Euroopa Ühenduse, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni vaheline

Leping

Euroopa toetuse kohta globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) arendamiseks

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi "ühendus"), keda esindab

ning

EUROOPA KOSMOSEAGENTUUR (edaspidi "ESA"), loodud 30. mail 1975 Pariisis allakirjutamiseks avatud Euroopa Kosmoseagentuuri konventsiooniga, keda esindab peadirektor Antonio Rodotà,

ning

EUROOPA LENNULIIKLUSE OHUTUSE ORGANISATSIOON (edaspidi "Eurocontrol"), loodud lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 13. detsembri 1960. aasta konventsiooniga, nagu seda on muudetud 12. veebruari 1981. aasta protokolliga, ja keda esindab peadirektor Yves Lambert,

(edaspidi "lepinguosalised"),

PIDADES SILMAS, et satelliitnavigatsioonialased uuringud on arenemas teadusuuringutest töötava rakendussüsteemi rajamiseni ning jõudnud piisavale küpsusastmele, et Euroopa võiks toetada globaalset navigatsioonisatelliitide süsteemi, suurendades seeläbi Euroopa tööstuse osalust antud valdkonnas;

PIDADES SILMAS Euroopa riikide valitsuste huvi Euroopa toetuse vastu satelliitnavigatsioonile, nagu seda väljendati Euroopa tsiviillennunduskonverentsi kohtumisel 10. juunil 1994;

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi "komisjon") 14. juuni 1994. aasta teadet satelliitnavigatsiooni teenuste kohta, Euroopa Parlamendi 13. novembri 1994. aasta resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu 19. detsembri 1994. aasta resolutsiooni Euroopa toetuse kohta globaalsesse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS), Euroopa Liidu Nõukogu 14. märtsi 1995. aasta järeldusi, millega kutsutakse Euroopa Komisjoni toetama globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) väljaarendamist, võttes kõik vajalikud meetmed AOR-E ja IOR Inmarsat III transponderite rentimiseks, ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsust nr 1692/96/EÜ ühenduse juhiste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks;

VÕTTES ARVESSE, et ESA nõukogu kiitis vastavalt Euroopa Kosmoseagentuuri konventsiooni artikli 14 lõikele 1 käesoleva lepingu heaks 24. juunil 1997;

VÕTTES ARVESSE Eurocontroli alalise komisjoni 31. jaanuari 1995. aasta meedet 83/22, mis vastab lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva konventsiooni (nagu seda on muudetud 12. veebruaril 1981) artiklile 11;

TUNNUSTADES vajadust oma tegevust täiendavalt kooskõlastada, et tagada Euroopa osaluse usaldusväärsus ja tõhusus käesolevas valdkonnas, eelkõige Inmarsat III navigatsioonivõimsust kasutava satelliitnavigatsioonisüsteemi arendamise osas, mille kohta lepinguosalised esitasid ettepaneku nimetusega Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), mille Inmarsati nõukogu kiitis heaks 21. novembril 1994 ning ka 15. novembril 1995,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on seada sisse lepinguosaliste vaheline koostöö, mille eesmärk on anda Euroopa panus globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi arendamisse. Selle ühise jõupingutuse eesmärk on kujundada Euroopas tingimused, mille abi saaks pakkuda satelliitnavigatsiooni teenust, mis muudest raadionavigatsiooni- ja positsioneerimisvahenditest sõltumatult rahuldaks kasutusvõimaluste osas tsiviilkasutajate nõudmisi nii suures ulatuses kui võimalik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid.

Globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem (edaspidi "GNSS") — ülemaailmne satelliidipõhine asukoha, kiiruse ja aja kindlaksmääramise süsteem, mis rahuldab alaliselt kasutajate potentsiaalseid tsiviilotstarbelisi nõudmisi.

GNSS 1 — GNSSi esialgne rakendus, mis põhineb olemasolevatel Ameerika Ühendriikide ja Vene sõjaväe satelliitnavigatsioonisüsteemidel, täiendatuna tsiviilsüsteemidega, ning mille ülesandeks on võimaldada kasutajale kogu süsteemi piisavalt sõltumatut seiret.

GNSS 2 — ülemaailmne rahvusvaheliselt kontrollitav ja hallatav tsiviil-navigatsioonisatelliitide süsteem, mis rahuldab igat liiki kasutajate nõudmisi asukoha, kiiruse ja aja kindlaksmääramisel.

Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) — Euroopa täiendus olemasolevatele satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimissüsteemidele, mis kasutab geostatsionaarseid satelliite tõhustamaks nimetatud süsteemide tööd Euroopa kohal ning funktsioneerib kõikidel geostatsionaarse leviga kaetud aladel. EGNOS on GNSS 1 Euroopa osa.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Lepinguosaliste vahelise koostöö ulatust reguleerib käesolev leping ning see on üksikasjalikult sätestatud I ja II lisas. Koostöö hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi:

a) GNSS 1 Euroopa osa arendamine ja selle töövõime tagamine, kasutades olemasolevaid satelliidisüsteeme ning mis tahes vajalikke täiendusi, et rahuldada kasutajate nõudmised;

b) kõikide lepinguosaliste tegevuse kooskõlastamine, et saavutada GNSS 1 täielik töövõime;

c) paralleelselt GNSS 1-ga ettevalmistav tegevus GNSS 2 määratlemiseks ja projekteerimiseks.

Artikkel 4

Lepinguosaliste toetus GNSS 1-le

Lepinguosalised võtavad kooskõlas oma vastavate eeskirjade ja menetlustega vajalikke meetmeid ning teevad kõik jõupingutused, et anda II lisas määratletud GNSS 1-le aegsasti järgmist toetust:

a) ESA toetab oma telekommunikatsioonisüsteemide süvauuringute programmi (ARTES) rakendamise, eelkõige selle 9. osa kaudu, mis hõlmab EGNOSi tehnilist arendamist ja selle töölerakendamist katsetamise ning tehnilise valideerimise eesmärgil;

b) Eurocontrol esitab tsiviillennunduse kasutajate nõudmised ning valideerib väljatöötatud süsteemi kõnealuseid nõudmisi arvesse võttes. Eurocontrol toetab ka Euroopa püüdeid tagada, et GNSS 1 on toimivuselt tsiviillennunduse jaoks vastuvõetav;

c) ühendus toetab, eelkõige oma üleeuroopaliste võrkude ning teadus- ja arendustegevuse meetmete kaudu kõikide kasutajate nõudmiste koondamist ning tuleneva süsteemi valideerimist lähtuvalt kõnealustest nõudmistest, ilma et see piiraks näiteks õhusõidukite ja lennuliikluse korraldamiseks vajalike seadmetega seotud tehnilise ühtlustamise menetlusi käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Ühendus hoolitseb eelkõige ka EGNOSi väljaarendamise eest, võttes kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud geostatsionaarsete transponderite rentimine.

Artikkel 5

Lepinguosaliste vaheline töökorraldus

1. Omavahelise koostöö järjekindla arengu tagamiseks luuakse käesolevaga lepinguosalistest koosnev kolmepoolne ühiskomitee, mille eesmärk on jälgida käesoleva lepingu rakendamist, koostada juhiseid ning kooskõlastada ühiseid seisukohti käesoleva lepingu täitmise osas. Kolmepoolne ühiskomitee tuleb ühe lepinguosalise taotlusel kokku vähemalt kord aastas või vajadusel sagedamini ning võtab vastu oma töökorra.

2. Kolmepoolset ühiskomiteed abistab sekretariaat, andes igapäevast haldusabi ja korraldades taotluse korral tehnilist abi. Lepinguosalised kohustuvad oma vastavate normide ja eeskirjade alusel kõnealust haldusabi ühiselt toetama.

3. Kolmepoolne ühiskomitee täidab käesolevas lepingus sätestatud ülesanded:

a) vahetades teavet edusammude kohta käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva tegevuse osas ning vahetades asjakohaseid dokumente ja teavitades lepinguosaliste poolt käesoleva lepingu alusel antud toetuse tulemustest;

b) kutsudes kõikide lepinguosaliste esindajad osa võtma kohtumistest, mis on seotud käesoleva lepingu aluseks olevate meetmetega;

c) vahetades teavet ning teostades võimaluse korral kooskõlastamist enne suhtlemist väljaspool Euroopat asuvate kolmandate pooltega, kui selline suhtlemine on seotud käesoleva lepinguga;

d) koostades ettepanekuid meetmete kohta, mis on vajalikud tulevase toimiva positsioneerimis- ja navigatsioonisüsteemi osas;

e) tehes ettepanekuid sekretariaadipoolse abi korraldamiseks.

4. Kolmepoolne ühiskomitee võib ühehäälse otsusega heaks kiita I ja II lisa tehniliste sätete mis tahes muutmise või ajakohastamise, mis ei mõjuta käesoleva lepingu reguleerimisala, eelkõige selle finants- ja tegevussätteid.

Artikkel 6

Teabevahetus ja avalikustamine

1. Iga lepinguosaline edastab kooskõlas oma teabevahetusalaste nõuetega teistele lepinguosalistele tema käsutuses oleva teabe, mis võib olla vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei avalda ükski lepinguosaline talle seoses käesoleva lepinguga edastatud teavet muudele isikutele kui oma töötajatele või isikutele, kellel on ametlik õigus kõnealust teavet käsitseda (kaasa arvatud organisatsioonide asukohaliikmesriigid), ega kasuta seda kommertseesmärkidel. Kõnealune avaldamine on lubatud üksnes käesoleva lepinguga seoses vajalikul määral ning toimub täiesti konfidentsiaalselt.

Artikkel 7

Õigused ja vara

1. Iga lepinguosaline haldab või valdab vastavalt oma eeskirjadele ja menetlustele selle tarkvara ning nende seadmete ja dokumentidega seotud omandi- ja kaubandusõigusi, mida ta on käesoleva lepingu rakendamisel oma tegevuse raames rahastanud ja välja arendanud.

2. Lepinguga seoses läbi viidud ühiste arendusprojektide osas võib vaja olla lepinguosaliste vahelist erikorda.

Artikkel 8

Rahastamine

1. Iga lepinguosaline peab tagama, et asjakohane rahastamine toimub aegsasti ning on kooskõlas tema enda menetlustega, et ta saaks täita käesolevast lepingust ja selle lisadest tulenevad kohustused.

2. EGNOSi katsetamise ja tehnilise valideerimise lõppemise ajaks peab olema kehtestatud uus rahastamise kord.

Artikkel 9

Lepingute sõlmimise õigus ja kord

Kõik lepingud, mis on käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud ja mille mõni lepinguosaline sõlmib, sõlmitakse kooskõlas kõnealuse lepinguosalise tavapäraste menetlustega, ilma et see mõjutaks artikli 7 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 10

Vastutus

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel võetud meetmete osas ei esita ükski lepinguosaline ühegi teise lepinguosalise ega tema nimel tegutseva isiku vastu nõudeid seoses oma töötajate vigastuste või surma või teise lepinguosalise poolt põhjustatud mis tahes varalise kahjuga, olenemata sellest, kas kõnealune kehavigastus, surm, kahjum või kahju tekkis hooletuse tõttu või muul põhjusel, välja arvatud raske hooletuse või tahtliku üleastumise korral.

2. Kui kolmas isik esitab nõude seoses II lisas sätestatud vastavate toetuste teostamisega lepinguosaliste poolt, vastutab iga lepinguosaline üksnes sel määral, kuivõrd nõue on seotud temapoolse toetusega.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et lepinguosaliste II lisas sätestatud toetuste teostamisel on üksnes kolmanda isikuga lepingu sõlminud lepinguosaline vastutav kõnealuse kolmanda isiku nõuete osas, mis tulenevad kõnealusest lepingust.

Artikkel 11

Vääramatu jõud

Lepinguosalist ei loeta käesolevat lepingut rikkunuks, kui tal ei olnud võimalik anda omapoolset toetust vääramatu jõu tõttu.

Artikkel 12

Suhtekorraldus

1. Iga lepinguosaline kohustub teistega eelnevalt kooskõlastama oma või ühised suhtekorraldusmeetmed, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustega.

2. Kõikide asjakohaste meediameetmete puhul määratletakse ja sätestatakse selgelt ülesanded, mida iga käesoleva lepingu osaline täidab.

3. Käesolevas artiklis sätestatud suhtekorraldusmeetmete võtmise üksikasjalik kord võetakse vastu ühiselt.

Artikkel 13

Muudatused

1. Käesolevat lepingut muudetakse üksnes lepinguosaliste üksmeelsel kirjalikul kokkuleppel.

2. Kui mõnel lepinguosalisel peaks oma asjaomase toetuse, sealhulgas rahalise toetuse andmisel tekkima probleeme, nõustuvad lepinguosalised kolmepoolses ühiskomitees arutama kavandatud toetuste saavutamise võimalusi ning muudavad vajaduse piires käesoleva lepingu eesmärke ja sisu.

Artikkel 14

Kolmandate isikute osalus

Käesoleva lepingu võib avada osalemiseks kolmandatele isikutele, kes suudavad toetada käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmist. Selleks tehakse muudatused artikliga 13 ettenähtud korras.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

1. Lepinguosaliste vahel käesoleva lepingu või selle lisade tõlgendamise või kohaldamise osas tekkida võivad vaidlused antakse lahendamiseks kolmepoolsele ühiskomiteele.

2. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 1 kohaselt, võib iga lepinguosaline teatada teistele vahekohtuniku määramisest; sel juhul peavad teised lepinguosalised määrama kahe kuu jooksul oma vahekohtuniku.

3. Kolmepoolne ühiskomitee määrab ühehäälse otsusega veel kaks vahekohtunikku.

4. Vahekohtunike otsused tehakse häälteenamusega.

5. Kõik vaidluspooled peavad võtma meetmeid, mis on vajalikud vahekohtunike otsuste täitmiseks.

Artikkel 16

Lisad

Käesoleva lepingu I ja II lisa moodustavad selle lahutamatu osa. Lisade täiendamise ja muutmise kord on sätestatud artikli 5 lõikes 4.

Artikkel 17

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub päeval, mil lepinguosalised selle allkirjastavad, ning kehtib kuni I ja II lisas sätestatud meetmete lõpuleviimiseni või ajani, mil käesolev leping asendatakse muu koostöölepinguga.

2. Olenemata lõikest 1 võib iga lepinguosaline siiski lepingu lõpetada pärast EGNOSi tehnilist ja toimivusega seotud valideerimist, teatades teistele lepinguosalistele oma kavatsusest kuus kuud ette.

3. Kui üks lepinguosaline lõpetab lepingu lõike 2 kohaselt, lepivad lepinguosalised kokku asjakohased meetmed.

Artikkel 18

Autentsed tekstid

Käesolev leping on alla kirjutatud kolmes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

En fe de lo cual, los abajo firmantes, debidamente facultados, han firmado el presente Acuerdo.Til bekræftelse heraf har undertegnede befuldmægtigede underskrevet denne aftale.Zu Urkund dessen haben die hierzu gehörig befugten Unterzeichneten dieses Übereinkommen unterzeichnet.Προς πίστωση των ανωτέρω, οι υπογράφοντες, δεόντως εξουσιοδοτημένοι, υπέγραψαν την παρούσα συμφωνία.In witness whereof, the undersigned, duly empowered to that effect, have signed this Agreement.En foi de quoi, les soussignés, dûment habilités, ont signé le présent accord.In fede di che, i sottoscritti, debitamente autorizzati, hanno firmato il presente accordo.Ten blijke waarvan de ondergetekenden, daartoe naar behoren gemachtigd, deze overeenkomst hebben ondertekend.Em fé do que, os abaixo assinados, devidamente autorizados para o efeito, assinam o presente acordo.Tämän vakuudeksi alla mainitut täysivaltaiset edustajat ovat allekirjoittaneet tämän sopimuksen.Till bevis härpå har undertecknade befullmäktigade undertecknat detta avtal.

Hecho en Luxemburgo, el dieciocho de junio de mil novecientos noventa y ocho.Udfærdiget i Luxembourg, den attende juni nitten hundrede og otteoghalvfems.Geschehen zu Luxemburg am achtzehnten Juni neunzehnhundertachtundneunzig.Έγινε στο Λουξεμβουργο, στις δεκαοκτώ Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα οκτώ.Done at Luxembourg on the eighteenth day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-eight.Fait à Luxembourg, le dix-huit juin mil neuf cent quatre-vingt-dix-huit.Fatto a Lussemburgo, addì diciotto giugno millenovecentonovantotto.Gedaan te Luxemburg, de achttiende juni negentienhonderd achtennegentig.Feito no Luxemburgo, em dezoito de Junho de mil novecentos e noventa e oito.Tehty Luxemburgissa kahdeksantenatoista päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäkahdeksan.Som skedde i Luxemburg den artonde juni nittonhundranittioåtta.

Por la Comunidad EuropeaFor Det Europæiske FællesskabFür die Europäische GemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή ΚοινóτηταFor the European CommunityPour la Communauté européennePer la Comunità europeaVoor de Europese GemeenschapPela Comunidade EuropeiaEuroopan yhteisön puolestaFör Europeiska gemenskapen

+++++ TIFF +++++

Por la Agencia Espacial EuropeaFor Den Europæiske RumorganisationFür die Europäische WeltraumorganisationΓια την Ευρωπαϊκή Υπηρεσία ΔιαστήματοςFor the European Space AgencyPour l'Agence spatiale européennePer l'Agenzia spaziale europeaVoor het Europees RuimteagentschapPela Agência Espacial EuropeiaEuroopan avaruusjärjestön puolestaFör Europeiska rymdorganisationen

+++++ TIFF +++++

Por la Organización Europea para la Seguridad de la Navegación AéreaFor Den Europæiske Organisation for LuftfartssikkerhedFür die Europäische Organisation zur Sicherung der LuftfahrtΓια τον Ευρωπαϊκό Οργανισμό για την Ασφάλεια τηζ ΑεροναυτιλίαςFor the European Organisation for the Safety of Air NavigationPour l'Organisation européenne pour la sécurité de la navigation aériennePer l'Organizzazione europea per la sicurezza della navigazione aereaVoor de Europese Organisatie voor de veiligheid van de luchtvaartPela Organização Europeia para a Segurança da Navegação AéreaEuroopan lentoturvallisuusjärjestön puolestaFör Europeiska organisationen för luftfartssäkerhet

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

I LISA

1. Sissejuhatus

Lepinguosaliste koostöö ulatus, mis on sätestatud artiklis 3, on üksikasjalikult ette nähtud allpool esitatud meetmetega.

2. Euroopa toetus GNSS 1-le: artikli 3 punkt a

See toetus hõlmab olemasolevate satelliidipõhiste raadionavigatsiooni- ja positsioneerimissüsteemide lisasüsteemide arendamist, et rahuldada tsiviilkasutajate nõudmisi (maismaa-, mere- ja õhuveonduse ning veondusega mitteseotud kasutajate nõudmised) Euroopas ja kogu geostatsionaarses levialas.

See koosneb järgmistest põhimeetmetest:

- kasutajate nõudmiste väljaselgitamine,

- Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) väljaarendamine, katsetamine, tehniline ja toimivusega seotud valideerimine. EGNOS on olemasolevate satelliidipõhiste raadionavigatsiooni- ja positsioneerimissüsteemide laiaulatuslik täiendus, mis põhineb geostatsionaarsete satelliitide kasutamisel, võimaldades kasutajatele täiendavat satelliitide ülekandevõimsust, töökindlust ning kasutuspiirkonna eristusandmeid (WAD-andmeid),

- lisatäiendused (nt kohttäiendused, vastuvõtjast sõltumatu töökindluse järelevalve jne),

- kasutajaseadmete väljatöötamine, katsetamine ja valideerimine,

- GNSS 1 Euroopa osade sertifitseerimine.

Euroopa toetust GNSS 1-le kirjeldatakse üksikasjalikumalt II lisas.

3. GNSS 1 täieliku toimivuse saavutamine: artikli 3 punkt b

Lepinguosalised kohustuvad välja töötama mehhanismid võimalike täiendavate toetuste kaasamiseks, et saavutada GNSS 1 täielik toimivus, milleks on eelkõige vaja täiendavat kosmosevõimsust.

4. GNSS 2 ettevalmistustööd: artikli 3 punkt c

Lepinguosalised teevad ühistööd GNSS 2 määratlemise ja projekteerimise ettevalmistustööde osas, sealhulgas ajavahemikus 1997-2000 orbiidil läbiviidava demonstratsiooni ettevalmistamisega seotud uuringute vallas. Uuritakse ettepandud süsteemikonfiguratsioone, et seejärel määratleda ning algatada hädavajalikud uuringud ja tehnoloogiaarendus ning viia läbi väljavalitud GNSS 2 põhimõtete eelkatsetused.

GNSS 2 ettevalmistustöö hõlmab järgmist:

- satelliidisüsteemi määratlemine (kasutajate täiendavate nõudmiste kindlakstegemine, nõudmised seoses signaalide väljatöötamisega, näidissüsteemirakenduste määratlemine),

- süsteemi määratlemine (süsteemi kasutusvaldkonnad, näidissüsteemi projekteerimine, näidisprogrammi määratlemine),

- arenduseelsed meetmed GNSS 2 tehnoloogia ettevalmistamiseks,

- katseline navigatsioonikoormuse väljatöötamine ning süsteemi toimivuse simulatsioonkatsed ja lennudemonstratsioonid orbiidil,

- GNSS 2 tehniline projekt (täieliku navigatsioonisatelliitide süsteemi projekt, kaasa arvatud logistika ja toimivusega seotu).

--------------------------------------------------

II LISA

1. Sissejuhatus

Käesolevas lisas on sätestatud artiklis 4 nimetatud lepinguosaliste toetuse jagunemine. Toetused on seotud EGNOSi projekteerimise, väljaarendamise ja rakendamisega kuni esimese rakendusetapi lõpuni, mis hõlmab vähemalt kahe geostatsionaarse navigatsioonitransponderi kasutamist. EGNOSi kirjeldus on esitatud allpool.

EGNOS on olemasolevate satelliidipõhiste raadionavigatsiooni- ja positsioneerimissüsteemide täiendus, milles kasutatakse geostatsionaarseid satelliite, mis parandavad kõnealuste süsteemide toimivust Euroopas ning kogu geostatsionaarses levialas üldiselt.

Kasutades geostatsionaarsetel satelliitidel asuvaid navigatsioonitranspondereid ning töödeldes maapealsete seirejaamade võrgustikust saadavaid andmeid, võimaldab EGNOS täiendavat satelliitide ülekandevõimsust, teenuse töökindlust ning WAD-veaparandusandmeid. WAD-teenuse eesmärk on parandada olemasolevate satelliidipõhiste raadionavigatsioonisüsteemide täpsust eelkõige Euroopas. EGNOS suurendab satelliitnavigatsiooniteenuse üldist kättesaadavust.

EGNOSi infrastruktuuri osadeks on:

- satelliitide juhtimiskeskused (MCC),

- navigatsioonitransponderid geostatsionaarsetel satelliitidel,

- maismaa-navigatsioonijaamad (NLES) sidepidamiseks navigatsioonitransponderitega,

- ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaamad (RIMS),

- täiustatud RIMS-jaamad navigatsioonitransponderitega varustatud geostatsionaarsete satelliitide täpse orbiidi määratlemiseks,

- vahejaamade võrgustik, mille ülesanne on kontrollida EGNOSi arvutatud WAD-veaparanduste õigsust. Vahejaamadena kasutatakse lihtsustatud RIMS-jaamu.

2. ESA toetus

ESA toetab oma programmi ARTES rakendamise, eelkõige selle 9. osa kaudu.

Eelkõige täidab ESA järgmisi ülesandeid:

- EGNOSi projekti juhtimine,

- satelliidilendude analüüs ja süsteemi määratlemine,

- eelkatsetused,

- katsetamine ja simulatsioon,

- ülekandesüsteemi väljatöötamine,

- töökindlussüsteemi väljatöötamine,

- WAD-süsteemi väljatöötamine,

- EGNOSi katsetamine ja tehniline valideerimine, sealhulgas maismaaside ning satelliitide juhtimiskeskuste tegevuskulude katmine katsetus- ja valideerimisperioodil.

3. Eurocontroli toetus

Eurocontrol kohustub oma satelliitnavigatsioonirakenduste alase tegevuse raames ning tihedas koostöös Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooniga (ICAO) täitma järgmisi ülesandeid:

- tsiviillennunduse valdkonna kasutajate nõudmiste esitamine,

- toimivuse katsetamine ja valideerimine GNSS 1 tsiviillennundusvaldkonna kasutajate jaoks. See hõlmab staatilisi maismaamõõtmisi, eriotstarbelisi katselende ja andmesalvestuskampaaniaid kommertslennukitel,

- toetus Euroopa püüetele tagada, et GNSS on toimivuselt tsiviillennunduse jaoks vastuvõetav. Kõnealuse töö teostamisel tehakse tsiviillennundusringkondades võimalikult palju koostööd, milles osalevad Ühinenud Lennuametid (JAA).

4. Ühenduse toetus

Ühendus kohustub vastavalt oma asjaomastele sätetele üleeuroopalise võrgu ning teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide raames toetama järgmiste ülesannete täitmist:

- kasutajate GNSS 1-ga seotud nõudmiste koondamine,

- GNSS 1 kasutajaseadmete projekteerimine, väljaarendamine ja standardiseerimisprotsessi toetamine kõikide kasutusvaldkondade osas (merendus, tsiviillennundus, maismaaveondus),

- tarbesõidukitesse integreerimise võimaluste analüüs, millega valmistatakse ette valideerimiskatseteks,

- vähemalt kahe satelliitühenduse tagamine EGNOSi rakendamiseks (eelkõige AOR-E ja IOR Inmarsat III transponderite ning asjaomastes maismaa-navigatsioonijaamades vajalike rajatiste rentimine),

- kasutajate nõudmiste ning kasutajaseadmete prototüüpide valideerimiseks vajalik katsetamine töötingimustes.

--------------------------------------------------