Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse

KONVENTSIOON

PREAMBUL

EUROOPA NÕUKOGU LIIKMESRIIGID JA TEISED KÄESOLEVALE KONVENTSIOONILE ALLAKIRJUTANUD,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete suurem ühtsus;

arvestades, et Euroopa Nõukogu soovib teha looduskaitsealast koostööd teiste riikidega;

tunnistades, et looduslik taimestik ja loomastik moodustavad esteetilise, teadusliku, kultuurilise, puhkemajandusliku, majandusliku ja olemusliku väärtusega looduspärandi, mida tuleb säilitada ja tulevastele põlvkondadele edasi anda;

tunnistades loodusliku taimestiku ja loomastiku olulist osa bioloogilise tasakaalu säilitamisel;

märkides, et paljud looduslikud taime- ja loomaliigid on oluliselt üleekspluateeritud ning mõned neist on väljasuremisohus;

teades, et loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsmiseks on hädavajalik säilitada nende looduslikud elupaigad;

tunnistades, et valitsused peaksid riiklike eesmärkide ja tegevuskavade puhul arvestama loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsega ning et eelkõige tuleks alustada rahvusvahelist koostööd rändliikide kaitseks;

pidades meeles valitsuste ja rahvusvaheliste organite koostöötaotlusi, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1972. aasta inimkeskkonna konverentsi ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee taotlusi;

soovides eluslooduse kaitsmisel eelkõige järgida Euroopa keskkonnaministrite teise konverentsi resolutsiooni nr 2 soovitusi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Käesoleva konventsiooni eesmärk on kaitsta looduslikku taimestikku ja loomastikku ning nende elupaikasid, eriti selliseid liike ja elupaikasid, mille säilitamiseks on vajalik mitme riigi koostöö, ja edendada sellist koostööd.

2. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata ohustatud ja haruldastele liikidele, sealhulgas ohustatud ja haruldastele rändliikidele.

Artikkel 2

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et hoida loodusliku taimestiku ja loomastiku populatsioone tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, või et kohandada nende populatsioone vastavalt sellele tasemele; konventsiooniosalised arvestavad samal ajal majanduslikke ja puhkemajanduslikke nõudeid ning kohalike ohustatud alamliikide, sortide või vormide vajadusi.

Artikkel 3

1. Konventsiooniosalised astuvad samme, et edendada loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade kaitset käsitlevat riiklikku poliitikat, pöörates eelkõige tähelepanu ohustatud ja haruldastele ning esmajoones endeemilistele liikidele ning eriti ohustatud looduslikele elupaikadele kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega.

2. Iga konventsiooniosaline kohustub oma planeerimis- ja arengupoliitikas ning saastamise vastu võetavates meetmetes võtma arvesse loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitset.

3. Iga konventsiooniosaline edendab haridustööd ja levitab üldist teavet vajaduse kohta kaitsta looduslikku taimestikku ja loomastikku ning nende elupaikasid.

II PEATÜKK

Elupaikade kaitse

Artikkel 4

1. Konventsiooniosalised võtavad asjakohaseid ja vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid, et tagada looduslike taime- ja loomaliikide, eelkõige I ja II lisas nimetatud liikide ning ohustatud looduslike elupaikade kaitse.

2. Konventsiooniosalised võtavad oma planeerimis- ja arengupoliitikas arvesse eelmise lõike alusel kaitstud alade kaitsenõudeid, et ära hoida või vähendada võimalikult palju selliste alade kahjustamist.

3. Konventsiooniosalised kohustuvad pöörama erilist tähelepanu nende alade kaitsele, mis on olulised II ja III lisas loetletud rändliikidele ning mis asuvad nende rändeteedel talvitumis-, peatumis-, toitumis-, pesitsus- või sulgimispaikadena.

4. Konventsiooniosalised kohustuvad kooskõlastama käesolevas artiklis osutatud looduslike elupaikade kaitseks tehtavaid jõupingutusi, kui need elupaigad asuvad piirialadel.

III PEATÜKK

Liikide kaitse

Artikkel 5

Konventsiooniosalised võtavad asjakohaseid ja vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid, et tagada I lisas loetletud looduslike taimeliikide erikaitse. Nende taimede korjamine, kogumine, lõikamine ja üleskaevamine on keelatud. Konventsiooniosalised keelavad asjakohasel viisil nende liikide omamise ja müügi.

Artikkel 6

Konventsiooniosalised võtavad asjakohaseid ja vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid, et tagada II lisas loetletud looduslike loomaliikide erikaitse. Nende liikide puhul on eelkõige keelatud järgmine:

a) igasugune tahtlik püüdmine ja pidamine ning tahtlik tapmine;

b) paljunemis- või puhkepaikade tahtlik kahjustamine või hävitamine;

c) looduslike loomaliikide tahtlik häirimine eriti paljunemise, poegade üleskasvatamise ja talvitumise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva konventsiooni eesmärkide seisukohalt oluline;

d) linnumunade tahtlik korjamine loodusest või nende säilitamine, isegi kui need on tühjad;

e) elus või surnud isendite, sealhulgas nende topiste ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete omamine ja nendega siseriiklikult kauplemine, kui see keeld suurendaks käesoleva artikli mõju.

Artikkel 7

1. Konventsiooniosalised võtavad asjakohaseid ja vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid, et tagada III lisas loetletud looduslike loomaliikide erikaitse.

2. III lisas loetletud looduslike loomaliikide kasutamist tuleb reguleerida, et hoida populatsioone väljaspool ohtu, võttes arvesse artikli 2 nõudeid.

3. Võetavad meetmed hõlmavad järgmist:

a) keeluperioodid ja/või muud kasutamist reguleerivad protseduurid;

b) vajaduse korral kasutamise ajutine või piirkondlik peatamine, et taastada populatsiooni piisav tase;

c) elus ja surnud metsloomade müügi, müügi eesmärgil pidamise, müügiks transportimise või müügiks pakkumise asjakohane reguleerimine.

Artikkel 8

III lisas loetletud looduslike loomaliikide püüdmisel või tapmisel ja juhul, kui artikli 9 alusel tehakse II lisas loetletud liikide suhtes erandeid, keelavad konventsiooniosalised kõikide keelatud mittevalikuliste püüdmis- ja tapmisvahendite kasutamise ning kõikide selliste vahendite kasutamise, mis võivad põhjustada nende liikide populatsioonide kohalikku kadumist või tekitada neile tõsiseid häireid, eelkõige IV lisas loetletud vahendid.

Artikkel 9

1. Tingimusel et muud rahuldavat lahendust ei ole ja et erand ei kahjusta asjaomase populatsiooni säilimist, võib iga konventsiooniosaline teha artiklite 4, 5, 6 ja 7 sätetest ning artiklis 8 nimetatud vahendite kasutamisest erandeid, et:

- kaitsta taimestikku ja loomastikku,

- vältida tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalavarudele, veele ja muule omandivormile,

- rahva tervise ja ohutuse ning lennuohutuse huvides või muu olulise üldise huvi tõttu,

- teadus- ja haridustöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja vajaliku paljundamise eesmärgil,

- lubada range järelevalve tingimustes, valikuliselt ja piiratud ulatuses teatavate metsloomade ja -taimede vähesel arvul püüdmist/korjamist, pidamist või muud mõistlikku kasutamist.

2. Konventsiooniosalised esitavad iga kahe aasta järel alalisele komiteele aruande eelmise lõike alusel tehtud eranditest. Nendes aruannetes peavad olema märgitud:

- populatsioonid, mille suhtes erandeid tehakse või tehti, ja vajaduse korral sellega seotud isendite arv,

- tapmiseks või püüdmiseks lubatud vahendid,

- millise riski tingimustel ning millisel ajal ja kus selliseid erandeid tehti,

- asutus, kes on volitatud kinnitama, et nõutud tingimused on täidetud, ning otsustama, milliseid vahendeid võib kasutada, millises ulatuses ja kellel see on lubatud,

- asjaomased kontrollid.

IV PEATÜKK

Erisätted rändliikide kohta

Artikkel 10

1. Konventsiooniosalised kohustuvad lisaks artiklites 4, 6, 7 ja 8 nimetatud meetmetele kooskõlastama ka oma jõupingutusi II ja III lisas loetletud rändliikide kaitseks, kelle levila ulatub nende territooriumile.

2. Konventsiooniosalised võtavad meetmeid tagamaks, et keeluperiood ja/või muud artikli 7 lõike 3 punktis a nimetatud kasutamist reguleerivad protseduurid on asjakohased ja vastavad III lisas loetletud rändliikide vajadustele.

V PEATÜKK

Täiendavad sätted

Artikkel 11

1. Käesoleva konventsiooni sätete rakendamisel kohustuvad konventsiooniosalised:

a) tegema vajadusel koostööd, eriti kui see suurendab käesoleva konventsiooni teiste artiklite alusel võetud meetmete tõhusust;

b) edendama ja kooskõlastama käesoleva konventsiooni eesmärkidega seotud uurimistööd.

2. Iga konventsiooniosaline kohustub:

a) edendama kohalike taime- ja loomaliikide loodusesse taasasustamist, kui see aitab kaasa eriti ohustatud liikide kaitsele, tingimusel et teiste konventsiooniosaliste kogemuste põhjal on uuritud, kas selline taasasustamine on tõhus ja vastuvõetav;

b) kontrollima rangelt võõrliikide sissetoomist.

3. Konventsiooniosalised teavitavad alalist komiteed liikidest, mis on nende territooriumil täieliku kaitse all ja mida ei ole loetletud I ja II lisas.

Artikkel 12

Konventsiooniosalised võivad loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade kaitseks võtta rangemaid meetmeid, kui on sätestatud käesolevas konventsioonis.

VI PEATÜKK

Alaline komitee

Artikkel 13

1. Käesoleva konventsiooni rakendamiseks moodustatakse alaline komitee.

2. Alalises komitees võib konventsiooniosalist esindada vähemalt üks delegaat. Igal delegatsioonil on üks hääl. Euroopa Majandusühendusel on tema pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju Euroopa Majandusühenduse liikmesriike on käesoleva konventsiooniga ühinenud. Euroopa Majandusühendus ei hääleta juhtudel, kui hääletavad tema liikmesriigid ja vastupidi.

3. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik, kes ei ole konventsiooni osaline, võib olla komitees esindatud vaatlejana.

Alaline komitee võib ühehäälse otsusega kutsuda oma istungile vaatleja riigist, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmesriik ega konventsiooni osaline.

Mis tahes organ või asutus, mis on tehniliselt pädev kaitsma, säilitama või haldama looduslikku taimestikku ja loomastikku ning nende elupaiku ja mis kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

a) rahvusvahelised valitsus- või valitsusvälised asutused ja organid ning riiklikud valitsusasutused ja -organid;

b) riiklikud valitsusvälised asutused ja organid, kes on saanud selleks nende asukohariigi heakskiidu,

võivad teavitada Euroopa Nõukogu peasekretäri vähemalt kolm kuud enne komitee istungit oma soovist saata sellele istungile oma vaatleja. Seda lubatakse juhul, kui vähemalt üks kuu enne istungit ei ole üks kolmandik konventsiooniosalistest esitanud peasekretärile oma vastuväidet.

4. Alalise komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Esimene istung peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva. Pärast seda koguneb komitee vähemalt iga kahe aasta järel ja igal ajal, kui konventsiooniosaliste enamus seda nõuab.

5. Alalise komitee istungi kvoorumi moodustab konventsiooniosaliste enamus.

6. Alaline komitee koostab käesoleva konventsiooni sätete alusel oma töökorra.

Artikkel 14

1. Alalise komitee ülesanne on jälgida käesoleva konventsiooni rakendamist. Komitee võib eelkõige:

- jälgida käesoleva konventsiooni ja selle lisade täitmist ning vaadata läbi vajalikud muudatused,

- anda konventsiooniosalistele soovitusi käesoleva konventsiooni rakendamiseks võetavate meetmete kohta,

- soovitada asjakohaseid meetmeid avalikkuse teavitamiseks käesoleva konventsiooniga seotud ettevõtmistest,

- anda soovitusi ministrite komiteele riikide kohta, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja keda tuleks kutsuda konventsiooniga ühinema,

- teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni tõhususe suurendamiseks, sealhulgas ettepanekuid sõlmida konventsiooniga ühinemata riikidega kokkuleppeid, mis edendaksid liikide või liikide rühmade tõhusat kaitset.

2. Alaline komitee võib oma ülesannete täitmiseks korraldada omal algatusel eksperdirühmade kokkusaamisi.

Artikkel 15

Pärast iga istungit saadab alaline komitee Euroopa Nõukogu ministrite komiteele aruande oma töö ja konventsiooni toimimise kohta.

VII PEATÜKK

Muudatused

Artikkel 16

1. Kõik konventsiooniosalise või ministrite komitee tehtud ettepanekud käesoleva konventsiooni artiklite muutmiseks edastatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes saadab need vähemalt kaks kuud enne alalise komitee istungit Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsioonile alla kirjutanutele, konventsiooniosalistele ning riikidele, keda on kutsutud konventsioonile alla kirjutama vastavalt artiklile 19, ja riikidele, keda on kutsutud ühinema vastavalt artiklile 20.

2. Kõik eelmise lõike kohaselt esitatud muudatusettepanekud vaatab läbi alaline komitee, kes:

a) esitab artiklite 1–12 muutmiseks kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu võetud teksti konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks;

b) esitab artiklite 13–24 muutmiseks kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu võetud teksti konventsiooniosalistele heakskiitmiseks. Pärast heakskiitmist edastatakse tekst konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks.

3. Muudatused jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretäri nende vastuvõtmisest teavitanud.

4. Konventsiooni uute lisade vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1, lõike 2 punkti a ja lõiget 3.

Artikkel 17

1. Kõik konventsiooniosalise või ministrite komitee tehtud ettepanekud käesoleva konventsiooni lisade muutmiseks edastatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes saadab need vähemalt kaks kuud enne alalise komitee istungit Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsioonile alla kirjutanutele, konventsiooniosalistele ning riikidele, keda on kutsutud konventsioonile alla kirjutama vastavalt artiklile 19, ja riikidele, keda on kutsutud ühinema vastavalt artiklile 20.

2. Kõik eelmise lõike alusel tehtud muudatusettepanekud vaatab läbi alaline komitee, kes võib need vastu võtta konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud tekst edastatakse konventsiooniosalistele.

3. Kolme kuu jooksul pärast seda, kui alaline komitee on muudatuse vastu võtnud, ja kui üks kolmandik konventsiooniosalistest ei ole esitanud oma vastuväiteid, jõustub muudatus nende konventsiooniosaliste suhtes, kes ei ole vastuväiteid esitanud.

VIII PEATÜKK

Vaidluste lahendamine

Artikkel 18

1. Alaline komitee annab endast parima, et hõlbustada käesoleva konventsiooni rakendamisega seoses tekkida võivate erimeelsuste rahumeelset lahendamist.

2. Kõik konventsiooni kohaldamist või tõlgendamist käsitlevad konventsiooniosaliste vahelised vaidlused, mida ei ole lahendatud eelmise lõike alusel ega asjaomaste konventsiooniosaliste vaheliste läbirääkimiste teel, võib ühe vaidluspoole taotluse korral esitada vahekohtusse, kui osapooled ei lepi kokku teisiti. Iga osapool määrab vahekohtuniku ja kaks vahekohtunikku määravad kolmanda vahekohtuniku. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, kui üks osapooltest ei ole määranud vahekohtunikku kolme kuu jooksul pärast vahekohtule taotluse esitamist, määrab vahekohtuniku Euroopa Inimõiguste Kohtu president teise osapoole taotlusel järgmise kolme kuu jooksul. Samamoodi toimitakse juhul, kui vahekohtunikud ei suuda kokku leppida kolmanda vahekohtuniku valimisel kolme kuu jooksul pärast kahe esimese vahekohtuniku määramist.

3. Kui vaidluse osapoolteks on kaks konventsiooniosalist, kellest üks on Euroopa Majandusühenduse kui konventsiooniosalise liikmesriik, saadab teine konventsiooniosaline vahekohtumenetluse taotluse nii liikmesriigile kui ka ühendusele; need teatavad talle ühiselt kahe kuu jooksul taotluse saamisest, kas liikmesriik või ühendus, või liikmesriik ja ühendus koos on vaidluse osapool. Kui sellekohast teadet pole nimetatud tähtaja jooksul laekunud, käsitatakse liikmesriiki ja ühendust vaidluse ühe osapoolena nende sätete osas, mis reguleerivad vahekohtu moodustamist ja protseduuri. Sama kehtib ka liikmesriigi ja ühenduse puhul, kui nad esitavad ennast ühiselt vaidluse osapoolena.

4. Vahekohus koostab oma töökorra. Selle otsused võetakse vastu häälteenamusega. Vahekohtu otsus on lõplik ja siduv.

5. Iga vaidluse osapool kannab tema poolt määratud vahekohtuniku kulud; kolmanda vahekohtuniku kulud ja muud vahekohtuga seotud kulud kannavad osapooled võrdselt.

IX PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 19

1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja selle väljatöötamises osalenud kolmandatele riikidele ning Euroopa Majandusühendusele.

Konventsiooni jõustumise kuupäevani on see allakirjutamiseks avatud ka teistele riikidele, keda ministrite komitee on kutsunud konventsiooniga ühinema.

Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

2. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil viis riiki, kellest vähemalt neli on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on konventsiooniga eelmise lõike sätete kohaselt ühinenud.

3. Konventsioonile allakirjutava riigi või Euroopa Majandusühenduse suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut sellega ühineda, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 20

1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib ministrite komitee pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist kutsuda konventsiooniga ühinema kõiki riike, kes ei ole nõukogu liikmesriigid ja keda on kutsutud alla kirjutama kooskõlas artikliga 19, kuid kes ei ole seda veel teinud, ja muid kolmandaid riike.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 21

1. Iga riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2. Iga konventsiooniosaline võib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või hiljem deklareerida Euroopa Nõukogu peasekretärile, et laiendab käesoleva konventsiooni kohaldamisala deklaratsioonis nimetatud muule territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud võtma kohustusi.

3. Eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib seal nimetatud mis tahes territooriumi suhtes peasekretärile saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 22

1. Iga riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teha ühe või mitu reservatsiooni teatavate I–III lisas loetletud liikide suhtes ja/või reservatsioonis või reservatsioonides nimetatud liikide puhul teatavate IV lisas loetletud tapmis- ja püüdmisvahendite ja -meetodite või muude kasutusvormide suhtes. Üldist laadi reservatsioone ei või teha.

2. Iga konventsiooniosaline, kes laiendab käesoleva konventsiooni kohaldamist artikli 21 lõikes 2 osutatud deklaratsioonis nimetatud territooriumile, võib asjaomase territooriumi suhtes teha ühe või mitu reservatsiooni vastavalt eelmise lõike sätetele.

3. Muid reservatsioone ei või teha.

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohase reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib selle Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud teatega kas täielikult või osaliselt tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub teate laekumisel peasekretärile.

Artikkel 23

1. Konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega igal ajal denonsseerida.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 24

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsioonile alla kirjutanud riikidele, Euroopa Majandusühendusele, kui see on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud, ja kõikidele käesoleva konventsiooni osalistele teatavaks iga:

a) allakirjutamise;

b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

c) konventsiooni artiklite 19 ja 20 kohase jõustumiskuupäeva;

d) artikli 13 lõike 3 alusel edastatud teabe;

e) aruande, mis on koostatud artikli 15 alusel;

f) artiklite 16 ja 17 kohaselt vastu võetud muudatuse või uue lisa ning kuupäeva, mil muudatus või uus lisa jõustub;

g) artikli 21 lõigete 2 ja 3 sätete alusel esitatud deklaratsiooni;

h) artikli 22 lõigete 1 ja 2 sätete alusel tehtud reservatsiooni;

i) mis tahes reservatsiooni tagasivõtmise, mis toimus artikli 22 lõike 4 alusel;

j) artikli 23 alusel esitatud teate ja kuupäeva, mil denonsseerimine jõustub.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 19. septembril 1979 Bernis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kõigile allakirjutanud riikidele, Euroopa Majandusühendusele, kui see on konventsioonile alla kirjutanud, ja teistele riikidele, keda on kutsutud käesolevale konventsioonile alla kirjutama või sellega ühinema.

--------------------------------------------------

I LISA

RANGELT KAITSTUD TAIMELIIGID

PTERIDOPHYTA

ASPIDIACEAE

Diplazium caudatum (Cav.) Jermy

PTERIDACEAE

Pteris serrulata Forssk.

GYMNOSPERMAE

PINACEAE

Abies nebrodensis (Lojac.) Mattei

ANGIOSPERMAE

ALISMATACEAE

Alisma wahlenbergii (O.R. Holmberg) Juzepczuk

BERBERIDACEAE

Gymnospermium altaicum (Pallas) Spach

BORAGINACEAE

Anchusa crispa Viv.

Myosotis rehsteineri Wartm.

Omphalodes littoralis Lehm.

Onosma caespitosum Kotschy

Onosma troodi Kotschy

Solenanthus albanicus (Degen et al.) Degen & Baldacci

Symphytum cycladense Pawl.

CAMPANULACEAE

Campanula sabatia De Not.

CARYOPHYLLACEAE

Arenaria lithops Heywood ex McNeill

Gypsophila papillosa P. Porta

Loeflingia tavaresiana G. Samp.

Silene orphanidis Boiss.

Silene rothmaleri Pinto de Silva

Silene velutina Pourret ex Loisel.

CHENOPODIACEAE

Kochia saxicola Guss.

Salicornia veneta Pignatti & Lausi

CISTACEAE

Tuberaria major (Willk.) Pinto da Silva

COMPOSITAE

Anacyclus alboranensis Esteve Chueca & Varo

Anthemis glaberrima (Rech. f.) Greuter

Artemisia granatensis Boiss.

Artemisia laciniata Willd.

Aster pyrenaeus Desf. ex DC.

Aster sibiricus L.

Centaurea balearica J. D. Rodriguez

Centaurea heldreichii Halácsy

Centaurea horrida Badaro

Centaurea kalambakensis Freyn & Sint.

Centaurea lactiflora Halácsy

Centaurea linaresii Lazaro

Centaurea megarensis Halácsy & Hayek

Centaurea niederi Heldr.

Centaurea peucedanifolia Boiss. & Orph.

Centaurea princeps Boiss. & Heldr.

Crepis crocifolia Boiss. & Heldr.

Lamyropsis microcephala (Moris) Dittrich & Greuter

Leontodon siculus (Guss.) Finch & Sell

Logfia neglecta (Soy.-Will.) Holub

Senecio alboranicus Maire

CONVOLVULACEAE

Convolvulus argyrothamnos Greuter

CRUCIFERAE

Alyssum akamasicum B. L. Burtt

Alyssum fastigiatum Heywood

Arabis kennedyae Meikle

Biscutella neustriaca Bonnet

Brassica hilarionis Post

Brassica macrocarpa Guss.

Braya purpurascens (R. Br.) Bunge

Coronopus navasii Pau

Diplotaxis siettiana Maire

Enarthrocarpus pterocarpus DC.

Hutera rupestris P. Porta

Iberis arbuscula Runemark

Ionopsidium acaule (Desf.) Reichenb.

Ptilotrichum pyrenaicum (Lapeyr.) Boiss.

Rhynchosinapis johnstonii (G. Samp.) Heywood

Sisymbrium matritense P.W. Ball & Heywood

EUPHORBIACEAE

Euphorbia ruscinonensis Boiss.

GRAMINEAE

Stipa bavarica Martinovsky & H. Scholz

GROSSULARIACEAE

Ribes sardoum Martelli

HYPERICACEAE

Hypericum aciferum (Greuter) N. K. B. Robson

IRIDACEAE

Crocus cyprius Boiss. & Kotschy

Crocus hartmannianus Holmboe

LABIATAE

Amaracus cordifolium Montr. & Auch.

Micromeria taygetea P. H. Davis

Nepeta sphaciotica P. H. Davis

Phlomis brevibracteata Turrill

Phlomis cypria Post

Salvia crassifolia Sibth. & Smith

Sideritis cypria Post

Thymus camphoratus Hoffmanns. & Link

Thymus carnosus Boiss.

Thymus cephalotos L.

LEGUMINOSAE

Astragalus algarbiensis Coss. ex Bunge

Astragalus aquilinus Anzalone

Astragalus maritimus Moris

Astragalus verrucosus Moris

Cytisus aeolicus Guss. ex Lindl.

Ononis maweana Ball

Oxytropis deflexa (Pallas) DC.

LENTIBULARIACEAE

Pinguicula crystallina Sibth. & Smith

LILIACEAE

Androcymbium rechingeri Greuter

Chionodoxa lochiae Meikle

Muscari gussonei (Parl.) Tod.

Scilla morrisii Meikle

ORCHIDACEAE

Ophrys kotschyi Fleischm. & Soó

PAPAVERACEAE

Rupicapnos africana (Lam.) Pomel

PLUMBAGINACEAE

Armeria rouyana Daveau

Limonium paradoxum Pugsley

Limonium recurvum C. E. Salmon

POLYGONACEAE

Rheum rhaponticum L.

PRIMULACEAE

Primula apennina Widmer

Primula egaliksensis Wormsk.

RANUNCULACEAE

Aquilegia cazorlensis Heywood

Aquilegia kitaibelii Schott

Consolida samia P. H. Davis

Delphinium caseyi B. L. Burtt

Ranunculus kykkoënsis Meikle

Ranunculus weyleri Mares

RUBIACEAE

Galium litorale Guss.

SCROPHULARIACEAE

Antirrhinum charidemi Lange

Euphrasia marchesettii Wettst. ex Marches.

Linaria algarviana Chav.

Linaria ficalhoana Rouy

SELAGINACEAE

Globularia stygia Orph. ex Boiss.

SOLANACEAE

Atropa baetica Willk.

THYMELAEACEAE

Daphne rodriguezii Texidor

UMBELLIFERAE

Angelica heterocarpa Lloyd

Angelica palustris (Besser) Hoffman

Bupleurum kakiskalae Greuter

Ferula cypria Post

Laserpitium longiradium Boiss.

Oenanthe conioides Lange

VALERIANACEAE

Valeriana longiflora Willk.

VIOLACEAE

Viola hispida Lam.

Viola jaubertiana Mares & Vigineix

--------------------------------------------------

II LISA

RANGELT KAITSTUD LOOMALIIGID

IMETAJAD

INSECTIVORA

Talpidae

Desmana pyrenaica (Galemys pyrenaicus)

MICROCHIROPTERA

kõik liigid, välja arvatud

Pipistrellus pipistrellus

RODENTIA

Sciuridae

Citellus citellus

Cricetidae

Cricetus cricetus

Hystricidae

Hystrix cristata

CARNIVORA

Canidae

Canis lupus

Alopex lagopus

Ursidae

kõik liigid

Mustelidae

Lutreola (Mustela) lutreola

Lutra lutra

Gulo gulo

Felidae

Lynx pardina

Panthera pardus

Panthera tigris

Odobenidae

Odobenus rosmarus

Phocidae

Monachus monachus

ARTIODACTYLA

Bovidae

Capra aegagrus

Rupicapra rupicapra ornata

Ovibos moschatus

ODONTOCETI

Delphinidae

Delphinus delphis

Tursiops truncatus

Phocaenidae

Phocaena phocaena

MYSTACOCETI

Balaenopteridae

Sibbaldus (Balaenoptera) musculus

Megaptera novaengliae (longimana, nodosa)

Balaenidae

Eubalaena glacialis

Balaena mysticetus

LINNUD

GAVIIFORMES

Gaviidae

kõik liigid

PODICIPEDIFORMES

Podicipedidae

Podiceps griseigena

Podiceps auritus

Podiceps nigricollis

Podiceps ruficollis

PROCELLARIIFORMES

Hydrobatidae

kõik liigid

Procellariidae

Puffinus puffinus

Procellaria diomedea

PELECANIFORMES

Phalacrocoracidae

Phalocrocorax pygmaeus

Pelecanidae

kõik liigid

CICONIIFORMES

Ardeidae

Ardea purpurea

Casmerodius albus

Egretta garzetta

Ardeola ralloides

Bubulcus (Ardeola) ibis

Nycticorax nycticorax

Ixobrychus minutus

Botaurus stellaris

Ciconiidae

kõik liigid

Threskiornithidae

kõik liigid

Phoenicopteridae

Phoenicopterus ruber

ANSERIFORMES

Anatidae

Cygnus cygnus

Cygnus bewickii

Anser erythropus

Branta leucopsis

Branta ruficollis

Tadorna tadorna

Tadorna ferruginea

Marmaronetta (Anas) angustirostris

Somateria spectabilis

Polysticta stelleri

Histrionicus histrionicus

Bucephala islandica

Mergus albellus

Oxyura leucocephala

FALCONIFORMES

kõik liigid

GRUIFORMES

Turnicidae

Turnix sylvatica

Gruidae

kõik liigid

Rallidae

Porzana porzana

Porzana pusilla

Porzana parva

Crex crex

Porphyrio porphyrio

Fulica cristata

Otitidae

kõik liigid

CHARADRIIFORMES

Charadriidae

Hoplopterus spinosus

Charadrius histicula

Charadrius dubius

Charadrius alexandrinus

Charadrius leschenaulti

Eudromias morinellus

Arenaria interpres

Scolopacidae

Gallinago media

Numenius tenuirostris

Tringa stagnatilis

Tringa ochropus

Tringa glareola

Tringa hypoleucos

Tringa cinerea

Calidris minuta

Calidris temminckii

Calidris maritima

Calidris alpina

Calidris ferruginea

Calidris alba

Limicola falcinellus

Recurvirostridae

kõik liigid

Phalaropodidae

kõik liigid

Burhinidae

Burhinus oedicnemus

Glareolidae

kõik liigid

Laridae

Pagophila eburnea

Larus audouinii

Larus melanocephalus

Larus genei

Larus minutus

Larus sabini

Chlidonias niger

Chlidonias leucopterus

Chlidonias hybrida

Gelochelidon nilotica

Hydroprogne caspia

Sterna hirundo

Sterna paradisaea (macrura)

Sterna dougallii

Sterna albifrons

Sterna sandvicensis

COLUMBIFORMES

Pteroclididae

kõik liigid

CUCULIFORMES

Cuculidae

Clamator glandarius

STRIGIFORMES

kõik liigid

CAPRIMULGIFORMES

Caprimulgidae

kõik liigid

APODIFORMES

Apodidae

Apus pallidus

Apus melba

Apus caffer

CORACIIFORMES

Alcedinidae

Alcedo atthis

Meropidae

Merops apiaster

Coraciidae

Coracias garrulus

Upopidae

Upopa epops

PICIFORMES

kõik liigid

PASSERIFORMES

Alaudidae

Calandrella brachydactyla

Calandrella rufescens

Melanocorypha calandra

Melanocorypha leucoptera

Melanocorypha yeltoniensis

Galerida theklae

Eremophila alpestris

Hirundinidae

kõik liigid

Motacillidae

kõik liigid

Laniidae

kõik liigid

Bombycillidae

Bombycilla garrulus

Cinclidae

Cinclus cinclus

Troglodytidae

Troglodytes troglodytes

Prunellidae

kõik liigid

Muscicapidae

Turdinae

Saxicola rubetra

Saxicola torquata

Oenanthe oenanthe

Oenanthe pleschanka

Oenanthe hispanica

Oenanthe isabellina

Oenanthe leucura

Cercotrichas galactotes

Monticola saxatilis

Monticola solitarius

Phoenicurus ochruros

Phoenicurus phoenicurus

Erithacus rubecula

Luscinia megarhynchos

Luscinia luscinia

Luscinia (Cyanosylvia) svecica

Tarsiger cyanurus

Sylviinae

kõik liigid

Regulinae

kõik liigid

Muscicapinae

kõik liigid

Timaliinae

Panurus biarmicus

Paridae

kõik liigid

Sittidae

kõik liigid

Certhiidac

kõik liigid

Emberizidae

Emberiza citrinella

Emberiza leucocephala

Emberiza cirlus

Emberiza cineracea

Emberiza caesia

Emberiza cia

Emberiza schoeniclus

Emberiza melanocephala

Emberiza aureola

Emberiza pusilla

Emberiza rustica

Plectrophenax nivalis

Calcarius lapponicus

Fringillidae

Carduelis chloris

Carduelis carduelis

Carduelis spinus

Carduelis flavirostris

Carduelis cannabina

Carduelis flammea

Carduelis hornemanni

Serinus citrinella

Serinus serinus

Loxia curvirostra

Loxia pityopsittacus

Loxia leucoptera

Pinicola enucleator

Carpodacus erythrinus

Rhodopechys githaginea

Coccothraustes coccothraustes

Ploceidae

Petronia petronia

Montrifringilla nivalis

Sturnidae

Sturnus unicolor

Sturnus roseus

Oriolidae

Oriolus oriolus

Corvidae

Perisoreus infaustus

Cyanopica cyanus

Nucifraga caryocatactis

Pyrrhocorax pyrrhocorax

Pyrrhocorax graculus

KAHEPAIKSED

CAUDATA

Salamandridae

Salamandrina terdigitata

Salamandra (Mertensiella) luschani

Chioglossa lusitanica

Triturus cristatus

Proteidae

Proteus anguinus

ANURA

Discoglossidae

Bombina variegata

Bombina bombina

Alytes obstetricans

Alytes cisternasii

Pelobatidae

Pelobates cultripes

Pelobates fuscus

Bufonidae

Bufo calamita

Bufo viridis

Hylidae

Hyla arborea

Ranidae

Rana arvalis

Rana dalmatina

Rana latastei

ROOMAJAD

KILPKONNALISED

Testudinidae

Testudo hermanni

Testudo graeca

Testudo marginata

Emydidae

Emys orbicularis

Mauremys caspica

Dermochelyidae

Dermochelys coriacea

Cheloniidae

Caretta caretta

Lepidochelys kempii

Chelonia mydas

Eretmochelys imbricata

SAURIA

Gekkonidae

Cyrtodactylus kotschyi

Chamaeleontidae

Chamaeleo chamaeleon

Lacertidae

Algyroides marchi

Lacerta lepida

Lacerta parva

Lacerta simonyi

Lacerta princeps

Lacerta viridis

Podarcis muralis

Podarcis lilfordi

Podarcis sicula

Podarcis filfolensis

Scincidae

Ablepharus kitaibelii

OPHIDIA

Colubridae

Coluber hippocrepis

Elaphe situla

Elaphe quatuorlineata

Elaphe longissima

Coronella austriaca

Viperidae

Vipera ursinii

Vipera latasti

Vipera ammodytes

Vipera xanthina

Vipera lebetina

Vipera kaznakovi

--------------------------------------------------

III LISA

KAITSTUD LOOMALIIGID

IMETAJAD

INSECTIVORA

Erinaceidae

Erinaceus europaeus

Soricidae

kõik liigid

MICROCHIROPTERA

Vespertilionidae

Pipistrellus pipistrellus

DUPLICIDENTATA

Leporidae

Lepus timidus

Lepus capensis (europaeus)

RODENTIA

Sciuridae

Sciurus vulgaris

Marmota marmota

Castoridae

Castor fiber

Gliridae

kõik liigid

Microtidae

Microtus ratticeps (oeconomus)

Microtus nivalis (lebrunii)

CETACEA

kõik II lisas nimetamata liigid

CARNIVORA

Mustelidae

Meles meles

Mustela erminea

Mustela nivalis

Putorius (Mustela) putorius

Martes martes

Martes foina

Viverridae

kõik liigid

Felidae

Felis catus (silvestris)

Lynx lynx

Phocidae

Phoca vitulina

Pusa (Phoca) hispida

Pagophilus groenlandicus (Phoca groenlandica)

Erignathus barbatus

Halichoerus grypus

Cystophora cristata

ARTIODACTYLA

Suidae

Sus scrofa meridionalis

Cervidae

kõik liigid

Bovidae

Ovis aries (musimon, ammon)

Capra ibex

Capra pyrenaica

Rupicapra rupicapra

LINNUD

Kõik II lisas nimetamata liigid, välja arvatud:

Larus marinus

Larus fuscus

Larus argentatus

Columba palumbus

Passer domesticus

Sturnus vulgaris

Garrulus glandarius

Pica pica

Corvus monedula

Corvus frugilegus

Corvus corone (corone ja cornix)

KAHEPAIKSED

Kõik II lisas nimetamata liigid

ROOMAJAD

Kõik II lisas nimetamata liigid

--------------------------------------------------

IV LISA

KEELATUD PÜÜDMIS- JA TAPMISVAHENDID JA -MEETODID NING MUUD KASUTUSVORMID

IMETAJAD

Silmused

Pimedate või vigastatud loomade kasutamine elava peibutisena

Kassettmakid

Elektrilised tapmis- või uimastusvahendid

Kunstlikud valgusallikad

Peeglid ja muud pimestamisvahendid

Sihtmärke valgustavad vahendid

Pimedas sihtimiseks ettenähtud seade, millel on elektrooniline võimendus või kujutise muundur

Lõhkeained [1]

Võrgud [2]

Lõkspüünised [3]

Mürgid ja mürk- või tuimastusvahendiga sööt

Väljagaasitamine või -suitsutamine

Poolautomaatsed või automaatrelvad, mille padrunisalv mahutab üle kahe laengu laskemoona

Õhusõidukid

Liikuvad mootorsõidukid

LINNUD

Linnupaelad [4]

Linnuliimid

Konksud

Pimedate või vigastatud lindude kasutamine elava peibutisena

Kassettmakid

Elektrilised tapmis- või uimastusvahendid

Kunstlikud valgusallikad

Peeglid ja muud pimestamisvahendid

Sihtmärke valgustavad vahendid

Pimedas sihtimiseks ettenähtud seade, millel on elektrooniline võimendus või kujutise muundur

Lõhkeained

Võrgud

Lõkspüünised

Mürgid ja mürk- või tuimastusvahendiga sööt

Poolautomaatsed või automaatrelvad, mille padrunisalv mahutab üle kahe laengu laskemoona.

Õhusõidukid

Liikuvad mootorsõidukid

[1] Välja arvatud vaalapüügiks.

[2] Kui kasutatakse massilisel või mittevalikulisel püüdmisel või tapmisel.

[3] Kui kasutatakse massilisel või mittevalikulisel püüdmisel või tapmisel.

[4] Välja arvatud Lagopus 58o põhjalaiusest põhja pool.

--------------------------------------------------