii taotluse saanud kui ka taotluse esitanud riigi õiguse alusel; ii) kuritegudega, mis on karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on taotluse esitanud riigis vähemalt neli aastat ja taotluse saanud riigis vähemalt kaks aastat; või iii) kindlaksmääratud raskete kuritegudega, mis on karistatavad nii taotluse saanud kui ka taotluse esitanud riigi õiguse alusel. b) Riik, kes piirab oma kohustust vastavalt punkti a alapunktile ii või iii, peab võimaldama vähemalt identifitseerida kontosid, mis on seotud terroristliku tegevuse ja mitmesugusel kuritegelikul teel saadud tulu rahapesuga, mis on karistatav nii taotluse esitanud kui ka taotluse saanud riigi õiguse alusel. 5. Käesoleva artikli kohaselt ei või abi osutamisest keelduda, põhjendades seda pangasaladuse hoidmisega. 6. Taotluse saanud riik vastab käesoleva artikli kohaselt identifitseeritud kontosid või tehinguid käsitlevate andmete esitamise taotlusele kooskõlas asjaomaste riikide vahel kehtivale vastastikuse õigusabi osutamise lepingule või selle puudumisel kooskõlas siseriikliku õiguse nõuetega. 7. Lepinguosalised võtavad meetmeid selle vältimiseks, et käesoleva artikli kohaldamine ei tekitaks taotluse saanud riikidele liigselt kohustusi. Kui taotluse saanud riigil, sealhulgas pangal või käesolevas artiklis ettenähtud sidekanalite kasutamise tõttu, tekivad sellest hoolimata liigsed kohustused, konsulteerivad lepinguosalised omavahel viivitamata, et hõlbustada käesoleva artikli kohaldamist, sealhulgas võtta meetmeid, mida võib vaja minna tekkinud ja edaspidiste kohustuste vähendamiseks. Artikkel 5 Ühised uurimisrühmad 1. Lepinguosalised võtavad juhul, kui nad ei ole seda juba teinud, meetmed, mida võib vaja minna ühiste uurimisrühmade moodustamise ja toimimise võimaldamiseks iga liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide territooriumil, eesmärgiga hõlbustada üht või mitut liikmesriiki ja Ameerika Ühendriike hõlmavat uurimist või kohtu alla andmist, kui asjaomane liikmesriik ja Ameerika Ühendriigid seda asjakohaseks peavad. 2. Rühma tegutsemispõhimõtetes, nagu koosseis, tegutsemisaeg, asukoht, korraldus, ülesanded, eesmärk ja rühmaliikmete osalemistingimused mõne teise riigi territooriumil toimuvas uurimises, lepivad kokku asjaomaste riikide määratud pädevad asutused, kes vastutavad kuritegude uurimise või nende eest vastutuselevõtmise eest. 3. Asjaomaste riikide määratud pädevad asutused suhtlevad seoses sellise rühma loomise ja toimimisega otse, välja arvatud juhul, kui leitakse, et tegevuse erakorralise keerukuse, ulatuslikkuse või muude seonduvate asjaolude tõttu on vaja mõne aspekti või kõikide aspektide keskset koordineerimist, mis puhul võivad riigid selleks kokku leppida muudes asjakohastes sidekanalites. 4. Kui ühisel uurimisrühmal tuleb mõnes rühma kuuluvas riigis teha uurimistoiminguid, võib selle riigi rühmaliige nõuda oma pädevatelt asutustelt nende toimingute tegemist, ilma et teised riigid peaksid esitama vastastikuse õigusabi osutamise taotluse. Nende toimingute tegemisel tuleb kõnealuses riigi täita samu õiguslikke nõudeid, nagu kohaldatakse siseriiklike uurimistoimingute suhtes. Artikkel 6 Videokonverentsid 1. Lepinguosalised võtavad meetmeid, mida võib vaja minna selleks, et võimaldada iga liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel videoedastustehnoloogia kasutamist selleks, et võtta taotluse saanud riigis asuvalt tunnistajalt või eksperdilt ütlusi menetluses, millega seoses on võimalik kasutada õigusabi, kui selline võimalus seni puudus. Kui neid ei ole käesolevas artiklis eraldi sätestatud, vastavad kõnealust menetlust reguleerivad üksikasjalikud sätted asjaomaste riikide vahel kehtiva vastastikuse õigusabi osutamise lepingu kohaselt ettenähtud või taotluse saanud riigi õiguse sätetele. 2. Kui taotluse esitanud ja taotluse saanud riik ei ole teisiti kokku leppinud, kannab videoühenduse loomise ja toimimisega seonduvad kulud taotluse esitanud riik. Muud õigusabi osutamisest tulenevad kulud (sealhulgas kulud, mis on seotud abiandmises osalevate isikute reisimisega taotluse saanud riigis) kantakse kooskõlas asjaomaste riikide vahel kehiva vastastikuse õigusabi osutamise lepingu sätetele või sellise lepingu puudumisel vastavalt taotluse esitanud ja taotluse saanud riigi kokkuleppele. 3. Taotluse esitanud ja taotluse saanud riik võivad omavahel konsulteerida, et hõlbustada taotluse rahuldamisega kaasneda võivate õiguslike, tehniliste või logistiliste küsimuste lahendamist. 4. Ilma et see piiraks taotluse esitanud riigi õigusest tulenevat pädevust, on videokonverentsil sihilik valeandmete esitamine või tunnistaja või eksperdi muu eeskirjade eiramine taotluse saanud riigis karistatav samal viisil nagu siis, kui see oleks toimunud siseriikliku menetluse käigus. 5. Käesolev artikkel ei takista taotluse saanud riigil kasutada tunnistuste hankimiseks muid kehtivale lepingule või õigusele vastavaid võimalusi. 6. Käesolev artikkel ei takista liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vaheliste kahepoolsete vastastikuse õigusabi osutamise lepingute nende sätete kohaldamist, mis nõuavad või lubavad videokonverentside kasutamist muudel kui lõikes 1 kirjeldatud eesmärkidel, sealhulgas isikute või objektide identifitseerimiseks või uurimisega seoses ütluste võtmiseks. Kui see ei ole juba kehtiva lepingu või õigusega ette nähtud, võib riik anda loa videokonverentside kasutamiseks kõnealustel juhtudel. Artikkel 7 Taotluste kiirendatud edastamine Vastastikuse õigusabi osutamise taotlusi ja nendega seotud teatisi võib esitada kiirete sidevahendite kaudu, sealhulgas faksi või elektronposti teel, millele järgneb taotluse saanud riigi taotluse korral ametlik kinnitus. Taotluse saanud riik võib taotlusele vastata mis tahes kiirete sidevahendite kaudu. Artikkel 8 Vastastikuse õigusabi osutamine haldusasutustele 1. Vastastikust õigusabi antakse ka siseriiklikule haldusasutusele, kes uurib tegu selle kohtu alla andmiseks või asja edasi suunamiseks eeluurimise või kohtu alla andmise eest vastutavatele asutustele ning kellel on konkreetne haldusalane või reguleerimisalane pädevus sellist uurimist läbi viia. Sellistel asjaoludel võib vastastikust õigusabi osutada ka muudele haldusasutustele. Abi ei saa osutada küsimustes, mille puhul haldusasutus eeldab, et sõltuvalt asjaoludest kohtu alla andmist või edasi suunamist ei toimu. 2. a) Käesolevale artiklile vastavad abitaotlused edastatakse asjaomaste riikide vahel kehtiva kahepoolse vastastikuse õigusabi osutamise lepingu kohaselt määratud keskasutuste või keskasutuste poolt kokkulepitavate muude asutuste vahel. b) Lepingu puudumisel edastatakse taotlused Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi ja asjaomase liikmesriigi justiitsministeeriumi või artikli 15 lõikele 1 vastava asjaomase ministeeriumi vahel, kes vastutab vastastikuse õigusabi osutamise taotluste edastamise eest, või Ühendriikide justiitsministeeriumi ja liikmesriigi ministeeriumi kokkulepitavate asutuste vahel. 3. Lepinguosalised võtavad meetmeid selle tagamiseks, et käesoleva artikli kohaldamine ei tekitaks taotluse saanud riikidele liigselt kohustusi. Kui taotluse saanud riigil tekib sellest hoolimata liigselt kohustusi, konsulteerivad lepinguosalised omavahel viivitamata, et hõlbustada käesoleva artikli kohaldamist, sealhulgas võtta meetmeid, mida võib vaja minna tekkinud ja edaspidiste kohustuste vähendamiseks. Artikkel 9 Kasutuspiirangud isikuandmete ja muude andmete kaitsmiseks 1. Taotluse esitanud riik võib kasutada taotluse saanud riigilt saadud tõendeid või teavet: a) eeluurimise ja menetluse käigus; b) avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks; c) muude kui kriminaal- või haldusmenetluse toimingute käigus, mis on uurimise või menetlusega otseselt seotud ja: i) mis on sätestatud punktis a; või ii) mille puhul on osutatud vastastikust õigusabi vastavalt artiklile 8; d) mis tahes muul otstarbel, kui teave või tõendid on avalikustatud seoses menetlustoimingutega, mille jaoks need esitati, või kõikidel punktides a, b ja c kirjeldatud juhtudel; ja e) muul otstarbel, kuid üksnes taotluse saanud riigi eelneval nõusolekul. 2. a) Käesolev artikkel ei takista taotluse saanud riigil kehtestada konkreetsel juhul lisatingimusi, kui teatavat õigusabi taotlust ei saaks ilma selliste tingimusteta rahuldada. Kui kooskõlas käesoleva punktiga on kehtestatud lisatingimused, võib taotluse saanud riik nõuda, et taotluse esitanud riik annaks talle teavet, kuidas tõendeid või teavet on kasutatud. b) Taotluse saanud riik ei või seada punktile a vastava tõendite või teabe esitamise tingimuseks taotluse esitanud riigi isikuandmete töötlemist käsitlevate õiguslike nõuetega seotud üldpiiranguid. 3. Kui taotluse saanud riik saab pärast andmete esitamist taotluse esitanud riigile teada asjaoludest, mille tõttu ta võib soovida seada konkreetsel juhul lisatingimusi, võib taotluse saanud riik konsulteerida taotluse esitanud riigiga, et teha kindlaks, mil määral on võimalik tõendeid ja teavet kaitsta. 4. Taotluse saanud riik võib kohaldada kehtiva kahepoolse vastastikuse õigusabi osutamise lepingu kasutuspiiranguid käsitlevaid sätteid käesoleva artikli asemel, kui see seab teabe ja tõendite kasutamisele vähem piiranguid, kui on ette nähtud käesolevas artiklis. 5. Kui liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval kehtiv kahepoolne vastastikuse õigusabi osutamise leping lubab piirata kohustust osutada õigusabi seoses teatavate maksukuritegudega, võib asjaomane liikmesriik Ameerika Ühendriikidega artikli 3 lõikes 2 kirjeldatud kirjalikke dokumente vahetades märkida, et selliste kuritegude osas jätkab ta kõnealuse lepingu kasutuspiiranguid käsitlevate sätete kohaldamist. Artikkel 10 Taotluse esitanud riigi konfidentsiaalsustaotlus Taotluse saanud riik teeb kõik endast oleneva, et tagada taotluse ja selle sisu konfidentsiaalsus, kui taotluse esitanud riik seda soovib. Kui taotlust ei saa rahuldada ilma nõutava konfidentsiaalsuse rikkumiseta, teatab taotluse saanud riigi keskasutus sellest taotluse esitanud riigile, kes otsustab seejärel, kas taotlus tuleks sellele vaatamata rahuldada. Artikkel 11 Konsultatsioonid Lepinguosalised konsulteerivad vajaduse korral omavahel, et võimaldada käesolevat lepingut võimalikult tulemuslikult rakendada, muu hulgas hõlbustada kõikide käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lahendamist. Artikkel 12 Ajutine kohaldamine 1. Käesolevat lepingut kohaldatakse nii enne kui ka pärast selle jõustumist toimepandud kuritegude suhtes. 2. Käesolevat lepingut kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud vastastikuse õigusabi taotluste suhtes. Sellest hoolimata kohaldatakse artikleid 6 ja 7 ka taotluste suhtes, mille menetlemine ei ole taotluse saanud riigis käesoleva lepingu jõustumise ajal veel lõppenud. Artikkel 13 Erandite puudumine Kui artikli 4 lõikest 5 ja artikli 9 lõike 2 punktist b ei tulene teisiti, ei takista käesolev leping taotluse saanud riigil toetuda kahepoolsele vastastikuse õigusabi osutamise lepingule vastavatele õigusabi osutamisest keeldumise põhjustele või sellise lepingu puudumisel kõnealuses riigis kohaldatavatele õiguspõhimõtetele, sealhulgas juhul, kui taotluse rahuldamine kahjustaks tema suveräänsust, julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve. Artikkel 14 Liikmesriikidega edaspidi sõlmitavad kahepoolsed vastastikuse õigusabi osutamise lepingud Käesolev leping ei takista liikmesriikidel ja Ameerika Ühendriikidel sõlmida pärast käesoleva lepingu jõustumist sellega kooskõlas olevaid kahepoolseid lepinguid. Artikkel 15 Määramine ja teatamine 1. Kui artikli 8 lõike 2 punkti b kohaselt määratud ministeerium on muu kui justiitsministeerium, teatab Euroopa Liit Ameerika Ühendriikidele sellisest määramisest enne artikli 3 lõikes 3 kirjeldatud kirjalike dokumentide vahetamist liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel. 2. Pärast omavahelisi konsultatsioone selle kohta, millised kuritegude uurimise ja nendega seoses vastutusele võtmise eest vastutavad siseriiklikud asutused artikli 4 lõike 3 kohaselt määrata, teavitavad lepinguosalised üksteist sel viisil määratud siseriiklikest asutustest enne artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kirjalike dokumentide vahetamist liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel. Liikmesriikide puhul, kes ei ole Ameerika Ühendriikidega vastastikuse õigusabi osutamise lepingut sõlminud, teatab Euroopa Liit Ameerika Ühendriikidele artikli 4 lõikele 3 vastavate keskasutuste andmed enne kõnealust vahetust. 3. Lepinguosalised teavitavad üksteist kõikidest artikli 4 lõikele 4 vastavatest piirangutest enne artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kirjalike dokumentide vahetamist liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel. Artikkel 16 Territoriaalne kohaldatavus 1. Käesolevat lepingut kohaldatakse: a) Ameerika Ühendriikide suhtes; b) Euroopa Liidu osas: - liikmesriikide suhtes, - territooriumide suhtes, mille välissuhete eest liikmesriik vastutab, või riikide suhtes, mis ei ole liikmesriigid, kuid mille ees liikmesriigil on muid välissuhetega seotud kohustusi, kui selles on lepinguosaliste vahel diplomaatiliste nootide vahetamise teel kokku lepitud ja asjaomane liikmesriik on kokkuleppe nõuetekohaselt kinnitanud. 2. Kumbki lepinguosaline võib lõpetada käesoleva lepingu kohaldamise selliste territooriumide või riikide suhtes, kellele käesoleva lepingu reguleerimisala lõike 1 punkti b kohaselt laieneb, teatades sellest teisele lepinguosalisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kuus kuud ette, kui asjaomane liikmesriik ja Ameerika Ühendriigid on selle nõuetekohaselt kinnitanud. Artikkel 17 Läbivaatamine Lepinguosalised lepivad kokku, et nad vaatavad käesoleva lepingu ühiselt läbi hiljemalt viie aasta jooksul alates selle jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse eelkõige lepingu tegelikku rakendamist, samuti võib arutada selliseid küsimusi nagu käesoleva lepingu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu edasise arengu tagajärjed. Artikkel 18 Jõustumine ja lõpetamine 1. Käesolev leping jõustub esimesel päeval, mis järgneb kolmandale kuule pärast kuupäeva, millel lepinguosalised on vahetanud dokumendid, milles teatatakse lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Samuti teatatakse nendes dokumentides artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetmete lõpuleviimisest. 2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele; leping lõpetatakse kuue kuu pärast alates kõnealusest teatamisest. Selle tõenduseks on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud. Koostatud Washington DC-s kahekümne viiendal juunil kahe tuhande kolmandal aastal kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Por la Unión EuropeaFor Den Europæiske UnionFür die Europäische UnionΓια την Ευρωπαϊκή ΈνωσηFor the European UnionPour l'Union européennePer l'Unione europeaVoor de Europese UniePela União EuropeiaEuroopan unionin puolestaPå Europeiska unionens vägnar +++++ TIFF +++++ Por los Estados Unidos de AméricaFor Amerikas Forenede StaterFür die Vereinigten Staaten von AmerikaΓια τις Ηνωμένες Πολιτείες της ΑμερικήςFor the United States of AmericaPour les États-Unis d'AmériquePer gli Stati Uniti d'AmericaVoor de Verenigde Staten van AmerikaPelos Estados Unidos da AméricaAmerikan yhdysvaltojen puolestaPå Amerikas förenta staters vägnar +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- Selgitav märkus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse õigusabi osutamise lepingu kohta Käesolev märkus kajastab Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse õigusabi osutamise lepingu (edaspidi "leping") teatavate sätete kohaldamise tõlgendamist, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud. Artikkel 8 Artikli 8 lõikele 1 vastava haldusasutustele osutatava vastastikuse õigusabi osas kehtestatakse artikli 8 lõike 1 esimese lausega kohustus osutada vastastikust õigusabi taotluse esitanud Ameerika Ühendriikide osariikide haldusasutustele ja taotluse esitanud liikmesriikide siseriiklikele haldusasutustele. Kõnealuse lõike teise lause kohaselt võib vastastikust õigusabi osutada ka muudele kui osariigi või kohalikele haldusasutustele. Seda sätet võib siiski kohaldada taotluse saanud riigi äranägemisel. Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 8 lõike 1 esimese lause kohaselt võib vastastikust õigusabi osutada taotluse esitanud haldusasutusele, kes viib taotluse tegemise ajal allpool kirjeldatud seadusjärgsete volituste alusel läbi uurimist või menetlust, mille eesmärk on kohtu alla andmine või uuritava teo edasi suunamine kohtu alla andmise eest vastutavatele asutustele. Asjaolu, et taotluse esitamise ajal kavandatakse asja edasi suunamist kohtu alla andmiseks, ei takista kõnealusel asutusel kohaldada muid karistusi kui kriminaalkaristus. Seega võib artikli 8 lõike 1 kohaselt saadud vastastikune õigusabi viia taotluse esitanud haldusasutuse järeldusele, et kriminaalmenetluse algatamine või vastutusele võtmiseks edasi suunamine ei ole asjakohane. Need võimalikud tagajärjed ei mõjuta lepinguosaliste kohustust osutada käesolevale artiklile vastavat abi. Taotluse esitanud haldusasutus ei või siiski kasutada artikli 8 lõiget 1 selleks, et taotleda abi juhul, kui kohtu alla andmist või asja edasi suunamist ei kavandata, või küsimustes, mille puhul taotluse esitanud riigi õiguse kohaselt ei või uuritava teo suhtes kriminaalkaristust kohaldada või asja edasi suunata. Euroopa Liit meenutab, et lepingu objekt kuulub selles osas Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud kriminaalasjades tehtavat politseikoostööd ja õigusalast koostööd käsitlevate sätete alla ja käesoleva leping on sõlmitud kõnealuste sätete reguleerimisala raames. Artikkel 9 Artikli 9 lõike 2 punkti b eesmärk on tagada, et andmekaitsega seotud põhjustel võib õigusabi osutamisest keelduda üksnes erandjuhul. Selline olukord võib tekkida, kui konkreetse juhtumiga seotud olulisi huve kaaludes (ühelt poolt üldised huvid, sealhulgas õiglane õigusemõistmine, ja teiselt poolt erahuvid) tekitaks taotluse esitanud riigi soovitavate konkreetsete andmete esitamine nii fundamentaalseid probleeme, et need kuuluvad taotluse saanud riigi arvates oluliste huvidega seotud keeldumise põhjuste hulka. Seepärast on välistatud võimalus, et taotluse saanud riik keeldub koostööst andmekaitset käsitlevate põhimõtete laialdase, kategoorilise või süstemaatilise kohaldamise alusel. Seega asjaolu, et taotluse esitanud ja taotluse vastuvõtnud riikidel on erinevad andmete privaatsuse kaitse süsteemid (näiteks taotluse esitanud riigil ei ole andmekaitsega tegelevale asutusele vastavat asutust) või erinevad isikuandmete kaitsmise viisid (näiteks taotluse esitanud riik kasutab õiguskaitseorganite saadud isikuandmete privaatsuse või täpsuse kaitseks muid viise peale andmete hävitamise), ei saa sellisena kehtestada artikli 9 lõike 2 punktile a vastava lisatingimusena. Artikkel 14 Artikliga 14 nähakse ette, et käesolev leping ei takista liikmesriikidel ja Ameerika Ühendriikidel sõlmida pärast käesoleva lepingu jõustumist sellega kooskõlas olevaid kahepoolseid vastastikuse õigusabi osutamise lepinguid. Kui mõni käesolevas lepingus sätestatud meede põhjustab Ameerika Ühendriikidele ja ühele või mitmele liikmesriigile praktilisi raskusi, tuleks need võimaluse korral lahendada esmajärjekorras asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vaheliste konsultatsioonide teel või vajaduse korral käesolevas lepingus sätestatud konsulteerimismenetlust kohaldades. Kui kõnealuseid raskusi ei ole võimalik üksnes konsultatsioonide teel lahendada, oleks käesoleva lepinguga kooskõlas, kui liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vaheliste edaspidiste kahepoolsete lepingutega nähakse ette praktikas teostatav alternatiivne mehhanism, mis täidaks selle konkreetse sätte eesmärgid, millega seoses raskused on tekkinud. --------------------------------------------------