Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vaheline

partnerlus- ja koostööleping [1]

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalisriigid,

edaspidi "liikmesriigid", ning

EUROOPA ÜHENDUS, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

USBEKISTANI VABARIIK

teiselt poolt,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vahelisi sidemeid ja nende ühiseid väärtusi,

TUNNISTADES, et ühendus ja Usbekistani Vabariik soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis tugevdaksid ja laiendaksid suhteid, mis on loodud varem, eelkõige 18. detsembril 1989 sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepinguga,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi tahet tugevdada poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis ongi partnerluse põhialus,

TUNNISTADES siinkohal, et Usbekistani Vabariigi sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamine aitab kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele Kesk-Aasias,

ARVESTADES poolte tahet edendada nii rahvusvahelist rahu ja julgeolekut kui ka vaidluste rahumeelset lahendamist ning teha selleks koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) raames,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi vankumatut tahet rakendada täiel määral kõiki Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppakti, Madridi ja Viini järelkohtumiste lõppdokumentide, CSCE Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendi, Pariisi uue Euroopa harta ja CSCE 1992. aasta Helsingi dokumendi "Muutuste esitatavad väljakutsed" põhimõtteid ja sätteid ning muid OSCE põhidokumente,

OLLES VEENDUNUD selles, et tähtis on õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste, eelkõige rahvusvähemuste inimõiguste austamine, mitmeparteisüsteemi ja vabade ja demokraatlike valimiste sisseseadmine ning majanduse piirangutest vabastamine turumajanduse saavutamiseks,

USKUDES, et käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu täielik rakendamine eeldab ja toetab Usbekistani Vabariigi poliitika, majanduse ja õiguse ümberkujundamise jätkumist ja lõpuleviimist ning koostööks vajalike tingimuste loomist, eeskätt CSCE Bonni kohtumise järeldusi silmas pidades,

TAOTLEDES käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades naaberriikide vahelise piirkondliku koostöö ergutamist, et suurendada heaolu ja stabiilsust selles piirkonnas,

TAOTLEDES korrapärase poliitilise dialoogi algatamist ja arendamist vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes küsimustes,

TUNNISTADES JA TOETADES Usbekistani Vabariigi soovi luua tihe koostöö Euroopa institutsioonidega,

ARVESTADES vajadust soodustada investeeringuid Usbekistani Vabariiki, kaasa arvatud energeetikasektorisse, ning sellega seoses tähtsust, mida ühendus ja selle liikmesriigid omistavad energiatoodete võrdsetele transiidi- ja eksporditingimustele; kinnitades ühenduse ja selle liikmesriikide ning Usbekistani Vabariigi ühinemist Euroopa energiahartaga ning energiaharta lepingu ja energiakasutuse tõhusust ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli täielikku rakendamist,

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda vajaduse korral majanduskoostööd ja tehnilist abi,

PIDADES SILMAS lepingu kasulikkust, sest see soodustab Usbekistani Vabariigi ning Euroopa ja selle lähipiirkondade laiema koostööruumi järkjärgulist vastastikust lähenemist ning Usbekistani järkjärgulist ühinemist avatud rahvusvahelise süsteemiga,

ARVESTADES poolte tahet liberaliseerida kaubandust kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega ja olles veendunud, et Usbekistani Vabariigi ühinemine WTOga võimaldab pooltevaheliste kaubandussuhete edasist tõhustamist,

MÕISTES vajadust parandada äritegevust ja investeeringuid mõjutavaid tingimusi ning äriühingute asutamise, tööjõu, teenuste osutamise ja kapitali liikumisega seotud tingimusi,

OLLES VEENDUNUD, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused poolte vahelisteks majandussuheteks ning eelkõige kaubanduse ja investeerimise arenguks, mis on majanduse ümberkujundamisel ja tehnoloogia ajakohastamisel hädavajalik,

TAOTLEDES tiheda keskkonnakaitsealase koostöö alustamist, võttes arvesse poolte omavahelist sõltuvust selles valdkonnas,

TUNNISTADES, et ebaseadusliku sisserände vältimine ja kontrollimine on käesoleva lepingu üks põhieesmärke,

TAOTLEDES kultuurikoostöö alustamist ja teabevahetuse parandamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

Käesolevaga pannakse alus partnerlusele ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahel. Selle partnerluse eesmärgid on järgmised:

- toetada Usbekistani Vabariigi sõltumatust ja iseseisvust,

- toetada Usbekistani Vabariigi pingutusi oma demokraatia tugevdamisel, majanduse arendamisel ja turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel,

- luua sobiv raamistik pooltevahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada poliitilisi suhteid,

- edendada poolte vahel kaubandust, investeeringuid ja üksmeelseid majandussuhteid, et seeläbi soodustada nende majanduse jätkusuutlikku arengut,

- panna alus õigus-, majandus-, sotsiaal-, rahandus-, mittesõjalisele teadus- ja tehnoloogia- ning kultuurikoostööle,

- abistada õigusriigi põhimõtetel rajaneva kodanikuühiskonna ülesehitamisel Usbekistanis.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud inimõiguste ning turumajanduse põhimõtete, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni kohtumise dokumentides avaldatud põhimõtete austamine on poolte sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 3

Pooled leiavad, et nende heaolu ja stabiilsuse tagamiseks peaksid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemisel tekkinud uued sõltumatud riigid, edaspidi "sõltumatud riigid", jätkama ja arendama omavahelist koostööd Helsingi lõppakti põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse kohaselt ning heanaaberlike suhete vaimus, ja püüavad seda protsessi igati soodustada.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 4

Pooled alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, mida nad kavatsevad arendada ja süvendada. See täiendab ja tugevdab ühenduse ja Usbekistani Vabariigi vastastikust lähenemist, toetab Usbekistanis toimuvaid poliitika ja majanduse muutusi ning soodustab uute koostöövormide loomist. Poliitiline dialoog

- tugevdab Usbekistani Vabariigi sidemeid ühenduse ja selle liikmesriikide ning seeläbi kõigi demokraatlike riikidega. Käesoleva lepingu abil saavutatav majanduslik lähenemine tihendab poliitilisi suhteid,

- toob kaasa seisukohtade olulise ühtlustumise vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes küsimustes, mis suurendab julgeolekut ja stabiilsust regioonis,

- näeb ette, et pooled püüavad teha koostööd demokraatia põhimõtete järgimise, inimõiguste, eelkõige rahvusvähemuste inimõiguste austamise, kaitsmise ja edendamise vallas ning peavad vajaduse korral asjakohastes küsimustes nõu.

Selline dialoog võib toimuda regionaalsel alusel.

Artikkel 5

Ministrite tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 78 asutatud koostöönõukogus ja vastastikusel kokkuleppel ka mujal.

Artikkel 6

Pooled kasutavad poliitiliseks dialoogiks ka muid võimalusi ja vahendeid, eelkõige järgmisi:

- korrapärased kohtumised kõrgemate ametnike tasandil ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi esindajate vahel,

- pooltevaheliste diplomaatiliste kanalite täielik kasutamine, sealhulgas asjakohased kahe- ja mitmepoolsed sidemed, näiteks kohtumised Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCE raames ja mujal,

- kõik muud vahendid, sealhulgas võimalikud ekspertide kohtumised, mis soodustaksid selle dialoogi süvendamist ja arendamist.

Artikkel 7

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 83 loodavas parlamentaarses koostöökomitees.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS

Artikkel 8

1. Kõigis valdkondades kohaldavad pooled teineteisele enamsoodustusrežiimi järgmistes küsimustes:

- impordi- ja ekspordimaksud ja tollimaksud, kaasa arvatud nende tollimaksude ja muude maksude kogumise kord,

- tollivormistuse, transiidi, ladude ja ümberlaadimisega seotud sätted,

- maksud ja muud riigisisesed lõivud, mida otse või kaude kohaldatakse importkaupade suhtes,

- makseviisid ja selliste maksete ülekanded,

- eeskirjad, mis käsitlevad kaupade müüki, ostu, vedu, turustamist ja kasutamist siseturul.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata:

a) soodustustele, mis on antud selleks, et luua tolliliit või vabakaubanduspiirkond, või sellise liidu või piirkonna loomise tõttu;

b) soodustuste suhtes, mis on antud teatavatele riikidele WTO eeskirjade ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt;

c) soodustustele, mis on antud naaberriikidele piiriliikluse hõlbustamiseks.

3. Üleminekuajal, mis lõpeb Usbekistani Vabariigi ühinemisel WTOga või 31. detsembril 1998, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev saabub varem, ei kohaldata lõike 1 sätteid I lisas määratletud soodustuste suhtes, mida Usbekistani Vabariik annab teistele NSVLi lagunemisel tekkinud riikidele.

Artikkel 9

1. Pooled leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega tagab kumbki pool teise poole tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade piiranguteta transiidi läbi oma territooriumi või selle kaudu.

2. Poolte vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2–5 sätteid.

3. Käesoleva artikli eeskirjad ei piira teatavate valdkondadega, eelkõige veondusega, või poolte vahel kokkulepitud toodetega seotud erieeskirjade kohaldamist.

Artikkel 10

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat poolt siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki pool lisaks sellele teise poole ajutiselt imporditud kaupade impordimaksudest ja tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja sellises korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane pool on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 11

1. Usbekistani Vabariigist pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse koguseliste piirangute ja samaväärsete meetmeteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamist.

2. Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Usbekistani Vabariiki koguseliste piirangute ja samaväärsete meetmeteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 13, 16 ja 17 kohaldamist.

Artikkel 12

Poolte omavahelises kaubavahetuses kasutatakse turuhindu.

Artikkel 13

1. Kui mõnda toodet imporditakse ühe poole territooriumile sellistes suurenevates kogustes või sellistel tingimustel, et see kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaised tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Usbekistani Vabariik võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja järgmiste tingimuste kohaselt.

2. Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Usbekistani Vabariik koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus XI jaotise kohaselt.

3. Kui nõupidamise tulemusena ei jõua pooled olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast koostöönõukogu poole pöördumist, võib nõupidamist taotlenud pool piirata asjakohaste toodete importi sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või heastamiseks, või võtta muid sobivaid meetmeid.

4. Kriitilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võivad pooled võtta meetmeid enne nõupidamist tingimusel, et nõupidamise ettepanek tehakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5. Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel eelistavad pooled neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6. Käesolev artikkel ei piira ega mõjuta kumbagi poolt dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATTi VI artikli, GATTi VI artikli rakendamise lepingu, GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe või asjakohaste riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Artikkel 14

Pooled kohustuvad kaaluma käesoleva nendevahelist kaubavahetust käsitleva lepingu sätete edasiarendamist vastavalt olukorrale, sealhulgas Usbekistani Vabariigi WTOga ühinemisest tulenevale olukorrale. Koostöönõukogu võib pooltele anda selliste edasiarenduste kohta soovitusi, mida heakskiitmise korral võidakse poolte menetluste kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel ellu viia.

Artikkel 15

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra ja avaliku julgeoleku seisukohast, seoses inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, loodusvarade, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinsusväärtuste kaitsmisega, intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega pooltevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 16

Käesolevat jaotist ei kohaldata kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes. Nende toodetega kauplemist korraldab eraldi leping, mis parafeeriti 4. detsembril 1995 ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 1996.

Artikkel 17

1. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist korraldatakse käesoleva jaotise sätetega, välja arvatud artikkel 11.

2. Asutatakse söe- ja teraseküsimuste siderühm, kuhu kuuluvad ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Usbekistani Vabariigi esindajad.

Siderühm vahetab regulaarselt teavet kõigi pooli huvitavate söe- ja teraseküsimuste kohta.

Artikkel 18

Tuumamaterjalidega kaubeldakse Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Usbekistani Vabariigi vahel sõlmitava erilepingu sätete kohaselt.

IV jAOTIS

ÄRITEGEVUST JA INVESTEERIMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

I PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 19

1. Kui liikmesriigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, püüavad ühendus ja liikmesriigid tagada, et töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Usbekistani Vabariigi kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes liikmesriigi kodanikega.

2. Kui Usbekistani Vabariigis kohaldatavatest seadustest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Usbekistani Vabariik, et töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel Usbekistani Vabariigi territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes Usbekistani kodanikega.

Artikkel 20

Koostöönõukogu uurib võimalusi parandada ettevõtjate töötingimusi kooskõlas poolte rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas CSCE Bonni kohtumise dokumendis sätestatud kohustustega.

Artikkel 21

Koostöönõukogu annab soovitusi artiklite 19 ja 20 rakendamiseks.

II PEATÜKK

ÄRIÜHINGUTE ASUTAMIST JA TEGEVUST KÄSITLEVAD TINGIMUSED

Artikkel 22

1. Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad Usbekistani äriühingutele artikli 24 punkti d kohasel asutamisel vähemalt sama soodsaid tingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele.

2. Ilma et see piiraks II lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldavad ühendus ja selle liikmesriigid nende territooriumil asutatud Usbekistani äriühingute tütarettevõtjatele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui ühenduse äriühingutele.

3. Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad nende territooriumil asutatud Usbekistani äriühingute filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingute filiaalidele.

4. Ilma et see piiraks III lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldab Usbekistani Vabariik ühenduse äriühingutele artikli 24 punkti d kohasel asutamisel vähemalt sama soodsaid tingimusi kui Usbekistani või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele, sõltuvalt sellest, kummad on soodsamad.

5. Usbekistani Vabariik võimaldab ühenduse äriühingute Usbekistani territooriumil asutatud tütarettevõtjatele ja filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui Usbekistani või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või nende filiaalidele, sõltuvalt sellest, kummad on soodsamad.

Artikkel 23

1. Artikli 22 sätteid ei kohaldata õhu-, sisevee- ega meretranspordi suhtes.

2. Mõlemad pooled lubavad teise poole laevandusettevõtjatel, kes osutavad rahvusvahelisi mereveoteenuseid, kaasa arvatud osaliselt merel toimuvad ühendveod, arendada oma territooriumil allpool nimetatud äritegevust kas tütarettevõtja või filiaali vormis, võimaldades vähemalt sama soodsaid asutamis- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma äriühingutele või mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjale või filiaalile, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

3. Silmas on peetud järgmisi tegevusi, kuid nende loetelu pole ammendav:

a) meretransporditeenuste ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük vahetult klientidele pakkumise tegemisest arve esitamiseni, sõltumata sellest, kas neid teenuseid osutab või pakub teenuse osutaja ise või selline teenuse osutaja, kellega teenuse müüjal on püsivad ärisuhted;

b) igasuguste transporditeenuste ja nendega seotud teenuste, sealhulgas ühendveoteenuste pakkumiseks vajalike sisemaatransporditeenuste, eelkõige sisevee-, maantee- ja raudteetransporditeenuste ostmine ja kasutamine enda huvides või oma klientide nimel (ja edasimüük oma klientidele);

c) veo- ja tollidokumentide või muude veetavate kaupade päritolu ja laadiga seotud dokumentide koostamine;

d) äriteabe andmine igasuguste vahenditega, kaasa arvatud arvutipõhised infosüsteemid ja elektrooniline andmevahetus (kui telekommunikatsiooniga seotud mittediskrimineerivatest piirangutest ei tulene teisiti);

e) ärisuhete loomine kohalike laevandusettevõtjatega, sealhulgas osalemine äriühingu aktsiakapitalis ja kohapeal palgatavate inimeste tööle võtmine (välismaalastest töötajate korral käesoleva lepingu asjakohaste sätete järgi);

f) äriühingute nimel tegutsemine, muu hulgas korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist.

Artikkel 24

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ühenduse äriühing või Usbekistani äriühing – äriühing, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi või Usbekistani Vabariigi õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Usbekistani Vabariigi territooriumil. Liikmesriigi või Usbekistani Vabariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, kellel on vastavalt ühenduse või Usbekistani Vabariigi territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Usbekistani äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Usbekistani Vabariigi majandusega;

b) äriühingu tütarettevõtja – esimesena nimetatud äriühingu tegeliku kontrolli all olev äriühing;

c) äriühingu filiaal – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d) asutamine – punktis a nimetatud ühenduse või Usbekistani äriühingu õigus alustada majandustegevust, asutades tütarettevõtjaid ja filiaale vastavalt Usbekistani Vabariigis või ühenduses;

e) tegevus – majandustegevus;

f) majandustegevus – tööstuslik, kaubanduslik ja kutsealane tegevus.

Rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude korral kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Usbekistani Vabariiki asuvate liikmesriigi või Usbekistani kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Usbekistani Vabariiki asutatud ja vastavalt liikmesriigi või Usbekistani kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Usbekistani Vabariigis kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

Artikkel 25

1. Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata poolt võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui sellised meetmed on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, ei või neid kasutada selleks, et pool saaks hoiduda lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

2. Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks pool kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

3. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendavad finantsteenused IV lisas kirjeldatud tegevust.

Artikkel 26

Käesoleva lepingu sätted ei takista kumbagi poolt kohaldamast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist poole meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turgudele.

Artikkel 27

1. Olenemata käesoleva jaotise I peatüki sätetest on vastavalt Usbekistani Vabariigi või ühenduse territooriumil asutatud ühenduse või Usbekistani äriühingul õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Usbekistani Vabariigi või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal või filiaalil tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Usbekistani kodanikud, tingimusel, et need töötajad on lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes äriühingud või filiaalid. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks neid on tööle võetud.

2. Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi "organisatsioonide", võtmeisikud on punktis c määratletud "äriühingusiseselt üleviidavad isikud", kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel, et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta:

a) organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes otseselt juhivad ettevõtet ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või suunab (suunavad) ning kelle pädevuses on

- ettevõtte, selle osakonna või allüksuse juhtimine,

- teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontrollimine,

- isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muuks tööjõuga seotud tegevuseks;

b) organisatsioonis töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumine töötajate hulka, kelle erialal on nõutav luba;

c) äriühingusiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe poole territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise poole territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht poole territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni ettevõttesse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise poole territooriumil on sisuliselt samasugune.

Artikkel 28

1. Pooled teevad kõik endast oleneva, et vältida selliseid meetmeid või samme, mis kitsendavad teineteise äriühingute asutamis- ja tegevustingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga.

2. Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 36 sätete kohaldamist: artikli 36 alla kuuluvaid olukordi reguleerivad üksnes nimetatud artikli sätted.

3. Partnerluse ja koostöö vaimus tegutsedes ning artikli 42 sätteid silmas pidades teatab Usbekistani Vabariigi valitsus ühendusele oma kavatsustest esitada või vastu võtta selliseid uusi õigusaktide eelnõusid, mis käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga võrreldes võivad kitsendada ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide asutamis- ja tegevustingimusi Usbekistani Vabariigis. Ühendus võib nõuda Usbekistani Vabariigilt selliste õigusaktide eelnõude edastamist ja neid käsitlevate läbirääkimiste alustamist.

4. Kui Usbekistani Vabariigis kehtestatavad uued õigusaktid kitsendaksid tema territooriumil asutatud ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide tegevustingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga, ei kohaldata neid õigusakte kolme aasta jooksul nende tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes, mis olid asjakohase õigusakti jõustumiskuupäevaks Usbekistani Vabariigis juba asutatud.

III PEATÜKK

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE ÜHENDUSE JA USBEKISTANI VABARIIGI VAHEL

Artikkel 29

1. Pooled kohustuvad käesoleva peatüki sätete kohaselt astuma vajalikke samme, et järk-järgult lubada teenuseid osutada ühenduse ja Usbekistani äriühingutel, kes ei asu teenuse tarbijaga sama lepingupoole territooriumil, võttes arvesse poolte teenindussektori arengut.

2. Koostöönõukogu annab soovitusi lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 30

Pooled teevad koostööd, et arendada Usbekistani Vabariigis turule orienteeritud teenindusvaldkondi.

Artikkel 31

1. Pooled kohustuvad tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele.

a) Eespool esitatud säte ei piira käesoleva lepingu ühe või teise poole õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist liinilaevanduskonverentsile antud toimimisjuhendi kohta. Liinid, mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega tingimusel, et nad järgivad ausa kaubandusliku konkurentsi põhimõtet.

b) Pooled kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on puist- ja vedellastivedude oluline tunnusjoon.

2. Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel pooled

a) ei kohalda alates käesoleva lepingu jõustumisest ühenduse liikmesriikide ja endise Nõukogude Liidu vaheliste kahepoolsete lepingute lastijaotussätteid;

b) ei kehtesta edaspidi kahepoolsetes lepingutes kolmandate riikidega lastijaotusklausleid, välja arvatud niisugustel erakordsetel asjaoludel, kui käesoleva lepingu poole liinilaevandusettevõtjatel ei oleks teisiti enam võimalik osaleda asjaomasesse kolmandasse riiki suunduvatel või sealt lähtuvatel vedudel;

c) keelavad edaspidi lastijaotuskokkulepete sõlmimise puist- ja vedellastivedusid käsitlevates kahepoolsetes lepingutes;

d) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ja halduslikud, tehnilised ning muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele.

Artikkel 32

Et tagada pooltevahelise veonduse kooskõlaline areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad pooled pärast käesoleva lepingu jõustumist ja läbirääkimisi sõlmida vajaduse korral erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi maantee-, raudtee- ja sisevee- ning vajaduse korral õhutranspordis.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 33

1. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2. Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma asjaomase poole territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 34

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted pooli kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, elama asumist ja teenuste osutamist, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida pooltel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Nimetatud säte ei piira artikli 33 kohaldamist.

Artikkel 35

Usbekistani äriühingute ja ühenduse äriühingute ühise kontrolli all ja ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti II–IV peatüki sätteid.

Artikkel 36

Tingimused, mida üks pool võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei või alates päevast, millest jääb teenustekaubanduse üldlepingust (GATS) tulenevate kohustuste jõustumise kuupäevani üks kuu, olla GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsamad kui tingimused, mida selline esimene pool võimaldab GATSi sätete kohaselt ja mis kehtivad iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenuste osutamise viisi kohta.

Artikkel 37

II–IV peatüki kohaldamisel ei võeta arvesse tingimusi, mida ühendus, selle liikmesriigid või Usbekistani Vabariik võimaldavad majandusintegratsiooni lepingutest tulenevate kohustuste alusel GATSi V artikli põhimõtete kohaselt.

Artikkel 38

1. Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida pooled teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2. Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata nii, nagu takistaks see pooltel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingute ja muude maksukokkulepete maksustamissätetele ja riigisisestele maksualastele õigusaktidele takistada maksudest kõrvalehoidumist ja maksude vältimist.

3. Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriikidel või Usbekistani Vabariigil oma asjakohaste maksualaste õigusaktide kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 39

Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, ei tõlgendata II–IV peatüki ühtegi sätet nii, nagu annaks see

- liikmesriikide või Usbekistani Vabariigi kodanikele õiguse siseneda vastavalt Usbekistani või ühenduse territooriumile või seal viibida ükskõik kellena, eelkõige äriühingu aktsionäri või osanikuna või selle juhina või töötajana või teenuste pakkujana või saajana,

- Usbekistani äriühingute ühenduses asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tööle võtta või lasta tööle võtta Usbekistani kodanikke ühenduse territooriumil,

- ühenduse äriühingute Usbekistanis asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tööle võtta või lasta tööle võtta liikmesriikide kodanikke Usbekistani territooriumil,

- Usbekistani äriühingutele või Usbekistani äriühingute ühenduses asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse ühenduses tähtajaliste töölepingute alusel tööle võtta Usbekistani kodanikke tööks muude isikute juures ja nende kontrolli all,

- ühenduse äriühingutele või ühenduse äriühingute Usbekistanis asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tähtajalise töölepingu alusel tööle võtta liikmesriikide kodanikke.

V PEATÜKK

JOOKSVAD MAKSED JA KAPITAL

Artikkel 40

1. Pooled kohustuvad lubama kõiki ühenduse ja Usbekistani Vabariigi residentide vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid jooksvaid makseid, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega.

2. Käesoleva lepingu jõustumisest alates tagatakse maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute korral kapitali vaba liikumine vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ja II peatüki sätete kohasel investeerimisel ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmine või kodumaale tagasi viimine.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 või lõike 5 kohaldamist, ei kehtestata käesoleva lepingu jõustumisest alates uusi valuutapiiranguid ühenduse ja Usbekistani Vabariigi residentide vahelise kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele ning olemasolevat korda ei karmistata.

4. Pooled peavad omavahel nõu, kuidas käesoleva lepingu eesmärkide kiiremaks saavutamiseks kergendada muude kui lõikes 2 nimetatud kapitalivormide liikumist ühenduse ja Usbekistani Vabariigi vahel.

5. Käesoleva artikli sätete kohaselt ja omavääringu täieliku konverteeritavuse saavutamiseni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamislepingu VIII artikli tähenduses võib Usbekistani Vabariik erandjuhtudel kohaldada lühikese ja keskmise tähtajaga krediitide andmise ja saamisega seotud valuutapiiranguid ulatuses, mis on Usbekistani Vabariigile kehtestatud sellise krediidi andmiseks ja mida lubab Usbekistani seisund IMFis. Usbekistani Vabariik kohaldab neid piiranguid kedagi diskrimineerimata. Neid piiranguid kohaldatakse nii, et see võimalikult vähe segaks käesoleva lepingu täitmist. Usbekistani Vabariik teatab koostöönõukogule viivitamata selliste meetmete kehtestamisest ja nendes tehtavatest muudatustest.

6. Kui erandlike asjaolude korral ühenduse ja Usbekistani Vabariigi vaheline kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi ühenduse või Usbekistani Vabariigi valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Usbekistani Vabariik võtta ühenduse ja Usbekistani Vabariigi vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

VI PEATÜKK

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE

Artikkel 41

1. Käesoleva artikli ja V lisa sätete kohaselt parandab Usbekistani Vabariik jätkuvalt intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset, et pakkuda viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist samasuguse tasemega kaitset kui on ühenduses, samuti tõhusaid vahendeid selliste õiguste kaitsmiseks.

2. Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ühineb Usbekistani Vabariik V lisa punktis 1 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad nende konventsioonide asjaomaste sätete kohaselt.

V JAOTIS

ÕIGUSKOOSTÖÖ

Artikkel 42

1. Pooled tõdevad, et Usbekistani Vabariigi praeguste ja tulevaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega on Usbekistani ja ühenduse vaheliste majandussidemete tugevdamise tähtis tingimus. Usbekistani Vabariik püüab tagada oma õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ühenduse omadega.

2. Õigusaktide ühtlustamine hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: tolliõigus, äriühinguõigus, panganduse ja muude finantsteenustega seotud õigus, äriühingute raamatupidamine ja maksud, intellektuaalomand, töökaitse, konkurentsieeskirjad ja nendega seotud küsimused ja tavad, mis mõjutavad kaubandust, riigihanked, inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, keskkond, tarbijakaitse, kaudne maksustamine, tehnilised eeskirjad ja standardid, tuumaalased õigusnormid, veondus ja telekommunikatsioon.

3. Ühendus annab Usbekistani Vabariigile nende meetmete rakendamiseks tehnilist abi, mille hulka võib muu hulgas kuuluda järgmine:

- ekspertide vahetus,

- teabe edastamine aegsasti, eelkõige asjakohaste õigusaktide kohta,

- seminaride korraldamine,

- õigusaktide väljatöötamise ja rakendamisega tegelevate töötajate koolitamine,

- abi olulisi valdkondi käsitlevate ühenduse õigusaktide tõlkimiseks.

4. Pooled lepivad kokku, et kumbki uurib oma konkurentsiõiguse kooskõlastatud kohaldamise viise juhtudel, mis mõjutavad nendevahelist kaubandust.

VI JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 43

1. Ühendus ja Usbekistani Vabariik seavad sisse majanduskoostöö, mille eesmärk on kaasa aidata Usbekistani Vabariigi majandusreformi edenemisele ja majanduse tervenemisele ning Usbekistani Vabariigi püsivale arengule. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid, mis on kasuks mõlemale poolele.

2. Usbekistani Vabariigi majanduse ja ühiskonna ümberkujundamiseks ning majandus- ja kaubandussüsteemi ümberkorraldamiseks töötatakse välja tegevuspõhimõtted ja meetmed, lähtudes pideva ja harmoonilise sotsiaalse arengu vajadustest; need hõlmavad täiel määral ka keskkonnakaalutlusi.

3. Selleks keskendutakse koostöös eelkõige järgmistele valdkondadele: majanduse ja ühiskonna areng, tööjõu arendamine, ettevõtluse toetamine (sealhulgas erastamine, investeerimine ja finantsteenuste arendamine), põllumajandus ja toiduainetööstus, energeetika ja tsiviil-tuumaohutus, veondus, turism, postiteenused ja telekommunikatsioon, keskkonnakaitse ja piirkondlik koostöö.

4. Erilist tähelepanu pööratakse piirkondliku koostöö soodustamise meetmetele.

5. Ühendus võib vajaduse korral anda käesoleva lepinguga ettenähtud majanduskoostööks ja muudeks koostöövormideks tehnilist abi, võttes arvesse ühenduse asjakohast sõltumatute riikide tehnilist abistamist käsitlevat nõukogu määrust, ühenduse poolt Usbekistani Vabariigile antava tehnilise abi soovitusprogrammis kokku lepitud rõhuasetusi ja selles kehtestatud kooskõlastus- ja rakenduskorda.

Artikkel 44

Koostöö kaubavahetuse ja teenuskaubanduse alal

Pooled teevad koostööd tagamaks, et Usbekistani Vabariik kaupleb teiste riikidega WTO eeskirjade kohaselt.

Pidades eriti silmas Usbekistani Vabariigi abistamist tema õigusaktide ühtlustamisel WTO reeglitega, et niipea kui võimalik täita kõnealuse organisatsiooniga ühinemise tingimused, hõlmab selline koostöö kaubavahetuse lihtsustamisega otseselt seotud spetsiifilisi küsimusi. Nende hulka kuuluvad

- kaubandust ja kaubandusega seotud küsimused, sealhulgas makseid ja tasaarveldussüsteeme käsitlevate tegevuspõhimõtete väljatöötamine,

- asjakohaste õigusaktide koostamine.

Artikkel 45

Tööstuskoostöö

1. Koostöö eesmärk on edendada eelkõige järgmist:

- mõlema poole ettevõtjate vaheliste ärisidemete arengut,

- ühenduse osalemist Usbekistani Vabariigi jõupingutustes oma tööstuse struktuuri ümberkorraldamisel,

- juhtimise parandamist,

- tööstustoodete kvaliteedi arengut,

- tõhusa tootmise ja töötlemisvõimsuse arendamist toorainesektoris,

- asjakohaste kaubanduseeskirjade ja -tavade väljatöötamist, sealhulgas toodete turustamise alal,

- keskkonnakaitset,

- riigikaitse ümberkorraldamist,

- juhtivtöötajate koolitust.

2. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ettevõtjaid käsitlevate ühenduse konkurentsieeskirjade rakendamist.

Artikkel 46

Investeeringute soodustamine ja kaitse

1. Pidades silmas ühenduse ja liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, on koostöö eesmärk luua kodu- ja välismaistele erainvesteeringutele soodsad olud, eelkõige luues paremad tingimused investeeringute kaitseks, kapitali liikumiseks ja investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamiseks.

2. Koostöö eesmärgid on eelkõige järgmised:

- vajaduse korral investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute sõlmimine liikmesriikide ja Usbekistani Vabariigi vahel,

- vajaduse korral topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimine liikmesriikide ja Usbekistani Vabariigi vahel,

- soodsate tingimuste loomine välisinvesteeringute kaasamiseks Usbekistani majandusse,

- püsiva ja asjakohase äriõiguse ja -keskkonna loomine ning teabe vahetamine investeerimisega seotud õigusnormide ja haldustavade kohta,

- investeerimisvõimalusi käsitlev teabevahetus muu hulgas messide, näituste, kaubandusnädalate ja muude ürituste kaudu.

Artikkel 47

Riigihanked

Pooled töötavad koos välja tingimused kauba- ja teenuslepingute sõlmimiseks avatult ja võistupakkumise põhjal, eelkõige pakkumismenetluse abil.

Artikkel 48

Koostöö standardite ja vastavushindamise alal

1. Pooltevaheline koostöö edendab lähenemist rahvusvaheliselt kokkulepitud kvaliteedialastele kriteeriumidele, põhimõtetele ja suunistele. Vajalikud meetmed hõlbustavad vastastikust tunnustamist vastavushindamise alal ja parandavad Usbekistani toodete kvaliteeti.

2. Selleks püüavad pooled teha koostööd tehnilise abi projektide kaudu, mis

- edendavad asjakohast koostööd nende valdkondade organisatsioonide ja asutustega,

- soodustavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste rakendamist,

- võimaldavad jagada kogemusi ja tehnilist teavet kvaliteedijuhtimise vallas.

Artikkel 49

Kaevandamine ja toormed

1. Pooled püüavad suurendada kaevandamise ja toormetega seotud investeeringuid ja kaubavahetust.

2. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

- teabevahetus väljavaadete kohta kaevandamise ja mitteraudmetallidega seotud tööstussektoris,

- koostöö õigusliku raamistiku loomine,

- kaubandusküsimused,

- keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmine ja rakendamine,

- koolitus,

- ohutus mäetööstuses.

Artikkel 50

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö

1. Pooled edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas ning piisavat juurdepääsu poolte asjakohastele programmidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti.

2. Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab:

- teadus- ja tehnikateabe vahetust,

- ühistegevust teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas,

- lepingupoolte teadusuuringute ja tehnoloogiakoostööga tegelevate teadlaste, uurijate ja tehniliste töötajate koolitust ning lähetusprogramme.

Kui see koostöö on seotud hariduse ja/või koolitusega, tuleks seda teha artikli 51 sätete kohaselt.

Pooled võivad vastastikusel kokkuleppel teha muus vormis teadus- ja tehnoloogiakoostööd.

Sellises koostöös pööratakse erilist tähelepanu massihävitusrelvade uurimise ja/või tootmisega tegelevate või tegelnud teadlaste, inseneride, uurijate ja tehnikute ümberpaigutamisele.

3. Käesolevas artiklis käsitletud koostööd tehakse erikokkulepete kohaselt, mis arutatakse läbi ja sõlmitakse mõlema poole kehtivate menetluste kohaselt ning millega kehtestatakse muu hulgas asjakohased intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad sätted.

Artikkel 51

Haridus ja koolitus

1. Pooled teevad koostööd, et parandada üldhariduse ja kutsekvalifikatsiooni taset Usbekistani Vabariigis nii avalikus kui ka erasektoris.

2. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

- Usbekistani Vabariigi kõrgharidus- ja koolitussüsteemide, kaasa arvatud kõrgharidusasutuste ja kõrgharidusdiplomite sertifitseerimissüsteemi ajakohastamine,

- avaliku ja erasektori juhtivtöötajate ning riigiteenistujate koolitamine eelisaladel, mis määratakse kindlaks edaspidi,

- koostöö õppeasutuste ning õppeasutuste ja äriühingute vahel,

- õpetajate, koolilõpetajate, haldustöötajate, noorte teadlaste ja uurijate ning noorte liikuvus,

- Euroopa-õpingute edendamine sobivates õppeasutustes,

- ühenduse keelte õpetamine,

- konverentsitõlkide jätkukoolitus,

- ajakirjanike koolitus,

- koolitajate koolitus.

3. Ühe poole võimalikku osavõttu teise poole asjakohastest õppe- ja koolitusprogrammidest võiks kaaluda poolte asjakohase menetluse kohaselt ning seejärel vajaduse korral luua institutsionaalne raamistik ja teha koostööplaanid, mille aluseks on Usbekistani Vabariigi osalemine ühenduse programmis Tempus.

Artikkel 52

Põllumajandus ja agrotööstussektor

Koostöö eesmärk selles vallas on põllumajanduse ümberkujundamine, Usbekistani Vabariigi põllumajanduse ja agrotööstus- ning teenindussektori ajakohastamine, erastamine ja struktuuri ümberkorraldamine ning Usbekistani toodete sise- ja välisturgude arendamine tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse ja võetakse arvesse vajadust parandada toiduainetega varustamist ning arendada põllumajanduslikku äri ja põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist. Samuti püüavad pooled järk-järgult lähendada Usbekistani standardeid töödeldud ja töötlemata põllumajandustooteid käsitlevatele ühenduse tehnilistele eeskirjadele, sealhulgas tervishoiu- ja taimetervisenõuetele.

Artikkel 53

Energeetika

1. Pooled teevad koostööd turumajanduse ja Euroopa energiaharta põhimõtetest lähtuvalt ning silmas pidades Euroopa energiaturgude järkjärgulist integreerumist.

2. Koostöös keskendutakse muu hulgas energeetikaalaste tegevuspõhimõtete väljatöötamisele ja arendamisele. See hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

- energeetikasektori juhtimise ja selle korralduse parandamine turumajanduse põhimõtete alusel,

- energiavarustuse parandamine, sealhulgas varustamiskindluse parandamine säästlikul ja keskkonnasõbralikul viisil,

- säästlikum ja efektiivsem energiakasutus ning energiakasutuse efektiivsust ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli rakendamine,

- energeetika infrastruktuuri ajakohastamine,

- energia tarnimises ja lõpptarbimises rakendatavate tehnoloogiate parandamine kõigi energialiikide osas,

- juhtimis- ja tehniline koolitus energeetikasektoris,

- energeetiliste materjalide ja toodete vedu ja transiit,

- selliste institutsiooniliste, õiguslike, maksu- ja muude tingimuste kehtestamine, mida on vaja energiakaubanduse ja energiaalaste investeeringute suurenemise soodustamiseks,

- vee ja muude taastuvate energiaallikate kasutuse arendamine.

3. Pooled vahetavad asjakohast teavet energiaalaste investeerimisprojektide, eelkõige energiatoorme tootmise ning nafta- ja gaasitorustike või muude energiatoodete transpordiga seotud vahendite ehitamise ja uuendamise kohta. Pooled omistavad erilist tähtsust investeerimisele energeetikasektorisse ja viisile, kuidas seda reguleeritakse. Nad teevad koostööd, et investeerimisel energeetikasektorisse võimalikult tõhusalt rakendada IV jaotise ja artikli 46 sätteid.

Artikkel 54

Keskkond ja inimeste tervis

1. Pidades silmas Euroopa energiahartat, 1993. aasta Luzerni konverentsi deklaratsiooni ja 1995. aasta oktoobri Sofia konverentsi deklaratsiooni ning võttes arvesse energiaharta lepingut, eelkõige selle artiklit 19, ja energiakasutuse efektiivsust ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitlevat energiaharta protokolli, arendavad ja tugevdavad pooled oma koostööd keskkonna ja inimeste tervise kaitsmisel.

2. Koostöö eesmärk on võidelda keskkonnaseisundi halvenemise vastu, mille juures on oluline eelkõige järgmine:

- saastetaseme tulemuslik jälgimine ja keskkonnaseisundi hindamine; keskkonnaseisundi teabesüsteem,

- kohaliku, piirkondliku ja piiriülese õhu- ja veesaaste vastu võitlemine,

- looduse seisundi taastamine,

- säästev, tõhus ja keskkonnasõbralik energiatootmine ja -tarbimine,

- tööstusettevõtete ohutus,

- kemikaalide liigitamine ja ohutu käitlemine,

- vee kvaliteet,

- jäätmete vähendamine, ringlussevõtt ja ohutu kõrvaldamine, Baseli konventsiooni rakendamine,

- põllumajanduse, pinnase erosiooni ja keemilise saaste mõju keskkonnale,

- metsade kaitse,

- bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaitsealad ning looduse elusvarude säästev kasutamine ja majandamine,

- maakasutuse planeerimine, sealhulgas hoonestamine ja linnaplaneerimine,

- majanduslike ja maksustamisvahendite kasutamine,

- ülemaailmsed kliimamuutused,

- keskkonnaalane kasvatus ja keskkonnateadlikkus,

- keskkonnamõju piiriülese hindamise Espoo konventsiooni rakendamine.

3. Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

- tegevuse kavandamine katastroofi- ja eriolukordade puhuks,

- teabe ja ekspertide vahetus, sealhulgas keskkonnasäästliku tehnoloogia edasiandmise ning biotehnoloogia ohutu ja keskkonnasõbraliku kasutamise alal,

- ühised teadusuuringud,

- õigusaktide kohandamine ühenduse normidele,

- koostöö piirkondlikul tasandil, sealhulgas koostöö Euroopa Keskkonnaagentuuris, ja rahvusvahelisel tasandil,

- eeskätt globaalprobleeme ja kliimaküsimusi, kuid ka säästva arengu saavutamist käsitleva strateegia väljatöötamine,

- keskkonnamõju uuringud.

4. Pooled püüavad arendada koostööd inimeste tervise kaitsmisel, eelkõige andes tehnilist abi nakkushaiguste vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks ning emade ja väikelaste tervise kaitsmiseks.

Artikkel 55

Veondus

Pooled arendavad ja tugevdavad koostööd veonduse vallas.

Selle koostöö eesmärgiks on muu hulgas veondussüsteemide ja -võrkude ümberkujundamine ja ajakohastamine Usbekistani Vabariigis, vajadusel arendades veondussüsteeme, et tagada nende parem ühilduvus ülemaailmse veondussüsteemi saavutamiseks, prioriteetsete projektide kindlaksmääramine ja väljatöötamine ning nende elluviimiseks investeeringute kaasamine.

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel aladel:

- maanteevedude, raudteede, sadamate, lennujaamade ja linnade ühistranspordisüsteemide juhtimise ja tegevuse ajakohastamine,

- raudteede, veeteede, maanteede, sadamate, lennujaamade ja õhuliikluse infrastruktuuri ajakohastamine ja arendamine, sealhulgas ühist huvi pakkuvate peateede ja üleeuroopaliste ühendusteede ajakohastamine eespool nimetatud ja eelkõige projektiga TRACECA seotud transpordiliikide osas,

- ühendvedude edendamine ja arendamine,

- ühiste uurimis- ja arendusprogrammide edendamine,

- õigusliku ja institutsioonilise raamistiku loomine tegevuspõhimõtete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kaasa arvatud transpordisektori erastamine.

Artikkel 56

Postiteenused ja telekommunikatsioon

Oma volituste ja pädevuse piires laiendavad ja tugevdavad pooled koostööd järgmistes valdkondades:

- põhimõtete ja suuniste väljatöötamine telekommunikatsioonisektori ja postiteenuste arendamiseks,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste hinnakujundus- ja turunduspõhimõtete väljatöötamine,

- tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmine, sealhulgas Euroopa tehniliste standardite ja sertifitseerimissüsteemide vallas,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenustega seotud projektide arendamine ja investeeringute kaasamine,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste osutamise tõhususe ja kvaliteedi parandamine muu hulgas tegevuspiirangute kaotamise kaudu allvaldkondades,

- telekommunikatsiooni edasiarenduste rakendamine, eelkõige rahaliste vahendite elektrooniliste ülekannete alal,

- telekommunikatsioonivõrkude haldamine ja võimalikult tõhus kasutamine,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste osutamiseks ning raadiosageduste kasutamiseks vajalikud õigusnormid,

- telekommunikatsiooni- ja postiteenuste alane koolitus tegutsemiseks turutingimustes.

Artikkel 57

Finantsteenused ja rahandusasutused

1. Koostöö eesmärk on kaasa aidata Usbekistani Vabariigi osalemisele kogu maailmas tunnustatud vastastikuste arvelduste süsteemides. Tehnilisel abistamisel keskendutakse järgmisele:

- väärtpaberibörsi ja -turu arendamisele,

- pangandusteenuste arendamisele, ühise krediidiressursside turu arendamisele, Usbekistani Vabariigi osalemisele kogu maailmas tunnustatud vastastikuste arvelduste süsteemis,

- kindlustusteenuste arendamisele, mis muu hulgas looks soodsad tingimused ühenduse äriühingute osalemiseks ühisettevõtete asutamisel Usbekistani Vabariigi kindlustussektoris, ning ekspordikrediidikindlustuse arendamisele.

Kõnealune koostöö aitab eelkõige kaasa pooltevaheliste suhete arengule finantsteenuste sektoris.

2. Pooled teevad koostööd rahandussüsteemi ja rahandusasutuste arendamisel Usbekistani Vabariigis. See koostöö hõlmab teabe ja kogemuste vahetamist rahandusküsimustes ja fiskaalpoliitika väljatöötamise ja rakendamisega tegeleva personali koolitamist.

Artikkel 58

Ettevõtete ümberkujundamine ja erastamine

Tõdedes, et erastamine omab suurt tähtsust majanduse jätkuval taastamisel, lepivad pooled kokku, et töötavad koos välja vajaliku institutsioonilise, õigusliku ja metodoloogilise raamistiku. Erilist tähelepanu pööratakse erastamise õiguspärasusele ja läbipaistvusele.

Tehnilisel abistamisel keskendutakse muu hulgas järgmisele:

- selliste asutuste edasisele arendamisele Usbekistani valitsemissektoris, kes suudaksid erastamist korraldada ja juhtida,

- Usbekistani Vabariigi valitsuse erastamisstrateegia, sealhulgas selle õigusliku raamistiku ja rakendusmehhanismide edasisele arendamisele,

- maakasutusele ja maaomandile turumajandusliku lähenemise edendamisele ning maa erastamisele,

- selliste ettevõtete ümberkujundamisele, mis ei ole veel erastamiseks valmis,

- eraettevõtluse, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele,

- erastamise investeerimisfondide süsteemide arendamisele.

Nimetatud koostöö eesmärgiks on ka aidata kaasa ühenduse investeeringute soodustamisele Usbekistani Vabariiki.

Artikkel 59

Piirkondlik areng

1. Pooled tugevdavad koostööd piirkondliku arengu ja maakasutuse planeerimise alal.

2. Selleks soodustavad nad riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelist teabevahetust, mis käsitleb regionaalpoliitikat, maakasutuse planeerimise põhimõtteid ja regionaalpoliitika väljatöötamise viise, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsate alade arendamisele.

Nad edendavad otsesidemeid asjakohaste piirkondade ja piirkondliku arengu kavandamise eest vastutavate riiklike organisatsioonide vahel, et vahetada muu hulgas teavet piirkondliku arengu edendamise viiside ja vahendite kohta.

Artikkel 60

Sotsiaalkoostöö

1. Pooled arendavad omavahelist koostööd tervisekaitse ja tööohutuse alal, et parandada töökaitset.

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

- haridust ja koolitust tervise ja tööohutuse küsimustes, pöörates erilist tähelepanu eriti ohtlikele tegevusaladele,

- ennetusabinõude väljatöötamist ja edendamist, et võidelda kutsehaiguste ja muude tööst tulenevate tervisekahjustuste vastu,

- suurõnnetuste vältimist ja ümberkäimist mürkkemikaalidega,

- töökeskkonna ja töökaitsega seotud teadmistebaasi loomiseks vajalikku uurimistööd.

2. Tööhõive alal tähendab koostöö eelkõige tehnilist abi

- tööturu optimeerimiseks,

- tööotsimis- ja nõuandeteenuste ajakohastamiseks,

- ümberkorralduskavade koostamiseks ja juhtimiseks,

- kohaliku tööhõive edendamiseks,

- teabe vahetamiseks paindliku tööhõive kavade, sealhulgas nende kohta, millega toetatakse toimimist füüsilisest isikust ettevõtjana ja edendatakse ettevõtlust.

3. Pooled pööravad erilist tähelepanu koostööle sotsiaalkaitse alal, mis hõlmab muu hulgas koostööd Usbekistani Vabariigi sotsiaalkaitse reformide kavandamisel ja rakendamisel.

Nende reformide eesmärk on Usbekistani Vabariigis välja töötada turumajandusele omased kaitsemeetodid, hõlmates seejuures kogu sotsiaalkaitset.

Artikkel 61

Turism

Pooled laiendavad ja arendavad koostööd järgmistel aladel:

- turismi kui tegevusala edendamine,

- teabe liikumise parandamine,

- oskusteabe edasiandmine,

- ühistegevuse võimaluste uurimine,

- turismiametite koostöö, sealhulgas reklaammaterjalide koostamine,

- turismi edendamisega seotud koolitus.

Artikkel 62

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

1. Poolte eesmärk on arendada ja tugevdada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) ja nende assotsiatsioone ning ühenduse ja Usbekistani Vabariigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd.

2. Koostöö hõlmab tehnilist abi eelkõige järgmistes valdkondades:

- õigusliku raamistiku väljatöötamine VKEdele,

- VKEdele sobiliku tugiinfrastruktuuri väljaarendamine; omavahelise suhtlemise soodustamine nii Usbekistanis kui ka sellest väljaspool asuvate VKEde vahel ning VKEde koolitamine, et arendada rahaliste vahendite kaasamise oskusi,

- koolitus turunduse, raamatupidamise ja toodete kvaliteedikontrolli vallas.

Artikkel 63

Teave ja side

Pooled toetavad tänapäevaste teabetöötlusviiside, sealhulgas massiteabevahendite arendamist ning soodustavad tõhusat vastastikust teabevahetust. Eelistatakse programme, mille eesmärk on anda üldsusele põhiteavet ühenduse ja Usbekistani Vabariigi kohta, ühtlasi pakkuda võimaluse korral juurdepääsu andmebaasidele, järgides seejuures kõiki intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 64

Tarbijakaitse

Pooled teevad tihedat koostööd, et ühtlustada oma tarbijakaitsesüsteemid. See koostöö võib hõlmata õiguslikku ja institutsioonilist ümberkujundamist käsitlevat teabevahetust, alaliste süsteemide loomist ohtlikke tooteid käsitlevaks vastastikuseks teabevahetuseks, tarbijatele eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta antava teabe parandamist, tarbijate huvide esindajate vahelise teabevahetuse arendamist ja tarbijakaitsepoliitika ühtlustamist ning seminaride ja koolituste korraldamist.

Artikkel 65

Toll

1. Koostöö eesmärk on tagada kõigi kavandatavate kaubavahetuse ja heade kaubandustavadega seotud sätete täitmine ja saavutada Usbekistani Vabariigi tollisüsteemi ühtlustumine ühenduse omaga.

2. Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

- teabevahetust,

- töömeetodite parandamist,

- kaupade koondnomenklatuuri ja ühtse haldusdokumendi kasutuselevõtmist,

- ühenduse ja Usbekistani Vabariigi transiidisüsteemide ühendamist,

- kaubaveoga seotud kontrollimiste ja tolliformaalsuste lihtsustamist,

- abi tänapäevaste tolliteabesüsteemide kasutuselevõtmisel,

- seminaride ja koolituse korraldamist.

Vajaduse korral antakse tehnilist abi.

3. Ilma et see piiraks käesolevas lepingus, eelkõige VIII jaotises ettenähtud laiemat koostööd, annavad poolte haldusasutused vastastikust abi tolliküsimustes vastavalt käesolevale lepingule lisatud protokolli sätetele.

Artikkel 66

Statistikaalane koostöö

Koostöö eesmärk selles valdkonnas on tõhusa statistikasüsteemi väljaarendamine, et anda usaldusväärseid statistilisi andmeid Usbekistani Vabariigi majandusreformi toetamiseks ja jälgimiseks ning eraettevõtluse arendamiseks.

Pooled teevad koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

- Usbekistani statistikasüsteemi kohandamine rahvusvaheliste meetodite, standardite ja klassifikatsiooniga,

- statistilise teabe vahetus,

- vajaliku makro- ja mikromajandusliku statistilise teabe andmine majanduse ümberkujundamiseks ja juhtimiseks.

Ühendus annab Usbekistani Vabariigile selleks tehnilist abi.

Artikkel 67

Majandus

Pooled hõlbustavad majanduse ümberkujundamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist koostöö abil, mille eesmärk on parandada kummagi majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses. Selleks vahetavad pooled teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete kohta.

Ühendus annab tehnilist abi, et

- toetada Usbekistani Vabariiki majanduse ümberkujundamisel ekspertide nõuannete ja tehnilise abiga,

- edendada koostööd majandusteadlaste vahel, et kiirendada majanduspoliitika väljatöötamiseks vajaliku oskusteabe edasiandmist, ja kindlustada majanduspoliitikaga seotud uurimistulemuste laialdane levitamine.

- parandada Usbekistani Vabariigi suutlikkust kujundada oma majandusmudeleid.

VII jAOTIS

Koostöö demokraatia ja inimõigustega seotud küsimustes

Artikkel 68

Pooled teevad koostööd kõigis küsimustes, mis on seotud demokraatlike institutsioonide, sealhulgas õigusriigi tugevdamiseks vajalike asutuste rajamise või kindlustamisega ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisega rahvusvahelise õiguse ja OSCE põhimõtete kohaselt.

Seda koostööd tehakse tehnilise abi programmide vormis, millel on muu hulgas järgmised eesmärgid: asjakohaste õigusaktide koostamine ning nende rakendamine, kohtusüsteemi toimimine, riigi ülesanded õigusküsimustes ja valimissüsteemi toimimine. Programmid võivad vajaduse korral sisaldada koolitust. Pooled edendavad oma riigi- ja piirkondlike õigusasutuste, parlamendiliikmete ja valitsusväliste organisatsioonide vahel sidepidamist ja teabevahetust.

VIII jAOTIS

Koostöö ebaseadusliku tegevuse vältimiseks ning ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks

Artikkel 69

Pooled seavad sisse koostöö, et vältida sellist ebaseaduslikku tegevust nagu

- ebaseaduslik tegevus majanduse vallas, sealhulgas korruptsioon,

- ebaseaduslikud tehingud mitmesuguste kaupade, sealhulgas tööstusjäätmetega, ning relvade salakaubavedu,

- võltsimine.

Koostöö eespool nimetatud valdkondades põhineb vastastikusel nõustamisel ja tihedal suhtlusel. Võidakse anda tehnilist ja haldusabi, sealhulgas järgmistes valdkondades:

- riigisiseste õigusaktide koostamine ebaseadusliku tegevuse vältimiseks,

- teabekeskuste loomine,

- ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega tegelevate asutuste tegevuse tõhustamine,

- töötajate koolitamine ja uurimistegevuse infrastruktuuri arendamine,

- mõlemale vastuvõetavate ebaseadusliku tegevuse tõkestamismeetmete väljatöötamine.

Artikkel 70

Rahapesu

1. Pooled on ühel meelel, et on vaja teha jõupingutusi ja koostööd, et vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul teel, eeskätt narkootikumidega seotud kuritegevusest saadud raha pesuks.

2. Koostöö selles valdkonnas hõlmab haldus- ja tehnilist abi, et kehtestada sellised rahapesu vältimiseks vajalikud standardid, mis vastavad ühenduse ja selle valdkonna rahvusvaheliste foorumite, sealhulgas rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud standarditele.

Artikkel 71

Narkootikumid

Oma volituste ja pädevuse piires teevad pooled koostööd, et nende tegevus ja meetmed narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmise, pakkumise ja nendega kauplemise vastu, sealhulgas lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamine, oleksid tulemuslikumad ja mõjusamad ning aitaksid vältida ja vähendada narkootikuminõudlust. Koostöö sel alal põhineb poolte vastastikusel nõustamisel ja tihedal koostööl, et kooskõlastada eesmärke ja meetmeid mitmesugustes narkootikumidega seotud valdkondades.

Artikkel 72

Ebaseaduslik sisseränne

1. Liikmesriigid ja Usbekistani Vabariik lepivad kokku, et teevad koostööd ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil

- kohustub Usbekistani Vabariik liikmesriigi nõudmise korral ilma täiendavate formaalsusteta tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult,

- kohustub iga liikmesriik Usbekistani Vabariigi nõudmise korral ilma täiendavate formaalsusteta tagasi võtma kõik oma ühenduse määratluse kohased kodanikud, kes viibivad Usbekistani Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult.

Liikmesriigid ja Usbekistani Vabariik annavad selleks oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid.

2. Usbekistani Vabariik kohustub sõlmima seda taotlevate liikmesriikidega kahepoolsed kokkulepped, milles määratakse kindlaks tagasivõtmise erikohustused, kaasa arvatud kohustus tagasi võtta muude riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes on liikmesriigi territooriumile saabunud Usbekistani Vabariigist või kes on saabunud Usbekistani Vabariigi territooriumile mõnest liikmesriigist.

3. Koostöönõukogu uurib, milliseid muid ühismeetmeid saab võtta ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks.

IX JAOTIS

KULTUURIKOOSTÖÖ

Artikkel 73

Pooled kohustuvad edendama, soodustama ja hõlbustama kultuurikoostööd. Koostöö võib vastavalt vajadusele hõlmata ühenduse või ühe või mitme liikmesriigi kultuurikoostöö programme või seisneda muude vastastikust huvi pakkuvate tegevuste arendamises.

X JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ TEHNILISE ABI VALLAS

Artikkel 74

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Usbekistani Vabariik ühenduselt artiklite 75–77 kohaselt ajutist tehnilist abi rahalise toetusena. Selle abi eesmärk on kiirendada Usbekistani Vabariigi majanduse ümberkujunemist.

Artikkel 75

Rahalist abi antakse TACISe programmi raames ühenduse nõukogu asjakohase määruse kohaselt.

Artikkel 76

Ühenduse rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette soovitusprogrammis, mis kajastab prioriteete, milles pooled kokku lepivad, võttes arvesse Usbekistani Vabariigi vajadusi, iga sektori abi vastuvõtuvõimet ja reformide edukust. Pooled teatavad sellest koostöönõukogule.

Artikkel 77

Olemasolevate vahendite parima kasutamise huvides tagavad pooled, et ühenduse tehniline abi kooskõlastatakse põhjalikult abiga, mis tuleb muudest allikatest nagu liikmesriikidelt, muudelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, näiteks Rahvusvaheliselt Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt.

XI jAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 78

Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Koostöönõukogu tuleb kokku ministrite tasandil üks kord aastas. Ta vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, mis on lepingu eesmärkide saavutamiseks olulised. Poolte kokkuleppel võib koostöönõukogu anda ka asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 79

1. Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi valitsuse liikmed.

2. Koostöönõukogu kehtestab oma töökorra.

3. Koostöönõukogu eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Usbekistani Vabariigi valitsuse liige.

Artikkel 80

1. Koostöönõukogule on tema ülesannete täitmisel abiks koostöökomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi valitsuse esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil. Koostöökomitee eesistujaks on vaheldumisi ühendus ja Usbekistani Vabariik.

Oma töökorras määrab koostöönõukogu kindlaks koostöökomitee ülesanded, mille hulka kuulub koostöönõukogu kohtumiste ettevalmistamine ning koostöökomitee töökorraldus.

2. Koostöönõukogu võib oma volitused delegeerida koostöökomiteele, kes tagab järjepideva töö koostöönõukogu kohtumiste vahelisel ajal.

Artikkel 81

Koostöönõukogu võib luua erikomitee või -organi, kes abistab teda ülesannete täitmisel, ja kindlaks määrata selliste komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

Artikkel 82

Selliste käesolevast lepingust lähtuvate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõnele GATT/WTO artiklile viitava sättega, võtab koostöönõukogu võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida WTO liikmed asjakohase GATT/WTO artikli puhul üldiselt kasutavad.

Artikkel 83

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Komitees kohtuvad ja vahetavad arvamusi Usbekistani parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Artikkel 84

1. Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Usbekistani parlamendi liikmed.

2. Parlamentaarne koostöökomitee kehtestab oma töökorra.

3. Parlamentaarse koostöökomitee eesistujaks on töökorras sätestatava kohaselt vaheldumisi Euroopa Parlament ja Usbekistani parlament.

Artikkel 85

Parlamentaarne koostöökomitee võib koostöönõukogult nõuda käesoleva lepingu täitmisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest.

Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi.

Artikkel 86

1. Mõlemad pooled kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise poole füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel poolte pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2. Oma volituste ja pädevuse piires pooled

- soodustavad vahekohtumenetluse kasutuselevõtmist ühenduse ja Usbekistani Vabariigi ettevõtjate äritehingutest või koostööst tulenevate vaidluste lahendamiseks,

- lepivad kokku, et vaidluste suunamisel vahekohtusse võib iga vaidlusosaline valida oma vahekohtuniku olenemata tema kodakondsusest ja eesistujaks olev kolmas vahekohtunik või ainus vahekohtunik võib olla kolmanda riigi kodanik, välja arvatud juhul, kui vaidlusosaliste valitud vahekohtu eeskirjades on sätestatud teisiti,

- soovitavad oma ettevõtjatel valida vastastikusel kokkuleppel nende lepingute suhtes kohaldatav õigus,

- soodustavad ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) koostatud vahekohtueeskirjade rakendamist ja 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile alla kirjutanud riikide vahekohtute kasutamist.

Artikkel 87

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista poolel võtmast meetmeid

a) mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega tingimusel, et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole spetsiaalselt sõjalise otstarbega;

c) mida ta peab oma julgeoleku seisukohalt vajalikuks avaliku korra säilitamist mõjutavate tõsiste riigisiseste rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks;

d) mida ta peab vajalikuks, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja kokkuleppeid kahese kasutusega tööstuskaupade ja tehnoloogiate kontrollimisel.

Artikkel 88

1. Käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist

- ei põhjusta meetmed, mida Usbekistani Vabariik rakendab ühenduse suhtes, diskrimineerimist liikmesriikide ega nende kodanike või äriühingute vahel,

- ei põhjusta meetmed, mida ühendus rakendab Usbekistani Vabariigi suhtes, diskrimineerimist Usbekistani kodanike või äriühingute vahel.

2. Lõike 1 sätted ei piira poolte õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 89

1. Kumbki pool võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2. Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb pool teatada teisele lepitaja määramisest; sel juhul peab teine pool määrama kahe kuu jooksul teise lepitaja. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidluspoolena.

Koostöönõukogu määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajad annavad soovitused häälteenamusega. Need soovitused ei ole pooltele siduvad.

4. Koostöönõukogu võib kehtestada vaidluste lahendamise korra.

Artikkel 90

Pooled lepivad kokku, et emma-kumma poole taotlusel peavad nad sobival viisil viivitamata nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 13, 89 ja 95 kohaldamist.

Artikkel 91

Käesolevaga Usbekistani Vabariigile võimaldatud kohtlemine ei ole mingil juhul soodsam kui see, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

Artikkel 92

Käesoleva lepingu kohaldamisel on "poolteks" ühelt poolt Usbekistani Vabariik ja teiselt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja liikmesriigid nende asjakohaste volituste kohaselt.

Artikkel 93

Niivõrd, kui käesolevas lepingus käsitletavad küsimused on hõlmatud Euroopa energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes sel määral, kui selline kohaldamine on nendes ette nähtud.

Artikkel 94

Käesolev leping on sõlmitud esialgu kümneks aastaks. Leping uueneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki pool ei teata teisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest kuus kuud enne selle kehtivuse lõppemist.

Artikkel 95

1. Lepingupooled võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2. Kui üks pool leiab, et teine pool ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti kiireloomulistel juhtudel, esitab ta koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida pooltele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise poole nõudel teatatakse nendest meetmetest viivitamata koostöönõukogule.

Artikkel 96

I–V lisa ning protokoll moodustavad käesoleva lepingu lahutamata osa.

Artikkel 97

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kohaselt ei mõjuta käesolev leping õigusi, mis isikutele ja ettevõtjatele tagatakse ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Usbekistani Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega, välja arvatud valdkonnad, mis kuuluvad ühenduse pädevusse, ilma et see piiraks käesolevast lepingust tulenevaid liikmesriikide kohustusi nende pädevusvaldkondades.

Artikkel 98

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes asutamislepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Usbekistani Vabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 99

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 100

Käesoleva lepingu originaaleksemplar, mille hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus-, rootsi-, saksa-, soome-, taani- ja usbekikeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 101

Pooled kiidavad käesoleva lepingu heaks oma kehtiva korra kohaselt.

Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil pooled teatavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Jõustumisel asendab käesolev leping Usbekistani Vabariigi ja ühenduse vahelistes suhetes 18. detsembril 1989 Brüsselis Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel sõlmitud kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu.

Artikkel 102

Pooled lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavate osade sätteid ühenduse ja Usbekistani Vabariigi vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste "käesoleva lepingu jõustumiskuupäev" sel juhul vahelepingu jõustumiskuupäeva.

+++++ TIFF +++++

Hecho en Florencia, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y seis.Udfærdiget i Firenze den enogtyvende juni nitten hundrede og seksoghalvfems.Geschehen zu Florenz am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertsechsundneunzig.Έγινε στη Φλωρεντία, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα έξι.Done at Florence on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-six.Fait à Florence, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt-seize.Fatto a Firenze, addì ventuno giugno millenovecentonovantasei.Gedaan te Florence, de eenentwintigste juni negentienhonderd zesennegentig.Feito em Florença, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e seis.Tehty Firenzessä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäkuusi.Som skedde i Florens den tjugoförsta juni nittonhundranittiosex

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por las Comunidades Europeas

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Voor de Europese Gemeenschappen

Pelas Comunidades Europeias

Euroopan yhteisöjen puolesta

För Europeiska gemenskaperna

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

[1] Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, roosti) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 229, 31.8.1999, lk 3.Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

--------------------------------------------------

LISATUD DOKUMENTIDE LOEND

I lisa | Nende soodustuste soovituslik loend, mida Usbekistani Vabariik kooskõlas artikli 8 lõikega 3 annab NSVLi lagunemisel tekkinud sõltumatutele riikidele |

II lisa | Artikli 22 lõike 2 kohased ühenduse reservatsioonid |

III lisa | Artikli 22 lõike 4 kohased Usbekistani reservatsioonid |

IV lisa | Artikli 25 lõikes 3 nimetatud finantsteenused |

V lisa | Artiklis 41 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad õigusaktid |

Protokoll haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes

--------------------------------------------------

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad, kes esindavad:

BELGIA KUNINGRIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

IIRIMAAD,

ITAALIA VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on EUROOPA ÜHENDUSE asutamislepingu, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE asutamislepingu ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE asutamislepingu osalised,

edaspidi "liikmesriigid", ja

EUROOPA ÜHENDUST, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUST ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUST, edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

USBEKISTANI VABARIIGI täievolilised esindajad

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Firenzes 21. juunil 1996, et alla kirjutada partnerlus- ja koostöölepingule, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Usbekistani Vabariigi vahel, edaspidi "leping", on vastu võtnud järgmised dokumendid:

leping koos selle lisade ja järgmise protokolliga:

protokoll haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Usbekistani Vabariigi täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

ühisdeklaratsioon isikuandmete kohta,

ühisdeklaratsioon seoses lepingu artikliga 5,

ühisdeklaratsioon III jaotise kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 14 kohta,

ühisdeklaratsioon artikli 24 punktis b ja artiklis 35 sisalduva mõiste "kontroll" kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 34 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 41 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 95 kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Usbekistani Vabariigi täievolilised esindajad on samuti võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse:

ühenduse ja Usbekistani Vabariigi kirjavahetus äriühingute asutamise kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Usbekistani Vabariigi täievolilised esindajad on võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Prantsusmaa valitsuse deklaratsioon

+++++ TIFF +++++

Hecho en Florencia, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y seis.Udfærdiget i Firenze den enogtyvende juni nitten hundrede og seksoghalvfems.Geschehen zu Florenz am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertsechsundneunzig.Έγινε στη Φλωρεντία, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα έξι.Done at Florence on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-six.Fait à Florence, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt-seize.Fatto a Firenze, addì ventuno giugno millenovecentonovantasei.Gedaan te Florence, de eenentwintigste april negentienhonderd zesennegentig.Feito em Florença, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e seis.Tehty Firenzessä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäkuusi.Som skedde i Florens den tjugoförsta juni nittonhundranittiosex.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por las Comunidades Europeas

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Voor de Europese Gemeenschappen

Pelas Comunidades Europeias

Euroopan yhteisöjen puolesta

För Europeiska gemenskaperna

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon isikuandmete kohta

Pooled on lepingu kohaldamisel teadlikud vajadusest piisavalt kaitsta üksikisikuid seoses isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumisega.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 5 kohta

Kui pooled leiavad, et asjaolud nõuavad, korraldatakse erakorralised kohtumised kõrgeimal tasandil.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon III jaotise kohta

Kõik viited GATTile käsitlevad 1994. aastal muudetud GATTi teksti.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 14 kohta

Kuni Usbekistani Vabariigi WTOga ühinemiseni toimuvad pooltevahelised läbirääkimised imporditollipoliitika, sealhulgas kaitsetollide muutuste üle koostöökomitees. Läbirääkimised kutsutakse kokku eelkõige enne kaitsetollide suurendamist.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 24 punktis b ja artiklis 35 sisalduva mõiste "kontroll" kohta

1. Pooled kinnitavad üksmeelselt, et kontroll sõltub iga üksikjuhtumi tegelikest asjaoludest.

2. Näiteks käsitletakse ühte äriühingut teise äriühingu "kontrolli all olevana" ja seega sellise teise äriühingu tütarettevõtjana, kui

- teisel äriühingul on otseselt või kaudselt häälteenamus või

- teisel äriühingul on õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest ja ta on samal ajal tütarettevõtja aktsionär või osanik.

3. Mõlemad pooled leiavad, et lõikes 2 esitatud kriteeriumid ei ole ammendavad.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 34 kohta

Ainult seda asjaolu, et teatavate lepingupoolte füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste omadelt mitte, ei tohi pidada teatavatest erikohustustest tulenevate soodustuste kaotamiseks ega nende vähendamiseks.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 41 kohta

Pooled lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning kiipide topograafiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artikli 10 punktis a.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 95 kohta

1. Pooled leiavad üksmeelselt, et lepingu õige tõlgendamise ja tegeliku rakendamise tagamiseks tähendab selle artiklis 95 sisalduv mõiste "eriti kiireloomulised juhud" juhtumeid, mil üks pool rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse järgmist:

a) lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud,

või

b) artiklis 2 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumist.

2. Pooled leiavad üksmeelselt, et artiklis 95 nimetatud "asjakohased meetmed" on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed. Kui pool võtab artikli 95 kohasel eriti kiireloomulisel juhul teatava meetme, võib teine pool rakendada vaidluste lahendamise korda.

--------------------------------------------------

Ühenduse ja Usbekistani Vabariigi

kirjavahetus

äriühingute asutamise kohta

A. Usbekistani Vabariigi valitsuse kiri

Lugupeetud …,

Viitan 29. aprillil 1996 parafeeritud partnerlus- ja koostöölepingule.

Nagu läbirääkimistel rõhutasin, võimaldab Usbekistani Vabariik Usbekistanis asutatud ja tegutsevatele ühenduse äriühingutele teatavatel puhkudel eeliskohtlemist. Selgitasin, et see kajastab Usbekistani tegevuspõhimõtet igati soodustada ühenduse äriühingute asutamist Usbekistani Vabariigis.

Seetõttu kinnitan, et lepingu parafeerimise ja äriühingute asutamist käsitlevate asjakohaste sätete jõustumise vahelisel ajal ei võta Usbekistani Vabariik vastu ühtki meedet ega õigusnormi, mis diskrimineeriks ühenduse äriühinguid või halvendaks nende olukorda, võrreldes Usbekistani või mis tahes kolmanda riigi äriühingute olukorraga lepingu parafeerimise kuupäeval.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Usbekistani Vabariigi valitsuse nimel

B. Euroopa Ühenduse kiri

Lugupeetud …,

Tänan Teid tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

"Viitan 29. aprillil 1996. aastal parafeeritud partnerlus- ja koostöölepingule.

Nagu läbirääkimistel rõhutasin, võimaldab Usbekistani Vabariik Usbekistanis asutatud ja tegutsevatele ühenduse äriühingutele teatavatel puhkudel eeliskohtlemist. Selgitasin, et see kajastab Usbekistani tegevuspõhimõtet igati soodustada ühenduse äriühingute asutamist Usbekistani Vabariigis.

Seetõttu kinnitan, et lepingu parafeerimise ja äriühingute asutamist käsitlevate asjakohaste sätete jõustumise vahelisel ajal ei võta Usbekistani Vabariik vastu ühtki meedet ega õigusnormi, mis diskrimineeriks ühenduse äriühinguid või halvendaks nende olukorda, võrreldes Usbekistani või mis tahes kolmanda riigi äriühingute olukorraga lepingu parafeerimise kuupäeval.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest."

Teatan, et olen selle kirja kätte saanud.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

--------------------------------------------------

Prantsusmaa valitsuse deklaratsioon

Prantsuse Vabariik märgib, et partnerlus- ja koostööleping Usbekistani Vabariigiga ei kehti ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, mis on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt assotsieerunud Euroopa Ühendusega.

--------------------------------------------------