Euroopa Liidu Teataja L 348 , 18/12/1997 Lk 0002 - 0167
Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi koostööleping EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi "ühendus", ühelt poolt ja ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK teiselt poolt, OLLES OTSUSTANUD tugevdada ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majanduskoostööd; OLLES OTSUSTANUD edendada majandus-, rahandus- ja kaubanduskoostöö arengut ning mitmekesistamist, et parandada omavahelise kaubavahetuse tasakaalu ja struktuuri, suurendada kaubavahetuse mahtu ning tõsta oma elanikkonna heaolu; OLLES OTSUSTANUD luua koostööks tugevama aluse kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega; OLLES OTSUSTANUD toetada piirkondlikku stabiilsust ning luua koostöösuhted Kagu-Euroopa riikide vahel, võttes arvesse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eriolukorda; OLLES TEADLIKUD, et 13. septembri 1995. aasta vahekokkulepe toetab piirkondlikku stabiilust ning soodustab koostöösuhteid Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel; OLLES TEADLIKUD, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik tegi algatuse, mis viis Balkani riikide heanaaberlike suhete arendamist käsitleva ÜRO peaassamblee 16. detsembri 1993. aasta resolutsiooni nr 48/84B vastuvõtmiseni; OLLES TEADLIKUD vajadusest seada sisse üksmeelsed majandus- ja kaubandussuhted ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel; OLLES TEADLIKUD Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) protsessi kõikide sätete ja põhimõtete, eelkõige Helsingi lõppaktis, Madridi, Viini ja Kopenhaageni kohtumiste lõppdokumentides ja Pariisi uue Euroopa hartas sätestatu täieliku elluviimise tähtsusest eriti õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste valdkonnas, samuti Bonni majanduskoostöökohtumise sätete ja põhimõtete elluviimise tähtsusest; OLLES TEADLIKUD, et ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi sise- ja välispoliitika aluseks on austus inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste suhtes ning see on käesoleva lepingu oluline osa; OLLES TEADLIKUD, et sama kehtib turumajanduse põhimõtete kohta, mida käsitletakse Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis; PIDADES TÄHTSAKS sotsiaalarengut, mis peaks kulgema käsikäes igasuguse majandusarenguga; PIDADES TÄHTSAKS rahvusrühmade ja vähemuste õiguste tagamist kooskõlas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) võetud kohustustega; OLLES TEADLIKUD endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi demokraatlike institutsioonide tugevdamise ning majandusreformi toetamise tähtsuses, pidades seejuures silmas üldist olukorda piirkonnas, eelkõige endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majandusraskusi; SOOVIDES sisse seada korrapärase poliitilise dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, pöörates erilist tähelepanu selliste tingimuste loomisele, mis soodustaksid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi järk-järgulist lähenemist ühendusele ning koostööd ja heanaaberlikke suhteid piirkonnas; OLLES TEADLIKUD, et ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi suhete ning koostöö arengu oluliseks teguriks on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valmidus seada sisse samasugune koostöö ning suhted piirkonna teiste riikidega; OLLES TEADLIKUD, et käesolev leping on ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lepinguliste suhete esimene etapp ning et lepinguosalised soovivad niipea kui võimalik lepingulisi suhteid tugevdada, võttes täielikult arvesse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi soovi luua tihedamad suhted Euroopa Liiduga, ON OTSUSTANUD sõlmida käesoleva lepingu ja on selleks nimetanud oma täievolilisteks esindajateks: EUROOPA ÜHENDUS: ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK: KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 Käesoleva ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lepingu eesmärk on edendada lepinguosaliste igakülgset koostööd toetamaks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majanduse, eelkõige turumajanduse arengut, ning süvendada lepinguosaliste suhteid. Ühenduse koostöö endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ning talle antav abi edendavad ka heanaaberlikke suhteid ning piirkondliku koostöö ja kaubanduse arengut. Selleks võetakse vastu ja rakendatakse majandus-, tehnika- ja rahandusalase koostöö ning kaubandusega seotud sätteid ja meetmeid. Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi käesoleva lepinguga ette nähtud suhete ja koostöö arengu oluliseks teguriks on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valmidus seada piirkonna teiste riikidega sisse koostööl põhinevad ning heanaaberlikud suhted, mis hõlmavad majanduskoostöö ja kaubanduse edendamist. Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi sise- ja välispoliitika aluseks on austus demokraatlike põhimõtete ning inimõiguste suhtes, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas, ning see on käesoleva lepingu oluline osa. Sama kehtib turumajanduse põhimõtete kohta, mida käsitletakse Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis. Lepinguosalised peavad tähtsaks sotsiaalarengut, mis peaks kulgema käsikäes majandusarenguga. Sellega seoses seavad lepinguosalised eriti tähtsale kohale sotsiaalsete põhiõiguste austamise. I JAOTIS MAJANDUS-, TEHNIKA- JA RAHANDUSALANE KOOSTÖÖ Artikkel 2 Ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teevad endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi enese jõupingutusi täiendavate meetmete kaudu koostööd endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi arengu edendamiseks ning ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi olemasolevate majandussuhete tugevdamiseks võimalikult laial alusel mõlema lepinguosalise kasuks. Eelkõige pööratakse tähelepanu piirkondadevahelise või üleeuroopalise huviga seotud meetmetele ja koostööle. Artikkel 3 Artiklis 2 nimetatud koostöö saavutamiseks võetakse eelkõige arvesse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi arengueesmärke ja -eelistusi. Artikkel 4 1. Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tööstusalase koostöö eesmärk on edendada eelkõige: - ühenduse osalust endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi jõupingutustes tööstuse kaasajastamiseks ja ümberstruktureerimiseks, soodustamaks üleminekut turumajandusele ning edendamaks majanduskoostööd piirkonna teiste riikidega, - lepinguosaliste turu-uuringuid ja kaubanduse soodustamist nii teineteise vastavatel turgudel kui kolmandate riikide turgudel, - tehnoloogia ja oskusteabe arendamist ja edasiandmist endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, - lepinguosaliste ettevõtjate pikaajalise tootmisalase koostöö toetamist, seadmaks nende vahel sisse püsivamad ja tasakaalustatumad majandussuhted, - jõupingutusi kohaste viiside ja vahendite leidmiseks, et kõrvaldada mõlema poole kaubandustõkked, mis võiksid takistada ligipääsu teineteise turgudele, - kaupade ja teenuste hankekonkursside korraldamist, - kontaktide ja kohtumiste korraldamist tööstuspoliitika eest vastutavate isikute, projektide elluviijate ja ettevõtjate vahel, et käesoleva lepingu eesmärkide kohaselt soodustada uute sidemete loomist tööstuse alal, - olemasoleva teabe vahetamist lühiajaliste ja keskmise tähtajaga tootmis-, tarbimis- ja kaubandusuuringute ning prognooside kohta. 2. Lepinguosalised soodustavad käsitöönduse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning nende organisatsioonide arengut ja tugevnemist endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ning ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi käsitöönduse ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd. Selleks soodustavad nad teabevahetust ja tehnosiiret ning ettevõtete koostööd eelkõige kohaste sidemete loomise kaudu ühenduse ettevõtetega (nt BRE, BC-Net, Euro Info Centre võrk jne) ja ettevõtete otseste ärikontaktide korraldamise kaudu (nt Interprise'i üritused ja/või osavõtt Europartenariat'idest). 3. Turumajanduse ja energiaharta lepingu põhimõtete kohaselt on ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi energeetikaalase koostöö eesmärk eelkõige hõlbustada energiatransiiti, energiavõrkude ühendamise võimaluse arutamine, ning lepinguosaliste ettevõtjate osavõtt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi energiavarudega seotud programmide ning muude vastastikust huvi pakkuvate projektide ettevalmistamisest, väljatöötamisest ning elluviimisest. 4. Lepinguosalised teevad koostööd standardite väljatöötamise edendamiseks ja olemasolevate rajatiste ajakohastamiseks mäetööstuses. Artikkel 5 Lepinguosalised teevad koostööd teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas vastavalt olemasolevatele dokumentidele. Artikkel 6 1. Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi põllumajandusalase koostöö peamised eesmärgid on: - teadus- ja tehnikakoostöö soodustamine vastastikust huvi pakkuvate projektide raames, kaasa aravatud kolmandates riikides teostatavad projektid, - eelkõige vastastikku kasulike investeerimisprojektide edendamine ning sellega seoses jõupingutuste soodustamine vastastikuse täiendavuse saavutamiseks. 2. Selleks astuvad ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik järgmisi samme: - tihendavad teabevahetust põllumajanduspoliitika üldsuuniste, sealhulgas lühiajaliste ning keskmise tähtajaga tootmis-, tarbimis- ja kaubandusprognooside osas, - võimaldavad ja toetavad mõlema lepinguosalise huve teeniva vastastikuse koostöö praktiliste võimaluste uurimist, - soodustavad ettevõtjate vaheliste kontaktide parandamist ja laiendamist. Artikkel 7 1. Transpordi valdkonnas uurivad ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik võimalusi: - parandada ja arendada rahvusvahelisi veoteenuseid, sealhulgas kombineeritud vedu eelkõige selleks, et saavutada piirkondlikku vastastikust täiendavust, ning - viia ellu vastastikust huvi pakkuvaid konkreetseid kavasid kõnealuses valdkonnas. 2. Koostöö eesmärk on ka infrastruktuuri parandamise ja arendamise soodustamine mõlema lepinguosalise hüvanguks. Selleks vahetavad ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teavet magistraalteede rajamist käsitlevate vastastikust huvi pakkuvate projektide kohta ning edendavad koostööd nende elluviimisel. 3. Lisaks vahetavad ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik seisukohti ning teavet oma transpordipoliitika arengu kohta. Artikkel 8 Ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik soodustavad turismialase teabe vahetust ja osalemist ühisuuringutes, mis käsitlevad võimaluste nimetatud sektori tasakaalustatud ja säästliku arendamise võimalusi ning soodustavad turistide voolu suurendamise eesmärgil oma pädevate ametiasutuste ja turismimajanduse ühenduste vahelisi kontakte. Artikkel 9 Mõlema lepingupoole tervishoiu, elukvaliteedi ja -tingimuste, loodus- ja elukeskkonna parandamiseks, keskkonnaalase tehnilise oskusteabe koondamiseks ning keskkonnaprobleeme käsitleva koostöö soodustamiseks vahetavad ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teavet oma vastava poliitika arengute kohta, pöörates erilist tähelepanu säästvale arengule, ning soodustavad konkreetsete kavade ühist elluviimist. Artikkel 10 1. Rahanduskoostöö raames vahetavad ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teavet oma keskmise tähtajaga majanduspoliitika, maksebilansside suundumuste ja neid mõjutava poliitika ning Euroopa keskuste kapitaliturgude suundumuste kohta ja analüüsivaid neid ühiselt, et edendada ettevõtjate tegevust. Pooled vahetavad artikliga 33 moodustatud koostöönõukogus teavet üldiste tingimuste kohta, mis võivad mõjutada vastastikust huvi pakkuvates sektorites teostatavate investeerimisprojektide rahastamiseks ettenähtud kapitalivooge. 2. Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha igakülgseid jõupingutusi ja koostööd, et vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul teel, eeskätt narkootikumidega seotud kuritegevusest saadud raha pesuks. 3. Ühendus osaleb vastastikust huvi pakkuvate ning käesoleva lepingu eesmärke arvesse võtvate investeerimisprojektide rahastamises vastavalt protokolli nr 3 tingimustele. 4. Finantsabi antakse Phare programmi raames vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3906/89, nagu seda on muudetud, mitmeaastaste soovituste alusel, sealhulgas piirkondliku ja muu koostöö edendamise projektid. Artikkel 11 1. Lepinguosalised teevad oma volituste piires jõupingutusi koostöö toetamiseks ja edendamiseks järgmistes valdkondades: - teenuste, sealhulgas finantsteenuste väljatöötamine ja pakkumine, - kapitali väljamaksed ja liikumine, - teave, - inimressursside arendamine, haridus ja koolitus, sotsiaalküsimused ja tervisekaitse, - statistika ja toll, - telekommunikatsioon, - standardimine ja sertifitseerimine, - investeeringute soodustamine ja kaitse, - riigihanked. 2. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik püüab tagada oma õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ühenduse omadega. Ühendus annab selleks vajalikku tehnilist abi. 3. Lepinguosaliste haldusasutused abistavad üksteist tolli valdkonnas vastavalt protokolli nr 2 sätetele. Artikkel 12 1. Koostöönõukogu määrab korrapäraselt kindlaks koostöö üldsuunised, et saavutada käesoleva lepinguga ettenähtud eesmärgid. 2. Koostöönõukogu ülesanne on otsida viise ja vahendeid koostöö sisseseadmiseks käesolevas lepingus nimetatud valdkondades. II JAOTIS KAUBANDUS Artikkel 13 1. Käesoleva lepingu eesmärk on edendada lepinguosaliste vahelist kaubandust, võttes arvesse nende asjaomast arengutaset ning vajadust tagada kaubavahetuse parem tasakaal, et parandada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi toodete ühenduse turule pääsemise tingimusi. 2. Ühendus annab tehnilist abi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kavandatavaks ühinemiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Artikkel 14 Kui käesolevas jaotises ja protokollis nr 2 teatavate toodete suhtes kehtestatud või ette pandud erisätetega ei ole ette nähtud teisiti, ei kohaldata endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu II lisas ja käesoleva lepingu A lisas nimetamata toodete ühendusse importimisel kogusepiiranguid või samaväärse toimega meetmeid, tollimakse ega samaväärse toimega makse. Artikkel 15 1. Endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevate C lisas loetletud toodete ühendusse importimisel kohaldatakse iga-aastaseid tariifilagesid, kusjuures iga toote kohta on märgitud lepingu jõustumise aastaks kehtestatud tariifilaed. 2. D ja E lisas loetletud toodete ühendusse importimisel kohaldatakse iga-aastaseid tariifikvoote, tariifilagesid või individuaalkvoote, kusjuures iga toote kohta on märgitud lepingu jõustumise aastaks kehtestatud kvoodid, tariifilaed või individuaalkvoodid. 3. Kui asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud tariifilagi on saavutatud, võib kõnealuse toote impordile kalendriaasta lõpuni taaskehtestada tollimaksu, mida üldiselt kohaldatakse kolmandate riikide suhtes. 4. Kui asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud tariifikvoot on saavutatud, taaskehtestatakse kõnealusele tootele kalendriaasta lõpuni tollimaks, mida üldiselt kohaldatakse kolmandate riikide suhtes. 5. Kui individuaalkvoodiga hõlmatud toote import on ületanud nimetatud individuaalkvoodi määra, võib ühendus oma vastava menetluse kohaselt otsustada kehtestada selle suhtes individuaalkvoodiga võrdse tariifilae, võttes arvesse ühenduse iga-aastast kaubandusbilanssi kõnealuse toote osas. 6. Kui kahe järjestikuse aasta jooksul ei ületa C lisas nimetatud toote import 80 % ettenähtud kogusest, võib ühendus asjaomase tariifilae kaotada. 7. Käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast teisest aastast alates suurendatakse C lisas nimetatud tariifilagesid igal aastal 5 % võrra, välja arvatud juhul, kui ühendus kasutab võimalust eelmiseks aastaks kehtestatud tariifilage või -lagesid ühe aasta võrra pikendada. 8. Protokolliga nr 1 nähakse ette teatavate raua- ja terasetoodetega kauplemise täiendav kord. 9. Täpseid kaubanduskokkuleppeid sisaldava eraldi lepingu sõlmimiseni kohaldatakse tekstiiltoodetega (koondnomenklatuuri grupid 50–63) kauplemise suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 517/94 ette nähtud korda. 10. Veinitoodetega kauplemise kord sätestatakse eraldi veini- ja piiritusetoodete lepinguga. Artikkel 16 B lisas loetletud toodete ühendusse importimisel kohaldatakse nimetatud lisas neist igaühe kohta sätestatud tariifset korda ja eeskirju. Artikkel 17 1. Teatavate tundlikuks peetavate kaupade osas jätab ühendus endale õiguse teha koostöönõukogule ettepanek määrata kindlaks vajalikuks osutuvad eritingimused kõnealuste kaupade ühenduse turule lubamise suhtes. Koostöönõukogu määrab need tingimused kindlaks hiljemalt kolme kuu jooksul vastava teate saamisest. Kui koostöönõukogu nimetatud aja jooksul otsust ei tee, võib ühendus võtta vajalikud meetmed. Need peavad olema samalaadsed, kui artiklis 15 sätestatud meetmed. 2. Lõike 1 kohaldamisel vahetavad lepinguosalised koostöönõukogus korrapäraselt teavet, enne kui vajadusel korral määratakse kindlaks eritingimused seoses asjaomaste toodete pääsuga kummagi lepinguosalise turgudele. Lepinguosalised vahetavad eelkõige teavet kaubavoogude ning keskmise tähtajaga ja pikaajaliste tootmis- ning ekspordiprognooside kohta. 3. Koostöönõukogu kontrollib korrapäraselt lõike 1 kohaselt võetud meetmeid, et teha kindlaks nende vastavus käesoleva lepingu eesmärkidele. Artikkel 18 Käesolevas lepingus nimetatud endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevatele toodetele ei tohi ühendusse importimisel anda soodsamaid tingimusi nendest, mida liikmesriigid omavahel kohaldavad. Artikkel 19 1. Kaubanduses tagab endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ühendusele vähemalt enamsoodustuskorraga võrdse kohtlemise. Piirkondlike suhete edendamiseks võib endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik siiski üleminekuajal, mis lõpeb viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, kohaldada sooduskohtlemist teistest endisest Jugoslaaviast tekkinud riikidest või muudest naaberriikidest pärit impordi suhtes. Koostöönõukogu võib otsustada nimetatud tähtaega pikendada. 2. Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 2 kohaldamist, hoidub endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik käesoleva lepingu jõustumisest alates kehtestamast ühendusse suunduvale ekspordile uusi tollimakse või samaväärse toimega makse ning uusi kogusepiiranguid või samaväärse toimega meetmeid. Artikkel 20 1. Lepinguosalised teavitavad teineteist käesoleva lepingu allakirjutamisel sätetest, mis on seotud nende kohaldatava kauplemise korraga. 2. Kui artikli 19 lõikest 1 ei tulene teisiti, võib endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kehtestada ühendusega kauplemise korra raames uusi tollimakse ja samaväärse toimega makse või uusi kogusepiiranguid ja samaväärse toimega meetmeid ning suurendada tollimakse ja samaväärse toimega makse või kogusepiiranguid ja samaväärse toimega meetmeid ühenduse päritolu või ühendusse eksportimiseks ettenähtud toodete suhtes niivõrd, kui sellised meetmed on tingitud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vajadustest seoses noorte tööstusharude või struktuurimuudatustega. Vastavalt käesoleva lepingu eesmärkidele valib endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik sellised meetmed, mis ühenduse kaubandus- ja majandushuve kõige vähem kahjustavad. 3. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teavitab ühendust kavandatavatest meetmetest selliselt, et enne nende kehtestamist oleks võimalik korraldada nõuetekohane arutelu. 4. Koostöönõukogu kontrollib korrapäraselt meetmeid, mida endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on võtnud vastavalt lõikele 2. Artikkel 21 Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus II jaotise sätete rakendamiseks ja nendega seotud halduskoostöö meetodid on sätestatud protokollis nr 2. Artikkel 22 Kui käesolevas lepingus nimetatud toodete osas muudetakse lepinguosaliste ühise tollitariifistiku nomenklatuuri, võib koostöönõukogu nende toodete tariifi nomenklatuuri muudatustega kohandada, tingimusel et käesolevast lepingust tulenevad tegelikud soodustused säilitatakse. Artikkel 23 Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riiklikke makse, mis otseselt või kaudselt diskrimineeriksid teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid samasuguseid tooteid. Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete riigimaksude tagasimaksed ületada nendele kehtestatud kaudseid riigimakse. Artikkel 24 Lepinguosalised kohustuvad lubama igasuguseid ühenduses ja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis asuvate isikute vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid maksebilansi jooksevkonto kohaseid makseid, mis on seotud kaupade liikumisega ja tehtud käesoleva lepingu sätete kohaselt. Artikkel 25 Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik võtab meetmeid, millega tagatakse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tõhus ja nõuetekohane kaitse, sealhulgas tõhusaid meetmeid nimetatud õiguste teostamiseks ühendusega võrdsel tasemel, ning ühineb rahvusvaheliste konventsioonidega intellektuaal-, kaubandus- ja tööstusomandi kohta. Artikkel 26 Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsega; kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitsega; intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piirangut. Artikkel 27 1. Kui üks lepinguosalistest leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega toimub dumping, võib ta käesoleva lepingu artiklis 30 sätestatud korras võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu üldise tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) VI artikli ja selle artikli rakendamise lepingu alusel. 2. Subsiidiumidevastaste meetmete puhul kohustuvad lepinguosalised järgima WTO lepingule lisatud subsiidiumide ja tasakaalustavate tollimaksude lepingu sätteid. Artikkel 28 Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes või sellistel tingimustel, et see kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaiseid tootjaid, võib lepinguosaline sõltuvalt asjaoludest võtta asjakohaseid meetmeid artikliga 30 ette nähtud tingimustel ja korras. Artikkel 29 Kui üks lepinguosaline kohaldab niisuguste toodete impordi suhtes, mis võivad põhjustada artiklis 28 nimetatud raskusi, haldusprotseduuri, mille eesmärk on anda kiiret informatsiooni kaubavoogude arengusuuna kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist. Artikkel 30 1. Artikli 27 lõike 1 osas tuleb koostöönõukogu dumpingujuhtumist teavitada niipea, kui importiva lepinguosalise ametiasutused on alustanud uurimist. Kui dumpingut ei ole lõpetatud või muud rahuldavat lahendust leitud 30 päeva jooksul alates asja teatavakstegemisest koostöönõukogule, võib importiv lepinguosaline võtta kohaseid meetmeid. 2. Enne meetmete võtmist artiklis 28 sätestatud juhtudel või käesoleva artikli lõike 3 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti, esitab kõnealune lepinguosaline koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, pidades silmas mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmist. Enne kui lepinguosaline kohaseid meetmeid võtab, arutatakse asja koostöönõukogus, kui teine lepinguosaline seda taotleb. 3. Kui erandlikud asjaolud nõuavad viivitamatut tegutsemist ja eelnev läbivaatamine on võimatu, võib asjaomane lepinguosaline artiklites 27 ja 28 ettenähtud olukordades kohaldada viivitamatult ettevaatusabinõusid, mis on rangelt vajalikud olukorra lahendamiseks. 4. Meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist. Need meetmed ei tohi olla ulatuslikumad, kui on tekkinud raskuste lahendamiseks vaja. Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata koostöönõukogule, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige pidades silmas nende kaotamist niipea, kui asjaolud võimaldavad. Artikkel 31 Kaubanduse tasakaalustamatuse ootamatu ja väga olulise suurenemise korral, mis võib ohustada käesoleva lepingu tõrgeteta toimimist, korraldavad lepinguosalised koostöönõukogus erakorralise arutelu tekkinud raskuste uurimiseks, et käesoleva lepingu toimimine jätkuks võimalikult väheste häiretega. Artikkel 32 Kui üks või mitu ühenduse liikmesriiki või endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on tõsistes raskustes või teda ähvardavad tõsised raskused maksebilansiga, võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikke kaitsemeetmeid. Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist. Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamatult teisele lepinguosalisele ja neid arutatakse korrapäraselt koostöönõukogus, pidades silmas eelkõige nende kaotamist, niipea kui asjaolud võimaldavad. III JAOTIS ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 33 1. Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu. Selle pädevusse kuulub käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalike otsuste vastuvõtmine käesolevas lepingus sätestatud juhtudel. Vastuvõetud otsused on siduvad lepinguosalistele, kes võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. 2. Koostöönõukogu võib samuti teha otsuseid, anda soovitusi või esitada arvamusi, mida ta peab soovitavaks ühiste eesmärkide saavutamiseks ning käesoleva lepingu tõrgeteta toimimiseks. 3. Koostöönõukogu kehtestab oma töökorra. Artikkel 34 1. Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt ühenduse ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi esindajad. Euroopa Investeerimispank osaleb koostöönõukogu töös, kui esile kerkivad tema pädevusse kuuluvad küsimused. 2. Koostöönõukogu liikmeid võib esindada töökorra sätete kohaselt. 3. Koostöönõukogu tegutseb ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise kokkuleppe alusel. Artikkel 35 1. Koostöönõukogu eesistujana tegutsevad kordamööda mõlema lepinguosalise esindajad vastavalt töökorras sätestatud tingimustele. 2. Koostöönõukogu eesistuja kutsub kokku nõukogu koosolekud üks kord aastas. Lisaks tuleb koostöönõukogu vajaduse korral kokku emma-kumma lepinguosalise nõudel vastavalt töökorras sätestatud tingimustele. Artikkel 36 1. Koostöönõukogu võib vastu võtta otsuse luua töörühmi, kes abistaksid teda ülesannete täitmisel. 2. Oma töökorraga määrab koostöönõukogu kindlaks selliste töörühmade koosseisu ja ülesanded ning töökorralduse. Artikkel 37 Kui käesoleva lepinguga ettenähtud teabevahetuse käigus tekib probleeme või võib eeldada probleemide teket käesoleva lepingu üldise toimimise osas, eelkõige seoses kaubandusega, toimub koostöönõukogus lepinguosaliste arutelu, et nii palju kui võimalik vältida turuhäireid. Artikkel 38 Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotlusel kogu vajaliku teabe kõikide oma lepingute kohta, mis sisaldavad tariife või kaubandussätteid, ning kõikide muudatuste kohta, mida ta teeb oma tollitariifistikus või väliskaubanduskorras. Kui nendel muudatustel või lepingutel on otsene ja konkreetne mõju käesolevale lepingule, korraldatakse koostöönõukogus teise lepinguosalise taotlusel vajalikke konsultatsioone, et arvesse võtta lepinguosaliste huve. Artikkel 39 Kui ühendus sõlmib assotsiatsiooni- või koostöölepingu, millel on otsene ja konkreetne mõju käesoleva lepingu toimimisele, korraldatakse koostöönõukogus vastavaid konsultatsioone, et ühendus saaks arvesse võtta lepinguosaliste huve, nagu käesolevas lepingus määratletud. Kui ühendusega ühineb kolmas riik, korraldatakse koostöönõukogus vajalikke konsultatsioone, et ühendus saaks arvesse võtta lepinguosaliste huve, nagu käesolevas lepingus määratletud Artikkel 40 1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest. 2. Kui üks lepinguosalistest leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnd käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus. 3. Kõnealuste meetmete väljavalimisel eelistatakse neid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist. Nendest meetmetest teavitatakse viivitamata koostöönõukogu ja teise lepinguosalise taotluse korral arutatakse neid koostöönõukogus. Artikkel 41 1. Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel lepinguosaliste vahel tekkinud vaidlused võib anda arutamiseks koostöönõukogule. 2. Kui koostöönõukogu ei suuda vaidlust järgmisel koosolekul lahendada, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise vahekohtuniku. Koostöönõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku. Vahekohus võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Kumbki vaidluspool peab võtma meetmeid, mis on vajalikud vahekohtunike otsuse täitmiseks. Artikkel 42 Käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades: - ei tohi meetmed, mida endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide ja nende kodakondsusse või riikkondsusse kuuluvate isikute vahel, olenemata sellest, kas tegemist on füüsiliste või juriidiliste isikutega, - ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi suhtes, põhjustada diskrimineerimist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodakondsusse või riikkondsusse kuuluvate isikute vahel, olenemata sellest, kas tegemist on füüsiliste või juriidiliste isikutega. Artikkel 43 Lisad A, B, C, D ja E ning protokollid nr 1, 2 ja 3 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Artikkel 44 Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast. Artikkel 45 Sobival ajal, kui tingimused on täidetud, vaatavad lepinguosalised läbi võimaluse lepingulisi suhteid tugevdada, pidades silmas endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi soovi luua tihedam suhe Euroopa Ühendusega assotsieerumise eesmärgil. Artikkel 46 Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi territooriumi suhtes. Artikkel 47 Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris igas lepinguosaliste ametlikus keeles ja kõik need tekstid on võrdselt autentsed. Artikkel 48 Käesoleva lepingu depositaar on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär. Artikkel 49 Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma kehtiva korra kohaselt. Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud. -------------------------------------------------- A LISA artiklis 14 osutatud toodete kohta Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide "ex", tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega. CN-kood | Kirjeldus | 050900 | Looduslikud loomsed käsnad: | 05090090 | — v.a töötlemata | 1302 | Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar jm taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: | | — taimemahlad ja -ekstraktid: | 13021300 | — — humalast | 130220 | — pektiinid, pektinaadid ja pektaadid: | ex13022010 | — — kuivatatud: | | — — — pektiinid ja pektinaadid | ex13022090 | — — muud: | | — — — pektiinid ja pektinaadid | | — taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: | 13023100 | — — agar-agar | 130232 | — — jaanileivapuu või ebaakaatsia viljadest ja seemnetest: | 13023210 | — — — jaanileivapuu viljadest või seemnetest | 1505 | Villarasv ja sellest saadud rasvained (sh lanoliin) | 1515 | Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojobaõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: | 151560 | — jojobaõli ja selle fraktsioonid: | 15156090 | — — muud | 151800 | Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriigis 1516 nimetatud rasvad; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või käesolevasse gruppi kuuluvate erinevate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või preparaadid: | | — muud: | 15180091 | — — Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud), v.a rubriigis 1516 nimetatud rasvad | | — — muud: | 15180095 | — — — loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toiduks kõlbmatud segud või preparaadid | 15180099 | — — — muu | 15200000 | Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised | 1521 | Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, teised putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata: | 152110 | — taimevahad: | 15211090 | — — muud | 152190 | — muud: | | — — meevaha ja teiste putukate vaha, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata: | 15219099 | — — — v.a töötlemata | 1702 | Muud suhkrud (sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul); maitse-, lõhna- ja värvainelisandita suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell: | | — laktoos ja laktoosisiirup: | 17021100 | — — sisaldab 99 % või rohkem laktoosi väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines | 170230 | — glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab kuivaine massist kuni 20 % fruktoosi: | | — — muud: | ja 59 | — — — mis sisaldavad 99 % või rohkem kuivaine massist glükoosi | 1803 | Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata | 18040000 | Kakaovõi, -rasv ja -õli | 18050000 | Kakaopulber, suhkruta ja muu magusainelisandita | 1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; rubriikidesse 0401—0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud toiduained, mis ei sisalda või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata: | ex19011000 | — imikutoidud, jaemüügiks pakendatud: | | — — v.a kakaosisaldusega ja piimapulbrisisaldusega | 19012000 | — segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks | 190190 | — muud: | ja 19 | — — linnaseekstrakt (maltoosa) | ja 99 | — — muud: | | — — — v.a kakaosisaldusega ja piimapulbrisisaldusega tooted kasutamiseks dieettoitudena või kulinaarias | 1902 | Pastatooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (liha- vm täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte: | | — täidiseta pastatooted, keetmata ja muul viisil valmistoiduks töötlemata: | 19021100 | — — muna sisaldavad | 190219 | — — muud | 190240 | — kuskuss: | 19024010 | — — töötlemata | 19030000 | Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, sõelmete vms kujul | 1905 | Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne), kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, ravimikapslid, pitseroblaat, riispaber jms tooted | 2008 | Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata: | | — pähklid, maapähklid (arahhis) ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: | 200811 | — — maapähklid (arahhis): | 20081110 | — — — maapähklivõi (pasta röstitud arahhisest) | | — muud, sh segud, v.a alamrubriiki 200819 kuuluvad segud pähklitest: | 200899 | — — muud: | ex20089999 | — — — — — muud: | | — — — — — — viinapuulehed, humalavõrsed jm taimede söödavad osad | 2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: | | — kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: | 210111 | — — ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid | 210112 | — — tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: | 21011292 | — — — tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, -essentsidel ja -kontsentraatidel | 210120 | — tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: | 21012020 | — — ekstraktid, essentsid või kontsentraadid | | — — tooted: | 21012092 | — — — tee- või mateekstraktidel, -essentsidel või -kontsentraatidel põhinevad | 210130 | — röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid | 2102 | Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed) muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: | 210220 | — mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid: | ja 19 | — — mitteaktiivsed pärmid | 21023000 | — valmis küpsetuspulbrid | 2103 | Kastmed ja pooltooted nende valmistamiseks; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep | 2104 | Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud | 2106 | Mujal nimetamata toiduained: | 210610 | — valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained: | 21061020 | — — mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist või sisaldavad massist vähem kui 1,5 % piimarasva, 5 % sahharoosi või isoglükoosi, 5 % glükoosi või tärklist | 210690 | — muud: | 21069020 | — — alkohoolsed kontsentraadid (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks | – 59 | — — lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid | | — — muud: | ex21069092 | — — — mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist või sisaldavad massist vähem kui 1,5 % piimarasva, 5 % sahharoosi või isoglükoosi, 5 % glükoosi või tärklist: | | — — — — v.a valkude hüdrolüsaadid ja pärmi autolüsaadid | 2202 | Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või lõhna- ja maitseainetega, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad | 220300 | Linnaseõlu | 2205 | Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest | 2207 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 % mahust või rohkem; denatureeritud etüül- vm alkohol, mis tahes kangusega | 2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähem kui 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid jm alkohoolsed joogid | 220900 | Äädikas ja tema äädikhappest valmistatud asendajad | 2402 | Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid | 2403 | Muu töödeldud tubakas ja tema aseained; "homogeniseeritud" ja "taastatud" tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid | 2905 | Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud või nitroositud derivaadid: | | — muud mitmealuselised alkoholid: | 29054300 | — — mannitool | 290544 | — — d-glütsitool (sorbitool) | 29054500 | — — glütseriin (glütserool) | 3302 | Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mis on kasutatavad jookide valmistamiseks: | 330210 | — kasutatavad toiduainetetööstuses ja jookide tootmiseks: | | — — kasutatavad jookide tootmiseks: | | — — — preparaadid, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid maitseaineid: | 33021010 | — — — — tegeliku alkoholi sisaldusega üle 0,5 % mahust | 3501 | Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: | 350110 | — kaseiin | 350190 | — muud: | 35019090 | — — muud | 3502 | Albumiinid (sh kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid ja muud albumiini derivaadid: | ja 19 90 | — ovoalbumiin, v.a inimtoiduks kõlbmatu või selliseks tehtud | 350220 | — piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid: | ja 99 | — — muud (v.a inimtoiduks kõlbmatu või selliseks tehtud) | 3505 | Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt želatineeritud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid | 350510 | — dekstriinid jm modifitseeritud tärklised: | 35051010 | — — dekstriinid | | — — muud modifitseeritud tärklised: | 35051090 | — — — muud | 350520 | — liimid | 3809 | Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad, mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid): | 380910 | — tärklisainete baasil | 3824 | Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid: | 382460 | — sorbitool (v.a alamrubriiki 290544 kuuluv) | -------------------------------------------------- B LISA artiklis 16 osutatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupade suhtes kohaldatava tariifikorralduse kohta Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide "ex", tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega. CN-kood | Kirjeldus | Tollimaksumäär | 0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või mitte, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- või maitseainetega või mitte, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma: | | 040310 | — jogurt: | | –99 | — — lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga | EA | 040390 | — muud: | | –99 | — — lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga | EA | 0405 | Või jm piimarasvad ja -õlid piimarasvavõided: | | 040520 | — piimarasvavõided: | | 04052010 | — — rasvasisaldusega 39 % ja rohkem, kuid alla 60 % massist | EA | 04052030 | — — rasvasisaldusega 60 % ja rohkem, kuid alla 75 % massist | EA | 0710 | Külmutatud köögiviljad, toored, eelnevalt aurutatud või keedetud: | | 07104000 | — suhkrumais | EA | 0711 | Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid sellisena koheseks tarvitamiseks kõlbmatu: | | 071190 | — muud köögiviljad; köögiviljasegud: | | | — — köögiviljad: | | 07119030 | — — — suhkrumais | EA | 1517 | Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid: | | 151710 | — margariin, v.a vedel margariin: | | 15171010 | — — piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist | EA | 151790 | — muud: | | 15179010 | — — piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist | EA | 1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: | | 170410 | — närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte | EA | 170490 | — muud: | | 17049010 | — — lagritsaekstrakt, mis sisaldab rohkem kui 10 % massist sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisaaineid | 9 % | 17049030 | — — valge šokolaad | EA | –99 | — — muud | EA | 1806 | Šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted: | | 180610 | — kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga: | | 18061015 | — — mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab vähem kui 5 % massist sahharoosi (k.a invertsuhkur väljendatuna sahharoosina) või isoglükoosi väljendatuna sahharoosina | tollimaksuvaba | 18061020 | — — mis sisaldab 5 % või rohkem, kuid vähem kui 65 % massist sahharoosi (k.a invertsuhkur väljendatuna sahharoosina) või isoglükoosi väljendatuna sahharoosina | EA | 18061030 | — — mis sisaldab üle 65 %, kuid vähem kui 80 % massist sahharoosi (k.a invertsuhkur väljendatuna sahharoosina) või isoglükoosi väljendatuna sahharoosina | EA | 18061090 | — — mis sisaldab 80 % või rohkem massist sahharoosi (k.a invertsuhkur väljendatuna sahharoosina) või isoglükoosi väljendatuna sahharoosina | EA | 180620 | — muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või müügipakendis massiga üle 2 kg | | | — muud, plokkide, tahvlite või batoonidena | | 18063100 | — — täidisega | EA | 180632 | — — täidiseta: | EA | 180690 | — muud | EA | 1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; rubriikides 0401—0404 nimetatud toiduainetest mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata: | | ex19011000 | — imikutoidud, jaemüügiks pakendatud: | | | — — kakaosisaldusega ja piimapulbrisisaldusega | EA | 190190 | — muud: | | | — — muud: | | ex19019091 | — — — mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad alla 1,5 % piimarasvu, alla 5 % sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi, alla 5 % glükoosi või tärklist, v.a pulbrilised toiduained rubriikidesse 0401 kuni 0404 kuuluvatest kaupadest: | | | — — — kakaosisaldusega ja piimapulbrisisaldusega tooted kasutamiseks dieettoitudena või kulinaarias | 12,8 % | ex19019099 | — — — muud: | | | — — — — kakaosisaldusega ja piimapulbrisisaldusega tooted kasutamiseks dieettoitudena või kulinaarias | EA | 1902 | Pastatooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (liha- vm täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte: | | 190220 | — täidisega pastatooted, keedetud ja muul viisil valmistoiduks töödeldud või mitte: | | ja 99 | — — muud | EA | 190230 | — muud pastatooted | EA | 190240 | — kuskuss: | | 19024090 | — — muud | EA | 1904 | Tooted, mis on valmistatud teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud vm viisil töödeldud teravili (v.a mais) terade, helveste vm töödeldud teradena (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata | EA | 2001 | Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega töödeldud või konserveeritud: | | 200190 | — muud: | | 20019030 | — — suhkrumais (Zea mays var. saccharata) | EA | 20019040 | — — jamss, maguskartul ja muud sarnased toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad massist 5 % ja rohkem tärklist | EA | 2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: | | 200410 | — kartulid: | | | — — muud: | | 20041091 | — — — jahu või helvestena | EA | 200490 | — muud köögiviljad ja köögiviljasegud: | | 20049010 | — — suhkrumais (Zea mays var. saccharata) | EA | 2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: | | 200520 | — kartulid: | | 20052010 | — — jahu või helvestena | EA | 20058000 | — suhkrumais (Zea mays var. saccharata) | EA | 2008 | Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata: | | | — muud, sh segud, v.a alamrubriiki 200819 kuuluvad segud: | | 20089100 | — — palmipungad | 9 % | 200899 | — — muud: | | | — — — piirituselisandita: | | | — — — — suhkrulisandita: | | 20089985 | — — — — — teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) | EA | 20089991 | — — — — — jamss, maguskartul ja muud sarnased toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad massist 5 % ja rohkem tärklist | EA | 2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: | | | — kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: | | 210112 | — — tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: | | 21011298 | — — — muud | EA | 210120 | — tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: | | | — — tooted: | | 21012098 | — — — muud | EA | 2102 | Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed) muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: | | 210210 | — aktiivpärmid: | | 21021010 | — — kultuurpärm | 8 % | ja 39 | — — pagaripärm | EA | 21021090 | — — muud | 10 % | 210500 | Jäätis, kakaosisaldusega või ilma | EA | 2106 | Mujal nimetamata toiduained: | | 210610 | — valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained: | | 21061080 | — — muud | EA | 210690 | — muud: | | 21069010 | — — fondüüjuustud | EA | | — — muud: | | ex21069092 | — — — mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 % piimarasva, 5 % sahharoosi või isoglükoosi, 5 % glükoosi või tärklist: | | | — — — — valguhüdrolüsaadid; pärmiautolüsaadid | tollimaksuvaba | 21069098 | — — — muud | EA | -------------------------------------------------- C LISA mis käsitleb artikli 15 lõikes 1 nimetatud iga-aastaseid tariifilagesid Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide "ex", tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega. 1. OSA CN-kood | Kirjeldus | Tariifilagi (tonni) | 271000 | Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata õlid, mis sisaldavad põhikomponendina üle 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks: | 90000 | | — kergõlid: | | — — muuks otstarbeks: | | — — — spetsiaalsed bensiinid: | 27100021 | — — — — lakibensiin | 27100025 | — — — — muud | | — — — muud: | | — — — — mootoribensiin: | 27100026 | — — — — — lennukibensiin (aviobensiin): | | — — — — — muud, mille pliisisaldus on: | | — — — — — — kuni 0,013 g/l: | 27100027 | — — — — — — — oktaaniarvuga alla 95 | 27100029 | — — — — — — — oktaaniarvuga 95 ja rohkem, kuid alla 98 | 27100032 | — — — — — — — oktaaniarvuga 98 ja rohkem | | — — — — — üle 0,013 g/l: | 27100034 | — — — — — — — oktaaniarvuga alla 98 | 27100036 | — — — — — — — oktaaniarvuga 98 ja rohkem | 27100037 | — — — — reaktiivmootoribensiin | 27100039 | — — — — muud kerged fraktsioonid | | — keskmised õlid | | — — muuks otstarbeks: | | — — — petrool: | 27100051 | — — — — reaktiivkütus (lennukipetrool) | 27100055 | — — — — muud | 27100059 | — — — muud | | — raskõlid: | | — — gaasiõlid: | | — — — muuks otstarbeks: | 27100066 | — — — — väävlisisaldusega kuni 0,05 % massist | 27100067 | — — — — väävlisisaldusega üle 0,05 %, aga mitte üle 0,2 % massist | 27100068 | — — — — väävlisisaldusega üle 0,2 % massist | | — — kütteõlid: | | — — — muuks otstarbeks: | 27100074 | — — — — väävlisisaldusega kuni 1 % massist | 27100076 | — — — — väävlisisaldusega üle 1 %, aga mitte üle 2 % massist | 27100077 | — — — — väävlisisaldusega üle 2 %, aga mitte üle 2,8 % massist | 27100078 | — — — — väävlisisaldusega üle 2,8 % massist | | — — määrdeõlid; muud õlid: | 27100085 | — — — segada käesoleva grupi täiendava märkuse 6 tingimuste kohaselt | | — — — muuks otstarbeks: | 27100087 | — — — — mootoriõlid, kompressoriõlid, turbiiniõlid: | 27100088 | — — — — hüdroõlid | 27100089 | — — — — valged õlid, parafiinõli | 27100092 | — — — — masinaõlid ja transmissiooniõlid | 27100094 | — — — — metallitöötlusõlid, vormiõlid, korrosioonitõrjeõlid | 27100096 | — — — — elektriisolatsiooniõlid | 27100098 | — — — — muud määrdeõlid ja muud õlid | 2711 | Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud: | | — veeldatud: | 271112 | — — propaan: | | — — — propaan, puhtusastmega mitte alla 99 %: | 27111211 | — — — — kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena | | — — — muud: | | — — — — muuks otstarbeks: | 27111294 | — — — — — puhtusastmega üle 90 %, kuid alla 99 % | 27111297 | — — — — — muud | 271113 | — — butaan: | | — — — muuks otstarbeks: | 27111391 | — — — — puhtusastmega üle 90 %, kuid alla 95 % | 27111397 | — — — — muud | 2712 | Vaseliin; parafiinivaha, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata: | 271210 | — vaseliin: | 27121090 | — — muud | 271220 | — parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist: | 27122010 | — — sünteetiline parafiin molekulmassiga alates 460 kuni 1560 | 27122090 | — — muud | 271290 | — muud: | | — — muud: | | — — — töötlemata: | 27129039 | — — — — muuks otstarbeks | | — — — muud: | 27129091 | — — — — 1-alkeenide segu, mis sisaldab 80 % või rohkem 1-alkeene süsinikuahela pikkusega alates 24, kuid mitte üle 28 aatomi | 27129099 | — — — — muu | 2713 | Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid: | 271390 | — muud nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid: | 27139090 | — — muu | 3105 | Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme toimeainet: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi tooted tablettidena vms kujul või pakkides, mille brutomass ei ületa 10 kg | 7500 | 4203 | Nahast või plastnahast rõivad ja rõivamanused: | 120 | 42031000 | — rõivad | | — kindad: | 42032100 | — — spordikindad (sõrm- ja labakindad, poksikindad jm) | 420329 | — — muud: | | — — — muud: | 42032991 | — — — — meestele ja poistele | 42032999 | — — — — muud | 42033000 | — vööd, rihmad ja õlarihmad | 42034000 | — muud rõivamanused | 4412 | Vineer, spoonitud paneelid jms kihtpuit | 16000 m3 | 4420 | Inkrusteeritud ja mosaiiktehnikas puitesemed; puitlaekad ja -kastikesed juveelitoodete ning terariistade jm taolise hoidmiseks; puidust kujukesed jms dekoratiivvormid; puidust mööbliesemed, mida ei nimetata grupis 94: | 442090 | — muud: | | — — inkrustatsiooni ja mosaiigiga puitesemed: | 44209011 | — — — troopilisest puidust, vastavalt käesoleva grupi täiendavale märkusele | 44209019 | — — — muust puidust | 6401 | Veekindlad jalatsid kummist või plastmassist välistaldade ja pealsetega, v.a õmmeldud kinnitusviisiga, neet-, nael-, kruvi- või tikk-kinnituse vms tallakinnitusega jalatsid | 350 | 6402 | Muud jalatsid kummist või plastmassist välistaldade ja pealsetega | 6403 | Kummi-, plastmass-, nahk- või plastnahktaldadega nahkjalatsid | 300 | 7004 | Tõmmatud ja puhutud klaas lehtedena, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga või ilma, ent muul viisil töötlemata: | 2200 | 700420 | — massis ühtlaselt värvitud (toonitud) klaas, opaalklaas, pinnatud klaas, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga klaas: | | — — muud: | 70042099 | — — — muud | 700490 | — muu klaas: | 70049070 | — — kasvuhooneklaas | | — — muu, paksusega: | 70049092 | — — — kuni 2,5 mm | 70049098 | — — — üle 2,5 mm | 7409 | Vasest plaadid, lehed ja lindid paksusega üle 0,15 mm: | 350 | 7407 | Vasest latid, vardad profiilid: | 2010 | ex74071000 | — rafineeritud vasest: | | — — õõnsad | | — vasesulamitest: | 740721 | — — vasetsingisulamist (messingist): | ex74072190 | — — — profiilid: | | — — — — õõnsad | 740722 | — — vaseniklisulamitest (kuproniklist) või vaseniklitsingisulamitest (nikkel-messingist e uushõbedast): | ex74072210 | — — — vaseniklisulamitest (kuproniklist): | | — — — — õõnsad | ex74072290 | — — — vaseniklitsingisulamitest (nikkel-messingist e uushõbedast): | | — — — — õõnsad | ex74072900 | — — muud: | | — — — õõnsad | 7411 | Vasktorud | 7604 | Alumiiniumist latid, vardad ja profiilid: | 1100 | 760410 | — legeerimata alumiiniumist: | 76041010 | — vardad ja latid | 76041090 | — — profiilid | | — alumiiniumisulamitest: | 760429 | — — muu: | 76042910 | — — — vardad ja latid | 76042990 | — — — profiilid | 7605 | Alumiiniumtraat | 7606 | Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm | ex8544 | Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anoodmehaanilisel teel töödeldud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhid, nii ühendusdetailidega kui ilma; kiudoptilised kaablid, mis koosnevad eraldi ümbrises kiududest (nii komplektis elektrijuhtidega või ühenduselementidega kui ilma): | 8000 | | — v.a CN-koodide 85443010 ja 85447000 alla kuuluvad tooted | 8546 | Elektriisolaatorid mis tahes materjalist | 350 | 9401 | Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad: | 2500 | 940130 | — reguleeritava kõrgusega pöördtoolid: | 94013010 | — — pehmed, seljatoega, ratastel või rullidel | 94013090 | — — muud | 94014000 | — voodiks teisendatavad istmed (v.a aia- jms kerged teisaldatavad kokkupandavad istmed) | 94015000 | — pilliroost, vitstest, bambusest jms materjalidest istmed | | — muud puitkarkassiga istmed: | 94016100 | — — polsterdatud | 94016900 | — — muud | | — muud metallkarkassiga istmed: | 94017100 | — — polsterdatud | 94017900 | — — muud | 94018000 | — muud istmed | 940190 | — osad: | | — — muud: | 94019030 | — — — puidust | 94019080 | — — — muud | CN-kood | Kirjeldus | Tariifilagi (tonni) | 7202 | Ferrosulamid: | 10332 | | — ferrosiliitsium: | 720221 | — — sisaldab räni üle 55 % massist: | 72022110 | — — — ränisisaldusega üle 55 %, kuid mitte üle 80 % massist | 72022190 | — — — ränisisaldusega üle 80 % massist | 720229 | — — muud: | 72022910 | — — — magneesiumisisaldusega 4 % kuni 10 % massist | 72022990 | — — — muud | 72023000 | — ferrosilikomangaan | 410 | | — ferrokroom | 1732 | 720241 | — — sisaldab süsinikku üle 4 % massist: | 72024110 | — — — süsinikusisaldusega üle 4 %, kuid mitte üle 6 % massist | | — — — süsinikusisaldusega massist üle 6 %: | 72024191 | — — — — kroomisisaldusega mitte üle 60 % massist | 72024199 | — — — — kroomisisaldusega üle 60 % massist | 720249 | — — muud: | 72024910 | — — — süsinikusisaldusega kuni 0,05 % massist | 72024950 | — — — süsinikusisaldusega üle 0,05 %, kuid mitte üle 0,5 % massist | 72024990 | — — — süsinikusisaldusega üle 0,5 %, kuid mitte üle 4 % massist | 7901 | Töötlemata tsink: | 3639 | | — legeerimata tsink: | 79011100 | — — sisaldab tsinki 99,99 % massist või rohkem | 790112 | — — sisaldab tsinki alla 99,99 % massist: | 79011210 | — — — sisaldab tsinki 99,95 % ja rohkem, kuid alla 99,99 % | 79011230 | — — — sisaldab tsinki 98,5 % ja rohkem, kuid alla 99,95 % | 79011290 | — — — sisaldab tsinki 97,5 % ja rohkem, kuid alla 98,5 % | 79012000 | — tsingisulamid | -------------------------------------------------- D LISA Artikli 15 lõikes 2 nimetatud tooted JÄRGMISED TOOTED ON ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL TOLLIMAKSUST VABASTATUD Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide "ex", tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega. CN-kood | Kirjeldus | Kogus (tonnides) | Erisätted | 01011910 | Elusad hobused tapmiseks, v.a tõupuhtad aretusloomad | piiramatu | | 010410300104108001042090 | Eluslambad ja -kitsed, v.a tõupuhtad aretusloomad | 215 (eluskaal) | tariifikvoot | 0204 | Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha | 1750 | tariifikvoot | ex07032000 | Tomatid, värsked või jahutatud, 1. veebruarist 31. maini | 200 | tariifikvoot | 070951 | Seened, värsked või jahutatud: | 600 | individuaalkvoot | 07095130 | — kukeseened | 07095150 | — puravikud | 07095190 | — muud | 07096010 | Paprika, värske või jahutatud | 500 | tariifikvoot | 07102100 | Hernes (Pisum sativum), kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, külmutatud | 700 | tariifikvoot | 0711 | Ajutiselt konserveeritud köögiviljad, mis sellises olekus on koheseks tarbimiseks kõlbmatud: | 400 | individuaalkvoot | ex07119060 | — muud seened, v.a kultuurseened | 0712 | Kuivatatud köögiviljad, terved, tükeldatud, viilutatud, purustatud või pulbrina, muul viisil töötlemata: | | | 07122000 | — sibul | piiramatu | | ex07123000 | — seened ja trühvlid, v.a kultuurseened | piiramatu | | 0713 | Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata): | | | ex07133200 | — adzuki (Phaseolus või Vigna angularis), v.a seemneadzuki | piiramatu | | 07133390 | — harilikud aedoad (Phaseolus vulgaris), v.a seemneoad | piiramatu | | ex07133900 | — muud oad, v.a seemneoad | piiramatu | | 08092011080920210809203108092041080920510809206108092071 | Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked | 500 | tariifilagi | 081020 | Vaarikad, murakad, mooruspuumarjad ja logani murakad, värsked: | | | ex08102010 | — vaarikad, 15. maist 15. juunini | piiramatu | | ex08102090 | — muu, 15. maist 15. juunini | piiramatu | | 0811 | Puuviljad ja pähklid, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud: | 7000 | tariifilagi | | — muud: | | — — muud: | | — — — kirsid: | 08119075 | — — — — hapukirsid (Prunus cerasus) | 0812 | Puuviljad ja pähklid, ajutiselt konserveeritud, kuid sellises olekus koheseks tarbimiseks kõlbmatud: | ex08121000 | — hapukirsid (Prunus cerasus) | 0813 | Kuivatatud puuviljad (v.a rubriikides 0801–0806 nimetatud puuviljad); käesolevasse gruppi kuuluvate pähklite ja kuivatatud puuviljade segud: | ex08134095 | — hapukirsid (Prunus cerasus) | 0904 | Pipar perekonnast Piper; perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad: | | | 090420 | — perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud: | | | 09042010 | — — paprika, purustamata ja jahvatamata | piiramatu | | 09042090 | — — purustatud või jahvatatud | piiramatu | | 0909 | Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad | piiramatu | | 1209 | Seemned, viljad ja eosed külviks | piiramatu | | 2001 | Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega töödeldud või konserveeritud: | 1000 | individuaalkvoot | ex20011000 | — kurgid | 200190 | — muud: | piiramatu | | 20019070 | — — paprika | | | 2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: | piiramatu | | 200490 | — muud köögiviljad ja köögiviljasegud: | | ex20049098 | — — muud, toode nimetusega "ajvar", mida valmistatakse paprikast vürtside, vürtsiekstraktide või looduslike vürtside destillaatide ning vahel baklažaanide ja tomatite lisamisega, kuivekstraktide sisaldus vähemalt 9 %, kasutamiseks peamiselt salatina | | 2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: | piiramatu | | 200590 | — muud köögiviljad ja köögiviljasegud: | | ex20059070 | — — köögiviljasegud, toode nimetusega "ajvar", mida valmistatakse paprikast vürtside, vürtsiekstraktide või looduslike vürtside destillaatide ning vahel baklažaanide ja tomatite lisamisega, kuivekstraktide sisaldus vähemalt 9 %, kasutamiseks peamiselt salatina | | 2008 | Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata: | 7000 | tariifilagi | 200860 | — kirsid: | | — — piirituselisandita: | 20086051200860612008607120086091 | — — — hapukirsid (Prunus cerasus) | 2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega mahust alla 80 %; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: | 500 hektoliitrit | tariifikvoot | 220890 | — muud: | | — — ploomi-, pirni- või kirsiviin (v.a liköörid), nõudes mahuga: | ex22089033 | — — — kuni 2 liitrit: ploomiviin, mida müüakse "šljivovica" nime all | 2401 | Töötlemata tubakas; tubakajäätmed | 1500 | tariifikvoot | 240110 | — eemaldamata leherootsudega tubakas: | | — — muud: | ex24011060 | — — — päikese käes kuivatatud Orientali tubakas: Prilep-tüüpi | 240120 | — osaliselt või täielikult eemaldatud leherootsudega tubakas: | | — — muud: | ex24012060 | — — — päikese käes kuivatatud Orientali tubakas: Prilep-tüüpi | -------------------------------------------------- E LISA Artikli 15 lõikes 2 nimetatud tooted JÄRGMISTE TOODETE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL VÄHENDATAKSE TOLLIMAKSU 80 % VÕRRA Koondnomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide "ex", tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega. CN-kood | Kirjeldus | Kogus (tonnides) | Erisätted | 0102 | Elusveised: | 1650 (rümba mass) | tariifikvoot | 010290 | — muud: | | — — koduveised: | | — — — massiga üle 300 kg: | | — — — — mullikad (poegimata emasveised): | ex01029051 | — — — — — tapaloomad: | | — — — — — — kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg | ex01029059 | — — — — muud: | | — — — — — — kellel pole veel jäävhambaid, massiga 320 kg või rohkem, kuid mitte üle 470 kg | | — — — — muud: | ex01029071 | — — — — — tapaloomad: | | — — — — — — pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg | ex01029079 | — — — — — muud: | | — — — — — — pullid ja härjad, kellel pole veel jäävhambaid, massiga 350 kg või rohkem, kuid mitte üle 500 kg | 0201 | Värske või jahutatud veiseliha: | ex02011000 | — rümbad ja poolrümbad: | | — — rümbad massiga 180 kg või rohkem, kuid mitte üle 300 kg ja poolrümbad massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane | 020120 | — muud kondiga jaotustükid: | ex02012020 | — — komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid: | | — — — komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid massiga 90 kg või rohkem, kuid mitte üle 150 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti häbemeliiduse ja selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane | ex02012030 | — — rümpade või poolrümpade tagaosad: | | — — — rümpade esiosad massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg, mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane | ex02012050 | — — rümpade või poolrümpade tagaosad: | | — — — rümpade esiosad massiga 45 kg või rohkem, kuid mitte üle 75 kg ("Pistola" tükkide puhul massiga 38 kg või rohkem, kuid mitte üle 68 kg), mille kõhrede luustumusaste on madal (eriti selgroojätkete osas), heleroosa lihaga ja väga õhukese rasvakihiga, mis on värvilt valge või helekollane | -------------------------------------------------- Protokoll nr 1 teatavate raua- ja terasetoodetega kauplemise täiendava korra kohta Artikkel 1 Käesolevat protokolli kohaldatakse toodetel suhtes, mis on loetletud ühise tollitariifistiku gruppide 72 ja 73 järgmistes rubriikides: 7204, 7208–7212, 7303–7306. Seda kohaldatakse ka muude terasest valmistoodete suhtes, mis võivad edaspidi pärineda endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist. [1] Artikkel 2 1. Endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevate käesoleva protokolli I lisas loetletud toodete importimisel ühendusse kohaldatakse iga-aastaseid tariifilagesid, kusjuures märkides iga toote puhul lepingu jõustumise aastaks kehtestatud tariifilaed. 2. Alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast teisest aastast suurendatakse I lisas märgitud tariifilagesid igal aastal 5 % võrra, kuid ühendus võib eelmiseks aastaks sätestatud tariifilae või -lagede kehtivust ühe aasta võrra pikendada. Artikkel 3 1. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kaotab käesoleva lepingu jõustumisel ühendusse eksportimisel kohaldatavad kogusepiirangud, tollimaksud või lõivud ja kõik muud samaväärse toimega meetmed, välja arvatud need, mis käsitlevad koondnomenklatuuri kogu CN-rubriiki 7204 kuuluvaid malmi ja terase jäätmeid ja jääke, ning mida vähendatakse järk-järgult ja kaotatakse hiljemalt lepingu jõustumisele järgneva teise aasta lõpuks. 2. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik liberaliseerib järk-järgult malmi ja terase jäätmete ja jääkidega seotud ekspordipiiranguid. Selleks võimaldab ta nimetatud toodete eksporti ühendusse järgmiste piirmäärade ulatuses: 20000 tonni lepingu jõustumisele järgneval aastal ning 35000 tonni lepingu jõustumisele järgneval teisel aastal. 3. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametiasutused teevad ühendusele kolme kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest teatavaks siseriiklikud meetmed, mis on nimetatud järk-järguliseks liberaliseerimiseks võetud ning saadab ühendusele iga kuue kuu järel üksikasjaliku teabe ekspordilitsentside ja tegeliku ekspordi kohta. Siderühm kontrollib ekspordipiirangute järk-järgulist liberaliseerimist korrapäraselt ning esitab vajadusel soovitused koostöönõukogule. Artikkel 4 Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes või sellistel tingimustel, et see kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaised tootjaid või tõsiselt häirida teise lepinguosalise teraseturge, alustavad lepinguosalised viivitamata arutelu, et leida kohane lahendus enne, kui asjaomane lepinguosaline võtab kohaseid meetmeid. Meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis häirivad käesoleva lepingu täitmist kõige vähem. Artikkel 5 1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust haldusprotseduuri järgi, mille eesmärk on anda kiiresti teavet endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit terasetoodete kaubavoogude arengusuuna kohta, suurendamaks läbipaistvust ning vältimaks võimalikku kauplemise kõrvalesuunamist. 2. Selleks nõustuvad lepinguosalised looma endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi päritolu terasetoodete ühenduse importimise jaoks kogusepiiranguteta topeltkontrolli süsteemi, vahetama eksporti käsitlevaid statistilisi andmeid ja järelevalvedokumente ning arutama viivitamata kõiki sellise süsteemi toimimisel tekkivaid probleeme. 3. Topeltkontrolli süsteemi üksikasjad on sätestatud käesoleva protokolli II lisas. Nimetatud süsteemi edaspidist vajalikkust kontrollitakse korrapäraselt. Sellest tulenevalt võib koostöönõukogu otsusega lisa muuta või topeltkontrolli süsteemi kaotada. Artikkel 6 Lepinguosalised kohustuvad tegema tihedat koostööd raua- ja terasetööstusega seotud küsimustes, eelkõige lepingu artiklis 4 loetletud valdkondades. Sellega seoses nõustuvad nad tagama läbipaistvuse korrapärase teabevahetuse kaudu, mis hõlmab näiteks konkurentsi, riikliku abi ja ümberstruktureerimise valdkonnas teostatavat poliitikat. Artikkel 7 Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöönõukogu loodavatest eriorganitest üks on käesoleva protokolli rakendamist arutav siderühm. [1] Komisjoni 9. septembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1734/96, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (EÜT L 238, 19.9.1996, lk 1). -------------------------------------------------- PROTOKOLL nr 2 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta SISUKORD I JAOTIS ÜLDSÄTTED — Artikkel 1 Mõisted II JAOTIS PÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE MÕISTE MÄÄRATLUS — Artikkel 2 Põhinõuded — Artikkel 3 Kahepoolne päritolu kumulatsioon — Artikkel 4 Täielikult saadud või toodetud tooted — Artikkel 5 Piisava töö või töötluse läbinud tooted — Artikkel 6 Ebapiisav töö või töötlus — Artikkel 7 Kvalifikatsiooniühik — Artikkel 8 Tarvikud, varuosad ja tööriistad — Artikkel 9 Komplektid — Artikkel 10 Neutraalsed tegurid III JAOTIS TERRITORIAALSED NÕUDED — Artikkel 11 Territoriaalsuse põhimõte — Artikkel 12 Otsevedu — Artikkel 13 Näitused IV JAOTIS TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE — Artikkel 14 Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld V JAOTIS PÄRITOLUTÕEND — Artikkel 15 Üldnõuded — Artikkel 16 Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord — Artikkel 17 Tagasiulatuvalt väljaantud kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 — Artikkel 18 Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine — Artikkel 19 Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel — Artikkel 20 Kaubaarve deklaratsiooni koostamise tingimused — Artikkel 21 Heakskiidetud eksportija — Artikkel 22 Päritolutõendi kehtivus — Artikkel 23 Päritolutõendi esitamine — Artikkel 24 Importimine osasaadetistena — Artikkel 25 Päritolutõendi esitamisest vabastamine — Artikkel 26 Tõendavad dokumendid — Artikkel 27 Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine — Artikkel 28 Lahknevused ja vormistusvead — Artikkel 29 Eküüdes väljendatud summad VI JAOTIS HALDUSKOOSTÖÖ KORD — Artikkel 30 Vastastikune abi — Artikkel 31 Päritolutõendite kontroll — Artikkel 32 Vaidluste lahendamine — Artikkel 33 Sanktsioonid — Artikkel 34 Vabatsoonid VII JAOTIS CEUTA JA MELILLA — Artikkel 35 Protokolli kohaldamine — Artikkel 36 Eritingimused VIII JAOTIS LÕPPSÄTTED — Artikkel 37 Protokolli muudatused I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõisted Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) valmistamine – iga liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud; b) materjal – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida on toote valmistamisel kasutatud; c) toode – valmistoode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks; d) kaup – nii materjalid kui ka tooted; e) tolliväärtus – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus; f) tehasehind – hind, mis makstakse tootjale ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, kelle ettevõttes viimane töö või töötlemine toimub, tingimusel et hind sisaldab kõikide valmistamiseks kasutatavate materjalide väärtust, millest lahutatakse kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel; g) materjalide väärtus – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus materjalide importimise ajal, või kui see väärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis; h) päritolustaatusega materjalide väärtus – mutatis mutandis kohaldatava punkti g kohaselt määratletud materjalide väärtus; i) lisandväärtus – tehasehind, millest lahutatakse nimetatud tootes sisalduvate kõikide nende toodete tolliväärtus, mis ei pärine riigist, kus need tooted saadi või toodeti; j) grupid ja rubriigid – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi "harmoneeritud süsteem" või "HS") moodustavas nomenklatuuris kasutatud grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid); k) klassifitseeritud – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatud rubriiki; l) kaubasaadetis – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel; m) territooriumid – kaasa arvatud territoriaalveed. II JAOTIS PÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE MÕISTE MÄÄRATLUS Artikkel 2 Üldnõuded 1. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid ühendusest pärinevateks toodeteks: a) käesoleva protokolli artikli 4 tähenduses täielikult ühenduses saadud või toodetud tooted; b) ühenduses saadud või toodetud tooted, milleks on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult ühenduses saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud ühenduses piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses. 2. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevateks toodeteks: a) käesoleva protokolli artikli 4 tähenduses täielikult endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis saadud või toodetud tooted; b) endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis saadud või toodetud tooted, milleks on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult ühenduses saadud või toodetud, tingimusel et need on läbinud endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses. Artikkel 3 Kahepoolne päritolu kumulatsioon 1. Ühendusest pärinevad materjalid loetakse endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevateks materjalideks, kui need sisalduvad seal saadud või toodetud tootes. Need materjalid ei pea läbima piisavat tööd või töötlust, kui need on läbinud käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 1 nimetatust ulatuslikuma töö või töötluse. 2. Endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevad materjalid loetakse ühendusest pärinevateks materjalideks, kui need sisalduvad seal saadud või toodetud tootes. Need materjalid ei pea läbima piisavat tööd või töötlust, kui need on läbinud käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 1 nimetatust ulatuslikuma töö või töötluse. Artikkel 4 Täielikult saadud või toodetud tooted 1. Järgmisi tooteid käsitletakse kas ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis täielikult saadud või toodetud toodetena: a) nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud maavarad; b) seal koristatud taimekasvatussaadused; c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; d) seal kasvatatud elusloomadest valmistatud tooted; e) seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused; f) merekalapüügisaadused ja muud ühenduse või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi territoriaalvetest väljaspool nende alustega püütud saadused; g) nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted; h) seal kogutud kasutatud kaubad, mis sobivad ainult tooraine saamiseks, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad ainult protekteerimiseks või jäätmetena kasutamiseks; i) sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid; j) nende territoriaalvetest väljaspool merepõhjast või selle aluspinnasest väljatoodud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus; k) kõik punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest valmistatud kaubad. 2. Lõike 1 punktides f ja g nimetatud mõisteid "nende alused" ja "nende kalatöötlemislaevad" kohaldatakse ainult järgmiste aluste ja kalatöötlemislaevade suhtes: a) mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud Euroopa Ühenduse liikmesriigis või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis; b) mis sõidavad Euroopa Ühenduse liikmesriigi või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi lipu all; c) millest vähemalt 50 % kuulub ühenduse liikmesriikide või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub ühes neist riikidest ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik nende organite liikmetest on Euroopa Ühenduse liikmesriikide või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud ja kui täisühingu või osaühingu puhul kuulub vähemalt pool selle kapitalist eespool nimetatud riikidele või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele; d) mille kapten ja juhtkond on Euroopa Ühenduse liikmesriikide või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud; ja e) mille meeskonnast vähemalt 75 % on Euroopa Ühenduse liikmesriikide või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud. Artikkel 5 Piisava töö või töötluse läbinud tooted 1. Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud tooted, piisava töö või töötluse läbinuks, kui II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud. Nendes tingimustes on märgitud kõikide käesolevas lepingus nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult, kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loendis sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata selle toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistatava toote suhtes ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada. 2. Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatuseta materjale, mida loendis ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui: a) nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast; b) käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loendis seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks. Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes. 3. Kui artiklis 6 ei sätestata teisiti, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2. Artikkel 6 Ebapiisav töö või töötlus 1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, sõltumata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte: a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel (ventilatsioon, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, säilitamine soola, vääveldioksiidi või mõne muu aine vesilahuses, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sellised toimingud); b) lihttoimingud nagu tolmu eemaldamine, tuulamine või sõelumine, sortimine, liigitamine, kokkusobitamine (sealhulgas esemetest komplektide koostamine), pesemine, värvimine, tükeldamine; c) i) ümberpakkimine ning pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine; ii) tavaline klaas- või plastpudelitesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele ja muule sellisele kinnitamine ning igasugune muu tavaline pakendamine; d) kaubatähiste, etikettide ja muude eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile; e) üht või mitut sorti toodete segamine, kui saadud segu üks või mitu komponenti ei vasta käesolevas protokollis sätestatud tingimustele, mis võimaldaks neid käsitada ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevate toodetena; f) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks; g) kaks või rohkem punktides a–f piiritletud toimingut üheskoos; h) loomade tapmine. 2. Kõiki konkreetse tootega kas ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis tehtud toiminguid tuleb arvestada koos, kui määratakse kindlaks, kas selle tootega tehtud töö või töötlus lugeda lõike 1 tähenduses ebapiisavaks. Artikkel 7 Kvalifikatsiooniühik 1. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks. Järelikult: a) kui toodete rühmast või kokkupandud toodetest koosnev toode klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi alusel ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; b) kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi. 2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks. Artikkel 8 Tarvikud, varuosad ja tööriistad Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas või mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitletakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana. Artikkel 9 Komplektid Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga määratletud koplektid on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Komplektil tervikuna on päritolustaatus, sõltumata sellest, et see koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, kui päritolustaatuseta toodete väärtus on alla 15 % komplekti tehasehinnast. Artikkel 10 Neutraalsed tegurid Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu: a) energia ja kütus; b) sisseseade ja varustus; c) masinad ja tööriistad; d) kaup, mis ei kuulu toote lõppkoosseisu. III JAOTIS TERRITORIAALSED NÕUDED Artikkel 11 Territoriaalsuspõhimõte 1. II jaotises kehtestatud tingimused päritolustaatuse saamise kohta peavad ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis olema pidevalt täidetud. 2. Kui ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist mõnda teise riiki eksporditavad päritolustaatusega kaubad saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, kui tolliasutustele ei saa tõendada, et: a) tagasitoodud kaup on sama kaup, mis on eksporditud; ja b) kaubad ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal. Artikkel 12 Otsevedu 1. Käesolevas lepingus ettenähtud sooduskohtlemist kohaldatakse ainult käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mille vedu toimub otse ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel. Ühe saadetise moodustavaid tooteid võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral laadides seda kaupa ümber või ladustades ajutiselt kõnealustel territooriumidel, tingimusel et see jääb transiit- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ning ei läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muu kauba hea seisundi säilitamiseks vajaliku toimingu. Päritolustaatusega tooteid võib vedada torutranspordi kaudu läbi mõne muu kui ühenduse või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi territooriumi. 2. Impordiriigi tollile tõendatakse, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitades: a) üheainsa veodokumendi, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi; või b) transiidiriigi tolli väljastatud tõendi: i) mis sisaldab toodete täpset kirjeldust; ii) kuhu on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ja vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid; ja iii) mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis; või c) nende puudumisel kõik muud tõendavad dokumendid. Artikkel 13 Näitused 1. Mõnda teise riiki näitusele saadetud päritolustaatusega toodetele, mis pärast näitust on müüdud ühendusse või endisse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki importimiseks, kohaldatakse impordil käesoleva lepingu sätteid, kui tollile on piisavalt tõendatud, et: a) eksportija on toimetanud nimetatud tooted ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud; b) eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis asuvale isikule; c) tooted on lähetatud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti; ja d) näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks. 2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva riigi tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta. 3. Välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük, kohaldatakse lõiget 1 kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla. IV JAOTIS TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE Artikkel 14 Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise keeld 1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärinevate toodete valmistamiseks ning mille kohta päritolutõend on välja antud või koostatud kooskõlas V jaotise sätetega, ei kohaldata ühenduses ega endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist mitte mingil viisil. 2. Lõikes 1 nimetatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida ühendus või endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kohaldab valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui kohaldatakse otsest või tegelikku tagasimaksmist, vähendamist või maksudest vabastamist juhul, kui nendest materjalidest saadud või toodetud tooted eksporditakse, kuid mitte juhul, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks. 3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal esitama tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole saadud tagasimaksu ja et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud. 4. Lõigete 1–3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta. 5. Lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult nende materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut. Need sätted ei välista põllumajandustoodete eksportimisel käesoleva lepingu sätete kohast eksporditoetuste süsteemi kohaldamist. 6. Olenemata lõike 1 sätetest võib endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik järgmistel tingimustel kohaldada tollimaksude või samaväärse toimega maksude tagastamise või nendest vabastamise korda materjalide puhul, mida kasutatakse päritolustaatusega toodete valmistamiseks: a) harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–49 ja 64–97 kuuluvate toodete suhtes säilitatakse 5-protsendiline tollimaks või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis kehtiv maksumäär, kui see on madalam; b) harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes säilitatakse 10-protsendiline tollimaks või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis kehtiv maksumäär, kui see on madalam. Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse 31. detsembrini 1998 ja neid võib ühisel kokkuleppel läbi vaadata. V JAOTIS PÄRITOLUTÕEND Artikkel 15 Üldnõuded 1. Ühendusest pärinevate toodete importimisel endisse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki ja endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevate toodete importimisel ühendusse kohaldatakse käesoleva lepinguga sätestatud soodustusi, kui esitatakse kas: a) kaupade liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud III lisas; või b) artikli 20 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon, mille tekst on esitatud IV lisas ja mille eksportija esitab kaubaarves, kättetoimetamisteatises või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid saaks hiljem identifitseerida (edaspidi "kaubaarve deklaratsioon"). 2. Olenemata lõikest 1 saavad käesoleva protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 25 ettenähtud juhtudel soodustusi käesoleva lepingu kohaselt ilma eespool nimetatud dokumente esitamata. Artikkel 16 Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord 1. Liikumissertifikaadi EUR.1 annab ekspordiriigi toll välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel. 2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes nendest keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas ekspordiriigi seadustega. Käsitsi kirjutamisel tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada. 3. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud ekspordiriigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud. 4. Euroopa Ühenduse liikmesriigi või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi toll annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja, kui asjaomaseid tooteid võib pidada ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevateks toodeteks ja kui nad vastavad teistele käesolevas protokollis sätestatud nõuetele. 5. Sertifikaadi väljastanud tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tollil õigus nõuda mis tahes tõendeid ja vaadata üle eksportija raamatupidamine või teha muid vajalikke kontrollimisi. Samuti tagab sertifikaati väljaandev tolliasutus lõikes 2 nimetatud vormide nõuetekohase täitmise. Eelkõige kontrollib ta, et toodete kirjelduseks ettenähtud lahter oleks täidetud nii, et sinna ei oleks võimalik võltsimise eesmärgil midagi lisada. 6. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi 11. lahtrisse. 7. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja tolliasutus ja see antakse eksportijale niipea, kui eksport on toimunud või tagatud. Artikkel 17 Tagasiulatuvalt väljaantud kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 1. Olenemata artikli 16 lõikest 7 võib kaupade liikumissertifikaati EUR.1 erandkorras välja anda pärast sellega seotud toodete eksporti, kui: a) seda ei antud ekspordi ajal välja vea või tahtmatu tegevusetuse või eriasjaolude tõttu; või b) kui pädevatele asutustele on tõendatud, et kaupade liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid tehnilistel põhjustel seda importimisel ei aktsepteeritud. 2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 seotud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused. 3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagantjärele alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega. 4. Tagasiulatuvalt väljaantud kaupade liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha üks järgmistest märkustest: , , , , , , , , , , , . 5. Lõikes 4 osutatud märkus kantakse kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse "Märkused". Artikkel 18 Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine 1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. 2. Sel viisil väljaantud duplikaadile tuleb märkida üks järgmistest sõnadest: , , , , , , , , , . 3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse "Märkused". 4. Duplikaat, millele peab olema märgitud algupärase liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima sellest kuupäevast. Artikkel 19 Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel Kui päritolustaatusega tooted suunatakse ühenduse või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, kui kõik tooted või osa neist saadetakse mujale ühendusse või endisse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja see tolliasutus, kelle kontrolli alla tooted suunatakse. Artikkel 20 Kaubaarvedeklaratsiooni koostamise tingimused 1. Artikli 15 lõike 1 punktis b nimetatud kaubaarve deklaratsiooni võib koostada: a) artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija või b) iga eksportija ühest või enamast pakendist koosneva kaubasaadetise kohta, mis sisaldab päritolustaatusega tooteid, mille koguväärtus ei ületa 6000 eküüd. 2. Kaubaarve deklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitleda ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevatena ja need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele. 3. Eksportija, kes koostab kaubaarve deklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva protokolli muud nõuded on täidetud. 4. Eksportija koostab kaubaarve deklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või välja trükkides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas ekspordiriigi siseriikliku õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti. 5. Kaubaarve deklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Heakskiidetud eksportijalt artikli 21 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab ekspordiriigi tolliasutusele kirjalikult, et ta võtab endale täieliku vastutuse iga kaubaarve deklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud 6. Eksportija võib koostada kaubaarve deklaratsiooni, kui sellega hõlmatud tooteid eksporditakse, või pärast eksportimist, kui see esitatakse impordiriigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast asjakohaste toodete importimist. Artikkel 21 Heakskiidetud eksportija 1. Ekspordiriigi toll võib anda igale eksportijale, kes tegeleb käesoleva lepingu kohaselt pidevalt kauba veoga, loa täita ise kaubaarve deklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks. 2. Toll võib seada eksportija heakskiitmisele mis tahes tingimusi, mida ta peab vajalikuks. 3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile. 4. Toll kontrollib heakskiidetud eksportija loa kasutamist. 5. Toll võib loa igal ajal tühistada. Ta teeb seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 osutatud tagatisi või ei täida lõikes 2 osutatud tingimusi või kasutab luba muul viisil valesti. Artikkel 22 Päritolutõendi kehtivus 1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest ekspordiriigis ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tolliasutusele. 2. Kui päritolutõendid esitatakse impordiriigi tolliasutusele pärast lõikes 1 kindlaksmääratud esitamistähtaja lõppu, võib selle aktsepteerida sooduskohtlemise kohaldamiseks, juhul kui need dokumendid on jäänud tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu. 3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi tolliasutus päritolutõendid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja lõppu. Artikkel 23 Päritolutõendi esitamine Päritolutõendid esitatakse impordiriigi tolliasutusele selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele. Artikkel 24 Importimine osasaadetistena Kui importija taotlusel ja impordiriigi tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriikide 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi tõlgendamisreegli 2.a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetisena, esitatakse tolliasutusele selle toote kohta ühekordne päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel. Artikkel 25 Päritolutõendist vabastamine 1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt, samuti siis, kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni teha tollideklaratsiooni C2/CP3 või sellele dokumendile lisatud paberilehele. 2. Juhuimporti, mis koosneb üksnes saajatele või reisijatele või nende pereliikmetele isiklikuks kasutamiseks mõeldud toodetest, ei käsitleta kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil. 3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eküüd ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1200 eküüd. Artikkel 26 Tõendavad dokumendid Artikli 16 lõikes 3 ja artikli 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid, millega tõendatakse, et kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 või kaubaarve deklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib lugeda ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevateks toodeteks ning need vastavad käesoleva protokolli muudele tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised: a) kõnealuste kaupade saamiseks eksportija või tarnija tehtud toiminguid käsitlevad otsesed tõendid, mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises; b) dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, kui neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt; c) dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, kus neid dokumente kasutatakse siseriiku õiguse kohaselt; d) kaupade liikumissertifikaadid EUR.1 või kaubaarve deklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud ühenduses või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis käesoleva protokolli kohaselt. Artikkel 27 Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine 1. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, säilitab artikli 16 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat. 2. Eksportija, kes koostab kaubaarve deklaratsiooni, säilitab selle kaubaarve deklaratsiooni koopiat ja artikli 20 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat. 3. Ekspordiriigi tolliasutus, kes annab välja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 16 lõikes 2 nimetatud taotlusvormi vähemalt kolm aastat. 4. Impordiriigi tolliasutus säilitab talle esitatud kaupade liikumissertifikaati EUR.1 ja kaubaarve deklaratsioone vähemalt kolm aastat. Artikkel 28 Lahknevused ja vormistusvead 1. Kui päritolutõendi ja nende dokumentide kannetes, mis esitatakse tolliasutusele toodete importimiseks vajalike formaalsuste täitmiseks, on väikesi erinevusi, ei muuda see päritolutõendit ipso facto tühiseks, kui selle vastavus esitatavatele toodetele on nõuetekohaselt tõendatud. 2. Päritolutõendi ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead, ei tohi põhjustada dokumendi tagasilükkamist, kui need vead ei tekita põhjendatud kahtlusi dokumendis esitatud kannete õigsuses. Artikkel 29 Eküüdes väljendatud summad 1. Ekspordiriigi omavääringus summad, mis on võrdsed eküüdes väljendatud summadega, kinnitab ekspordiriik ja need edastatakse impordiriikidele Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu. 2. Kui need summad ületavad impordiriigi kinnitatud vastavaid summasid, aktsepteerib impordiriik need, kui nende kohta esitatud arve on ekspordiriigi omavääringus. Kui toodete kohta esitatud arve on muu liikmesriigi omavääringus, tunnistab impordiriik asjaomase riigi märgitud summat. 3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed selles omavääringus eküüdes väljendatud summadega 1996. aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. 4. Eküüdes väljendatud summad ja nendega võrdväärsed summad Euroopa Ühenduse liikmesriikide ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi omavääringus vaatab läbi koostöönõukogu ühenduse või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi taotlusel. Seda läbivaatamist tehes tagab koostöönõukogu, et omavääringus väljendatud summasid ei vähendata ning lisaks sellele kaalub ta, kas tegelikkuses on asjaomaseid piiranguid soovitav säilitada. Selleks võib koostöönõukogu otsustada eküüdes väljendatud summasid muuta. VI JAGU HALDUSKOOSTÖÖ KORD Artikkel 30 Vastastikune abi 1. Euroopa Ühenduse liikmesriikide ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad nende sertifikaatide ja kaubaarve deklaratsioonide kontrollimise eest. 2. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teineteist oma vastavate tolliasutuste kaudu, kontrollides kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 või kaubaarve deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust. Artikkel 31 Päritolutõendite kontroll 1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui impordiriigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises. 2. Lõike 1 kohaldamiseks tagastab impordiriigi tolliasutus kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaubaarve, kui see on esitatud, kaubaarve deklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ekspordiriigi tollile, vajaduse korral uurimist põhjendades. Järelkontrollitaotluse põhjendusena edastatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed. 3. Järelkontrolli teeb ekspordiriigi tolliasutus. Selleks on tolliasutusel õigus nõuda mis tahes tõendeid ja vaadata üle eksportija raamatupidamine või teha muid vajalikke kontrollimisi. 4. Kui impordiriigi tolliasutus otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud. 5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemused peavad selgesti näitama, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib lugeda ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele. 6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei ole kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse esitamist vastust saadud või kui vastus ei sisalda piisavat teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodusmeetmete kohaldamisest, välja arvatud erandlike asjaolude korral. Artikkel 32 Vaidluste lahendamine Kui seoses artiklis 31 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks koostöönõukogule. Importija ja impordiriigi tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati kõnealuse riigi õigusaktide kohaselt. Artikkel 33 Sanktsioonid Sanktsioone rakendatakse iga isiku suhtes, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi. Artikkel 34 Vabatsoonid 1. Ühendus ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mille vedamise ajal kasutatakse nende territooriumil asuvaid vabatsoone, ei vahetata muude kaupade vastu ning et nendega ei tehta muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks. 2. Erandina lõikes 1 sisalduvatest sätetest, kui ühendusest või endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevaid tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal käitlemise või töötlemise, annavad asjaomased asutused välja uue EUR.1 sertifikaadi eksportija taotlusel, kui läbitud käitlemine või töötlemine on kooskõlas käesoleva protokolliga. VII JAOTIS CEUTA JA MELILLA Artikkel 35 Protokolli rakendamine 1. Artiklis 2 kasutatav mõiste "ühendus" ei hõlma Ceutat ja Melillat. 2. Ceutasse või Melillasse imporditavate endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt pärinevate toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli 2 alusel. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kohaldab käesoleva lepinguga reguleeritud ning Ceutast ja Melillast pärinevate toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse ühendusest ja mis pärinevad ühendusest. 3. Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid käsitleva lõike 2 kohaldamisel kohaldatakse käesolevat protokolli vastavalt artiklis 36 sätestatud eritingimustele mutatis mutandis. Artikkel 36 Eritingimused 1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse: 1) Ceutast ja Melillast pärinevateks toodeteks: a) täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooted; b) Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooted, mille valmistamisel on kasutatud muid tooteid kui punktis a nimetatud tooted, tingimusel et: i) nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses või et ii) need tooted pärinevad endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist või ühendusest käesoleva protokolli tähenduses, kui need on esitatud tööks või töötluseks, mis on ulatuslikum kui artikli 6 lõikes 1 nimetatud ebapiisav töö või töötlus; 2) endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärinevateks toodeteks: a) tooted, mis on täielikult saadud või toodetud endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis; b) endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis saadud või toodetud tooted, mille valmistamisel on kasutatud muid tooteid kui punktis a nimetatud tooted, tingimusel et: i) nimetatud tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses või et ii) need tooted pärinevad Ceutast või Melillast või ühendusest käesoleva protokolli tähenduses, kui need on esitatud tööks või töötluseks, mis on ulatuslikum kui artikli 6 lõikes 1 nimetatud ebapiisav töö või töötlus. 2. Ceutat ja Melillat käsitletakse ühe territooriumina. 3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab "Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik" ja "Ceuta ja Melilla" kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või kaubaarve deklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse see lisaks kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või kaubaarve deklaratsioonile. 4. Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas. VIII JAOTIS LÕPPSÄTTED Artikkel 37 Protokolli muudatused Koostöönõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid. -------------------------------------------------- Protokoll nr 3 rahanduskoostöö kohta LEPINGUOSALISED, KINNITADES otsust seada sisse koostöösidemed, mis aitaksid kaasa endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi arengule ning soodustaksid ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vaheliste suhete tugevnemist, SOOVIDES sel eesmärgil arendada Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi koostöölepinguga ette nähtud rahanduskoostööd, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES. Artikkel 1 Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi koostöölepinguga ette nähtud rahanduskoostöö raames osaleb ühendus käesolevas protokollis sätestatud tingimustel endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majandusarengu projektide, eelkõige ühendusele ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ühist huvi pakkuvate projektide rahastamises. Osalemise tingimuseks on, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik tasub täielikult oma olemasolevad rahalised kohustused Euroopa Investeerimispanga ja ühenduse ees. Artikkel 2 Artiklis 1 nimetatud eesmärgil taotleb ühendus, et Euroopa Investeerimispank, edaspidi "pank", teeks endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kättesaadavaks kokku 150 miljonit eküüd. Nimetatud summa võib eraldada kuni 31. detsembrini 2000 laenudena panga omavahenditest selle põhikirjas sätestatud reeglite kohaselt, tingimustel ja korras. Need summad võib ühildada ühenduse eelarveliste vahenditega lisas sätestatud tingimuste kohastelt. Artikkel 3 1. Artiklis 2 sätestatud kogusumma kasutatakse konkreetsete investeerimisprojektide kaasrahastamiseks, mille on kokkuleppel endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga pangale esitanud riiklikud või eraasutused, ettevõtted, kelle registreeritud asukoht on endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, või muud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi asutused. 2. Artiklis 2 nimetatud laene kasutatakse niipalju kui võimalik infrastruktuuriga, eelisjärjekorras transpordiinfrastruktuuriga seotud projektide rahastamiseks. 3. a) Projektide kõlblikkust hinnatakse ning laene antakse panga põhikirjas sätestatud üksikasjalike reeglite, tingimuste ja korra kohaselt. b) Laenude tähtajad määratakse kindlaks laenudega kaetavate projektide majandus- ja rahandusomaduste kohaselt, võttes arvesse ka valitsevat olukorda kapitaliturgudel, kust pank oma vahendid saab. c) Iga laenulepingu intressimäär määratakse kindlaks panga tava kohaselt ning vastavalt lisas sätestatud tingimustele. Artikkel 4 1. Igal aastal eraldatavad summad jaotatakse käesoleva protokolli kohaldamise ajal nii ühtlaselt kui võimalik. Esimeses ajavahemikus võib siiski eraldada proportsionaalselt suurema summa. 2. Tranšeed eraldatakse tingimusel, et ühendus kontrollib endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi võimet laene vastu võtta ning majandusreformide edukust. 3. Kui artiklis 2 nimetatud tähtaja lõpuks ei ole kõiki summasid välja antud, pikeneb tähtaeg automaatselt kuue kuu võrra. Sel juhul kasutatakse neid summasid käesolevas protokollis sätestatud tingimustel. Artikkel 5 Laenud, mida pank projektide elluviimiseks annab, võib välja anda kaasrahastamise korras, mille puhul olulisteks osalisteks on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi pangad, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi krediidiasutused, liikmesriigid, kolmandad riigid või rahvusvahelised finantseerimisasutused. Artikkel 6 Rahanduskoostöö raames ette nähtud laenudele on võrdne ligipääs endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi seaduste kohaselt registreeritud välisosalusega või välisosaluseta ettevõtetel. Artikkel 7 Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi rahanduskoostöö raames rahastatavate projektide elluviimise, juhtimise ja säilitamise eest vastutavad artikli 3 lõikes 1 nimetatud abisaajad. Pank tagab, et laene kasutatakse kokkulepitud jaotuse kohaselt ja majanduslikult võimalikult kasulikult. Artikkel 8 Rahastatavate lepingute saamiseks võivad pakkumismenetlustes või muudes menetlustes võrdsetel tingimustel osaleda kõik Euroopa Ühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi füüsilised ja juriidilised isikud. Selliste ühenduse liikmesriigi või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi seaduste alusel loodud juriidiliste isikute registrijärgne asukoht, juhtimisega tegelev peakontor või peamine tegevusüksus peab asuma territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis; kui aga sellel territooriumil või endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis on üksnes nende registrijärgne asukoht, peab selliste juriidiliste isikute tegevus olema tegelikult ning alaliselt seotud nimetatud territooriumide või endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi majandusega. Artikkel 9 Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kohaldab rahanduskoostöö raames rahastatavate projektide elluviimiseks sõlmitud lepingutele sama soodsat tolli- ja maksukorraldust kui enamsoodustatud riikide või enamsoodustatud rahvusvaheliste arenguorganisatsioonide suhtes. Artikkel 10 Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et rahanduskoostöö raames antud laenudega seoses pangale tasutavad intressid ja muud maksed oleksid vabad kõikidest riiklikest või kohalikest maksudest ja lõivudest. Artikkel 11 Kui abisaajaks ei ole endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, nõuab pank laenu andmise tingimusena endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi garantiid või muid piisavaid tagatisi. Artikkel 12 Käesoleva protokolli kohaselt antud laenude kogu kehtivusaja jooksul kohustub endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik nimetatud laene saanud võlgnikele ja garantidele kättesaadavaks tegema intresside, komisjonitasude ja muude tasude ning põhiosa maksmiseks vajaliku välisvaluuta. Artikkel 13 Rahanduskoostöö tulemusi võib kontrollida koostöönõukogu. Artikkel 14 Üks aasta enne käesoleva protokolli kehtivuse lõppu kontrollivad lepinguosalised, kuidas võiks korraldada rahanduskoostööd võimaliku uue ajavahemiku jooksul. Artikkel 15 Lisa on käesoleva protokolli lahutamatu osa. -------------------------------------------------- Deklaratsioonide loetelu Täievolilised esindajad, kes esindavad: EUROOPA ÜHENDUST, ühelt poolt ja ENDIST JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIKI teiselt poolt, andes kirjavahetuse teel allkirjad Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi koostöölepingule, on vastu võtnud järgmised deklaratsioonid: 1) ühisdeklaratsioon lepingu artikli 15 kohta; 2) ühisdeklaratsioon lepingu artikli 40 tõlgendamise kohta; 3) lepinguosaliste kavatsuste deklaratsioon endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja teiste Kagu-Euroopa riikide vahelise kaubanduse korra kohta; 4) lepinguosaliste kavatsuste deklaratsioon veini- ja piiritustooteid ning tekstiiltooteid käsitlevate eraldi lepingute kohta; 5) lepinguosaliste kavatsuste deklaratsioon tuleviku koostöö kohta töövaldkonnas, ning on teatavaks võtnud: - Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi avaldused tagasivõtulepingute sõlmimise kohta; ning, seoses protokolliga nr 2, mis käsitleb päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid, on vastu võtnud järgmised deklaratsioonid: 1) ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta; 2) ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta ning, seoses rahanduskoostööd käsitleva protokolliga nr 3, järgmised deklaratsioonid: 1) ühisdeklaratsioon rahanduskoostööd käsitleva protokolli nr 3 artikli 4 kohta; 2) ühenduse deklaratsioon rahanduskoostööd käsitleva protokolli nr 3 artikli 8 kohta; 3) ühenduse deklaratsioon EIP laenutehingute kohta. Loetletud deklaratsioonid on käesolevale loetelule lisatud. --------------------------------------------------