LISA

1979. AASTA PIIRIÜLESE ÕHUSAASTE KAUGLEVI KONVENTSIOONI PROTOKOLL HAPESTUMISE, EUTROFEERUMISE JA TROPOSFÄÄRIOSOONI VÄHENDAMISE KOHTA

LEPINGUOSALISED,

ON OTSUSTANUD rakendada piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni,

OLLES TEADLIKUD, et lämmastikoksiididel, väävlil, lenduvatel orgaanilistel ühenditel ja redutseeritud lämmastikusisaldusega ühenditel on kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale,

OLLES MURES selle pärast, et paljudel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonnas paiknevatel aladel ikka veel ületatakse inimeste tervise ja taimestiku kaitseks kehtestatud hapestumise kriitilisi saastekoormusi, biogeense lämmastiku kriitilisi saastekoormusi ja osooni kriitilisi saastetasemeid,

OLLES SAMUTI MURES, et eraldunud lämmastikoksiidid, väävel ja lenduvad orgaanilised ühendid, aga samuti teisesed saasteained nagu osoon ja ammoniaagi reaktsioonisaadused levivad atmosfääris pikkade vahemaade taha ja nad võivad avaldada kahjulikku piiriülest mõju,

TUNNISTADES, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonnas paiknevate lepinguosaliste aladelt pärinevad heitkogused suurendavad õhu saastatust poolkera ja kogu maailma ulatuses, ning tõdedes saasteainete kontinentidevahelise levimisi potentsiaali ja selle edasise uurimise vajadust,

TUNNISTADES SAMUTI, et Kanada ja Ameerika Ühendriigid peavad kahepoolseid läbirääkimisi lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise üle, püüdes lahendada osooni piiriüleste mõjude probleemi,

TUNNISTADES LISAKS SELLELE, et Kanada kohustub 2000. aasta järgseks perioodiks kavandatud ülekanadalise happevihmadega seotud kava ellu viies jätkama väävli heitkoguste vähendamist aastaks 2010 ja et Ameerika Ühendriigid kohustuvad oma idaosas rakendama lämmastikoksiidide vähendamise programmi ja vähendama heitkoguseid määral, mis on vajalik, et täita siseriiklikke välisõhu kvaliteedi standardeid tahkete osakeste osas,

OLLES OTSUSTANUD kohaldada mitmeid erimõjusid omavat ja üheaegselt mitmele saasteainele suunatud lähenemisviisi, et vältida või minimeerida kriitiliste saastekoormuste ja –tasemete ületamist,

VÕTTES ARVESSE heitkoguseid teatavatest olemasolevatest, praegust õhusaaste taset põhjustavatest tegevustest ja seadeldistest, ning tegevuste ja seadeldiste arengut tulevikus,

MÕISTES, et nende ainete heitkoguste vähendamiseks on olemas tehnilised võtted ja käitlemistavad,

OLLES OTSUSTANUD rakendada ettevaatusel põhinevat lähenemisviisi, millele on osutanud Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõte 15, et nende ainete heitkoguste teket ennetada, vältida või minimeerida,

VEEL KORD KINNITADES, et riikidel on vastavalt ÜRO põhikirjale ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele suveräänne õigus kasutada oma ressursse vastavalt nende endi keskkonna- ja arengupoliitikale ning samuti kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuv tegevus ei tekitaks kahju teiste riikide või väljaspool nende siseriiklikku jurisdiktsiooni olevate piirkondade keskkonnale;

OLLES TEADLIKUD, et õhusaaste vastu võitlemiseks on vaja majanduslikult otstarbekat piirkondlikku lähenemisviisi, mis võtaks arvesse mõjude ja vähendamiskulude erinevusi eri riikides,

MÄRKIDES era- ja valitsusväliste sektorite olulist panust nimetatud ainete mõju ja heitkoguste olemasolevate vähendamisvõtete tundmaõppimisel, samuti nende sektorite rolli atmosfääri eralduvate heitkoguste vähendamisele kaasaaitamisel,

PIDADES MEELES, et väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamiseks võetud meetmed ei tohiks kujutada endast meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit või rahvusvahelise konkurentsi ja kaubanduse varjatud piirangut,

VÕTTES ARVESSE parimaid olemasolevaid teadus- ja tehnikaalaseid teadmisi ja andmeid kõnealuste ainete heitkoguste ja atmosfääris toimuvate protsesside ning nende ainete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, samuti teadmisi heitkoguste vähendamiskulude kohta, ning tunnistades vajadust jätkata teadus- ja tehnikaalast koostööd, et edendada nende küsimuste mõistmist,

MÄRKIDES, et 31. oktoobril 1988 Sofias vastuvõetud protokollis lämmastikoksiidide heitkoguse või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta ja 18. novembril 1991 Genfis vastuvõetud protokollis lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta on juba ette nähtud lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamine ning et mõlema nimetatud protokolli tehnilised lisad juba sisaldavad tehnilisi juhendeid, kuidas neid heitkoguseid vähendada,

MÄRKIDES KA, et 14. juulil 1994 Oslos vastuvõetud protokollis väävli heitkoguste edasise vähendamise kohta on juba ette nähtud väävli heitkoguste vähendamine eesmärgiga väävli kriitilise sadenemise ületamisi vähendades vähendada happe sadenemist, kusjuures nimetatud kriitilised sadenemised on tuletatud happesuse kriitilistest saastekoormustest, lähtudes oksüdeeritud väävliühendite osas summaarsesse happe sadenemisse 1990. aastal,

MÄRKIDES LISAKS SELLELE, et käesolev protokoll on konventsiooni esimene kokkulepe, mis käsitleb konkreetselt redutseeritud lämmastikuühendeid,

PIDADES MEELES; et nende ainete heitkoguste vähendamine võib tuua täiendavat kasu teiste saasteainete vähendamisel, sealhulgas eelkõige piirata piiriüleselt levivaid teiseste tahkete osakestega aerosoole, mis koos õhu kaudu edasikanduvate tahkete osakestega avaldavad mõju inimeste tervisele,

PIDADES MEELES KA vajadust käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks niipalju kui võimalik vältida selliste meetmete võtmist, mis süvendavad muid tervise ja keskkonnaga seotud probleeme,

MÄRKIDES, et lämmastikoksiidide ja ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks võetavate meetmete puhul tuleks arvesse võtta kogu biogeokeemilist lämmastikuringet ja silmas pidada, et need meetmed ei suurendaks reaktsioonivõimelise lämmastiku, sealhulgas lämmastikoksiidi heitkoguseid, mis võivad süvendada muid lämmastikuga seotud probleeme,

MÕISTES, et inimtegevuse tõttu õhku eraldunud metaan ja süsinikmonooksiid aitavad lämmastikoksiidide lenduvate orgaaniliste ühendite juuresolekul kaasa troposfääriosooni tekkimisele, ning

MÕISTES KA kohustusi, mille lepinguosalised on endale võtnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva protokolli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. konventsioon – piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon, mis võeti vastu 13. novembril 1979. aastal Genfis;

2. EMEP – õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogramm;

3. täitevorgan – konventsiooni artikli 10 lõike 1 kohaselt asutatud täitevorgan;

4. komisjon – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon;

5. lepinguosalised – käesoleva protokolli osalised, kui tekstist ei tulene teisiti;

6. EMEPi geograafiline rakendusala – 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi protokolli (õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalise rahastamise kohta, vastu võetud 28. septembril 1984. aastal Genfis) artikli 1 lõikes 4 määratletud ala;

7. heitkogus – aine eraldumine punkt- või hajureostusallikast atmosfääri;

8. lämmastikoksiidid – lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid, väljendatuna lämmastikdioksiidina (NO2);

9. redutseeritud lämmastikusisaldusega ühendid – ammoniaak ja selle reaktsioonisaadused;

10. väävel – kõik väävliühendid, väljendatud vääveldioksiidina (SO2);

11. lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) – kui ei ole täpsustatud teisiti, kõik inimtekkelised orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan, mis võivad päikesevalguse toimel lämmastikoksiididega reageerides tekitada fotokeemilisi oksüdante;

12. kriitiline saastekoormus – kvantitatiivne hinnang kokkupuute kohta ühe või mitme saasteainega, millel allpool seda taset vastavalt praegustele teadmistele puudub allpool seda märkimisväärne kahjulik toime keskkonna tundlikele osadele;

13. kriitiline saastetase – saasteainete kontsentratsioon atmosfääris, millest kõrgem tase võib vastavalt praegustele teadmistele olla otseselt kahjulik vastuvõtjatele, nagu on inimesed, taimed, ökosüsteemid või ained;

14. saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkond (SHRP) – III lisas määratud ala artikli 3 lõikes 9 sätestatud tingimustel;

15. paikne allikas – mis tahes püsiv ehitis, konstruktsioon, rajatis, käitis või seade, mis paiskab välja või võib välja paisata väävlit, lämmastikoksiide, lenduvaid orgaanilisi ühendeid või ammoniaaki otseselt või kaudselt atmosfääri;

16. uus paikne allikas – mis tahes paikne allikas, mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse pärast ühe aasta möödumisel käesoleva protokolli jõustumisest. Pädeva siseriikliku asutuse ülesanne on otsustada, kas muudatus on oluline või mitte, võttes arvesse selliseid tegureid nagu muudatusest tulenev kasu keskkonnale.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on kontrollida ja vähendada väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, mille on põhjustanud inimtegevus ja mis tõenäoliselt mõjuvad kahjulikult inimeste tervisele, looduslikele ökosüsteemidele, materjalidele ja kultuuridele hapestumise, eutrofeerumise või troposfääriosooni tõttu, mis levivad õhutranspordi kasutamisel piiriüleselt, ja tagada niipalju kui võimalik, et pikemas perspektiivis ja järkjärgulise lähenemisviisi kohaselt teaduse edusamme arvesse võttes atmosfääri sadenemised ja kontsentratsioonid ei ületataks:

a) EMEPi geograafilisel rakendusalal asuvate lepinguosaliste ja Kanada osas happesuse kriitilisi saastekoormusi, mida on kirjeldatud I lisas;

b) EMEPi geograafilisel rakendusalal olevate lepinguosaliste osas biogeense lämmastiku kriitilisi saastekoormusi, mida on kirjeldatud I lisas;

c) osooni puhul:

i) EMEPi geograafilisel rakendusalal olevate lepinguosaliste osas osooni kriitilisi saastetasemeid, mis on toodud I lisas;

ii) Kanada osas ülekanadalist normi osooni kohta;

iii) Ameerika Ühendriikide osas osooni käsitlevat riiklikku välisõhu kvaliteedinormi.

Artikkel 3

Põhikohustused

1. Iga lepinguosaline, kelle jaoks on määratud heitkoguse ülemmäär II lisa mis tahes tabelis, vähendab iga-aastaseid heitkoguseid ja hoiab neid vähendatud tasemel kõnealuse ülemmäära ja kõnealuses lisas täpsustatud ajakavade kohaselt. Iga lepinguosaline kontrollib vähemalt saastavate ühendite iga-aastaseid heitkoguseid II lisas toodud kohustuste kohaselt.

2. Iga lepinguosaline kohaldab IV, V ja VI lisas täpsustatud piirväärtusi iga uue paikse allika suhtes, mis kuulub kõnealustes lisades nimetatud paiksete allikate kategooriasse, hiljemalt VII lisas toodud tähtajaks. Alternatiivina võib lepinguosaline kohaldada erinevaid heitkoguse vähendamise strateegiaid, mille abil saavutatakse vastavad heitkoguste üldtasemed kõikide allika kategooriate jaoks.

3. Iga lepinguosaline kohaldab, niivõrd kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ning võttes arvesse kulusid ja tulusid, IV, V ja VI lisas nimetatud piirväärtusi iga olemasoleva paikse allika suhtes, mis kuulub kõnealustes lisades nimetatud paiksete allikate kategooriasse, hiljemalt VII lisas toodud tähtajaks. Alternatiivina võib iga lepinguosaline kohaldada erinevaid heitkoguste vähendamise strateegiaid, mille abil saavutatakse sellised vastavad heitkoguste üldtasemed kõikide allikate kategooriate jaoks või väljaspool EMEPi geograafilist ulatust olevate lepinguosaliste jaoks, mis on vajalikud siseriiklike või piirkondlike hapestumise vähendamist käsitlevate eesmärkide saavutamiseks ja siseriiklikele õhukvaliteedi standarditele vastamiseks.

4. Lepinguosalised hindavad IV, V ja VIII lisa muutmise eesmärgil uute ja kasutuselolevate katelde ja protsessi kütteseadmete, mille nimisoojusvõimsus on üle 50 MWth, ning uute raskeveokite piirväärtusi täitevorgani istungil hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist.

5. Iga lepinguosaline kohaldab VIII lisas nimetatud kütuste ja uute liikuvate allikate piirväärtusi hiljemalt VII lisas toodud tähtajaks.

6. Iga lepinguosaline kohaldab parimat võimalikku tehnikat liikuvate allikate ja iga uue või kasutuseloleva paikse allika suhtes, võttes arvesse täitevorgani 17. istungil vastu võetud juhendmaterjale I-IV (otsus 1999/1) ja nende muudatusi.

7. Iga lepinguosaline võtab asjaomased meetmed, mis põhinevad muu hulgas teaduslikel ja majanduslike kriteeriumidel ja millega vähendatakse lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, mis on seotud VI või VIII lisas nimetatud toodete kasutamisega. Lepinguosalised kaaluvad hiljemalt täitevorgani 2. istungiks pärast käesoleva protokolli jõustumist lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtusi sellistes toodetes, mis ei sisaldu VI või VIII lisas, ning tähtaegu nende piirväärtuste kohaldamiseks.

8. Iga lepinguosaline lõike 10 kohaselt:

a) kohaldab vähemalt IX lisas toodud ammoniaagi kontrollimeetmeid;

b) kohaldab vajaduse korral ammoniaagi heitkoguste tõkestamiseks ja vähendamiseks parimat võimalikku tehnikat, mis on nimetatud täitevorgani 17. istungil vastu võetud V juhisdokumendis (otsus 1999/1) ja selle muudatustes.

9. Lõiget 10 kohaldatakse iga sellise lepinguosalise suhtes:

a) kelle maa kogupindala on suurem kui 2 miljonit ruutkilomeetrit;

b) kelle väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja/või lenduvate orgaaniliste ühendite iga-aastased heitkogused, mis aitavad kaasa hapestumisele, eutrofeerumisele või troposfääri osooni tekkimisele ühe või mitme muu lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval alal, on peamiselt pärit oma jurisdiktsiooni alla kuuluvalt alalt, mis on loetletud III lisas SHRPna ja kes on esitanud selleks punktiga c kooskõlas olevad dokumendid;

c) kes on esitanud kirjelduse ühe või mitme saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonna geograafilise ulatuse kohta pärast käesoleva protokolli allkirjastamist, ratifitseerimist, vastuvõtmist ja heakskiitmist ning sellega ühinemist ja täiendavad dokumendid III lisasse kandmiseks;

d) kes on teatanud oma kavatsusest tegutseda käesoleva lõike kohaselt pärast käesoleva protokolli allkirjastamist, ratifitseerimist, vastuvõtmist ja heakskiitmist ning sellega ühinemist.

10. Lepinguosaliselt, kelle suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, nõutakse:

a) käesoleva artikli ja II lisa sätete täitmist, kui ta kuulub EMEPi geograafilisse ulatusse, üksnes asjaomases saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnas iga saasteaine osas, mille jaoks on III lisasse kantud selle jurisdiktsiooni alla kuuluv saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkond; või

b) lõigete 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 ning II lisa sätete täitmist, kui ta ei kuulu EMEPi geograafilisse ulatusse, üksnes asjaomases saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnas iga saasteaine osas (lämmastikoksiidid, väävel ja/või lenduvad orgaanilised ühendid), mille jaoks on III lisasse kantud selle jurisdiktsiooni alla kuuluv saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkond, ja sellelt lepinguosaliselt ei nõuta lõike 8 sätete täitmist kus tahes oma jurisdiktsiooni piires.

11. Kanada ja Ameerika Ühendriigid esitavad täitevorganile pärast käesoleva protokolli ratifitseerimist, vastuvõtmist või heakskiitmist või sellega ühinemist väävli, lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vastavad vähenduskohustused, mis kantakse automaatselt II lisasse.

12. Lepinguosalised alustavad artikli 10 lõikes 2 sätestatud esimese läbivaatuse tulemuste põhjal ja hiljemalt ühe aasta jooksul pärast kõnealuse läbivaatuse teostamist läbirääkimisi edasiste heitkoguste vähendamist käsitlevate kohustuste osas.

Artikkel 4

Teabe- ja tehnoloogia vahetus

1. Iga lepinguosaline loob õigusnormide ja tavadega kooskõlas oleval viisil ja vastavalt käesoleva protokolli kohastele kohustustele soodsad tingimused teabe, tehnoloogiate ja tehnikate vahetuse hõlbustamiseks eesmärgiga vähendada väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, muu hulgas edendades:

1. selliste andmebaaside arengut ja ajakohastamist, kus on andmed parimate võimalike tehnikate, kaasa arvatud energiatõhususe suurendamise tehnikad, vähesaastavate põletite ja põllumajanduse heade keskkonnatavade kohta;

2. teabe- ja kogemuste vahetust vähemsaastavate transpordisüsteemide väljaarendamisel;

3. otsekontakte ja koostööd tööstuse valdkonnas, kaasa arvatud ühisettevõtted;

4. tehnilise abi andmist.

2. Edendades lõikes 1 nimetatud tegevusi, loob iga lepinguosaline soodsad tingimused kontaktide ja koostöö hõlbustamisele selliste era- ja avaliku sektori asjaomaste organisatsioonide ja isikute vahel, kes võivad pakkuda tehnoloogiat, projekteerimis- ja inseneriteenuseid, seadmeid või finantse.

Artikkel 5

Üldsuse teadlikkus

1. Iga lepinguosaline õigusnormide ja tavadega kooskõlas oleval viisil hõlbustab teabe andmist üldsusele, sealhulgas teave:

a) siseriiklike iga-aastaste väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste kohta ning siseriiklike heitkoguste ülemmäärade või muude artiklis 3 osutatud kohustuste täitmisel tehtavate edusammude kohta;

b) asjaomaste saasteainete sadenemiste ja kontsentratsioonide kohta ja vajadusel nende sadenemiste ja kontsentratsioonide kohta seoses artiklis 2 osutatud kriitiliste saastekoormuste ja –tasemetega;

c) troposfääriosooni tasemete kohta;

d) artiklis 6 sätestatud strateegiate ja meetmete kohta, mida kohaldatakse või kavatsetakse kohaldada käesolevas protokollis käsitletavate õhusaaste probleemide vähendamiseks.

2. Lisaks sellele võib iga lepinguosaline teha teabe üldsuse laialdaselt kättesaadavaks eesmärgiga vähendada heitkoguseid, sealhulgas teave:

a) vähemsaastavate kütuste, taastuva energia ja energiatõhususe kohta, sealhulgas nende kasutamise kohta transportimisel;

b) lenduvate orgaaniliste ühendite kohta toodetes, sealhulgas märgistamise kohta;

c) selliste jäätmete käitlusalternatiivide kohta, mis sisaldavad inimeste tekitatud lenduvaid orgaanilisi ühendeid;

d) heade põllumajandustavade kohta ammoniaagi heitkoguste vähendamiseks;

e) käesoleva protokolliga hõlmatud saasteainetega seotud tervise- ja keskkonnamõjude kohta;

f) sammude kohta, mida isikud või tööstused võivad võtta käesoleva protokolliga hõlmatud saasteainete heitkoguste vähendamise kohta.

Artikkel 6

Strateegiad, poliitikad, programmid, meetmed ja teave

1. Iga lepinguosaline võib vajaduse korral ja usaldusväärsete teaduslike ja majanduslike kriteeriumide põhjal selleks, et hõlbustada artiklis 3 nimetatud kohustuste täitmist:

a) vastu võtta täiendavaid strateegiaid, poliitikaid ja programme põhjendamatult viivitamata pärast käesoleva protokolli jõustumist selle suhtes;

b) kohaldada meetmeid väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste kontrollimiseks ja vähendamiseks;

c) kohaldada meetmeid energiatõhususe suurendamise ja taastuva energia kasutamise soodustamiseks;

d) kohaldada meetmeid saastavate kütuste kasutamise vähendamiseks;

e) välja arendada ja kehtestada vähemsaastavad transpordisüsteemid ning edendada liikluskorraldussüsteeme teeliiklusest tingitud üldiste heitkoguste vähendamiseks;

f) kohaldada meetmeid vähemsaastavate protsesside ja toodete väljaarendamise ja kasutusele võtmise soodustamiseks, võttes arvesse täitevorgani 17. istungil vastu võetud juhendmaterjale I-IV (otsus 1999/1) ja nende muudatusi;

g) soodustada haldusprogrammide rakendamist heitkoguste vähendamiseks, kaasa arvatud vabatahtlikud programmid, ja majandushoobade kasutamist, võttes arvesse täitevorgani 17. istungil vastu võetud juhendmaterjali VI (otsus 1999/1) ja selle mis tahes muudatusi;

h) rakendada ja edasi arendada siseriiklikele olukordadele vastavaid poliitikaid ja meetmeid, mille hulka kuuluvad turgude puuduste, rahaliste stiimulite, maksu- ja tollimaksuvabastuste ja toetuste järkjärguline vähendamine või kaotamine kõikides sektorites, mis paiskavad õhku käesoleva protokolli eesmärgiga vastuolus olles väävlit, lämmastikoksiide, ammoniaaki ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid, ja kohaldada turuinstrumente;

i) kohaldada meetmeid, kui need on tasuvad, lenduvates orgaanilistes ühendites sisalduvate jäätmeproduktide heitkoguste vähendamiseks.

2. Iga lepinguosaline kogub ja talletab teavet:

a) väävli, lämmastikuühendite ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste tegelike tasemete kohta ja välisõhu kõnealuste ühendite ja osoonisisalduste ja sadenemiste kohta, kõnealused EMEPi geograafilisel rakendusalal olevad lepinguosalised võtavad arvesse EMEPi tööplaani;

b) välisõhu väävli, lämmastikuühendite, lenduvate orgaaniliste ühendite ja osoonisisalduste ja sadenemiste mõju inimeste tervisele, maismaa- ja veeökosüsteemidele ja materjalidele.

3. Iga lepinguosaline võib võtta käesolevas protokollis nõutavatest meetmetest rangemaid meetmeid.

Artikkel 7

Aruandlus

1. Vastavalt õigusnormidele ja käesolevas protokollis nimetatud kohustuste kohaselt:

a) edastab iga lepinguosaline komisjoni täitevsekretäri kaudu täitevorganile korrapäraselt, nagu lepinguosalised on täitevorgani istungil kindlaks määranud, teabe meetmete kohta, mis on võetud käesoleva protokolli rakendamiseks. Lisaks sellele:

i) kui lepinguosaline kohaldab artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaseid erinevaid heitkoguste vähendamise strateegiaid, dokumenteerib ta kohaldatud strateegiad ja nende vastavuse kõnealuste lõigete nõuetele;

ii) kui lepinguosaline arvab, et teatavad artikli 3 lõike 3 kohaselt määratud piirväärtused ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatavad kulusid ja tulusid arvesse võttes, teatab ta sellest ja põhjendab seda;

b) edastab iga EMEPi geograafilisel rakendusalal olev lepinguosaline komisjoni täitevsekretäri kaudu EMEPile korrapäraselt, nagu on EMEPi juhtorgan kindlaks määranud ja lepinguosalised täitevorgani istungil heaks kiitnud, järgmise teabe:

i) väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste tasemed, kasutades vähemalt selliseid meetodeid ning ajalist ja ruumilist jaotust, mille EMEPi juhtorgan on kindlaks määranud;

ii) iga aine heitkoguste tasemed võrdlusaastal (1990), kasutades samu meetodeid ning ajalist ja ruumilist jaotust;

iii) andmed prognoositavate heitkoguste ja praeguste vähendusplaanide kohta;

iv) kui see näib olevat vajalik, mis tahes erandlikud olukorrad, millega põhjendatakse ühe või mitme saasteaine jaoks loodud ülemmääradest ajutiselt kõrgemaid heitkoguseid;

c) teevad EMEPi geograafilisest ulatusest väljapoole jäävad lepinguosalised kättesaadavaks täitevorgani nõudmisel punktis b nimetatud teabele vastava teabe.

2. Lõike 1 punkti a kohaselt edastatav teave vastab vormi ja sisu poolest otsusele, mille lepinguosalised täitevorgani istungil vastu võtavad. Käesoleva otsuse mõisted vaadatakse vajadusel üle selleks, et kindlaks määrata aruannetes sisalduva teabe vormi ja sisu käsitlevad lisategurid.

3. Aegsasti enne täitevorgani iga-aastast istungit edastab EMEP järgmise teabe:

a) väävli ja lämmastikuühendite välisõhus olevad kontsentratsioonid ja sadenemised ning võimaluse korral lenduvate orgaaniliste ainete ja osooni välisõhus olevad kontsentratsioonid;

b) väävli ning oksüdeeritud ja redutseeritud lämmastiku bilansside arvestused ja asjaomane teave osooni ja selle prekursorite kauglevi kohta.

EMEPi geograafilisest ulatusest väljapoole jäävad lepinguosalised teevad täitevorgani nõudmisel kättesaadavaks samalaadse teabe.

4. Täitevorgan korraldab artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt väävli ja lämmastikuühendite sadenemiste ning osoonisisalduste mõjusid käsitleva teabe ette valmistamise.

5. Lepinguosalised korraldavad täitevorgani istungitel ülevaadatud teabe arvestatud ja rahvusvaheliselt optimeeritud heitkoguse vähendamiskohustused EMEPi geograafilisel rakendusalal olevate riikide jaoks, kasutades integreeritud hindamismudeleid, kaasa arvatud õhutranspordimudelid, eesmärgiga vähendada artikli 3 lõike 1 kohaldamisel erinevust väävli ja lämmastikuühendite tegelike sadenemiste ning kriitiliste saastetasemete väärtuste vahel ja erinevust tegeliku osoonisisalduse ja I lisas nimetatud osooni kriitiliste saastetasemete vahel, või alternatiivseid hindamismeetodeid, mille lepinguosalised on täitevorgani istungil vastu võtnud.

Artikkel 8

Teadus- ja arendustöö ja järelevalve

Lepinguosalised soodustavad teadus- ja arendustööd, järelevalvet ning koostööd, mis on seotud:

a) meetodite rahvusvahelise ühtlustamisega, mida kasutatakse käesolevas protokollis käsitletud ainetega seotud kahjulike mõjude arvutamiseks ja hindamiseks kriitiliste saastekoormuste ja kriitiliste saastetasemete kindlaksmääramiseks, ja vajadusel sellise ühtlustamise menetluste väljatöötamisega;

b) andmebaaside parandamisega, mis sisaldavad andmeid heitkoguste kohta, eelkõige ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste kohta;

c) väävli, lämmastikuühendite ja lenduvate orgaaniliste ühendite transpordi, sisalduste ja sadenemiste ning osooni ja teiseste tahkete osakeste tekke järelevalvetehnikate ja –süsteemide ning mudelite parandamisega;

d) teadusliku arusaama parandamisega, mis käsitleb heitkoguste pikaajalist käitlemist ja nende mõju hemisfääris esinevatele väävli, lämmastiku, lenduvate orgaaniliste ühendite, osooni ja tahkete osakeste taustsisaldustele, keskendudes eelkõige vaba troposfääri keemiale ja saasteainete võimalikule kontinentidevahelisele levikule;

e) üldise strateegia edasiarendamisega, et vähendada hapestumise, eutrofeerumise ja fotokeemilise saaste kahjulikke mõjusid, sealhulgas sünergiaid ja kombineeritud mõjusid;

f) strateegiatega, millega vähendatakse väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, mis põhinevad kriitilistel saastekoormustel ja kriitilistel saastetasemetel ning tehnilistel arengutel, ja komplekssete hindamismudelite parandamisega, mille abil arvutatakse rahvusvaheliselt optimeeritud heitkoguste vähenduste osad, võttes arvesse vajadust vältida ülemääraste kulude tekkimist igale lepinguosalisele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põllumajandusest tekkinud ja transpordi põhjustatud heitkogustele;

g) arengutendentside kindlaksmääramisega pikema aja jooksul ja teadusliku arusaamaga väävli, lämmastiku ja lenduvate orgaaniliste ühendite ning fotokeemilise saaste ulatuslikematest mõjudest inimeste tervisele, sealhulgas nende mõju tahkete osakeste sisaldusele, keskkonnale, eelkõige hapestumisele ja eutrofeerumisele, ning materjalidele, eriti ajaloo- ja kultuurimälestistele, võttes arvesse vääveloksiidide ja lämmastikoksiidide, ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja troposfääriosooni vahelisi seoseid;

h) heitkoguste vähendamise tehnoloogiatega ning tehnoloogiate ja tehnikatega, mis parandavad energiatõhusust, energia säästmist ja taastuva energia kasutamist;

i) ammoniaagi kontrollitehnikate efektiivsusega farmides ja nende mõjuga kohalikele ja piirkondlikele sadestumistele;

j) transpordinõudluse haldamisega ning vähemsaastavate transpordiviiside arendamise ja edendamisega

k) väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamisest keskkonnale ja inimeste tervisele tuleneva kasu kvantitatiivse väljendamisega ja võimaluse korral selle majandusliku hindamisega;

l) selliste vahendite arendamisega, mille abil käesoleva töö meetodid ja tulemused võidakse muuta laialdaselt kohaldatavaks ja kättesaadavaks.

Artikkel 9

Täitmine

Käesoleva protokolli kohaste kohustuste täitmist kontrollitakse korrapäraselt. Täitevorgani 15. istungil otsusega 1997/2 loodud rakenduskomitee teostab selliseid kontrolle ja esitab aruande täitevorgani istungil kogunenud lepinguosalistele nimetatud otsuse lisa tingimuste kohaselt, võttes arvesse selle muudatusi.

Artikkel 10

Läbivaatamine täitevorgani istungitel lepinguosaliste poolt

1. Lepinguosalised kontrollivad täitevorgani istungitel vastavalt konventsiooni artikli 10 lõike 2 punktile a lepinguosaliste, EMEPi ja täitevorganit abistavate asutuste esitatud teavet, väävli ja lämmastikuühendite sisaldusi ja sadenemisi ning fotokeemilise saaste mõjusid käsitlevat teavet ning artiklis 9 nimetatud rakenduskomitee aruandeid.

2. a) Lepinguosalised kontrollivad täitevorgani istungitel käesolevas protokollis sätestatud kohustusi, kaasa arvatud:

i) nende kohustused seoses artikli 7 lõikes 5 arvutatud ja rahvusvaheliselt optimeeritud nimetatud heitkoguste vähenduskohustustega;

ii) kohustuste piisavus ja tehtud edusammud käesoleva protokolli eesmärgi saavutamise suunas;

b) kontrollides võetakse arvesse parimat kättesaadavat teaduslikku informatsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja fotokeemilise saaste mõjude kohta, kaasa arvatud kõiki asjaomaseid mõjusid tervisele ning kriitiliste saastetasemete ja –koormuste hindamise tulemusi, komplekssete hindamismudelite arengut ja täiustumist, tehnoloogia arengut, muutuvaid majandustingimusi, heitkoguseid ja nende vähendamise meetodeid käsitlevate andmebaaside, eelkõige ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid ja vähendamismeetodeid käsitlevate andmebaaside alal saavutatud edusamme ning samuti heitkoguste tasemete osas võetud kohustuste täitmist;

c) lepinguosalised täpsustavad selliste kontrollide menetlused, meetodid ja ajakava täitevorgani istungil. Esimene selline kontroll algab hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist.

Artikkel 11

Vaidluste lahendamine

1. Kahe või enama lepinguosalise vahel käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste tekkimisel püüavad asjaomased lepinguosalised lahendada vaidluse läbirääkimiste teel või mis tahes muul rahulikul viisil omal valikul. Vaidluse pooled teatavad täitevorganile oma vaidlusest.

2. Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda võib lepinguosaline, kes ei ole piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, esitada hoiulevõtjale kirjaliku teate selle kohta, et ta tunnustab protokolli tõlgendamise või kohaldamisega seotud mis tahes vaidluse puhul kohustuslikuna ipso facto ja ilma spetsiaalse kokkuleppeta ning mis tahes lepinguosalise puhul, kes võtab endale sama kohustuse:

a) vaidluse esitamist Rahvusvahelisele Kohtule;

b) vahekohtumenetlust lepinguosaliste täitevorgani istungil vastuvõetud menetluseeskirjade järgi, mis võetakse vastu esimesel võimalusel ja esitatakse vahekohut käsitlevas lisas.

Lepinguosaline, kes on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, võib seoses vahekohtumenetlusega esitada samasuguse toimega avalduse kooskõlas punktis b osutatud menetluseeskirjadega.

3. Lõike 2 kohaselt esitatud avaldus jääb jõusse, kuni see oma tähtaja möödumisel kehtivuse kaotab või kui möödub kolm kuud selle tagasivõtmise kohta kirjaliku teate hoiuleandmisest hoiuleandjale.

4. Uus avaldus, avalduse tagasivõtmine või selle tähtaja möödumine ei mõjuta Rahvusvahelises Kohtus või vahekohtus juba arutlusel olevaid menetlusi, kui vaidlusosalised ei lepi kokku teisiti.

5. Välja arvatud juhul, kui vaidluse pooled on heaks kiitnud lõike 2 kohased vaidluste lahendamise viisid, esitatakse vaidlusküsimus, mida lepinguosalised ei ole suutnud lahendada lõikes 1 nimetatud vahendite abil 12 kuu jooksul sellest, kui üks lepinguosaline teatas teisele lepinguosalisele nendevahelise vaidlusküsimuse olemasolust, lepitamiseks mis tahes vaidluse lepinguosalise taotlusel.

6. Lõike 5 kohaldamisel luuakse lepituskomisjon. Komisjoni kuulub võrdne arv liikmeid, kelle määrab ametisse emb-kumb asjaomane lepinguosaline või lepinguosaliste ühise huvi korral seda ühist huvi esindav rühm ja selliselt ametisse nimetatud liikmete ühiselt valitud esimees. Komisjon esitab soovitusliku iseloomuga otsuse, mida vaidluse lepinguosalised heas usus arvestavad.

Artikkel 12

Lisad

Käesoleva protokolli lisad on protokolli lahutamatu osa.

Artikkel 13

Muudatused ja kohandused

1. Iga lepinguosaline võib teha ettepanekuid käesoleva protokolli muutmiseks. Iga konventsiooniosaline võib teha ettepanekuid käesoleva protokolli II lisa kohandamiseks, et lisada sellele nimi, heitkoguste tasemed, heitkoguste ülemmäärad ja heitkoguste vähendusprotsendid.

2. Muudatus- ja kohandusettepanekud esitatakse kirjalikult komisjoni täitevsekretärile, kes teatab nendest kõikidele lepinguosalistele. Lepinguosalised arutavad muudatus- ja täpsustusettepanekuid täitevorgani järgmisel istungil, tingimusel et täitevsekretär on toimetanud lepinguosalistele kõnealused ettepanekud vähemalt 90 päeva varem.

3. Käesoleva protokolli muudatused, kaasa arvatud II-IX lisa muudatused, võetakse vastu täitevorgani istungil kohalolevate lepinguosaliste konsensuse alusel ja see jõustub nende lepinguosaliste suhtes, kes on need heaks kiitnud 90ndal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku lepinguosalistest andis oma heakskiitmiskirjad hoiule hoiulevõtjale. Muudatused jõustuvad mis tahes muu lepinguosalise suhtes 90ndal päeval pärast kuupäeva, mil see lepinguosaline annab heakskiitmiskirja hoiule.

4. Käesoleva protokolli lisade muudatused, välja arvatud lõikes 3 nimetatud lisade muudatused, võetakse vastu täitevorgani istungil kohalolevate lepinguosaliste konsensuse alusel. 90 päeva möödumisel alates sellest, kui komisjoni täitevsekretär teavitas sellise lisa muudatusest kõiki lepinguosalisi, jõustub see muudatus nende lepinguosaliste suhtes, kes ei ole esitanud teadet hoiulevõtjale lõike 5 sätete kohaselt, tingimusel et vähemalt 16 lepinguosalist ei ole edastanud sellist teadet.

5. Mis tahes lepinguosaline, kes ei suuda heaks kiita lisa muudatusi, välja arvatud lõikes 3 nimetatud lisa muudatused, teavitab hoiulevõtjat kirjalikult 90 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmise teatamisest. Hoiulevõtja teatab viivitamatult kõigile lepinguosalistele sellise teate saamisest. Lepinguosaline võib igal ajal asendada oma eelneva teate heakskiitmisega ja sellise lisa muudatus kõnealuse lepinguosalise suhtes jõustub pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale.

6. II lisa kohandused võetakse vastu täitevorgani istungil kohalviibivate lepinguosaliste konsensuse alusel ja jõustuvad kõikide käesoleva protokolli lepinguosaliste suhtes 90ndal päeval pärast kuupäeva, mil komisjoni täitevsekretär teavitas kirjalikult kõnealuseid lepinguosalisi kohanduse vastuvõtmisest.

Artikkel 14

Allakirjutamine

1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Göteborgis (Rootsis) 30. novembril ja 1. detsembril 1999, seejärel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis kuni 30. maini 2000 komisjoni liikmetele kui ka riikidele, kellel on vastavalt Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 28. märtsi 1947. aasta resolutsiooni 36 (IV) lõikel 8 komisjoni juures nõuandev staatus, ning komisjoni suveräänsetest liikmetest moodustatud piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kellel on pädevus rahvusvaheliste lepingute suhtes peetavate läbirääkimiste ning nende sõlmimise ja kohaldamise osas käesoleva protokolliga hõlmatud küsimustes, tingimusel et asjaomased riigid ja organisatsioonid on konventsiooni osalised ja nad on loetletud II lisas.

2. Oma pädevuses olevates küsimustes on sellistel piirkondlikel majandusintegratsiooni organisatsioonidel õigus kasutada enda nimel õigusi ja täita kohustusi, mis käesoleva protokolli järgi kuuluvad liikmesriikidele. Sellisel juhul ei või nende organisatsioonide liikmesriigid neid õigusi iseseisvalt kasutada.

Artikkel 15

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Käesolev protokoll tuleb allakirjutanute poolt ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita.

2. Käesolev protokoll on ühinemiseks avatud 31. maist 2000 liikmesriikidele ja organisatsioonidele, kes vastavad artikli 14 lõike 1 nõuetele.

3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 16

Hoiulevõtja

Hoiulevõtjaks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 17

Jõustumine

1. Käesolev protokoll jõustub 90ndal päeval pärast kuupäeva, mil 16. ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri on antud hoiule hoiulevõtjale.

2. Iga artikli 14 lõikes 1 nimetatud riigi või organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast 16. ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub protokoll 90. päeval pärast sellise lepinguosalise ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

Artikkel 18

Lepingust taganemine

Pärast viie aasta möödumist sellest kuupäevast, mil käesolev protokoll lepinguosalise suhtes jõustus, võib see lepinguosaline igal ajal protokollist taganeda, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale. Selline taganemine jõustub 90ndal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud või taganemisteates sätestatud hilisemal kuupäeval.

Artikkel 19

Autentsed tekstid

Käesoleva protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentne, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Göteborg (Rootsi), 13. november 1999

--------------------------------------------------

I LISA

KRIITILISED SAASTEKOORMUSED JA -TASEMED

I. HAPPESUSE KRIITILISED SAASTEKOORMUSED

A. EMEPi geograafilisel rakendusalal olevate lepinguosaliste puhul

1. Ökosüsteemidele määratakse happesuse kriitilised saastekoormused (nagu on määratletud artiklis 1) vastavalt konventsiooni käsiraamatule "Manual on methodologies and criteria for mapping critical levels/loads and geographical areas where they are exceeded". Need on hapestavate sadenemiste suurimad kogused, mida ökosüsteem suudab pikaajaliselt kahjustumata taluda. Lämmastiku kohta kehtestatud happesuse kriitilised saastekoormused võtavad arvesse ökosüsteemisiseseid lämmastiku ärastusprotsesse (nt seondamist taimede poolt). Väävli kohta kehtestatud happesuse kriitilised saastekoormused seda ei tee. Happesuse kriitiline saastekoormus lämmastiku ja väävli osas kokku võtab lämmastikku arvesse üksnes siis, kui lämmastiku sadenemine ületab ökosüsteemis asetleidvaid lämmastiku ärastusprotsesse. Kõikide lepinguosaliste esitatud kriitilised saastekoormused summeeritakse, et neid võiks kasutada komplekssetes hindamismudelites, millega antakse juhiseid II lisas toodud heitkoguste ülemmäärade kehtestamiseks.

B. Põhja-Ameerikas asuvate lepinguosaliste puhul

2. Ida-Kanada puhul on määratud väävli ja lämmastiku kriitilised saastekoormused metsa ökosüsteemide jaoks, kasutades samasuguseid teaduslikke meetodeid ja kriteeriume (1997 Canadian Acid Rain Assessment), mis on sarnased konventsiooni käsiraamatu "Manual on methodologies and criteria for mapping critical levels/loads and geographical areas where they are exceeded" meetoditele ja kriteeriumidele. Ida-Kanada happesuse kriitiliste saastekoormuste väärtused (nagu on määratletud artiklis 1) kajastavad väävli sadet väljendatuna kilogrammides hektari kohta aastas. Lääne-Kanadas asuv Alberta, kus sadenemise tasemed on praegu keskkonnapiiridest madalamad, on võtnud kasutusele üldised kriitiliste saastekoormuste klassifitseerimise süsteemid, mida kohaldatakse Euroopas muldade võimaliku happesuse korral. Võimalik happesus määratakse kindlaks nii, et väävli ja lämmastiku summaarsest sadenemisest lahutatakse aluseliste katioonide summaarne sadenemine (nii märg- kui ka kuivsadenemine). Lisaks potentsiaalse happesuse kriitilistele saastekoormustele on Alberta kehtestanud hapestavate heitkoguste reguleerimiseks siht- ja seiresaastekoormused.

3. Ameerika Ühendriikide puhul hinnatakse hapestumise mõjusid, vaadeldes ökosüsteemide tundlikkust, hapestuvate ühendite summaarset koormust ökosüsteemides ja ökosüsteemis asetleidvate lämmastiku ärastusprotsessidega seotud määramatust.

4. Kõnealuseid saastekoormusi ja mõjusid kasutatakse komplekssetes hindamismudelites ja neist juhindutakse II lisas toodud heitkoguste ülemmäärade ja/või vähenduste kehtestamisel Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

II. BIOGEENSE LÄMMASTIKU KRIITILISED SAASTEKOORMUSED

EMEPi geograafilisel rakendusalal paiknevat lepinguosaliste puhul

5. Ökosüsteemidele määratakse biogeense lämmastiku kriitilised saastekoormused (nagu on määratletud artiklis 1) vastavalt konventsiooni käsiraamatule "Manual on methodologies and criteria for mapping critical levels/loads and geographical areas where they are exceeded". Need on eutrofeeruvate lämmastiku sadenemiste suurimad kogused, mida ökosüsteem suudab pikaajaliselt kahjustumata taluda. Kõikide lepinguosaliste esitatud kriitilised saastekoormused summeeritakse, et neid võiks kasutada komplekssetes hindamismudelites, millega antakse juhiseid II lisas toodud heitkoguste ülemmäärade kehtestamiseks.

III. OSOONI KRIITILISED SAASTETASEMED

A. EMEPi geograafilisel rakendusalal paiknevate lepinguosaliste puhul

6. Ökosüsteemidele määratakse osooni kriitilised saastekoormused (nagu on määratletud artiklis 1) vastavalt konventsiooni käsiraamatule "Manual on methodologies and criteria for mapping critical levels/loads and geographical areas where they are exceeded". Need on väljendatud kumulatiivse eksponeeritusena, mis ületab osooni künniskontsentratsiooni, milleks on 40 ppb (40 miljardikku mahuosa). Kõnealust eksponeerituse näitajat märgitakse kujul AOT40 (accumulated exposure over a threshold of 40 ppb – künniskontsentratsiooni 40 ppb ületav akumuleeritud eksponeeritus). AOT40 arvutamiseks summeeritakse tunnikontsentratsiooni (väljendatuna miljardik mahuosana) ja 40 ppb vahelised erinevused igas tunnis, mil kontsentratsioon ületab 40 ppb.

7. Riskipiirkondade kindlaksmääramisel, kui kriitilist saastetaset on ületatud, kasutatakse osooni pikaajalise kriitilise saastetasemena põllukultuuride jaoks AOT40 väärtust 3000 ppb tundi maist juulini (tüüpiline kasvuperiood) ja päevavalgustundide ajal. Konkreetset ületamiste vähendamist käsitleti komplekssetes hindamismudelites, mis koostati käesoleva protokolli jaoks ja millest juhinduti II lisas toodud heitkoguste ülemmäärade kehtestamisel. Põllukultuuride jaoks ettenähtud osooni pikaajalist kriitilist saastetaset käsitatakse samuti muude taimede nagu puude ja loodusliku taimkatte kaitsmisena. Pooleli on täiendav teadustöö, millega saaks tõlgendada diferentseeritumalt taimede jaoks ettenähtud osooni kriitiliste saastetasemete ületamisi.

8. Osooni kriitilist saastetaset inimeste tervise jaoks väljendatakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni õhukvaliteedi juhistasemena osooni osas, milleks on kaheksa tunni keskmine väärtus 120 μg/m3. Koostöös Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa Regionaalbürooga (WHO/EURO) võeti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni õhukvaliteedi juhistaseme asendajana komplekssetes hindamismudelites vastu kriitiline saastetase, mida väljendab AOT60 (accumulated exposure over a threshold of 60 ppb- künniskontsentratsiooni 60 ppb ületav akumuleerunud eksponeeritus), s.o 120 μg/m3, arvutatuna ühe aasta kohta. Seda kasutati nende riskipiirkondade kindlaks määramiseks, kus kriitilist saastetaset ületatakse. Konkreetset selliste ületamiste vähendamist käsitleti komplekssetes hindamismudelites, mis koostati käesoleva protokolli jaoks ja millest juhinduti II lisas toodud heitkoguste ülemmäärade kehtestamisel.

B. Põhja-Ameerikas asuvate lepinguosaliste puhul

9. Kanada puhul määratakse kindlaks osooni kriitilised saastetasemed inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks ja neid kasutatakse ülekanadalise osoonistandardi kehtestamiseks. II lisas toodud heitkoguste ülemmäärad määratakse kindlaks vastavalt taotletavale saastetasemele, mis on vajalik ülekanadalise osoonistandardi saavutamiseks.

10. Ameerika Ühendriikide puhul määratakse kindlaks osooni kriitilised saastetasemed, et kaitsta rahva tervist piisava kindlusvaruga, samuti kaitsta rahva heaolu kõikide teadaolevate või eeldatavate kahjulike mõjude eest ja kasutada neid siseriikliku välisõhu kvaliteedi standardi kehtestamiseks. II lisas toodud heitkoguste ülemmäärade ja/või vähenduste kehtestamisel Ameerika Ühendriikide jaoks juhindutakse komplekssest hindamismudelist ja õhukvaliteedi standardist.

--------------------------------------------------

II LISA

HEITKOGUSTE ÜLEMMÄÄRAD

Allpool toodud tabelites esitatud heitkoguste ülemmäärad on seotud käesoleva protokolli artikli 3 lõigetega 1 ja 10. 1980. ja 1990. aasta heitkoguste tasemed ja loetletud heitkoguste protsentuaalsed vähendamised on toodud üksnes informatiivsel eesmärgil.

Tabel 1. Väävli heitkoguste ülemmäärad (tuhandetes tonnides SO2 aasta kohta)

Lepinguosaline | Heitetasemed | Heitkoguste ülemmäärad aastaks 2010 | Heitkoguste protsentuaalsed vähendused aastaks 2010 (võrdlusaasta 1990) |

1980 | 1990 |

Armeenia | 141 | 73 | 73 | 0 % |

Austria | 400 | 91 | 39 | - 57 % |

Valgevene | 740 | 637 | 480 | - 25 % |

Belgia | 828 | 372 | 106 | - 72 % |

Bulgaaria | 2050 | 2008 | 856 | - 57 % |

[1]Kanada üleriigiline | 4643 | 3236 | | |

SHRP (VORP) | 3135 | 1873 | | |

Horvaatia | 150 | 180 | 70 | - 61 % |

Tšehhi Vabariik | 2257 | 1876 | 283 | - 85 % |

Taani | 450 | 182 | 55 | - 70 % |

Soome | 584 | 260 | 116 | - 55 % |

Prantsusmaa | 3208 | 1269 | 400 | - 68 % |

Saksamaa | 7514 | 5313 | 550 | - 90 % |

Kreeka | 400 | 509 | 546 | 7 % |

Ungari | 1633 | 1010 | 550 | - 46 % |

Iirimaa | 222 | 178 | 42 | - 76 % |

Itaalia | 3757 | 1651 | 500 | - 70 % |

Läti | — | 119 | 107 | - 10 % |

Liechtenstein | 0,39 | 0,15 | 0,11 | - 27 % |

Leedu | 311 | 222 | 145 | - 35 % |

Luksemburg | 24 | 15 | 4 | - 73 % |

Madalmaad | 490 | 202 | 50 | - 75 % |

Norra | 137 | 53 | 22 | - 58 % |

Poola | 4100 | 3210 | 1397 | - 56 % |

Portugal | 266 | 362 | 170 | - 53 % |

Moldova Vabariik | 308 | 265 | 135 | - 49 % |

Rumeenia | 1055 | 1311 | 918 | - 30 % |

[2]Venemaa Föderatsioon | 7161 | 4460 | | |

SHRP | 1062 | 1133 | 635 | - 44 % |

Slovakkia | 780 | 543 | 110 | - 80 % |

Sloveenia | 235 | 194 | 27 | - 86 |

[2]Hispaania | 2959 | 2182 | 774 | - 65 % |

Rootsi | 491 | 119 | 67 | - 44 % |

Šveits | 116 | 43 | 26 | - 40 % |

Ukraina | 3849 | 2782 | 1457 | - 48 % |

Ühendkuningriik | 4863 | 3731 | 625 | - 83 % |

[3]Ameerika Ühendriigid | | | | |

Euroopa Ühendus | 26456 | 16436 | 4059 | - 75 % |

Tabel 2. Lämmastikoksiidide heitkoguste ülemmäärad (tuhandetes tonnides NO2 aasta kohta)

Lepinguosaline | Heitkoguste tasemed 1990. aastal | Heitkoguste ülemmäärad aastaks 2010 | Heitkoguste protsentuaalsed vähendused aastaks 2010 (võrdlusaasta 1990) |

Armeenia | 46 | 46 | 0 % |

Austria | 194 | 107 | - 45 % |

Valgevene | 285 | 255 | - 11 % |

Belgia | 339 | 181 | - 47 % |

Bulgaaria | 361 | 266 | - 26 % |

[4]Kanada üleriigiline | 2104 | | |

Horvaatia | 87 | 87 | 0 % |

Tšehhi Vabariik | 742 | 286 | - 61 % |

Taani | 282 | 127 | - 55 % |

Soome | 300 | 170 | - 43 % |

Prantsusmaa | 1882 | 860 | - 54 % |

Saksamaa | 2693 | 1081 | - 60 % |

Kreeka | 343 | 344 | 0 % |

Ungari | 238 | 198 | - 17 % |

Iirimaa | 115 | 65 | - 43 % |

Itaalia | 1938 | 1000 | - 48 % |

Läti | 93 | 84 | - 10 % |

Liechtenstein | 0,63 | 0,37 | - 41 % |

Leedu | 158 | 110 | - 30 % |

Luksemburg | 23 | 11 | - 52 % |

Madalmaad | 580 | 266 | - 54 % |

Norra | 218 | 156 | - 28 % |

Poola | 1280 | 879 | - 31 % |

Portugal | 348 | 260 | - 25 % |

Moldova Vabariik | 100 | 90 | - 10 % |

Rumeenia | 546 | 437 | - 20 % |

[5]Venemaa Föderatsioon | 3600 | | |

SHRP | 360 | 265 | -26 % |

Slovakkia | 225 | 130 | -42 % |

Sloveenia | 62 | 45 | -27 % |

Hispaania [5] | 1113 | 847 | -24 % |

Rootsi | 338 | 148 | -56 % |

Šveits | 166 | 79 | -52 % |

Ukraina | 1888 | 1222 | -35 % |

Ühendkuningriik | 2673 | 1181 | -56 % |

[6]Ameerika Ühendriigid | | | |

Euroopa Ühendus | 13161 | 6671 | - 49 % |

Tabel 3. Ammoniaagi heitkoguste ülemmäärad (tuhandetes tonnides NH3 aasta kohta)

Lepinguosaline | Heitkoguste tasemed 1990. aastal | Heitkoguste ülemmäärad aastaks 2010 | Heitkoguste protsentuaalsed vähendused aastaks 2010 (võrdlusaasta 1990) |

Armeenia | 25 | 25 | 0 % |

Austria | 81 | 66 | - 19 % |

Valgevene | 219 | 158 | - 28 % |

Belgia | 107 | 74 | - 31 % |

Bulgaaria | 144 | 108 | - 25 % |

Horvaatia | 37 | 30 | - 19 % |

Tšehhi Vabariik | 156 | 101 | - 35 % |

Taani | 122 | 69 | - 43 % |

Soome | 35 | 31 | - 11 % |

Prantsusmaa | 814 | 780 | - 4 % |

Saksamaa | 764 | 550 | - 28 % |

Kreeka | 80 | 73 | - 9 % |

Ungari | 124 | 90 | - 27 % |

Iirimaa | 126 | 116 | - 8 % |

Itaalia | 466 | 419 | - 10 % |

Läti | 44 | 44 | 0 % |

Liechtenstein | 0,15 | 0,15 | 0 % |

Leedu | 84 | 84 | 0 % |

Luksemburg | 7 | 7 | 0 % |

Madalmaad | 226 | 128 | - 43 % |

Norra | 23 | 23 | 0 % |

Poola | 508 | 468 | - 8 % |

Portugal | 98 | 108 | 10 % |

Moldova Vabariik | 49 | 42 | - 14 % |

Rumeenia | 300 | 210 | - 30 % |

[7]Venemaa Föderatsioon | 1191 | | |

SHRP | 61 | 49 | - 20 % |

Slovakkia | 62 | 39 | - 37 % |

Sloveenia | 24 | 20 | - 17 % |

[7]Hispaania | 351 | 353 | 1 % |

Rootsi | 61 | 57 | - 7 % |

Šveits | 72 | 63 | - 13 % |

Ukraina | 729 | 592 | - 19 % |

Ühendkuningriik | 333 | 297 | - 11 % |

Euroopa Ühendus | 3671 | 3129 | - 15 % |

Tabel 4. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste ülemmäärad (tuhandetes tonnides LOÜ aasta kohta)

Lepinguosaline | Heitkoguste tasemed 1990. aastal | Heitkoguste ülemmäärad aastaks 2010 | Heitkoguste protsentuaalsed vähendused aastaks 2010 (võrdlusaasta 1990) |

Armeenia | 81 | 81 | 0 % |

Austria | 351 | 159 | - 55 % |

Valgevene | 533 | 309 | - 42 % |

Belgia | 324 | 144 | - 56 % |

Bulgaaria | 217 | 185 | - 15 % |

[8]Kanada | 2880 | | |

Horvaatia | 105 | 90 | - 14 % |

Tšehhi Vabariik | 435 | 220 | - 49 % |

Taani | 178 | 85 | - 52 % |

Soome | 209 | 130 | - 38 % |

Prantsusmaa | 2957 | 1100 | - 63 % |

Saksamaa | 3195 | 995 | - 69 % |

Kreeka | 373 | 261 | - 30 % |

Ungari | 205 | 137 | - 33 % |

Iirimaa | 197 | 55 | - 72 % |

Itaalia | 2213 | 1159 | - 48 % |

Läti | 152 | 136 | - 11 % |

Liechtenstein | 1,56 | 0,86 | - 45 % |

Leedu | 103 | 92 | - 11 % |

Luksemburg | 20 | 9 | - 55 % |

Madalmaad | 502 | 191 | - 62 % |

Norra | 310 | 195 | - 37 % |

Poola | 831 | 800 | - 4 % |

Portugal | 640 | 202 | - 68 % |

Moldova Vabariik | 157 | 100 | - 36 % |

Rumeenia | 616 | 523 | - 15 % |

[9]Venemaa Föderatsioon | 3566 | | |

SHRP | 203 | 165 | - 19 % |

Slovakkia | 149 | 140 | - 6 % |

Sloveenia | 42 | 40 | - 5 % |

Hispaania [9] | 1094 | 669 | - 39 % |

Rootsi | 526 | 241 | - 54 % |

Šveits | 292 | 144 | - 51 % |

Ukraina | 1369 | 797 | - 42 % |

Ühendkuningriik | 2555 | 1200 | - 53 % |

[10]Ameerika Ühendriigid | | | |

Euroopa Ühendus | 15353 | 6600 | - 57 % |

[1] Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitab Kanada väävli heitkoguste ülemmäärad nii siseriiklikul tasandil kui saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonna kohta ja püüavad esitada ülemmäära 2010. aastaks. Väävli saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnaks on väävlioksiidide reguleerimispiirkond, mis on nimetud vastavalt 14. juunil 1994. aastal Oslos vastuvõetud väävli heitkoguste edasist vähendamist käsitlevale protokolli III lisale Kagu-Kanada saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnaks. See on 1 miljoni km2 suurune ala, mis hõlmab Prints Edwardi saare, Nova Scotia ja New Brunswicki provintside kogu territooriumi, Quebecki provintsi kogu territooriumi seda osa, mis jääb lõuna poole sirgjoont Saint Lawrence'i lahe põhjakaldal asuva Havre- St. Pierre'i ja punkti vahel, kus Quebec-Ontario piir lõikub Jamesi lahe rannajoonega, ja Ontario provintsi kogu territooriumi seda osa, mis jääb lõuna poole sirgjoont punkti, kus Ontario-Quebeci piir lõikub Jamesi lahe rannajoonega, ja Ülemjärve põhjakaldal asuva Nipigoni jõe vahel.

[2] Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa osa kohta.

[3] Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitavad Ameerika Ühendriigid käesolevasse lisasse kandmiseks: a) heitkoguste vähendamise erimeetmed, mida kohaldatakse väävli liikuvate ja paiksete allikate suhtes kas üleriigiliselt või saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnas, juhul, kui Ameerika Ühendriigid on esitanud III lisasse kandmiseks väävli jaoks loodud saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonna; b) väävli heitkoguste 1990. aasta summaarse hinnangulise taseme väärtuse kas üleriigilise tasandi või SHRP kohta; c) väävli heitkoguste 2010. aasta summaarse taseme orienteeruva väärtuse kas üleriigilise tasandi või SHRP kohta; ja d) eelnevaga seotud hinnangud väävli heitkoguste protsentuaalse vähendamise kohta. Punkt b kantakse tabelisse ning punktid a, c ja d tuuakse ära tabeli joonealustes märkustes.

[4] Tabel 2. Lämmastikoksiidide heitkoguste ülemmäärad (tuhandetes tonnides NO2 aasta kohta)Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitab Kanada lämmastikoksiidide heitkoguste 1990. aasta tasemed ja ülemmäärad 2010. aastaks kas üleriigilisel tasandil või lämmastikoksiidide SHRP kohta, juhul, kui ta on selle esitanud.

[5] Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa osa kohta.

[6] Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitavad Ameerika Ühendriigid käesolevasse lisasse kandmiseks: a) heitkoguste vähendamise erimeetmed, mida kohaldatakse lämmastikoksiidide liikuvate ja paiksete allikate suhtes kas üleriigiliselt või saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnas, juhul, kui Ameerika Ühendriigid on esitanud III lisasse kandmiseks lämmastikoksiidide jaoks loodud saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonna; b) lämmastikoksiidide heitkoguste 1990. aasta summaarse hinnangulise taseme väärtuse kas üleriigilise tasandi või SHRP kohta; c) lämmastikoksiidide heitkoguste 2010. aasta summaarse taseme orienteeruva väärtuse kas üleriigilise tasandi või SHRP kohta; ja d) eelnevaga seotud hinnangud lämmastikoksiidide heitkoguste protsentuaalse vähendamise kohta. Punkt b kantakse tabelisse ning punktid a, c ja d tuuakse ära tabeli joonealustes märkustes.

[7] Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa osa kohta.

[8] Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitab Kanada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste 1990. aasta tasemed ja ülemmäärad 2010. aastaks kas üleriigilisel tasandil või lenduvate orgaaniliste ühendite SHRP kohta, juhul, kui ta on selle esitanud.

[9] Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa osa kohta.

[10] Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitavad Ameerika Ühendriigid käesolevasse lisasse kandmiseks: a) heitkoguste vähendamise erimeetmed, mida kohaldatakse lenduvate orgaaniliste ühendite liikuvate ja paiksete allikate suhtes kas üleriigiliselt või saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnas, juhul, kui Ameerika Ühendriigid on esitanud III lisasse kandmiseks lenduvate orgaaniliste ühendite jaoks loodud saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonna; b) lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste 1990. aasta summaarse hinnangulise taseme väärtuse kas üleriigilise tasandi või SHRP kohta; c) lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste 2010. aasta summaarse taseme orienteeruva väärtuse kas üleriigilise tasandi või SHRP kohta; ja d) eelnevaga seotud hinnangud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste protsentuaalse vähendamise kohta. Punkt b kantakse tabelisse ning punktid a, c ja d tuuakse ära tabeli joonealustes märkustes.

--------------------------------------------------

III LISA

SAASTEAINETE HEITKOGUSTE REGULEERIMISPIIRKOND (PEMA)

Käesoleva protokolli kohaldamise eesmärgil loetletakse järgmine saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkond:

Venemaa Föderatsiooni SHRP

Selleks on Murmanski oblasti, Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti (kaasa arvatud Peterburi), Pihkva oblasti, Novgorodi oblasti ja Kaliningradi oblasti piirkond. Kõnealuse SHRP piir langeb kokku Venemaa Föderatsiooni koostisosade riigi- ja halduspiiridega.

--------------------------------------------------

IV LISA

PAIKSETEST ALLIKATEST ERALDUVATE VÄÄVLI HEITKOGUSTE PIIRVÄÄRTUSED

1. Punkti A kohaldatakse lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes.

A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid

2. Punkti A kohaldamise eesmärgil, välja arvatud tabel 2 ning lõiked 11 ja 12, tähistab piirväärtus seadeldisest väljuvates gaasides sisalduvate gaasiliste ainete kogust, mida ei tohi ületada. Kui ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse piirväärtus saasteaine massina väljuvate gaaside mahu kohta (väljendatuna mg/m3), eeldades kuiva gaasi jaoks määratud temperatuuri ja rõhu standardtingimusi (maht 273,15 K juures 101,3 kPa). Heitgaasi hapnikusisalduse suhtes kohaldatakse väärtusi, mis on toodud allpool esitatud tabelis iga allikakategooria kohta. Lahjendamine väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide alandamiseks ei ole lubatud. Seadeldiste käivitamis-, seiskamis- ja hooldusetappi ei võeta arvesse.

3. Heitkoguseid jälgitakse igal juhul. [1] Piirväärtuste järgimist kontrollitakse. Kontrollimeetodite hulka võivad kuuluda pidevad või perioodilised mõõtmised, tüübikinnitus või mis tahes muu tehniliselt usaldusväärne meetod.

4. Saasteainetest proovide võtmine ja nende analüüs ning mis tahes mõõtmissüsteemi kalibreerimiseks kasutatavaid etalonmõõtmisi tehakse vastavalt Euroopa Standardikomitee (CEN) või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kehtestatud standarditele. CENi või ISO standardite valmimiseni kohaldatakse siseriiklikke standardeid.

5. Heitkoguseid tuleks mõõta pidevalt, kui SO2 heitkogused ületavad 75 kg/h.

6. Kui mõõdetakse pidevalt uute ettevõtete heitkoguseid, saavutatakse heitkoguste standardite järgimine, kui arvutatud päeva keskväärtused ei ületa piirväärtust ja kui tunniväärtus ei ületa piirväärtust 100 % võrra.

7. Kui mõõdetakse pidevalt olemasolevate ettevõtete heitkoguseid, saavutatakse heitkoguste standardite järgimine, kui a) ükski kuu keskväärtus ei ületa piirväärtusi; ja b) 97 % kõikidest 48 tunni keskväärtustest ei ületa 110 % piirväärtustest.

8. Perioodiliste mõõtmiste korral saavutatakse heitkoguste standardite järgimine miinimumnõudena siis, kui keskväärtus, mis põhineb asjaomasel hulgal esindavates tingimustes tehtud mõõtmistel, ei ületa heitkoguste standardi väärtust.

9. Katlad ja protsessi kütteseadmed, mille nimisoojusvõimsus ületab 50 MWth:

Tabel 1. Kateldest eralduvate SOx piirväärtused [2]

| Soojusvõimsus (MWth) | Piirväärtus [3] (mg SO2/Nm3) | Kodumajapidamistes kasutatavate tahkekütuste ärastusefektiivsuse alternatiiv |

Tahke- ja vedelkütused, uued seadeldised | 50-100 | 850 | 90 % [5] |

100-300 | 850-200 [4] (lineaarne vähenemine) | 92 % [5] |

> 300 | 200 [4] | 95 % [5] |

Tahkekütused, olemasolevad seadeldised | 50-100 | 2000 | |

100-500 | 2000-400 (lineaarne vähenemine) | |

> 500 | 400 | |

50-150 | | 40 % |

150-500 | | 40-90 % (lineaarne suurenemine) |

> 500 | | 90 % |

Vedelkütused, olemasolevad seadeldised | 50-300 | 1700 | |

300-500 | 1700-400 (lineaarne vähenemine) | |

> 500 | 400 | |

Gaaskütused üldiselt, uued ja olemasolevad seadeldised | | 35 | |

Veeldatud gaas, uued ja olemasolevad seadeldised | | 5 | |

Madala kütteväärtusega gaas (nt rafineerimisjääkide gaasistamine või koksiahju gaasi põlemine) | | uued 400 olemasolevad 800 | |

Kõrgahjugaas | | uued 200 olemasolevad 800 | |

Rafineerimistehase uus põletusseade (kõikide uute põletusseadmete keskmine) | >50 (rafineerimistehase koguvõimsus) | 600 | |

Rafineerimistehase olemasolev põletusseade (kõikide olemasolevate põletusseadmete keskmine) | | 1000 | |

10. Gaasiõli:

Tabel 2. Gaasiõli väävlisisalduse piirväärtused [6]

| Väävlisisaldus (massiprotsentides) |

Gaasiõli | < 0,2 pärast 1. juulit 2000 < 0,1 pärast 1. jaanuari 2008 |

11. Clausi seade: seadmed, mis toodavad üle 50 tonni väävlit päevas:

a) väävli taaskasutus 99,5 % uue seadeldis puhul;

b) väävli taaskasutus 97 % olemasoleva seadeldis puhul.

12. Titaandioksiidi tootmine: uutes ja olemasolevates seadeldistes vähendatakse titaandioksiidi tootmisel mineraliseerimis- ja kaltsineerimisetappidel tekkinud heitkoguseid väärtuseni, mis on kuni 10 kg of SO2 ühe tonni toodetud titaandioksiidi kohta.

B. Kanada

13. Järgmistesse paiksete allika kategooriatesse kuuluvatest uutest paiksetest allikatest eralduvate vääveldioksiidi heitkoguste kontrollimiseks ettenähtud piirväärtused määratakse kindlaks kättesaadava kontrolltehnoloogiaid ja tasemeid, kaasa arvatud muudes riikides kohaldatavaid piirväärtusi, käsitleva teabe ning järgmiste dokumentide põhjal: Kanada Gazette, Part I. Department of the Environment. Thermal Power Generation Emissions - National Guidelines for New Stationary Sources. 15. mai 1993, lk 1633-1638.

C. Ameerika Ühendriigid

14. Järgmistesse paiksete allikate kategooriatesse kuuluvatest uutest paiksetest allikatest eralduvate vääveldioksiidi heitkoguste kontrollimise piirväärtused määratakse kindlaks järgmistes dokumentides:

1) Electric Utility Steam Generating Units - 40 Code of Federal Regulations (C.F.R.) Part 60, Subpart D, and Subpart Da;

2) Industrial-Commercial-Institutional Steam Generating Units - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Db, and Subpart Dc;

3) Sulphuric Acid Plants - 40 C.F.R. Part 60, Subpart H;

4) Petroleum Refineries - 40 C.F.R. Part 60, Subpart J;

5) Primary Copper Smelters - 40 C.F.R. Part 60, Subpart P;

6) Primary Zinc Smelters - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Q;

7) Primary Lead Smelters - 40 C.F.R. Part 60, Subpart R;

8) Stationary Gas Turbines - 40 C.F.R. Part 60, Subpart GG;

9) Onshore Natural Gas Processing - 40 C.F.R. Part 60, Subpart LLL;

10) Municipal Waste Combustors - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Ea, and Subpart Eb;

11) Hospital/Medical/Infectious Waste Incinerators - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Ec.

[1] Seire all tuleb mõista üldist tegevust, mis hõlmab heitkoguste mõõtmist, ainetaseme arvutamist jne. Seda võib läbi viia pidevalt või perioodiliselt.

[2] Eelkõige ei kohaldata piirväärtusi järgmiste seadeldiste suhtes:

- seadeldised, milles kasutatakse põlemissaaduseid objektide või materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või mis tahes muuks töötlemiseks, nt kuumutusahjud, kuumtöötlusahjud,

- järelpõletusseadmed, s.o mis tahes tehnilised seadmed, mis on kavandatud väljuvate gaaside puhastamiseks põletamise teel, mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena,

- seadmed katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regeneerimiseks,

- vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed,

- keemiatööstuses kasutatavad reaktorid,

- koksiahjud,

- kauperid,

- jäätmete põletusseadmed,

- diisel-, bensiini- või gaasimootoriga või gaasiturbiiniga töötavad seadmed, olenemata kasutatavast kütusest.

[3] O2 etalonisisaldus on tahkete kütuste puhul 6 % ja muude kütuste puhul 3 %.

[4] 400, kui rasketes kütteõlides on väävlit alla 0,25 %.

[5] Kui seade saavutab 300 mg/Nm3 SO2, võib selle vabastada ärastusefektiivsuse kohaldamisest.

[6] Gaasiõli – HS 2710 alla kuuluv naftasaadus või naftasaadus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate keskmiste destillaatide kategooriasse ja mille mahust vähemalt 85 %, k.a destilleerimiskaod, destilleerub 350 °C juures. Käesolev määratlus ei hõlma maanteesõidukites, maanteevälistes liikurmasinates ja põllumajandustraktorites kasutavaid kütuseid. Määratlus hõlmab meretranspordis kasutatavat gaasiõli juhul, kui see vastab eespool toodud kirjeldusele või selle viskoossus või tihedus on ISO 8217 (1996) I tabelis määratletud meredestillaatide viskoossusele ja tihedusele vastav.

--------------------------------------------------

V LISA

PAIKSETEST ALLIKATEST ERALDUVATE LÄMMASTIKOKSIIDIDE HEITKOGUSTE PIIRVÄÄRTUSED

1. Punkti A kohaldatakse lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes.

A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid

2. Punkti A kohaldamise eesmärgil tähistab piirväärtus seadeldist eralduvates heitgaasides sisalduvate gaasiliste ainete kogust, mida ei tohi ületada. Kui ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse piirväärtus saasteaine massina väljuvate gaaside mahu kohta (väljendatuna mg/m3), eeldades kuiva gaasi jaoks määratud temperatuuri ja rõhu standardtingimusi (maht 273,15 K juures 101,3 kPa). Heitgaasi hapnikusisalduse suhtes kohaldatakse väärtusi, mis on toodud allpool esitatud tabelis iga allikakategooria kohta. Lahjendamine väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide alandamiseks ei ole lubatud. Piirväärtused käsitlevad üldiselt lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) koos, üldnimetusega NOx, väljendatuna NO2-na. Seadeldiste käivitamis-, seiskamis- ja hooldusetappi ei võeta arvesse.

3. Heitkoguseid jälgitakse igal juhul. [1] Piirväärtuste järgimist kontrollitakse. Kontrollimeetodite hulka võivad kuuluda pidevad või perioodilised mõõtmised, tüübikinnitus või mis tahes muu tehniliselt usaldusväärne meetod.

4. Saasteainetest proovide võtmine ja nende analüüs ning mis tahes mõõtmissüsteemi kalibreerimiseks kasutatavaid etalonmõõtmisi tehakse vastavalt Euroopa Standardikomitee (CEN) või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kehtestatud standarditele. CENi või ISO standardite valmimiseni kohaldatakse siseriiklikke standardeid.

5. Heitkoguseid tuleks mõõta pidevalt, kui NOx heitkogused ületavad 75 kg/h.

6. Kui tehakse pidevalt mõõtmisi, välja arvatud tabelis 1 esitatud olemasolev põletusseade, saavutatakse heitkoguste standardite järgimine, kui arvutatud päeva keskväärtused ei ületa piirväärtust ja kui tunniväärtus ei ületa piirväärtust 100 % võrra.

7. Kui mõõdetakse pidevalt tabelis 1 toodud olemasolevate põletusseadmete heitkoguseid, saavutatakse heitkoguste standardite järgimine, kui a) ükski kuu keskväärtus ei ületa piirväärtusi; ja b) 95 % kõikidest 48 tunni keskväärtustest ei ületa 110 % heitkoguste piirväärtustest.

8. Perioodiliste mõõtmiste korral saavutatakse heitkoguste standardite järgimine miinimumnõudena siis, kui keskväärtus, mis põhineb asjaomasel hulgal esindavates tingimustes tehtud mõõtmistel, ei ületa heitkoguste standardi väärtust.

9. Katlad ja protsessi kütteseadmed, mille nimisoojusvõimsus ületab 50 MWth:

Tabel 1. Kateldest eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused [2]

| Piirväärtus (mg/Nm3) [3] |

Tahkekütused, uued seadeldised: | |

—katlad 50-100 MWth | 400 |

—katlad 100-300 MWth | 300 |

—katlad > 300 MWth | 200 |

Tahkekütused, olemasolevad seadeldised: | |

—tahkekütused üldiselt | 650 |

—tahkekütused, milles lenduvaid ühendeid on alla 10 % | 1300 |

Vedelkütused, uued seadeldised: | |

—katlad 50-100MWth | 400 |

—katlad 100-300 MWth | 300 |

—katlad >300MWth | 200 |

Vedelkütused, olemasolevad seadeldised | 450 |

Gaaskütused, uued seadeldised: | |

Kütus: maagaas | |

—katlad 50-300 MWth | 150 |

—katlad > 300 MWth | 100 |

Kütus: kõik muud gaasid | 200 |

Gaaskütused, olemasolevad seadeldised | 350 |

10. Maismaal asuvad gaasiturbiinid, mille nimisoojusvõimsus ületab 50 MWth: NOx piirväärtusi, mida väljendatakse mg/Nm3 (O2 sisaldus on 15 %), tuleb kohaldada ühe turbiini suhtes. Tabelis 2 toodud piirväärtusi kohaldatakse üksnes üle 70 % koormuse suhtes.

Tabel 2. Maismaal asuvatest gaasiturbiinidest eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused

> 50 MWth (soojusvõimsus ISO tingimuste põhjal) | Piirväärtus (mg/Nm3) |

Uued seadeldised, maagaas [4] | 50 [5] |

Uued seadeldised, vedelkütused [6] | 120 |

Olemasolevad seadeldised, kõik kütused [7] | |

—maagaas | 150 |

—vedelkütus | 200 |

11. Tsemendi tootmine:

Tabel 3. Tsemendi tootmisel eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused [8]

| Piirväärtus (mg/Nm3) |

Uued seadeldised (10 % O2) | |

—kuivatid | 500 |

—muud põletusahjud | 800 |

Olemasolevad seadeldised (10 % O2) | 1200 |

12. Paiksed mootorid:

Tabel 4. Uutest paiksetest mootoritest eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, kütusespetsifikatsioon | Piirväärtus [9] (mg/Nm3) |

Sädesüütega (Otto) mootorid, neljataktiline, > 1 MWth | |

—lahjasegumootorid | 250 |

—kõik muud mootorid | 500 |

Survesüütega (diisel-) mootorid, > 5 MWth | |

—Kütus: maagaas (reaktiivmoorid) | 500 |

—Kütus: raske kütteõli | 600 |

—Kütus: diisli- või gaasiõli | 500 |

13. Metallide tootmine ja töötlemine:

Tabel 5. Raua ja terase esmatootmisel eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused [10]

Võimsus, meetod, kütusespetsifikatsioon | Piirväärtus (mg/Nm3) |

Uued ja olemasolevad paagutusseadmed | 400 |

14. Lämmastikhappe tootmine:

Tabel 6. Lämmastikhappe tootmisel, happe kontsentratsiooni ühikuid arvesse võtmata, eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, kütusespetsifikatsioon | Piirväärtus (mg/Nm3) |

—uued seadeldised | 350 |

—olemasolevad seadeldised | 450 |

B. Kanada

15. Järgmistesse paiksete allika kategooriatesse kuuluvatest uutest paiksetest allikatest eralduvate lämmastikoksiidi (NOx) heitkoguste kontrollimiseks ettenähtud piirväärtused määratakse kindlaks kättesaadava kontrolltehnoloogiaid ja tasemeid, kaasa arvatud muudes riikides kohaldatavaid piirväärtusi, käsitleva teabe ning järgmiste dokumentide põhjal:

a) Canadian Council of Ministers of the Environment (CCME). National Emission Guidelines for Stationary Combustion Turbines. Detsember 1992. PN1072;

b) Kanada Gazette, Part I. Department of the Environment. Thermal Power Generation Emissions - National Guidelines for New Stationary Sources. 15. mai 1993, lk 1633-1638;

c) CCME. National Emission Guidelines for Cement Kilns. Märts 1998. PN1284.

C. Ameerika Ühendriigid

16. Järgmistesse paiksete allikate kategooriatesse kuuluvatest uutest paiksetest allikatest eralduvate NOx heitkoguste kontrollimise piirväärtused määratakse kindlaks järgmistes dokumentides:

a) Coal-fired Utility Units - 40 Code of Federal Regulations (C.F.R.) Part 76;

b) Electric Utility Steam Generating Units - 40 C.F.R. Part 60, Subpart D, and Subpart Da;

c) Industrial-Commercial-Institutional Steam Generating Units - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Db;

d) Nitric Acid Plants - 40 C.F.R. Part 60, Subpart G;

e) Stationary Gas Turbines - 40 C.F.R. Part 60, Subpart GG;

f) Municipal Waste Combustors - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Ea, and Subpart Eb;

g) Hospital/Medical/Infectious Waste Incinerators - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Ec.

[1] Seire all tuleb mõista üldist tegevust, mis hõlmab heitkoguste mõõtmist, ainetaseme arvutamist jne. eda võib läbi viia pidevalt või perioodiliselt.

[2] Eelkõige ei kohaldata piirväärtusi järgmiste seadeldiste suhtes:

- seadmed, milles kasutatakse põlemissaaduseid objektide või materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või mis tahes muuks töötlemiseks, nt kuumutusahjud, kuumtöötlusahjud,

- järelpõletusseadmed, s.o mis tahes tehnilised seadmed, mis on kavandatud väljuvate gaaside puhastamiseks põletamise teel, mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena,

- seadmed katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regeneerimiseks,

- vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed,

- keemiatööstuses kasutatavad reaktorid,

- koksiahjud,

- kauperid,

- jäätmete põletusseadmed,

- diisel-, bensiini- või gaasimootoriga või gaasiturbiiniga töötavad seadmed, olenemata kasutatavast kütusest.

[3] Neid väärtusi ei kohaldata katelde suhtes, mida kasutatakse alla 500 tunni aastas. O2 etalonisisaldus on tahkete kütuste puhul 6 % ja muude kütuste puhul 3 %,

[4] Maagaas on looduslikult esinev metaan, mis sisaldab kuni 20 % (mahu järgi) inertgaase ja muid koostisosasid.

[5] 75 mg/Nm3, kui on tegemist:

- soojuse ja elektri koostootmise süsteemis kasutatava gaasiturbiiniga, või

- avalikus gaasivõrgus kasutatava gaasiturbiini jõuallikaks olev kompressor.Kui gaasiturbiin ei kuulu kumbagi eespool toodud kategooriasse, kuid selle efektiivsus on suurem kui 35 %, kindlaksmääratuna ISO baaskoormuste tingimuste põhjal, on piirväärtus 50*n/35, kus n on gaasiturbiini efektiivsus protsentides (kindlaksmääratuna ISO baaskoormuste tingimuste põhjal).

[6] Seda piirväärtust kohaldatakse üksnes nende gaasiturbiinide suhtes, milles põletatakse kergeid ja keskmisi destillaate.

[7] Piirväärtusi ei kohaldata nende gaasiturbiinide suhtes, mida kasutatakse alla 150 tunni aastas.

[8] Seadeldised tsemendiklinkri valmistamiseks pöördahjus, mille võimsus on > 500 tonni päevas, või muudes ahjudes, mille võimsus on > 50 tonni päevas.

[9] Neid väärtusi ei kohaldata mootorite suhtes, mida kasutatakse alla 500 tunni aastas. O2 etalonsisaldus on 5 %.

[10] Metallide tootmine ja töötlemine: metallimaagi särdamis- või paagutusseadmed, seadmed toormalmi ja -terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidev valu, mille võimsus ületab 2,5 tonni tunnis, seadmed raudmetallide töötlemiseks (kuumvaltspinkide võimsus > 20 tonni toorterast tunnis).

--------------------------------------------------

VI LISA

PAIKSETEST ALLIKATEST ERALDUVATE LENDUVATE ORGAANILISTE ÜHENDITE HEITKOGUSTE PIIRVÄÄRTUSED

1. Punkti A kohaldatakse lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes.

A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid

2. Käesoleva lisa see punkt hõlmab allpool toodud lõigetes 8-21 loetletud muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaani (NMVOC) heitkoguste paikseid allikaid. See punkt ei hõlma seadmeid ega seadmete osi, mis on ette nähtud uute toodete ja menetluste uurimiseks, arendustegevuseks ja katsetamiseks. Väärtusläved on toodud valdkonnatabelites allpool. Need üldiselt viitavad lahustikulule või heitkoguste massivoolule. Kui üks käitaja teostab sama seadmega samas kohas mitut tegevust, mis kuuluvad samasse alamrubriiki, siis liidetakse kokku selliste tegevuste lahustikulu või heitkoguste massivool. Kui väärtusläve pole märgitud, kohaldatakse nimetatud piirväärtust kõigi asjaomaste seadeldiste suhtes.

3. Käesoleva lisa punktis A kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) bensiini hoidmine ja jaotamine – laadimine veoautodele, rongivagunitesse, praamidele ja merelaevadele hoidlates ja mineraalõli rafineerimistehase väljastusjaamades, välja arvatud sõidukite tankimine liikuvaid allikaid käsitlevate asjaomaste dokumentidega hõlmatud teenindusjaamades;

b) liimkatmine – mis tahes protsess, mille käigus kantakse pinnale liimi, välja arvatud trükindusega seotud liimkatmine ja lamineerimine ning puidu ja plasti lamineerimine;

c) puidu ja plasti lamineerimine – mis tahes protsess, et liimida kokku puitu ja/või plasti lamineeritud toodete valmistamiseks;

d) kattekihiga katmise protsessid – metalli- ja plastikihi kandmine: sõiduautodele, veoauto kabiinidele, veoautodele, bussidele või puitpindadele ja see hõlmab mis tahes protsessi, millega kantakse pidev kattekile ühe- või mitmekordselt:

i) uutele sõidukitele, mis on määratletud (vt allpool) kategooria M1 ja kategooria N1 sõidukitena, kui need kaetakse kattekihiga samas käitises nagu M1 sõidukidki;

ii) veoauto kabiinidele, mis on määratletud juhi majutuskohana, ja kõikidele kategooria N2 ja N3 sõidukite tehnilise varustuse juurde lahutamatu osana kuuluvale kattele;

iii) paki- ja veoautodele, mis on määratletud kategooriatesse N1, N2 ja N3 kuuluvate sõidukitena, välja arvatud veoauto kabiinid;

iv) bussidele, mis on määratletud kategooriate M2 ja M3 sõidukitena;

v) muudele metall- ja plastpindadele, kaasa arvatud lennukite, laevade, rongide jms metall- ja plastpindadele, puitpindadele, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpindadele.

Kõnealune allikakategooria ei hõlma aluspinna katmist metallidega elektroforeesi- või keemilisel pihustusmeetodil. Kui pinna katmise protsess hõlmab etappi, mille käigus sama toode trükitakse, käsitatakse seda trükkimisetappi osana pinna katmise protsessist. See ei hõlma siiski iseseisva toiminguna teostatavat trükkimist. Käesoleva määratluse kohaselt:

- M1-kategooria sõidukid on need sõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja milles on lisaks juhiistmele kuni 8 istekohta,

- M2-kategooria sõidukid on need sõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja milles on lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istekohta ning mille täismass on kuni 5 tonni,

- M3-kategooria sõidukid on need sõidukid, mida kasutatakse reisijate veoks ja milles on lisaks juhiistmele rohkem kui 8 istekohta ning mille täismass on üle 5 tonni,

- N1-kategooria sõidukid on need sõidukid, mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ei ületa 3,5 tonni,

- N2-kategooria sõidukid on need sõidukid, mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ületab 3,5 tonni, kuid ei ole üle 12 tonni,

- N3-kategooria sõidukid on need sõidukid, mida kasutatakse kaupade veoks ja mille täismass ületab 12 tonni.

e) rullmaterjali kattekihiga katmine – mis tahes protsessid, mille käigus rullis olev teras, roostevaba teras, kaetud teras, vasesulamid või alumiiniumribad kaetakse pideva protsessi käigus kas kile või laminaatkattega;

f) keemiline puhastus – mis tahes tööstuslikud või kaubanduslikud toimingud, mille käigus kasutatakse LOÜsid rõivaste, mööbli jms tarbekaupade puhastusseadmetes, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamine tekstiili- ja rõivatööstuses;

g) pinnakattevahendite, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine – pinnakattevahendite, lakkide, trükivärvide ja liimide ning nende vahetoodete valmistamine, kui need on valmistatud samas käitises pigmentide, vaikude ja liimmaterjalide segamise teel orgaaniliste lahustite või muude tugiainetega. Kõnealune kategooria hõlmab samuti dispersiooni, eeldispersiooni, teatava viskoossuse või värvi reguleerimist ning lõpptoodete pakendamist mahutitesse;

h) trükkimine – mis tahes teksti ja/või kujutise reprodutseerimine, mille käigus kantakse trükivärv trükivormi abil pinnale, ja mis hõlmab järgmisi osaprotsesse:

i) fleksograafia: trükkimine, mille käigus kasutatakse kummist või elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükivärvid on trükkimata jäätavatest aladest ülevalpool, kasutades vedelaid trükivärve, mis kuivavad aurustumise teel;

ii) kuivatiga rullofsettrükk: rotatsioonitrüki protsess, mille käigus kasutatakse trükivormi, kus trükitavad ja trükkimata jäetavad alad on samal tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Trükkimata jäetav ala muudetakse vett imavaks, mistõttu trükivärv sellele peale ei hakka. Trükitavat ala töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Aurustumine toimub ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse;

iii) väljaannete trükkimisel kasutatav rotatsioonsügavtrükk: ajakirjade, brošüüride, kataloogide või samalaadsete toodete paberi trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk, mille käigus kasutatakse tolueenil põhinevaid trükivärve;

iv) rotatsioonsügavtrükk: trükkimine, mille käigus kasutatakse silindrikujulist trükivormi, kus trükitav ala on trükkimata jäetavast alast allpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Süvendid täidetakse trükivärviga ja ülejääk pühitakse trükkimata jäetavalt alalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ja tõstab trükivärvi süvenditest välja;

v) rotatsioonsiidtrükk: rotatsioontrükk, mille käigus trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükitav ala on lahti ja trükkimata jäetav ala on kaetud, ning milleks kasutatakse aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena;

vi) trükkimisega seotud lamineerimine: kahe või enama elastse materjali ühendamine laminaadi valmistamiseks;

vii) lakkimine: protsess, mille käigus kantakse pakkematerjali hilisemaks sulgemiseks vajalik lakk või liimkate elastsele materjalile;

i) farmaatsiatoodete valmistamine – farmaatsiatoodete keemiline sünteesimine, fermenteerimine, ekstraheerimine, formuleerimine ja viimistlemine ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub eespool nimetatud toodete valmistamisega ühes ja samas kohas;

j) loodusliku või sünteeskautšuki töötlemine – protsess, mille käigus segatakse, purustatakse, tihendatakse, kalandreeritakse, pressitakse ja vulkaniseeritakse looduslikust või sünteeskautšukist, ning samuti looduslikust või sünteeskautšukist valmistoote saamiseks vajalikud lisatoimingud;

k) pindade puhastamine – protsess, välja arvatud keemiline puhastus, mille käigus kasutatakse orgaanilisi lahusteid materjali pealispinnalt saasteainete eemaldamiseks, kaasa arvatud rasvaärastus; mitmes etapis teostatav puhastusprotsess enne või pärast mis tahes muud töötlemist, mida käsitatakse ühe pinnapuhastusprotsessina. Protsess hõlmab tootepindade puhastamist ja ei hõlma seadeldiste puhastamist;

l) taimeõlide ja loomarasva ekstraheerimine ning taimeõlide rafineerimine – taimeõli ekstraheerimine seemnetest ja muudest taimse päritoluga ainetest, kuivjäägi töötlemine loomasööda valmistamiseks ja seemnetest, taimse päritoluga ainetest ja/või loomse päritoluga ainetest saadud rasvade või taimeõlide puhastamine;

m) sõidukite taasviimistlus – mis tahes tööstuslik või kaubanduslik pinna katmine ja sellega seotud rasvaärastustoimingud, mille alla kuulub:

i) maanteesõidukite või nende osade pindade katmine, mida teostatakse sõiduki remontimise, restaureerimise või kaunistamise käigus väljaspool tööstusettevõtet, või

ii) maanteesõidukite või nende osade katmine viimistlusmaterjalidega, kui see toimub väljaspool algset tootmisliini, või

iii) järelhaagiste (sh poolhaagiste) pindade katmine;

n) puitpindade immutamine – protsess, mille käigus puit immutatakse säilitusainega;

o) standardtingimused – temperatuur on 273,15 K ja rõhk 101,3 kPa;

p) lenduvad orgaanilised ühendid, v.a metaan – kõik orgaanilised ühendid, v.a metaan, mille auruõhk temperatuuril 273, 15 K on 0,01 Kpa või millel samade tingimuste juures avaldub samasugune lenduvus;

q) väljuv gaas – muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaani või muude saasteainete gaasilised lõppheitmed korstnatest või saastetõrjeseadmest. Vooluhulka väljendatakse m3/h standardtingimustes;

r) LOÜ (v.a metaani) lenduvad heitkogused – kõigi õhku, maapinda ja vette juhitavate, väljuvates gaasides mittesisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkogused, ja kui ei ole teisiti märgitud, siis mis tahes tootes sisalduvad lahustid, ning akende, uste, tuulutusavade ja samalaadsete avauste kaudu väliskeskkonda juhitud lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) püüdmatud heitmed. Heitkoguste piirväärtused arvutatakse lahustikasutuskava põhjal (vt käesoleva lisa I liidet).

s) LOÜ (v.a metaani) koguheide – LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste ja väljuvates gaasides sisalduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste summa;

t) sisendkogus – orgaaniliste lahuste kogus ja nende kogus toimingutes kasutatavates preparaatides, kaasa arvatud seadeldise sees ja väljaspool seda korduvkasutatavate lahustite kogus, mida arvestatakse iga kord, kui neid kasutatakse toimingu teostamisel;

u) piirväärtus – seadeldisest väljuvates heitgaasides sisalduvate gaasiliste ainete maksimumkogus, mida ei tohi ületada tavatoimingu käigus. Kui ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse piirväärtus saasteaine massina väljuvate gaaside mahu kohta (väljendatuna mg C/Nm3, kui ei ole sätestatud teisiti), eeldades kuiva gaasi jaoks määratud temperatuuri ja rõhu standardtingimusi. Lahusteid kasutavate seadeldiste puhul antakse piirväärtused massiühikuna asjaomase toimingu iseloomuliku ühiku kohta. Väljuva gaasi mahtu, mida suurendatakse gaasi jahutamise või lahjendamise otstarbel, ei käsitata väljuvas gaasis sisalduvate saasteainete massikontsentratsiooni kindlaksmääramisel. Piirväärtused on üldiselt antud kõikide lenduvate orgaaniliste ühendite kohta, v.a metaan (täpsemat vahet ei tehta, nt reaktsioonivõime või toksilisuse järgi);

v) tavatoiming – kõik toimingu perioodid, v.a toimingute käivitamine ja seiskamine ning seadme hooldus;

w) inimeste tervisele kahjulikud ained on jagatud kahte kategooriasse:

i) halogeenitud lenduvad orgaanilised ühendid, millel võib olla pöördumatute mõjude oht; või

ii) ohtlikud ained, mis on kantserogeenid, mutageenid või reproduktsiooni mõjutava toksilise toimega või mis võivad põhjustada vähki, võivad põhjustada päranduvad geneetilisi kahjustusi, sissehingamisel võivad põhjustada vähki, võivad vähendada fertiilsust või võivad kahjustada loodet.

4. Tuleb täita järgmisi nõudeid:

a) lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkoguseid jälgitakse [1] ja kontrollitakse nende vastavust piirväärtustele. Kontrollimeetodite hulka võivad kuuluda pidevad või perioodilised mõõtmised, tüübikinnitus või mis tahes muu tehniliselt usaldusväärne meetod, lisaks sellele on need majanduslikult elujõulised;

b) õhusaasteainete kontsentratsioone gaasi edasikandetorustikes mõõdetakse representatiivsel viisil. Saasteainetest proovide võtmine ja nende analüüs ning mis tahes mõõtmissüsteemi kalibreerimiseks kasutatavaid etalonmõõtmisi tehakse vastavalt Euroopa Standardikomitee (CEN) või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kehtestatud standarditele. CENi või ISO standardite valmimiseni kohaldatakse siseriiklikke standardeid;

c) kui lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkoguste mõõtmised on nõutavad, tuleks neid teostada pidevalt juhul, kui lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkogused ületavad 10 kg/h summaarse orgaanilise süsiniku sisaldust (TOC) väljalasketorustikus heitkoguste vähendamisseadmest allavoolu, ja kui toiminguteks kulunud tunnid ületavad 200 tundi aastas. Kõikide muude seadeldiste puhul on miinimumnõudeks perioodiline mõõtmine. Nõuetele vastavuse kinnitamiseks võidakse kasutada oma lähenemisi, tingimusel et need on sama ranged.

d) miinimumnõudeks olevate pidevate mõõtmiste korral saavutatakse heitkoguste standardite järgimine, kui päeva keskmine ei ületa piirväärtust tavatoimingu käigus ja tunni keskmine ei ületa piirväärtust 150 % võrra. Nõuetele vastavuse kinnitamiseks võidakse kasutada oma lähenemisi, tingimusel et need on sama ranged.

e) miinimumnõudeks olevate perioodiliste mõõtmiste korral saavutatakse heitkoguste standardite järgimine, kui kõikide näitude keskväärtus ei ületa piirväärtust ja tunni keskmine ei ületa piirväärtust 150 % võrra. Nõuetele vastavuse kinnitamiseks võidakse kasutada oma lähenemisi, tingimusel et need on sama ranged.

f) kõik vajalikud ettevaatusabinõud võetakse lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkoguste vähendamiseks käivitamise ja seiskamise ajal ja tavatoimingust kõrvalkaldumise korral;

g) mõõtmisi ei ole vaja teha, kui torusuudmele kinnitatud saastetõrjeseadmed ei pea olema vastavuses allpool toodud piirväärtustega ja saab näidata, et piirväärtusi ei ületata.

5. Väljuvate gaaside korral tuleks kohaldada järgmisi piirväärtusi, kui allpool ei ole sätestatud teisiti:

a) 20 mg ainet m3 kohta, kui on tegemist halogeenitud lenduvate orgaaniliste ühenditega (millele on omistatud hoiatusväljend "võimalik pöördumatute mõjude oht"), kus nimetatud ühendite summaarne massivoolukiirus on suurem või võrdne kui 100 g/h;

b) 2 mg m3 kohta (väljendatuna üksikute ühendite massi summana) lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste korral (millele on omistatud järgmised hoiatusväljendid: võib põhjustada vähki, päranduvaid geneetilisi kahjustusi, vähki sissehingamise teel või kahjustada loodet, vähendada fertiilsust), kui nimetatud ühendite summaarne massivoolukiirus on suurem või võrdne kui 10 g/h.

6. Allpool lõigetes 9-21 loetletud allikakategooriate puhul on vajalikud järgmised muudatused:

a) allpool nimetatud seadeldistele piirväärtuste kohaldamise asemel võiks asjaomaste seadeldiste kasutajatel olla lubatud kasutada vähendusskeemi (vt käesoleva lisa II liidet). Vähenduskava eesmärk on anda kasutajale võimalus saavutada muude vahendite abil heitkoguste samaväärsed vähendused, kui on piirväärtuste kohaldamisel saavutatav vähendus;

b) LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste puhul kohaldatakse allpool sätestatud lenduvate heitkoguste väärtusi piirväärtusena. Kui pädevale asutusele esitatakse siiski rahuldav tõestus selle kohta, et teatava konkreetse seadeldise puhul ei ole see väärtus tehniliselt ega majanduslikult teostatav, võib pädev asutus selle seadeldise piirväärtuse kohaldamisest vabastada, tingimusel et sellest ei tulene märkimisväärseid ohte inimeste tervisele ega keskkonnale. Iga erandi puhul peab kasutaja esitama pädevat asutust rahuldava tõestuse selle kohta, et kasutatakse parimat olemasolevat tehnikat.

7. Lõikes 3 määratletud allikakategooriate puhul on LOÜ heitkoguste piirväärtusteks need piirväärtused, mis on nimetatud allpool lõigetes 8-21.

8. Bensiini hoidmine ja jaotamine:

Tabel 1. Bensiini hoidmisel või jaotamisel, välja arvatud merelaevadele laadimisel, eralduvate LOÜ heitkoguste piirväärtused

Märkus:

Bensiinimahutite täitmisel väljasurutav aur surutakse kas teistesse mahutitesse või allpool esitatavas tabelis antud piirväärtustele vastavatesse saastetõrjeseadmetesse.

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Väärtusläved | Piirväärtus |

Auru taaskasutamise seade, mis teenindab hoidmis- ja jaotusrajatisi rafineerimistehase tsisternide alal või terminalides | iga-aastane ladustatud või jaotatud bensiini kogus 5000 m3 | 10 g LOÜ/Nm3, sh metaan |

9. Liimkatmine:

Tabel 2. Liimkatmisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus | LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Jalatsite valmistamine, uued ja olemasolevad seadeldised | >5 | 25 g lahustit jalatsipaari kohta | |

Muud liimkatmised, v.a jalatsid; uued ja olemasolevad seadeldised | 5-15 | 50 [2] mg C/Nm3 | 25 |

> 15 | 50 [2] mg C/Nm3 | 20 |

10. Puidu ja plasti lamineerimine:

Tabel 3. Puidu ja plasti lamineerimisel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | LOÜ (v.a metaani) summaarsete heitkoguste piirväärtus |

Puidu ja plasti lamineerimine; uued ja olemasolevad seadeldised | > 5 | 30 g LOÜd (v.a metaani) m2 kohta |

11. Kattekihiga katmine (sõiduautode, veoauto kabiinide, veoautode, busside metall- ja plastikpinnad, puitpinnad):

Tabel 4. Autotööstuses kattekihiga katmise protsessidel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) [3] | LOÜ (v.a metaani) summaarsete heitkoguste piirväärtus [4] |

Uued seadeldised, autode kattekihiga katmine (M1, M2) | >15 (ja > 5000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 45 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta või 1,3 kg tooteühiku kohta ja 33 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Olemasolevad seadeldised, autode kattekihiga katmine (M1, M2) | >15 (ja > 5000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 60 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta või 1,9 kg tooteühiku kohta ja 41 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Uued ja olemasolevad seadeldised, autode kattekihiga katmine (M1, M2) | >15 (= 5000 kattekihiga kaetud kandevkeret või > 3500 kattekihiga kaetud šassiid aastas) | 90 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta või 1,5 kg tooteühiku kohta ja 70 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Uued seadeldised, uute veoauto kabiinide kattekihiga katmine (N1, N2, N3) | >15 (= 5000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 65 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Uued seadeldised, uute veoauto kabiinide kattekihiga katmine (N1, N2, N3) | >15 (>5000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 55 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Olemasolevad seadeldised, uute veoauto kabiinide kattekihiga katmine (N1, N2, N3) | >15 (<5000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 85 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Olemasolevad seadeldised, uute veoauto kabiinide kattekihiga katmine (N1, N2, N3) | >15 (>5000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 75 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Uued seadeldised, uute veoautode ja kaubikute kattekihiga katmine (N1, N2, N3) | >15 (<2500 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 90 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Uued seadeldised, uute veoautode ja kaubikute kattekihiga katmine (N1, N2, N3) | >15 (>2500 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 70 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Olemasolevad seadeldised, uute veoautode ja kaubikute kattekihiga katmine (ilma kabiinita) (N1, N2, N3) | >15 (<2500 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 120 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Olemasolevad seadeldised, uute veoautode ja kaubikute kattekihiga katmine (ilma kabiinita) (N1, N2, N3) | >15 (>2500 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 90 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Uued seadeldised, uute busside kattekihiga katmine (M3) | >15 (<2000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 210 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Uued seadeldised, uute busside kattekihiga katmine (M3) | >15 (>2000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 150 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Olemasolevad seadeldised, uute busside kattekihiga katmine (M3) | >15 (<2000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 290 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Olemasolevad seadeldised, uute busside kattekihiga katmine (M3) | >15 (>2000 kattekihiga kaetud tooteühikut aastas) | 225 g LOÜ (v.a metaan) m2 kohta |

Tabel 5. Erinevates tööstussektorites kattekihiga katmise protsessidel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued ja olemasolevad seadeldised: muu kattekihiga katmine, sh metalli, plasti, tekstiili, kanga, kile ja paberiga (v.a rotatsioonsiidtrükk tekstiilidele, vt trükkimine) | 5-15 | 100 [5] [6] | 25 [6] |

> 15 | 50/75 [6] [7] [8] | 20 [6] |

Uued ja olemasolevad seadeldised: puidu kattekihiga katmine | 15-25 | 100 [5] | 25 |

> 25 | 50/75 [7] | 20 |

12. Rullis oleva materjali kattekihiga katmine:

Tabel 6. Rullis oleva materjali kattekihiga katmisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued seadeldised | > 25 | 50 [9] | 5 |

Olemasolevad seadeldised | > 25 | 50 [9] | 10 |

13. Keemiline puhastus:

Tabel 7. Keemilisel puhastusel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (LOÜ (v.a metaan) kg kohta) |

Uued ja olemasolevad seadeldised | 0 | 20 g [10] |

14. Pinnakattematerjalide, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine:

Tabel 8. Pinnakattematerjalide, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamisel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued ja olemasolevad seadeldised | 100-1000 | 150 [11] | 5 [11] [13] |

>1000 | 150 [12] | 3 [12] [13] |

15. Trükkimine (fleksograafia, kuivatiga rullofsettrükk, väljaannete trükkimisel kasutatav rotatsioonsügavtrükk jne):

Tabel 9. Trükkimisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued ja olemasolevad seadeldised: kuivatiga rullofsettrükk | 15-25 | 100 | 30 [14] |

> 25 | 20 | 30 [14] |

Uued seadeldised: väljaannete trükkimisel kasutatav rotatsioonsügavtrükk | > 25 | 75 | 10 |

Olemasolevad seadeldised: väljaannete trükkimisel kasutatav rotatsioonsügavtrükk | > 25 | 75 | 15 |

Uued ja olemasolevad seadeldised: muu rotatsioonsügavtrükk, fleksograafia, rotatsioonsiidtrükk, lamineerimis- ja lakkimisseadmed | 15-25 | 100 | 25 |

> 25 | 100 | 20 |

Uued ja olemasolevad seadmed: rotatsioonsiidtrükk tekstiilidele, papile | > 30 | 100 | 20 |

16. Farmaatsiatoodete valmistamine:

Tabel 10. Farmaatsiatoodete valmistamisel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaan) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued seadeldised | > 50 | 20 [15] [16] | 5 [16] [18] |

Olemasolevad seadeldised | > 50 | 20 [15] [17] | 15 [17] [18] |

17. Loodusliku või sünteeskautšuki töötlemine:

Tabel 11. Loodusliku või sünteeskautšuki töötlemisel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaan) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued ja olemasolevad seadeldised: loodusliku või sünteeskautšuki töötlemine | > 15 | 20 [19] [20] | 25 [19] [21] |

18. Pindade puhastamine:

Tabel 12. Pindade puhastamisel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued ja olemasolevad seadeldised: pindade puhastamine lõike 3 punktis w nimetatud aineid kasutades | 1-5 | 20 | 15 |

>5 | 20 | 10 |

Uued ja olemasolevad seadmed: muu pindade puhastamine | 2-10 | 75 [22] | 20 [22] |

> 10 | 75 [22] | 15 [22] |

19. Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimine ja taimeõli rafineerimine:

Tabel 13. Taimeõli ja loomarasva ekstraheerimisel ja taimeõli rafineerimisel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Summaarne piirväärtus (kg tonni kohta) |

| |

Uued ja olemasolevad seadeldised | >10 | Loomarasv: | 1,5 |

Riitsinusõli: | 3,0 |

Rapsiseemned: | 1,0 |

Päevalilleseemned: | 1,0 |

Sojaoad (tavaline jahvatus): | 0,8 |

Sojaoad (valged helbed): | 1,2 |

Muud seemned ja taimne materjal: | 3,0 [23] |

Kõik fraktsioneerimisprotsessid, v.a fosfatiidide eraldamine [24] | 1,5 |

Fosfatiidide eraldamine: | 4,0 |

20. Sõidukite taasviimistlus:

Tabel 14. Sõidukite taasviimistlusel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaan) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued ja olemasolevad seadeldised | >0,5 | [25]5 | 25 |

21. Puitpindade immutamine:

Tabel 15. Puitpindade immutamisel eralduvate LOÜ (v.a metaani) heitkoguste piirväärtused

Võimsus, meetod, täpsem spetsifikatsioon | Lahustikulu väärtuslävi (tonni aastas) | Piirväärtus (mg C/Nm3) | LOÜ (v.a metaan) lenduvate heitkoguste piirväärtus (% lahusti sisendkogusest) |

Uued ja olemasolevad seadeldised | > 25 | 100 [26] [27] | 45 [27] |

B. Kanada

22. Järgmistesse paiksete allika kategooriatesse kuuluvatest uutest paiksetest allikatest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimiseks ettenähtud piirväärtused määratakse kindlaks kättesaadava kontrolltehnoloogiaid ja tasemeid, kaasa arvatud muudes riikides kohaldatavaid piirväärtusi, käsitleva teabe ning järgmiste dokumentide põhjal:

a) Canadian Council of Ministers of the Environment (CCME). Environmental Code of Practice for the Reduction of Solvent Emissions from Dry Cleaning Facilities. Detsember 1992. PN1072;

c) CCME. Environmental Guideline for the Control of Volatile Organic Compounds Process Emissions from New Organic Chemical Operations. September 1993. PN1108;

c) CCME. Environmental Code of Practice for the Measurement and Control of Fugitive VOC Emissions from Equipment Leaks. Oktoober 1993. PN1106;

d) CCME. A Program to Reduce Volatile Organic Compound Emissions by 40 Percent from Adhesives and Sealants. Märts 1994. PN1116;

e) CCME. A Plan to Reduce Volatile Organic Compound Emissions by 20 Percent from Consumer Surface Coatings. Märts 1994. PN1114;

f) CCME. Environmental Guidelines for Controlling Emissions of Volatile Organic Compounds from Aboveground Storage Tanks. Juuni 1995. PN1180;

g) CCME. Environmental Code of Practice for Vapour Recovery during Vehicle Refueling at Service Stations and Other Gasoline Dispersing Facilities. (II etapp) Aprill 1995. PN1184;

h) CCME. Environmental Code of Practice for the Reduction of Solvent Emissions from Commercial and Industrial Degreasing Facilities. Juuni 1995. PN1182;

i) CCME. New Source Performance Standards and Guidelines for the Reduction of Volatile Organic Compound Emissions from Canadian Automotive Original Equipment Manufacturer (OEM) Coating Facilities. August 1995. PN1234;

j) CCME. Environmental Guideline for the Reduction of Volatile Organic Compound Emissions from the Plastics Processing Industry. Juuli 1997. PN1276;ja

k) CCME. National Standards for the Volatile Organic Compound Content of Canadian Commercial/Industrial Surface Coating Products - Automotive Refinishing. August 1997. PN1288;

C. Ameerika Ühendriigid

23. Järgmistesse paiksete allikate kategooriatesse kuuluvatest uutest paiksetest allikatest eralduvate LOÜ heitkoguste kontrollimise piirväärtused määratakse kindlaks järgmistes dokumentides:

a) Storage Vessels for Petroleum Liquids - 40 Code of Federal Regulations (C.F.R.) Part 60, Subpart K, and Subpart Ka;

b) Storage Vessels for Volatile Organic Liquids - 40 C.F.R. Part 60, Subpart Kb;

c) Petroleum Refineries - 40 C.F.R. Part 60, Subpart J;

d) Surface Coating of Metal Furniture - 40 C.F.R. Part 60, Subpart EE;

e) Surface Coating for Automobile and Light Duty Trucks - 40 C.F.R. Part 60, Subpart MM;

f) Publication Rotogravure Printing - 40 C.F.R. Part 60, Subpart QQ;

g) Pressure Sensitive Tape and Label Surface Coating Operations - 40 C.F.R. Part 60, Subpart RR;

h) Large Appliance, Metal Coil and Beverage Can Surface Coating - 40 C.F.R. Part 60, Subpart SS, Subpart TT and Subpart WW;

i) Bulk Gasoline Terminals - 40 C.F.R. Part 60, Subpart XX;

j) Rubber Tire Manufacturing - 40 C.F.R. Part 60, Subpart BBB;

k) Polymer Manufacturing - 40 C.F.R. Part 60, Subpart DDD;

l) Flexible Vinyl and Urethane Coating and Printing - 40 C.F.R. Part 60, Subpart FFF;

m) Petroleum Refinery Equipment Leaks and Wastewater Systems - 40 C.F.R. Part 60, Subpart GGG and Subpart QQQ;

n) Synthetic Fiber Production - 40 C.F.R. Part 60, Subpart HHH;

o) Petroleum Dry Cleaners - 40 C.F.R. Part 60, Subpart JJJ;

p) Onshore Natural Gas Processing Plants - 40 C.F.R. Part 60, Subpart KKK;

q) SOCMI Equipment Leaks, Air Oxidation Units, Distillation Operations and Reactor Processes - 40 C.F.R. Part 60, Subpart VV, Subpart III, Subpart NNN and Subpart RRR;

r) Magnetic Tape Coating - 40 C.F.R. Part 60, Subpart SSS;

s) Industrial Surface Coatings - 40 C.F.R. Part 60, Subpart TTT; ja

t) Polymeric Coatings of Supporting Substrates Facilities - 40 C.F.R. Part 60, Subpart VVV.

[1] Seire all tuleb mõista üldist tegevust, mis hõlmab heitkoguste mõõtmist, ainetaseme arvutamist jne. eda võib läbi viia pidevalt või perioodiliselt.

[2] Kui kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad taaskasutada regeneeritud lahustit, on piirväärtus 150 mg C/Nm3.

[3] Lahustikulu puhul < 15 tonni aastas (autode kattekihiga katmine), tabel 14 käsitleb sõidukite taasviimistlust.

[4] Summaarseid piirväärtusi väljendatakse eralduva lahusti massina (g) toote välispinna kohta (m2). Toote välispinnana määratletakse pinda, mis on arvutatud kogu elektroforeesi teel kaetava ala pinnast ja mis tahes osade välispinnast, mis võidakse lisada kattekihiga katmise protsessi järjestikustel etappidel ning mis kaetakse sama kattekihiga. Elektroforeesi teel kaetav pind arvutatakse järgmise valemi abil: (2 x toote kesta summaarne kaal): metallilehe keskmine paksus x metallilehe tihedus).

[5] Piirväärtust kohaldatakse kattekihiga katmiste ja kuivatusprotsesside suhtes, mida viiakse läbi kontrollitud tingimustel.

[6] Kui kattekihiga katmisel ei ole võimalik rakendada kontrollitud tingimusi (laeveaehitus, lennukite kattekihiga katmine jne), võib seadeldised vabastada nende piirväärtuste kohaldamisest. Kui ei esitata pädevat asutust rahuldavat tõestust selle kohta, et see variant ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatav, siis tuleks kasutada lõike 6 punktis a toodud vähendusskeemi. Sel juhul peab kasutaja esitama pädevat asutust rahuldava tõestuse selle kohta, et kasutatakse parimat olemasolevat tehnikat.

[7] Esimest väärtust kohaldatakse kuivatusprotsesside suhtes, teist kattekihiga katmise suhtes.

[8] Kui kasutatakse tekstiiliga katmiseks meetodeid, mis võimaldavad taaskasutada regeneeritud lahusteid, on piirväärtus 150 mg C/Nm3 kuivatamise ja kattekihiga katmise jaoks kokku.

[9] Kui kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad taaskasutada regeneeritud lahustit, on piirväärtus 150 mg C/Nm3.

[10] LOÜ (v.a metaani) summaarsete heitkoguste suhtes kohaldatav piirväärtus arvutatakse eraldunud lahusti massina puhastatud ja kuivatatud toote massi kohta.

[11] Väljuvate gaaside kontsentratsiooni piirväärtuse ja LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtuste asemel võib kohaldada summaarset piirväärtust, milleks on 5 % lahusti sisendkogusest.

[12] Väljuvate gaaside kontsentratsiooni piirväärtuse ja LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtuste asemel võib kohaldada summaarset piirväärtust, milleks on 3 % lahusti sisendkogusest.

[13] Lenduvate heitkoguste piirväärtus ei hõlma lahusteid, mida müüakse hermeetiliselt suletud mahutitesse pakendatud valmistise ühe osana.

[14] LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste hulka ei arvestata lõpptoodetes sisalduvat lahustijääki.

[15] Kui kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad taaskasutada regeneeritud lahusteid, on piirväärtus 150 mg C/Nm3.

[16] Väljuvate gaaside kontsentratsiooni piirväärtuse ja LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtuste asemel võib kohaldada summaarset piirväärtust, milleks on 5 % lahusti sisendkogusest.

[17] Väljuvate gaaside kontsentratsiooni piirväärtuse ja LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtuste asemel võib kohaldada summaarset piirväärtust, milleks on 15 % lahusti sisendkogusest.

[18] Lenduvate heitkoguste piirväärtus ei hõlma lahusteid, mida müüakse hermeetiliselt suletud mahutitesse pakendatud valmistise ühe osana.

[19] Väljuvate gaaside kontsentratsiooni piirväärtuse ja LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtuste asemel võib kohaldada summaarset piirväärtust, milleks on 25 % lahusti sisendkogusest.

[20] Kui kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad taaskasutada regeneeritud lahustit, on piirväärtus 150 mg C/Nm3.

[21] Lenduvate heitkoguste piirväärtus ei hõlma lahusteid, mida müüakse hermeetiliselt suletud mahutitesse pakendatud valmistise ühe osana.

[22] Nende väärtuste kohaldamisest on vabastatud seadeldised, mille puhul tõestatakse pädevatele asutustele, et kogu neis kasutatava puhastusaine keskmine orgaaniliste lahustite sisaldus ei ületa 30 massiprotsenti.

[23] Üksikuid seemne- või muu taimse materjali partiisid töötlevatest seadeldistest eralduvate LOÜ (v.a metaani) summaarsete heitkoguste piirväärtused kehtestab pädev asutus iga üksikjuhtumi jaoks eraldi, võttes aluseks parimad olemasolevad meetodid.

[24] Fosfatiidide eraldamine õlist.

[25] Piirväärtuste kohaldamise järgmist tuleb tõestada keskmiste 15 minuti pikkuste mõõtmistega.

[26] Ei kohaldata kreosoodiga immutamise suhtes.

[27] Väljuvate gaaside kontsentratsiooni piirväärtuse ja LOÜ (v.a metaani) lenduvate heitkoguste piirväärtuste asemel võib kohaldada summaarset piirväärtust, milleks on 11 kg lahustit m3 töödeldud puidu kohta.

--------------------------------------------------

VII LISA

ARTIKLI 3 KOHASED AJAKAVAD

1. Artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirväärtuste kohaldamise ajakavad on järgmised:

a) uute paiksete allikate puhul - üks aasta pärast käesoleva protokolli jõustumist asjaomase lepinguosalise suhtes;

b) olemasolevate paiksete allikate puhul:

i) kui lepinguosaline ei ole üleminekumajandusega riik - üks aasta pärast käesoleva protokolli jõustumist või 31. detsembril 2007, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

ii) kui lepinguosaline on üleminekumajandusega riik – kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist.

2. Artikli 3 lõikes 5 nimetatud kütuste ja uute liikuvate allikate ning IV lisa tabelis 2 nimetatud gaasiõli piirväärtuste kohaldamise ajakavad on järgmised:

i) kui lepinguosaline ei ole üleminekumajandusega riik – käesoleva protokolli jõustumise kuupäev või VIII lisas nimetatud meetmetega või IV lisa tabelis 2 nimetatud piirväärtustega seotud kuupäevadel, olenevalt sellest, kumb on hilisem; ja

ii) kui lepinguosaline on üleminekumajandusega riik – viis aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist või viis aastat pärast VIII lisas nimetatud meetmetega või IV lisa tabelis 2 nimetatud piirväärtustega seotud kuupäevasid, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Kõnealust ajakava ei kohaldata käesoleva protokolli osalise suhtes sellises ulatuses, milles asjaomane lepinguosaline on kohustunud gaasiõli osas järgima lühemat ajakava vastavalt protokollile väävli heitkoguste edasise vähendamise kohta.

3. Käesolevas lisas tähendab mõiste "üleminekumajandusega riik" lepinguosalist, kes on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatanud soovist, et teda käsitataks käesoleva lisa lõigete 1 ja/või 2 kohaldamisel üleminekumajandusega riigina.

--------------------------------------------------

VIII LISA

PIIRVÄÄRTUSED KÜTUSTE JA UUTE LIIKUVATE ALLIKATE JAOKS

SISSEJUHATUS

1. Punkti A kohaldatakse lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes.

2. Lisa hõlmab piirväärtusi NOx, väljendatuna lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalentidena, ja süsivesinike kohta, millest suurem osa on lenduvad orgaanilised ühendid, ning sõidukitele ettenähtud turustatavate kütuste keskkonnakaitselisi spetsifikatsioone.

3. Käesoleva lisa piirväärtuste kohaldamise ajakava on sätestatud VII lisas.

A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid

Sõiduautod ja väikesõidukid

4. Reisijateveoks (kategooria M) ja kaubaveoks (kategooria N) kasutatavate vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite suhtes kohaldatavad piirväärtused on toodud tabelis 1.

Raskeveokid

5. Raskeveoki mootorite suhtes kohaldatavad piirväärtused on toodud tabelites 2 ja 3, olenevalt kohaldatavatest testimismenetlustest.

Mootorrattad ja mopeedid

6. Mootorrataste ja mopeedide suhtes kohaldatavad piirväärtused on toodud tabelites 6 ja 7.

Maanteevälised liikurmasinad

7. Põllumajandus- ja metsatöötraktorite ning muude maanteeväliste liikurmasinate mootorite suhtes kohaldatavad piirväärtused on toodud tabelites 4 ja 5. I etapp (tabel 4) põhineb Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjal nr 96, "Põllumajandus- ja metsatöötraktoritele paigaldatavate diiselmootorite kinnitamise ühtsed sätted seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega".

Kütuse kvaliteet

8. Bensiinile ja diislile keskkonnakaitse seisukohalt esitatud kvaliteedinõuded on toodud tabelites 8-11.

Tabel 1. Sõiduautode ja väikesõidukite suhtes kohaldatavad piirväärtused

Kategooria | Klass | Kohaldatakse alates [2] | Etalonmass (RW) (kg) | Piirväärtused |

| | Süsinikmonooksiid | Süsivesinikud | Lämmastikoksiidid | Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos | [1]Tahked osakesed |

L1 (g/km) | L2 (g/km) | L3 (g/km) | L2 + L3 (g/km) | L4 (g/km) |

Bensiin | Diisel | Bensiin | Diisel | Bensiin | Diisel | Bensiin | Diisel | Diisel |

A | M [3] | 1.1.2001 | Kõik [7] | 2,3 | 0,64 | 0,20 | — | 0,15 | 0,50 | — | 0,56 | 0,05 |

N1 [4] | I | 1.1.2001 [5] | RW = 1305 | 2,3 | 0,64 | 0,20 | — | 0,15 | 0,50 | — | 0,56 | 0,05 |

II | 1.1.2002 | 1305<RW = 1760 | 4,17 | 0,80 | 0,25 | — | 0,18 | 0,65 | — | 0,72 | 0,07 |

III | 1.1.2002 | 1760 < RW | 5,22 | 0,95 | 0,29 | — | 0,21 | 0,78 | — | 0,86 | 0,10 |

B | M [3] | | 1.1.2006 | Kõik | 1,0 | 0,50 | 0,10 | — | 0,08 | 0,25 | — | 0,30 | 0,025 |

N1 [4] | I | 1.1.2006 [6] | RW = 1305 | 1,0 | 0,50 | 0,10 | — | 0,08 | 0,25 | — | 0,30 | 0,025 |

II | 1.1.2007 | 1305 <RW = 1760 | 1,81 | 0,63 | 0,13 | — | 0,10 | 0,33 | — | 0,39 | 0,04 |

III | 1.1.2007 | 1760 < RW | 2,27 | 0,74 | 0,16 | — | 0,11 | 0,39 | — | 0,46 | 0,06 |

Tabel 2. Raskeveokite suhtes kohaldatavad piirväärtused – Euroopa püsiva katsetsükliga test (ESC) ja Euroopa koormustest (ELR)

| Kohaldatakse alates [8] | Süsinikmonooksiid (g/kWh) | Süsivesinikud (g/kWh) | Lämmastikoksiidid (g/kWh) | Tahked osakesed (g/kWh) | Suits (m-1) |

A | 1.10.2001 | 2,1 | 0,66 | 5,0 | 0,10/0,13 [9] | 0,8 |

B1 | 1.10.2006 | 1,5 | 0,46 | 3,5 | 0,02 | 0,5 |

B2 | 1.10.2009 | 1,5 | 0,46 | 2,0 | 0,02 | 0,5 |

Tabel 3. Raskeveokite suhtes kohaldatavad piirväärtused – Euroopa muutuvtsükliga test (ETC) [10] Tingimused, mille alusel kontrollitakse ETC-testide sobivust gaasimootorite heitkoguste mõõtmisel nende võrdlemiseks A rea alusel kohaldatavate piirväärtustega, vaadatakse uuesti läbi ja vajadusel muudetakse vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 sätestatud menetlusele.

| [11]Kohaldatakse alates | Süsinikmonooksiid (g/kWh) | Süsivesinikud, v.a metaan (g/kWh) | Metaan [12] (g/kWh) | Lämmastikoksiidid (g/kWh) | Tahked osakesed [13] (g/kWh) |

A (2000) | 1.10.2001 | 5,45 | 0,78 | 1,6 | 5,0 | 0,1 6/0,21 [14] |

B1 (2005) | 1.10.2006 | 4,0 | 0,55 | 1,1 | 3,5 | 0,03 |

B2 (2008) | 1.10.2009 | 4,0 | 0,55 | 1,1 | 2,0 | 0,03 |

Tabel 4. Maanteeväliste liikurmasinate diiselmootorite suhtes kohaldatavad piirväärtused (I etapp) (mõõtmismenetlus ISO 8178)

[15]

Märkus:

Need on vahetult mootorist eralduvate heitgaaside piirväärtused ja need tuleb saavutada enne igasugust heitgaasi järeltöötlust.

Kasulik võimsus (P) (kW) | Kohaldatakse alates [15] | Süsinikmonooksiid (g/kWh) | Süsivesinikud (g/kWh) | Lämmastikoksiidid (g/kWh) | Tahked osakesed (g/kWh) |

130 = P< 560 | 31.12.1998 | 5,0 | 1,3 | 9,2 | 0,54 |

75 = P< 130 | 31.12.1998 | 5,0 | 1,3 | 9,2 | 0,70 |

37 = P< 75 | 31.3.1998 | 6,5 | 1,3 | 9,2 | 0,85 |

Tabel 5. Maanteeväliste liikurmasinate diiselmootorite suhtes kohaldatavad piirväärtused (II etapp) (mõõtmismenetlus ISO 8178)

Kasulik võimsus (P) (kW) | Kohaldatakse alates [16] | Süsinikmonooksiid (g/kWh) | Süsivesinikud (g/kWh) | Lämmastikoksiidid (g/kWh) | Tahked osakesed (g/kWh) |

130 = P< 560 | 31.12.2001 | 3,5 | 1,0 | 6,0 | 0,2 |

75 = P< 130 | 31.12.2002 | 5,0 | 1,0 | 6,0 | 0,3 |

37 = P< 75 | 31.12.2003 | 5,0 | 1,3 | 7,0 | 0,4 |

18 = P< 37 | 31.12.2000 | 5,5 | 1,5 | 8,0 | 0,8 |

Tabel 6. Mootorrataste ning kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite suhtes kohaldatavad piirväärtused (> 50 cm3;> 45 km/h), mida kohaldatakse alates 17. juunist 1999 [17]

[17]

Märkus:

Kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puhul tuleb piirväärtused korrutada 1,5-ga.

Mootoriliik | Piirväärtused |

Kahetaktiline | CO = 8 g/km |

HC = 4 g/km |

NOX = 0,1 g/km |

Neljataktiline | CO = 1 3 g/km |

HC = 3 g/km |

NOX= 0,3 g/km |

Tabel 7. Mopeedide suhtes kohaldatavad piirväärtused (= 50 cm3;≤ 45 km/h)

Etapp | Kohaldatakse alates [18] | Piirväärtused |

CO (g/km) | HC + NOx (g/km) |

I | 17.6.1999 | 6,0 [19] | 3,0 [19] |

II | 17.6.2002 | 1,0 [20] | 1,2 |

Tabel 8. Ottomootoritega sõidukites kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid

Kütuseliik: Bensiin

Suveperiood algab hiljemalt 1. mail ja kestab vähemalt kuni 30. septembrini. Põhjapoolsetes liikmesriikides algab suveperiood hiljemalt 1. juunil ja kestab vähemalt kuni 31. augustini ning Reidi aururõhu piirväärtus on 70 kPa.

[21] [22] [23] [24] [25]

Märkus:

Lepinguosalised tagavad, et hiljemalt 1. jaanuaril 2000 võib nende territooriumil bensiini turustada üksnes siis, kui see vastab tabelis 8 sätestatud keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele. Kui lepinguosaline otsustab, et sellise väävlisisaldusega bensiini keelustamine, mille väävlisisaldus ei vasta tabelis 8 toodud spetsifikatsioonidele, kuid ei ületa praegust sisaldust, tekitaks tema tööstussektorile tõsiseid raskusi tootmisrajatistes vajalike muudatuste tegemisel 1. jaanuariks 2000, võib ta pikendada turustamisperioodi oma territooriumil hiljemalt kuni 1. jaanuarini 2003. Sellisel juhul teatab lepinguosaline koos oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjaga hoiuleantavas avalduses, et ta kavatseb pikendada seda ajavahemikku ja esitab täitevorganile kirjaliku teabe selle pikendamise põhjuse kohta.

Parameeter | Ühik | [21]Piirväärtused | Test |

Miinimum | Maksimum | Meetod [22] | Avaldamise aeg |

Uurimismeetodil määratud oktaanarv | 95 | — | EN 25164 | 1993 |

Mootorimeetodil määratud oktaanarv | | 85 | — | EN 25163 | 1993 |

Reidi aururõhk, suveperiood | kPa | — | 60 | EN 12 | 1993 |

Destilleerumine: | | | | | |

—aurustumine 100 °C juures | %v/v | 46 | — | EN-ISO 3405 | 1988 |

—aurustumine 150 °C juures | %v/v | 75 | — | | |

Süsivesinike analüüs: | | | | | |

—olefiinid | %v/v | — | 18,0 [24] | ASTMD1319 | 1995 |

—aromaatsed süsivesinikud | | — | 42 | ASTMD1319 | 1995 |

—benseen | | — | 1 | PrEN 12177 | 1995 |

Hapnikusisaldus | %m/m | — | 2,7 | EN 1601 | 1996 |

Hapnikuga küllastunud ained: | | | | | |

—metanool, stabilisaatorid peavad olema lisatud | %v/v | — | 3 | EN 1601 | 1996 |

—etanool, stabilisaatorid võivad olla vajalikud | %v/v | — | 5 | EN 1601 | 1996 |

—isopropüülalkohol | %v/v | — | 10 | EN 1601 | 1996 |

—tertbutüülalkohol | %v/v | — | 7 | EN 1601 | 1996 |

—isobutüülalkohol | %v/v | — | 10 | EN 1601 | 1996 |

—eetrid, mis sisaldavad viis või enam süsinikuaatomid molekuli kohta | %v/v | — | 15 | EN 1601 | 1996 |

—muud hapnikuga küllastunud ained [25] | %v/v | — | 10 | EN 1601 | 1996 |

Väävlisisaldus | mg/kg | — | 150 | PrEN-ISO/DIS 14596 | 1996 |

Tabel 9. Diiselmootoritega sõidukites kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid

Kütuseliik: Diislikütus

[26] [27]

Märkus:

Lepinguosalised tagavad, et hiljemalt 1. jaanuaril 2000 võib nende territooriumil diislikütust turustada üksnes siis, kui see vastab tabelis 9 sätestatud keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele. Kui lepinguosaline otsustab, et sellise väävlisisaldusega diislikütuse keelustamine, mille väävlisisaldus ei vasta tabelis 9 toodud spetsifikatsioonidele, kuid ei ületa praegust sisaldust, tekitaks tema tööstussektorile tõsiseid raskusi tootmisrajatistes vajalike muudatuste tegemisel 1. jaanuariks 2000, võib ta pikendada turustamisperioodi oma territooriumil hiljemalt kuni 1. jaanuarini 2003. Sellisel juhul teatab lepinguosaline koos oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjaga hoiuleantavas avalduses, et ta kavatseb pikendada seda ajavahemikku ja esitab täitevorganile kirjaliku teabe selle pikendamise põhjuse kohta.

Parameeter | Ühik | [26]Piirväärtused | Test |

Miinimum | Maksimum | Meetod [27] | Avaldamise aeg |

Tsetaaniarv | 51 | — | EN-ISO 5 165 | 1992 |

Tihedus 15 °C juures | kg/m3 | — | 845 | EN-ISO 3675 | 1995 |

Destillatsioonipunkt: 95 % | °C | — | 360 | EN-ISO 3405 | 1988 |

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud | % m/m | — | 11 | IP 391 | 1995 |

Väävlisisaldus | mg/kg | — | 350 | PrEN-ISO/DIS 14596 | 1996 |

Tabel 10. Ottomootoritega sõidukites kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid

Kütuseliik: Bensiin

[28] [29]

Märkus:

Lepinguosalised tagavad, et hiljemalt 1. jaanuaril 2005 võib nende territooriumil bensiini turustada üksnes siis, kui see vastab tabelis 10 sätestatud keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele. Kui lepinguosaline otsustab, et sellise väävlisisaldusega bensiini keelustamine, mille väävlisisaldus ei vasta tabelis 10 toodud spetsifikatsioonidele, kuid ei ületa praegust sisaldust, tekitaks tema tööstussektorile tõsiseid raskusi tootmisrajatistes vajalike muudatuste tegemisel 1. jaanuariks 2005, võib ta pikendada turustamisperioodi oma territooriumil hiljemalt kuni 1. jaanuarini 2007. Sellisel juhul teatab lepinguosaline koos oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjaga hoiuleantavas avalduses, et ta kavatseb pikendada seda ajavahemikku ja esitab täitevorganile kirjaliku teabe selle pikendamise põhjuse kohta.

Parameeter | Ühik | [28]Miinimum | Test |

Maksimum | Piirväärtused | Meetod [29] | Avaldamise aeg |

Uurimismeetodil määratud oktaanarv | 95 | | EN 25164 | 1993 |

Mootorimeetodil määratud oktaanarv | | 85 | | EN 25163 | 1993 |

Reidi aururõhk, suveperiood | kPa | — | | | |

Destilleerumine: | | | | | |

—aurustumine 100 °C juures | %v/v | — | — | | |

—aurustumine 150 °C juures | %v/v | — | — | | |

Süsivesinike analüüs: | | | | | |

—olefiinid | %v/v | — | | | |

—aromaatsed süsivesinikud | %v/v | — | 35 | ASTMD1319 | 1995 |

—benseen | %v/v | — | | | |

Hapnikusisaldus | %m/m | — | | | |

Väävlisisaldus | mg/kg | — | 50 | PrEN-ISO/DIS 14596 | 1996 |

Tabel 11. Diiselmootoritega sõidukites kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid

Kütuseliik: Diislikütus

[30] [31]

Märkus:

Lepinguosalised tagavad, et hiljemalt 1. jaanuaril 2005 võib nende territooriumil diislikütust turustada üksnes siis, kui see vastab tabelis 11 sätestatud keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele. Kui lepinguosaline otsustab, et sellise väävlisisaldusega diislikütuse keelustamine, mille väävlisisaldus ei vasta tabelis 11 toodud spetsifikatsioonidele, kuid ei ületa praegust sisaldust, tekitaks tema tööstussektorile tõsiseid raskusi tootmisrajatistes vajalike muudatuste tegemisel 1. jaanuariks 2005, võib ta pikendada turustamisperioodi oma territooriumil hiljemalt kuni 1. jaanuarini 2007. Sellisel juhul teatab lepinguosaline koos oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjaga hoiuleantavas avalduses, et ta kavatseb pikendada seda ajavahemikku ja esitab täitevorganile kirjaliku teabe selle pikendamise põhjuse kohta.

Parameeter | Ühik | [30]Piirväärtused | Test |

Miinimum | Maksimum | Meetod [31] | Avaldamise aeg |

Tsetaaniarv | | — | | |

Tihedus 15 °C juures | kg/m3 | | — | | |

Destillatsioonipunkt: 95 % | °C | — | | | |

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud | %m/m | — | | | |

Väävlisisaldus | mg/kg | — | 50 | PrEN-ISO/DIS 14596 | 1996 |

B. Kanada

9. Uued sõidukite heitkoguste standardid väikesõidukitele, väikeveokitele, raskeveokitele, raskeveokite mootoritele ja mootorratastele: Motor Vehicle Safety Act (ja selle alamaktid), Schedule V of the Motor Vehicle Safety Regulations: Vehicle Emissions (Standard 1100), SOR/97-376, (28. juuli 1997), muudetud aeg-ajalt.

10. Canadian Environmental Protection Act, Diesel Fuel Regulations, SOR/97-110 (4. veebruar 1997, sulphur in diesel fuel), muudetud aeg-ajalt.

11. Canadian Environmental Protection Act, Benzene in Gasoline Regulations, SOR/97-493 (6. november 1997), muudetud aeg-ajalt.

12. Canadian Environmental Protection Act, Sulphur in Gasoline Regulations, Kanada Gazette, Part II, 4. juuni 1999, muudetud aeg-ajalt.

C. Ameerika Ühendriigid

13. Liikuvate allikate heitkoguste kontrolliprogramm väikesõidukitele, väikeveokitele, raskeveokitele ja kütustele sellises ulatuses, nagu on nõutud puhta õhu seaduse (Clean Air Act) jao 202 lõigetes a, g ja h, rakendatuna järgmiste õigusaktide kaudu:

a) 40 Code of Federal Regulations (C.F.R.) Part 80, Subpart D - Reformulated Gasoline;

b) 40 C.F.R. Part 86, Subpart A - General Provisions for Emission Regulations;

c) 40 C.F.R. Part 80, section 80.29 - Controls and Prohibitions on Diesel Fuel Quality.

[1] Diiselmootorite jaoks.

[2] Selles lahtris toodud kuupäevast alates tuleb keelata selliste uute sõidukite registreerimine, müümine või kasutuselevõtmine, mis ei vasta asjaomastele piirväärtustele, ja 12 kuud enne neid kuupäevi ei või sellistele sõidukitele enam anda tüübikinnitust.

[3] Välja arvatud sõidukid, mille täismass ületab 2500 kg.

[4] Ning märkuses c osutatud M-kategooria sõidukid.

[5] Märkuses c osutatud M-kategooria sõidukite puhul 1.1.2002.

[6] Märkuses c osutatud M-kategooria sõidukite puhul 1.1.2007.

[7] Kuni 1. jaanuarini 2003 käsitatakse niisuguseid sellesse kategooriasse kuuluvaid diiselmootoriga varustatud sõidukeid, mis on maanteevälised liikurmasinad, ja rohkem kui kuuele sõitjale mõeldud (kaasa arvatud juht) üle 2000 kg täismassiga sõidukeid A rea III klassi N1-kategooria sõidukitena.

[8] Tabelis esitatud jõustumiskuupäevadest alates keelustavad lepinguosalised selliste diisel- või gaasimootori abil käivitatavate uute sõidukite registreerimise, müügi, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müügi ja kasutamise, kui nende sõidukite heitkogused ei vasta vastavatele piirväärtustele, välja arvatud sõidukid, mis on ettenähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised, ja kasutuselolevate sõidukite asendusmootorid. 12 kuud enne kõnealuseid kuupäevi võib keelduda tüübikinnituse andmisest, kui piirväärtusi ei järgita.

[9] Mootoritele, mille silindri töömaht on alla 0,75 dm3 silindri kohta ja mille nimivõimsuse pöörlemiskiirus ületab 3000 pööret minutis.

[10] Tingimused, mille alusel kontrollitakse ETC-testide sobivust gaasimootorite heitkoguste mõõtmisel nende võrdlemiseks A rea alusel kohaldatavate piirväärtustega, vaadatakse uuesti läbi ja vajadusel muudetakse vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 sätestatud menetlusele.

[11] Tabelis esitatud jõustumiskuupäevadest alates keelustavad lepinguosalised selliste diisel- või gaasimootori abil käivitatavate uute sõidukite registreerimise, müügi, kasutuselevõtmise või kasutamise ning uute diisel- või gaasimootorite müügi ja kasutamise, kui nende sõidukite heitkogused ei vasta vastavatele piirväärtustele, välja arvatud sõidukid, mis on ettenähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised, ja kasutuselolevate sõidukite asendusmootorid. 12 kuud enne kõnealuseid kuupäevi võib keelduda tüübikinnituse andmisest, kui piirväärtusi ei järgita.

[12] Üksnes maagaasiga töötavate mootorite jaoks.

[13] Ei kohaldata gaasimootorite suhtes A, B1 ja B2 etappidel.

[14] Mootoritele, mille silindri töömaht on alla 0,75 dm3 silindri kohta ja mille nimivõimsuse pöörlemiskiirus ületab 3000 pööret minutis.

[15] Tabelis esitatud jõustumiskuupäevast alates lubavad lepinguosalised uute, kas masinale paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimist vajaduse korral ning turustamist ainult juhul, kui need vastavad tabelis kehtestatud piirväärtustele, välja arvatud need masinad ja mootorid, mis on ettenähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. Jõustumisel alates 30. juunist 1998 tuleb mootoriliigile või –tüüpkonnale tüübikinnituse andmisest keelduda, kui see ei vasta piirväärtustele.

[16] Tabelis esitatud jõustumiskuupäevast alates lubavad lepinguosalised uute, kas masinale paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimist vajaduse korral ning turustamist ainult juhul, kui need vastavad tabelis kehtestatud piirväärtustele, välja arvatud need masinad ja mootorid, mis on ettenähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. Jõustumisel alates 12 kuud enne kõnealuseid kuupäevi võib keelduda tüübikinnituse andmisest tuleb mootoriliigile või –tüüpkonnale tüübikinnituse andmisest keelduda, kui see ei vasta piirväärtustele.

[17] Alates sellest kuupäevast tuleb keelduda tüübikinnituse andmisest, kui sõiduki heitkogused ei vasta piirväärtustele.

[18] Alates nendest kuupäevadest tuleb keelduda tüübikinnituse andmisest, kui sõiduki heitkogused ei vasta piirväärtustele.

[19] Kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puhul korrutada kahega.

[20] Kolme- ja neljarattaliste mootorsõidukite puhul 3,5 g/km.

[21] Käesolevas spetsifikaadis märgitud väärtused on "tegelikud väärtused". Piirväärtuste kehtestamisel on arvesse võetud ISO 4259, "Naftatooted – täppisandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine seoses testimeetoditega", tingimusi ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli (R = korduvteostatavus). Üksikute mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse ISO 4259 (avaldatud 1995) kriteeriumide alusel.

[22] Suveperiood algab hiljemalt 1. mail ja kestab vähemalt kuni 30. septembrini. Põhjapoolsetes liikmesriikides algab suveperiood hiljemalt 1. juunil ja kestab vähemalt kuni 31. augustini ning Reidi aururõhu piirväärtus on 70 kPa.

[23] EN – Euroopa standard; ASTM – USA Materjalide Katsetamise Ühing; DIS – rahvusvahelise standardi kavand.

[24] Välja arvatud tavaline pliivaba bensiin (minimaalne mootorimeetodil määratud oktaanarv (MON) 81 ja minimaalne uurimismeetodil määratud oktaanarv (RON) 91), mille olefiini maksimaalne sisaldus on 21 % v/v. Kõnealused piirväärtused ei välista liikmesriikidel teiste pliivabade bensiinide turuletoomist, mille oktaaniarv on käesolevas lisas kehtestatust madalam.

[25] Teised monoalkoholid, mille lõplik destilleerimispunkt ei ole kõrgem siseriiklikes spetsifikatsioonides või nende puudumisel mootorkütuste tööstuslikes spetsifikatsioonides sätestatud lõplikust destilleerimispunktist.

[26] Käesolevas spetsifikaadis märgitud väärtused on "tegelikud väärtused". Piirväärtuste kehtestamisel on arvesse võetud ISO 4259, "Naftatooted – täppisandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine seoses testimeetoditega", tingimusi ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli (R = korduvteostatavus). Üksikute mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse ISO 4259 (avaldatud 1995) kriteeriumide alusel.

[27] EN – Euroopa standard; IP – Naftasaaduste Instituut; DIS – rahvusvahelise standardi kavand.

[28] Käesolevas spetsifikaadis märgitud väärtused on "tegelikud väärtused". Piirväärtuste kehtestamisel on arvesse võetud ISO 4259, "Naftatooted – täppisandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine seoses testimeetoditega", tingimusi ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli (R = korduvteostatavus). Üksikute mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse ISO 4259 (avaldatud 1995) kriteeriumide alusel.

[29] EN – Euroopa standard; ASTM – USA Materjalide Katsetamise Ühing; DIS – rahvusvahelise standardi kavand.

[30] Käesolevas spetsifikaadis märgitud väärtused on "tegelikud väärtused". Piirväärtuste kehtestamisel on arvesse võetud ISO 4259, "Naftatooted – täppisandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine seoses testimeetoditega", tingimusi ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud 2R minimaalset erinevust üle nulli (R = korduvteostatavus). Üksikute mõõtmiste tulemusi tõlgendatakse ISO 4259 kriteeriumide alusel.

[31] EN- Euroopa standard; DIS – rahvusvahelise standardi kavand.

--------------------------------------------------

IX LISA

PÕLLUMAJANDUSLIKEST ALLIKATEST PÄRINEVA AMMONIAAGI HEITKOGUSTE KONTROLLIMISE MEETMED

1. Lepinguosalised, keda artikli 3 lõike 8 punktis a nimetatud kohustused puudutavad, võtavad käesolevas lisas sätestatud meetmeid.

2. Iga lepinguosaline arvestab nõuetekohaselt vajadust vähendada kadusid kogu lämmastikutsüklist.

A. Soovituslikud head põllumajandustavad

3. Ühe aasta jooksul käesoleva protokolli jõustumisest koostab, avaldab ja levitab lepinguosaline heade põllumajandustavade rakendamiseks ammoniaagi heitkoguste kontrollimise soovitusliku juhendit. Juhend võtab arvesse konkreetseid tingimusi lepinguosalise territooriumi ja käsitleb järgmisi valdkondi:

- lämmastiku käitlemine, arvestades kogu lämmastikuringet,

- eluskarja söötmise strateegiad,

- vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad,

- vähesaastavad sõnnikuladustamistehnikad,

- vähesaastavad loomapidamise süsteemid,

- mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramise võimalused.

Lepinguosalised peaksid selle juhendi pealkirjastama nii, et vältida selle segiajamist teiste tegevusjuhenditega.

B. Uurea- ja ammooniumkarbonaatväetised

4. Ühe aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest enda suhtes võtavad lepinguosalised sellised sammud, et piirata uureal põhinevate tahkete väetiste kasutamisel tekkinud ammoniaagi heitkoguseid.

5. Ühe aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest enda suhtes keelustab lepinguosaline ammooniumkarbonaatväetiste kasutamise.

C. Sõnniku laotamine

6. Iga lepinguosaline tagab, et vähesaastavad läga laotamise tehnikaid (mis on loetletud täitevorgani seitsmeteistkümnendal istungil (otsus 1999/1) vastuvõetud V juhisdokumendis ja selle muudatustes), mis on näidanud, et need vähendavad heitkoguseid vähemalt 30 % võrra, võrreldes nimetatud juhisdokumendis määratletud võrdlusväärtusega, kasutataks niivõrd, kui osaline peab neid võimalikuks, võttes arvesse kohalikku mullastikku ja geomorfoloogilisi tingimusi, läga tüüpi ja farmide struktuuri. Nimetatud meetmete kohaldamise ajakava on järgmine: 31. detsember 2009 üleminekumajandusega lepinguosaliste jaoks ja 31. detsember 2007 muude lepinguosaliste jaoks. [1]

7. Ühe aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest enda suhtes tagab lepinguosaline, et küntavale maale laotatav tahke sõnnik küntakse pinnasesse hiljemalt 24 tunni jooksul pärast laialilaotamist, kui ta peab seda meedet võimalikuks, võttes arvesse kohalikku mullastikku, geomorfoloogilisi tingimusi ja farmide struktuuri.

D. Sõnniku ladustamine

8. Ühe aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest enda suhtes hakkab lepinguosaline suurtes, 2000 nuumseale või 750 emisele või 40000 kodulinnule ettenähtud sea- ja linnufarmide uutes lägahoidlates kasutama vähesaastavaid ladustamissüsteeme või tehnikaid, mis on tõestatult viinud heitkoguste vähenemisele 40 % võrra või rohkem, võrreldes võrdlusväärtusega (mis on loetletud lõikes 6 nimetatud juhisdokumendis) või muid, tõestatult samaväärse tõhususega süsteeme või tehnikaid. [2]

9. 2000 nuumseale, 750 emisele või 40000 kodulinnule ettenähtud suurtes sea- või linnufarmide olemasolevates lägahoidlates saavutatakse heitkoguste vähenemine 40 % võrra, kui lepinguosaline peab vajalikku tehnikat tehniliselt ja majanduslikult teostatavaks. [3] Nimetatud meetmete kohaldamise ajakava on järgmine: 31. detsember 2009 üleminekumajandusega lepinguosaliste jaoks ja 31. detsember 2007 muude lepinguosaliste jaoks. [4]

E. Loomade pidamine

10. Ühe aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest enda suhtes hakkab lepinguosaline suurtes, 2000 nuumseale või 750 emisele või 40000 kodulinnule ettenähtud sea- ja linnufarmide uutes loomapidamisrajatistes kasutama vähesaastavaid pidamissüsteeme, mis on tõestatult viinud heitkoguste vähenemisele 20 % võrra või rohkem, võrreldes võrdlusväärtusega (mis on loetletud lõikes 6 nimetatud juhisdokumendis) või muid, tõestatult samaväärse tõhususega süsteeme või tehnikaid. [5] Nende võtete kohaldamist võivad piirata loomade heaoluga seotud põhjused, nt õlgedel põhinev süsteem sigadele ning lindla- ja vabapidamissüsteem kodulindudele.

[1] Käesolevas lisas tähendab mõiste "üleminekumajandusega riik" lepinguosalist, kes on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatanud soovist, et teda käsitataks käesoleva lisa lõigete 6 ja/või 9 kohaldamisel üleminekumajandusega riigina.

[2] Kui lepinguosaline leiab, et lõigete 8 ja 10 järgimiseks võib sõnniku ladustamisel ja loomade pidamisel kasutada muid, tõestatult samaväärse tõhususega süsteeme või tehnikaid või kui lepinguosaline peab sõnniku ladustamisel tekkivate heitkoguste lõikes 9 nõutud vähendamist tehniliselt või majanduslikult teostamatuks, esitab ta sellekohased dokumendid vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a.

[3] Kui lepinguosaline leiab, et lõigete 8 ja 10 järgimiseks võib sõnniku ladustamisel ja loomade pidamisel kasutada muid, tõestatult samaväärse tõhususega süsteeme või tehnikaid või kui lepinguosaline peab sõnniku ladustamisel tekkivate heitkoguste lõikes 9 nõutud vähendamist tehniliselt või majanduslikult teostamatuks, esitab ta sellekohased dokumendid vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a.

[4] Käesolevas lisas tähendab mõiste "üleminekumajandusega riik" lepinguosalist, kes on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatanud soovist, et teda käsitataks käesoleva lisa lõigete 6 ja/või 9 kohaldamisel üleminekumajandusega riigina.

[5] Kui lepinguosaline leiab, et lõigete 8 ja 10 järgimiseks võib sõnniku ladustamisel ja loomade pidamisel kasutada muid, tõestatult samaväärse tõhususega süsteeme või tehnikaid või kui lepinguosaline peab sõnniku ladustamisel tekkivate heitkoguste lõikes 9 nõutud vähendamist tehniliselt või majanduslikult teostamatuks, esitab ta sellekohased dokumendid vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a.

--------------------------------------------------