Naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitlev

Koostööleping

(Bonni leping)

BELGIA KUNINGRIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, NORRA KUNINGRIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VALITSUS NING EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS,

TÕDEDES, et naftast ja muudest kahjulikest ainetest tulenev merereostus Põhjamere piirkonnas võib ohustada merekeskkonda ja rannikuäärsete maade huve,

MÄRKIDES, et sellisel reostusel on palju allikaid ning et õnnetused ja muud vahejuhtumid merel teevad suurt muret,

OLLES VEENDUNUD, et suutlikkus võidelda reostuse vastu ning aktiivne koostöö ja vastastikune abi riikide vahel on vajalikud riikide rannikute ja nendega seotud huvide kaitseks,

TERVITADES edusamme, mis juba on tehtud 9. juunil 1969 Bonnis allakirjutatud naftast tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu raames,

SOOVIDES arendada edasist vastastikust abi ja koostööd reostuse vastu võitlemisel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesolevat lepingut kohaldatakse, kui lepingu artiklis 2 määratletud Põhjamere piirkonnas esineb või võib esineda naftat või muid kahjulikke aineid, mis reostavad või ähvardavad reostada merd ning mis kujutavad tõsist ja otsest ohtu ühe või mitme lepinguosalise rannikule ja sellega seotud huvidele.

Artikkel 2

Käesolevas lepingus tähendab Põhjamere piirkond Põhjamerd, mis asub 61o põhjalaiusest lõuna pool, ning:

a) Skagerraki, mille lõunapiir kulgeb Grenenist ida poole piki 57o44'00″,8 põhjalaiust;

b) La Manche'i väina ja selle ümbrust, mis jääb ida poole joonest, mis on 50 meremiili lääne pool Scilly saari ja d'Ouessanti saart ühendavast joonest.

Artikkel 3

1. Lepinguosalised leiavad, et kaitse käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud reostuse eest nõuab aktiivset koostööd lepinguosaliste vahel.

2. Lepinguosalised töötavad välja ja kehtestavad ühiselt suunised ühistegevuse praktiliste, töökorralduslike ja tehniliste aspektide kohta.

Artikkel 4

Lepinguosalised kohustuvad teatama teistele lepinguosalistele järgmisest:

a) oma siseriiklikust organisatsioonist, kelle pädevusse kuulub võitlus käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud reostuse vastu;

b) pädevast asutusest, kes vastutab reostust käsitlevate aruannete vastuvõtmise ja saatmise eest ning tegeleb lepinguosaliste vastastikuse abi küsimustega;

c) oma siseriiklikest vahenditest reostuse vältimiseks või selle vastu võitlemiseks, mis võiksid olla kättesaadavad rahvusvahelise abi andmisel;

d) uutest viisidest reostuse vältimiseks ja uutest tõhusatest meetmetest selle vastu võitlemisel;

e) suurematest sama tüüpi reostusjuhtumitest, mille vastu on asutud võitlema.

Artikkel 5

1. Kui lepinguosaline on teadlik Põhjamere piirkonnas juhtunud õnnetusest või nafta või muude kahjulike ainete esinemisest, mis kujutavad tõenäoliselt tõsist ohtu mõne teise lepinguosalise rannikule ja sellega seotud huvidele, teatab lepinguosaline sellest viivitamata asjaomasele lepinguosalisele oma pädeva asutuse kaudu.

2. Lepinguosalised kohustuvad nõudma, et kõikide nende lipu all sõitvate laevade kaptenid ja nende riigis registreeritud õhusõidukite piloodid teataksid viivitamata asjaolusid arvestades kõige praktilisemate ja asjakohasemate vahendite abil järgmisest:

a) kõikidest õnnetustest, mis põhjustavad või võivad põhjustada merereostust;

b) ühe või mitme lepinguosalise rannikule ja sellega seotud huvidele tõenäoliselt tõsist ohtu kujutavate nafta või muude kahjulike ainete esinemisest, laadist ja hulgast.

3. Lepinguosalised kehtestavad tüüpvormi reostusest teatamiseks selle artikli lõike 1 kohaselt.

Artikkel 6

1. Põhjamere piirkond on ainult käesoleva lepingu eesmärgil jaotatud lepingu lisas kirjeldatud tsoonideks.

2. Lepinguosaline, kelle tsoonis leiab aset käesoleva lepingu artiklis 1 kirjeldatud olukord, annab vajalikud hinnangud õnnetuse laadi ja ulatuse kohta või vastavalt olukorrale nafta või muude kahjulike ainete liigi ja ligikaudse koguse ning nende liikumissuuna ja -kiiruse kohta.

3. Asjaomane lepinguosaline teatab viivitamata kõigile teistele lepinguosalistele nende pädevate asutuste kaudu oma hinnangutest ja kõikidest nafta või muude kahjulike ainete vastu võitlemiseks võetud meetmetest ning jälgib neid aineid niikaua, kui need tema tsoonis esinevad.

4. Lepinguosalistele käesoleva artikli alusel kuuluvaid kohustusi seoses ühise vastutuse tsoonidega reguleeritakse eraldi tehniliste kokkulepetega asjaomaste lepinguosaliste vahel. Nendest kokkulepetest teatatakse teistele lepinguosalistele.

Artikkel 7

Lepinguosaline, kes vajab abi reostuse või reostuse võimaliku esinemise vastu võitlemiseks merel või oma rannikul, võib paluda abi teistelt lepinguosalistelt. Abi paluv lepinguosaline täpsustab, mis liiki abi ta vajab. Käesoleva artikli kohaselt appi palutud lepinguosalised teevad oma võimaluste piires kõik abi andmiseks, võttes arvesse eriti muudest kahjulikest ainetest kui nafta tuleneva reostuse puhul neile kättesaadavaid tehnilisi vahendeid.

Artikkel 8

1. Käesoleva lepingu sätteid ei või tõlgendada nii, et need mingil viisil piiravad lepinguosaliste rahvusvahelise õiguse järgseid õigusi ja kohustusi eelkõige merereostuse vältimise ja selle vastu võitlemise alal.

2. Mingil juhul ei tohi käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud tsoonideks jaotamisele tugineda kui pretsedendile või põhjendusele suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni käsitlevates küsimustes.

Artikkel 9

1. Kui puudub kahe- või mitmepoolne või ühise tõkestamistegevuse puhul lepinguosaliste reostusvastaseks võitluseks võetud meetmeid hõlmav finantskokkulepe, kannavad lepinguosalised oma reostusvastaseks võitluseks võetud meetmetega seotud kulud punkti a või b kohaselt:

a) kui lepinguosaline võtab meetmeid teise lepinguosalise selgesõnalise nõudmise korral, hüvitab abi palunud lepinguosaline abi andnud lepinguosalisele tema meetmetega seotud kulud;

b) kui lepinguosaline võtab meetmeid omal algatusel, kannab ta ise oma meetmetega seotud kulud.

2. Abi palunud lepinguosaline võib oma palve igal ajal tühistada, kuid sel juhul kannab ta abi andnud lepinguosalise juba kantud või kanda tulevad kulud.

Artikkel 10

Teise lepinguosalise nõudmisel lepinguosalise võetud meetmetega seotud kulud arvutatakse, järgides abi andnud riigi õigusakte ja kehtivaid tavasid selliste kulude hüvitamisel vastutava füüsilise või juriidilise isiku poolt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Artikkel 11

Käesoleva lepingu artiklit 9 ei või tõlgendada nii, et need mingil viisil piiravad lepinguosaliste õigusi nõuda kolmandatelt isikutelt sisse reostuse või reostusohu vastu võitlemiseks teiste kohaldatavate siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse sätete ja eeskirjade alusel võetud meetmetega seotud kulusid.

Artikkel 12

1. Lepinguosalised kohtuvad korrapäraste ajavahemike järel ja mis tahes ajal, kui eriliste asjaolude tõttu töökorra kohaselt nii otsustatakse.

2. Esimesel kohtumisel koostavad lepinguosalised töökorra ja finantseeskirjad, mis võetakse vastu ühehäälselt.

3. Depositaarvalitsus kutsub lepinguosalised esimest korda kokku võimalikult kiiresti pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Artikkel 13

Euroopa Majandusühendusel on tema pädevusse kuuluvatel aladel nii palju hääli, kui palju tema liikmesriike on käesoleva lepingu osalised. Euroopa Majandusühendus ei kasuta oma hääleõigust juhtudel, kui hääletavad tema liikmesriigid, ja vastupidi.

Artikkel 14

Lepinguosaliste kohtumiste ülesanne on:

a) teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b) kontrollida käesoleva lepingu alusel võetud meetmete tõhusust;

c) täita muid ülesandeid, mis võivad olla vajalikud käesoleva lepingu tingimuste alusel.

Artikkel 15

1. Lepinguosalised näevad ette käesoleva lepinguga seotud sekretariaadi kohustuste täitmise, võttes arvesse olemasolevat korda teistes käesoleva lepingu kohaldamispiirkonnas kehtivates rahvusvahelistes kokkulepetes merereostuse vältimiseks.

2. Iga lepinguosaline maksab 2,5 % iga-aastastest lepinguga seotud kuludest. Lepingu ülejäänud kulusumma jaotatakse lepinguosaliste vahel, Euroopa Majandusühendus välja arvatud, proportsionaalselt nende rahvamajanduse kogutoodanguga hindamisskaala kohaselt, mille ÜRO Peaassamblee regulaarselt vastu võtab. Mingil juhul ei või lepinguosalise osamaks ületada 20 % ülejäänud kulusummast.

Artikkel 16

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 17 kohaldamist, käsitletakse lepinguosaliste ettepanekut käesoleva lepingu või selle lisa muutmiseks lepinguosaliste kohtumisel. Pärast ettepaneku ühehäälset vastuvõtmist edastatakse muudatus lepinguosaliste depositaarvalitsusele.

2. Muudatus jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil depositaarvalitsus on saanud kõigilt lepinguosalistelt kinnitamisteate.

Artikkel 17

1. Kaks või enam lepinguosalist võivad muuta käesoleva lepingu lisas kirjeldatud tsoonide ühispiire.

2. Sellised muudatused jõustuvad kõigi lepinguosaliste suhtes kuuenda kuu esimesel päeval pärast seda, kui depositaarvalitsus on muudatuse edastanud, välja arvatud juhul, kui kolme kuu jooksul pärast edastamist on mõni lepinguosaline esitanud vastuväite või taotlenud asjaomases küsimuses nõupidamist.

Artikkel 18

1. Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud nende riikide valitsustele, kes on kutsutud osalema naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitlevat koostöölepingut käsitlevale konverentsile 13. septembril 1983 Bonnis, ning Euroopa Majandusühendusele.

2. Need riigid ja Euroopa Majandusühendus võivad saada käesoleva lepingu osalisteks kas sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutades või sellele alla kirjutades ning seejärel lepingu ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades.

3. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 19

1. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kõikide käesoleva lepingu artiklis 18 märgitud riikide valitsused ning Euroopa Majandusühendus on sellele lepingule ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutanud või on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiule andnud.

2. Käesoleva lepingu jõustumisel kaotab kehtivuse 9. juunil 1969 Bonnis sõlmitud naftast tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitlev koostööleping.

Artikkel 20

1. Lepinguosalised võivad ühehäälselt kutsuda teisi Atlandi ookeani kirdeosa rannikuriike käesoleva lepinguga ühinema.

2. Sellisel juhul muudetakse vajaduse korral käesoleva lepingu artiklit 2 ja lepingu lisa. Muudatused võetakse ühehäälselt vastu lepinguosaliste kohtumisel ja need jõustuvad käesoleva lepingu jõustumisel ühineva riigi suhtes.

Artikkel 21

1. Iga käesoleva lepinguga ühineva riigi suhtes jõustub leping kõnealuse riigi ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

2. Ühinemiskirjad antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele.

Artikkel 22

1. Lepinguosaline võib lepingu denonsseerida, kui selle jõustumisest on möödunud viis aastat.

2. Denonsseerimine toimub kirjaliku teate edastamisega depositaarvalitsusele, kes teatab kõikidele teistele lepinguosalistele saadud denonsseerimisteatest ja selle vastuvõtmise kuupäevast.

3. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödudes päevast, mil depositaarvalitsus on denonsserimisteate kätte saanud.

Artikkel 23

Depositaarvalitsus teavitab lepinguosalisi ja neid, kellele on osutatud käesoleva lepingu artiklis 18, järgmisest:

a) käesoleva lepingu allakirjutamisest;

b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest või denonsseerimisteate vastuvõtmisest;

c) käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast;

d) käesoleva lepingu või selle lisa muudatusi heaks kiitva teate saamisest ja muudatuste jõustumise kuupäevast.

Artikkel 24

Käesoleva lepingu originaal, mille inglis-, prantsus- ja saksakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Saksamaa Liitvabariigi valitsusele, kes saadab tõestatud koopiad kõikidele lepinguosalistele ning kes edastab selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks ÜRO põhikirja artikli 102 kohaselt.

Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud 13. septembril 1983. aastal Bonnis

FÜR DIE REGIERUNG DES KÖNIGREICHS BELGIEN,FOR THE GOVERNMENT OF THE KINGDOM OF BELGIUM,POUR LE GOUVERNEMENT DU ROYAUME DE BELGIQUE:

Vorbehaltlich der Ratifikation,Subject to ratification,Sous réserve de ratification.

FÜR DIE REGIERUNG DES KÖNIGREICHS DÄNEMARK,FOR THE GOVERNMENT OF THE KINGDOM OF DENMARK,POUR LE GOUVERNEMENT DU ROYAUME DE DANEMARK:

Vorbehaltlich der Genehmigung,Subject to approval,Sous réserve d'approbation.

FÜR DIE REGIERUNG DER FRANZÖSISCHEN REPUBLIK,FOR THE GOVERNMENT OF THE FRENCH REPUBLIC,POUR LE GOUVERNEMENT DE LA RÉPUBLIQUE FRANÇAISE:

FÜR DIE REGIERUNG DER BUNDESREPUBLIK DEUTSCHLAND,FOR THE GOVERNMENT OF THE FEDERAL REPUBLIC OF GERMANY,POUR LE GOUVERNEMENT DE LA RÉPUBLIQUE FRANÇAISE:

FÜR DIE REGIERUNG DES KÖNIGREICHS DER NIEDERLANDE,FOR THE GOVERNMENT OF THE KINGDOM OF THE NETHERLANDS,POUR LE GOUVERNEMENT DU ROYAUME DES PAYS-BAS:

Vorbehaltlich der Annahme,Subject to acceptance,Sous réserve d'acceptation.

FÜR DIE REGIERUNG DES KÖNIGREICHS NORWEGEN,FOR THE GOVERNMENT OF THE KINGDOM OF NORWAY,POUR LE GOUVERNEMENT DU ROYAUME DE NORVÈGE:

Vorbehaltlich der Ratifikation,Subject to ratification,Sous réserve de ratification.

FÜR DIE REGIERUNG DES KÖNIGREICHS SCHWEDEN,FOR THE GOVERNMENT OF THE KINGDOM OF SWEDEN,POUR LE GOUVERNEMENT DU ROYAUME DE SUÈDE:

FÜR DIE REGIERUNG DES VEREINIGTEN KÖNIGREICHS GROSSBRITANNIEN UND NORDIRLAND,FOR THE GOVERNMENT OF THE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND,POUR LE GOUVERNEMENT DU ROYAUME-UNI DE GRANDE-BRETAGNE ET D'IRLANDE DU NORD:

Vorbehaltlich der Ratifikation,Subject to ratification,Sous réserve de ratification.

FÜR DIE EUROPÄISCHE WIRTSCHAFTSGEMEINSCHAFT,FOR THE EUROPEAN ECONOMIC COMMUNITY,POUR LA COMMUNAUTÉ ÉCONOMIQUE EUROPÉENNE:

Vorbehaltlich der Annahme,Subject to acceptance,Sous réserve d'acceptation.

--------------------------------------------------

LISA

Käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud tsoonide kirjeldus

Tsoonid, välja arvatud ühise vastutuse tsoonid, on piiratud joontega, mis ühendavad järgmisi punkte:

Taani

55o03′00″,0N | 8o22′00″,0E |

55o10′00″,0N | 7o30′00″,0E |

55o10′00″,0N | 2o13′30″,0E |

57o00′00″,0N | 1o30′00″,0E |

57o00′00″,0N | 2o25′04″,6E |

56o35′42″,0N | 2o36′48″,0E |

56o05′12″,0N | 3o15′00″,0E |

56o35′30″,0N | 5o02′00″,0E |

57o10′30″,0N | 6o56′12″,0E |

57o29′54″,0N | 7o59′00″,0E |

57o37′06″,0N | 8o27′30″,0E |

57o41′48″,0N | 8o53′18″,0E |

57o39′18″,0N | 9o23′00″,0E |

58o15′41″,2N | 10o01′48″,1E |

58o10′00″,0N | 10o00′00″,0E |

57o48′00″,0N | 10o57′00″,0E |

57o44′48″,0N | 10o38′00″,0E |

Saksamaa Liitvabariik

53o34′N | 6o38′E |

54o00′N | 5o30′E |

54o00′N | 2o 39′,1E |

55o10′N | 2o13′,5E |

55o10′N | 7o30′E |

55o03′N | 8o22′E |

Madalmaad

51o32′N | 3o18′E |

51o32′N | 2o06′E |

52o30′N | 3o10′E |

54o00′N | 2o39′,1E |

54o00′N | 5o30′E |

53o34′N | 6o38′E |

Norra

61o00′00″,0N | 4o30′00″,0E |

61o00′00″,0N | 2o00′00″,0E |

57o00′00″,0N | 1o30′00″,0E |

57o00′00″,0N | 2o25′04″,6E |

56o35′42″,0N | 2o36′48″,0E |

56o05′12″,0N | 3o15′00″,0E |

56o35′30″,0N | 5o02′00″,0E |

57o10′30″,0N | 6o56′12″,0E |

57o29′54″,0N | 7o59′00″,0E |

57o37′06″,0N | 8o27′30″,0E |

57o41′48″,0N | 8o53′18″,0E |

57o59′18″,0N | 9o23′00″,0E |

58o15′41″,2N | 10o01′48″,1E |

58o10′00″,0N | 10o00′00″,0E |

58o53′34″,0N | 10o38′25″,0E |

Jätkub mööda Norra–Rootsi piiri |

Rootsi

57o54′N | 11o28′E |

57o48′N | 10o57′E |

58o10′N | 10o00′E |

58o53′34″,0N | 10o38′25″,0E |

Jätkub mööda Norra–Rootsi piiri |

Ühendkuningriik

61o00′N | 0o50′0 |

61o00′N | 2o00′E |

57o00′N | 1o30′E |

52o30′N | 3o10′E |

51o32′N | 2o06′E |

Ühise vastutuse tsoonid on järgmised:

1. Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik

Merepiirkond paralleelide 51o32′ põhjalaiust ja 51o06′ põhjalaiust vahel.

2. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik

La Manche'i väin, mis jääb paralleelist 51o06′ põhjalaiust edelasse kuni jooneni punktide 49o52′ põhjalaiust 07o44′ läänepikkust ja 48o27′ põhjalaiust 06o25′ läänepikkust vahel.

3. Taani ja Rootsi

Merepiirkond Skagerrakis joonte vahel, mis ühendavad järgmisi punkte:

57o54′N | 11o28′E |

57o44′,8N | 10o38′E |

57o44′,8N | 11o28′E |

--------------------------------------------------