Loode-atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioon

OSALISRIIGID,

märkides, et Loode-Atlandi rannikuäärsed riigid on kooskõlas rahvusvahelise õiguse asjakohaste põhimõtetega laiendanud jurisdiktsiooni elusressursside üle oma piirnevates vetes kuni 200 meremiilini alates lähtejoonest, millest loetakse territoriaalvete laiust, ja omavad nendes piirkondades suveräänseid õigusi nende ressursside uurimiseks, kasutamiseks, kaitseks ja majandamiseks;

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kolmanda mereõigust käsitleva konverentsi tööd kalanduse valdkonnas;

soovides aidata kaasa Loode-Atlandi elusressursside kaitsele ja optimaalsele kasutamisele ulatuses, mis vastab rannikuäärse riigi laiendatud jurisdiktsioonile kalanduse vallas, ja vastavalt edendada rahvusvahelist koostööd ja konsultatsioone nende ressursside osas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I artikkel

1. Käesoleva konventsiooni kehtivuse piirkond, edaspidi "konventsiooni piirkond", hõlmab Loode-Atlandi veealasid põhja pool 35o00′ põhjalaiust ja lääne pool joonest, mis jääb põhja poole 35o00′ põhjalaiust ja 42o00′ läänepikkust kuni 59o00′ põhjalaiust, edasi lääne poole kuni 44o00′ läänepikkust ja edasi põhja poole kuni Gröönimaa rannikuni, aga samuti Saint Lawrence'i lahe, Davise väina ja Baffini lahe veealasid lõuna pool 78o10′ põhjalaiust.

2. Käesolevas konventsioonis nimetatud "reguleeritav piirkond" on osa konventsiooni piirkonnast, mis asub väljaspool neid alasid, mis kuuluvad rannikuäärsete riikide kalandusalase jurisdiktsiooni alla.

3. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tähendab "rannikuäärne riik" edaspidi osalisriiki, kelle kalandusalane jurisdiktsioon on kehtiv vetel, mis on osa konventsiooni piirkonnast.

4. Käesolev konventsioon kehtib kõikide konventsiooni piirkonna kalavarude suhtes järgmiste eranditega: lõhe, tuun ja marliin (purikala), rahvusvahelise vaalanduskomisjoni või tema õigusjärglase hallatavad vaalad, mandrilava paiksed liigid, st organismid, kes väljapüügi ajal on liikumatult merepõhjas või selle all või kes suudavad liikuda üksnes füüsilises kontaktis merepõhja või aluspinnasega.

5. Käesolev konventsioon ei mõjuta ega piira mis tahes osalisriigi seisukohti või nõudeid siseveekogude ja territoriaalmere suhtes või osalisriigi kalandusalase jurisdiktsiooni piiride või ulatuse või osalisriigi vaadete või seisukohtade suhtes.

II artikkel

1. Osa lisriigid lepivad kokku rahvusvahelise organisatsiooni asutamises ja ülalpidamises, eesmärgiga teha koostööd ja konsulteerida konventsiooni piirkonna elusressursside optimaalsel kasutamisel, ratsionaalsel majandamisel ja kaitsel. Seda organisatsiooni nimetatakse Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooniks (edaspidi "organisatsioon") ja see täidab käesolevas konventsioonis sätestatud ülesandeid.

2. Organisatsiooni moodustavad:

a) üldnõukogu;

b) teadusnõukogu;

c) kalapüügikomisjon;

d) sekretariaat.

3. Organisatsioon on juriidiline isik ja sellel on osalisriikide territooriumidel ja suhetes teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusvõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Immuniteetides ja privileegides, mis organisatsioonil ja selle ametnikel on osalisriigi territooriumil, lepivad kokku organisatsioon ja asjaomane riik.

4. Organisatsiooni peakorter asub Kanadas, Dartmouthi linnas Nova Scotia provintsis või muus üldnõukogu poolt määratud paigas.

III artikkel

1. Üldnõukogu ülesanded on järgmised:

a) kontrollida ja kooskõlastada organisatsioonilisi, haldus- ja finantstegevust ning muid siseasju, sealhulgas suhteid liikmetega;

b) kooskõlastada organisatsiooni välissuhteid;

c) vaadata läbi ja määrata kalapüügikomisjonis liikmeksolek vastavalt XIII artiklile; ja

d) täita muid konventsiooniga määratud ülesandeid.

IV artikkel

1. Iga osalisriik on üldnõukogu liige ja ta võib nõukogusse nimetada kuni kolm esindajat, kellega võivad koosolekutel kaasas olla asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.

2. Üldnõukogu valib esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat ja keda võib tagasi valida, kuid kes ei või järjest ametis olla kauem kui neli aastat. Esimees on kalapüügikomisjoni liikmeks oleva osalisriigi esindaja ning esimees ja aseesimees on erinevate osalisriikide esindajad.

3. Esimees on organisatsiooni president ja selle peaesindaja.

4. Üldnõukogu esimees kutsub kokku organisatsiooni korralise aastakoosoleku üldnõukogu määratud kohas, mis tavaliselt asub Põhja-Ameerikas.

5. Mõne osalisriigi taotlusel ja mõne teise osalisriigi nõusolekul kutsub esimees komisjoni muu kui aastakoosoleku kokku tema määratud ajal ja kohas.

6. Üldnõukogu võib moodustada muid komiteesid ja allkomiteesid, mida ta peab oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks vajalikuks.

V artikkel

1. Igal osalisriigil on üldnõukogu istungitel üks hääl.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, tehakse üldnõukogu otsused kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate osalisriikide häälteenamusega tingimusel, et hääletamist ei toimu, kui kohal on vähem kui kaks kolmandikku osalisriikidest.

3. Üldnõukogu võtab vastu oma koosolekute läbiviimiseks ja oma ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad ning muudab neid vajaduse korral.

4. Üldnõukogu esitab osalisriikidele organisatsiooni tegevuse aastaaruande.

VI artikkel

1. Teadusnõukogu ülesanded on järgmised:

a) anda osalisriikidele võimalus konsultatsioonideks ja koostööks konventsiooni piirkonna kalandusega seotud teadusliku teabe ja seisukohtade tundmaõppimiseks, hindamiseks ja vahetamiseks, kaasa arvatud kalandust mõjutavad ökoloogilised ja keskkonnategurid, ning samuti ergutada ja soodustada osalisriikide vahelist koostööd selliste teadusuuringute läbiviimiseks, mille eesmärgiks on kõnealustes küsimustes tekkinud puuduste kõrvaldamine;

b) koostada ja säilitada statistilisi andmeid ja dokumentatsiooni, avaldada või levitada konventsiooni piirkonna kalandusega seotud aruandeid, teavet ja materjale, kaasa arvatud kalandust mõjutavad keskkonna- ja ökoloogilised tegurid;

c) anda rannikuäärsete riikidele teadusalast nõu, kui nad seda vastavalt VII artiklile taotlevad;

d) anda kalapüügikomisjonile teadusalast nõu vastavalt VIII artiklile või omal algatusel vastavalt komisjoni vajadusele.

2. Teadusnõukogu ülesandeid võib vajaduse korral täita koostöös teiste avalik- või eraõiguslike organisatsioonidega, kellel on sarnased eesmärgid.

3. Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks esitavad osalisriigid teadusnõukogule nõukogu taotlusel kogu olemasoleva statistilise ja teadusliku teabe.

VII artikkel

1. Rannikuäärse riigi taotlusel käsitleb teadusnõukogu kõiki küsimusi, mis on seotud konventsiooni piirkonnas selle rannikuäärse riigi jurisdiktsiooni all olevate vete kalavarude majandamise ja kaitse teadusliku alusega, ja esitab sellekohase aruande.

2. Rannikuäärne riik määratleb pärast konsultatsioone teadusnõukoguga iga nõukogule läbivaatamiseks saadetud küsimuse pädevuse vastavalt lõikele 1. Lisaks kõigile muudele asjakohastele küsimustele hõlmab nimetatud pädevus järgmist:

a) läbivaatamiseks esitatud küsimuse selgitus, sealhulgas käsiteldava kalamajanduse ja piirkonna kirjeldus;

b) teaduslike hinnangute või prognooside taotlemisel mis tahes asjakohaste tegurite või tähelepanekute kirjeldus, mida tuleb arvesse võtta;

c) vajadusel mis tahes eesmärkide kirjeldus, mille poole rannikuäärne riik püüdleb, ning märge selle kohta, kas tuleks esitada konkreetne soovitus või mitu varianti.

VIII artikkel

Teadusnõukogu käsitleb kõiki kalapüügikomisjoni poolt talle esitatud küsimusi, mis on seotud reguleeritava piirkonna kalavarude majandamise ja kaitse teadusliku alusega, ja esitab sellekohase aruande ning võtab arvesse kalapüügikomisjoni poolt kõnealuse küsimuse suhtes kindlaksmääratud pädevust.

IX artikkel

1. Iga osalisriik on teadusnõukogu liige ja määrab nõukokku oma esindajad, keda igal koosolekul võivad saata asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.

2. Teadusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat ja keda võib tagasi valida, kuid kes ei või järjest ametis olla kauem kui neli aastat. Esimees ja aseesimees peavad olema erinevate osalisriikide esindajad.

3. Esimees võib rannikuäärse riigi või osalisriigi taotlusel ja mõne teise osalisriigi nõusolekul kutsuda kokku muu kui teadusnõukogu aastakoosoleku vastavalt IV artiklile tema määratud ajal ja kohas.

4. Teadusnõukogu võib moodustada muid komiteesid ja allkomiteesid, mida ta peab oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks vajalikuks.

X artikkel

1. Teadusnõukogu poolt vastavalt käesolevale konventsioonile esitatavad teadusalased nõuanded võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, esitab nõukogu oma aruandes kõik seisukohad käsiteldava küsimuse kohta.

2. Ametiisikute valimist, eeskirjade vastuvõtmist ja nende muutmist ning muid töö organiseerimisega seotud küsimusi käsitlevad teadusnõukogu otsused tehakse kõigi kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate osalisriikide häälteenamusega ning igal osalisriigil on selleks üks hääl. Hääletamist ei toimu, kui kohal on vähem kui kaks kolmandikku osalisriikidest.

3. Teadusnõukogu võtab vastu eeskirjad oma koosolekute läbiviimiseks ja oma ülesannete täitmiseks ning muudab neid vajaduse korral.

XI artikkel

1. Kalapüügikomisjon (edaspidi "komisjon") vastutab reguleeritava piirkonna kalavarude majandamise ja kaitse eest vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. Komisjon võib vastu võtta ettepanekuid, mis käsitlevad osalisriikide ühistegevust reguleeritava piirkonna kalavarude optimaalseks kasutamiseks. Selliste ettepanekute käsitlemisel võtab komisjon arvesse kogu teadusnõukogu esitatud asjakohast teavet ja kõiki nõuandeid.

3. Lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel püüab komisjon tagada vastavuse järgmiste vahel:

a) reguleeritava piirkonna ja rannikuäärse riigi kalandusalase jurisdiktsiooni all oleva piirkonna kalavarude või kalavarude rühma käsitlev ettepanek või ettepanek, mis liikidevaheliste seoste tõttu võiks avaldada mõju varudele või varude rühmale, mis asuvad täielikult või osaliselt rannikuäärse riigi kalandusalase jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas,

ja

b) rannikuäärse riigi poolt tema kalandusalase jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas toimuvat kalapüügi ning varude või varude rühmade majandamise ja kaitse suhtes võetud meetmed ja tehtud otsused.

Kõnealune rannikuäärne riik ja komisjon edendavad vastavalt selliste ettepanekute, meetmete ja otsuste kooskõlastamist. Käesoleva artikli eesmärgil teavitab iga rannikuäärne riik komisjoni tema poolt võetud meetmest ja tehtud otsustest.

4. Reguleeritava piirkonna püügimahtude jaotamist käsitlevates komisjoni ettepanekutes tuleb arvesse võtte komisjoni liikmete huve, kelle laevad on traditsiooniliselt kalastanud selles piirkonnas, ning Newfoundlandi Suurmadala ja Flemish Capi püügimahtude jaotamisel peavad komisjoni liikmed pöörama erilist tähelepanu osalisriigile, kelle rannikuäärsed alad sõltuvad põhiliselt nimetatud kalastusmadalatega seotud kalavarude püügist ja kes on teinud tähelepanuväärseid jõupingutusi selliste kalavarude kaitse tagamisel rahvusvahelise koostöö abil, pakkudes rahvusvahelise ühisinspekteerimise raames eelkõige rahvusvahelise kalanduse järelevalvet ja kontrolli nendel madalatel.

5. Komisjon võib käesoleva konventsiooni kohaldamise tagamiseks reguleeritavas piirkonnas võtta vastu rahvusvahelisi kontrolli- ja jõustamismeetmeid käsitlevaid ettepanekuid ning käesoleva konventsiooni alusel kehtivaid meetmeid.

6. Kõik komisjoni poolt vastuvõetud ettepanekud saadab täitevsekretär kõikidele osalisriikidele, märkides ära saatmise kuupäeva XII artikli lõike 1 eesmärgil.

7. Kui XII artiklist ei tulene teisiti, saab iga käesoleva artikli alusel komisjoni poolt vastu võetud ettepanek kõikidele osalisriikidele siduvaks komisjoni poolt kindlaksmääratud jõustumise kuupäevast alates.

8. Komisjon võib saata teadusnõukogule käsitlemiseks kõik reguleeritava piirkonna kalavarude majandamise ja kaitse teadusliku alusega seotud küsimused ning määrab antud küsimuse käsitlemise pädevuse.

9. Komisjon võib juhtida iga komisjoni liikme või kõigi liikmete tähelepanu mis tahes käesoleva konventsiooni eesmärkide või kohaldamisega seotud küsimusele reguleeritavas piirkonnas.

XII artikkel

1. Kui keegi komisjoni liikmetest esitab täitevsekretärile vastuvõetud ettepaneku suhtes vastuväite kuuekümne päeva jooksul alates saatmise kuupäevast, mille täitevsekretär on täpsustanud ettepaneku teatises, siis ei saa nimetatud ettepanek siduvaks meetmeks kuni neljakümne päeva möödumiseni alates kuupäevast, mis on täpsustatud kõikidele osalisriikidele saadetud teatises vastuväite kohta. Pärast seda võib teine komisjoni liige samuti esitada vastuväite kuni järgmise neljakümnepäevase perioodi möödumiseni või kolmekümne päeva jooksul pärast kuupäeva, mis on täpsustatud osalisriikidele saadetud teatises vastuväite kohta, mis on esitatud nimetatud neljakümnepäevase perioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Seejärel saab ettepanek siduvaks meetmeks kõikidele osalisriikidele, välja arvatud need, kes esitasid vastuväited pikendatud perioodi või perioodide lõpul. Kui pikendatud perioodi või perioodide lõpul on vastuväiteid siiski esitanud ja toetanud enamus komisjoni liikmeid, ei saa ettepanek siduvaks meetmeks, kui osa või kõik komisjoni liikmed ei lepi omavahel kokku, et see muutub neile siduvaks alates kokkulepitud kuupäevast.

2. Iga ettepanekule vastuväite esitanud komisjoni liige võib vastuväite igal ajal tagasi võtta ja ettepanek saab otsekohe sellele liikmele siduvaks meetmeks, kui käesolevas artiklis ettenähtud menetlusest ei tulene teisiti.

3. Ühe aasta möödumisel meetme jõustumise päevast võib iga komisjoni liige igal ajal saata täitevsekretärile teatise oma kavatsusest mitte lugeda seda meedet enda jaoks siduvaks ja kui seda teatist ei võeta tagasi, ei ole see meede enam selle komisjoni liikme jaoks siduv ühe aasta möödumisel päevast, mil täitevsekretär teatise kätte sai. Mis tahes ajal pärast seda, kui meede ei ole enam käesoleva lõike alusel komisjoni liikmele siduv, ei ole see meede siduv ka teise komisjoni liikme jaoks alates kuupäevast, mil täitevsekretär sai teatise tema kavatsuse kohta mitte lugeda seda meedet enda jaoks siduvaks.

4. Täitevsekretär teavitab kõiki osalisriike viivitamata:

a) iga vastuväite saamisest ja vastuväite tagasivõtmisest kooskõlas lõigetega 1 ja 2;

b) kuupäevast, mil ükskõik milline ettepanek saab siduvaks meetmeks lõike 1 sätete alusel, ja

c) iga teatise saamisest lõike 3 alusel.

XIII artikkel

1. Üldnõukogu vaatab üle ja määrab oma aastakoosolekul komisjoni liikmeks olemise, mille hulka kuulub:

a) iga osalisriik, kes kalastab reguleeritavas piirkonnas, ja

b) iga osalisriik, kes on esitanud üldnõukogule rahuldavad tõendid selle kohta, et ta kavatseb hakata kalastama reguleeritavas piirkonnas selle aasta jooksul, mil toimub aastakoosolek, või järgmise kalendriaasta jooksul.

2. Iga komisjoni liige määrab komisjoni kuni kolm esindajat, kellega võivad koosolekutel kaasas olla asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.

3. Mis tahes osalisriik, kes ei ole komisjoni liige, võib osaleda komisjoni koosolekutel vaatlejana.

4. Komisjon valib esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat ja keda võib tagasi valida, kuid kes ei või järjest ametis olla kauem kui neli aastat. Esimees ja aseesimees peavad olema erinevate osalisriikide esindajad.

5. Esimees võib komisjoni liikme taotlusel kutsuda kokku muu kui aastakoosoleku vastavalt IV artiklile tema määratud ajal ja kohas.

6. Komisjon võib moodustada muid komiteesid ja allkomiteesid, mida ta peab oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks vajalikuks.

XIV artikkel

1. Igal komisjoni liikmel on komisjoni istungitel üks hääl.

2. Komisjoni otsused tehakse kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate komisjoni liikmete häälteenamusega tingimusel, et hääletamist ei toimu, kui kohal on vähem kui kaks kolmandikku liikmetest.

3. Komisjon võtab vastu eeskirjad oma koosolekute läbiviimiseks ja oma ülesannete täitmiseks ning muudab neid vajaduse korral.

XV artikkel

1. Sekretariaat tagab organisatsiooni teenindamise tema kohustuste ja ülesannete täitmisel.

2. Sekretariaadi kõrgeimaks haldusametnikuks on täitevsekretär, kelle nimetab üldnõukogu vastavalt nõukogu kehtestatud korrale ja tingimustele.

3. Sekretariaadi töötajad määrab ametisse täitevsekretär üldnõukogu kehtestatud korra kohaselt.

4. Täitevsekretäril on üldnõukogu üldise järelevalve all täielikud volitused sekretariaadi töö juhtimiseks ning ta täidab ka teisi üldnõukogu poolt ettenähtud ülesandeid.

XVI artikkel

1. Iga osalisriik kannab oma delegatsiooni kulud, mis on seotud vastavalt käesolevale konventsioonile läbiviidavate koosolekutega.

2. Üldnõukogu võtab vastu organisatsiooni aastaeelarve.

3. Üldnõukogu kehtestab iga osalisriigi osamaksud kooskõlas aastaeelarvega järgmistel alustel:

a) 10 % eelarvest jaguneb rannikuäärsete riikide vahel proportsionaalselt nende nominaalsaagiga konventsiooni piirkonnas aasta jooksul, mis lõpeb kaks aastat enne eelarveaastat;

b) 30 % eelarvest jaguneb võrdselt kõigi osalisriikide vahel;

c) 60 % eelarvest jaguneb kõigi osalisriikide vahel proportsionaalselt nende nominaalsaagiga konventsiooni piirkonnas aasta jooksul, mis lõpeb kaks aastat enne eelarveaastat.

Eespool nimetatud nominaalsaagid on käesoleva konventsiooni lahutamatuks osaks olevas I lisas loetletud liikide saagid.

4. Täitevsekretär teatab igale osalisriigile tema osamaksu suuruse, mis on arvutatud lõike 3 alusel, ning pärast seda kannab iga osalisriik niipea kui võimalik oma osamaksu organisatsioonile üle.

5. Osa maksud tasutakse selle riigi vääringus, kus asub organisatsiooni peakorter, välja arvatud juhul, kui üldnõukogu lubab seda teha teisel viisil.

6. Kui käesoleva artikli lõikest 11 ei tulene teisiti, kinnitab üldnõukogu oma esimesel koosolekul eelarve organisatsiooni tegevuse esimese järelejäänud eelarveaasta kohta ning täitevsekretär saadab kõigile osalisriikidele eelarve koopia ja teatise nende osamaksudest.

7. Järgnevatel eelarveaastatel edastab täitevsekretär osalisriikidele eelarveprojekti koos maksegraafikuga hiljemalt kuuskümmend päeva enne organisatsiooni aastakoosolekut, millel käsitletakse eelarvet.

8. Osa lisriik, kes ühineb käesoleva konventsiooniga eelarveaasta jooksul, tasub selle aasta osamaksu mahus, mis on arvutatud vastavalt käesoleva artikli sätetele, st proportsionaalselt aasta järelejäänud täiskuudega.

9. Osa lisriigil, kes ei ole oma osamaksu kahe järjestikuse aasta jooksul tasunud, ei ole käesoleva konventsiooni alusel hääleõigust ega vastuväidete esitamise õigust seni, kuni ta on oma kohustused täitnud, kui üldnõukogu ei ole otsustanud teisiti.

10. Organisatsiooni rahanduslikku olukorda kontrollivad igal aastal üldnõukogu valitud organisatsioonivälised audiitorid.

11. Kui konventsioon jõustub 1. jaanuaril 1979, kohaldatakse lõike 6 sätete asemel käesoleva konventsiooni lahutamatuks osaks oleva II lisa sätteid.

XVII artikkel

Osalisriigid lepivad kokku võtta selliseid meetmeid, sealhulgas rikkumiste puhul piisavate karistuste määramine, mis võivad olla vajalikud selleks, et jõustada käesoleva konventsiooni sätted ja rakendada meetmeid, mis XI artikli kohaselt saavad osalisriikidele siduvaks ja mis jõustuvad vastavalt XXIII artiklile. Kõik osalisriigid edastavad komisjonile nendel eesmärkidel võetud meetmete kohta aastaaruande.

XVIII artikkel

Osalisriigid lepivad kokku jätta jõusse ja rakendada reguleeritavas piirkonnas rahvusvahelise ühiskontrolli kava, mida kohaldatakse vastavalt XXIII artiklile või mida muudetakse XI artikli lõikes 5 osutatud meetmetega. Nimetatud kavas sätestatakse osalisriikide vastastikused õigused pardaleminekuks ja laevade inspekteerimiseks ning lipuriigi vastutuselevõtmine ja sanktsioonid sellise pardalemineku ja inspekteerimise tulemusel saadud tõendite alusel. Sellise vastutuselevõtmise ja sanktsioonide aruanne lisatakse XVII artiklis osutatud aastaaruandele.

XIX artikkel

Osalisriigid lepivad kokku juhtima iga käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigi tähelepanu igale küsimusele, mis on seotud selle riigi kodanike või laevade kalandustegevusega reguleeritavas piirkonnas, mis mõjutab negatiivselt käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamist. Peale selle lepivad osalisriigid kokku võtma vajaduse korral meetmeid sellise negatiivse mõju kõrvaldamiseks.

XX artikkel

1. Konventsiooni piirkond jaotatakse teaduslikeks ja statistilisteks alapiirkondadeks, rajoonideks ja alarajoonideks, mille piirid on määratletud käesoleva konventsiooni III lisas.

2. Teadusnõukogu taotlusel võib üldnõukogu osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muuta III lisas sätestatud alapiirkondade, rajoonide ja alarajoonide piire, kui ta peab seda teaduslikel ja statistilistel eesmärkidel vajalikuks ja tingimusel, et iga rannikuäärne riik, kelle kalandusalase jurisdiktsiooni alla kuulub mis tahes osa piirkonnast, toetab sellist tegevust.

3. Kalapüügikomisjoni taotlusel ja pärast teadusnõukoguga konsulteerimist võib üldnõukogu, kui ta peab seda haldamise seisukohast vajalikuks, osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega jagada reguleeritava piirkonna asjakohasteks reguleeritavateks rajoonideks ja alarajoonideks. Edaspidi võib neid muuta sama menetluse kohaselt. Selliste rajoonide ja alarajoonide piirid on määratletud III lisas.

4. Käesoleva konventsiooni III lisa on praegusel kujul või vastavalt käesolevale artiklile aeg-ajalt muudetuna käesoleva konventsiooni lahutamatu osa.

XXI artikkel

1. Iga osalisriik võib teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni muutmiseks, mille vaatab läbi ja mida käsitleb üldnõukogu aastakoosolekul või erakorralisel koosolekul. Iga selline muudatusettepanek saadetakse täitevsekretärile hiljemalt üheksakümmend päeva enne koosoleku algust, kus seda arutada kavatsetakse, ja täitevsekretär edastab ettepaneku viivitamata kõikidele osalisriikidele.

2. Konventsiooni muudatusettepanek võetakse üldnõukogu poolt vastu osalisriikide kolmeneljandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud muudatusettepaneku teksti saadab hoiulevõtja kõigile osalisriikidele.

3. Muudatus jõustub kõigi osalisriikide suhtes saja kahekümne päeva möödudes saatmiskuupäevast, mis on täpsustatud hoiulevõtja teatises kolmelt neljandikult osalisriikidelt muudatuse heakskiitmise kohta kirjaliku teate saamisest, kui ükski osalisriikidest ei ole esitanud hoiulevõtjale muudatuse kohta vastuväidet üheksakümne päeva jooksul alates saatmiskuupäevast, mis on täpsustatud hoiulevõtja kättesaamise teatises, ja sel juhul ei jõustu muudatus mitte ühegi osalisriigi suhtes. Muudatusele vastuväite esitanud osalisriik võib selle igal ajal tagasi võtta. Kui kõik muudatuse suhtes esitatud vastuväited on tagasi võetud, jõustub see kõikide osalisriikide suhtes saja kahekümne päeva möödumisel sellise teatise kättesaamise kuupäevast, millega hoiulevõtja teatab viimase vastuväite tagasivõtmisest.

4. Kõik osalisriigid, kes ühinevad käesoleva konventsiooniga pärast muudatuse vastuvõtmist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, loetakse nimetatud muudatuse heaks kiitnuks.

5. Hoiulevõtja teavitab kõiki osalisriike viivitamata muudatuste heakskiitmise teatiste ning vastuväidete või nende tagasivõtmise teatiste kättesaamisest ja muudatuste jõustumisest.

XXII artikkel

1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Ottawas kuni 31. detsembrini 1978 osalisriikidele, kes olid esindatud diplomaatilisel konverentsil Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö kohta, mis toimus 11.–21. oktoobril 1977. Pärast seda on konventsioon avatud ühinemiseks.

2. Allakirjutanud peavad konventsiooni ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Kanada valitsusele, keda käesolevas konventsioonis nimetatakse hoiulevõtjaks.

3. Konventsioon jõustub jaanuarikuu esimesel päeval pärast seda, kui vähemalt kuus allakirjutanut, kellest vähemalt üks omab kalandusalast jurisdiktsiooni vetes, mis on osa konventsiooni piirkonnast, on ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud.

4. Iga osalisriik, kes ei ole käesolevale konventsioonile alla kirjutanud, võib sellega ühineda, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Konventsiooniga ühinemine, mille kohta hoiulevõtja on saanud teate enne käesoleva konventsiooni jõustumist, jõustub konventsiooni jõustumise päevast. Konventsiooniga ühinemine, mille kohta on hoiulevõtjale saadetud teade pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja selle teate kätte sai.

5. Hoiulevõtja teavitab allakirjutanuid ja ühinevaid osalisriike kõikide ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmisest ja ühinemisteadete kättesaamisest.

6. Hoiulevõtja kutsub kokku organisatsiooni koosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul pärast konventsiooni jõustumist ja saadab esialgse päevakorra kõigile osalisriikidele hiljemalt üks kuu enne koosoleku toimumise kuupäeva.

XXIII artikkel

Konventsiooni jõustumisel saab iga ettepanek, mis oli välja saadetud või mis on kehtiv sel ajal 1949. aasta Loode-Atlandi kalandusalase rahvusvahelise konventsiooni (ICNAF-konventsioon) VIII artikli alusel, vastavalt ICNAFi sätetele siduvaks meetmeks kõigi osalisriikide jaoks reguleeritavas piirkonnas kohe, kui see ettepanek on ICNAF-konventsiooni alusel jõustunud, või ajal, mil ettepanek jõustub käesoleva konventsiooni alusel. Kui käesoleva konventsiooni XII artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, jääb selline meede siduvaks igale osalisriigile kuni selle kehtivusaja lõppemiseni või selle asendamiseni meetmega, mis saab siduvaks vastavalt käesoleva konventsiooni XI artiklile, tingimusel et selline asendus ei jõustu enne ühe aasta möödumist käesoleva konventsiooni jõustumisest.

XXIV artikkel

1. Iga osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida mis tahes aasta 31. detsembril, teatades sellest sama aasta 30. juunil või varem hoiulevõtjale, kes saadab selle teate koopiad teistele osalisriikidele.

2. Kõik teised osalisriigid võivad selle konventsiooni denonsseerida sama aasta 31. detsembril, teatades sellest hoiulevõtjale ühe kuu jooksul kuupäevast, mil saadi vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 saadetud konventsiooni denonsseerimise teate koopia.

XXV artikkel

1. Konventsiooni originaal antakse hoiule Kanada valitsusele, kes saadab kinnitatud koopia kõigile allakirjutanutele ja kõigile ühinevatele osalisriikidele.

2. Hoiulevõtja registreerib käesoleva konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.

Käesoleva tõenduseks on allakirjutanud selleks vastavalt volitatuina käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud Ottawas 24. oktoobril 1978. aastal ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

--------------------------------------------------

KONVENTSIOONI I LISA

Loetelu liikidest, mille nominaalsaak on määratud aastaeelarve arvutamiseks vastavalt XVI artiklile

Tursk… | Gadus morrhua |

Kilttursk… | Melanogrammus aeglefinus |

Kuldne meriahven… | Sebastes marinus |

Hõbemerluus… | Merluccius bilinearis |

Punane ameerikaluts… | Urophycis chuss |

Pollak… | Pollachius virens |

Harilik karelest… | Hippoglossoides platessoides |

Pikklest… | Glyptocephalus cynoglossus |

Ruske soomuslest… | Limanda ferruginea |

Süvalest… | Reinhardtius hippoglossoides |

Kalju-tömppeakala… | Macrourus rupestris |

Harilik heeringas… | Clupea harengus |

Harilik makrell… | Scomber scombrus |

Hall müntkala… | Peprilus triacanthus |

Hallselg-aloosa… | Alosa pseudoharengus |

Põhjaatlandi hõbekala… | Argentina silus |

Moiva… | Mallotus villosus |

Ebakalmaar… | Loligo pealei |

Lühiuimkalmaar… | Illex illecebrosus |

Krevetid… | Pandalus sp. |

--------------------------------------------------

KONVENTSIOONI II LISA

Finantsalased üleminekukorraldused

1. Osa lisriik, kes on ka Loode-Atlandi kalandusalase rahvusvahelise konventsiooni osalisriik kogu 1979. aasta jooksul, ei osale nimetatud aastal organisatsiooni kulutuste rahastamisel. Teised osalisriigid, kes on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad või ühinenud konventsiooniga enne 31. detsembrit 1979, maksavad liites näidatud summa. Liites nimetamata osalisriigi osamaksu määrab kindlaks üldnõukogu.

2. Osa lisriigid maksavad vastavalt lõikele 1 tasumisele kuuluvad osamaksud niipea kui võimalik pärast 1. jaanuari 1979 või pärast konventsiooniga ühinemist, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

--------------------------------------------------

KONVENTSIOONI III LISA

Teaduslikud ja statistilised alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid

Käesoleva konventsiooni XX artiklis sätestatud teaduslikud ja statistilised alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid on järgmised.

1. a) Alapiirkond 0 — see osa konventsiooni piirkonnast, mis asub paralleelist 61°00′ põhjalaiust põhja pool; piirneb idas joonega, mis ulatub punktist 61°00′ põhjalaiust ja 59°00′ läänepikkust otse põhja suunas paralleelini 69°00′ põhjalaiust, sealt edasi loode suunas piki loksodroomi punktini 75°00′ põhjalaiust ja 73°30′ läänepikkust ja sealt põhja suunas paralleelini 78°10′ põhjalaiust; läänes piirneb joonega, mis algab punktist 61°00′ põhjalaiust ja 65°00′ läänepikkust ning ulatub loode suunas piki loksodroomi East Bluffini Baffini saare rannikul (61°55′ põhjalaiust ja 66°20′ läänepikkust) ning sealt edasi põhja suunas piki Baffini, Byloti, Devoni ja Ellsmere'i saare rannikut ja mööda meridiaani 80° läänepikkust nende saarte vetes kuni punktini 78°10′ põhjalaiust.

1. b) Alapiirkond 0 koosneb kahest rajoonist:

rajoon 0A — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66°15′ põhjalaiust põhja pool;

rajoon 0B — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66°15′ põhjalaiust lõuna pool.

2. a) Alapiirkond 1 — konventsiooni piirkonna osa, mis asub alapiirkonnast 0 idas ning põhja ja ida pool loksodroomi, mis ühendab punkti 61°00′ põhjalaiust ja 59°00′ läänepikkust punktiga 52°15′ põhjalaiust ja 42°00′ läänepikkust.

2. b) Alapiirkond 1 koosneb kuuest rajoonist:

rajoon 1A — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 68°50′ põhjalaiust põhja pool (Christianshaab);

rajoon 1B — alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 66°15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) ja paralleeli 68°50′ põhjalaiust (Christianshaab) vahel.

rajoon 1C — alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 64°15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) ja paralleeli 66°15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) vahel;

rajoon 1D — alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 62°30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) ja paralleeli 64°15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) vahel;

rajoon 1E — alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 60°45′ põhjalaiust (Cape Desolation) ja paralleeli 62°30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) vahel;

rajoon 1F — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 60°45′ põhjalaiust lõuna pool (Cape Desolation).

3. a) Alapiirkond 2 — konventsiooni piirkonna osa, mis asub Hudson Strait'i piirkonnas meridiaanist 64°30′ läänepikkust idas, alapiirkonnast 0 lõuna pool, alapiirkonnast 1 lõuna ja lääne pool ning paralleelist 52°15′ põhjalaiust põhja pool.

3. b) Alapiirkond 2 koosneb kolmest rajoonist:

rajoon 2G — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 57°40′ põhjalaiust (Cape Mugford) põhja pool;

rajoon 2H — alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 55°20′ põhjalaiust (Hopedale) ja paralleeli 57°40′ põhjalaiust (Cape Mugford) vahel;

rajoon 2J — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 55°20′ põhjalaiust (Hopedale) lõuna pool.

4. a) Alapiirkond 3 — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 52°15′ põhjalaiust lõuna pool; ja ida pool joonest, mis ulatub Newfoundlandi põhjarannikul asuvast Cape Bauldist otse põhja punktini 52°15′ põhjalaiust; see alapiirkond asub paralleelist 39°00′ põhjalaiust põhja pool; ja ida ja põhja pool loksodroomi, mis algab punktist 39°00′ põhjalaiust ja 50°00′ läänepikkust ning ulatub loode suunas läbi punkti 43°30′ põhjalaiust ja 55°00′ läänepikkust punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, kuni ristub sirgjoonega, mis ühendab Cape Ray'd Newfoundlandi rannikul Cape Northiga Cape Bretoni saarel; sealt kirde suunas piki nimetatud joont Cape Ray'ni.

4. b) Alapiirkond 3 koosneb kuuest rajoonist:

rajoon 3K — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49°15′ põhjalaiust (Cape Freels, Newfoundland) põhja pool;

rajoon 3L — alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Freelsist kuni Cape St. Mary'ni ulatuva joone ja järgmise joone vahele: mis ulatub Cape Freelsist otse itta meridiaanini 46°30′ läänepikkust, ulatudes sealt otse lõunasse paralleelini 46°00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 54°30′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi Newfoundlandis asuva Cape St. Mary'ni;

rajoon 3M — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49°15′ põhjalaiust lõuna pool ja meridiaanist 46°30′ läänepikkust ida pool;

rajoon 3N — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46°00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 46°30′ läänepikkust ja 51°00′ läänepikkust vahel;

rajoon 30 — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46°00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 51°00′ läänepikkust ja 54°30′ läänepikkust vahel;

rajoon 3P — alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikust lõuna pool ja lääne pool joont, mis ulatub Newfoundlandil asuvast Cape St. Mary'st punktini 46°00′ põhjalaiust ja 54°30′ läänepikkust ning sealt edasi otse lõunasse alapiirkonna piirini;

Rajoon 3P jaguneb kaheks alarajooniks:

3Pn — loodepoolne alarajoon — rajooni 3P osa, mis asub loode pool joont, mis ulatub Newfoundlandi Burgeo saarest ligikaudu kagusse punktini 46°50′ põhjalaiust ja 58°50′ läänepikkust;

3Ps — kagupoolne alarajoon — rajooni 3P osa, mis asub alarajooni 3Pn puhul määratletud joonest kagu pool.

5. a) Alapiirkond 4 — konventsiooni piirkonna osa, mis asub paralleelist 39°00′ põhjalaiust põhja pool, alapiirkonnast 3 lääne pool ja järgmisest joonest ida pool: see joon algab Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahelise riigipiiri lõ pustGrand Manani kanalis punktis 44°46′35,346" põhjalaiust; 66°54′11,253" läänepikkust; kulgeb sealt otse lõuna suunas paralleelini 43°50′ põhjalaiust; sealt otse läände meridiaanini 67°40′ läänepikkust; kulgeb sealt otse lõuna suunas paralleelini 42°20′ põhjalaiust; sealt otse itta punktini 66°00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 42°00′ põhjalaiust ja 65°40′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas paralleelini 39°00′ põhjalaiust.

5. b) Alapiirkond 4 koosneb kuuest rajoonist:

rajoon 4R — alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Bauldist kuni Cape Ray'ni ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Bauldist, kulgeb sealt otse põhja suunas paralleelini 52°15′ põhjalaiust, sealt otse läände Labradori rannikuni, sealt piki Labradori rannikut Labradori-Québeci piiri lõpp-punktini, sealt piki loksodroomi edela suunas punktini 49°25′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini, kus alapiirkonna 3 piir ristub Nova Scotias asuvat Cape Northi ja Newfoundlandil asuvat Cape Ray'd ühendava sirgjoonega, ning sealt Newfoundlandil asuva Cape Ray'ni;

rajoon 4S — alapiirkonna osa, mis asub Québeci provintsi lõunarannikul Labradori-Québeci piiri lõpp-punktist Pte. des Montsi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49°25′ põhjalaiust ja 64°40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi ida ja kagu suunas punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 49°25′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust ning edasi piki loksodroomi kirde suunas Labradori-Québeci piiri lõpp-punktini;

rajoon 4T — alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Pte. de Montsini ulatuva Nova Scotia, New Brunswicki ja Québeci ranniku ning järgmise joone vahel: see joon algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49°25′ põhjalaiust ja 64°40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotias asuva Cape Northini;

rajoon 4 V — alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Forchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45°40′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60°00′ läänepikkust paralleelini 44°10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39°00′ põhjalaiust, sealt otse itta punktini, kus alapiirkondade 3 ja 4 vaheline piir ristub paralleeliga 39°00′ põhjalaiust, sealt piki alapiirkondade 3 ja 4 vahelist piiri ja joont, mis ulatub loode suunas punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotial asuva Cape Northini;

rajoon 4 V jaguneb kaheks alarajooniks:

4Vn — põhjapoolne alarajoon — rajooni 4 V osa, mis asub paralleelist 45°40′ põhjalaiust põhja pool;

4Vs — lõunapoolne alarajoon — rajooni 4 V osa, mis asub paralleelist 45°40′ põhjalaiust lõuna pool;

rajoon 4 W — alapiirkonna osa, mis asub Halifaxist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Forchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45°40′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60°00′ läänepikkust paralleelini 44°10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39°00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 63°20′ läänepikkust, sealt otse põhja suunas punktini 44°20′ põhjalaiust, sealt piki loksodroomi loode suunas Nova Scotial asuva Halifaxini;

rajoon 4X — alapiirkonna osa, mis asub alapiirkonna 4 läänepiiri ning New Brunswicki ja Nova Scotia ranniku vahel, ning New Brunswicki ja Maine'i vahelisest piirist Halifaxi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Halifaxist, kulgeb sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 44°20′ põhjalaiust ja 63°20′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39°00′ põhjalaiust ning edasi otse läände meridiaanini 65°40′ läänepikkust.

6. a) Alapiirkond 5 — konventsiooni piirkonna osa, mis asub alapiirkonna 4 piirist lääne pool, paralleelist 39°00′ põhjalaiust põhja pool ja meridiaanist 71°40′ läänepikkust ida pool.

6. b) Alapiirkond 5 koosneb kahest rajoonist:

rajoon 5Y — alapiirkonna osa, mis asub Maine'i, New Hampshire'i ja Massachusettsi ranniku, (Maine'i ja New Brunswicki vahelisest piirist punktini 70°00′ läänepikkust Cape Codis — ligikaudu 42°00′ põhjalaiust) ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Codil asuvas punktis 70°00′ läänepikkust (ligikaudu 42°00′ põhjalaiust), kulgeb sealt otse põhja punktini 42°20′ põhjalaiust, sealt otse itta alapiirkondade 4 ja 5 piiril asuva punktini 67°40′ läänepikkust ning edasi piki nimetatud piiri Kanada ja Ameerika Ühendriikide piirini;

rajoon 5Z — alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 5Y lõuna ja ida pool.

Rajoon 5Z jaguneb kaheks osaks: ida- ja läänepoolseks osaks, mida määratletakse järgmiselt:

5Ze — idapoolne osa — rajooni 5Z osa, mis asub meridiaanist 70°00′ läänepikkust ida pool;

5Zw — läänepoolne osa — rajooni 5Z osa, mis asub meridiaanist 70°00′ läänepikkust lääne pool.

7. a) Alapiirkond 6 — konventsiooni piirkonna osa, mis piirneb joonega, mis algab punktist 71°40′ läänepikkust Rhode Islandil; kulgeb sealt otse lõuna suunas punktini 39°00′ põhjalaiust; sealt otse ida suunas punktini 42°00′ läänepikkust; sealt otse lõuna suunas punktini 35°00′ põhjalaiust; sealt otse lääne suunas Põhja-Ameerika rannikuni; sealt põhja suunas piki Põhja-Ameerika rannikut punktini 71°40′ läänepikkust Rhode Islandil.

7. b) Alapiirkond 6 koosneb kaheksast rajoonist:

rajoon 6 A — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 39°00′ põhjalaiust põhja pool ja alapiirkonnast 5 lääne pool;

rajoon 6B — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 70°00′ läänepikkust lääne pool, paralleelist 39°00′ põhjalaiust lõuna pool ning põhja ja lääne pool joont, mis kulgeb lääne suunas piki paralleeli 37°00′ põhjalaiust läänepikkuseni 76°00′ ning sealt edasi otse lõunasse Virginias asuva Cape Henry'ni;

rajoon 6C — alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 70°00′ läänelaiust lääne pool ja paralleelist 35°00′ lõuna pool;

rajoon 6D — alapiirkonna osa, mis asub rajoonidest 6B ja 6C ida pool ning läänepikkusest 65°00′ lääne pool;

rajoon 6E — alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6D ida pool ja läänepikkusest 60°00′ lääne pool;

rajoon 6F — alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6E ida pool ja läänepikkusest 55°00′ lääne pool;

rajoon 6G — alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6F ida pool ja läänepikkusest 50°00′ lääne pool;

rajoon 6H — alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6G ida pool ja läänepikkusest 42°00′ lääne pool.

--------------------------------------------------