Tuumaohutuse konventsioon

PREAMBUL

KONVENTSIOONIOSALISED,

i) olles teadlikud sellest, kui tähtis on rahvusvahelise üldsuse jaoks tuumaenergia kasutamise ohutuse, selle korraliku reguleerimise ja selle keskkonnasäästlikkuse tagamine;

ii) kinnitades vajadust jätkata kogu maailmas kõrgel tasemel tuumaohutuse edendamist;

iii) kinnitades, et vastutus tuumaohutuse eest lasub riigil, kelle jurisdiktsiooni alla tuumarajatis kuulub;

iv) soovides edendada tõhusat tuumaohutuskultuuri;

v) olles teadlik sellest, et tuumarajatistes toimuvatel õnnetustel on võimalik piiriülene mõju;

vi) pidades silmas tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (1979), tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooni (1986) ja tuuma- või kiirgusavarii korral abistamise konventsiooni (1986);

vii) kinnitades rahvusvahelise koostöö tähtsust tuumaohutuse suurendamisel olemasolevate kahepoolsete ja mitmepoolsete mehhanismide ning käesoleva konventsiooni kehtestamise abil;

viii) teadvustades, et käesolev konventsioon toob kaasa kohustuse kohaldada tuumarajatiste puhul ohutuse aluspõhimõtteid, mitte üksikasjalikke ohutusnorme, ning et on olemas rahvusvahelised ohutussuunised, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis seega annavad juhiseid kõrge ohutustaseme saavutamiseks kaasaegsete vahenditega;

ix) kinnitades vajadust alustada radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahvusvahelise konventsiooni väljatöötamist kohe pärast seda, kui väljatöötamisel olevate jäätmekäitluse ohutuspõhimõtete tulemusel on saavutatud laialdane rahvusvaheline kokkulepe;

x) tunnustades täiendava tehnilise töö vajalikkust seoses kütusetsükli teiste osade ohutusega ning et see töö võib tulevikus hõlbustada olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste vahendite väljatöötamist,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

1. PEATÜKK

EESMÄRGID, MÕISTED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Eesmärgid

Konventsiooni eesmärgid on järgmised:

i) saavutada kogu maailmas tuumaohutuse kõrge tase ning säilitada seda, tõhustades selleks riiklikke meetmeid ja rahvusvahelist koostööd, mis hõlmaksid vajaduse korral ohutusega seotud tehnilist koostööd;

ii) kehtestada ja säilitada tuumarajatistes tõhus kaitse võimaliku kiirgusohu vastu, et kaitsta inimesi, ühiskonda ja keskkonda selliste rajatiste ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest;

iii) vältida radioloogilise mõjuga õnnetusi ning vähendada nende tagajärgi juhul, kui õnnetusi siiski esineb.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

i) tuumarajatis - iga konventsiooniosalise puhul tema jurisdiktsiooni all olev maismaal asuv mittesõjalisel eesmärgil kasutatav tuumaelektrijaam, sealhulgas samas kohas asuvad tuumaelektrijaama töötamisega otseselt seotud radioaktiivsete ainete ladustamis-, käitlemis- ja töötlemisruumid. Selline elektrijaam ei ole tuumarajatis siis, kui tuumareaktori südamikust on eemaldatud kõik tuumkütuseelemendid, need on vastavalt heakskiidetud korrale ohutult ladustatud ning reguleeriv organ on tuumarajatise tegevuse lõpetamise heaks kiitnud;

ii) reguleeriv organ - iga konventsiooniosalise puhul selline asutus või sellised asutused, kellele see konventsiooniosaline on andnud seadusliku õiguse anda litsentse ja reguleerida tuumarajatiste asukoha planeerimist, nende projekteerimist, ehitamist, kasutuselevõtmist, tegutsemise või tegevuse lõpetamist;

iii) litsents - reguleeriva organi poolt taotlejale antud luba, mille alusel taotleja vastutab tuumarajatise asukoha planeerimise, selle projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtmise, tegutsemise või tegevuse lõpetamise eest.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse tuumarajatiste ohutuse suhtes.

2. PEATÜKK

KOHUSTUSED

a) Üldsätted

Artikkel 4

Rakendusmeetmed

Iga konventsiooniosaline võtab oma siseriikliku õiguse raames seadusandlikke, normatiiv- ja haldusmeetmeid ning muid vajalikke meetmeid käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks.

Artikkel 5

Aruandlus

Iga konventsiooniosaline esitab enne iga artiklis 20 osutatud koosolekut läbivaatamiseks aruande käesolevas konventsioonis sätestatud kohustuste rakendamiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 6

Olemasolevad tuumarajatised

Iga konventsiooniosaline võtab vajalikud meetmed tagamaks, et konventsiooni jõustumise ajal hinnatakse olemasolevate tuumarajatiste ohutust asjaomase konventsiooniosalise osas võimalikult kiiresti. Kui see on käesoleva konventsiooni raames vajalik, tagavad konventsiooniosalised, et kõikides tuumarajatise ohutuse ajakohastamise küsimustes tehakse viivitamata kõik võimalikud parandused. Kui ajakohastamine ei ole võimalik, tuleks rakendada kavasid tuumarajatise võimalikult kiireks sulgemiseks. Sulgemise ajastamisel võib võtta arvesse üldist energiaolukorda ning võimalikke alternatiive, samuti sotsiaalset, keskkonna- ja majanduslikku mõju.

b) Seadusandlus ja reguleerimine

Artikkel 7

Õiguslik ja reguleeriv raamistik

1. Iga konventsiooniosaline kehtestab õigusliku ja reguleeriva raamistiku ning säilitab seda tuumarajatiste ohutuse reguleerimiseks.

2. Õiguslik ja reguleeriv raamistik näeb ette:

i) kohaldatavate siseriiklike ohutusnõuete ja -eeskirjade kehtestamise;

ii) tuumarajatiste litsentsimise süsteemi ning litsentsita tuumarajatiste tegutsemise keelu;

iii) tuumarajatiste reguleerimisega seotud kontrolli- ja hindamissüsteemi, et tagada kohaldatavate määruste ja litsentside tingimuste järgimine;

iv) kohaldatavate määruste ning litsentside tingimuste jõustamise, sealhulgas nende peatamise, muutmise ja tühistamise.

Artikkel 8

Reguleeriv organ

1. Iga konventsiooniosaline asutab või määrab reguleeriva organi, kellele usaldatakse artiklis 7 osutatud õigusliku ja reguleeriva raamistiku rakendamine ning kellele antakse määratud kohustuste täitmiseks piisavalt volitusi, pädevust ning inimressurssi ja rahalisi vahendeid.

2. Iga konventsiooniosaline teeb vajalikud sammud, et tagada reguleeriva organi ja muude tuumaenergia edendamise ja kasutamisega tegelevate asutuste või organisatsioonide ülesannete tõhus lahutamine.

Artikkel 9

Litsentsiomaniku vastutus

Iga konventsiooniosaline tagab, et põhivastutus tuumarajatise ohutuse eest lasub vastava litsentsi omanikul, ning teeb kõik vajalikud sammud, et litsentsiomanik oma kohustusi täidaks.

c) Üldised ohutusega seotud kaalutlused

Artikkel 10

Ohutuse esmatähtsus

Iga konventsiooniosaline teeb vajalikud sammud tagamaks, et kõik organisatsioonid, mis tegelevad otseselt tuumarajatistega seotud tegevustega, koostavad tegevuspõhimõtted, milles tuumaohutus on esmatähtis.

Artikkel 11

Rahalised vahendid ja inimressursid

1. Iga konventsiooniosaline teeb vajalikud sammud tagamaks, et iga tuumarajatise ohutuse toetamiseks on rajatise eluea jooksul olemas piisavad rahalised vahendid.

2. Iga konventsiooniosaline teeb vajalikud sammud tagamaks, et igas tuumarajatises on rajatise eluea jooksul ohutusega seotud tegevuste jaoks olemas piisav arv kvalifitseeritud töötajaid, kellel on vajalik haridus ning kes on saanud vastavat koolitust või väljaõpet.

Artikkel 12

Inimtegurid

Iga konventsiooniosaline teeb vajalikud sammud tagamaks, et tuumarajatise eluea jooksul võetakse arvesse inimeste võimeid ja neist tulenevaid piiranguid.

Artikkel 13

Kvaliteedi tagamine

Iga konventsiooniosaline teeb vajalikud sammud, et kindlustada kvaliteedi tagamise kavade kehtestamine ja rakendamine selleks, et tagada tuumarajatise eluea jooksul kõikide tuumaohutuse seisukohast oluliste tegevuste osas erinõuete täitmine.

Artikkel 14

Ohutuse hindamine ja vastavustõendamine

Iga konventsiooniosaline teeb vajalikud sammud tagamaks, et:

i) enne tuumarajatise ehitamist ja selle kasutuselevõtmist, samuti tuumarajatise eluea jooksul, viiakse läbi ulatuslikke ja korrapäraseid ohutushindamisi. Sellised hindamised peavad olema korralikult dokumenteeritud, neid tuleb praktilisi kogemusi ja uut märkimisväärset ohutusalast teavet arvesse võttes ajakohastada ning need tuleb reguleeriva organi järelevalve all läbi vaadata;

ii) selleks, et tuumarajatise seisund ja töötamine oleksid jätkuvalt kooskõlas projekti, kohaldatavate riiklike ohutusnõuete, kasutuspiiride ja tingimustega, viiakse läbi vastavustõendamisi analüüsimise, järelevalve, katsetamise ja kontrollimise teel.

Artikkel 15

Kiirguskaitse

Iga konventsiooniosaline võtab vajalikud sammud tagamaks, et tuumarajatise põhjustatud töötajate ja elanikkonna kiiritust hoitakse kõikides tööetappides nii madalal kui vähegi võimalik ning et ükski inimene ei saaks kiiritada suuremal määral, kui see riiklikes doosi piirmäärades ette nähtud.

Artikkel 16

Hädaolukorraks valmisolek

1. Iga konventsiooniosaline võtab vajalikud sammud tagamaks, et tuumarajatiste puhul on olemas kohapeal kasutatavad ja selle ümbruses kasutatavad hädaolukorra lahendamise plaanid, mida pidevalt testitakse ning mis hõlmavad hädaolukorras läbiviidavaid tegevusi.

Iga uue tuumarajatise puhul valmistatakse sellised plaanid ette ja neid kontrollitakse enne, kui tuumarajatis alustab reguleeriva organiga kokkulepitud madalal võimsustasemel tööd.

2. Iga konventsiooniosaline võtab vajalikud sammud tagamaks, et kiirgushädaolukorra korral antakse elanikkonnale ja tuumarajatise läheduses asuvate riikide pädevatele asutustele hädaolukorra lahendamise ja päästeplaanide kohta vajalik teave.

3. Need konventsiooniosalised, kelle territooriumil ei asu tuumarajatisi, kuid kes võivad läheduses asuva tuumarajatise kiirgushädaolukorra korral sellest ohustatud olla, võtavad vajalikud meetmed, et valmistada oma territooriumi jaoks ette hädaolukorra lahendamise plaanid, mis hõlmavad sellise olukorra korral läbiviidavaid meetmeid, ning testivad neid.

d) Rajatiste ohutus

Artikkel 17

Asukoha kindlaksmääramine

Iga konventsiooniosaline võtab vajalikud sammud tagamaks, et kehtestatakse ja rakendatakse sobiv menetlus selleks, et:

i) hinnata kõiki asukohaga seotud asjakohaseid tegureid, mis võivad mõjutada tuumarajatise ohutust selle eeldatava eluea jooksul;

ii) hinnata kavandatava tuumarajatise tõenäolist mõju inimeste, ühiskonna ja keskkonna ohutusele;

iii) ümber hinnata vajaduse korral kõiki lõikudes i ja ii osutatud asjakohaseid tegureid, et tagada tuumarajatise jätkuv aktsepteeritav ohutustase;

iv) konsulteerida tuumarajatise läheduses asuvaid konventsiooniosalisi juhul, kui on olemas tõenäoline oht, et tuumarajatis võib neid mõjutada, ning anda neile taotluse korral vajalikku teavet selleks, et neil oleks võimalik hinnata seda, milline on tuumarajatise tõenäoline mõju nende territooriumi ohutusele.

Artikkel 18

Projekt ja ehitamine

Iga konventsiooniosaline võtab vajalikud sammud tagamaks, et:

i) tuumarajatise projektis ja ehitamise käigus nähakse radioaktiivsete ainete eraldumise korral ette mitu erinevat usaldusväärset kaitstuse taset (sügavuti minev kaitse) ja kaitsmise viisi eesmärgiga vältida õnnetuste esinemist ja juhul, kui õnnetusi siiski esineb, vähendada nende tagajärgi;

ii) tuumarajatise projekti ja ehitamisse kaasatud tehnoloogiad on kogemustega tõendatud või testimiste või analüüside käigus sobivaks tunnistatud;

iii) tuumarajatise projekt võimaldab sellel usaldusväärselt, stabiilselt ja kergesti juhitavalt tegutseda, võttes eelkõige arvesse inimtegureid ning inimese ja masina vastastikust mõju.

Artikkel 19

Tegevus

Iga konventsiooniosaline võtab vajalikud sammud tagamaks, et:

i) tuumarajatise esialgne käivitamisluba põhineb asjakohasel ohutusanalüüsil ning tegevuse alustamise programmil, mis tõendavad, et rajatis vastab ehitatud kujul projektile ja ohutusnõuetele;

ii) ohutusanalüüside, testide ja töökogemuste põhjal määratletakse ja vajaduse korral kontrollitakse kasutuspiiranguid ning tingimusi ohutu kasutamise piiride kindlakstegemiseks;

iii) tuumarajatise tegevus, tehniline hooldus, kontrollimine ja testimine viiakse läbi heakskiidetud korras;

iv) sätestatakse vastav kord eeldatavate tööolukordade ja õnnetuste korral reageerimiseks;

v) tuumarajatise eluea jooksul on ohutusega seotud valdkondades tagatud vajaminev tehniline tugi;

vi) asjaomase litsentsi omanik teavitab reguleerivat organit aegsasti ohutuse seisukohast olulistest juhtumitest;

vii) kehtestatakse programmid praktiliste kogemuste kogumiseks ja analüüsimiseks, saadud tulemuste ja järelduste põhjal tegutsetakse ning olemasolevate mehhanismide abil jagatakse kogemusi rahvusvaheliste organite ja teiste tuumaenergiaga seotud organisatsioonide ja reguleerivate organitega;

viii) tuumarajatise töös tekkinud radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogus hoitakse nii madalal, kui see asjaomase protsessi puhul võimalik on, ja vajadusel võetakse vahetult tuumarajatise töös kasutatava ja tuumarajatises kohapeal kasutatud kütuse ja jäätmete käitlemisel ja ladustamisel arvesse nende lõppladustamist ja sellega seotud käitlemist.

3. PEATÜKK

KONVENTSIOONIOSALISTE KOOSOLEKUD

Artikkel 20

Revisjonikoosolekud

1. Konventsiooniosalised peavad koosolekuid (edaspidi "revisjonikoosolekud") selleks, et vaadata artiklis 22 vastuvõetud korras läbi vastavalt artiklile 5 esitatud aruanded.

2. Vastavalt artikli 24 sätetele võib moodustada konventsiooniosaliste esindajatest koosnevaid alarühmi, mis võivad töötada revisjonikoosolekute ajal, kui see on teatavate aruannetes sisalduvate erivaldkondade läbivaatamiseks vajalik.

3. Igal konventsiooniosalisel on piisavad võimalused arutleda teiste konventsiooniosaliste poolt esitatud aruannete üle ning saada selliste aruannete kohta selgitusi.

Artikkel 21

Ajakava

1. Konventsiooniosaliste ettevalmistavad koosolekud peetakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumise tähtaega.

2. Ettevalmistaval koosolekul määravad konventsiooniosalised kindlaks esimese revisjonikoosoleku kuupäeva. Revisjonikoosolek peab toimuma võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 30 kuud pärast käesoleva konventsiooni jõustumise tähtaega.

3. Igal revisjonikoosolekul määravad konventsiooniosalised kindlaks järgmise revisjonikoosoleku kuupäeva. Revisjonikoosolekute vahe ei tohi ületada kolme aastat.

Artikkel 22

Protseduurireeglid

1. Vastavalt artiklile 21 peetud ettevalmistaval koosolekul valmistavad konventsiooniosalised ette ja võtavad konsensuse teel vastu töökorra ja rahanduseeskirjad. Konventsiooniosalised sätestavad eelkõige ja vastavalt töökorrale:

i) suunised, mis hõlmavad vastavalt artiklile 5 esitatavate aruannete vormi ja struktuuri;

ii) selliste aruannete esitamise kuupäeva;

iii) selliste aruannete läbivaatamise protsessi.

2. Kui töökorras ei ole sätestatud teisiti, võivad konventsiooniosalised revisjonikoosolekutel vaadata vajaduse korral läbi vastavalt lõikudele i–iii kehtestatud korra ja võtta konsensuse teel vastu nende muudatused. Nad võivad konsensuse teel muuta ka töökorda ja rahanduseeskirju.

Artikkel 23

Erakorralised koosolekud

Konventsiooniosaliste erakorraline koosolek peetakse:

i) kui nii otsustab enamus koosolekul kohalolevatest ja hääletavatest konventsiooniosalistest, hääletamisest hoidumist käsitletakse hääletamisena; või

ii) konventsiooniosalise kirjaliku taotluse korral kuue kuu jooksul pärast seda, kui vastav taotlus edastatakse konventsiooniosalistele ja kui artiklis 28 osutatud sekretariaat on kätte saanud teate selle kohta, et taotlust toetab konventsiooniosaliste enamus.

Artikkel 24

Osalemine

1. Konventsiooniosalised osalevad konventsiooniosaliste koosolekutel ning neid võib koosolekutel esindada üks volitatud esindaja ning vajalikuks peetav arv asendusliikmeid, eksperte ja nõunikke.

2. Konventsiooniosalised võivad konsensuse alusel kutsuda koosolekutele või oma eriistungitele käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes pädevaid valitsustevahelisi organisatsioone. Vaatlejad peavad artikli 27 sätted eelnevalt kirjalikult heaks kiitma.

Artikkel 25

Kokkuvõtvad aruanded

Konventsiooniosalised võtavad konsensuse teel vastu dokumendi, mis käsitleb arutatud küsimusi ja koosolekul tehtud järeldusi, ning teevad selle üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 26

Keeled

1. Kui töökorras ei ole sätestatud teisiti, on konventsiooniosaliste koosolekute töökeelteks araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keel.

2. Vastavalt artiklile 5 esitatud aruanded koostatakse aruannet esitava konventsiooniosalise riigikeeles või töökorras kokkulepitavas keeles. Kui aruanne esitatakse riigikeeles, mis ei ole kokkulepitud keel, esitab konventsiooniosaline aruande tõlke kokkulepitud keelde.

3. Olenemata lõike 2 sätetest, võib sekretariaat hoolt kanda muus keeles kui koosolekukeeles oleva aruande tõlkimise eest kokkulepitud keelde juhul, kui see kompenseeritakse.

Artikkel 27

Konfidentsiaalsus

1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta konventsiooniosaliste siseriiklikust õigusest tulenevaid teabe avalikustamise eest kaitsmise õigusi ja kohustusi. Käesolevas artiklis hõlmab "teave" muu hulgas i) isikuandmeid; ii) intellektuaalomandi õigustega või tööstus- või kaubandussaladuste konfidentsiaalsusega kaitstud teavet; ja iii) teavet, mis on seotud riigi julgeoleku, tuumamaterjalide füüsilise kaitse või tuumarajatistega.

2. Kui konventsiooniosaline annab käesoleva konventsiooni kontekstis teavet, mida käsitatakse lõike 1 tähenduses konfidentsiaalsena, kasutatakse sellist teavet ainult sel eesmärgil, milleks see esitati ning sellise teabe konfidentsiaalsust kaitstakse.

3. Konventsiooniosaliste läbirääkimiste sisu koosolekutel aruannete läbivaatamise ajal on konfidentsiaalne.

Artikkel 28

Sekretariaat

1. Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur (edaspidi "agentuur") tagab konventsiooniosaliste koosolekute jaoks sekretariaaditeenused.

2. Sekretariaat:

i) kutsub kokku, valmistab ette konventsiooniosaliste koosolekuid ning pakub konventsiooniosalistele sekretariaaditeenust;

ii) edastab konventsiooniosalistele kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega saadud või ettevalmistatud teabe.

Agentuuri poolt lõikudes i ja ii osutatud ülesannete täitmisel tehtud kulud kannab agentuur oma korralisest eelarvest.

3. Konventsiooniosalised võivad konsensuse teel taotleda agentuurilt muude koosolekutega seotud teenuste osutamist. Agentuur võib selliseid teenuseid osutada juhul, kui see on tema programmi ja korralise eelarve raames võimalik. Kui see ei ole võimalik, võib agentuur osutada teenuseid juhul, kui teenuste osutamist finantseeritakse mõnest muust allikast.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED JA MUUD SÄTTED

Artikkel 29

Lahkarvamuste lahendamine

Juhul kui kaks või enam konventsiooniosalist ei jõua käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise osas kokkuleppele, peavad nad kokkuleppele jõudmiseks konventsiooniosaliste koosolekul läbirääkimisi.

Artikkel 30

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud agentuuri peakorteris Viinis 20. septembrist 1994 kuni selle jõustumiseni.

2. Käesolev konventsioon kuulub allakirjutanud riikide poolt ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele.

3. Pärast konventsiooni jõustumist on see kõikidele riikidele ühinemiseks avatud.

4. i) Käesolev konventsioon on avatud allkirjastamiseks või ühinemiseks piirkondlikele integratsiooniorganisatsioonidele või muudele organisatsioonidele tingimusel, et need organisatsioonid koosnevad suveräänsetest riikidest ning et neil on käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes rahvusvaheliste kokkulepete osas läbirääkimise, nende sõlmimise ja kohaldamise pädevus.

ii) Oma pädevuses olevates küsimustes on nimetatud organisatsioonidel need õigused ja kohustused, mis käesoleva konventsiooni järgi kuuluvad osalisriikidele.

iii) Käesoleva konventsiooni osaliseks saamisel esitab selline organisatsioon artiklis 34 osutatud hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles on märgitud organisatsiooni liikmeks olevad riigid, milliseid konventsiooni artikleid selle organisatsiooni suhtes kohaldatakse ning milline on organisatsiooni pädevus nimetatud artiklitega hõlmatud valdkonnas.

iv) Sellisel organisatsioonil ei ole lisaks liikmesriikide häältele täiendavaid hääli.

5. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 31

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub 90. päeval pärast seda, kui hoiulevõtjale on deponeeritud 22. ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskiri, sealhulgas nende 17 riigi kirjad, kellel kõigil on vähemalt üks tuumarajatis, mille tuumareaktori südamik on kriitilises seisundis.

2. Iga riigi või muud laadi piirkondliku integratsiooniorganisatsiooni puhul, mis ratifitseerib, võtab vastu, kinnitab või ühineb käesoleva konventsiooniga pärast seda kuupäeva, mil lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks deponeeritakse viimane dokument, jõustub käesolev konventsioon 90. päeval pärast seda, kui selline riik või organisatsioon deponeerib hoiulevõtja juures vastava dokumendi.

Artikkel 32

Konventsiooni muudatused

1. Iga konventsiooniosaline võib teha ettepaneku käesoleva konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepanekud vaadatakse läbi koosolekul või erakorralisel koosolekul.

2. Muudatusettepanekute tekst ning nende põhjendused esitatakse hoiulevõtjale, kes edastab koheselt ettepaneku konventsiooniosalistele ning vähemalt 90 päeva enne koosolekut, millel see läbi vaadatakse. Hoiulevõtja edastab kõik sellise ettepaneku kohta esitatud arvamused konventsiooniosalistele.

3. Konventsiooniosalised otsustavad pärast muudatusettepaneku läbivaatamist, kas see ühehäälselt vastu võtta või esitada see konsensuse puudumisel diplomaatilisele konverentsile. Otsus esitada muudatusettepanek diplomaatilisele konverentsile nõuab konventsiooniosaliste kahekolmandikulist häälteenamust ning koosolekul hääletamist tingimusel, et vähemalt pooled konventsiooniosalistest on hääletamise ajal kohal. Hääletamisest hoidumine loetakse hääletamiseks.

4. Käesoleva konventsiooni muudatusi läbivaatava ja vastuvõtva diplomaatilise konverentsi kutsub kokku hoiulevõtja ning see peab toimuma hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui käesoleva artikli lõikele 3 vastavalt on vastav otsus tehtud. Diplomaatiline konverents teeb kõik jõupingutused, et tagada muudatuste vastuvõtmine konsensuse alusel. Kui see ei ole võimalik, võetakse muudatused vastu konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.

5. Konventsiooniosalised peavad käesoleva konventsiooni muudatused, mis on vastu võetud vastavalt lõigetele 3 ja 4, ratifitseerima, vastu võtma, heaks kiitma või kinnitama ning need muudatused jõustuvad nende konventsiooniosaliste puhul, kes on muudatused ratifitseerinud, vastu võtnud, heaks kiitnud või kinnitanud konventsiooniosaliste vähemalt kolmeneljandikulise häälteenamusega 90. päeval pärast seda, kui hoiulevõtja on vastavad dokumendid kätte saanud. Konventsiooniosalise puhul, kes nimetatud muudatused hiljem ratifitseerib, vastu võtab, heaks kiidab või kinnitab, jõustuvad muudatused 90. päeval pärast seda, kui kõnealune konventsiooniosaline on vastava dokumendi hoiule andnud.

Artikkel 33

Denonsseerimine

1. Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.

2. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud, või mõnel hilisemal kuupäeval, mille võib sätestada teates.

Artikkel 34

Hoiulevõtja

1. Käesoleva konventsiooni hoiulevõtja on agentuuri peadirektor.

2. Hoiulevõtja teavitab konventsiooniosalisi:

i) käesoleva konventsiooni allkirjastamisest ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmisest vastavalt artiklile 30;

ii) konventsiooni jõustumiskuupäevast vastavalt artiklile 31;

iii) konventsiooni denonsseerimisest ja denonsseerimise kuupäevast vastavalt artiklile 33;

iv) konventsiooniosaliste esitatud muudatusettepanekutest, asjakohase diplomaatilise konverentsi või konventsiooniosaliste koosoleku käigus vastu võetud muudatustest ning nimetatud muudatuste jõustumiskuupäevast vastavalt artiklile 32.

Artikkel 35

Autentsed tekstid

Konventsiooni originaal, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelsed tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule hoiulevõtjale, kes saadab selle tõestatud koopiad konventsiooniosalistele.

--------------------------------------------------

Euroopa Aatomienergiaühenduse deklaratsioon vastavalt tuumaohutuse konventsiooni artikli 30 lõike 4 punkti iii sätetele

Euroopa Aatomienergiaühendusse kuuluvad käesoleval hetkel järgmised riigid: Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Ühendus teatab, et ühenduse suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 15 ja artikli 16 lõiget 2. Lisaks sellele kohaldatakse ühenduse suhtes artikliga 15 ja artikli 16 lõikega 2 hõlmatud valdkondades konventsiooni artikleid 1–5, artikli 7 lõiget 1, artikli 14 lõiget ii ja artikleid 20–35.

Ühendusel on konventsiooni artikliga 15 ja artikli 16 lõikega 2 hõlmatud valdkondades Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 2 lõikes b ja II jaotise 3. peatüki "Tervishoid ja ohutus" vastavates artiklites sätestatud pädevus, mida ta jagab eespool nimetatud liikmesriikidega.

--------------------------------------------------