Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline

LEPING, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme

EUROOPA ÜHENDUS

ja

ISLANDI VABARIIK

ja

NORRA KUNINGRIIK,

edaspidi "lepinguosalised",

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Liidu liikmesriigid on sõlminud Dublini konventsiooni Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, [1] mis allkirjastati Dublinis 15. juunil 1990 (edaspidi "Dublini konventsioon");

MEENUTADES, et Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi "nõukogu") ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999 sõlmitud ja viimaste ühinemist Schengeni acquis' rakendamise ja selle edasise arenguga käsitleva lepingu [2] artiklis 7 soovitatakse sõlmida asjakohane kokkulepe mõnes liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta;

VÕTTES ARVESSE, et seepärast on kohane lisada käesolevasse lepingusse Dublini konventsiooni sätted ning selle konventsiooni artikli 18 kohaselt loodud komitees juba vastu võetud asjakohased sätted, ilma et see mõjutaks Dublini konventsiooniga selle konventsiooni osalisriikide vahel loodud suhteid;

VÕTTES ARVESSE, et Island ja Norra hakkavad käesoleva lepingu eesmärkidel andmete töötlemise osas liikmesriikidega samaväärselt kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi "andmekaitsedirektiiv"); [3]

TUNNUSTADES siiski, et käesolevas lepingus sisalduvaid sätteid tuleb vajaduse korral kohandada, võtmaks arvesse Islandi ja Norra kui ühendusse mittekuuluvate riikide seisundit;

OLLES VEENDUNUD, et käesolevasse lepingusse on vaja lisada mehhanism, mis näeb ette kooskõla ühenduse acquis'arenguga, eelkõige küsimuste osas, millele osutatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punktis a;

OLLES VEENDUNUD, et Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga on vaja Dublini konventsiooni rakendamiseks, praktiliseks kohaldamiseks ja edaspidiseks arendamiseks korraldada koostööd kõikidel tasanditel;

VÕTTES ARVESSE, et selleks on vaja luua organisatsiooniline struktuur, millega tagatakse Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi seotus nimetatud valdkondade tegevusega ning mis võimaldab neil komitee kaudu nimetatud tegevusest osa võtta;

VÕTTES ARVESSE, et 11. detsembril 2000 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (edaspidi "Eurodaci määrus"), [4] et aidata kindlaks teha, kes lepinguosalistest vastutab Dublini konventsiooni kohaselt varjupaigataotluse läbivaatamise eest;

VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping peaks laienema Eurodaci määruse reguleerimisalale, kohaldamaks nimetatud määrust paralleelselt Islandil, Norras ja Euroopa ühendustes;

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV peatüki sätteid ning selle peatüki alusel vastuvõetud akte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes, kuid Taanile tuleks anda võimalus soovi korral käesoleva lepinguga ühineda,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Island ja Norra rakendavad käesoleva lepingu lisa 1. osas loetletud Dublini konventsiooni sätteid ja nimetatud lisa 2. osas loetletud sätteid, mille on vastu võtnud Dublini konventsiooni artikliga 18 loodud komitee, ning kohaldavad neid omavahelistes suhetes ning suhetes liikmesriikidega, ilma et see mõjutaks lõike 4 kohaldamist.

2. Liikmesriigid kohaldavad lõikes 1 nimetatud norme Islandi ja Norra suhtes, ilma et see mõjutaks lõike 4 kohaldamist.

3. Island ja Norra rakendavad mutatis mutandis andmekaitsedirektiivi sätteid ja kohaldavad neid viisil, nagu neid kohaldatakse liikmesriikide suhtes andmete osas, mida töödeldakse lisas määratletud sätete rakendamiseks ja kohaldamiseks.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel loetakse, et lisas osutatud sätete viited "liikmesriikidele" hõlmavad ka Islandi ja Norrat.

5. Käesolevat lepingut kohaldatakse Eurodaci määruse suhtes, võttes arvesse Norra ja Islandi eriseisundit väljaspool Euroopa Liitu, et rakendada nimetatud määrust paralleelselt Islandil, Norras ja Euroopa Ühenduses.

Artikkel 2

1. Koostades Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punktil a põhinevaid uusi õigusakte valdkondades, mis kuuluvad käesoleva lepingu lisa või artikli 1 lõike 5 reguleerimisalasse, küsib Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi "komisjon") Islandi ja Norra ekspertidelt mitteametlikult nõu samal viisil, kui ta küsib ettepanekute koostamiseks nõu liikmesriikide ekspertidelt.

2. Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva lepinguga seonduvaid ettepanekuid edastades edastab komisjon nende koopiad ka Islandile ja Norrale.

Ühe lepinguosalise nõudmisel võib artikliga 3 loodud ühiskomitees toimuda eelnev arvamustevahetus.

3. Õigusakti vastuvõtmisele eelneva etapi jooksul, pideva teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi käigus, konsulteerivad lepinguosalised tähtsatel hetkedel üksteisega uuesti ühiskomitees, kui üks neist seda nõuab. Pärast õigusakti vastuvõtmist kohaldatakse artikli 4 lõigetes 2-7 sätestatud korda.

4. Lepinguosalised teevad teavitamis- ja konsulteerimisetapi ajal heas usus koostööd, et aidata kaasa ühiskomitee käesoleva lepingu kohaste ülesannete täitmisele protsessi lõppemisel.

5. Islandi ja Norra valitsuste esindajatel on õigus teha lõikes 1 nimetatud küsimustes ühiskomiteele ettepanekuid.

6. Nende meetmete eelnõude ettevalmistusjärgus, mis tuleb edaspidi esitada komiteedele, kes abistavad komisjoni täidesaatva võimu teostamisel, tagab komisjon Norra ja Islandi ekspertidele vastavalt asjaomastele valdkondadele võimalikult laiaulatusliku osaluse. Seoses sellega pöördub komisjon meetmete eelnõusid koostades Islandi ja Norra ekspertide poole samadel alustel nagu liikmesriikide ekspertide poole.

7. Juhtudel, kui nõukogu toimib vastavalt asjaomase komitee liigi suhtes kohaldatavale menetlusele, edastab komisjon nõukogule Islandi ja Norra ekspertide seisukohad.

Artikkel 3

1. Käesolevaga asutatakse ühiskomitee, kuhu kuuluvad lepinguosaliste esindajad.

2. Ühiskomitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

3. Ühiskomitee tuleb kokku eesistuja algatusel või mõne liikme taotlusel.

4. Ühiskomitee kohtub vastavalt asjaoludele kohasel tasemel, et vaadata läbi lisaga hõlmatud sätete, sealhulgas artiklis 1 viidatud Dublini konventsiooni artikliga 18 loodud komitee poolt vastu võetud uute õigusaktide või meetmete praktiline rakendamine ja kohaldamine ning vahetada seisukohti Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punktil a põhinevate uute artikli 1 lõike 5 või lisa reguleerimisalasse kuuluvate õigusaktide osas.

Kogu käesoleva lepingu kohast teabevahetust käsitatakse ühiskomitee volituste piires toimuvana.

5. Ühiskomitee eesistujaks on kuuekuulise tähtaja jooksul vaheldumisi Euroopa Ühenduse esindaja ning vastavalt tähestikulisele järjekorrale Islandi või Norra esindaja.

Artikkel 4

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldavad ühelt poolt liikmesriigid ning teiselt poolt Island ja Norra juhul, kui Dublini konventsiooni artikliga 18 loodud komitee võtab vastu artiklis 1 nimetatud küsimustega seotud uusi õigusakte või meetmeid, neid samast ajast alates, kui neis ei sätestata selgesõnaliselt teisiti.

2. Lõikes 1 nimetatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest teavitab komisjon viivitamata Islandi ja Norrat. Island ja Norra teevad sõltumatult otsuse, kas aktsepteerida nende sisu ning rakendada neid oma siseriikliku õiguskorra raames. Otsused tehakse nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile teatavaks 30 päeva jooksul alates nimetatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest.

3. Kui nimetatud õigusakti või meetme sisu saab olla Islandi jaoks siduv üksnes pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teavitab Island sellest nõukogu ja komisjoni samaaegselt eespool nimetatud teatamisega. Kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teavitab Island viivitamata kirjalikult nõukogu peasekretariaati ja komisjoni, esitades nimetatud teabe niipea kui võimalik enne lõike 1 kohase õigusakti või meetme Islandi suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäeva.

4. Kui nimetatud õigusakti või meetme sisu saab olla Norra jaoks siduv üksnes pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teavitab Norra sellest nõukogu ja komisjoni samaaegselt eespool nimetatud teatamisega. Norra teavitab viivitamata ning hiljemalt kuue kuu jooksul alates Euroopa Liidu pädevalt institutsioonilt vastavasisulise teatise saamisest nõukogu peasekretariaati ja komisjoni kirjalikult kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Alates õigusakti või meetme Norra suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast kuni kõikide põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni kohaldab Norra võimaluse korral ajutiselt nimetatud õigusakti või meetme sisu.

5. Lõikes 1 viidatud õigusaktide ja meetmete aktsepteerimine Islandi ja Norra poolt loob kohustused Islandi ja Norra ning ühelt poolt Islandi ja Norra ja teiselt poolt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

6. Kui:

a) Island või Norra teatab otsusest mitte aktsepteerida lõikes 1 viidatud õigusakti või meetme sisu, mille suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu kohast menetlust; või

b) Island või Norra ei saada teadet lõikes 2 sätestatud 30päevase tähtaja jooksul; või

c) Island ei saada teadet kuupäevaks, mis on sätestatud asjaomase õigusakti või meetme jõustumiseks tema suhtes; või

d) Norra ei saada teadet lõikes 4 sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul või ei näe ette nimetatud lõikes sätestatud ajutist kohaldamist alates asjaomase õigusakti või meetme tema suhtes jõustumiseks sätestatud kuupäevast,

loetakse käesolev leping vastavalt Islandi või Norra osas peatatuks.

7. Ühiskomitee uurib peatamise põhjustanud küsimust ning kohustub kõrvaldama aktsepteerimata või ratifitseerimata jätmise põhjused 90 päeva jooksul. Olles läbi vaadanud kõik muud käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise jätkamise võimalused, sealhulgas võimaluse võtta arvesse õigusnormide samaväärsust, võib komitee ühehäälselt otsustada lepingu ennistada. Kui käesolev leping on pärast 90 päeva möödumist endiselt peatatud, loetakse see vastavalt Islandi või Norra osas lõpetatuks.

Artikkel 5

Kuni artikli 2 lõikes 1 viidatud meetmete ning artikli 1 lõikes 1 viidatud sätteid asendavate meetmete artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohase jõustumiseni võib lepinguosaline juhul, kui tal on käesoleva lepingu sõlmimise ajal valitsenud olukorra olulise muutumise tõttu tekkinud tõsiseid probleeme, tõstatada nimetatud küsimuse artikliga 3 loodud ühiskomitees, et viimane saaks lepinguosalistele esitada meetmed olukorra lahendamiseks. Ühiskomitee teeb otsuse nende meetmete kohta ühehäälselt. Kui üksmeelt ei saavutata, kohaldatakse artiklit 8.

Artikkel 6

1. Saavutamaks lepinguosaliste eesmärki jõuda artiklis 1 viidatud sätete võimalikult ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamiseni, jälgib ühiskomitee pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi "Euroopa Kohus") praktika ning Islandi ja Norra pädevate kohtute praktika arengut nimetatud sätete osas. Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et tagatakse nimetatud kohtupraktika vastastikune viivitamatu edastamine.

2. Arvestades et Euroopa Kohtu kodukorras tehakse vajalikud muudatused, on Islandil ja Norral õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi juhul, kui liikmesriigi kohus on suunanud talle küsimuse eelotsuse saamiseks artikli 1 lõikes 5 või artikli 2 lõikes 1 nimetatud sätte tõlgendamise osas.

Artikkel 7

1. Island ja Norra esitavad igal aastal ühiskomiteele aruanded artiklis 1 viidatud sätete kohaldamise ja tõlgendamise kohta oma haldusasutustes ja kohtutes, nagu neid võib olla tõlgendanud Euroopa Kohus.

2. Kui ühiskomitee ei ole kahe kuu jooksul alates sellest, kui talle teatatakse artiklis 1 viidatud sätete osas olulise erinevuse tekkest Euroopa Kohtu ning Islandi ja Norra kohtute praktika vahel või olulise kohaldamiserinevuse ilmnemisest asjaomaste liikmesriikide ning Islandi ja Norra asutuste vahel, suutnud tagada ühetaolise kohaldamise ja tõlgendamise jätkumist, kohaldatakse artiklis 8 sätestatud menetlust.

Artikkel 8

1. Kui käesoleva lepingu tõlgendamise osas tekib vaidlus või artiklis 5 või artikli 7 lõikes 2 sätestatud olukord, kantakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena ühiskomitee päevakorda.

2. Ühiskomiteel on vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast alates 90 päeva aega vaidluse lahendamiseks.

3. Kui ühiskomitee ei suuda vaidlust lõikes 2 sätestatud 90 päeva jooksul lahendada, on lõplikuks lahendamiseks aega veel 90 päeva. Kui ühiskomitee selle tähtaja jooksul otsust teinud ei ole, loetakse käesolev leping vastavalt Islandi või Norra osas lõpetatuks nimetatud tähtaja viimase päeva lõppemisel.

Artikkel 9

1. Eurodac-süsteemi kesküksuse paigaldamise ja tööga seotud haldus- ja tegevuskulude osas maksavad Island ja Norra Euroopa Liidu üldeelarvesse igal aastal järgmised summad:

- Island 0,1 %,

- Norra 4,995 %

esialgsest võrdlussummast suurusega 9575000 eurot kulukohustuste assigneeringuid ning 5000000 eurot maksete assigneeringuid, ning alates 2002. eelarveaastast asjaomastest eelarveassigneeringutest asjaomaseks aastaks.

Käesoleva lepingu kohaldamisega seotud muude haldus- või tegevuskulude osas osalevad Island ja Norra nende tasumisel, makstes Euroopa Liidu üldeelarvesse igal aastal summa vastavalt sellele, milline on nende riikide rahvamajanduse kogutoodangu protsent kõikide osalisriikide rahvamajanduse kogutoodangust.

2. Islandil ja Norral on õigus saada käesoleva lepinguga seonduvaid dokumente ning nõuda ühiskomitee istungitel omal valikul tõlget Euroopa ühenduste institutsioonide ametlikku keelde. Islandi või norra keelest või keelde tõlkimise kulud kannab siiski vastavalt kas Island või Norra.

Artikkel 10

Islandi ja Norra siseriiklikud andmekaitse järelevalveasutused ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt loodud sõltumatu järelevalveorgan teevad oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses koostööd ja seda eelkõige mis tahes vajaliku teabe vahetamisega. Koostööviisid lepitakse kokku pärast nimetatud organi loomist.

Artikkel 11

1. Käesolev leping ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu ega ühegi teise Euroopa Ühenduse ning Islandi ja/või Norra vahel või nõukogu ning Islandi ja/või Norra vahel sõlmitud lepingu kohaldamist.

2. Käesolev leping ei mõjuta Euroopa Ühenduse poolt tulevikus Islandi ja/või Norraga sõlmitavate lepingute kohaldamist.

3. Käesolev leping ei mõjuta koostööd Põhjamaade passiliidu raames, kuivõrd nimetatud koostöö ei ole vastuolus käesoleva lepingu ja sellel põhinevate õigusaktide ja meetmetega ning ei takista nende kohaldamist.

Artikkel 12

Taani Kuningriik võib taotleda käesoleva lepinguga ühinemist. Nimetatud ühinemise tingimused määravad lepinguosalised Taani Kuningriigi nõusolekul kindlaks käesolevale lepingule lisatava protokolliga.

Artikkel 13

1. Kui lõigetest 2-5 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ning Islandi ja Norra suhtes.

2. Käesolevat lepingut ei kohaldata Svalbardi (Teravmäed) suhtes.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse Taani Kuningriigi territooriumi suhtes kooskõlas artikli 12 sätetega ning Fääri saarte ja Gröönimaa suhtes üksnes juhul, kui nimetatud territooriumidele laiendatakse Dublini konventsiooni.

4. Käesolevat lepingut ei kohaldata Prantsuse ülemeredepartemangude suhtes.

5. Käesolev leping jõustub Gibraltari osas üksnes juhul, kui Gibraltarile laiendatakse Dublini konventsiooni või seda asendavat ühenduse meedet.

Artikkel 14

1. Käesolev leping tuleb lepinguosaliste poolt ratifitseerida või kinnitada. Ratifitseerimis- või kinnitamiskiri antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes tegutseb hoiulevõtjana.

2. Käesolev leping jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et viimane ratifitseerimis- või kinnitamiskiri on hoiule antud.

Artikkel 15

Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, esitades hoiulevõtjale kirjaliku teate. See teade jõustub kuus kuud pärast hoiuleandmist. Leping kaotab kehtivuse, kui Euroopa Ühendus või nii Island kui ka Norra on selle denonsseerinud.

Sõlmitud kahe tuhande esimese aasta jaanuarikuu üheksateistkümnendal päeval Brüsselis ühes eksemplaris hispaania, hollandi, iiri, inglise, islandi, itaalia, kreeka, norra, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed ning antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri arhiivi.

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινότηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaPå Europeiska gemenskapens vägnarFyrir hönd EvrópubandalagsinsFor Det europeiske fellesskap

+++++ TIFF +++++

Por la República de IslandiaFor Republikken IslandFür die Republik IslandΓια τη Δημοκρατία της ΙσλανδίαςFor the Republic of IcelandPour la République d'IslandePer la Repubblica d'IslandaVoor de Republiek IJslandPela República da IslândiaIslannin tasavallan puolestaPå Republiken Islands vägnarFyrir hönd Lýðveldisins ÍslandsFor Republikken Island

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de NoruegaFor Kongeriget NorgeFür das Königreich NorwegenΓια το Βασίλειο της ΝορβηγίαςFor the Kingdom of NorwayPour le Royaume de NorvègePer il Regno di NorvegiaVoor het Koninkrijk NoorwegenPelo Reino da NoruegaNorjan kuningaskunnan puolestaPå Konungariket Norges vägnarFyrir hönd Konungsríkisins NoregsFor Kongeriket Norge

+++++ TIFF +++++

[1] EÜT C 254, 19.8.1997, lk 1.

[2] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[3] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[4] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

DUBLINI KONVENTSIOONIGA SEOTUD SÄTTED NING DUBLINI KONVENTSIOONI ARTIKLI 18 KOHASELT LOODUD KOMITEE OTSUSED

1. osa: Dublini konventsioon

Dublinis 15. juunil 1990. aastal alla kirjutatud konventsiooni kõik sätted, millega määratakse kindlaks riik, kes vastutab mõnes liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, v.a artiklid 16-22.

2. osa: Dublini konventsiooni artikli 18 kohaselt loodud komitee otsused

15. juuni 1990. aasta Dublini konventsiooni artikli 18 kohaselt loodud komitee 9. septembri 1997. aasta otsus nr 1/97 konventsiooni rakendussätete kohta.

15. juuni 1990. aasta Dublini konventsiooni artikli 18 kohaselt loodud komitee 30. juuni 1998. aasta otsus nr 1/98 konventsiooni rakendussätete kohta.

--------------------------------------------------