Kokkulepe,

sõlmitud kirjade vahetuse teel Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel, mis käsitleb ühenduse kolmandate riikide direktiivi, nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ ja Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktide nõuete kohaldamist värske sea- ja veiselihakaubanduse suhtes

Kiri nr 1

Lugupeetud …

Viitan komisjoni ja Ameerika Ühendriikide vahelisele kirjade vahetusele 7. maist 1991 ja sellele järgnenud läbirääkimistele, mis käsitlesid ühenduse kolmandate riikide direktiivi, nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ ja Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktide nõuete rakendamist värske sea- ja veiselihakaubanduse suhtes.

Nende läbirääkimiste käigus leppisid pooled kokku järgmises:

1. 7. mai 1991. aasta kirjade vahetusega leppisid ühendus ja Ühendriigid kokku võrrelda ühenduse kolmandate riikide direktiivi ja Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktide nõudeid eesmärgiga teha kindlaks, kas ühenduse ja Ameerika Ühendriikide nõuded on samaväärsed. Kõnealune toiming on lõpule viidud ja see näitas, et mõlemad reguleerimissüsteemid pakuvad inimeste terviseohutusele üldjoontes samaväärset kaitset.

2. Võrdlusprotsessis tehti kindlaks mõnede erinevuste olemasolu juriidilistes ja/või haldusnõuetes, mis välistavad samaväärseks tunnistamise, kui nõudeid ei muudeta. Mõlemad pooled kohustuvad alustama vajalike muudatuste tegemist nii kiiresti kui võimalik.

Juriidiliste ja/või haldusnõuete tõlgendamise ja rakendamise valdkonnas kohustuvad mõlemad pooled astuma samme asjakohaste küsimuste lahendamiseks vastavalt I lisale. Nende küsimuste puhul lepivad pooled kokku lõpetada muudatuste ellurakendamine kuue kuu jooksul alates käesoleva kokkuleppe allakirjutamisest.

3. I lisa punkti 26 küsimuse, mis käsitleb sealiha trihhiinidevastase külmtöötlemise alternatiivset süsteemi, kohustub ühendus läbi vaatama ja oma hinnangu andma hiljemalt 31. jaanuariks 1993.

4. Mõlemad pooled peavad soovitavaks vastastikku kokkulepitud seisukohtade järgimist.

Seoses Euroopa siseturu väljakujundamisega tunnustavad Ameerika Ühendriigid vajadust rakendada ühenduse liikmesriikide suhtes ühtseid põhimõtteid.

5. Mõlemad pooled peavad soovitavaks edasist koostööd haldustoimingute ühtlustamiseks. See koostöö peaks hõlmama kontrollkülastuste sageduse ja aja kooskõlastamist kummagi poole veterinaarteenistuste vahel, mis vastutavad kolmandate riikide sanitaarsüsteemide ja liha eksportida soovivate ettevõtete kontrollimise eest.

6. Mõlemad pooled tunnustavad piirkonnajaotuse vajalikkust loomahaiguste tõrjes. Mõlemad pooled peavad vajalikuks töötada välja ühised seisukohad selliste tõrjepoliitikate rakendamise osas.

Ameerika Ühendriigid kohustuvad ka edaspidi, pärast siseturu strateegia rakendamist. tunnustama üksikute liikmesriikide konkreetsetest haigustest vaba staatust ilma täiendavate kaitsemeetmete kohaldamiseta.

Ühendriigid kohustuvad muutma oma impordipoliitikat ning suu-ja sõrataudi, veiste katku ja teisi asjakohaseid haigusi käsitlevaid õigusakte, pidades silmas piirkannajaotuse põhimõtteid.

7. Ameerika Ühendriikide ja ühenduse veterinaarteenistuste vaheliste uuelaadsete töösuhete raames lepivad pooled kokku astuda samme paremate kohapealsete kontaktide loomiseks ettevõtete veterinaararstide vahel, et leida paremaid lahendusi kohalikes oludes ning parandada ametialaste kogemuste vahetust.

8. Pooled lepivad kokku tõsta FSISi osatähtsust (III lisa). Ameerika Ühendriigid kohustuvad rakendama III lisa sätteid nii kiiresti kui võimalik.

9. Mõlemad pooled kohustuvad vastavalt IV lisale algatama ja arendama koostööprojekte.

10. Käesoleva kokkuleppe allakirjutamise ja selles sisalduvate meetmete täieliku ellurakendamise vahelisel ajal kohaldatakse II lisas ettenähtud ajutisi meetmeid.

11. Mõlemad pooled püüavad kõik käesoleva kokkuleppe täielikuks rakendamiseks vajalikud toimingud lõpule viia 31. detsembriks 1993. Kokkuleppe allakirjutamisele järgneva aasta jooksul kontrollivad pooled ühiselt selle toimimist, kaasa arvatud ajutiste meetmete rakendamist.

12. Pooled lepivad kokku, et käesoleva kokkuleppe kohaldamine on mõlema poole inspektsiooniametnike suhtes siduv ja kujutab endast rahuldavat lahendit käimasolevale vaidlusele kolmandate riikide direktiivi teemal.

13. Käesoleva kokkuleppe rakendamise kogemuste põhjal kaalub komisjon ühenduse nõuetele vastavaks tunnistatud ettevõtete heakskiitmise võimalust FSISi poolt vastastikuse kokkuleppe alusel. Sellist süsteemi rakendatakse Ühendriikides juba praegu.

14. Pooled lepivad kokku alustada nii kiiresti kui võimalik aruteludega muude veterinaaralaste probleemide teemal, mis on seotud loomade ja loomsete saadustega kauplemisega. Need hõlmavad muu hulgas jääkide seiret ning kodulinnuliha, lihatoodete ja elusloomadega kauplemist.

Mul on au teha ettepanek, et juhul kui eespool sätestatu on Teie valitsusele vastuvõetav, moodustaks käesolev kiri koos Teie kinnitava vastusega kõnesolevas küsimuses kokkuleppe Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel ning tõendaks seda.

Austatud …, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduste Nõukogu nimel

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Kiri nr 2

Lugupeetud …

mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

"Viitan komisjoni ja Ameerika Ühendriikide vahelisele kirjade vahetusele 7. maist 1991 ja sellele järgnenud läbirääkimistele, mis käsitlesid ühenduse kolmandate riikide direktiivi, nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ ja Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktide nõuete rakendamist värske sea- ja veiselihakaubanduse suhtes.

Nende läbirääkimiste käigus leppisid pooled kokku järgmises:

1. 7. mai 1991. aasta kirjade vahetusega leppisid ühendus ja Ühendriigid kokku võrrelda ühenduse kolmandate riikide direktiivi ja Ameerika Ühendriikide vastavate õigusaktide nõudeid, eesmärgiga teha kindlaks, kas ühenduse ja Ameerika Ühendriikide nõuded on samaväärsed. Kõnealune toiming on lõpule viidud ja see näitas, et mõlemad reguleerimissüsteemid pakuvad inimeste terviseohutusele üldjoontes samaväärset kaitset.

2. Võrdlusprotsessis tehti kindlaks mõnede erinevuste olemasolu juriidilistes ja/või haldusnõuetes, mis välistavad samaväärseks tunnistamise, kui nõudeid ei muudeta. Mõlemad pooled kohustuvad alustama vajalike muudatuste tegemist nii kiiresti, kui võimalik.

Juriidiliste ja/või haldusnõuete tõlgendamise ja rakendamise valdkonnas kohustuvad mõlemad pooled asuma samme asjakohaste küsimuste lahendamiseks vastavalt I lisale. Nendes küsimustes lepivad pooled kokku lõpetada muudatuste elluviimine kuue kuu jooksul alates käesoleva kokkuleppe allakirjutamisest.

3. I lisa punkti 26 küsimuse, mis käsitleb sealiha trihhiinidevastase külmtöötlemise alternatiivset süsteemi, kohustub ühendus läbi vaatama ja oma hinnangu andma hiljemalt 31. jaanuariks 1993.

4. Mõlemad pooled peavad soovitavaks vastastikku kokkulepitud seisukohtade järgimist.

Seoses Euroopa siseturu väljakujundamisega tunnustavad Ameerika Ühendriigid vajadust rakendada ühenduse liikmesriikide suhtes ühtseid põhimõtteid.

5. Mõlemad pooled peavad soovitavaks edasist koostööd haldustoimingute ühtlustamiseks. See koostöö peaks hõlmama kontrollkülastuste sageduse ja aja kooskõlastamist kummagi poole veterinaarteenistuste vahel, mis vastutavad kolmandate riikide sanitaarsüsteemide ja liha eksportida soovivate ettevõtete kontrollimise eest.

6. Mõlemad pooled tunnustavad piirkonnajaotuse vajalikkust loomahaiguste tõrjes. Mõlemad pooled peavad vajalikuks töötada välja ühised seisukohad selliste tõrjepoliitikate rakendamise osas.

Ameerika Ühendriigid kohustuvad ka edaspidi, pärast siseturu strateegia rakendamist, tunnustama üksikute liikmesriikide konkreetsetest haigustest vaba staatust ilma täiendavate kaitsemeetmete kohaldamiseta.

Ühendriigid kohustuvad muutma oma impordipoliitikat ning suu-ja sõrataudi, veiste katku ja teisi asjakohaseid haigusi käsitlevaid õigusakte, pidades silmas piirkannajaotuse põhimõtteid.

7. Ameerika Ühendriikide ja ühenduse veterinaarteenistuste vaheliste uuelaadsete töösuhete raames lepivad pooled kokku astuda samme paremate kohapealsete kontaktide loomiseks ettevõtete veterinaararstide vahel, et leida paremaid lahendusi kohalikes oludes ning parandada ametialaste kogemuste vahetust.

8. Pooled lepivad kokku tõsta FSISi osatähtsust (III lisa). Ameerika Ühendriigid kohustuvad nii kiiresti kui võimalik rakendama III lisa sätteid.

9. Mõlemad pooled kohustuvad vastavalt IV lisale algatama ja arendama koostööprojekte.

10. Käesoleva kokkuleppe allakirjutamise ja selles sisalduvate meetmete täieliku ellurakendamise vahelisel ajal kohaldatakse II lisas ettenähtud ajutisi meetmeid.

11. Mõlemad pooled püüavad kõik käesoleva kokkuleppe täielikuks rakendamiseks vajalikud toimingud lõpule viia 31. detsembriks 1993. Kokkuleppe allakirjutamisele järgneva aasta jooksul kontrollivad pooled ühiselt selle toimimist, kaasa arvatud ajutiste meetmete rakendamist.

12. Pooled lepivad kokku, et käesoleva kokkuleppe kohaldamine on mõlema poole inspektsiooniametnike suhtes siduv ja kujutab endast rahuldavat lahendit käimasolevale vaidlusele kolmandate riikide direktiivi teemal.

13. Käesoleva kokkuleppe rakendamise kogemuste põhjal kaalub komisjon ühenduse nõuetele vastavaks tunnistatud ettevõtete heakskiitmise võimalust FSISi poolt vastastikuse kokkuleppe alusel. Sellist süsteemi rakendatakse Ühendriikides juba praegu.

14. Pooled lepivad kokku alustada nii kiiresti kui võimalik aruteludega muude veterinaaralaste probleemide teemal, mis on seotud loomade ja loomsete saadustega kauplemisega. Need hõlmavad muu hulgas jääkide seiret ning kodulinnuliha, lihatoodete ja elusloomadega kauplemist.

Mul on au teha ettepanek, et juhul, kui eespool sätestatu on Teie valitsusele vastuvõetav, moodustaks käesolev kiri koos Teie kinnitava vastusega kokkuleppe Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel kõnesolevas küsimuses ning tõendaks seda."

Mul on au kinnitada, et minu valitsus nõustub Teie kirja sisuga.

Austatud …, palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

I LISA

SOOVITATAVAD TOIMINGUD

Selgitav märkus

I lisa sisaldab Ameerika Ühendriikide – Euroopa Ühenduse ühise töörühma soovitusi tapamajade ja liha kontrollimise nõuete kohta. Töögrupp tuli kokku novembris 1991, et võrrelda Ühendriikide ja ühenduse nõudeid, millele viidati 1991. 14. mai aasta kirjade vahetuses. Töötades kirjade vahetusele lisatud 60 probleemist koosneva nimekirja alusel, tegi töörühm kindlaks õigusaktide nõuded, mida kohaldatakse iga loetletud probleemi suhtes. Mõnel juhul leiti, et nõuded on erinevad, kuid juhul kui need olid ühesugused, jätkas töörühm tööd, et jõuda probleemi lähtekohani.

Rühma nõupidamiste tulemused võeti kokku ja need moodustavad aluse I lisa vasakpoolses veerus esitatud lõppjäreldustele. Järgnevate arutelude käigus töötas rühm välja ühised soovitused edasiseks tegutsemiseks, mis on esitatud parempoolses veerus.

1. Löögi-(uimastamis-)ala

2. Tapaeelne periood (rajatised)

3. Tapaeelne periood (rajatised)

4. Tapaeelne periood (kontroll)

5. Tapaeelne periood (kontroll)

6. Torkamine (noa steriliseerimine torgete vahel)

7. Torkamine (noa steriliseerimine rümpade vahel)

8. Torkamine (säte torkamistöölistele ette nähtud põllede pesemise ruumi kohta)

9. Rippuvate torude kasutamine

10. Loomade vedamise autod (pesemisrajatiste kontroll)

11. Tapajärgne kontroll (jaotustükkide identifitseerimine ja rühmitamine; partiideks jagamine)

12. Tapajärgne kontroll (kord)

13. Nõuded personalile (veterinaarinspektsioon)

14. Nõuded personalile (tervisemärgid)

15. Nõuded personalile (tervisetõendid)

16. Nõuded personalile (üldkasutatavad ruumid)

17. Nõuded personalile (rõivastuse piirangud)

18. Rajatised (kuivladustamine, pakkematerjalid)

19. Rajatised (toiduks mitte ettenähtud ainete ladustamine)

20. Rajatised (puittarindite kasutamise keeld)

21. Rajatised (puidust sisseseade kasutamise keeld)

22. Rajatised (joogivesi: kontrollide sagedus)

23. Rajatised (joogivesi: kontrollimeetodid)

24. Temperatuurinõuded (toodete puhul)

25. Temperatuurinõuded (registreerimisseadmed)

26. Temperatuurinõuded (trihhiinide hävitamine)

27. Trihhiinide kontroll hobuselihas

28. Sanitaarhügieeni nõuded (liinide kiirused)

29. Sanitaarhügieeni nõuded (ummistused)

30. Sanitaarhügieeni nõuded (kontrolliv personal)

31. Sanitaarhügieeni nõuded (kätepesu, tööriistade desinfitseerimine)

32. Sanitaarhügieeni nõuded (tootevoogude nõuded)

33. Rupsi käitlemine (toorrups)

34. Rupsi käitlemine (punane rups)

35. Rupsi käitlemine (kurgumandlite eemaldamine)

36. Operatsioonide lahusus

37. Drenaaž haiguskahtlaste loomade plokis

38. Tervete ja haiguskahtlaste loomade eraldamine

39. Torkamisnoa desinfitseerimine eri rümpade vahel

40. Siseelundite eemaldaja saabaste ja põlle pesemine

41. Loomaveo autode pesemise rajatised

42. Veterinaarjärelevalve

43. Plaanide, varustuse ja seadmete eelnev heakskiitmine

44. Ameerika Ühendriikide inspektorite kohapealsed lahkuminevad toimingud (liinide kiirus)

45. Ameerika Ühendriikide inspektorite kohapealsed lahkuminevad toimingud (veiste mälumislihased ja sisselõiked parotiidlümfisõlmedesse)

46. Ameerika Ühendriikide inspektorite kohapealsed lahkuminevad toimingud (veiste silmaümbruse ülevaatus)

47. Tapajärgne kontroll (kord)

48. Haldustoimingud (puuduste kõrvaldamise tähtajad)

49. Haldustoimingud (ettevõtete kustutamine nimekirjast kohapeal)

50. Haldustoimingud (aruandluse vähene arusaadavus)

51. Haldustoimingud (impordikontrollid eeskirjade eiramise kahtluse korral)

52. Haldustoimingud (kirjalike kuuaruannete esitamine)

53. Haldustoimingud (transiitsaadetiste kontroll)

54. Ühenduse veterinaarteenistustele esitatud kvaliteeditõendite taotlused

55. Jäägid

56. Haldustoimingud (nõuded ekspordifirmadele ühisfondide loomisel)

57. Riigi haigusvabaks tunnistamise võimaluste läbipaistvuse küsimus

58. Piirkonna sanitaarse staatuse kindlaksmääramine

59. Ühenduse haigustõrje alaste ühisotsuste alusel kohaldatavate sanitaarmeetmetega nõustumine

60. Ilmne diskrimineerimine ning liikmesriikide haigustealase staatuse lahkuminev tunnustamine Ameerika Ühendriikide asutustes

SOOVITUSED ÜKSIKKÜSIMUSTES

KÜSIMUS | ARUTELU LÕPPJÄRELDUS | SOOVITATAVAD TOIMINGUD |

1. | Löögiga uimastamise nõue | |

Ühendriigid nõustuvad ühendusse eksportimiseks ettenähtud loomade tapmisel mitte kasutama uimastamist löögiga otsmikule. | Ühenduse nõuetes muudatusi ei tehta. Toidu ohutuse ja kontrolli talituse (FSIS) juhendite kohandamine. |

2. | Puidu kasutamine rajatistes | |

Pooled lepivad kokku, et haigete ja haiguskahtlaste loomade lautades ei kasutata puitu ning selle kasutamine pole soovitatav ka muudes rajatistes. | FSISi juhendite kohandamine. Ühenduse juhendite kohandamine (käsiraamat, lk 13). Lauses "Kui puitu on siiski ajutiselt lubatud kasutada, tuleb see järk-järgult asendada muude materjalidega." asendatakse sõna "tuleb" sõnaga "tuleks". |

3. ja 37 | Eraldi drenaažisüsteem haiguskahtlaste loomade lautades | |

"Eraldi drenaažisüsteemi" all mõistavad mõlemad pooled, et drenaažisüsteemiga peaks olema välistatud iga võimalus tervete loomade kokkupuuteks haiguskahtlaste loomade väljaheidetega. Seda on võimalik saavutada restide või muude tõhusate vahendite kasutamisega. | FSISi juhendite kohandamine. Ühendus kaalub ühenduse juhendite (käsiraamat) täpsema sõnastamise vajadust. |

4. ja 38. | Kokkupuudete vältimine haiguskahtlaste loomadega | |

Käesolev soovitus rajaneb Ühendriikide õigusaktide nõuetel ja sealsetes rajatistes kehtival korral, mis võimaldab kiiresti kõrvaldada kõlbmatuks tunnistatud loomad. | FSISi juhendiga tagatakse tapmiseks kõlbmatute loomade viivitamatu kõrvaldamine. |

Eesmärgiks on võimalikult lühikese aja jooksul välistada tapmisele mittelubatud loomade igasugune edasine kokkupuude tervete loomadega. | Ühenduse instruktsioonide sõnastuse täpsustamine (käsiraamat, lk 16): Lause "Haigetele ja haiguskahtlastele loomadele mõeldud rajatised tuleb ehitada" asendatakse lausega "Haigetele ja haiguskahtlastele loomadele (arvestades piirkonnas esinevaid haigusi) mõeldud rajatised tuleks ehitada". |

5. | Veterinaararsti tehtav tapmiseelne kontroll | |

Küsimus tapmiseelse veterinaarkontrolli kohta tapamajas. Ameerika Ühendriigid on teinud ettepaneku lahendada see järgmiste elementide kombinatsioonina: ühenduse nõuded lubavad, et kontroll tehakse majandites (nuumafarmides),Ühendriigid tagavad, et kontrolli teeb FSISi volitatud veterinaararst nuumafarmis,Ühendriikides praegu kehtivat ja sealsetele õigusaktidele vastavat süsteemi (V lisa, III jagu, lõigud 1 ja 2, kuid mitte 3) kohaldatakse jätkuvalt tapamajadesse saabuvate loomade suhtes. | Mõlemad pooled peaksid kavandama edasisi vajalikke toiminguid. |

6., 7. ja 39. | Torkamisnoa steriliseerimine torgete ja rümpade vahel | |

Ühendusse eksportimiseks heakskiidetud rajatiste eest vastutav inspektor hoolitseb ühenduse huvides äärmise tähelepanuga selle eest, et tagataks nahkade välispinnaga kokkupuutunud seadmete ja tööriistade puhastamine enne järgmist kasutamist värske liha töötlemisel. | Peaks kajastuma FSISi juhendites. Ühenduse juhendid (käsiraamat) peaksid näitama, et naha välispinnaga kokkupuutunud seadmed ja tööriistad puhastatakse enne taaskasutamist. |

8. | Torkamistöölistele ettenähtud ruumid põllede pesemiseks | |

Nõue on tühistatud, kuna põllede pesemine eraldi ruumides ei võimalda ära jätta käsiduši kasutamist vastavalt punktile 9. | Vt punkt 9. |

9. | Ülesriputatud voolikute kasutamine | |

Mõlemad pooled leiavad, et ülesriputatavaid, painduvaid dušivoolikuid, pihusteid ja torusid võib kasutada ainult järgmistel tingimustel: 1.välistatud on värske liha saastamine pritsimise teel;2.neid ei kasutata nõuetekohaste kätepesuseadeldiste asemel; ja3.neid võib üldjuhul kasutada vaid rümpade pesemiseks pärast tapajärgset kontrolli. | Peaks kajastuma FSISi juhendites. Peaks kajastuma ühenduse juhendites (käsiraamat). |

10. | Nõuded veoautode pesemise rajatiste lubamiseks | |

Ühendriikides nõutakse, et liha veoks mõeldud transpordivahendid puhastatakse hoolikalt ning desinfitseeritakse, ning enne kasutamist kontrollib neid selle eest vastutav inspektor. | Olukord peaks kajastuma FSISi ja ühenduse (käsiraamat) juhendites. |

Ettevõtetel lubatakse kasutada pesemisseadeldisi oma äranägemisel kas ettevõtte ruumides või väljaspool. Nende rajatiste asukohad teatab ettevõtte juhtkond. Et vältida ümbruse saastumist, ei pesta loomade vedamiseks kasutatavaid autosid tavaliselt ettevõtte territooriumil. Vastutus loomaveokite sanitaarolukorra eest lasub APHISel (Animal and Plant Health Inspection Service – loomade ja taimede tervisekontrolli teenistus). Haigustõrjemeetmete kohaldamise korral puhastatakse ja desinfitseeritakse veokeid APHISe ametliku järelevalve all selleks määratud kohtades. Pooled lepivad kokku, et veokite puhastamise ja desinfitseerimist võib korraldada nii ettevõtte ruumides kui väljaspool, tingimusel, et juhtkond võimaldab veterinaarinspektoritele ligipääsu lihaveokitele ettenähtud kohtadesse. Juhul kui on vaja rakendada haigustõrjemeetmeid, on loomade transpordiks ettenähtud veokitele ametlikult määratud kohad APHISe järelevalve all. | |

11. | Jaotustükkide rühmitamine rümpade järgi tapajärgseks kontrolliks (partiide koostamine) | |

Pooled lepivad kokku vajaduses näidata iga rupsi puhul tapajärgse kontrolli jaoks ära rümbad, millest need on pärit. Pooled lepivad ühtlasi kokku, et kui enne tapajärgset kontrolli kogutakse mitmete loomade veri või rups ühte mahutisse, siis tuleb kogu selle sisu tunnistada kõlbmatuks inimtoiduna kasutamiseks, kui üks asjaomastest loomadest tunnistatakse inimtoiduks kõlbmatuks (vt V lisa skeemi). | FSISi juhendid peaksid kajastama vajadust, et vastutav inspektor oleks teadlik partiide koostamise ja jaotustükkide päritolu näitamise tegelikust käigust. Ühendus nõustub vastuvõetavaks tunnistama Ühendriikides kasutatava partiide koostamise korra, mida kujutab lisatud skeem. |

12. ja 47. | Tapajärgse kontrolli kord | |

Mõlemad pooled kirjeldasid tapajärgse kontrolli protseduuride üksikasju erinevate loomaliikide puhul. Dokumentatsiooniga tutvumise järel ei jõutud kokkuleppeni. Mõlemad pooled peavad siiski võimalikuks leida küsimusele lahendus selle ühise läbiarutamise järel. | Pooled lepivad kokku hinnata ühiselt tapajärgse kontrolli protseduure. |

13. ja 14. | Külmhoonete, lõikamishoonete, tervisemärkide ja markeerimisvahendite veterinaarkontroll. | |

Küsimusi arutati Ameerika Ühendriikide esitatud kirjalike dokumentide põhjal, mis käsitlevad sealse inspektsioonisüsteemi korraldust ja vastutuse jaotust. Küsimused leidsid käsitlemist FSISi suurenenud tähtsuse tõttu ekspordis ühendusse. | FSISi juhendite kohandamine vastavalt III lisale. Ühendus kavandab edasised vajalikud toimingud, sealhulgas vajalikud muudatused oma nõuetes. |

15. | Meditsiiniliste tervisetõendite nõue esmase töölepingu puhul | |

Märgitakse, et ühenduse õigusaktid annavad võimaluse nõuda konkreetseid tagatisi värske lihaga töötavate ja seda käitlevate töötajate meditsiinilise kontrolli raames. | Ühendriigid tagavad, et ettevõtete juhtkonnad oleksid võimelised dokumenteeritud vormis kirjeldama, kuidas toimub Ühendriikide nõuete ellurakendamine. Kõnealune teave tuleb ametliku inspektori nõudmisel talle kättesaadavaks teha. |

Ühendriikide õigusaktidega nõutakse, et ametlike lihatööstusettevõtete tootmisosakondades töötajatel ei tohi olla edasikanduvas järgus nakkushaiguste tunnuseid (ei nõuta konkreetselt meditsiinilisi tõendeid). | Meditsiinilise järelevalve tagamise ja jälgimise süsteem peab olema vastavuses FSISi esitatud dokumentidega. Ühendus uurib, kas Ühendriikide jälgimissüsteem annab igal üksikjuhul piisavad tagatised ühenduse nõuete täitmise kohta. |

16. | Üldkasutatavad ruumid | |

Pooled on arvamusel, et ühenduse ja Ühendriikide nõudmised on üldjoontes ühesugused. | Praktilisi probleeme tuleks käsitleda üksikjuhtumite kaupa, Ühendriikide ja ühenduse pideva järelevalve käigus ettevõtete tasemel. |

17. | Töötajate rõivastus | |

Mõlemad pooled nõustuvad et: ühenduse ja Ühendriikide nõudmised on peajoontes ühesugused,mingit erilist värvi riietus, näiteks valge, ei ole kohustuslik nõue, jaiga tööpäeva alguses tuleb selga panna puhtad tööriided ning vahetada neid vajadusel ka päeva jooksul. | FSISi juhendis nõutakse, et FSIS oleks võimeline kirjeldama ja vajadusel tõestama Ühendriikide nõuete täitmise tagamise kehtivat süsteemi ettevõtete tasemel. |

18. | Nõuded pakkematerjalide hoidmise kohta eraldi laos | |

Mõlemad pooled on seisukohal, et tuleb võtta meetmeid lihatoodete saastumise vältimiseks pakkematerjalidega või nende vahendusel. | FSISi juhendid lihatööstusele peaksid sisaldama ühenduse nõuet, et pakkematerjale, mida viiakse ruumidesse, kus käideldakse lahtist värsket liha või rupsi, tuleb hoida eraldi ruumides ja nii, et saastumine poleks võimalik. Ühenduse juhendid (käsiraamat) peaksid sisaldama juhtnööre selle kohta, kuidas täita ühenduse õigusaktidega ettenähtud "õhuühenduse välistamise" nõuet, et vältida pakkematerjalide saastumist. |

19. | Toiduks mitte ettenähtud ainete kuivladustamisrajatised | |

Mõlemad pooled nõustuvad, et detergente, desinfitseerimisvahendeid ja muid selliseid aineid tuleb hoida ohutus kohas, et vältida liha või pakkematerjalide saastumist. Ohutuks kohaks võib lugeda kappi, kasti või muud sellesarnast hoiukohta. Selliste materjalide käitlemisel tuleb välistada värske liha või pakkematerjalide saastumise võimalus. | FSISi juhendite kohandamine. Ühenduse nõudeid ei muudeta. |

20. | Puitkonstruktsioonide kasutamine | |

Mõlemad pooled on nõus, et ühenduse absoluutne puidu kasutamise keeld hõlmab ka tööriistu ja töövahendeid, mis võivad kokku puutuda värske lihaga või rupsiga. | Ühendriigid on esitanud dokumendi kõnesoleva ettepaneku toetuseks. |

Puidu kasutamiseks ehitustarindites peab puit mõlema poole arvates olema heas seisukorras, märgumatu, sileda pinnaga, vastupidav ja pehkimiskindel ning veekindla pinnakattega. | Ühendus kaalub, kas puidu sellist kasutamist ehitistes võib pidada vastuvõetavaks. |

Ühendriigid on teinud ettepaneku, et puidust tugi- ja laetalad (sealhulgas jahutus- ja külmutusruumides) vastavad käesolevale nõudele, kui need on töödeldud heakskiidetud immutusvahendiga, näiteks kuuma linaseemneõliga. | Ühendriigid lülitavad FSISi juhendisse sätted, mis tagavad ehitustarindite pindade tõhusa kontrolli ja hügieenilise hoolduse. |

21. | Puidust sisseseaded | |

Tühistatud põhjusel, et pole tegemist tähtsa küsimusega. Ühendriigid nõustuvad, et puidu kasutamine selles valdkonnas tuleb järk-järgult lõpetada. | Mis tahes konkreetseid probleeme tuleks käsitleda ettevõtete ülevaatuse käigus, kuna ei ole mõtet keelata puust hooldus- või avariiseadmete, näiteks redelite kasutamist, kui puudub värske liha või rupsi saastumise oht. |

22. ja 23. | Joogivesi (kontrollimissagedus ja bioloogilised parameetrid) | |

Märgitakse, et vastavalt nõukogu direktiivi 72/462/EMÜ artikli 4 punktile c võib nõuda konkreetseid tagatisi ettevõtetes kasutatava joogivee kvaliteedi kohta. | FSIS peaks esitama konkreetsed tagatised igas ettevõttes kasutatava joogivee kvaliteedi kohta. Ühendus kohustub kiiresti läbi vaatama kõik esitatud aruanded. |

24. | Nõuded liha temperatuuri osas | |

Aruteludes selgus, et Ühendriikides on liha temperatuurid ilmselt vastavad ühenduse õigusaktide nõuetele. | Ühendus kaalub, kas Ameerika Ühendriikide süsteemi rakendamisel tegelikult saavutatavad temperatuurid on vastuvõetavad. Ühendriigid lisavad FSISi juhenditesse sätted, mis tagavad ühenduse lihatemperatuuride alaste nõuete tegeliku täitmise ettevõtete veterinaararstide poolt. |

25. | Temperatuuri registreerimise seadmed | |

Ühendriikide esindajad nõuavad, et väikese tootmismahuga ettevõtete puhul peetaks vastuvõetavaks ruumide temperatuuride üleskirjutamist käsitsi. | Ühendus kaalub, kas ruumide temperatuuride käsikirjaline registreerimine väikese tootmismahuga ettevõtete puhul võib olla vastuvõetav. |

26. | Trihhiinide hävitamise temperatuur | |

Ühendriigid on ühendusele esitanud alternatiivse meetodi trihhiinide hävitamiseks sealihas madalal temperatuuril (vt V lisa). | Ühendus nõustub läbi vaatama Ameerika Ühendriikide dokumendid, et teha kindlaks, kas selline meetod annab vastuvõetava terviseohutuse tagatise. |

27. | Vajadus uurida trihhiinide suhtes hobuseliha | |

Ühendriigid on esitanud dokumendid, mis seavad hobuseliha trihhiinide suhtes uurimise vajalikkuse kahtluse alla. | Ühendus nõustub teaduslikust aspektist uurima Ühendriikide esitatud dokumente. |

28., 29., 30., 31. ja 32. | Sanitaarhügieen | |

Mõlemad pooled usaldavad ametliku veterinaararsti arvamust, et teha kindlaks kas sanitaarhügieen on piisav vastuvõetava hügieenitaseme säilitamiseks. Probleemid tekivad kummaski süsteemis kehtivate üleskirjutamata tavade ilmsest erinevusest. | Mõlemad pooled soovitavad, et tuleks parandada kohapealset arvamustevahetust veterinaararstide vahel ettevõtete tasemel, et leida lahendusi konkreetsetele probleemidele ning ergutada ametialast suhtlemist. Eespool esitatud soovitust peaks täiendama ühenduse nõuete selgem tõlgendamine FSISis. Ühtlasi tuleks tõsta FSISi osatähtsust ühenduse ettevõtete heakskiitmise protsessis, kaasa arvatud ettevõtete ülevaatused ja hügieenikontrollid. Soovitust tuleks toetada pidevate kahepoolsete kontaktide abil vastavate struktuuride raames. See arvamustevahetus peaks hõlmama inspektsioonitalituste kõiki tasemeid, kaasa arvatud mõlema poole ettevõtteid inspekteerivad ametnikud (vt IV lisa). |

33. | Eraldi ruumid magude ja soolte puhastamiseks | |

Mõlemad pooled nõustuvad, et ühenduse õigusaktidega (direktiiv 64/433/EMÜ) ei nõuta eraldi ruumide olemasolu, kui on täidetud selle direktiivi peatükkides 11 ja 14c loetletud nõuded. | Tuleks kaaluda ühenduse nõuete selgemat sõnastamist selles punktis, kuna oleks vaja nõuda sigade toorrupsi sorteerimist üksikloomade kaupa, kui on vaja vältida värske liha või rupsi saastamist. |

34. | Punase rupsi käitlemine | |

Tühistatud. Probleem tekkis arusaamatuse tõttu ühenduse nõuete tõlgendamisel ja ei tohiks tulevikus korduda. | |

35. | Rupsi käitlemine (sigade kurgumandlite eemaldamine) | |

Mõlemad pooled nõustuvad, et sigade kurgumandlite eemaldamine peaks toimuma pea ja keele saastumist vältides. Probleem tuleks lahendada ettevõtete ülevaatuse käigus. | Tuleks kaaluda ühenduse nõuete (käsiraamat) selgemat sõnastamist selles punktis. |

36. | Operatsioonide lahusus | |

Tühistatud, kuna on selge, et maitseaineid ja vürtse ei käidelda samades ruumides, kus käideldakse, lõigatakse või hakitakse värsket liha. | |

40. | Siseelundite eemaldaja saabaste ja põlle pesemine | |

Ühendriigid kinnitavad, et imporditud ja kodumaiste toodete suhtes rakendatakse ühesuguseid nõudeid. See tähendab, et pesemist nõutakse Ameerika Ühendriikides vaid siis, kui on toimunud saastumine. Läbirääkimiste käigus toimunud arutelude järel peaks kaduma arusaamatused Ühendriikide nõudmiste osas. | Nende nõuete kohaldamisest tulenevad küsimused tuleks tulevikus lahendada ettevõtete ülevaatuste käigus (vt IV lisa). |

41. | Veoautode pesemise rajatised | |

Tühistatud. Probleem tekkis rakendusmeetmete kohaldamisest. Juriidilistes nõuetes on erinevus. Kuna Ühendriikidel pretensioone pole, siis ei tohiks probleemi tulevikus tekkida (vt punkt 10). | |

42. | Ettevõtete veterinaarjärelevalve | |

Ühendriigid kinnitavad, et ühenduse ettevõtete suhtes Ameerika Ühendriikidesse eksportimise puhul kohaldatavad nõuded ei ole rangemad kui Ühendriikide enda nõudmised. | |

43. | Sisseseade ja materjalide plaanide eelnev heakskiitmine | |

Arutelude käigus selgitati välja, et Ühendriigid ei nõua välismaal asuvatelt ettevõtetelt alati plaanide esitamist heakskiitmiseks riiklikele asutustele. | Ühendriigid jätkavad samaväärsusnõude kohaldamist. |

44., 45., 46., 47., 48., 49., 50., 51. | Haldustoimingud | |

Sama, mis küsimustes 28–32 | Vt III lisa. Vt IV lisa. |

52. | Haldustoimingud (igakuiste aruannete esitamine) | |

Samaväärsuse üldises kontekstis tuleks kohaldada ekspordiriigi järelevalveveterinaararsti perioodilisi ülevaatusi heakskiidetud ettevõtetes, orienteerivalt kord kuus. | Muud selle küsimuse üksikasjad, kaasa arvatud konfidentsiaalsuseprobleem, tuleks täpsustada IV lisa raames. |

Eespool nimetatud ülevaatuste kirjalikud aruanded peaksid olema kättesaadavad impordiriiki esindavatele inspektsiooniametnikele, kes ettevõtteid külastavad. | |

Selliseid külastusi ja aruandeid ei tuleks nõuda ajavahemikel, mil ettevõtted ei tööta või ei ole hõivatud asjaomasesse riiki eksporditavate toodete valmistamisega. | Vt III ja IV lisa. |

53. | Haldustoimingud (transiittoodete kontroll) | |

Probleem tekkis ilmselt seoses sihtriikidega, kes nõudsid pitseeritud konteinerite avamist transiidipaikades, ja mitte Ühendriikide nõudmiste tõttu. | Vt IV lisa. |

54. | Ühenduse veterinaarteenistustele esitatud nõudmised kvaliteedi tõendamise osas | |

Küsimust pole käsitletud tehnilisest aspektist, kuna lepiti kokku jätta see käesolevatest aruteludest välja. | |

55. | Ühenduse veterinaarteenistustele esitatud nõudmised jääkide osas | |

Küsimust pole käsitletud tehnilisest aspektist, kuna lepiti kokku jätta see käesolevatest aruteludest välja. | |

56. | Ühised sihtfondid | |

Enne ekspordiloa andmist nõuavad Ühendriigid ühenduse ettevõtetelt sihtfondide asutamist USDA (Ühendriikide põllumajandusministeeriumi) nõutavate täiendavate loomatervise tagatistega seotud kontrollide eest maksmiseks. Ühendus seab sellise absoluutse nõude põhjendatuse kahtluse alla. Võimalikud on muudatused USDA eeskirjades. | USDA vaatab läbi oma nõude sihtfondide moodustamiseks ühenduse ekspordiettevõtete poolt. |

57. | Riikide haigusvaba staatuse tunnustamise viiside läbipaistvus | |

Mõlemad pooled kasutavad süsteemi, mis rajaneb andmete kogumisel ja kohapealsetel kontrollidel, hankimaks teavet olukorra kohta välisriikides. Mõlema süsteemi puhul annab spetsiaalne komitee enne lõppotsuse langetamist saadud andmete kohta hinnangu ja esitab oma arvamuse. Haldustoimingute tõttu on Ühendriikides see protsess mõnel juhul kestnud kauem kui aasta. Mõlemas süsteemis peab ekspordiriik esitama taotluse oma staatuse tunnustamiseks. See staatus sõltub muu hulgas ka ekspordiriigi impordipoliitikast. Alates 1. juulist 1992 asendatakse veterinaarkontrollid ühenduse sisepiiridel uue süsteemiga, mis hõlmab tugevdatud kontrolli lähetuspaigas. Mõlemad pooled nõustuvad, et see süsteem peaks andma piisavad terviseohutuse tagatised, et säiliks ühenduse liikmesriikide praegune tervishoiuolukord. | USDA kohustub jätkama liikmesriikide haigusvaba staatuse tunnustamist järgmiselt: Suu- ja sõrataud ning veiste katk Kood 94.1 Ühendkuningriik, Iirimaa, Taani Kood 94.6 Vistserotroopne velogeenne Newcastle'i haigus Ühendkuningriik, Iirimaa, Taani Kood 94.9 Sigade koolera Kood 94.12 Ühendkuningriik, Iirimaa, Taani Sigade vesikulaarhaigus Kood 94.8 Ühendkuningriik, Iirimaa, Taani, Luksemburg Kood 92.301 Sigade aafrika katk kõik liikmesriigid, välja arvatud Itaalia, Portugal ja Hispaania Hobuste aafrika katk kõik liikmesriigid, välja arvatud Portugal ja Hispaania kohaldamata täiendavaid tagatisi pärast 1. juulit 1992, kui kaotatakse veterinaarkontrollid ühenduse sisepiiridel. Pidades silmas kaubavahetuse muutusi, kaalub USDA siiski nn mittekattumise nõuete kohaldamist Iirimaa lihatööstusettevõtete suhtes (neid nõudeid kohaldatakse juba Ühendkuningriigi ja Taani suhtes). Siinses kontekstis tähendab mittekattumine seda, et asjaomane ettevõte ei käitle samal ajal loomi, liha või tooteid, mis pärinevad asjaomasest haigusest vabaks tunnistamata riikidest, ning et Ühendriikidele ettenähtud liha ei puutu ettevõttes kokku sellistest riikidest pärit lihatoodetega. USDA kohustub kiiresti läbi vaatama nende liikmesriikide taotlused, mis on praegu USDA poolt teatavatest haigustest vabaks tunnistatud. Haigusvaba staatuse tunnustamise eesmärgil kohustub USDA tunnustama olemasolevaid ühenduse õigusakte, mis on kõigi liikmesriikide suhtes õiguslikult siduvad ja moodustavad loomahaiguste tõrje meetmete ja loomade tervishoiu poliitika õigusliku aluse elusloomade, liha ja lihatoodete impordi puhul. Euroopa Komisjon kohustub vajadusel esitama vajalikud andmed nende liikmesriikide loetelu koostamise kiirendamiseks, mis on vabad kõnealustest loomade haigustest. |

58. | Piirkondade sanitaarstaatuse tunnustamine | |

Ühendus on APHIS-le esitanud dokumendi pealkirjaga "Ühenduse ühtne turg – uus strateegia loomade ja taimede tervise kaitses". See dokument toob välja ühenduses esinevate episootiliste loomahaigustega võitlemise seisukohast olulised juhtimisstruktuuri üksikasjad. | Ühenduse strateegia kirjelduse alusel nõustub USDA, et ühenduse piirkonnajaotuse poliitika loomahaiguste tõrjes võib anda vastuvõetavad tagatised vältimaks loomahaiguste levimist loomsete saaduste vahendusel. |

Mõlemad pooled tunnustavad piirkonnajaotuse võimalikku kasulikkust episootiliste loomahaiguste puhangutega võitlemisel ning piirkondade kindlaksmääramise ja juhtimismeetodite olulisust. | Ühendriigid kaaluvad oma impordipoliitikat piirkonnajaotuse mõistet silmas pidades ja kohustuvad vajadusel tegema muudatusi oma eeskirjades ja õigusaktides, mis käsitlevad suu-ja sõrataudi, veiste katku ja muid asjaomaseid haigusi. |

APHIS on asutanud töörühma piirkonnajaotuse rakendamise võimaluste uurimiseks seoses loomahaiguste tõrjemeetmetega. | |

59. | Erineva loomahaiguste esinemissagedusega riikide ja piirkondade suhtes kohaldatavate ühenduse sanitaarmeetmete tunnustamine | |

Mõlemad pooled nõustuvad, et teatavate haiguste esinemissagedus riikides ja piirkondades võib olla erinev ning et haiguste erineva esinemissagedusega riikidest ja piirkondadest importimine on seotud erineva ohutasemega. | USDA tunnistab, et veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) esinemissagedus Iirimaal ja Prantsusmaal on väike ning see tingib Ühendkuningriigi omast erineva epidemioloogilise olukorra neis riikides. |

| USDA nõustub, et konkreetse haiguse esinemissagedus eri riikides võib olla erinev ja et madala esinemissagedusega riikidest importimisel on oht väiksem kui kõrge sageduse puhul. USDA annab hinnangu BSEd ja skreipit käsitleva olemasoleva teaduskirjanduse põhjal ning OIE soovituste põhjal ning rakendab ohuhinnanguid muudatuste tegemisel impordiprotseduurides. |

60. | Ilmne diskrimineerimine ja Ühendriikide asutuste lahkuminevad seisukohad eri liikmesriikide loomahaiguste staatuse osas | |

Mõlemad pooled on arvamusel, et haigusvaba staatuse tunnustamine sõltub haiguse olukorrast, tõrjesüsteemist jne ning et kõiki riike tuleks kohelda ühtmoodi. USDA lubab mõnest riigist importida teatavat liiki tooteid, kuigi need riigid ei ole vabad sigade vesikulaarhaigusest, kuid ei luba importida neid tooteid teistest riikidest, mida ühendus peab sellest haigustest vabaks. Uuringud näitavad, et sigade vesikulaarhaiguse viirus võib teatavates soolalihatoodetes säilida eluvõimelisena üle 500 päeva. Seetõttu viib USDA läbi sigade vesikulaarhaiguse olukorra hindamise asjaomases ekspordiriigis. | USDA kohustub kohaldama ohu vähendamise meetmeid samuti kui teiste samasuguse staatusega liikmesriikide suhtes. USDA kohustub pärast teadusuuringute tulemuste kättesaamist mitte põhjendamatult edasi lükkama impordi lubamist, ning nõustub, et mis tahes sellised uuringud peavad olema vastavuses asjaomase liikmesriigi haigusolukorraga. |

--------------------------------------------------

II LISA

17. juuli 1992

AJUTISED MEETMED

Ühenduse kolmandate riikide direktiivi nõuete täitmiseks ning ilma, et see piiraks käesoleva kokkuleppe I lisa sätete kohaldamist lepivad pooled kokku, et ühendus lubab vastavalt oma tavalistele loetelude koostamise protseduuridele importida tooteid Ühendriikide sea- ja veisetapamajadest, mis vastavad ühenduse ja Ühendriikide nõuetele järgmiste ajutiste konkreetsete muudatustega.

1. Soovituste kohaldamine küsimustes 1–4, 6–11, 13–19, 22–24 ja 35.

2. FSISil on oluline osa vastavalt III lisale.

3. Vastavalt IV lisale algatavad ja arendavad mõlemad pooled koostööprojekte.

4. Seasüdamete tapajärgse kontrolli puhul teeb enne FSIS ametnike poolset kontrolli sisselõike ettevõtte töötaja.

5. Jahutusruumides on puust talad lubatud tingimusel, et need on heas seisukorras, sileda pinnaga ja töödeldud kuuma linaseemneõliga või teiste lubatud immutusvahenditega, et muuta nad märgumatuks ja pehkimiskindlaks ning et FSIS tagab tõhusa kontrolli sanitaarpuhastuse üle. Kasutamiskõlbmatud puittalad asendatakse muude materjalidega.

6. Seamagude puhastamine ja pakendamine (küsimus 33).

Töötlemata searupsipuhul ei toimu puhastamine ja pakendamine ruumis, kus pakendatakse tooteid ühenduse turgude jaoks,

või

töötlemata searupsi osas nõutakse suletud süsteemi moodustava mehhaanilise sisseseade lahusust iga looma puhul, kui on vaja vältida värske liha või rupsi saastumist.

Peale selle jätkatakse kõnealuste ajutiste meetmete rakendamise perioodil tapamajades tapaloomade tapmiseelset veterinaarkontrolli.

--------------------------------------------------

III LISA

Mitteametlikud dokumendid

FSISi OSATÄHTSUSE TÕSTMINE ETTEVÕTETE LOETELUDE KOOSTAMISEGA SEOTUD KONTROLLIDE JA TAGATISTE PUHUL

1. Ühendriigid on üksikasjalikult selgitanud FSISi struktuuri ja ülesandeid, mis on esitatud rahvusvaheliste programmide osakonna juhataja Dr Dubbert’i kirjas 27. aprillist 1992.

EKSPORDITOIMINGUTE KORRALDUS JA KONTROLL TOIDUAINETE OHUTUSE JA KONTROLLI TEENISTUSE POOLT

I. Organisatsiooniline struktuur

Toidu ohutuse ja kontrolli talitus (FSIS) koosneb viiest peamisest osakonnast (programmialast), mille eesotsas on osakonnajuhatajad, kes vastutavad otse peadirektori ees (vt joonis 1-1). Kaks peamist osakonda, mis vastutavad selle eest, et välisriikidesse eksporditav värske liha oleks ohutu, täisväärtuslik ja nõuetekohaselt märgistatud, on rahvusvaheliste programmide osakond ja kontrollitoimingute osakond. Nagu teisedki osakonnad, on rahvusvaheliste programmide ja kontrollitoimingute osakond organisatsiooniliselt ühendatud peadirektori ameti kaudu. Praktikas aga kooskõlastavad need kaks osakonda oma tegevust vastavatel töötasemetel.

A. Rahvusvahelised programmid

Osakonna raames vastutab ekspordipoliitika arendamise ja kooskõlastamise eest ekspordi koordineerimise üksus. Ekspordi koordineerimise üksuse juht on veterinaararst ja üksuse koosseisus on veel viis veterinaararsti. Umbes 80 riigi, sealhulgas kõigi ühenduse liikmesriikide impordinõuete pideva jälgimise tulemusena on välja arendatud andmebaas, mis sisaldab juhendeid nõuete täitmiseks kõikidesse riikidesse eksporditavate toodete puhul. Selles andmebaasis talletatud juhenditega on edasi antud FSISi ekspordipoliitika iga konkreetse riigi suhtes. (Vt juuresolevat juhendit toodete importimise kohta Ühendkuningriiki.) Ekspordiettevõtetel on andmebaasile vahetu juurdepääs ja ekspordi koordineerimise üksus jagab paberkandjal juhendeid, kaasa arvatud muudatused ja ajakohastamised, kontrollitoimingute osakonna piirkondlikele kontoritele levitamiseks ekspordiettevõtetes.

Lisaks nende juhendite ajakohastamisele ja levitamisele vastutab ekspordi koordineerimise üksus konkreetsetesse välisriikidesse importimiseks heakskiidetud ettevõtete loetelude säilitamise eest. Välismaiste inspektorite kontrollkülastused neisse ettevõtetesse korraldab ekspordi koordineerimise üksus Washingtoni kaudu. Et kooskõlastada ekspordipoliitika arendamist ja rakendamist, püüab rahvusvaheliste programmide osakond kõikidele välismaiste inspektorite kontrollkäikudele kaasata kontrolliosakonna asjaomaseid töötajaid ja ühe ekspordi koordineerimise üksuse töötaja. Välismaiste inspektorite tähelepanekud puuduste kohta ettevõtetes, mis registreeritakse lõppkoosolekul vastutava inspektori ja ettevõtte juhtkonna osavõtul, sisestatakse rahvusvaheliste programmide osakonna andmebaasi ning need tingivad sageli muudatuste tegemise konkreetsesse välisriiki eksportimise juhendites.

B. Kontrollitoimingute osakond

Kontrollitoimingute osakonna reguleerivas funktsioonis on oluline osa rahvusvaheliste programmide osakonna väljatöötatud ekspordipoliitika rakendamisel. FSISi kontrollid viiakse läbi viiest piirkonnakontorist, 26 kohalikust kontorist ja 188 inspektsiooniringkonnast koosneva võrgu vahendusel. Iga piirkonnakontori eesotsas on piirkonnadirektor, hariduselt veterinaararst. 23 kohalikus alapiirkonnas, kus on tapamajasid, juhivad kohalikke kontoreid kohalikud inspektorid, kes on veterinaararstid, ja ringkonnainspektorid, kes korraldavad tapmise kontrolli ringkondades, on samuti veterinaararstid. Selle püramiidi aluse moodustavad vastutavad inspektorid (inspector in charge – IIC) tapamajades. Seega kulgeb kontrollitoimingute juhtimise ahel osakonnajuhatajast piirkonnadirektoriteni, sealt kohalike inspektorite kaudu ringkonnainspektoriteni ning lõpuks IICdeni.

Kontrollitoimingute osakonna organisatsioonilise struktuuri osaks on kontrollimissüsteem, mis algab piirkondlike ja kohalike kontorite järelevalvefunktsioonist. Piirkondliku ja kohaliku juhtimistaseme ning ettevõtete endi vahelise tähtsaima sideme moodustab siiski ringkonnainspektor. See tähendab, et ta on ühtlasi peamine teabevahendaja ettevõtete ning rahvusvaheliste programmide osakonna ekspordi koordineerimise üksuse vahel. Ringkonnainspektori ülesanne on kõigi tapamajade korrapärane külastamine oma ringkonnas ja tema kohuseks on põhjalikult üle vaadata kõik rajatised, sealhulgas ka välisriikide impordinõuetele vastavuse seisukohast. Sellise ülevaatuse põhjal koostab ta kirjaliku aruande, mis vajadusel on aluseks ettevõtte paranduste programmile, kõrvaldamaks ringkonnainspektori leitud konkreetseid puudusi. Paljudel juhtudel saadavad ringkonnainspektorit tema kvartaliülevaatuste ajal kohalik inspektor ja piirkonnainspektor ning piirkondliku kontori tapa- ja töötlemiseksperdid.

II. Kontroll ja vastutus ettevõtte tasemel

A. Tapamajad

Iga tapamaja vastutava inspektori ülesanne on kontrollida ja jälgida tapatoiminguid. Kõikides tapamajades, välja arvatud väga väikesed, on IIC veterinaararst, ning teda abistavad veel mõned veterinaararstid ning lihainspektorid. IIC konkreetsete tööülesannete hulka kuulub Washingtoni juhendites registreeritud välisriikide impordinõuete täitmise dokumentaalne tõendamine. Kuigi IIC võib osa oma ülesannetest, näiteks tapajärgse kontrolli, delegeerida oma abipersonalile, peab ekspordisertifikaadil olema tema allkiri. Näiteks ühendusse saatmiseks ettenähtud tootepartii sertifikaadile alla kirjutades tõendab IIC, et kõnealuse partii tooted vastavad ühendusse eksportimise nõuetele.

IIC ei kontrolli füüsiliselt Ühendriikide ega ühenduse tooteetikette. (Ta kontrollib aga USDA kaubamärgistust, mis paigaldatakse tootele taparuumis.) Kuigi IIC ülesanne on tagada, et iga tapamajast väljuv toode on nõuetekohaselt identifitseeritud, ostab, ladustab ja paigaldab tegelikult ettevõtte juhtkond (FSISi järelevalve all) kõik Ühendriikide ja ühenduse tooteetiketid. Kuigi IIC ei ole otseselt vastutav etikettide eest, on tal täielik kontroll ekspordisertifikaatide üle. Kõik ekspordisertifikaadid annab IICle vahetult välja piirkonnakontor. IIC ülesandeks on säilitada oma valduses olevate sertifikaatide nimekiri ja hoida neid ohutus kohas. Täiendavaks kontrolliks tembeldatakse kõik konkreetse partii kastid ja kantakse neile vastava ekspordisertifikaadi number, templit kontrollib IIC.

B. Lõikamishooned ja külmhooned

FSISi juhendi kohaselt ei ole enamikus Ühendriikide lõikamishoonetes ja külmhoonetes tavaliselt eriharidusega veterinaararste. Mõlemad ettevõttetüübid on siiski ringkonnainspektori järelevalve all, kes üldjuhul on veterinaararst. Tavaliselt on võimalik ühenduse veterinaarjärelevalve alaseid nõudeid täita veterinaararsti kohaloleku tagamisega sel ajal, kui lõikamine toimub ühenduse turgude jaoks või külmhoones pakitakse tooteid ekspordiks ühendusse. Valdavalt on FSIS võimeline kohandama ühendusse eksportimisest huvitatud rajatisi, sest lõikamishooned kuuluvad kokku mingi konkreetse ühendettevõttega, mille juhtkonnas on IIC, ning külmhooned paiknevad ühendusse eksportimiseks heakskiidetud tapamajade läheduses.

2. Ühendriigid on väljendanud oma valmisolekut kaaluda võimalusi oma inspektsioonipoliitika ja tagatiste muutmiseks ettevõtete loetelude koostamisel, et suurendada FSISi osatähtsust.

3. Ühendriigid on lisaks märkinud:

"FSISi osavõtt Ühendriikide ettevõtete ühendusepoolse heakskiitmise protsessist on järgmine: … FSIS teeb ühendusele üksnes ettepaneku kontrollida neid ettevõtteid, mis meie arvates täielikult vastavad ühenduse nõuetele.

Vajadusel tõendab FSIS puuduste kõrvaldamist."

4. Eespool toodud sätete rakendamiseks:

FSISi/ekspordi koordineerimise üksus (ECD) teeb koostööd Ameerika Ühendriikide lihaeksportijate föderatsiooniga (MEF), et selgitada välja ühendusse eksportimisest huvitatud lihatootmisettevõtted.

Neid ettevõtteid külastab seejärel FSIS/ECD töötaja, kes abistab tehnilistes küsimustes, annab erialast nõu ja selgitab ühenduse nõudeid.

Ekspordi koordineerimise üksuse andmebaasis sisalduvat teavet ühenduse nõuete kohta kasutab veterinaararstidest koosnev juhtimisahel, kes vastutab ühendusse eksportimiseks heakskiitu soovivate ettevõtete ülevaatuste eest.

Neile ettevõtete külastustele tuginedes määrab FSIS/ECD ettevõtted ühendusepoolseks kontrolliks.

Ametlikult palub FSIS/ECD EMÜ-l külastada üksnes neid ettevõtteid, mis üksuse meelest täielikult vastavad ühenduse nõuetele, pärast seda kui on põhjalikult kontrollinud asjaomaseid rajatisi.

FSISi taotlusel kohustub EMÜ tegema kontrollkülastused ilma põhjendamatute viivitusteta.

Ühenduse inspektorite gruppe saadavad FSIS/ECD töötajad.

EMÜ inspektorite külastuse järel asub FSIS/ECD puudusi kõrvaldama, ennetades EMÜ ametnike külastusi, ning tõendab dokumentaalselt puuduste kõrvaldamist.

Iga ettevõtte vastutav inspektor kasutab ühenduse nõudeid sisaldavat andmebaasi oma konkreetsete ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud ühenduse nõuetele vastavuse dokumentaalne tõendamine.

Ekspordi koordineerimise osakonna andmebaasi teave ühenduse nõuete kohta tehakse kättesaadavaks ka EMÜ-le. Teabe sisu ja selles tehtavad muudatused lepitakse kokku mõlema poole pideva koostöö käigus.

Veterinaaride juhtimisahela korraliste ülevaatuste kirjalikud aruanded on külastavate välisinspektorite nõudmisel nende käsutuses.

Kui FSIS teeb kindlaks, et mõne ettevõtte tegevus on vastuolus ühenduse nõuetega, et ettevõte lõpetab tegevuse või seal tehakse struktuurseid või töökorraldusse puutuvaid muudatusi, teatab ta sellest viivitamatult ühenduse asutustele.

Tapahoonetes viibib üks veterinaararst pidevalt, lõikamishoones käib ametlik veterinaararst vähemalt kord päevas ja ladudes korrapäraselt sel juhul, kui need ei ole ühendettevõtte vastutava veterinaararsti järelevalve all. Vastutava veterinaararsti kontrolli all on Ühendriikide pitsatid ja kaubamärkide etiketid, mida ta hoiab lukustatud ruumis. Ka ühenduse etiketid ja tootetähised on veterinaararsti kontrolli all ja neid hoitakse lukustatud ruumides. Vastutav veterinaararst kirjutab alla kõikidele EMÜ sanitaarsertifikaatidele (küsimused 13 ja 14).

Tapaeelset kontrolli teeb veterinaararst (küsimus 5).

5. Eespool kirjeldatud süsteemi toimimise kogemustele tuginedes taotlevad Ühendriigid, et ühendus kiidaks FSISi tõendi kohaselt ühenduse nõuetele vastavad ettevõtted heaks enne ühenduse inspektorite kontrollkülastust.

6. Vastastikku kokkulepitud seisukohti silmas pidades kaalub EMÜ kolmandate riikide pädevate asutuste tõendiga ettevõtete heakskiitmist enne ühenduse inspektorite kontrollkülastusi.

--------------------------------------------------

IV LISA

ETTEPANEKUD AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA ÜHENDUSE VAHELISE KOOSTÖÖ KORRALDUSE KOHTA

Küsimused, mille puhul on vajalik teabevahetus ja koostöö

Paljud probleemid näivad tekkivat eri juhtimistasemetel vastuvõetud otsustest küsimustes, mille kohta õigusaktid ei sisalda konkreetseid ettekirjutusi. Hinnangud viitavad kolmele tasemele, kus koostöö parandamiseks võiks anda soovitusi.

a) Üldtaseme haldusprobleeme käsitlevad soovitused

Mõlemad pooled nõustuvad, et võimalike tulevaste probleemide ja arusaamatuste lahendamiseks tuleks kehtestada ametialaste kontaktide lähendamise süsteem asjakohasel tasemel. Kuna struktuuriüksuste vahel võivad probleemid tekkida iga päev, ei ole ühe- või kahekordne kontakt aasta lõikes piisav. Kumbki pool määrab kontaktisikud, kes on iga päev kättesaadavad kooskõlastamaks kahepoolset teabevahetust. Veterinaaratašeed võivad selles olukorras mängida olulist rolli (küsimused 17 ja 40).

b) Soovitused, mis käsitlevad rakendusmeetmete kohaldamisest tekkinud probleeme

Mõlemad pooled leiavad, et peaks sisse seadma süsteemi kummagi poole soovituste läbivaatamiseks enne nende ametlikku vastuvõtmist. See viiks ühtsemate seisukohtade vastuvõtmiseni nende juhiste arendamise osas. Lisaks tuleks välja arendada parem süsteem asjakohase teabe vahetamiseks.

c) Soovitused, mis käsitlevad riiklike veterinaararstide individuaalsete ametialaste otsuste tunnustamisest tekkivaid probleeme

Mõlemad süsteemid rajanevad paljude küsimuste lahendamise osas veterinaararsti professionaalsel arvamusel.

Et jõuda tegeliku ülevaatuse käigus ühiste otsusteni, soovitatakse korraldada ühiseid seminare ja täiendkoolitusi.

Mõlemad pooled on arvamusel, et võib vajalik olla kehtestada halduskaebuste käsitlemise kord ja veterinaararstide vaheliste vaidluste lahendamise kord ettevõtete tasemel (küsimused 28–32).

d) Soovitus, mis käsitleb küsimusi, mida saaks lahendada parema teaduskoostöö abil

Paljud küsimused näivad lahendamiseks nõudvat üksikasjalikumaid teadusuuringuid. Võiks soovitada, et teadusalane koostöö asjaomaste instantside vahel toimuks mõlema riigi ministeeriumide algatusel ja rahastamisel.

--------------------------------------------------

V LISA

"

I.C lisa

FSIS: OLEMUS, STRUKTUUR JA ÜLESANDED

Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium Toidu ohutuse ja kontrolli talitus Washington, D.C. 20250 | |

| 27. aprill 1992 |

Hr Thad Lively Ühendriikide põllumajandusminister Lähetus Euroopa ühendustesse PSC B2 Box 002 APO AL 09742 |

Lugupeetud Thad,

Allpool kirjeldan toidu ohutuse ja kontrolli talituse struktuuri ning eksporditoimingute kontrolli.

I. Organisatsiooniline struktuur

Toidu ohutuse ja kontrolli talitus (FSIS) koosneb viiest peamisest programmiosakonnast, mille eesotsas on osakonnajuhatajad, kes alluvad vahetult peadirektorile. (vt joonis 1-1). Kõige suuremal määral vastutavad välisriikidesse imporditava värske liha ohutuse, täisväärtuslikkuse ja nõuetekohase märgistuse eest kaks osakonda, rahvusvaheliste programmide osakond ja kontrollitoimingute osakond. Nagu teisedki osakonnad, on rahvusvaheliste programmide osakond ja kontrollitoimingute osakond omavahel organisatsiooniliselt ühendatud peadirektori kabineti kaudu. Praktikas kooskõlastavad need kaks osakonda oma tegevust siiski asjakohastel töötasemetel.

A. rahvusvaheliste programmide osakond

Rahvusvaheliste programmide osakonna raames vastutab ekspordipoliitika arendamise ja kooskõlastamise eest ekspordi koordineerimise üksus. Ekspordi koordineerimise üksuse direktor on veterinaararst ja üksuse koosseisus on veel viis veterinaararsti. Umbes 80 välisriigi impordinõuete pideva läbivaatamise põhjal, kaasa arvatud kõik EÜ liikmesriigid, on ekspordi koordineerimise üksus välja arendanud andmebaasi, mis sisaldab juhendeid selle kohta, kuidas täita konkreetsetesse riikidesse eksportimisel neid nõudeid iga toote osas. FSISi ekspordipoliitikat iga üksiku riigi puhul reguleerivad kõnealuses andmebaasis sisalduvad juhendid (vaata lisatud juhendeid ekspordiks Ühendkuningriiki). Ekspordiettevõtetel on vahetu ligipääs andmebaasile ning ekspordi koordineerimise osakond jaotab paberkandjal juhendeid, kaasa arvatud ajakohastamised ja muud muudatused, kontrollitoimingute osakonna piirkondlikele kontoritele levitamiseks eksportivates ettevõtetes.

Lisaks juhendite ajakohastamisele ja levitamisele on ekspordi koordineerimise üksuse ülesanne säilitada konkreetsetesse välisriikidesse eksportimiseks heaks kiidetud ettevõtete loetelusid. Välisriikide inspektorite kontrollkülastusi neisse ettevõtetesse korraldab ekspordi koordineerimise üksus Washingtoni kaudu. Et kooskõlastada ekspordipoliitika arendamist ja rakendamist, püüab rahvusvaheliste programmide osakond kaasata kõikidele välismaistele kontrollkülastustele kontrollitoimingute osakonna asjakohaseid töötajaid ning ühe ekspordi koordineerimise üksuse töötaja. Välisriikide inspektorite tähelepanekud puuduste kohta ettevõtetes, mis registreeritakse lõppkoosolekul vastutava inspektori ja ettevõtte juhtkonna osavõtul, sisestatakse rahvusvaheliste programmide osakonna andmebaasi ja need tingivad sageli muudatuste tegemise konkreetset välisriiki käsitlevates juhendites.

B. Kontrollitoimingute osakond

Kontrollitoimingute osakonna reguleeriva funktsiooni oluline osa on rahvusvaheliste programmide osakonna poolt välja arendatud ekspordipoliitika rakendamine. FSISi kontrollid viiakse läbi viiest piirkondlikust kontorist, 26 kohalikust kontorist ja 188 inspektsiooniringkonnast koosneva võrgu vahendusel. Iga piirkonnakontorit juhib piirkonnadirektor, kes on hariduselt veterinaararst. 23 kohalikus rajoonis, kus leidub tapamajasid, juhivad kohalikke kontoreid kohalikud inspektorid, kes on samuti veterinaararstid. Selle püramiidi aluse moodustavad tapamajade vastutavad inspektorid (IIC-d). Seega kulgeb kontrollitoimingute osakonna juhtimisahel osakonnajuhatajast piirkonnadirektoriteni, nendest kohalike inspektorite kaudu ringkonnainspektoriteni ning lõpuks IICdeni.

Kontrollitoimingute osakonna organisatsioonilise struktuuri osaks on kontrollimissüsteem, mis algab piirkondlike ja kohalike kontorite järelevalvefunktsioonist. Piirkondliku ja kohaliku juhtimistaseme ning ettevõtete endi vahelise tähtsaima sideme moodustab siiski ringkonnainspektor. See tähendab, et ta on ühtlasi peamine teabevahendaja ettevõtete ning rahvusvaheliste programmide osakonna ekspordi koordineerimise üksuse vahel. Ringkonnainspektori ülesanne on kõigi tapamajade korrapärane külastamine oma ringkonnas ja tema kohuseks on põhjalikult üle vaadata kõik rajatised, sealhulgas ka välismaistele impordinõuetele vastavuse seisukohast. Sellise ülevaatuse põhjal koostab ta kirjaliku aruande, mis vajadusel on aluseks ettevõtte paranduste programmile, kõrvaldamaks ringkonnainspektori leitud konkreetseid puudusi. Paljudel juhtudel saadavad ringkonnainspektorit tema kvartaliülevaatuste ajal kohalik inspektor ja piirkonnainspektor ning piirkondliku kontori tapa- ja töötlemiseksperdid.

II. Kontroll ja vastutus ettevõtte tasemel

A. Tapamajad

Iga tapamaja vastutava inspektori ülesanne on kontrollida ja jälgida tapatoiminguid. Kõikides tapamajades, välja arvatud väga väikesed, on IIC veterinaararst, ning teda abistavad veel mõned veterinaararstid ning lihainspektorid. IIC konkreetsete tööülesannete hulka kuulub Washingtoni juhendites registreeritud välisriikide impordinõuete täitmise dokumentaalne tõendamine. Kuigi IIC võib osa oma ülesannetest, näiteks tapajärgse kontrolli, delegeerida oma abipersonalile, peab ekspordisertifikaadil olema tema allkiri. Näiteks ühendusse saatmiseks ettenähtud tootepartii sertifikaadile alla kirjutades tõendab IIC, et kõnealuse partii tooted vastavad ühendusse eksportimise nõuetele.

IIC ei kontrolli füüsiliselt Ühendriikide ega ühenduse tooteetikette. (Ta kontrollib aga USDA kaubamärgistust, mis paigaldatakse tootele taparuumis.) Kuigi IIC ülesanne on tagada, et iga tapamajast väljuv toode on nõuetekohaselt identifitseeritud, ostab, ladustab ja paigaldab tegelikult ettevõtte juhtkond (FSISi järelevalve all) kõik Ühendriikide ja ühenduse tooteetiketid. Kuigi IIC ei ole otseselt vastutav etikettide eest, on tal täielik kontroll ekspordisertifikaatide üle. Kõik ekspordisertifikaadid annab IICle vahetult välja piirkonnakontor. IIC ülesandeks on säilitada oma valduses olevate sertifikaatide nimekiri ja hoida neid ohutus kohas. Täiendavaks kontrolliks tembeldatakse kõik konkreetse partii kastid ja kantakse neile vastava ekspordisertifikaadi number, templit kontrollib IIC.

B. Lõikamishooned ja külmhooned

FSISi juhendi kohaselt ei ole enamikus Ühendriikide lõikamishoonetes ja külmhoonetes tavaliselt eriharidusega veterinaararste. Mõlemad ettevõttetüübid on siiski ringkonnainspektori järelevalve all, kes üldjuhul on veterinaararst. Tavaliselt on võimalik ühenduse veterinaarjärelevalve alaseid nõudeid täita veterinaararsti kohaloleku tagamisega sel ajal, kui lõikamine toimub ühenduse turgude jaoks või külmhoones pakitakse tooteid ekspordiks ühendusse. Valdavalt on FSIS võimeline kohandama ühendusse eksportimisest huvitatud rajatisi, sest lõikamishooned kuuluvad kokku mingi konkreetse ühendettevõttega, mille juhtkonnas on IIC, ning külmhooned paiknevad ühendusse eksportimiseks heakskiidetud tapamajade läheduses.

+++++ TIFF +++++

| Rahvusvaheliste programmide osakonna juhataja William H. Dubbert |

II lisa

TAPAJÄRGNE SORTEERIMINE NING PARTIIDE KOOSTAMINE

+++++ TIFF +++++

III lisa

TAPAEELNE VETERINAARKONTROLL

LÕPLIK PLAAN

5. Riikliku veterinaararsti tehtav tapaeelne kontroll

Küsimus: Kas tapaeelse kontrolli peaks tegema riiklik veterinaararst?

US 9 CFR 311.1 – Haiguse tõttu või muul põhjusel saastatud rümpade kõrvaldamine: üldjuhul – veterinaararst teeb oma otsuse kõnealuste rümpade või nende osade kõrvaldamise kohta nii, et oleks tagatud vaid täisväärtuslike ja saastamata toodete määramine inimtoiduna kasutamiseks (juriidiline nõue, et rümpade kõrvaldamise üle otsustab veterinaararst).

Ameerika Ühendriikide liha ja linnuliha käitlemise käsiraamat lubab mitteveterinaararstidel ja mitteinspektoritel teha kuni 90 % sorteerimistööst enne FSISi inspektori ülevaatust.

US – 9 CFR 309.1(a): "Kõik ametlikku tapamajja tapmiseks toodud loomad vaadatakse üle ja kontrollitakse enne tapmist." (Puudub juriidiline nõue, et tapaeelse kontrolli teeks veterinaararst.)

Nõuete alused

A. Kuna Euroopa Ühenduses ja Ameerika Ühendriikides tapamajadesse toodavatel loomadel on ühesugune vanuseline struktuur ja tervislik seisund, on kaks süsteemi omavahel sarnased. Nii EÜ kui USA süsteemis uurib veterinaararst iga looma, kes on eluajal täitnud mitut otstarvet, põhjalikult enne tapale viimist tapaeelse kontrolli käigus. Erinevused EÜ ja USA süsteemide vahel seisnevad nende loomade käitlemises, kes on spetsiifiliselt omased USA karjakasvatusele ja kellel puudub vaste EÜ süsteemis.

I. USA karjakasvatus

USA karjakasvatus jaguneb tarbe- ja nuumloomade kasvatamiseks.

Tarbeloomad tapetakse nende tootliku ea lõpul. Tarbeloomad moodustavad 15 % tapale toodud ja inimtoiduks kõlblikeks tunnistatud loomadest. Need loomad on elu jooksul täitnud mitut otstarvet. Neid võib olla kasutatud näiteks piima tootmiseks või lehmade viljastamiseks. Nad on tavaliselt vanemad ja neil on mitmeid tervisehäireid. Tapale toodud, peab veterinaararst nad hoolikalt läbi vaatama.

Nuumatud (nuumfarmi) kari moodustab 85 % tapale toodavatest loomadest. Need loomad ei vasta EÜ standarditele, kuna on tavaliselt tapmise ajal nooremad (18 kuni 24 kuud), elujõulised, suurepärases tervislikus seisundis ja aktiivsed, neile on tehtud vaktsineerimisi ja nad on vajadusel saanud parimat ravi; nad on läbinud teaduslikult põhjendatud söötmisprogrammid, kasvanud suurmajandites pooleldi isoleerituna, et vähendada nakkusvõimalust ja teisi ohtusid; ja mis kõige olulisem, nad on kasvatatud üksnes liha tootmiseks.

II. EÜ süsteem

Meie arusaamise kohaselt on EÜ tapaloomad elu jooksul täinud mitut otstarvet ja on üldjuhul vanemad. Nende elukäik ja tervislik seisund kattuvad pigem nende USA loomade omaga, kes pärinevad piima- või aretuskarjadest. Sellised loomad vajavad veterinaararsti põhjalikumat läbivaatust, sest selles populatsioonis on suurem tervisehäirete tõenäosus. USDA on sellest asjaolust teadlik ja nõuab sarnaselt EÜga, et need loomad vaadataks veterinaararsti poolt põhjalikumalt läbi.

III. USA kontrollisüsteemid

USAs on kolm võimalikku tapaeelse kontrolli korda vastavalt USA kolmele karjakasvatustüübile

1. Tapetavad tarbeloomad

Kuna need loomad on elu jooksul täitnud mitut otstarvet, tapetakse nad tavaliselt spetsiaalses tapamajas, mis on ette nähtud üksnes selliste loomade käitlemiseks. Need loomad vaatab veterinaararst põhjalikult läbi. ja läbivaatuse teeb tavapärasel meetodil FSISi veterinaararst (veterinary medical officer – VMO) ja ta ei delegeeri seda ülesannet kunagi oma alluvatele. See tähendab, et loomi jälgitakse nii liikumises kui rahuolekus ning mõlemalt poolt.

2. Nuumloomade tavapärane tapaeelne kontroll.

Eranditult kõiki loomi jälgib nii puhkeolekus kui liikumises mõlemalt poolt tavapärasel meetodil kas FSISi veterinaararst või mitteveterinaararstist inspektor. Seejärel viib kas veterinaararst või mitteveterinaarist FSISi inspektor, kes on läbinud erikoolituse ebanormaalsete loomade eristamiseks normaalsetest, läbi tapaeelse kontrolli. Ebanormaalsed loomad eraldab täiendvaks läbivaatuseks veterinaararst, kes ühtlasi teeb lõpliku otsuse looma kõrvaldamiseks. Ainult normaalses seisundis loomad viiakse otse tapmisele.

3. Nuumloomade alternatiivne kontroll

Alternatiivne kontroll võimaldab ettevõtte koolitatud personalil loomi sorteerida ja seega tagada, et ainult veatud ja terved loomad jõuavad tapaeelsesse kontrolli ja tapmisele. Kõik seda meetodit kasutavad ettevõtted peavad selleks saama loa FSISi kohalikult inspektorilt, kes on veterinaararst. Esialgne sorteerimine toimub iga päev nuumafarmides. Sealsed töötajad vastutavad loomade toitmise ja hoolduse eest ning näevad neid iga päev. Kui mõni loom jääb mingil põhjusel haigeks või loiuks, eraldatakse ta karjast ning kasvatakse teda väiksemas laudas, kuni tema tervis taastub. Selles süsteemis on kõik loomad nuumafarmis lepingu alusel töötava veterinaararsti hoolika kontrolli all. Pärast esialgset sorteerimist jälgib FSISi personali hulka kuuluv veterinaararst või mitteveterinaarist inspektor kõiki loomi puhkeolekus. Seejärel valitakse karja hulgast tüüpiline valim (5–10 %) loomi, kes kuuluvad eri lautadesse, ja jälgitakse neid üksnes liikumises ja mõlemalt poolt. Kõik ebanormaalsed loomad vaadatakse uuesti üle tavapärasel meetodil, see tähendab nii puhkeolekus kui liikumises ja mõlemalt poolt. Seejärel langetab veterinaararst lõpliku otsuse.

IV. USA süsteemi kogemused

Üheksakümne tööaasta jooksul, mil neid kolme süsteemi on USAs kasutatud ja täiendatud, on need osutunud äärmiselt tõhusaks selliste loomade avastamisel ja eraldamisel, keda peetakse inimtoiduks kõlbmatuks.

"

--------------------------------------------------

USA DOKUMENDID

(Trihhinoos)

Trihhiinide hävitamise nõuded

Küsimus: Millist aja/temperatuuri kombinatsiooni on vaja trihhiinide täielikuks hävitamiseks?

Õigusaktid:

EÜ – 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/96/EMÜ, IV lisa:

"6. Temperatuur külmutusruumis peab olema vähemalt –25 °C."

"7. Lihatükid, mille läbimõõt või paksus on kuni 25 cm, tuleb külmutada vähemalt 240 tundi järjest, ja liha, mille läbimõõt või paksus on 25 kuni 50 cm, tuleb külmutada vähemalt 480 tundi järjest."

US – 9CFR 308.3 (c) (2) sätestab vastuvõetavad aja-temperatuuri kombinatsioonid (tabelid 1 ja 2)

Analüüs: Probleem lähtub erinevustest juriidilistes nõuetes.

Nõude alused:

A. USA

Tabelis 1 esitatud aja-temperatuuri suhteid on USDA kasutanud enam kui 40 aastat. Tabelis 2 esitatud kombinatsioonid lisati 1973. aastal. Tabeli 1 kombinatsioonid rajanevad Ransomi töödel (1920). Aastate möödudes on selgunud, et Ransomi tööd põhinevad peamiselt tavaliste külmutusruumide õhutemperatuuri registreerimisel, kuigi parasiite sisaldavas lihas võisid temperatuurimuutused kulgeda aeglasemalt. (Augustine, 1933; Blair ja Lang, 1934).

Augustine (1952) ja Gould (1949) järeldasid sellest, et trihhiine oleks võimalik hävitada ka toodete madalamal temperatuuril (vastavalt –35 °C ja –37 °C). Siiski oli sel ajal äärmiselt ebaökonoomne kasutada selliste temperatuuride saavutamiseks tavapäraseid mehhaanilisi külmutusseadmeid, mis olid siis levinud. Krüogeensete materjalide (nt vedel lämmastik ja vedela lämmastiku ning vedela süsinikdioksiidi segu) kasutuselevõtuga on saanud võimalikuks sealiha temperatuuri langetamine –35 °Cni ka ettevõtte tingimustes.

Seda eesmärki silmas pidades uuris Zimmermann (1972) nimetatud külmutusainete tõhusust trihhiinide hävitamisel ja miinimumtemperatuure, mida tuleks saavutada liha tarbijale ohutuks muutmiseks ilma täiendava töötluseta. Ta näitas, et –29 °C temperatuuril saab toodetes trihhiinid hävitada.

Kotula tööd (1990) sisaldavad lõplikke temperatuuri/aja seeriaid mis võimaldavad trihhiine hävitada. Aastast 1985 pärinevad kaks kõige väljapaistvamat tööd trihhiinide külmutamise alalt. Need uuringud toetavad USDA tabelis nr 2 esitatud külmutustemperatuure, kinnitades, et need tagavad trihhiinide hävitamiseks asjakohase kindlusvaru. Kotula uuringud näitavad, et tabelis 2 toodud trihhiinide hävitamise külmutustemperatuuride kindlusvaru ülemine usalduspiir on rohkem kui 99,99 %.

Tabelis 2 toodud temperatuuride saavutamine on tänapäevase tehnoloogia abil suhteliselt lihtne ja ökonoomne. Lisaks vabaneb töötleja kõigist probleemidest, mis tekivad sealiha pikaajalisel ladustamisel trihhiinide hävitamiseks.

Viited:

Augustine, D. L. (1933), Effects of low temperature upon encystec Trichinella spiralis. Amer. Jour. Hyg. 1933, 17:697–710.

Kotula, A. W. (1990), Infectivity of Trichinella spiralis from Frozen Pork, Journal of Food Protection, kd. 53, juuli 1990, 571–626.

Ransom, B. H. (1916), Effects of refrigeration upon the larvae of Trichinella spiralis, Journal of Agricultural Research, kd. 5, 31. jaanuar 1916, 819–854.

Zimmermann, W. J., (1985), Efficacy of Freezing in Eliminating Infectivity of Trichinella spiralis in Boxed Pork Products, Journal of Food Protection, kd. 48, märts 1985, 196–199.

Gould, S. E. ja Kassa, L. J., Low Temperature Treatment of Pork, Am. J. Hyg., 1940, kd. 49, 17–24.

Rust, R. E. ja Zimmermann, W. J, Low-temperature destruction of Trichinella spiralis using liquid nitrogen and liquid carbon dioxide, Journal of Food Science, kd. 37, 1972, 706–707.

Smith, J. H., An Evaluation of Low Temperature Sterilization of Trichinae Infected Pork, Can. J. Comp. Med., kd. 39, juuli 1975, 316–320.

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi (USDA) esindajate rühma külaskäik Prantsusmaale seoses trihhinoosipuhanguga inimestel

Rühma liikmed:

Robert Fetzner, D.V.M.; Caldwell W. Nash; Charlotte I. Miller, Ph.D.

Aruande koostaja:

Linda Russell. M. A.

EELNÕU

20. juuni 1991

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeerium

Toidu ohutuse ja kontrolli talitus (FSIS)

Rahvusvaheliste programmide osakond

Washington, D.C.

Katkend Ühendriikide loomatervise assotsiatsiooni 95. aastakoosoleku publikatsioonidest San Diegos, Californias 1991

--------------------------------------------------