PROTOKOLL (nr 19)

PROTOKOLL EUROOPA LIIDU RAAMISTIKKU INTEGREERITUD SCHENGENI ACQUIS' KOHTA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MÄRKIDES, et mõne Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Schengenis 14. juunil 1985 ja 19. juunil 1990 alla kirjutatud lepingud ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nagu ka nendega seotud lepingud ja kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud eeskirjad on integreeritud Euroopa Liidu raamistikku 2. oktoobri 1997. aasta Amsterdami lepinguga,

SOOVIDES säilitada Schengeni acquis'd kujul, nagu see on välja töötatud alates Amsterdami lepingu jõustumisest, ning arendada seda acquis'd edasi, et aidata kaasa eesmärgi saavutamisele tagada liidu kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala,

VÕTTES ARVESSE Taani eriseisukohta,

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei osale kõigis Schengeni acquis' sätetes, et nendele liikmesriikidele tuleks siiski võimaldada selle acquis' muud sätted tervikuna või osaliselt vastu võtta,

TUNNISTADES, et seetõttu on vaja kasutada aluslepingute sätteid, mis käsitlevad tihedamat koostööd teatud liikmesriikide vahel,

VÕTTES ARVESSE vajadust säilitada erisuhteid Islandi Vabariigiga ja Norra Kuningriigiga, sest Põhjamaade passiliidu sätted on siduvad mõlemale riigile nagu ka Euroopa Liidu liikmeks olevatele Põhjamaadele,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule:

Artikkel 1

Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, ja Rootsi Kuningriik on volitatud omavahel sisse seadma tihedama koostöö nõukogu määratletud sätete valdkondades, mis moodustavad „Schengeni acquis“ (1). Seda koostööd tehakse Euroopa Liidu institutsioonilises ja õiguslikus raamistikus ning aluslepingute asjakohaseid sätteid arvesse võttes.

Artikkel 2

Schengeni acquis'd kohaldatakse artiklis 1 osutatud liikmesriikide suhtes, ilma et see piiraks 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktiartikli 4 kohaldamist (2). Nõukogu asendab Schengeni lepingutega loodud täidesaatvat komiteed.

Artikkel 3

Taani Kuningriigi osalemist Schengeni acquis'd edasiarendavate meetmete vastuvõtmisel ning nende meetmete rakendamist ja kohaldamist Taani suhtes käsitletakse asjakohastes sätetes protokollis Taani seisukoha kohta.

Artikkel 4

Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik võivad igal ajal taotleda osalemist mõningates või kõigis Schengeni acquis’ sätetes.

Nõukogu kiidab taotluse heaks artiklis 1 nimetatud liikmete ja asjaomase riigi valitsuse esindaja ühehäälse otsusega.

Artikkel 5

1.   Schengeni acquis'l põhinevad ettepanekud ja algatused vastavad aluslepingute asjakohastele sätetele.

Kui kas Iirimaa või Ühendkuningriik ei ole põhjendatud aja jooksul teatanud kirjalikult nõukogule kirjalikult oma soovist osaleda, siis Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 329 osutatud luba loetakse antuks artiklis 1 osutatud liikmesriikidele ning Iirimaale või Ühendkuningriigile, kui kumbki neist soovib osaleda asjaomastes koostöövaldkondades.

2.   Kui kas Iirimaa või Ühendkuningriigi puhul loetakse teade antuks vastavalt artikli 4 kohasele otsusele, võib kumbki neist siiski teatada kolme kuu jooksul kirjalikult nõukogule, et ta ei soovi sellises ettepanekus või algatuses osaleda. Sellisel juhul ei osale Iirimaa või Ühendkuningriik selle vastuvõtmises. Alates viimati nimetatud teate tegemisest peatatakse Schengeni acquis'l põhineva meetme vastuvõtmise menetlus kuni lõikes 3 või 4 sätestatud menetluse lõpuni või kuni asjaomase teate tagasivõtmiseni mis tahes ajal asjaomase menetluse jooksul.

3.   Liikmesriigi suhtes, kes on teinud lõikes 2 osutatud teate, lõpetatakse nõukogu poolt vastavalt lõikele 4 tehtud mis tahes otsuse kohaldamine alates kavatsetud meetme jõustumise kuupäevast nõukogu poolt vajalikuks peetavas ulatuses ja nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal tehtud otsuses kindlaksmääratud tingimustel. Asjaomane otsus tehakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele: nõukogu püüab säilitada olukorda, kus meetmes osaleb võimalikult suur arv liikmesriike, ilma et see mõjutaks tõsiselt Schengeni acquis' eri osade praktilist toimimist, järgides samas nende sidusust. Komisjon esitab oma ettepaneku nii kiiresti kui võimalik pärast lõikes 2 osutatud teate tegemist. Nõukogu teeb vajaduse korral pärast kahte järjestikust nõukogu istungit otsuse nelja kuu jooksul alates komisjoni poolt ettepaneku esitamisest.

4.   Kui nõukogu ei ole neljakuulise perioodi lõpuks otsust vastu võtnud, võib liikmesriik viivitamata taotleda küsimuse saatmist Euroopa Ülemkogule. Sellisel juhul teeb Euroopa Ülemkogu oma järgmisel kohtumisel otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt lõikes 3 osutatud kriteeriumidele.

5.   Kui lõikes 3 või 4 sätestatud menetluse lõpuks ei ole nõukogu või vajaduse korral Euroopa Ülemkogu oma otsust vastu võtnud, siis Schengeni acquis'l põhineva meetme vastuvõtmise menetluse peatamine lõpetatakse. Kui asjaomane meede võetakse vastu hiljem, lõpetatakse asjaomase liikmesriigi suhtes nõukogu poolt vastavalt lõikele 4 tehtud mis tahes otsuse kohaldamine alates asjaomase meetme vastuvõtmise kuupäevast komisjoni poolt kindlaks määratavas ulatuses ja tingimustel, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik võtab enne meetme vastuvõtmist lõikes 2 osutatud teate tagasi. Komisjon teeb otsuse hiljemalt meetme vastuvõtmise kuupäeval. Otsuse vastuvõtmisel järgib komisjon lõikes 3 osutatud kriteeriume.

Artikkel 6

Islandi Vabariik ja Norra Kuningriik seotakse Schengeni acquis’ rakendamise ja selle edasise arenguga. Asjakohased menetlused määratakse sel eesmärgil kindlaks lepingus, mille nõukogu artiklis 1 mainitud liikmete ühehäälse otsusega sõlmib nende riikidega. Selline leping sisaldab sätteid Islandi ja Norra osalemise kohta käesoleva protokolli rakendamisest tulenevate finantseerimisvajaduste katmises.

Nõukogu sõlmib ühehäälselt eraldi lepingu Islandi ja Norraga, et kehtestada ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning teiselt poolt Islandi ja Norra vahel õigused ja kohustused Schengeni acquis’ valdkondades, mida kohaldatakse nende riikide suhtes.

Artikkel 7

Läbirääkimistel uute liikmesriikide Euroopa Liitu vastuvõtmise üle käsitatakse Schengeni acquis’d ja selle rakendusalas institutsioonide võetud edasisi meetmeid kui acquis’d, mida kõik kandidaatriigid peavad liitu astumiseks täielikult aktsepteerima.

(1)  Pärast seda on Horvaatia Vabariigist saanud vastavalt 9. detsembri 2011. aasta ühinemisaktile Euroopa Liidu liige.

(2)  Neid sätteid kohaldatakse ilma et need piiraks 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 kohaldamist.