Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta konsolideeritud versioonide parandus

„TEADE LUGEJALE

Käesolev väljaanne sisaldab Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) konsolideeritud versioone, nende protokolle ja lisasid, kuhu on sisse viidud 13. detsembril 2007. aastal alla kirjutatud ja 1. detsembril 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepinguga tehtud muudatused. Konsolideeritud versioonid sisaldavad ka Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioone.

Käesolev väljaanne sisaldab muudatust, mis on tehtud Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli (üleminekusätete kohta) muutmise protokolliga, muudatust, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. augusti 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 741/2012, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja selle I lisa, ning samuti muudatusi, mis on tehtud Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta ja 11. juuli 2012. aasta otsustega 2010/718/EL ja 2012/419/EL ning millega muudetakse vastavalt Saint-Barthélemy ja Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes. Samuti on käesolevasse väljaandesse sisestatud ELi toimimise lepingu artikli 136 lõige 3, mis lisati Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta otsusega 2011/199/EL (millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro) pärast liikmesriikide poolsete ratifitseerimismenetluste lõpuleviimist. Käesolev väljaanne sisaldab muu hulgas Horvaatia Vabariigi ühinemisaktiga tehtud muudatusi ning samuti protokoll Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid. Käesolev väljaanne sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusega (EL, Euratom) 2015/2422 (millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) tehtud muudatusi.

Käesolev väljaanne sisaldab samuti kuni 2016. aasta märtsini heaks kiidetud parandusprotokolle.

Käesolev väljaanne sisaldab ka 12. detsembril 2007. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt Strasbourgis välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 303, 14.12.2007, lk 1) teksti. Nimetatud tekst võtab üle 7. detsembril 2000. aastal välja kuulutatud harta teksti ning kohandab seda; uus tekst asendab eelmise alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009. aastal. Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt on 2007. aastal välja kuulutatud hartal sama õigusjõud, mis aluslepingutel.

Käesoleva väljaande näol on tegemist töövahendiga, mis ei too Euroopa Liidu institutsioonidele kaasa kohustusi.“

„Artikkel 15

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 255)

1. Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult.

2. Euroopa Parlamendi istungid on avalikud, samuti nõukogu istungid, kui see arutab ja hääletab seadusandlike aktide eelnõusid.

3. Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes andmekandjal säilitatavatele dokumentidele põhimõtete ning tingimuste alusel, mis määratletakse kooskõlas käesoleva lõikega.

Euroopa Parlament ja nõukogu määravad määruste abil seadusandliku tavamenetluse kohaselt kindlaks dokumentidele ligipääsu reguleerivad üldpõhimõtted ja piirangud, lähtudes avalikest ja erahuvidest.

Iga institutsioon, organ või asutus tagab oma töö läbipaistvuse ja täpsustab oma kodukorras konkreetsed sätted ligipääsu kohta tema dokumentidele vastavalt teises lõigus osutatud määrusele.

4. Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank kohaldavad käesolevat lõiget ainult oma haldusülesannete täitmisel.

5. Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad seadusandlike menetlustega seotud dokumentide avaldamise teises lõigus osutatud määrustega kehtestatud tingimuste kohaselt.“

„Artikkel 15

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 255)

1. Hea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult.

2. Euroopa Parlamendi istungid on avalikud, samuti nõukogu istungid, kui see arutab ja hääletab seadusandlike aktide eelnõusid.

Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank kohaldavad käesolevat lõiget ainult oma haldusülesannete täitmisel.

Euroopa Parlament ja nõukogu tagavad seadusandlike menetlustega seotud dokumentide avaldamise teises lõigus osutatud määrustega kehtestatud tingimuste kohaselt.“

„PROTOKOLL (nr 38)

IIRI RAHVA MUREDE KOHTA SEOSES LISSABONI LEPINGUGA

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

TULETADES MEELDE Euroopa Ülemkogu 18.– 19. juuni 2009. aasta kohtumisel kokku tulnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide otsust Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga,

TULETADES MEELDE Euroopa Ülemkogu 18.– 19. juuni 2009. aasta kohtumisel kokku tulnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide avaldust selle kohta, et järgmise ühinemislepingu sõlmimise ajal näevad nad ette nimetatud otsuse sätete lisamise Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatavasse protokolli kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega,

MÄRKIDES, et kõrged lepinguosalised on allkirjastanud kõrgete lepinguosaliste ja Horvaatia Vabariigi vahelise lepingu Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule:

I JAOTIS

ÕIGUS ELULE, PEREKOND JA HARIDUS

Artikkel 1

Mitte miski Lissaboni lepingus (millega antakse juriidiline staatus Euroopa Liidu põhiõiguste hartale) ega nimetatud lepingu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevates sätetes ei mõjuta mingil viisil nende Iirimaa põhiseaduse sätete reguleerimisala ja kohaldatavust, mis käsitlevad kaitset seoses õigusega elule (artiklid 40.3.1, 40.3.2 ja 40.3.3), perekonna kaitset (artikkel 41) ja haridusega seotud õiguste kaitset (artiklid 42 ning 44.2.4 ja 44.2.5).

II JAOTIS

MAKSUSTAMINE

Artikkel 2

Mitte miski Lissaboni lepingus ei muuda ühegi liikmesriigi puhul kuidagi Euroopa Liidu pädevuse ulatust ega teostamist maksustamise valdkonnas.

III JAOTIS

JULGEOLEK JA KAITSE

Artikkel 3

Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb sellistele põhimõtetele nagu demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, samuti inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.

Liidu ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa ning tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, et viia läbi väljaspool liitu toimuvaid missioone, mille eesmärk on rahu tagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega.

See ei mõjuta liikmesriikide, sealhulgas Iirimaa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ega ühegi liikmesriigi kohustusi.

Lissaboni leping ei mõjuta ega piira Iirimaa tavapärase sõjalise neutraalsuse poliitika kohaldamist.

Liikmesriigid, sealhulgas Iirimaa, võivad solidaarsuse vaimus ja ilma, et see piiraks nende tavapärase sõjalise neutraalsuse poliitika kohaldamist, iseseisvalt otsustada selle üle, millist abi või toetust antakse liikmesriigile, mis on langenud terrorirünnaku või oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks.

Kõik otsused, mis võivad viia ühiskaitseni, tuleb teha Euroopa Ülemkogu ühehäälse otsusega. Liikmesriikide, sealhulgas Iirimaa pädevuses on otsustada kooskõlas Lissaboni lepingu sätete ja oma põhiseadusest tulenevate nõuetega, kas ühiskaitset kohaldada või mitte.

Mitte miski käesolevas jaotises ei mõjuta ega piira ühegi teise liikmesriigi seisukohta või poliitikat julgeoleku ja kaitse küsimustes.

Samuti on iga liikmesriigi pädevuses otsustada kooskõlas Lissaboni lepingu sätete ja kõikide siseriiklikust õigusest tulenevate nõuetega, kas osaleda alalises struktureeritud koostöös või Euroopa Kaitseagentuuris.

Lissaboni lepinguga ei nähta ette Euroopa sõjaväe loomist ega mitte ühessegi sõjalisse üksusse värbamist.

Kõnealune leping ei mõjuta Iirimaa ega ühegi teise liikmesriigi õigust otsustada oma kaitse- ja julgeolekukulutuste olemuse ja mahu ning oma kaitsevõime olemuse üle.

Iirimaa ja kõikide teiste liikmesriikide pädevuses on iseseisvalt otsustada kooskõlas kõikide siseriiklikust õigusest tulenevate nõuetega, kas osaleda sõjalises operatsioonis või mitte.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 4

Käesolev protokoll jääb kõrgetele lepinguosalistele allakirjutamiseks avatuks kuni 30. juunini 2012.

Kõrged lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva protokolli kooskõlas nende riikide põhiseadusest tulenevate nõuetega ning samuti teeb seda Horvaatia Vabariik juhul, kui nimetatud protokoll ei ole jõustunud Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaks. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele.

Käesolev protokoll jõustub võimaluse korral 30. juunil 2013, eeldusel et kõik ratifitseerimiskirjad on selleks ajaks hoiule antud, või vastasel juhul järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui viimane liikmesriik annab hoiule oma ratifitseerimiskirja.

Artikkel 5

Käesolev protokoll, mis on koostatud ühes originaalis bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab selle tõestatud koopiad kõikide teiste liikmesriikide valitsustele.

Kui käesolev protokoll muutub Horvaatia Vabariigile siduvaks vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi käsitleva akti artiklile 2, antakse käesoleva protokolli horvaadikeelne versioon, mis on võrdselt autentne esimeses lõigus nimetatud tekstidega, samuti hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja nimetatud valitsus edastab selle tõestatud koopia kõikide teiste liikmesriikide valitsustele.“