Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/40,

19. detsember 2024,

mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded pakendi kogu olelusringi kohta seoses keskkonnakestlikkuse ja märgistamisega, et võimaldada pakendi turule laskmist. Samuti kehtestatakse sellega nõuded laiendatud tootjavastutuse, pakendijäätmete tekke vältimise, näiteks tarbetute pakendite vähendamise ja pakendite korduskasutamise või taastäitmise kohta, ning pakendijäätmete kogumise ja töötlemise, sealhulgas ringlussevõtu kohta.

Käesolev määrus aitab kaasa siseturu tõhusale toimimisele, sest sellega ühtlustatakse pakendite ja pakendijäätmetega seotud riiklikud meetmed, et vältida liidusiseseid kaubandustõkkeid ning konkurentsimoonutusi ja -piiranguid, ning tänu kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele hoitakse ära või vähendatakse pakendite ja pakendijäätmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Käesolev määrus aitab üle minna ringmajandusele ja saavutada kliimaneutraalsuse hiljemalt 2050. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119, ( 1 ) ning sellega kehtestatakse meetmed, mis on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga (edaspidi „jäätmehierarhia“).

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele pakenditele sõltumata valmistusmaterjalist ning kõikidele pakendijäätmetele sõltumata sellest, kas selliste pakendite kasutus või pakendijäätmete teke on seotud tööstuse või muu tootmisega, jaemüügi või turustusega, kontorite, teenuste või kodumajapidamistega.

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 2008/98/EÜ sätete kohaldamist seoses ohtlike jäätmete käitlemisega ega pakendeid puudutavate liidu regulatiivsete nõuete, nagu ohutus-, kvaliteedi-, tervisekaitsenõuete ja pakendatud toodete hügieeni nõuete, ning veonõuete kohaldamist. Ent kui käesolev määrus on vastuolus direktiiviga 2008/68/EÜ, on ülimuslik direktiiv 2008/68/EÜ.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„pakend“ – mis tahes materjalist valmistatud ese, mis on ettevõtja poolt ette nähtud toodete mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks teisele ettevõtjale või lõppkasutajale ning mida saab selle funktsiooni, materjali ja disaini põhjal jagada erinevateks pakendivormideks, sealhulgas:

ese, mis on vajalik toote mahutamiseks, toetamiseks või säilitamiseks kogu selle kasutusea jooksul, kuid ei ole toote lahutamatu osa, ja mille kasutamine, tarbimine või äraviskamine on ette nähtud koos tootega;

punktis a osutatud eseme osa ja lisaelement, mis on sellega lahutamatult seotud;

punktis a osutatud eseme lisaelement, mis ripub vahetult toote küljes või on sinna kinnitatud ning täidab pakendifunktsiooni, kuid ei ole toote lahutamatu osa, ja mille kasutamine, tarbimine või äraviskamine on ette nähtud koos tootega;

ese, mis on disainitud ja ette nähtud müügikohas täitmiseks toote väljastamise eesmärgil ning mida nimetatakse ka „serveerimispakendiks“;

ühekordselt kasutatav ese, mida müüakse ja täidetakse müügikohas või mis on disainitud ja ette nähtud müügikohas täitmiseks ning mida kasutatakse pakendina;

läbilaskev teekotike, kohvipadi või muu joogi jaoks mõeldud kotike või padi või pärast kasutamist pehmeks muutuv masinast ühe korra serveerimise ühik, mis sisaldab teed, kohvi või muud jooki, ning mis on mõeldud kasutamiseks ja äraviskamiseks koos tootega;

mitteläbilaskev tee-, kohvi- või muu joogi masinast ühe korra serveerimise ühik, mis on mõeldud masinas kasutamiseks ning mida kasutatakse ja mis visatakse ära koos tootega;

„jäätmed“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud jäätmed; uuendamisele saadetud korduskasutuspakendeid ei käsitata jäätmetena;

„kaasamüügipakend“ – serveerimispakend, mis täidetakse külastatavates müügikohtades jookide või valmistoiduga, mis pakendatakse transportimiseks ja koheseks tarbimiseks teises kohas ilma täiendavat valmistamist vajamata ja mida tavaliselt tarbitakse pakendist;

„esmatootmise pakend“ – ese, mis on disainitud ja ette nähtud kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 ( 2 ) määratletud esmatootmisest pärit töötlemata toodete pakendina;

„müügipakend“ – pakend, mis on tootest ja pakendist koosneva müügiühiku osa ja määratud lõppkasutajale müügikohas üleandmiseks;

„rühmapakend“ – pakend, mis on ette nähtud teatava hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas nii rühmitatud müügiühikud müüakse sellisel kujul lõppkasutajale või kasutatakse seda vaid riiulite täitmise hõlbustamiseks müügikohas või ladustamis- või turustusühiku loomiseks, kusjuures selle eemaldamine tootelt ei mõjuta toote omadusi;

„veopakend“ – pakend, mis on ette nähtud ühe või mitme müügiühiku või rühmitatud müügiühikute käsitsemise ja veo hõlbustamiseks, et vältida käsitsemisest ja veost tootele tekkida võivat kahju, kuid mille alla ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid;

„e-kaubanduse pakend“ – veopakend, mida kasutatakse veebi või muu kaugmüügi kaudu müüdud toodete kättetoimetamiseks lõppkasutajale;

„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus tühja või toodet sisaldava pakendi tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

10)

„turule laskmine“ – tühja või toodet sisaldava pakendi esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

11)

„liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus tühja või toodet sisaldava pakendi tasu eest või tasuta tarnimine liikmesriigi territooriumile turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

12)

„ettevõtja“ – valmistaja, tarnija, importija, turustaja, volitatud esindaja, lõppturustaja ja ekspediitorteenuse osutaja;

13)

„valmistaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab pakendi või pakendatud toote, kuid

kui füüsiline või juriidiline isik laseb pakendi või pakendatud toote disainida või valmistada oma nime või kaubamärgi all olenemata sellest, kas pakendil või pakendatud tootel on näha muu kaubamärk, on valmistaja kõnealune füüsiline või juriidiline isik, kui punktist b ei tulene teisiti;

kui füüsiline või juriidiline isik, kes laseb pakendi või pakendatud toote disainida või valmistada oma nime või kaubamärgi all, kuulub 11. veebruaril 2025 kohaldatavas soovituses 2003/361/EÜ sätestatud mikroettevõtja määratluse alla, ja füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib pakendeid füüsilisele või juriidilisele isikule, kes laseb pakendi disainida või valmistada oma nime või kaubamärgi all, asuvad samas liikmesriigis, on valmistaja füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib pakendeid;

14)

„kaugleping“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ( 3 ) artikli 2 punktis 7 määratletud kaugleping;

15)

„tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes sõltumata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas müük kauglepingutega, on kas:

valmistaja, importija või turustaja, kes on asutatud liikmesriigis ning teeb selle liikmesriigi territooriumilt ja samal territooriumil esimest korda ühekorrapakendite või korduskasutuspakenditena kättesaadavaks veopakendeid, serveerimispakendeid või esmatootmise pakendeid, või

valmistaja, importija või turustaja, kes on asutatud liikmesriigis ning teeb selle liikmesriigi territooriumilt ja samal territooriumil esimest korda kättesaadavaks tooteid, mis on pakendatud muudesse pakenditesse kui punktis a osutatud pakendid, või

▼C1

valmistaja, importija või turustaja, kes on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis ning teeb mõne teise liikmesriigi territooriumil esimest korda ühekorrapakendite või korduskasutuspakenditena otse lõppkasutajale kättesaadavaks veopakendeid, serveerimispakendeid või esmatootmise pakendeid, või

▼B

valmistaja, importija või turustaja, kes on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis ning teeb mõne teise liikmesriigi territooriumil esimest korda otse lõppkasutajale kättesaadavaks tooteid, mis on pakendatud muudesse pakenditesse kui punktis c osutatud pakendid, või

valmistaja, importija või turustaja, kes on asutatud liikmesriigis ja pakib lahti pakendatud tooteid, olemata lõppkasutaja, välja arvatud juhul, kui punkti a, b, c või d määratluse kohaselt on tootja teine isik;

16)

„tarnija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib pakendeid või pakendimaterjale valmistajale;

17)

„importija“ – liidus elav või asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb pakendi turule kolmandast riigist;

18)

„turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud valmistaja või importija, kes teeb pakendi turul kättesaadavaks;

19)

„volitatud esindaja“ – liidus elav või asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud valmistajalt kirjaliku volituse täita selle valmistaja nimel kindlaid ülesandeid, mis tulenevad valmistajale käesoleva määruse alusel pandud kohustustest;

20)

„laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes elab või asub liikmesriigis, kus tootja teeb pakendi või pakendatud toote esimest korda liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks või kus ta pakib lahti pakendatud tooteid, olemata lõppkasutaja, kusjuures kõnealune liikmesriik ei ole see liikmesriik ega kolmas riik, kus tootja on asutatud, ning kelle tootja on määranud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 5 kolmandale lõigule täitma tootja kohustusi, mis tulenevad käesoleva määruse VIII peatükist;

21)

„lõppturustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib lõppkasutajale pakendatud tooteid, sealhulgas korduskasutamise kaudu, või taastäitmise kaudu ostetavaid tooteid;

22)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega;

23)

„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on liidus või kes on seal asutatud ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames ja kes ei tee seda toodet talle tarnitud kujul turul edaspidi kättesaadavaks;

24)

„komposiitpakend“ – pakendiühik, mis on tehtud kahest või enamast eri materjalist, mis moodustavad põhilise pakendimaterjali massi osa, ning neid pakendimaterjale ei saa käsitsi eraldada ja seega moodustavad nad ühtse terviku, välja arvatud juhul, kui üks materjal moodustab pakendiühikust tähtsusetu osa, kuid igal juhul mitte rohkem kui 5 % pakendiühiku kogumassist ning välja arvatud sildid, värnitsad, värvid, trükivärvid, liimained ja lakid; see ei piira direktiivi (EL) 2019/904 kohaldamist;

25)

„pakendijäätmed“ – jäätmete hulka kuuluv pakend või pakendimaterjal, välja arvatud tootmisjäägid;

26)

„pakendijäätmete tekke vältimine“ – meetmed, mis võetakse enne pakendi või pakendimaterjali muutumist pakendijäätmeteks ja mis vähendavad pakendijäätmete koguseid, nii et toodete mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks on vaja vähem pakendeid või ei ole neid üldse tarvis, sealhulgas meetmed pakendi korduskasutamiseks ja meetmed pakendi kasutusea pikendamiseks enne, kui sellest saavad jäätmed;

27)

„korduskasutamine“ – toiming, millega korduskasutuspakendit kasutatakse mitu korda uuesti sel otstarbel, milleks ta on loodud;

28)

„ühekorrapakend“ – pakend, mis ei ole korduskasutuspakend;

29)

„kasutuskord“ – tsükkel, mille läbib korduskasutuspakend alates hetkest, mil see lastakse turule koos tootega, mille mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks see on ette nähtud, kuni hetkeni, mil pakend on valmis korduskasutuseks pakendite korduskasutuse süsteemis, et tarnida see uuesti koos teise tootega lõppkasutajatele;

30)

„teekond“ – pakendi liikumine alates täitmisest või laadimisest kuni tühjendamise või tühjakslaadimiseni, kasutuskorra raames või eraldi;

31)

„korduskasutussüsteem“ – organisatsiooniline, tehniline või rahaline korraldus koos stiimulitega, mis võimaldab korduskasutamist kas suletud või avatud tsükli süsteemis, nagu tagatisrahasüsteem, millega tagatakse pakendite kogumine korduskasutamiseks;

32)

„uuendamine“ – VI lisa B osas loetletud toiming, mis on vajalik korduskasutuspakendi viimiseks korduskasutamise otstarbe täitmiseks vajalikku seisukorda;

33)

„taastäitmine“ – toiming, kus anum, mis täidab pakendifunktsiooni ja mis kuulub lõppkasutajale või mille lõppkasutaja ostab lõppturustaja müügikohas, täidetakse lõppkasutaja või lõppturustaja poolt toote või toodetega, mille lõppkasutaja on lõppturustajalt ostnud;

34)

„taastäitejaam“ – koht, kus lõppturustaja pakub lõppkasutajatele tooteid, mida saab osta taastäitmise kaudu;

35)

„HORECA sektor“ – majutus ja toitlustus vastavalt majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile NACE Rev. 2;

36)

„müügipind“ – ala, mis on ette nähtud müügiks pakutavate kaupade väljapanekuks ja selliste kaupade eest tasumiseks ning kus kliendid saavad liikuda ja viibida, kuid see ei hõlma alasid, mis ei ole üldsusele avatud, näiteks ladustamisalad, ega muid alasid, kus tooteid ei esitleta, näiteks parklad; e-kaubanduse pakendite puhul käsitatakse müügipinnana ladustamis- ja lähetusala;

37)

„ringlussevõttu toetav disain“ – pakendi ja selle üksikute osade disain, mis tagab kehtestatud kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsesside abil, mis on tegevuskeskkonnas toimivaks osutunud, pakendi ringlussevõetavuse;

38)

„ringlussevõetavus“ – pakendi sobivus jäätmekäitluse ja -töötlusega juba kavandamisetapis ning mis põhineb liigiti kogumisel, sortimisel eraldi voogudesse, mastaapsel ringlussevõtul ja ringlussevõetud materjalide kasutamisel esmase tooraine asendamiseks;

39)

„mastaapselt ringlussevõetud pakendijäätmed“ – pakendijäätmed, mis kogutakse eraldi, sorditakse ja võetakse ringlusse ringlussevõtuks paigaldatud taristus, kasutades tegevuskeskkonnas toimivaks osutunud väljakujunenud protsesse, millega tagatakse liidu tasandil ringlussevõetud materjali aastane kogus II lisa tabelis 2 loetletud iga pakendikategooria puhul, mis puidu puhul on 30 % või rohkem ja kõigi muude materjalide puhul 55 % või rohkem; see hõlmab pakendijäätmeid, mis eksporditakse liidust jäätmekäitluse eesmärgil ja mida võib pidada artikli 53 lõike 11 nõuetele vastavaks;

40)

„materjali ringlussevõtt“ – taaskasutustoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse ümber materjalideks või aineteks, et neid kasutada nende esialgsel või mõnel muul otstarbel; see ei hõlma jäätmete bioloogilist töötlemist, orgaaniliste ainete ümbertöötlemist, jäätmete energiakasutust ega ümbertöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või tagasitäiteks;

41)

„kvaliteetne ringlussevõtt“ – ringlussevõtuprotsess, mille käigus toodetakse ringlussevõetud materjale, mis on säilinud tehniliste omaduste põhjal algmaterjaliga võrreldes võrdväärse kvaliteediga, ning mida kasutatakse esmase tooraine asendajana pakendites või muus kasutuses, kus ringlussevõetud materjali kvaliteet säilib;

42)

„pakendikategooria“ – materjali ja konkreetse pakendidisaini kombinatsioon, mis määrab ära pakendi ringlussevõetavuse seoses kehtestatud väljakujunenud tehnika tasemele vastavate kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsessidega; on tegevuskeskkonnas toimivaks osutunud ja on asjakohane ringlussevõtu kriteeriumide kindlaksmääramiseks;

43)

„lahutamatu osa“ – pakendiühiku põhiosaga samast või sellest erinevast materjalist olev või pakendiühiku põhiosast erineda võiv pakendi osa, mis on pakendiühikust ja selle toimimisest lahutamatu, mida ei pea pakendiühiku funktsionaalsuse tagamiseks pakendiühiku põhiosast eraldama ning mis visatakse tavaliselt ära pakendiühiku põhiosaga samal ajal, kuigi seda ei visata ära tingimata samal viisil;

44)

„eraldatav osa“ – pakendiühiku põhiosaga samast või sellest erinevast materjalist olev ja pakendiühiku põhiosast erinev pakendi osa, mis tuleb pakendiühiku põhiosast täielikult ja püsivalt lahti võtta ning visatakse tavaliselt ära enne kui pakendiühiku põhiosa ja sellest eraldi, sealhulgas pakendi osad, mida saab transportimise või sortimise ajal lihtsalt mehaanilise pinge abil üksteisest eraldada;

45)

„pakendiühik“ – ühik, sealhulgas kõik lahutamatud või eraldatavad osad, mis tervikuna täidavad selliseid pakendifunktsioone nagu toodete mahutamine, kaitsmine, käsitsemine, kättetoimetamine, ladustamine, vedu või esitlemine, ning sealhulgas rühma- või veopakendi sõltumatud ühikud, kui need visatakse ära enne müügikohta;

46)

„innovaatiline pakend“ – pakendivorm, mille valmistamisel on kasutatud uusi materjale, mille tulemusel paraneb märkimisväärselt pakendifunktsioon, nagu toodete mahutamine, kaitsmine, käsitsemine või kättetoimetamine, ning saadakse tõendatavat üldist keskkonnakasu, välja arvatud pakendid, mis saadakse olemasolevate pakendite muutmisest peamiselt toodete parema esitlemise ja turustamise eesmärgil;

47)

„teisene tooraine“ – materjalid, millega on tehtud kõik vajalikud kontrolli- ja sortimistoimingud ja mis on saadud ringlussevõtuprotsesside kaudu ning mis võivad asendada esmast toorainet;

48)

„tarbimisjärgsed plastijäätmed“ – jäätmed, mis on plastist ning on tekkinud plasttoodetest, mis on äritegevuse käigus tasu eest või tasuta kolmanda riigi turule lastud või sinna tarnitud turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

49)

„kontaktitundlik pakend“ – pakend, mis on ette nähtud kasutamiseks toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003, ( 4 ) määrust (EÜ) nr 1935/2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 767/2009, ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1223/2009, ( 6 ) määrust (EL) 2017/745, määrust (EL) 2017/746, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4 ( 7 ) või määrust (EL) 2019/6 või direktiivi 2001/83/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ( 8 ) või direktiivi 2008/68/EÜ, või toodete puhul, mis on määratletud komisjoni otsuse (EL) 2023/1809 ( 9 ) artiklites 1 ja 2;

50)

„kompostitav pakend“ – pakend, mis biolaguneb tööstuslikult kontrollitud tingimustes või mille bioloogiline lagunemine on sellistes tingimustes võimalik, sealhulgas anaeroobse kääritamise abil, kuid mitte tingimata kodukompostimisel, kombineerituna vajaduse korral füüsilise töötlusega, mille tulemuseks on lõpuks pakendi muutumine süsinikdioksiidiks või metaaniks (hapniku puudumisel) ja mineraalsooladeks, biomassiks ja veeks, ning mis ei takista ega ohusta liigiti kogumist ja kompostimist ning anaeroobset kääritamisprotsessi;

51)

„kodukompostitav pakend“ – pakend, mis on biolagunev kontrollimata tingimustes, mis ei vasta tööstusliku kompostimisrajatise omadele, ja mida kompostivad eraisikud, et toota komposti oma tarbeks;

52)

„plast“ – materjal, mis sisaldab polümeeri määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 5 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis toimib pakendi peamise ehitusliku osana, välja arvatud keemiliselt modifitseerimata looduslikud polümeerid;

53)

„biopõhine plast“ – plast, mis on valmistatud bioloogilistest ressurssidest, nagu biomass-lähteaine, orgaanilised jäätmed või kõrvalsaadused; see plast võib olla biolagunev või mitte;

54)

„ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid“ – joogipudelid, mis on loetletud direktiivi (EL) 2019/904 lisa F osas;

55)

„plastkandekott“ – plastist valmistatud sangadega või sangadeta kandekott, mille tarbija saab toodete müügikohast;

56)

„õhuke plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on alla 50 mikroni;

57)

„eriti õhuke plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on alla 15 mikroni;

58)

„paks plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on 50–99 mikronit;

59)

„eriti paks plastkandekott“ – plastkandekott, mille paksus on üle 99 mikroni;

60)

„jäätmemahutid“ – mahutid jäätmete ladustamiseks ja kogumiseks, näiteks konteinerid, kastid ja kotid;

61)

„tagatisraha“ – määratletud rahasumma, mis ei ole osa pakendatud või täidetud toote hinnast ja mida kogutakse lõppkasutajalt asjaomase liikmesriigi tagatisrahasüsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel ning makstakse tagasi, kui lõppkasutaja või muu isik tagastab tagatisrahaga kaetud pakendi selleks otstarbeks loodud kogumispunkti;

62)

„tagatisrahasüsteem“ – süsteem, kus lõppkasutajalt võetakse sellesse süsteemi kuuluva pakendatud või täidetud toote ostmisel tagatisraha, mis makstakse tagasi, kui tagatisrahaga kaetud pakend tagastatakse kogumiskanali kaudu, mis on riigi ametiasutuste poolt selleks otstarbeks lubatud;

63)

„tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

64)

„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud standard;

65)

„vastavushindamine“ – protsess, mis näitab, kas seoses pakendiga käesolevas määruses kestlikkusele, ohutusele, märgistusele ja teabele esitatud nõuded on täidetud;

66)

„tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes korraldab rahaliselt või rahaliselt ja tegevusega laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel;

67)

„olelusring“ – järjestikused omavahel seotud etapid pakendi eluea jooksul, mille seas on tooraine hankimine või loodusvaradest tootmine, eeltöötlus, valmistamine, ladustamine, turustamine, kasutamine, parandamine, korduskasutamine ja olelusringi lõpp;

68)

„riski kujutav pakend“ – pakend, mis ei vasta käesolevas määruses või selle alusel sätestatud nõudele, välja arvatud artikli 62 lõikes 1 loetletud nõuetele mittevastavus, ning võib seetõttu avaldada keskkonnale, tervisele või muule kõnealuse nõudega kaitstud avalikule huvile kahjulikku mõju;

69)

„tõsist riski kujutav pakend“ – pakend, mis kujutab endast hinnangu põhjal sellist riski, mis nõuetele mittevastavuse või sellega seotud kahjustuse raskuse tõttu nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist, sealhulgas juhul, kui nõuetele mittevastavus ei avalda vahetut mõju;

70)

„digiplatvorm“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i määratletud digiplatvorm;

71)

„riigihankelepingud“ – direktiivi 2014/24/EL artikli 2 punktis 5 määratletud või kohaldataval juhul direktiivis 2014/25/EL osutatud riigihankelepingud.

Kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktides 9, 10, 11, 14, 16, 17 ja 21 määratletud mõisteid „jäätmekäitlus“, „kogumine“, „liigiti kogumine“, „töötlemine“, „korduskasutamiseks ettevalmistamine“, „ringlussevõtt“ ja „laiendatud tootjavastutuse süsteem“.

Kohaldatakse määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktides 3, 4, 11, 16, 18, 22 ja 23 määratletud mõisteid „turujärelevalve“, „turujärelevalveasutus“, „ekspediitorteenuse osutaja“, „parandusmeetmed“, „risk“, „tagasinõudmine“ ja „turult kõrvaldamine“.

Kohaldatakse määruse (EL) 2024/1781 artikli 2 punktides 27 ja 29 määratletud mõisteid „probleemne aine“ ja „andmekandja“.

Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis 1 esitatud pakendi mõiste alla kuuluvate esemete näitlik loetelu on esitatud I lisas.

Artikkel 4

Vaba liikumine

Pakendid lastakse turule üksnes siis, kui need vastavad käesolevale määrusele.

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista selliste pakendite turule laskmist, mis vastavad artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kestlikkus-, märgistus- ja teabenõuetele.

Kui liikmesriigid otsustavad lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele jätta kehtima riiklikud kestlikkusnõuded või teabenõuded või kehtestada täiendavaid nõudeid, ei tohi need olla vastuolus käesolevas määruses sätestatud nõuetega ning liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesolevale määrusele vastavate pakendite turule laskmist kõnealuste riiklike nõuete täitmata jätmise tõttu.

Liikmesriigid ei takista käesolevale määrusele mittevastavate pakendite näitamist messidel, näitustel või muudel samalaadsetel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt öeldud, et asjaomane pakend ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja seda ei müüda enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse.

II PEATÜKK

KESTLIKKUSNÕUDED

Artikkel 5

Nõuded pakendis sisalduvatele ainetele

Turule lastud pakend tuleb valmistada nii, et pakendimaterjalis või pakendiosades oleks probleemsete ainete sisaldus ja kontsentratsioon võimalikult väike, sealhulgas nende ainete esinemine heites ja jäätmekäitluse saadustes nagu teisesed toorained, tuhk või muu lõplikuks kõrvaldamiseks ettenähtud materjal, samuti tuleks minimeerida mikroplasti kahjulikku keskkonnamõju.

Komisjon jälgib probleemsete ainete sisaldust pakendites ja pakendiosades ning võtab vastavalt vajadusele asjakohased järelmeetmed.

Komisjon koostab 31. detsembriks 2026 Euroopa Kemikaaliameti abiga aruande probleemsete ainete sisalduse kohta pakendites ja pakendiosades, et teha kindlaks, mil määral need mõjutavad negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu või mõjutavad kemikaaliohutust. Kõnealuses aruandes võib loetleda pakendites ja pakendiosades sisalduvaid probleemseid aineid ning näidata, mil määral need võivad endast kujutada vastuvõetamatut riski inimeste tervisele ja keskkonnale.

Komisjon esitab oma järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja käesoleva määruse artiklis 65 osutatud komiteele ning kaalub asjakohaseid järelmeetmeid, sealhulgas:

selliste pakendimaterjalides sisalduvate probleemsete ainete puhul, mis mõjutavad peamiselt inimeste tervist või keskkonda, määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste kasutamine uute piirangute vastuvõtmiseks;

selliste probleemsete ainete puhul, mis mõjutavad negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu nendes pakendites, milles nad sisalduvad, piirangute kehtestamine ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumide osana vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 4.

Kui liikmesriik leiab, et aine mõjutab negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu selles pakendis, milles ta sisaldub, esitab asjaomane liikmesriik 31. detsembriks 2025 sellise teabe komisjonile ja Euroopa Kemikaaliametile ning osutab võimaluse korral asjakohastele riskihinnangutele või muudele asjakohastele andmetele.

Liikmesriigid võivad taotleda, et komisjon kaaluks selliste probleemsete ainete puhul, mis võivad negatiivselt mõjutada materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu nendes pakendites, milles nad sisalduvad, kasutamise piiramist vastavalt artikli 6 lõike 4 punktis a sätestatule muudel põhjustel kui need, mis on peamiselt seotud nende ainete kemikaaliohutusega. Liikmesriigid lisavad kõnealustele taotlustele aruande, milles on esitatud aine identifitseerimisandmed ja kasutusviisid ning kirjeldus selle kohta, kuidas asjaomaste ainete kasutamine pakendis takistab ringlussevõttu muudel põhjustel kui need, mis on peamiselt seotud kemikaaliohutusega. Komisjon hindab seda taotlust ja esitab hindamise tulemused artiklis 65 osutatud komiteele.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas kemikaalide suhtes sätestatud piiranguid või kohaldatavuse korral määruses (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete suhtes kehtestatud piiranguid ja erimeetmeid, ei tohi pakendites või pakendiosades sisalduvatest ainetest tuleneva plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsiooni summa ületada 100 mg/kg.

Alates 12. augustist 2026 ei tohi turule lasta toiduga kokkupuutuvaid pakendeid, mis sisaldavad per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFAS-ained) järgmises piirnormiga võrdses või seda ületavas kontsentratsioonis, niivõrd kui sellises kontsentratsioonis PFAS-aineid sisaldava pakendi turule laskmine ei ole mõne muu liidu õigusakti kohaselt keelatud:

25 ppb mis tahes PFAS-aine kohta mõõdetuna PFAS-ainete sihtanalüüsiga (polümeersed PFAS-ained on kvantifitseerimisest välja jäetud);

250 ppb PFAS-ainete summa kohta, mis on kõigi PFAS-ainete sihtanalüüside summa, kus kohaldataval juhul on arvesse võetud lähteainete lagunemist (polümeersed PFAS-ained on kvantifitseerimisest välja jäetud), ja

50 ppm PFAS-ainete kohta (sealhulgas polümeersed PFAS-ained); kui fluori üldsisaldus ületab 50 mg/kg, esitab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktides 9, 11 ja 13 määratletud valmistaja, importija või allkasutaja taotluse korral käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktides 13 ja 17 määratletud valmistajale või importijale tõendi fluori koguse kohta, mille sisaldust on mõõdetud kas PFAS-ainetes või muudes kui PFAS-ainetes, et nad saaksid koostada käesoleva määruse VII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni.

„PFAS-aine“ on aine, mis sisaldab vähemalt ühte täielikult fluoritud metüüli (CF3-) või metüleeni (-CF2-) süsinikuaatomit (millele ei ole kinnitunud ühtegi H/Cl/Br/I aatomit), välja arvatud ained, mis sisaldavad ainult järgmisi struktuurivalemeid: CF3-X või X-CF2-X’, kus X = -OR või -NRR’ ja X’ = metüül (-CH3), metüleen (-CH2-), aromaatne rühm, karbonüülide rühm (-C(O)-), -OR’’, -SR’’ või –NR’’R’’’; ja kus R/R’/R’’/R’’’ on vesinik (-H), metüül (-CH3), metüleen (-CH2-), aromaatne rühm või karbonüülide rühm (-C(O)-).

Komisjon hindab 12. augustiks 2030, kas käesolevat lõiget on vaja muuta või tuleb see kehtetuks tunnistada, et vältida kattumist vastavalt määrustele (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1907/2006 ja (EL) 2019/1021 sätestatud PFAS-ainete kasutamise piirangute või keeldudega.

Vastavust käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt koostatud tehnilises dokumentatsioonis.

Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks võib komisjon kooskõlas artikliga 64 võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et vähendada pakendites või pakendiosades sisalduvatest ainetest tuleneva plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsiooni summat, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 4.

Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks võib komisjon kooskõlas artikliga 64 võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kontsentratsiooni summat ei kohaldata ringlussevõetud materjalide või suletud ja kontrollitud tsüklis ringlevate toodete suhtes, ning määrata käesoleva määruse II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooriate põhjal kindlaks pakendiliigid või -vormid, mis vabastatakse kõnealuses lõikes sätestatud nõuetest. Selliseid delegeeritud õigusakte põhjendatakse juhtumipõhise analüüsi alusel, nende kehtivus on ajaliselt piiratud, nendega nähakse ette asjakohased märgistus- ja teabenõuded ning need sisaldavad korrapärase aruandluse nõudeid, et tagada vabastuse korrapärane läbivaatamine. Delegeeritud õigusaktid võetakse käesoleva lõike kohaselt vastu üksnes selleks, et muuta otsustega 2001/171/EÜ ja 2009/292/EÜ kehtestatud erandeid.

Komisjon hindab 12. augustiks 2033, kas käesolev artikkel ja artikli 6 lõike 4 kohaselt sätestatud ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid on piisavalt aidanud minimeerida probleemsete ainete sisaldust ja kontsentratsiooni pakendimaterjalides.

Artikkel 6

Ringlussevõetavad pakendid

Kõik turule lastud pakendid peavad olema ringlussevõetavad.

Pakend loetakse ringlussevõetavaks, kui see vastab järgmistele tingimustele:

selle disain toetab materjali ringlussevõttu, mis võimaldab kasutada saadud teiseseid tooraineid, mis on algmaterjaliga võrreldes piisava kvaliteediga, et neid saaks kasutada esmaste toorainete asendamiseks, vastavalt lõikele 4 ja

kui sellest saavad jäätmed, saab seda liigiti koguda vastavalt artikli 48 lõigetele 1 ja 5, sortida konkreetseteks jäätmevoogudeks, ilma et see mõjutaks muude jäätmevoogude ringlussevõetavust, ning käesoleva artikli lõike 5 kohaselt sätestatud metoodika alusel mastaapselt ringlusse võtta.

Pakend, mis on kooskõlas lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega, loetakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis a sätestatud tingimusele vastavaks.

Pakend, mis on kooskõlas lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega, loetakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimustele vastavaks.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030 või 24 kuu möödudes lõike 4 esimese lõigu kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2035 või mastaapselt ringlusse võtmise kohustuse puhul alates 1. jaanuarist 2035 või viie aasta möödudes lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktide jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Valmistaja hindab pakendi ringlussevõetavust käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja käesoleva artikli lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktide alusel. Pakendi ringlussevõetavust väljendatakse II lisa tabelis 3 kirjeldatud ringlussevõetavuse tulemusklassina A, B või C.

Ilma et see piiraks lõike 10 kohaldamist, ei lasta alates 1. jaanuarist 2030 või 24 kuu möödudes käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, turule pakendeid, mis ei kuulu II lisa tabelis 3 kirjeldatud ringlussevõetavuse tulemusklassi A, B või C.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 10 kohaldamist, ei lasta alates 1. jaanuarist 2038 turule pakendeid, mis ei kuulu II lisa tabelis 3 kirjeldatud ringlussevõetavuse tulemusklassi A ja B.

Olles võtnud arvesse Euroopa standardiorganisatsioonide välja töötatud standardeid, võtab komisjon 1. jaanuariks 2028 kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada:

II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooriate jaoks ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid ja ringlussevõetavuse tulemusklassid, võttes aluseks II lisa tabeli 3 ja II lisa tabelis 4 loetletud parameetrid; ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid ja ringlussevõetavuse tulemusklassid töötatakse välja valdava materjali alusel ning nende puhul

võetakse arvesse võimalust eraldada pakendijäätmed ringlussevõtu eesmärgil erinevateks materjalivoogudeks ning need sortida ja ringlusse võtta, nii et saadud teisesed toorained oleksid algmaterjaliga võrreldes piisava kvaliteediga ja neid saaks võimaluse korral kasutada esmaste toorainete asendamiseks pakendites või muus kasutuses, kus ringlussevõetud materjali kvaliteet säilib;

ii)

kaalutakse kehtestatud kogumis- ja sortimisprotsesse, mis on tegevuskeskkonnas toimivaks osutunud, ning käsitletakse kõiki pakendiosi;

iii)

võetakse arvesse olemasolevaid ringlussevõtutehnoloogiaid, nende majanduslikku ja keskkonnatoimet, sealhulgas väljundi kvaliteeti, jäätmete kättesaadavust, vajaminevat energiat ja kasvuhoonegaaside heidet;

iv)

tehakse asjakohasel juhul kindlaks probleemsed ained, mis mõjutavad negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu nendes pakendites, milles nad sisalduvad;

kehtestatakse asjakohasel juhul probleemsete ainete või selliste ainete rühmade sisaldusele pakendites või pakendiosades piirangud põhjustel, mis ei ole peamiselt seotud kemikaaliohutusega; ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas kemikaalide suhtes sätestatud piiranguid, või kui see on kohaldatav, määruses (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete suhtes kehtestatud piiranguid ja erimeetmeid, võivad kõnealused piirangud samuti vähendada vastuvõetamatut riski inimeste tervisele või keskkonnale;

viis, kuidas teha ringlussevõetavuse tulemushindamist ja väljendada selle tulemust ringlussevõetavuse tulemusklassides pakendiühiku kohta massi seisukohast, sealhulgas materjalispetsiifilised kriteeriumid ja sortimistõhusus, et määrata kindlaks, kas pakend on lõike 2 kohaselt ringlussevõetav;

iga II lisa tabelis 1 loetletud pakendikategooria puhul asjaomastele ringlussevõetavuse tulemusklassidele vastamise tingimuste kirjeldus;

raamistik selliste rahaliste tasude kohandamiseks, mida tootjad peavad artikli 45 lõikes 1 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks maksma, võttes aluseks pakendite ringlussevõetavuse tulemusklassid.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse vastavalt artikli 5 lõikele 2 tehtud hindamise tulemusi, kui selline hindamine on tehtud.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusakte II lisa tabeli 1 muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga materjali ja toodete disaini ning kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtutaristu alal. Komisjon võib nimetatud delegeeritud õigusaktides kehtestada ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid täiendavate pakendikategooriate jaoks või luua II lisa tabelis 1 loetletud kategooriates alakategooriad.

Ettevõtjad täidavad uued või ajakohastatud ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid kolme aasta jooksul alates asjaomase delegeeritud õigusakti jõustumisest.

Komisjon võtab 1. jaanuariks 2030 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:

mastaapse ringlussevõtu hindamise metoodika II lisa tabelis 2 loetletud pakendikategooriate kaupa, täiendades II lisa tabelit 3 künnistega mastaapse ringlussevõtu hindamiseks ja vajaduse korral ajakohastades II lisa tabelis 3 kirjeldatud ringlussevõetavuse tulemusklasse tervikuna; kõnealune metoodika põhineb vähemalt järgmistel elementidel:

turule lastud pakendite kogused II lisa tabelis 2 loetletud pakendikategooriate kaupa liidus tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi;

ii)

ringlussevõetud pakendijäätmete kogused, mis on arvutatud arvutuspunktis vastavalt artikli 56 lõike 7 punkti a kohaselt vastu võetud rakendusaktile II lisa tabelis 2 loetletud pakendikategooriate kaupa liidus tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi;

järelevalveahela mehhanism, millega tagatakse pakendite mastaapne ringlussevõtt.

Punktis b osutatud järelevalveahela mehhanism põhineb vähemalt järgmistel elementidel:

tehniline dokumentatsioon sortimis- ja ringlussevõturajatistesse saadetavate kogutud pakendijäätmete koguse kohta;

ii)

kontrolliprotsess, mis võimaldab valmistajatel saada järgmise etapi ettevõtjatelt vajalikke andmeid, millega tagatakse pakendite mastaapne ringlussevõtt.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud andmed peavad olema üldsusele kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

Komisjon hindab mastaapse ringlussevõtu metoodika kohta esitatavate andmete detailsust. Asjakohasel juhul võtab komisjon kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusaktid II lisa tabeli 2 ja XII lisa tabeli 3 muutmiseks, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga.

Komisjon võib 2035. aastaks sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiate arengu põhjal läbi vaadata miinimumkünnised, mille alusel käsitatakse pakendeid mastaapselt ringlusse võetavana, ja esitada asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku nende künniste muutmiseks.

Et suurendada pakendite ringlussevõetavuse taset, kohandatakse 18 kuu möödudes käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja käesoleva artikli lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktide jõustumise kuupäevast rahalisi tasusid, mida tootjad maksavad artiklis 45 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, vastavalt ringlussevõetavuse tulemusklassidele, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja käesoleva artikli lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktides.

Rahaliste tasude puhul, mida tootjad maksavad artiklis 45 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks seoses käesoleva artikli lõike 11 punktis g osutatud pakenditega, peavad liikmesriigid võtma arvesse nende pakendite ringlussevõtu tehnilist teostatavust ja majanduslikku tasuvust.

Vastavust käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises dokumentatsioonis.

Kui pakendiühik sisaldab lahutamatuid osi, hinnatakse pakendi ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele ja mastaapse ringlussevõtu nõuetele vastavust koos pakendi kõikide lahutamatute osadega. Lahutamatuid osi, mis võivad transportimise või sortimise ajal mehaanilise pinge tõttu üksteisest eralduda, hinnatakse eraldi.

Kui pakendiühik sisaldab eraldatavaid osi, hinnatakse pakendi ringlussevõttu toetava disaini nõuetele ja mastaapse ringlussevõtu nõuetele vastavust eraldi pakendi kõikide eraldatavate osade puhul.

Kõik pakendiühiku osad peavad vastama kehtestatud kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsessidele, mis on tegevuskeskkonnas toimivaks osutunud, ega tohi takistada pakendiühiku põhiosa ringlussevõetavust.

10.

Erandina lõigetest 2 ja 3 võib alates 1. jaanuarist 2030 innovaatilisi pakendeid, mis ei vasta lõike 2 kohastele nõuetele, turul kättesaadavaks teha kuni viie aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõpust, mil need turule lasti.

Kui seda erandit kasutatakse, teavitab ettevõtja pädevat asutust enne innovaatilise pakendi turulelaskmist ja esitab kõik tehnilised üksikasjad, mis tõendavad, et asjaomase pakendi puhul on tegemist innovaatilise pakendiga. Kõnealune teade peab sisaldama ajakava mastaapse ringlussevõtu nõuetele vastavuse saavutamiseks seoses innovaatilise pakendi kogumise ja ringlussevõtuga. Teave tehakse kättesaadavaks komisjonile ja turujärelevalveasutustele.

Kui pädev asutus leiab, et pakend ei ole innovaatiline, peab ettevõtja täitma kehtivaid ringlussevõttu toetava disaini kriteeriume.

Kui pädev asutus leiab, et pakend on innovaatiline, teavitab ta sellest komisjoni.

Komisjon hindab pädevate asutuste taotlusi seoses pakendite innovaatilisusega ja asjakohasel juhul ajakohastab käesoleva artikli lõike 4 kohaseid delegeeritud õigusakte või võtab käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu uued delegeeritud õigusaktid.

Komisjon jälgib esimeses lõigus osutatud erandi mõju turule lastavate pakendite kogusele. Komisjon esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku, et kõnealust lõiku muuta.

Liikmesriigid püüavad pidevalt täiustada innovaatiliste pakendite kogumis- ja sortimistaristut, millega eeldatavalt kaasneb keskkonnakasu.

11.

Käesolevat artiklit ei kohaldata alljärgneva suhtes:

direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 23 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendid;

määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud meditsiiniseadmete kontaktitundlikud pakendid;

määrusega (EL) 2017/746 hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlikud pakendid;

direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 24 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 26 määratletud välispakendid, kui see need pakendid peavad vastama erinõuetele, et säilitada ravimi kvaliteet;

kontaktitundlikud pakendid, mis on mõeldud määruse (EL) nr 609/2013 artikli 1 punktides a, b ja c määratletud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, teraviljapõhise töödeldud toidu ja imikutoidu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu jaoks;

pakendid, mida kasutatakse ohtlike kaupade veoks kooskõlas direktiiviga 2008/68/EÜ;

kergest puidust, korgist, tekstiilist, kummist, keraamilised, portselanist või vahast müügipakendid; nende pakendite suhtes kohaldatakse sellegipoolest lõiget 8.

12.

Komisjon vaatab lõikes 11 sätestatud erandid läbi 1. jaanuariks 2035, võttes arvesse vähemalt sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiate arengut ning ettevõtjate ja liikmesriikide praktilisi kogemusi. Selle põhjal hindab komisjon nende erandite kohaldamise jätkamise asjakohasust ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 7

Ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus plastpakendis

1. jaanuariks 2030 või kolme aasta möödudes käesoleva artikli lõikes 8 osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peab turule lastud pakendi mis tahes plastosas olema tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus protsentides, arvutatuna tootmisrajatise ja aasta keskmisena, iga II lisa tabelis 1 osutatud pakendiliigi ja -vormi kohta alljärgnev:

30 % kontaktitundlikel pakenditel, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (PET), välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

10 % kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

30 % ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel;

35 % muudel plastpakenditel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud pakendid.

1. jaanuariks 2040 peab turule lastud pakendi mis tahes plastosas olema tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus protsentides, arvutatuna tootmisrajatise ja aasta keskmisena, iga II lisa tabelis 1 osutatud pakendiliigi ja -vormi kohta alljärgnev:

50 % kontaktitundlikel pakenditel, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

25 % kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;

65 % ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel;

65 % muudel plastpakenditel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud pakendid.

Käesoleva artikli kohaldamisel peab ringlussevõetud materjal olema võetud taaskasutusse tarbimisjärgsetest plastijäätmetest, mis on:

kogutud liidus kooskõlas käesoleva määrusega või direktiive 2008/98/EÜ ja (EL) 2019/904 ülevõtvate riigisiseste õigusnormidega (nagu on asjakohane) või kogutud kolmandas riigis kooskõlas liigiti kogumise standarditega, et edendada kvaliteetset ringlussevõttu, mis on samaväärsed käesolevas määruses ning direktiivides 2008/98/EÜ ja (EL) 2019/904 (nagu on asjakohane) osutatud standarditega ja

kohaldataval juhul ringlusse võetud liidus asuvas käitises, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL ( 10 ) või on ringlusse võetud kolmandas riigis asuvas käitises, mille suhtes kohaldatakse ringlussevõtutoimingutega seotud norme õhku, vette ja pinnasesse eralduva heite vältimise ja vähendamise kohta, ning kõnealused normid on samaväärsed direktiivi 2010/75/EL kohaselt sätestatud heite piirnormide ja keskkonnatoime tasemega seotud normidega, mida kohaldataks liidus asuvale käitisele, mis tegeleb sama tegevusega; kõnealust tingimust kohaldatakse vaid juhul, kui kõnealused normid ja tasemed oleksid kohaldatavad liidus asuvale käitisele, mis tegeleb sama tegevusega kui kolmandas riigis asuv analoogne käitis.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata alljärgneva suhtes:

direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 23 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 25 määratletud esmapakendid;

määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud meditsiiniseadmete, ainult uurimistöö jaoks ette nähtud seadmete ja uuritavate seadmete kontaktitundlikud plastpakendid;

määrusega (EL) 2017/746 hõlmatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kontaktitundlikud plastpakendid;

direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 punktis 24 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktis 26 määratletud välispakendid, kui need pakendid peavad vastama erinõuetele, et säilitada ravimi kvaliteet;

kompostitavad plastpakendid;

pakendid, mida kasutatakse ohtlike kaupade veoks kooskõlas direktiiviga 2008/68/EÜ;

määruse (EL) nr 609/2013 artikli 1 punktides a, b ja c osutatud ainult imikutele ja väikelastele mõeldud toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks mõeldud toidu ning tavaliselt väikelaste jaoks mõeldud joogi ja toidu kontaktitundlikud plastpakendid;

tarvikute, osade ja esmapakendite osade pakendid direktiivi 2001/83/EÜ kohaste ravimite ja määruse (EL) 2019/6 kohaste veterinaarravimite tootmiseks, kui sellised pakendid on ravimi kvaliteedistandardite kohaselt nõutavad.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastpakendite suhtes, kui ringlussevõetud materjali kogus ohustab inimeste tervist ja sellega kaasneb pakendatud toodete mittevastavus määrusele (EÜ) nr 1935/2004;

mis tahes plastosade suhtes, mis moodustavad vähem kui 5 % kogu pakendiühiku kogumassist.

Valmistajad või importijad tõendavad vastavust käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises teabes.

Rahalisi tasusid, mida tootjad peavad maksma artiklis 45 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, võidakse kohandada, võttes aluseks pakendis kasutatud ringlussevõetud materjali sisalduse protsentides. Iga sellise kohandamise puhul võetakse arvesse ringlussevõtutehnoloogiate kestlikkuse kriteeriume ning ringlussevõetud materjali sisalduse keskkonnakulu.

Komisjon võtab 31. detsembriks 2026 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse metoodika, kuidas arvutada ja kontrollida selliste tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali sisaldust protsentides, mis on ringlusse võetud ja kogutud liidu sees käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustel, ning kehtestatakse VII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni vorm. Selleks peab komisjon võtma arvesse saadud teiseste toorainete kasutamist, mis on algmaterjaliga võrreldes piisava kvaliteediga, et neid saaks kasutada esmaste toorainete asendamiseks. Kontrollimetoodika võib hõlmata kohustust teha liidus ringlussevõetud materjali ja muudest toodetest eraldiseisva müügiühikuna turule lastud plastpakendite valmistajate sõltumatu välisaudit, et tagada käesoleva artikli lõikes 3 ja käesoleva artikli lõike 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud tingimuste täitmine.

Rakendusaktide vastuvõtmisel hindab komisjon olemasolevaid ringlussevõtutehnoloogiaid, võttes arvesse nende majanduslikku ja keskkonnatoimet, sealhulgas väljundi kvaliteeti, jäätmete kättesaadavust, vajaminevat energiat ja kasvuhoonegaaside heidet ning muud asjakohast keskkonnamõju.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Lõike 8 teises lõigus osutatud hindamise alusel võtab komisjon 31. detsembriks 2026 kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust plasti ringlussevõtu tehnoloogia kestlikkuskriteeriumidega.

Käesoleva artikli kohaldamisel peab ringlussevõetud materjal olema võetud taaskasutusse tarbimisjärgsetest plastijäätmetest, mis on ringlusse võetud:

liidus asuvates käitistes, mis kasutavad käesoleva lõike kohaselt sätestatud kestlikkuskriteeriumidele vastavat ringlussevõtutehnoloogiat või

kolmandas riigis asuvates käitistes, mis kasutavad delegeeritud õigusaktide kohaselt välja töötatud kestlikkuskriteeriumidega võrdväärsetele standarditele vastavat ringlussevõtutehnoloogiat.

10.

Komisjon võtab 31. detsembriks 2026 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse metoodika, mille alusel hinnatakse, kontrollitakse ja sertifitseeritakse, sealhulgas välisauditi abil, nende normide vastavust, mida kohaldatakse juhul, kui tarbimisjärgsetest plastijäätmetest taaskasutusse võetud ringlussevõetud materjal võetakse ringlusse ja kogutakse kolmandas riigis. Hindamisel võetakse arvesse keskkonna ja inimeste tervise kaitse standardeid, sealhulgas standardeid, millega tagatakse, et ringlussevõtt toimub keskkonnaohutul viisil, kvaliteetse ringlussevõtu standardeid, näiteks ressursitõhususe kohta, ja ringlussevõtusektorite kvaliteedistandardeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

11.

1. jaanuariks 2029 või 24 kuu möödudes lõikes 8 osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peab lõike 1 kohaselt pakendites sisalduva ringlussevõetud materjali protsendimäära arvutamine ja kontrollimine olema kooskõlas lõike 8 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud normidega.

12.

Komisjon hindab 1. jaanuariks 2028 vajadust teha erandeid lõike 1 punktides b ja d sätestatud ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse protsendimääradest konkreetsete plastpakendite puhul või vaadata läbi lõikes 4 konkreetsete plastpakendite suhtes sätestatud erandite loetelu.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal on komisjonil juhul, kui sobivad ringlussevõtutehnoloogiad plastpakendite ringlussevõtuks ei ole asjaomaste liidu õigusnormide kohaselt lubatud või ei ole praktikas piisavalt kättesaadavad, võttes arvesse kõiki ohutusnõudeid, eelkõige seoses kontaktitundlike plastpakenditega, sealhulgas toidupakenditega, õigus võtta kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et:

näha ette erandid käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja d sätestatud miinimumsisalduse protsendimäärade kohaldamisalast, ajastusest või tasemest konkreetsete plastpakendite puhul ja

asjakohasel juhul muuta käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandite loetelu.

13.

Kui konkreetse ringlussevõetud plasti kättesaamatus või liiga kõrge hind muudab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud ringlussevõetud plasti miinimumsisalduse protsendimäärade järgimise ülemäära raskeks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusakt kõnealuste lõigete muutmiseks, et miinimumsisalduse protsendimäärasid vastavalt kohandada. Kohandamise asjakohasust kaaludes hindab komisjon füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusi, millele tuleb lisada asjakohane teave ja andmed nende tarbimisjärgsete plastijäätmete turuolukorra kohta ning parimad kättesaadavad tõendid sellega seotud riskide kohta inimeste või loomade tervisele, toiduainete tarnekindlusele või keskkonnale. Komisjon võtab sellise delegeeritud õigusakti vastu üksnes erandjuhtudel, kui mõju inimeste või loomade tervisele, toiduainete tarnekindlusele või keskkonnale oleks väga kahjulik.

14.

Võttes arvesse nüüdisaegse tehnoloogia arengut ning ettevõtjate ja liikmesriikide praktilisi kogemusi, esitab komisjon 12. veebruariks 2032 aruande, milles vaadatakse läbi lõikes 1 2030. aastaks sätestatud ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse protsendimäärade rakendamine ja hinnatakse, mil määral aitavad need protsendimäärad leida kestlikke pakendeid soodustavaid lahendusi, mis on tulemuslikud ja kergesti rakendatavad, 2040. aastaks sätestatud miinimumsisalduse protsendimäärade saavutamise teostatavust, tuginedes 2030. aasta miinimumsisalduse protsendimäärade saavutamisel saadud kogemustele ja muutuvatele asjaoludele, samuti käesolevas artiklis sätestatud vabastuste ja erandite säilitamise asjakohasust ning ringlussevõetud materjali uute miinimumsisalduse protsendimäärade kehtestamise vajalikkust või asjakohasust. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva artikli, eelkõige 2040. aastaks sätestatud ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse protsendimäärade muutmiseks.

15.

Komisjon vaatab 12. veebruariks 2032 läbi olukorra, kuidas kasutatakse ringlussevõetud pakendimaterjale muudes pakendites kui plast, ja hindab selle põhjal, kas on asjakohane võtta meetmeid või kehtestada sihtmäärad ringlussevõetud materjali sisalduse suurendamiseks sellistes muudes pakendites, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 8

Plastpakendite biopõhised lähteained

Komisjon vaatab 12. veebruariks 2028 läbi olukorra seoses biopõhiste plastpakendite tehnoloogilise arengu ja keskkonnatoimega, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ( 11 ) artiklis 29 sätestatud kestlikkuskriteeriume.

Lähtudes lõikes 1 osutatud läbivaatamisest, esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku, et:

kehtestada plastpakendite biopõhiste lähteainete kestlikkusnõuded;

kehtestada sihtmäärad biopõhiste lähteainete kasutamise suurendamiseks plastpakendites;

näha ette võimalus saavutada käesoleva määruse artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sihtmäärad, kasutades biopõhiseid plasti lähteaineid tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali asemel, kui sobivad, määruses (EL) 2022/1616 sätestatud nõuetele vastavad ringlussevõtutehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate pakendite jaoks ei ole kättesaadavad;

asjakohasel juhul muuta artikli 3 lõike 1 punktis 53 määratletud „biopõhise plasti“ mõistet.

Artikkel 9

Kompostitavad pakendid

Erandina artikli 6 lõikest 1 peavad artikli 3 lõike 1 punkti 1 alapunktis f osutatud pakendid ning puu- ja köögiviljadele kinnitatud kleebised, mis turule lastakse, vastama 12. veebruariks 2028 biojäätmete töötlemise rajatistes tööstuslikult kontrollitud tingimustes kompostimise standardile ning olema liikmesriikide nõudmisel kooskõlas käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kodukompostimise standarditega.

Erandina artikli 6 lõikest 1 juhul, kui liikmesriigid lubavad koos biojäätmetega koguda samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 22 lõikele 1 ning on olemas jäätmekogumissüsteemid ja jäätmete töötlemise taristu, millega tagada kompostitavate pakendite sisenemine biojäätmete käitlusvoogu, võivad liikmesriigid nõuda, et alljärgnevad pakendid tehakse nende territooriumil esimest korda kättesaadavaks üksnes juhul, kui need on kompostitavad:

artikli 3 lõike 1 punkti 1 alapunktis g osutatud pakendid, mis koosnevad muust materjalist kui metallist, ning eriti õhukesed plastkandekotid ja õhukesed plastkandekotid;

muud kui käesoleva lõike punktis a osutatud pakendid, mille puhul liikmesriik on juba nõudnud, et need oleksid kompostitavad enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

Hiljemalt 12. veebruariks 2028 peavad muud kui lõigetes 1 ja 2 osutatud pakendid, sealhulgas biolagunevatest plastpolümeeridest ja muust biolagunevast materjalist valmistatud pakendid, olema disainitud materjali ringlussevõttu toetavaks kooskõlas artikliga 6 ja ilma, et see mõjutaks muude jäätmevoogude ringlussevõetavust.

Vastavust käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises teabes.

Komisjon võib analüüsida, kas muud pakendid tuleks lisada käesoleva artikli lõikesse 1 või lõike 2 punkti a, kui see on põhjendatud ja asjakohane kompostitavate pakendite kõrvaldamist mõjutavate tehnoloogiliste ja regulatiivsete arengusuundumuste tõttu, ja III lisas sätestatud tingimustesse, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

Komisjon palub 12. veebruariks 2026 Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada harmoneeritud standardid, milles määratakse kindlaks kompostitavaid pakendeid käsitlevate nõuete üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, või neid ajakohastada. Seda tehes palub komisjon, et teadus- ja tehnikavaldkonna hiljutisele arengule tuginedes võetaks arvesse selliseid parameetreid nagu retentsiooniaeg, temperatuurid ja segamine, mis kajastavad kodukomposti ja biojäätmete töötlemise rajatiste tegelikke tingimusi, sealhulgas anaeroobseid kääritamisprotsesse. Komisjon palub, et need standardid hõlmaksid selle kontrollimist, et kompostitavad pakendid, mille bioloogiline lagunemine toimub vastavalt kindlaksmääratud parameetritele, muutuksid lõpuks süsinikdioksiidiks või metaaniks (hapniku puudumisel) ja mineraalsooladeks, biomassiks ja veeks.

Komisjon palub 12. veebruariks 2026 Euroopa standardiorganisatsioonidel samuti koostada harmoneeritud standardi, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud kodukompostitavaid pakendeid käsitlevate nõuete üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.

Artikkel 10

Pakendite minimeerimine

Valmistaja või importija tagab 1. jaanuariks 2030, et turule lastud pakend on disainitud nii, et selle mass ja maht on viidud funktsionaalsuse tagamiseks vajaliku miinimumini, võttes arvesse pakendi kuju ja selle valmistamise materjali.

Valmistaja või importija tagab, et pakendeid, mis ei vasta käesoleva määruse IV lisas sätestatud hindamiskriteeriumidele, ja selliste omadustega pakendeid, mille eesmärk on üksnes suurendada toote tajutavat mahtu, sealhulgas topeltseinad, põhjakõrgendused ja tarbetud kihid, ei lasta turule, välja arvatud juhul, kui

pakendi disain on kaitstud ühenduse disainilahendusega nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 ( 12 ) kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/71/EÜ ( 13 ) kohaldamisalasse kuuluvate disainilahenduse õigustega, sealhulgas ühes liikmesriigis kehtivad rahvusvahelised kokkulepped, või kui selle kuju on kaubamärk, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 ( 14 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 ( 15 ) kohaldamisalasse, sealhulgas kaubamärgid, mis on registreeritud ühes liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel, disainilahenduse õigused ja kaubamärgid on saanud kaitse enne 11. veebruari 2025 ja käesoleva artikli nõuete kohaldamine mõjutaks pakendi disainilahendust viisil, mis muudaks selle uudsust või eristatavust, või mõjutaks kaubamärki nii, et kaubamärgiga ei saa märgistatud toodet enam teiste ettevõtjate toodetest eristada, või

pakendatud toode või jook kuulub liidu õigusega, näiteks määrusega (EL) nr 1308/2013 veini puhul, määrusega (EL) 2019/787 piiritusjookide puhul ning määrusega (EL) 2023/2411 käsitöönduslike ja tööstustoodete puhul, kaitstud geograafiliste tähiste hulka või seda hõlmab määruses (EL) 2024/1143 osutatud kvaliteedikava.

Komisjon palub 12. veebruariks 2027 Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada harmoneeritud standardid, milles määratakse kindlaks käesoleva määruse kohaste pakendite minimeerimise nõuetele vastavuse arvutamise ja mõõtmise metoodika, või neid ajakohastada. Levinuimate pakendiliikide ja -vormide puhul tuleks sellistes standardites määrata maksimaalsed sobivad massi- ja mahupiirangud ning asjakohasel juhul seina paksus ja maksimaalne tühi ruum.

Vastavust käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis, mis peab sisaldama järgmisi elemente:

selgitus tehniliste kirjelduste, standardite ja tingimuste kohta, mida kasutatakse pakendi hindamiseks IV lisas sätestatud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel;

iga kõnealuse hindamiskriteeriumi puhul kindlaksmääratud disaininõuded, mis takistavad pakendi massi või mahu edasist vähendamist;

kõik katsetulemused, uuringud või muud asjakohased allikad, näiteks modelleerimine ja simulatsioon, mida kasutatakse pakendi minimaalse vajaliku mahu või massi hindamiseks.

Korduskasutuspakendite puhul võetakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel arvesse korduskasutuspakendite omadusi ja eelkõige artiklis 11 sätestatud nõudeid.

Artikkel 11

Korduskasutuspakendid

Alates 11. veebruarist 2025 turule lastud pakend loetakse korduskasutatavaks, kui see vastab kõigile järgmistele nõuetele:

see on ette nähtud, disainitud ja turule lastud eesmärgiga seda mitu korda korduskasutada;

see on ette nähtud ja disainitud selliselt, et suudaks tavapäraselt prognoositavates kasutustingimustes läbida võimalikult palju kasutuskordi;

see vastab kohaldatavatele tarbijate tervise, ohutuse ja hügieeni nõuetele;

seda saab tühjendada või tühjaks laadida ilma seda kahjustamata viisil, mis takistaks selle edasist toimimist ja korduskasutamist;

seda saab tühjendada, tühjaks laadida, taastäita või täis laadida, säilitades pakendatud toote kvaliteedi ja ohutuse ning tagades samal ajal vastavuse kohaldatavatele ohutus- ja hügieeninõuetele, sealhulgas toiduohutuse nõuetele;

seda on võimalik VI lisa B osa kohaselt uuendada, säilitades samal ajal selle võime täita ettenähtud funktsiooni;

see võimaldab märgise kinnitamist ning teabe esitamist toote omaduste ja pakendi enda kohta, sealhulgas kõik asjaomased juhised ja teave, et tagada toote ohutus, asjakohane kasutamine, jälgitavus ja säilivusaeg;

seda saab tühjendada, tühjaks laadida, taastäita või täis laadida, ilma et see ohustaks sellega tegelevate isikute tervist ja ohutust, ning

see vastab ringlussevõetavate pakendite erinõuetele, mis on sätestatud artiklis 6, nii et seda saab ringlusse võtta, kui see muutub jäätmeks.

Komisjon võtab 12. veebruariks 2027 kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaldamiseks korduskasutuspakendite kasutuskordade minimaalse arvu sellises vormis korduskasutuspakenditele, mida korduskasutatakse kõige sagedamini, võttes arvesse hügieeni- ja muid nõudeid, nagu logistika.

Vastavust käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele tõendatakse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises teabes.

III PEATÜKK

MÄRGISTUS- JA TEABENÕUDED

Artikkel 12

Pakendi märgistus

Alates 12. augustist 2028 või 24 kuu möödudes käesoleva artikli lõike 6 või 7 kohaselt vastu võetud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peab turule lastud pakendil olema ühtlustatud märgis, mis sisaldab teavet pakendi materjali koostise kohta, et hõlbustada tarbijatel sortimist. Märgis peab põhinema piktogrammidel ja olema kergesti mõistetav, sealhulgas puuetega inimeste jaoks. Artikli 9 lõikes 1 osutatud pakendite ja kohaldataval juhul artikli 9 lõikes 2 osutatud pakendite puhul näidatakse märgisel, et materjal on kompostitav, et see ei ole sobiv kodukompostimiseks ning et kompostitavaid pakendeid ei tohi visata loodusesse. Välja arvatud e-kaubanduse pakendid, ei kohaldata seda kohustust veopakendite ega tagatisrahasüsteemi kuuluvate pakendite suhtes.

Turule lastud pakendid, mis sisaldavad probleemseid aineid, varustatakse märgisega standarditud, avatud ja digimärgistustehnoloogia abil kooskõlas lõike 7 teises lõigus osutatud metoodikale.

Lisaks käesolevas lõikes osutatud ühtlustatud märgisele võib ettevõtja pakendile paigutada ruutkoodi või muud liiki standarditud ja avatud digitaalse andmekandja, mis sisaldab teavet pakendi iga eraldatava osa sortimisviisi kohta, et hõlbustada tarbijatel sortimist.

Pakenditel, mis kuuluvad artikli 50 lõikes 1 osutatud tagatisrahasüsteemi, peab olema selge ja üheselt mõistetav märgis. Lisaks riiklikule märgisele võib pakendil olla ühtlustatud värvimärgis, mis on kehtestatud käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu võetud asjakohase rakendusaktiga. Liikmesriigid võivad nõuda, et pakenditel, mis kuuluvad tagatisrahasüsteemi, oleks ühtlustatud värvimärgis, tingimusel et see ei too kaasa siseturu moonutusi ega kaubandustõkkeid teistest liikmesriikidest pärit toodetele.

Korduskasutuspakenditel, mis lastakse turule alates 12. veebruarist 2029 või 30 kuu möödudes lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, peab olema märgis, millega teavitatakse kasutajaid sellest, et pakend on korduskasutatav. Lisateave korduskasutatavuse kohta, sealhulgas kohaliku, riikliku või kogu liitu hõlmava korduskasutussüsteemi kättesaadavuse kohta, ja teave kogumispunktide kohta tehakse kättesaadavaks ruutkoodi või muud liiki standarditud ja avatud digitaalse andmekandja abil, mis hõlbustab pakendi jälgimist ning teekondade ja kasutuskordade arvutamist või keskmist hinnangut, kui arvutamine ei ole võimalik. Lisaks peaksid korduskasutatavad müügipakendid olema müügikohas selgelt tuvastatavad ja ühekorrapakenditest eristatavad.

Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ei kohaldata märgise ja ruutkoodi või muud liiki standarditud ja avatud digitaalse andmekandja olemasolu nõuet avatud tsükli süsteemide suhtes, millel ei ole VI lisa kohast süsteemi operaatorit.

Kui pakend, mille suhtes kohaldatakse artiklit 7, lastakse turule alates 12. augustist 2028 või 24 kuu möödudes käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, ja sellel on märgis, mis sisaldab teavet ringlussevõetud materjali osakaalu kohta, peab märgis ja kohaldatavuse korral ruutkood või muud liiki standarditud ja avatud digitaalne andmekandja vastama käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu võetud asjaomases rakendusaktis sätestatud kirjeldustele ja põhinema artikli 7 lõike 8 kohasel metoodikal. Kui pakendil on märgis, mis sisaldab teavet biopõhise plasti sisalduse kohta, peab märgis vastama käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu võetud asjaomases rakendusaktis sätestatud kirjeldustele.

Lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud märgised ja lõikes 2 osutatud ruutkood või muud liiki standarditud ja avatud digitaalsed andmekandjad paigutatakse, trükitakse või graveeritakse pakendile nähtaval, loetaval ja püsival viisil, et need ei oleks kergelt eemaldatavad. Andmekandjatel sisalduv teave peab samuti olema lõppkasutajatele kättesaadav enne toote ostmist veebimüügi teel. Kui paigutamine, trükkimine või graveerimine ei ole pakendi laadi ja suuruse tõttu võimalik või õigustatud, paigutatakse märgis, ruutkood või muu digitaalne andmekandja rühmapakendile. Kui isegi see ei ole pakendi laadi ja suuruse tõttu võimalik või õigustatud või kui on asjakohane tagada vähekaitstud rühmadele, eelkõige nägemispuudega inimestele mittediskrimineeriv juurdepääs teabele, esitatakse teave ühtsel elektrooniliselt loetaval koodil või muud liiki andmekandjal.

Lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud märgistes ja ruutkoodis või muud liiki standarditud ja avatud digitaalsel andmekandjal sisalduv teave tehakse kättesaadavaks ühes või mitmes lõppkasutajatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus pakend turul kättesaadavaks tehakse.

Kui teave esitatakse elektrooniliselt vastavalt lõigetele 1, 2 ja 4, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

piisavaid ja asjakohaseid isikuandmeid kogutakse üksnes piiratud eesmärgil, et anda kasutajale juurdepääs käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud asjakohasele vastavusteabele, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ( 16 ) artikli 5 lõiget 1;

teavet ei esitata koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk.

Kui liidu õigusega nõutakse, et teave pakendatud toote kohta tuleb esitada andmekandjal, kasutatakse pakendatud toote ja pakendi kohta nõutava teabe esitamiseks ühte andmekandjat ning mõlemad peavad olema kergesti eristatavad.

Komisjon võtab 12. augustiks 2026 vastu rakendusaktid, et kehtestada ühtlustatud märgis ning märgistusnõuete ja -vormide kirjeldused, sealhulgas kui need esitatakse digivahenditega, käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud pakendite märgistamiseks. Rakendusaktide väljatöötamisel võtab komisjon arvesse komposiitpakendite eripära. Ühtlustatud märgise väljatöötamisel pakenditele, mis kuuluvad artikli 50 lõikes 2 osutatud tagatisrahasüsteemi, võtab komisjon arvesse kõiki erinevusi, mis esinevad liikmesriikide võetavas tagatisrahas. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võtab 12. augustiks 2026 vastu rakendusaktid, et kehtestada metoodika lõikes 1 osutatud pakendite materjali koostise tuvastamiseks standarditud ja avatud digitaalse märgistamise tehnoloogia abil, sealhulgas komposiitpakendite ning pakendite lahutamatute või eraldatavate osade puhul.

Komisjon võtab 1. jaanuariks 2030 vastu ka rakendusaktid, et kehtestada metoodika probleemsete ainete tuvastamiseks standarditud ja avatud digitaalse märgistamise tehnoloogia abil. Kõnealune metoodika tagab, et märgistus hõlmab vähemalt probleemse aine nimetuse ja kontsentratsiooni pakendiühikus sisalduvas igas materjalis.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Ilma et see piiraks muid ühtlustatud ELi märgiseid käsitlevate nõuete kohaldamist, ei tohi ettevõtjad kasutada märgiseid, tähiseid, sümboleid ega silte, mis võivad tarbijaid või teisi lõppkasutajaid tõenäoliselt eksitada või segadusse ajada seoses pakendite kestlikkusnõuete, muude pakendiomaduste või pakendijäätmete käitlemise võimalustega, mille jaoks on käesoleva määrusega kehtestatud ühtlustatud märgiste kasutamine. Komisjon võtab asjakohasel juhul vastu suunised selliste aspektide selgitamiseks, mis võivad tarbijaid või teisi lõppkasutajaid eksitada või segadusse ajada.

Hiljemalt 12. veebruariks 2027 võib laiendatud tootjavastutuse süsteemi kuuluvaid pakendeid tuvastada kogu selle liikmesriigi territooriumil, kus seda süsteemi kohaldatakse. Tuvastatakse üksnes vastava sümboli abil, mis sisaldub ruutkoodis või muus standarditud ja avatud digitaalse märgistamise tehnoloogias, et näidata, et tootja täidab oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi. See sümbol peab olema selge ja üheselt mõistetav ning ei tohi tarbijaid ega teisi lõppkasutajaid eksitada pakendi ringlussevõetavuse ega korduskasutatavuse osas.

10.

Muu kui artikli 50 lõikes 1 osutatud tagatisrahasüsteemiga hõlmatud pakendeid võib riigisisese õiguse kohaselt tuvastada vastava sümboli abil kogu territooriumil, kus seda süsteemi kohaldatakse. See sümbol peab olema selge ja üheselt mõistetav ning ei tohi tarbijaid ega teisi lõppkasutajaid eksitada pakendi ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse osas selles liikmesriigis, kus see tuleb tagastada. Liikmesriigid ei keela teises liikmesriigis kehtiva tagatisrahasüsteemiga seotud märgiste paigaldamist.

11.

Käesolevat artiklit ei kohaldata määrustes (EL) 2017/745, (EL) 2017/746 ja (EL) 2019/6 ning direktiivis 2001/83/EÜ määratletud esma- ja välispakendite suhtes, kui pakendil ei ole ruumi kõnealustes liidu seadusandlikes aktides kindlaks määratud muude märgistusnõuete tõttu või kui pakendi märgistus võib ohustada inimravimite või veterinaarravimite ohutut kasutamist.

12.

Lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud pakendeid, mis on toodetud liidus või imporditud enne nimetatud lõigetes osutatud tähtaegu ning mis ei vasta nendes lõigetes sätestatud kriteeriumidele, võib teha turul kättesaadavaks kuni kolme aasta jooksul pärast kõnealustes lõigetes sätestatud märgistamisnõuete jõustumise kuupäeva.

Artikkel 13

Pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud jäätmemahutite märgistamine

Liikmesriigid tagavad 12. augustiks 2028 või 30 kuu möödudes lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, et kõikidele pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud jäätmemahutitele kinnitatakse, trükitakse või graveeritakse nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult ühtlustatud märgised, mis võimaldavad eraldi mahutitesse liigiti koguda iga pakendijäätmete koostisesse kuuluvat materjali. Pakendijäätmete mahutil võib olla rohkem kui üks märgis. Seda kohustust ei kohaldata tagatisrahasüsteemi kuuluvate mahutite suhtes.

Komisjon võtab 12. augustiks 2026 vastu rakendusaktid, et kehtestada ühtlustatud märgised ning märgistusnõuete ja -vormide kirjeldused käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mahutite märgistamiseks. Rakendusaktide väljatöötamisel võtab komisjon arvesse liikmesriikides kehtestatud kogumissüsteemide ja komposiitpakendite eripära. Mahutite märgistus peab vastama artikli 12 lõikes 6 osutatud pakendite märgistusele, välja arvatud tagatisrahasüsteemi kuuluvate pakendite puhul. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14

Keskkonnaväited

Direktiivi 2005/29/EÜ artikli 2 punktis o määratletud keskkonnaväiteid seoses pakendite omadustega, mille õiguslikud nõuded on sätestatud käesolevas määruses, võib turule lastud pakendite kohta esitada üksnes juhul, kui need vastavad järgmistele nõuetele:

väited esitatakse üksnes seoses pakendi omadustega, mis ületavad käesolevas määruses sätestatud kohaldatavaid miinimumnõudeid, kooskõlas selles sätestatud kriteeriumide, metoodika ja arvutusreeglitega, ning

väidetes täpsustatakse, kas need on seotud pakendiühiku, pakendiühiku osa või ettevõtja poolt kõigi turule lastud pakenditega.

Vastavust käesolevas artiklis sätestatud nõuetele tõendatakse käesoleva määruse VII lisa kohaselt pakendi kohta koostatud tehnilises dokumentatsioonis.

IV PEATÜKK

ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 15

Valmistaja kohustused

Valmistaja laseb turule üksnes pakendeid, mis vastavad artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele.

Enne pakendi turule laskmist viib valmistaja läbi või laseb teha artiklis 38 osutatud vastavushindamismenetluse ja koostab VII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni.

Kui artiklis 38 osutatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud pakendi vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostab valmistaja artikli 39 kohase ELi vastavusdeklaratsiooni.

Valmistaja säilitab VII lisas osutatud tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni järgmiselt:

ühekorrapakendi puhul viis aastat alates pakendi turule laskmise kuupäevast;

korduskasutuspakendi puhul kümme aastat alates pakendi turule laskmise kuupäevast.

Valmistaja tagab menetlused, millega säilitatakse pakendite seeriatoodangu vastavus käesoleva määruse nõuetele. Valmistaja võtab asjakohaselt arvesse muudatusi pakendi disainis või omadustes, samuti muudatusi harmoneeritud standardites, ühistes tehnilistes kirjeldustes või muudes tehnilistes kirjeldustes, mille alusel pakendi vastavust deklareeritakse või kontrollitakse. Kui valmistaja leiab, et see võib mõjutada pakendi vastavust, viib ta läbi või laseb teha uue hindamise vastavalt artiklis 38 osutatud vastavushindamismenetlusele.

Valmistaja tagab, et pakend kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mille alusel saab pakendi tuvastada, või kui pakendi suurus või laad seda ei võimalda, siis selle, et nõutud teave esitatakse pakendatud tootega kaasas olevas dokumendis.

Valmistaja esitab pakendil või ruutkoodiga või muul andmekandjal oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ning võimaluse korral elektroonilise sidevahendi, mille kaudu saab temaga ühendust võtta. Kui see ei ole võimalik, esitatakse nõutav teave osana teabest, mida esitatakse artikli 12 lõikes 1, 2, 4 või 5 osutatud ruutkoodi või muud liiki digitaalse andmekandja või pakendatud tootega kaasas olevas dokumendis. Postiaadress osutab ühele kohale, kus valmistajaga saab ühendust võtta.

Valmistaja tagab, et lõigete 5 ja 6 kohaselt esitatud teave on selge, arusaadav ja loetav ning et see ei asenda ega varja teavet, mida nõutakse pakendatud toote märgistamist käsitlevate muude liidu õigusaktidega, ega ole sellega segi aetav.

Valmistaja, kes arvab või kel on põhjust uskuda, et pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva turule lastud pakend ei vasta ühele või mitmele kohaldatavale nõudele, mis on sätestatud artiklites 5–12 või nende artiklite kohaselt, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune pakend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või see tagasi nõuda. Valmistaja teatab viivitamata arvatavast nõuetele mittevastavusest ja võetud parandusmeetmetest selle liikmesriigi turujärelevalveasutusele, kus ta pakendi kättesaadavaks tegi.

Erandina käesoleva artikli lõikest 8 ei kohaldata kohustust vastavusse viia, kõrvaldada turult või tagasi nõuda pakendid, mis arvatavalt ei vasta artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele, korduskasutuspakendite suhtes, mis on turule lastud enne 11. veebruari 2025.

10.

Valmistaja esitab riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja pakendi artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni. See teave ja dokumentatsioon esitatakse elektrooniliselt ja taotluse korral paberil. Asjakohased dokumendid tuleb teha kättesaadavaks kümne päeva jooksul pärast riigi ametiasutuse taotluse kättesaamist. Valmistaja teeb riigi ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mis on võetud artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks.

11.

Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata kohandatud veopakendite suhtes, mis on mõeldud tööstus- ja ravikeskkonnas kasutamiseks ette nähtud konfigureeritavate meditsiiniseadmete ja -süsteemide jaoks.

12.

Kui füüsiline või juriidiline isik, kes laseb pakendi disainida või valmistada oma nime või kaubamärgi all, kuulub soovituses 2003/361/EÜ, nagu seda kohaldatakse 11. veebruaril 2025, sätestatud mikroettevõtja määratluse alla, ja füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib pakendeid füüsilisele või juriidilisele isikule, kes laseb pakendi disainida või valmistada oma nime või kaubamärgi all, asub liidus, käsitatakse käesoleva artikli kohaldamisel valmistajana pakendit tarnivat füüsilist või juriidilist isikut.

Artikkel 16

Pakendite või pakendimaterjalide tarnijate teabe esitamise kohustus

Tarnijad esitavad valmistajale kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida valmistaja vajab, et tõendada pakendi ja pakendimaterjalide vastavust käesolevale määrusele, sealhulgas VII lisas osutatud ja artiklite 5–11 alusel või kohaselt nõutava tehnilise dokumentatsiooni ühes või mitmes valmistajale kergesti arusaadavas keeles. See teave ja dokumentatsioon esitatakse paberil või elektrooniliselt.

Asjakohasel juhul on kontaktitundlike pakendite suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega nõutav teave ja dokumentatsioon osa valmistajale lõike 1 kohaselt esitatavast teabest ja dokumentatsioonist.

Artikkel 17

Volitatud esindajad

Valmistaja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Volitatud esindaja täidab valmistajalt saadud volituses kindlaks määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklike turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana järgmiselt:

ühekorrapakendi puhul viis aastat alates pakendi turule laskmise kuupäevast ning

ii)

korduskasutuspakendi puhul kümme aastat alates pakendi turule laskmise kuupäevast;

teha riigi pädevate asutuste taotluse korral nendega koostööd kõikide meetmete suhtes, mis on võetud juhtumite puhul, kui volitatud esindaja volituse alla kuuluv pakend ei vasta nõuetele;

esitada riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja tehnilise dokumentatsiooni, mida on vaja pakendi nõuetele vastavuse tõendamiseks;

teha riigi pädeva asutuse taotluse korral asjakohased dokumendid kättesaadavaks kümne päeva jooksul alates taotluse saamisest;

lõpetada volitus, kui valmistaja tegutseb vastuolus tema kohustustele, mis tulenevad käesolevast määrusest.

Artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustused ja kohustus koostada VII lisas osutatud ja artiklite 5–11 alusel või kohaselt nõutav tehniline dokumentatsioon ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

Artikkel 18

Importija kohustused

Importijad lasevad turule üksnes selliseid pakendeid, mis vastavad artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele.

Enne pakendi turule laskmist tagab importija, et:

valmistaja on läbi viinud artiklis 38 osutatud vastavushindamismenetluse ning koostanud VII lisas osutatud ja artiklite 5–11 alusel või kohaselt nõutava tehnilise dokumentatsiooni;

pakend on märgistatud vastavalt artiklile 12;

pakendile on lisatud nõutavad dokumendid ning

valmistaja on täitnud artikli 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et pakend ei vasta artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele, ei lase ta pakendit turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud.

Importija esitab pakendil oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi ning võimaluse korral elektroonilise sidevahendi, mille kaudu saab temaga ühendust võtta. Kui seda teavet ei ole võimalik pakendil esitada, esitatakse see artiklis 12 osutatud standarditud ja avatud digitaalse andmekandja kaudu või pakendatud tootega kaasas olevas dokumendis.

Importija tagab, et lõike 3 kohaselt esitatud teave on selge, arusaadav ja loetav ning et see ei asenda ega varja teavet, mida nõutakse pakendatud toote märgistamist käsitlevate muude liidu õigusaktidega, ega ole sellega segi aetav.

Importija tagab, et sel ajal, kui tühi või toodet sisaldav pakend on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused pakendi vastavust artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

Importija, kes arvab või kel on põhjust uskuda, et pakend, mille ta on turule lasknud, ei vasta artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune pakend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või see tagasi nõuda. Importija teatab viivitamata arvatavast nõuetele mittevastavusest ja võetud parandusmeetmetest nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus ta pakendi kättesaadavaks tegi.

Importija hoiab ELi vastavusdeklaratsiooni koopia turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ja tagab, et kõnealustele asutustele saab nende taotluse korral teha kättesaadavaks VII lisas osutatud ja artiklite 5–11 alusel või kohaselt nõutava tehnilise dokumentatsiooni järgmiselt:

ühekorrapakendi puhul viis aastat alates pakendi turule laskmise kuupäevast ning

korduskasutuspakendi puhul kümme aastat alates pakendi turule laskmise kuupäevast.

Importija esitab riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja pakendi vastavuse tõendamiseks artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele, sealhulgas tehnilise dokumentatsiooni. See teave ja dokumentatsioon esitatakse elektrooniliselt ja taotluse korral paberil. Asjakohased dokumendid tuleb teha kättesaadavaks kümne päeva jooksul pärast riigi ametiasutuse taotluse kättesaamist.

Importija teeb riigi pädeva asutusega koostööd kõigis meetmetes, mis on võetud artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks.

Artikkel 19

Turustaja kohustused

Pakendit turul kättesaadavaks tehes peab turustaja hoolikalt järgima käesoleva määruse nõudeid.

Enne pakendi turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja järgmist:

tootja, kes täidab seoses pakendiga laiendatud tootjavastutuse kohustusi, on registreeritud artiklis 44 osutatud tootjate registris;

pakend on märgistatud vastavalt artiklile 12 ning

valmistaja ja importija on täitnud artikli 15 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 18 lõikes 3 esitatud nõuded.

Kui turustaja enne pakendi turul kättesaadavaks tegemist arvab või tal on põhjust uskuda, et pakend ei vasta artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele või et valmistaja või importija ei täida artikli 15 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 18 lõikes 3 sätestatud nõudeid, ei tee turustaja pakendit turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud või kuni valmistaja või importija täidab nõudeid.

Turustaja tagab, et sel ajal, kui tühi või toodet sisaldav pakend on tema vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transportimise tingimused pakendi vastavust artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele.

Turustaja ei tohi kasutada tootja avaldatud teavet muul eesmärgil kui selleks, et kontrollida vastavust artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele. Eeskätt on turustajal keelatud kuritarvitada sellist teavet kaubanduslikel eesmärkidel.

Turustaja, kes arvab või kel on põhjust uskuda, et turul koos pakendatud tootega kättesaadavaks tehtud pakend ei vasta artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele, kindlustab vajalike parandusmeetmete võtmise, et vastavalt asjaoludele viia kõnealune pakend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või see tagasi nõuda.

Turustaja teatab viivitamata arvatavast nõuetele mittevastavusest ja võetud parandusmeetmetest nende liikmesriikide turujärelevalveasutustele, kus ta pakendi kättesaadavaks tegi.

Turustaja esitab riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral kõnealusele asutusele ühes või mitmes kergesti arusaadavas keeles kogu tema käsutuses oleva teabe ja dokumentatsiooni, mis on asjakohane pakendi vastavuse tõendamiseks artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele. See teave ja dokumentatsioon esitatakse elektrooniliselt ja taotluse korral paberil.

Turustaja teeb riigi ametiasutusega koostööd kõigis meetmetes, mis on võetud artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks.

Artikkel 20

Ekspediitorteenuse osutaja kohustused

Ekspediitorteenuse osutaja tagab, et tema poolt käsitsetavate tühjade või toodet sisaldavate pakendite ladustamis-, käsitsemis-, pakendamis-, adresseerimis- või saatmistingimused ei ohusta pakendite vastavust artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele.

Artikkel 21

Valmistaja kohustuste kohaldamine importija ja turustaja suhtes

Käesolevas määruses käsitatakse valmistajana importijat või turustajat ja tema suhtes kohaldatakse artikli 15 kohaseid valmistaja kohustusi, kui ta laseb pakendi turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud pakendit viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva määruse asjakohastele nõuetele.

Kui esimeses lõigus osutatud importija või turustaja kuulub soovituses 2003/361/EÜ, nagu seda kohaldatakse 11. veebruaril 2025, sätestatud mikroettevõtja määratluse alla, ja füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib pakendeid importijale või turustajale, asub liidus, käsitatakse artikli 15 kohaldamisel valmistajana pakendit tarnivat füüsilist või juriidilist isikut.

Artikkel 22

Ettevõtjate tuvastamine

Taotluse korral esitab ettevõtja turujärelevalveasutusele järgmise teabe:

iga talle pakendi või pakendatud tooteid tarninud ettevõtja isik;

iga ettevõtja isik, kellele tema on pakendi või pakendatud tooteid tarninud.

Ettevõtja peab olema valmis esitama lõike 1 punktis a osutatud teavet järgmiselt:

ühekorrapakendi puhul viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil ta pakendi tarnis või pakend või pakendatud tooted talle tarniti;

korduskasutuspakendi puhul kümne aasta jooksul alates kuupäevast, mil ta pakendi või pakendatud tooted tarnis või pakend või pakendatud tooted talle tarniti.

Artikkel 23

Pakendijäätmete käitlejate teabe esitamise kohustus

Pakendijäätmete käitlejad esitavad pädevatele asutustele igal aastal direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõike 1 kohase elektroonilise registri või registrite kaudu teabe käesoleva määruse XII lisa tabelis 3 loetletud pakendijäätmete kohta, välja arvatud teabe liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud pakendi kohta.

Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitavad pakendijäätmete käitlejad tootjatele või laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral kõnealuseid kohustusi täitma määratud tootjavastutusorganisatsioonile igal aastal kogu teabe, mida on vaja artikli 44 lõikes 10 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmiseks.

Vastavalt liikmesriigi õigusele võivad liikmesriigid ette näha, et kui pakendijäätmete käitlemise korraldamise eest vastutavad ametiasutused, esitavad pakendijäätmete käitlejad nendele ametiasutustele igal aastal kogu teabe, mida on vaja artikli 44 lõikes 10 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmiseks, või tagavad muud vahendid elektroonilise registri või registrite täiendamiseks kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõikega 1.

V PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUS VÄHENDADA PAKENDEID JA PAKENDIJÄÄTMEID

Artikkel 24

Ülemäärase pakendamise vältimise kohustus

1. jaanuariks 2030 või kolme aasta möödudes lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktide jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, tagavad rühmapakendeid, veopakendeid või e-kaubanduse pakendeid täitvad ettevõtjad, et tühja ruumi suhtarv, mida väljendatakse protsendina, on maksimaalselt 50 %.

Komisjon võtab 12. veebruariks 2028 vastu rakendusaktid, et kehtestada metoodika lõikes 1 osutatud tühja ruumi suhtarvu arvutamiseks. Kõnealuse metoodika puhul tuleb arvesse võtta nende pakendite eriomadusi, mis tuleb paigutada sellisesse tühja ruumi, mis on piisavalt suur, et vastata kohaldatavatele õiguslikele nõuetele või kaitsta tooteid, näiteks eeskätt ebakorrapärase kujuga pakendatud tooted, rohkem kui üht müügipakendit või toodet sisaldavad pakendid, vedelaid tooteid sisaldavad pakendid, pakendatud tooted, mille sisu on kergesti kahjustatav, ning pakendatud tooted, mida suuremad tooted võivad nende väikeste mõõtmete tõttu kahjustada, samuti veopakendil olevat minimaalset ruumi, et võimaldada veomärgiste kinnitamist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Lõikes 1 osutatud suhtarvu arvutamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

„tühi ruum“ – rühmapakendite, veopakendite või e-kaubanduse pakendite kogumahu ja neis sisalduvate müügipakendite mahu vahe;

„tühja ruumi suhtarv“ – punktis a määratletud tühja ruumi suhe rühmapakendi, veopakendi või e-kaubanduse pakendi kogumahtu.

Tühjaks ruumiks loetakse ruumi, mis on täidetud täitematerjaliga, nagu paberiribad, õhukotid, mullikile, vahtkummi, vahtpolüuretaan, puitvill, polüstüreen või stürovahust graanulid.

Müügipakendeid täitvad ettevõtjad tagavad 12. veebruariks 2028, et tühi ruum on viidud pakendi funktsionaalsuse, sealhulgas toote kaitsmise tagamiseks vajaliku miinimumini. Müügipakendite puhul on tühja ruumi suhtarv müügipakendi kogu sisemahu ja pakendatud toote mahu vahe.

Käesolevale lõikele vastavuse hindamisel loetakse tühjaks ruumiks ruumi, mis on täidetud täitematerjaliga, nagu paberiribad, õhukotid, mullikile, vahtkummi, vahtpolüuretaan, puitvill, polüstüreen või stürovahust graanulid.

Selliste toodete müügipakendite puhul, mis võivad transportimise ajal vajuda, või kui on vaja vaba õhuruumi, et kaitsta toiduainet, või muude toodete puhul, millel on kõnealused omadused,

hinnatakse vastavust käesolevale lõikele pakendi täitmise tasemena täitmise hetkel;

ei loeta tühjaks ruumiks pakendatud toiduainete vahel või nende sees olevat õhku või kaitsegaase.

Ettevõtjad, kes kasutavad müügipakendeid e-kaubanduse pakenditena või kes kasutavad korduskasutussüsteemi raames korduskasutuspakendeid, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusest. Sellegipoolest tagavad nad, et sellised müügipakendid vastavad artiklis 10 sätestatud nõuetele.

Komisjon vaatab 12. veebruariks 2032 lõikes 1 osutatud tühja ruumi suhtarvu ja lõikes 5 osutatud vabastused läbi ning hindab võimalust kehtestada tühja ruumi suhtarv müügipakenditele, eelkõige mänguasjade, kosmeetika, isevalmistamise komplektide ja elektroonikatoodete puhul.

Artikkel 25

Teatavate pakendivormide kasutamise piirangud

Ettevõtjad ei tohi alates 1. jaanuarist 2030 turule lasta V lisas loetletud vormis ja kasutusotstarbega pakendeid.

Erandina artikli 4 lõikest 2 võivad liikmesriigid jätta kehtima V lisas loetletud vormis ja kasutusotstarbega, kuid V lisas loetlemata materjalidest valmistatud pakendite turule laskmise suhtes enne 1. jaanuari 2025 vastu võetud piirangud.

Käesoleva artikli lõige 1 ei piira artikli 9 lõike 2 punkti b kohaldamist.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada soovituses 2003/361/EÜ, nagu seda kohaldatakse 11. veebruaril 2025, määratletud mikroettevõtjatel lasta turule käesoleva määruse V lisa punktis 3 loetletud vormis ja kasutusotstarbega pakendeid, kui on tõendatud, et ei ole tehniliselt teostatav jätta sellised pakendid kasutamata või pääseda ligi korduskasutussüsteemi toimimiseks vajalikule taristule.

Komisjon hindab 12. veebruariks 2032 piirangute ja erandite ning neist piirangutest tehtud vabastuste positiivset keskkonnamõju ning võtab arvesse selliste alternatiivsete pakendilahenduste kättesaadavust, mis vastavad kontaktitundlike pakendite suhtes kohaldatavatele ohutus- ja hügieeninõuetele. Selle hindamise põhjal vaatab komisjon käesoleva artikli ja V lisa läbi, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga, seades eesmärgiks pakendijäätmete vähendamise. Läbivaatamise põhjal hindab komisjon konkreetsete pakendivormide kasutamisele uute piirangute kehtestamise asjakohasust ja käesolevas artiklis sätestatud erandite ja vabastuste säilitamise vajalikkust ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

Komisjon avaldab 12. veebruariks 2027 liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerides suunised, milles selgitatakse üksikasjalikumalt V lisa, sealhulgas selle kohaldamisalasse kuuluvate pakendivormide näited ja vabastused piirangutest, ning esitatakse V lisa punktist 2 välja jäetud puu- ja köögiviljade mittetäielik loetelu.

Artikkel 26

Korduskasutuspakenditega seotud kohustused

Ettevõtja, kes teeb korduskasutuspakendi liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks, tagab, et asjaomases liikmesriigis on selliste pakendite korduskasutamiseks olemas süsteem, mis sisaldab stiimulit selliste pakendite kogumise tagamiseks ning mis vastab VI lisas sätestatud nõuetele. Ettevõtja loetakse käesolevat lõiget järgivaks, kui ta kasutab liikmesriigis juba olemasolevat korduskasutussüsteemi.

Süsteemi vastavuse kirjeldus käesoleva artikli lõike 1 kohastele nõuetele koostatakse osana tehnilisest dokumentatsioonist, mis tuleb artikli 11 lõike 3 kohaselt korduskasutuspakendi kohta esitada. Selleks taotleb valmistaja VI lisas sätestatud süsteemis osalejatelt asjakohaseid kirjalikke kinnitusi.

Artikkel 27

Korduskasutussüsteemidega seotud kohustused

Korduskasutuspakendeid kasutavad ettevõtjad osalevad ühes või mitmes korduskasutussüsteemis ja tagavad, et korduskasutussüsteemid, milles korduskasutuspakendeid saab korduskasutada, vastavad VI lisa A osas sätestatud nõuetele.

Korduskasutuspakendeid kasutavad ettevõtjad tagavad, et sellised pakendid on uuendatud vastavalt VI lisa B osale, enne kui nad pakuvad neid uuesti lõppkasutajatele kasutamiseks.

Korduskasutuspakendeid kasutavad ettevõtjad võivad määrata kolmanda isiku, kes vastutab ühe või mitme vastastikuse korduskasutussüsteemi eest.

Kui ettevõtjad on määranud esimeses lõigus osutatud kolmanda isiku, täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustusi kõnealune kolmas isik nende nimel.

Ettevõtjad, kes kasutavad korduskasutuspakendeid suletud tsükli süsteemides kooskõlas VI lisa nõuetega, peavad pakendid tagastama süsteemis osalejate poolt kindlaks määratud ja süsteemi operaatori poolt heaks kiidetud ühte või mitmesse kogumispunkti.

Artikkel 28

Taastäitmisega seotud kohustused

Ettevõtjad, kes pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, teavitavad lõppkasutajaid järgmisest (taastäitmise reeglid):

anumate liigid, mida saab taastäitmise kaudu pakutavate toodete ostmiseks kasutada;

taastäitmise hügieenistandardid;

lõppkasutaja vastutus tervise ja ohutuse eest punktis a osutatud anumate kasutamisel.

Taastäitmise reegleid ajakohastatakse korrapäraselt ja need kas pannakse lõppkasutajate jaoks ettevõtja ruumides selgelt välja või edastatakse muul viisil.

Ettevõtjad, kes pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, tagavad, et taastäitejaamad vastavad VI lisa C osas sätestatud nõuetele ja muudes liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, mis käsitlevad toodete müüki taastäitmise kaudu.

Ettevõtjad, kes pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, tagavad, et kui taastäitejaamades pakutakse lõppkasutajale pakendeid või anumaid, ei antaks neid pakendeid ja anumaid tasuta, kui need ei vasta VI lisas sätestatud nõuetele, või neid pakutaks tagatisrahasüsteemi osana.

Ettevõtjad võivad keelduda lõppkasutaja toodud anuma taastäitmisest, kui lõppkasutaja ei järgi taastäitmise reegleid, millest ettevõtja on lõike 1 kohaselt teatanud, eelkõige siis, kui ettevõtjad peavad anumat ebahügieeniliseks või toidu või joogi müügiks sobimatuks. Ettevõtjad ei vastuta hügieeni või toiduohutusega seotud probleemide eest, mis tulenevad lõppkasutaja toodud anumate kasutamisest.

Alates 1. jaanuarist 2030 püüavad lõppturustajad, kelle müügipind on üle 400 m2, eraldada sellest müügipinnast 10 % nii toiduainete kui ka toiduks mittekasutatavate toodete taastäitejaamadele.

Artikkel 29

Korduskasutamise sihtmäärad

Alates 1. jaanuarist 2030 tagavad ettevõtjad, kes kasutavad liidu territooriumil toodete, sealhulgas e-kaubanduse kaudu turustatavate toodete veoks veopakendeid või müügipakendeid, milleks on kaubaalused, kokkuvolditavad plastkastid, karbid, alused, plastkastid, keskmise suurusega mahtlastikonteinerid, ämbrid, vaadid ja kanistrid, mis võivad olla igas suuruses ja igast materjalist, sealhulgas painduvad vormid, või transportimise ajal kaubaalustele pandud toodete stabiliseerimiseks ja kaitsmiseks mõeldud kaubaaluste ümbrised või koormarihmad, et kokku vähemalt 40 % sellistest pakenditest on korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

Alates 1. jaanuarist 2040 püüavad need ettevõtjad jõuda selleni, et vähemalt 70 % esimeses lõigus osutatud pakenditest on korduskasutuspakendi vormis, mis kuulub korduskasutussüsteemi.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 tagavad alates 1. jaanuarist 2030 ettevõtjad, kes kasutavad käesoleva artikli lõikes 1 loetletud vormides veopakendeid või müügipakendeid toodete veoks liidu territooriumil ettevõtja eri tegevuskohtade vahel või ettevõtja tegevuskohtade ja nende kohtade vahel, kus tegutseb muu sidusettevõtja või partnerettevõtja, nagu on määratletud soovituse 2003/361/EÜ, nagu seda kohaldatakse 11. veebruaril 2025, lisa artiklis 3, et need on korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

Erandina lõikest 1 tagavad alates 1. jaanuarist 2030 ettevõtjad, kes kasutavad toodete, sealhulgas e-kaubanduse kaudu turustatavate toodete veoks mõeldud lõikes 1 loetletud vormides veopakendeid või müügipakendeid toodete tarnimiseks sama liikmesriigi teisele ettevõtjale, et need on korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustusi ei kohaldata selliste veo- või müügipakendite suhtes,

mida kasutatakse ohtlike kaupade veoks kooskõlas direktiiviga 2008/68/EÜ;

mida kasutatakse suuremahuliste masinate, seadmete ja kaupade veoks, mille pakendid on spetsiaalselt disainitud nii, et need vastaksid tellimuse teinud ettevõtja individuaalsetele nõuetele;

mis on painduvas vormis, mida kasutatakse ja mis puutuvad vahetult kokku määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ja artikli 3 punktis 4 määratletud toidu ja söödaga või toidu koostisosadega, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 ( 17 ) artikli 2 lõike 2 punktis f;

mis on kartongkasti kujul.

Alates 1. jaanuarist 2030 tagavad ettevõtjad, kes kasutavad rühmapakendina kaste (välja arvatud kartongist) teatava arvu toodete rühmitamiseks lisaks müügipakenditele, et luua ladustamis- või turustusühik, et vähemalt 10 % sellistest pakenditest on korduskasutuspakendid, mis kuuluvad korduskasutussüsteemi.

Alates 1. jaanuarist 2040 püüavad ettevõtjad jõuda selleni, et vähemalt 25 % esimeses lõigus osutatud pakenditest on korduskasutuspakendi vormis, mis kuulub korduskasutussüsteemi.

Alates 1. jaanuarist 2030 tagavad lõppturustajad, kes teevad liikmesriigi territooriumil tarbijatele kättesaadavaks müügipakendis alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke, et vähemalt 10 % neist toodetest tehakse kättesaadavaks korduskasutuspakendis, mis kuulub korduskasutussüsteemi.

Alates 1. jaanuarist 2040 püüavad ettevõtjad jõuda selleni, et vähemalt 40 % esimeses lõigus osutatud toodetest tehakse kättesaadavas korduskasutuspakendis, mis kuulub korduskasutussüsteemi.

Lõppturustajad aitavad oma kaubamärgi all toodetud pakendatud toodete puhul käesolevas lõikes sätestatud sihtmäärade saavutamisele õiglasel ja proportsionaalsel määral kaasa.

Lõikes 6 sätestatud sihtmäärasid ei kohaldata järgmise suhtes:

joogid, mida määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 24 tähenduses käsitatakse kiiresti riknevatena, ning määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XVI osas loetletud piim ja piimatooted ning need piimaanaloogid, mis kuuluvad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 ( 18 ) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodide 2202 99 11 ja 2202 99 15 alla;

viinamarjasaaduste kategooriad, mis on loetletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 3–9, 11, 12, 15, 16 ja 17;

aromatiseeritud veinitooted, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 251/2014 ( 19 );

veinitoodete ja aromatiseeritud veinitoodetega samalaadsed tooted, mis on saadud muudest puuviljadest kui viinamarjad ja köögiviljadest, ning muud CN-koodi 2206 00 alla kuuluvad kääritatud joogid;

alkoholipõhised alkohoolsed joogid, mis vastavad CN-rubriigile 2208.

Komisjon avaldab 12. veebruariks 2027 liikmesriikidega konsulteerides suunised lõigete 6 ja 7 kohaldamisalasse kuuluvate toodete liikide kohta.

Lõikes 6 osutatud lõppturustajad võtavad müügikohas konkreetse korduskasutussüsteemi raames tasuta tagasi kõik sama liiki, vormi ja suurusega korduskasutuspakendid kui nende poolt turul kättesaadavaks tehtud pakendid, tagades selliste pakendite taaskasutamise ja tagastamise kogu turustusahelas. Lõppturustajad tagavad, et lõppkasutajad saavad tagastada pakendi kohas, kus asjaomane pakend tegelikult üle anti, või selle vahetus läheduses. Lõppturustaja maksab täielikult tagasi seotud tagatisraha või teatab pakendi tagastamisest vastavalt konkreetset korduskasutussüsteemi reguleerivatele normidele, et kõik seotud tagatisraha saaks tagasi makstud, kui see on asjakohane.

10.

Kui asjaomasel kalendriaastal ei ületa lõppturustaja müügipind 100 m2, on see lõppturustaja vabastatud lõikes 6 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohustusest kõnealusel kalendriaastal. Tuginedes lõplikku turustamist ja mõnesid tootmissektoreid käsitlevatele eritingimustele, isegi riiklikul tasandil, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta müügipinna künnist.

11.

Liikmesriigid võivad vabastada lõppturustajad lõikes 6 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohustusest, kui nende müügipind asub vähem kui 2 000 elanikuga saarel.

Liikmesriigid võivad lõppturustajad vabastada lõikes 6 sätestatud sihtmäärade saavutamise kohustusest ka juhul, kui nende müügipind asub omavalitsuses, mille rahvastikutihedus on alla 54 inimese/km2, kuid lõikes 6 sätestatud sihtmäärasid kohaldatakse lõppturustajate suhtes, kelle müügipind asub üle 5 000 elanikuga asustuskeskustes.

Kui esimese või teise lõigu kohaselt kohustusest vabastatud lõppturustaja müüb lõikes 6 osutatud tooteid korduskasutuspakendites, korraldab ta selliste pakendite tagasivõtmise vastavalt lõikele 9. Kui esimese või teise lõigu kohaselt vabastatud lõppturustajal on rohkem kui üks müügipind ja sellisel saarel või omavalitsuses asub ainult üks või ainult osa neist pindadest, ei kaasata nendel müügipindadel liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tehtud asjaomaseid jooke lõikes 6 sätestatud sihtmäärade saavutamist käsitlevatesse arvutustesse.

12.

Liikmesriigid võivad lubada, et lõppturustajad moodustavad lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmiseks ühendusi, eeldusel et need ühendused:

ei ületa 40 % asjaomase joogikategooria turuosast;

koosnevad mitte rohkem kui viiest lõppturustajast ja

hõlmavad üksnes selliseid joogikategooriaid, mille on liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks teinud kõik ühenduse liikmed.

Punktis b osutatud tingimust ei kohaldata, kui lõppturustajad tegutsevad sama kaubamärgi all.

Kui liikmesriik lubab lõppturustajatel esimese lõigu kohaselt ühendusi moodustada, esitab iga ühendus liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt järgmise teabe:

ühendusse kuuluvad lõppturustajad ning

ühenduse juhiks ja kontaktisikuks määratud lõppturustaja.

Liikmesriigid võivad nõuda täiendava teabe esitatamist, mida on vaja lõike 6 kohaste kohustuste täitmiseks koostoimes käesoleva lõikega.

Lõppturustajad tagavad, et nende ühenduse raames järgitakse ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102. Ilma et see piiraks liidu konkurentsinormide üldist kohaldatavust selliste ühenduste suhtes, tagavad kõik ühenduse liikmed eelkõige, et nende ühenduse raames ei jagata andmeid ega vahetata teavet, seda ka seoses tulevaste müügiandmetega, välja arvatud käesoleva määruse artikli 30 lõikes 2 osutatud teave.

Komisjon võtab 1. jaanuariks 2028 kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada ja määrata kindlaks üksikasjalikud tingimused ja aruandlusnõuded, mida käesolevas lõikes osutatud ühenduste suhtes kohaldatakse, võttes arvesse iga lõppturustaja poolt igal kalendriaastal turule lastavate pakendite liiki ja kogust ning lõppturustajate asukohta.

13.

Ettevõtjad on vabastatud kalendriaastaks käesolevas artiklis sätestatud sihtmäärade saavutamise kohustusest, kui nad selle kalendriaasta jooksul:

tegid liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks mitte rohkem kui 1 000 kg pakendeid ning

kuuluvad soovituses 2003/361/EÜ, nagu seda kohaldatakse 11. veebruaril 2025, sätestatud mikroettevõtja määratluse alla.

Tuginedes lõplikku turustamist ja mõnesid tootmissektoreid käsitlevatele eritingimustele, sealhulgas riiklikul tasandil, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva lõike punktis a sätestatud piirmäära.

14.

Liikmesriigid võivad vabastada ettevõtjad viieks aastaks käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisest järgmistel tingimustel:

vabastuse andnud liikmesriik ületab viie protsendipunkti võrra 2025. aastaks seatud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäära materjali kohta, ning eeldatavasti ületab liikmesriik viie protsendipunkti võrra 2030. aasta sihtmäära, lähtudes komisjoni poolt kolm aastat enne seda kuupäeva avaldatud aruandest;

vabastuse andnud liikmesriik on graafikus, et saavutada artiklis 43 sätestatud vastavad jäätmetekke vältimise sihtmäärad, ning suudab tõendada, et ta on 2028. aastaks vähendanud pakendijäätmeid elaniku kohta vähemalt 3 % võrra võrreldes 2018. aastal elaniku kohta tekkinud pakendijäätmetega, ning

ettevõtjad on vastu võtnud ettevõtte jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu kava, mis aitab saavutada jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke, mis on sätestatud vastavalt artiklites 43 ja 52.

Kui kõik tingimused on täidetud, võib liikmesriik kõnealust viieaastast ajavahemikku pikendada.

15.

Artiklis 51 sätestatud tingimustel võivad liikmesriigid kehtestada ettevõtjatele sihtmäärad, mis ületavad käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 6 sätestatud miinimumsihtmäärasid, kui need kõrgemad sihtmäärad on liikmesriigi jaoks vajalikud ühe või mitme artiklis 43 sätestatud sihtmäära saavutamiseks.

16.

Artiklis 51 sätestatud tingimustel võivad liikmesriigid kehtestada ettevõtjatele sihtmäärad seoses sellistes müügipakendites kättesaadavaks tehtud jookidega, mis ei kuulu käesoleva artikli lõike 6 kohaldamisalasse, kui need täiendavad sihtmäärad on liikmesriigi jaoks vajalikud ühe või mitme artiklis 43 sätestatud sihtmäära saavutamiseks.

17.

Käesolevas artiklis sätestatud või käesoleva artikli kohaselt sätestatud sihtmäärad arvutatakse kalendriaasta kohta.

18.

Teadus- ja majandusvaldkonna hiljutiste andmete ja hiljutise arengu arvessevõtmiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 64 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et sätestada:

ettevõtjatele lisaks käesolevas artiklis ette nähtud vabastustele antavad vabastused, mis tulenevad konkreetses sektoris esinevatest majanduslikest piirangutest seoses käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 6 sätestatud sihtmäärade saavutamisega;

vabastused konkreetsete pakendivormide puhul, mis on hõlmatud käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 3, 5 ja 6 sätestatud sihtmääradega, kui kõnealuste sihtmäärade saavutamist takistavad hügieeni ja toiduohutuse küsimused;

19.

Võttes arvesse nüüdisaegse tehnoloogia arengut ning ettevõtjate ja liikmesriikide praktilisi kogemusi, esitab komisjon 1. jaanuariks 2034 aruande, milles vaadatakse läbi käesolevas artiklis 2030. aastaks sätestatud sihtmäärade rakendamine. Selles aruandes hindab komisjon, sealhulgas ühekorra- ja korduskasutuspakendite olelusringi hindamise seisukohast, järgmist:

mil määral on 2030. aastaks sätestatud sihtmäärad aidanud leida kestlikke pakendeid soodustavaid lahendusi, mis on tulemuslikud ja kergesti rakendatavad;

2040. aastaks sätestatud sihtmäärade saavutamise teostatavus, tuginedes 2030. aasta sihtmäärade saavutamisel saadud kogemustele ja muutuvatele asjaoludele;

käesolevas artiklis sätestatud vabastuste ja erandite säilitamise asjakohasus ning

muude pakendikategooriate uute korduskasutuse ja taastäitmise sihtmäärade kehtestamise vajalikkus või asjakohasus.

Komisjoni aruanne sisaldab tööhõivele avalduva mõju hinnangut. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva artikli, eelkõige 2040. aastaks sätestatud sihtmäärade muutmiseks. Liikmesriigid esitavad 2032. aasta detsembriks komisjonile tööhõivele avalduva mõju hinnangu jaoks andmed, mis on seotud nende territooriumil korduskasutamise sihtmäärade rakendamisega. Enne komisjonile andmete esitamist teavitavad liikmesriigid riiklikke sotsiaalpartnereid, kes esindavad töötajaid ja tööandjaid pakendite korduskasutamise sihtmääradega hõlmatud sektorites, ning konsulteerivad nendega.

Artikkel 30

Korduskasutamise sihtmäärade saavutamise arvutusreeglid

Selleks et tõendada artikli 29 lõigetes 1 ja 5 sätestatud sihtmäärade saavutamist, arvutab pakendeid kasutav ettevõtja iga sihtmäära kohta eraldi järgmist:

artikli 29 lõikes 1 või kohaldataval juhul lõikes 5 loetletud pakendivormide selliste tema poolt kalendriaastal kasutatud samaväärsete ühikute arv, mille puhul on tegemist korduskasutussüsteemi kuuluvate korduskasutuspakenditega;

artikli 29 lõikes 1 või kohaldataval juhul lõikes 5 loetletud pakendivormide selliste tema poolt kalendriaastal kasutatud samaväärsete ühikute arv, mille puhul on tegemist muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud pakenditega.

Selleks et tõendada artikli 29 lõikes 6 ja artiklis 33 sätestatud sihtmäärade saavutamist, arvutab lõppturustaja, kes teeb sellised tooted tarbijatele liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks, iga sihtmäära kohta eraldi järgmist:

joogi müügiühikute koguarv või joogi kogumaht, mis on tehtud kalendriaasta jooksul liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks korduskasutussüsteemi kuuluvates korduskasutuspakendites;

joogi müügiühikute koguarv või joogi kogumaht, mis on tehtud kalendriaasta jooksul liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks muudes kui punktis a osutatud pakendites.

Komisjon võtab 30. juuniks 2027 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artiklis 29 sätestatud korduskasutamise sihtmäärade arvutamise metoodika.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artiklis 29 sätestatud korduskasutamise sihtmäärade saavutamise tõendamise kohustust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2030 või 18 kuu möödudes käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 31

Korduskasutamise sihtmäärade täitmise aruanded pädevatele asutustele

Artikli 29 lõigetes 1–8 osutatud ettevõtjad esitavad artiklis 40 osutatud pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta aruande, mis sisaldab andmeid artiklis 29 sätestatud korduskasutamise sihtmäärade saavutamise kohta.

Lõikes 1 osutatud aruanne esitatakse kuue kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse.

Esimene aruandeaasta on kalendriaasta 2030.

Pädevad asutused loovad elektroonilised süsteemid, mille kaudu neile andmeid esitatakse, ja täpsustavad kasutatavaid vorminguid.

Pädevad asutused võivad paluda ettevõtjatel esitada lisateavet, et veenduda esitatud andmete usaldusväärsuses.

Liikmesriigid avalikustavad lõikes 1 osutatud aruande.

Komisjon loob 12. veebruariks 2027 Euroopa korduskasutuse vaatluskeskuse. Vaatluskeskus vastutab käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamise seire, korduskasutustavade kohta andmete kogumise ja korduskasutuse valdkonna parimate tavade väljatöötamisele kaasaaitamise eest.

Artikkel 32

Taastäitmiskohustus kaasavõtmissektoris

Hiljemalt 12. veebruariks 2027

näevad lõppturustajad, kelle äritegevus on HORECA sektoris ja kes teevad liikmesriigi territooriumil kaasamüügipakendis kättesaadavaks külmi või kuumi jooke, ette niisuguse süsteemi, mis võimaldab tarbijatel tuua täitmiseks kaasa oma anuma;

lõppturustajad, kelle äritegevus on HORECA sektoris ja kes teevad liikmesriigi territooriumil kaasamüügipakendis kättesaadavaks valmistoite, näevad ette niisuguse süsteemi, mis võimaldab tarbijatel tuua täitmiseks kaasa oma anuma.

Kui tarbijad toovad täitmiseks kaasa oma anuma, ei paku lõikes 1 osutatud lõppturustajad neile tooteid kõrgema hinnaga ja ebasoodsamatel tingimustel kui samast tootest ja ühekorrapakendist koosnevat müügiühikut müües.

Lõppturustajad teavitavad tarbijaid müügikohas selgelt nähtavate ja loetavate teabetahvlite või -siltide kaudu võimalusest saada tooteid tarbija toodud taastäidetavas anumas.

Artikkel 33

Kohustus pakkuda korduskasutamist kaasavõtmissektoris

Hiljemalt 12. veebruariks 2028 pakuvad lõppturustajad, kelle äritegevus on HORECA sektoris ja kes teevad liikmesriigi territooriumil kaasamüügipakendis kättesaadavaks külmi või kuumi jooke või valmistoite, tarbijatele võimaluse saada neid tooteid korduskasutussüsteemi kuuluvas korduskasutuspakendis.

Lõppturustajad teavitavad tarbijaid müügikohas selgelt nähtavate ja loetavate teabetahvlite või -siltide kaudu võimalusest saada tooteid korduskasutuspakendis.

Lõppturustajad ei paku tooteid, millega täidetakse korduskasutuspakendeid, kõrgema hinnaga ja ebasoodsamatel tingimustel kui samast tootest ja ühekorrapakendist koosnevat müügiühikut müües.

Lõppturustajad vabastatakse käesoleva artikli kohaldamisest, kui nad kuuluvad soovituses 2003/361/EÜ, nagu seda kohaldatakse 11. veebruaril 2025, sätestatud mikroettevõtja määratluse alla.

Alates 2030. aastast püüavad lõppturustajad pakkuda 10 % müüdatavatest toodetest korduskasutuspakendi vormis.

Artiklis 51 sätestatud tingimustel võivad liikmesriigid kehtestada ettevõtjatele sihtmäärad, mis lähevad kaugemale käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud miinimumsihtmäärast, niivõrd kui need kõrgemad sihtmäärad on liikmesriigi jaoks vajalikud ühe või mitme artiklis 43 sätestatud sihtmäära saavutamiseks.

VI PEATÜKK

PLASTKANDEKOTID

Artikkel 34

Plastkandekotid

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et järjekindlalt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist oma territooriumil.

Vähenemist loetakse järjekindlaks, kui aastane tarbimine ei ületa 40 õhukest plastkandekotti elaniku kohta või samaväärset sihtmäära massi järgi 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga järgneva aasta 31. detsembriks.

Meetmetes, mida liikmesriigid peavad võtma lõikes 1 sätestatud sihtmäära saavutamiseks, võetakse arvesse õhukeste plastkandekottide valmistamise, ringlussevõtu või kõrvaldamise keskkonnamõju ning nende kompostimisomadusi, vastupidavust või konkreetset kasutusotstarvet. Erandina artiklist 4 võivad sellised meetmed hõlmata turustuspiiranguid, tingimusel et need on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmetele võivad liikmesriigid kooskõlas ELi toimimise lepingust tulenevate kohustustega võtta meetmeid igat liiki plastkandekottide suhtes olenemata sellest, kui õhukesed need on, näiteks kasutada majandushoobasid ja riiklikke vähendamise sihtmäärasid.

Liikmesriigid võivad lõikes 1 sätestatud kohustustest välja jätta eriti õhukesed plastkandekotid, mida on vaja hügieeni eesmärgil või kasutamiseks müügipakendisse pakendamata toidu pakendamiseks, et vältida toidu raiskamist.

Komisjon koostab 12. veebruariks 2032 aruande muude kui lõigetes 1 ja 2 osutatud pakendimaterjalide kohta, millel on tõenäoliselt kahjulikum mõju keskkonnale kui õhukestel plastkandekottidel, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku, milles sätestatakse vähendamissihtmäärad ja meetmed nende sihtmäärade saavutamiseks.

VII PEATÜKK

PAKENDITE VASTAVUS NÕUETELE

Artikkel 35

Katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodid

Selleks et tagada pakendite vastavus artiklites 5–12, 24 ja 26 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele ja seda kontrollida, tuleb katsed, mõõtmised ja arvutused teha usaldusväärsete, täpsete ja korratavate meetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud nüüdisaegseid meetodeid ja mille mõõtemääramatust peetakse väikeseks.

Artikkel 36

Nõuetele vastavuse eeldamine

Artiklis 35 osutatud katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodid, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja millele on osutatud kõnealuses artiklis.

Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud katse-, mõõtmis- ja arvutusmeetodeid kasutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 ( 20 ) kohaselt akrediteeritud vastavushindamisasutused, eeldatakse, et need vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Pakendid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mis on sätestatud artiklites 5–12, 24 ja 26 või nende artiklite kohaselt ja mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 37

Ühtsed kirjeldused

Pakendid, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühtsetele kirjeldustele või nende osadele, eeldatakse olevat vastavuses artiklites 5–12, 24 ja 26 või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetega niivõrd, kuivõrd neid nõudeid käsitletakse kõnealustes ühtsetes kirjeldustes või nende osades.

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada artiklites 5–12, 24 ja 26 või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuete jaoks ühtsed kirjeldused, kui on täidetud järgmised tingimused:

kas

Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud määruse (EL) nr 1025/2012 kohast viidet harmoneeritud standarditele, mis käsitlevad käesoleva määruse artiklites 5–12, 24 ja 26 või nende artiklite kohaselt sätestatud asjakohaseid nõudeid, ning sellist viidet ei ole kavas mõistliku aja jooksul avaldada või

ii)

olemasolevas standardis ei ole piisavalt käsitletud nõudeid, mida taotlusega soovitakse hõlmata, ning

komisjon on määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt esitanud ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada käesoleva määruse artiklites 5–12, 24 ja 26 või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuete jaoks harmoneeritud standard või vaadata see läbi ning

ükski Euroopa standardiorganisatsioon, kellele taotlus oli adresseeritud, ei ole seda taotlust vastu võtnud, või

ii)

vähemalt üks Euroopa standardiorganisatsioon, kellele taotlus oli adresseeritud, on taotluse vastu võtnud, kuid taotletud harmoneeritud standardid

—

ei ole vastu võetud taotluses sätestatud tähtaja jooksul,

—

ei ole taotlusega vastavuses või

—

ei ole täielikult kooskõlas nõuetega, mida nad peaksid täitma.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendusakti eelnõu koostamist teavitab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 22 osutatud komiteed sellest, et tema hinnangul on käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud.

Kui Euroopa standardiorganisatsioon võtab vastu harmoneeritud standardi ning see harmoneeritud standard esitatakse komisjonile standardi viite avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas, hindab komisjon seda harmoneeritud standardit kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. Kui see viide harmoneeritud standardile avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, tunnistab komisjon kehtetuks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendusaktid või nende osad, milles käsitletakse artiklites 5–12, 24 ja 26 või nende artiklite kohaselt sätestatud samu nõudeid.

Kui liikmesriik või Euroopa Parlament on seisukohal, et ühtne kirjeldus ei vasta täielikult artiklites 5–12, 24 ja 26 või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele, teatab ta sellest komisjonile, esitades üksikasjaliku selgituse. Komisjon hindab seda üksikasjalikku selgitust ja võib asjakohasel juhul muuta rakendusakti, millega kõnealune ühtne kirjeldus kehtestatakse.

Artikkel 38

Vastavushindamismenetlus

Pakendite vastavust artiklites 5–12 või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuetele hinnatakse VII lisas esitatud menetluse kohaselt.

Artikkel 39

ELi vastavusdeklaratsioon

ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et artiklites 5–12 või nende artiklite kohaselt sätestatud nõuete täitmine on tõendatud.

ELi vastavusdeklaratsioon peab vastama VIII lisas esitatud näidisele ja sisaldama VII lisas esitatud moodulis kindlaks määratud elemente ning seda tuleb pidevalt ajakohastada. See koostatakse või tõlgitakse ühte või mitmesse keelde, mida nõuab liikmesriik, kus pakend turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

Kui pakendi või pakendatud toote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, milles nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse asjakohasel juhul üks ELi vastavusdeklaratsioon kõigi asjaomaste liidu õigusaktide kohta. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid. Deklaratsioon võib olla üksikutest asjakohastest ELi vastavusdeklaratsioonidest koosnev toimik.

ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab valmistaja endale vastutuse selle eest, et pakend vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

Pädevad asutused püüavad aastas kontrollida vähemalt osa vastavusdeklaratsioonide täpsust, hinnates neid riskipõhise käsitusviisi alusel, ning võtavad vajalikke meetmeid nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks, näiteks kõrvaldavad nõuetele mittevastavad tooted turult.

VIII PEATÜKK

PAKENDITE JA PAKENDIJÄÄTMETE KÄITLEMINE

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 40

Pädev asutus

Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevas peatükis ning artikli 6 lõikes 10, artikli 29 lõigetes 1–7 ja 9 ning artiklites 30–34 sätestatud kohustuste rakendamise ja täitmise tagamise eest.

Liikmesriigid kehtestavad pädeva asutuse või pädevate asutuste korralduse ja tegevuse üksikasjad, sealhulgas haldus- ja menetlusnormid, millega reguleeritakse järgmist:

tootjate registreerimine vastavalt artiklile 44;

artikli 44 lõigete 7 ja 8 kohaste aruandlusnõuete korraldus ja seire;

järelevalve laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise üle vastavalt artiklile 45;

laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise luba vastavalt artiklile 47;

teabe kättesaadavaks tegemine vastavalt artiklile 56.

Liikmesriigid teatavad 12. juuliks 2025 komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta nende pädevate asutuste nimede või aadresside muudatustest.

Artikkel 41

Varajase hoiatamise aruanne

Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga aruanded artiklites 43 ja 52 sätestatud sihtmäärade saavutamisel tehtud edusammude kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealustes artiklites ette nähtud.

Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugele on jõutud sihtmäärade saavutamisel;

nende liikmesriikide loetelu, kelle puhul on oht, et neid sihtmäärasid ei saavutata vastavaks tähtajaks, koos asjakohaste soovitustega asjaomasele liikmesriigile;

näited kogu liidus kasutatavatest parimatest tavadest, millest võib olla abi sihtmäärade saavutamisel.

Artikkel 42

Jäätmekavad ja jäätmetekke vältimise programmid

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 28 kohaselt nõutavatesse jäätmekavadesse eraldi peatüki pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kohta, sealhulgas käesoleva määruse artiklite 48, 50 ja 52 kohaselt võetud meetmed.

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2008/98/EÜ artikli 29 kohaselt nõutavatesse jäätmetekke vältimise programmidesse eraldi peatüki pakendite ja pakendijäätmete ning prügistamise vältimise kohta, sealhulgas käesoleva määruse artiklite 43 ja 51 kohaselt võetud meetmed.

2. jagu

Jäätmetekke vältimine

Artikkel 43

Pakendijäätmete tekke vältimine

Iga liikmesriik vähendab pakendijäätmeid elaniku kohta võrreldes 2018. aastal elaniku kohta tekkinud pakendijäätmetega, mille kohta esitati komisjonile andmed kooskõlas otsusega 2005/270/EÜ, vähemalt alljärgneval määral:

5 % aastaks 2030;

10 % aastaks 2035;

15 % aastaks 2040.

Toetamaks liikmesriike käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud pakendijäätmete vältimise sihtmäärade saavutamisel, kehtestab komisjon 12. veebruariks 2027 artikli 56 lõike 7 punkti c kohaselt vastu võetud rakendusaktidega paranduskoefitsiendi, et võtta arvesse turismi suurenemist või vähenemist võrdlusaasta 2018 suhtes. Paranduskoefitsient põhineb pakendijäätmete tekke määral ühe turisti kohta ja turistide arvu muutumisel võrreldes võrdlusaastaga 2018 ning selles võetakse arvesse pakendijäätmete vähendamise potentsiaali turismi puhul.

Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid, kes on juba kehtestanud ühe eraldi süsteemi kodumajapidamiste pakendijäätmete käitlemiseks ning teise tööstus- ja kaubanduspakendijäätmete käitlemiseks, need süsteemid säilitada.

Lõikes 1 sätestatud sihtmäärade saavutamisel püüab iga liikmesriik vähendada tekkivat plastpakendijäätmete kogust.

Lisaks käesolevas määruses sätestatud meetmetele rakendavad liikmesriigid kooskõlas liidu jäätmepoliitika üldeesmärkidega ja käesolevas artiklis sätestatud sihtmäärade saavutamiseks meetmeid, mille eesmärk on vältida pakendijäätmete teket ja minimeerida pakendite keskkonnamõju. Sellised meetmed võivad hõlmata majandushoobade ja muude meetmete kasutamist jäätmehierarhia rakendamise stimuleerimiseks, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ IV ja IVa lisas osutatud meetmeid, või muid asjakohaseid vahendeid ja meetmeid, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu pakutavaid stiimuleid, ning tootjate või tootjavastutusorganisatsioonide kohustust võtta vastu jäätmetekke vältimise kavu. Kõnealused meetmed on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning need kavandatakse nii, et vältida kaubandustõkkeid või konkurentsimoonutusi. Sellised meetmed ei tohi põhjustada üleminekut kergemale pakendimaterjalile, mida kasutatakse pakendijäätmete vähendamise eesmärgi täitmiseks.

Käesoleva artikli lõike 5 kohaldamisel ja ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ( 21 ) artikli 16 lõike 2 kohaldamist, stimuleerivad liikmesriigid restorane, sööklaid, baare, kohvikuid ja toitlustusteenuste pakkujaid serveerima oma klientidele võimaluse korral kraanivett tasuta või väikese teenustasu eest, kasutades selleks korduskasutatavaid või taastäidetavaid pakendivorme.

Lõike 5 kohaldamise eesmärgil võivad liikmesriigid kehtestada pakendijäätmete tekke vältimise meetmed, mis lähevad kaugemale lõikes 1 sätestatud miinimumsihtmääradest, tegutsedes sellegipoolest kooskõlas käesoleva määrusega.

Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid 31. detsembriks 2025 esitada komisjonile taotluse kasutada lõikes 1 sätestatud sihtmäärade arvutamiseks muud võrdlusaastat kui 2018. Liikmesriigi taotluse esitamisel võib komisjon, ilma et see piiraks lõigete 5 ja 7 kohaldamist, lubada liikmesriigil kasutada lõikes 1 sätestatud sihtmäärade arvutamise eesmärgil muud võrdlusaastat, kui liikmesriik esitab põhjendatud tõendid järgmise kohta:

pakendijäätmete koguse märkimisväärne suurenemine aasta jooksul, mille kasutamist taotleb ta lõikes 1 sätestatud sihtmäärade arvutamiseks võrdlusaastana;

punktis a näidatud pakendijäätmete koguse märkimisväärne suurenemine on tingitud ainult muudatustest aruandlusmenetluses;

punktis a näidatud pakendijäätmete koguse märkimisväärne suurenemine ei ole tingitud suurenenud tarbimisest ning

andmete parem võrreldavus liikmesriikide vahel.

Komisjon vaatab 12. veebruariks 2032 lõikes 1 sätestatud sihtmäärad läbi ja hindab, kas teatavatele pakendimaterjalidele on vaja lisada konkreetsed sihtmäärad. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning lisab sellele, juhul kui ta peab seda asjakohaseks, seadusandliku ettepaneku.

3. jagu

Tootjate register ja laiendatud tootjavastutus

Artikkel 44

Tootjate register

Iga liikmesriik loob 18 kuu jooksul pärast lõike 14 kohaselt vastu võetud esimese rakendusakti jõustumise kuupäeva riikliku registri, mille eesmärk on jälgida, et tootjad täidaksid käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.

Iga riiklik register sisaldab linke teistele riiklikele tootjate registrite veebisaitidele, et hõlbustada kõikides liikmesriikides tootjate või laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindajate registreerimist.

Tootjad on kohustatud end registreerima käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registris igas liikmesriigis, kus nad teevad pakendid või pakendatud tooted esimest korda liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks või kus nad pakivad lahti pakendatud tooteid, olemata lõppkasutajad, esitades iga sellise liikmesriigi registri eest vastutavale pädevale asutusele registreerimistaotluse. Kui tootja on määranud artikli 46 lõike 1 kohaselt laiendatud tootjavastutuse kohustusi enda nimel täitma tootjavastutusorganisatsiooni, täidab see organisatsioon käesolevas artiklis sätestatud kohustusi, kui registri asukohaliikmesriik ei ole sätestanud teisiti.

Liikmesriigid võivad ette näha, et käesolevas artiklis sätestatud kohustusi võib tootjate nimel kirjaliku volituse alusel täita laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja.

Tootjad ei tohi teha pakendeid ja pakendatud tooteid esimest korda liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks ega pakkida lahti pakendatud tooteid, olemata lõppkasutaja, kui nad või kohaldatavuse korral kooskõlas artikliga 45 nende laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindajad ei ole selles liikmesriigis registreeritud.

Registreerimistaotlus peab sisaldama IX lisa A osa kohaselt esitatavat teavet. Liikmesriik võib nõuda tootjatelt lisateabe või -dokumentide esitamist, kui teavet või dokumente on vaja selleks, et jälgida käesoleva määruse ja selle liikmesriigi poolt artikli 40 lõike 2 alusel vastu võetud normide täitmist ja tagada nende täitmine.

Kui laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja esindab rohkem kui ühte tootjat, esitab ta lisaks lõike 5 kohasele teabele eraldi iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed.

Tootja või kohaldatavuse korral tema laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja või tootjavastutusorganisatsioon, nagu on liikmesriigi õiguses ette nähtud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3, esitab registri eest vastutavale pädevale asutusele iga eelneva täiskalendriaasta kohta 1. juuniks IX lisa B osa punktis 1 sätestatud teabe.

Liikmesriigid võivad nõuda, et käesoleva lõike kohaselt esitatud teavet auditeeriksid ja kinnitaksid artikli 40 lõikes 1 osutatud pädevate asutuste järelevalve all sõltumatud audiitorid riiklike standardite alusel, kui neid on.

Kui tootja on ühe kalendriaasta jooksul teinud liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks vähem kui kümme tonni pakendeid, sealhulgas pakendatud toodete pakendeid, või kui artikli 3 lõike 1 punkti 15 alapunktis e määratletud tootja pakib lahti vähem kui kümme tonni pakendeid, esitab tootja või kohaldatavuse korral tema laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja või tootjavastutusorganisatsioon, nagu on liikmesriigi õiguses ette nähtud kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3, registri eest vastutavale pädevale asutusele 1. juuniks iga eelneva täiskalendriaasta kohta IX lisa B osa punktis 2 sätestatud teabe.

Erandina esimesest lõigust võib liikmesriik konkreetse kalendriaasta kohta kehtestada esimeses lõigus osutatust madalama künnise, kui liikmesriigil ei oleks muidu piisavalt täpseid andmeid, et:

täita artikli 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aruandluskohustust kõnealusel kalendriaastal ning

tagada, et artikli 57 kohane andmebaas on täielik ja sisaldab artikli 56 lõike 2 punkti a kohaseid andmeid.

Kui seda on vaja eelarvelistel põhjustel, võib liikmesriik nõuda, et tootja esitaks IX lisa B osa punktides 1 ja 2 sätestatud teabe registri eest vastutavale pädevale asutusele kord kvartalis.

10.

Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitab tootja, laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral esitab kõnealuseid kohustusi täitma määratud tootjavastutusorganisatsioon, või kui laiendatud tootjavastutuse kohustusi täidavad korduskasutussüsteemid, esitab korduskasutussüsteemi operaator pädevale asutusele igal aastal eelneva kalendriaasta kohta IX lisa B osa punktis 3 sätestatud teabe.

Kui vastavalt liikmesriigi õigusele vastutavad pakendijäätmete käitluse korraldamise eest ametiasutused, võivad liikmesriigid ette näha, et IX lisa B osa punktis 3 sätestatud teabe esitavad kõnealused asutused.

11.

Registri eest vastutav pädev asutus:

võtab lõikes 2 osutatud registreerimistaotlused vastu elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu, mille üksikasjalikud andmed tehakse kättesaadavaks pädeva asutuse veebisaidil;

registreerib tootjad ja esitab registreerimisnumbri hiljemalt 12 nädala jooksul alates kogu lõigetes 5 ja 6 nõutud teabe esitamisest;

võib kehtestada registreerimisnõude ja -menetlusega seotud korra, lisamata lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuetele sisulisi nõudeid;

võib nõuda tootjatelt lõikes 2 osutatud registreerimistaotluste läbivaatamise eest kulupõhiseid ja proportsionaalseid tasusid;

võtab vastu ja jälgib lõigete 7 ja 8 kohaselt esitatud teavet.

12.

Tootja või kohaldatavuse korral tema laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja või tootjavastutusorganisatsioon teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta kõigist registreerimisel esitatud teabe muudatustest ja sellest, kui registrikandes osutatud pakendi või pakendatud toote liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tegemine alaliselt lõpetatakse. Tootja kustutatakse registrist kolme aasta möödudes selle kalendriaasta lõpust, mil tootja registreering lõpeb, kui tootja on tootjana tegevuse lõpetanud.

13.

Liikmesriigid tagavad, et registreeritud tootjate loetelu on kergesti juurdepääsetav ning avalikult ja tasuta kättesaadav, ilma et see piiraks tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse säilitamist kooskõlas asjaomase liidu ja liikmesriigi õigusega. Registreeritud tootjate loetelu peab olema masinloetav, sorteeritav ja võimaldama teha päringuid, järgides avatud standardeid, mis reguleerivad kolmandate isikute poolset kasutamist.

14.

Komisjon võtab 12. veebruariks 2026 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse registrikannete ja registrisse teabe esitamise vorm ning määratakse kindlaks esitatava teabe detailsus ning pakendiliigid ja materjalikategooriad, mille kohta teave tuleb esitada.

Käesoleva artikli kohaselt teabe esitamise vorm on koostalitlusvõimelises vormingus, põhineb avatud standarditel ja masinloetavatel andmetel ning seda saab edastada koostalitlusvõimelise andmevahetusvõrgu kaudu tarnijast sõltumata.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Laiendatud tootjavastutus

Tootjatel on direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 8 ja 8a ning käesoleva jao kohaselt kehtestatud süsteemide alusel laiendatud tootjavastutus pakendi, sealhulgas pakendatud toote pakendamise eest, mille nad liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks teevad, või mille nad pakivad lahti, olemata lõppkasutajad.

Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 4 punktis a osutatud kuludele katab tootja makstav rahaline tasu järgmised kulud:

käesoleva määruse artiklis 13 osutatud pakendijäätmete kogumiseks ette nähtud jäätmemahutite märgistamise kulud ning

kogutud segaolmejäätmete koostise uuringute tegemise kulud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/595 ( 22 ) alusel ja käesoleva määruse artikli 56 lõike 7 punkti a kohaselt vastu võetavate rakendusaktide alusel, kui nendes rakendusaktides on selliste uuringute tegemise kohustus ette nähtud.

Kaetavad kulud määratakse kindlaks läbipaistval, proportsionaalsel, mittediskrimineerival ja tõhusal viisil.

Artikli 3 lõike 1 punkti 15 alapunktides c ja d osutatud tootja määrab kirjaliku volitusega laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja igas liikmesriigis, mis ei ole tema asutamise liikmesriik ja kus tootja teeb pakendi või pakendatud toote esimest korda kättesaadavaks. Liikmesriigid võivad ette näha, et kui kolmandas riigis asutatud tootjad teevad pakendi või pakendatud toote nende liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks, peavad nad kirjaliku volitusega määrama laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja.

Määruse (EL) 2022/2065 artikli 30 lõike 1 punktide d ja e järgimiseks saavad nimetatud määruse III peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluvate digiplatvormide pakkujad, kes võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, tootjatelt, kes pakuvad pakendeid või pakendatud tooteid liidus asuvatele tarbijatele, enne neile tootjatele oma teenuste kasutamise lubamist järgmise teabe:

teave käesoleva määruse artiklis 44 osutatud tootjate registreerimise kohta liikmesriigis, kus tarbija asub, ja tootja registreerimisnumber (-numbrid) kõnealuses registris;

tootja enesesertifitseerimise kinnitus, millega ta kinnitab, et ta pakub ainult pakendeid, mille puhul on tarbija asukohaliikmesriigis täidetud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud laiendatud tootjavastutuse nõuded.

Kui tootja müüb oma tooteid internetipõhise kauplemiskoha kaudu, võib käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kohustusi täita kirjaliku volituse alusel tootja nimel digiplatvormi pakkuja.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kui selles liikmesriigis on ette nähtud andmete automaatne kooskõlastamine riikliku registriga, on see kohaldatav lõike 4 punktides a ja b osutatud teabe kontrollimiseks.

Pärast lõikes 4 osutatud teabe saamist ja enne tootjatel oma teenuste kasutamise lubamist teeb digiplatvormi pakkuja kõik endast oleneva, et hinnata, kas saadud teave on täielik ja usaldusväärne.

Tootjad, kes pakuvad pakendeid või pakendatud tooteid liidus asuvatele tarbijatele, esitavad ekspediitorteenuse osutajatele käesoleva artikli lõike 4 punktides a ja b osutatud teabe ekspediitorteenuse osutaja ja tootja vahel mõne määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 11 osutatud teenuseid käsitleva lepingu sõlmimise ajal.

Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teabe saamisel ning ekspediitorteenuse osutaja ja tootja vahel mõne määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 11 osutatud teenuseid käsitleva lepingu sõlmimise ajal teeb ekspediitorteenuse osutaja kõik endast oleneva, et hinnata, kas käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teave on usaldusväärne ja täielik, kasutades liikmesriigi või liidu poolt kättesaadavaks tehtud vabalt juurdepääsetavat ametlikku veebiandmebaasi või internetipõhist kasutajaliidest või käesoleva määruse artikli 44 lõike 13 kohast avalikult kättesaadavat registreerimisnimekirja või palub tootjal esitada usaldusväärsetest allikatest pärit tõendavad dokumendid. Käesoleva määruse kohaldamisel vastutavad esitatud teabe õigsuse eest tootjad.

Kui ekspediitorteenuse osutaja saab piisavalt andmeid või tal on põhjust uskuda, et asjaomaselt tootjalt saadud lõikes 7 osutatud teave on ebaõige, puudulik või iganenud, palub asjaomane ekspediitorteenuse osutaja, et tootja parandaks olukorra viivitamata või kas liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud tähtaja jooksul, nagu see on kohaldatav.

Kui tootja kõnealust teavet ei paranda või ei täienda, peatab ekspediitorteenuse osutaja kiiresti oma liidus asuvatele tarbijatele pakendite või pakendatud toodete pakkumisega seotud teenuse osutamise sellele tootjale seniks, kuni palve on täielikult täidetud. Ekspediitorteenuse osutaja teavitab tootjat asjaomase peatamise põhjustest.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150 ( 23 ) artikli 4 kohaldamist, kui ekspediitorteenuse osutaja peatab oma teenuse osutamise vastavalt käesoleva artikli lõikele 8, on asjaomasel tootjal õigus vaidlustada ekspediitorteenuse osutaja otsus selle liikmesriigi kohtus, kus ekspediitorteenuse osutaja on asutatud.

Artikkel 46

Tootjavastutusorganisatsioon

Tootjad võivad määrata artikli 47 kohase loa saanud tootjavastutusorganisatsiooni täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et muuta kohustuslikuks laiendatud tootjavastutuse kohustuste määramine tootjavastutusorganisatsioonile.

Kui liikmesriigi territooriumil on üks või mitu tootjavastutusorganisatsiooni volitatud täitma tootjate nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tagab liikmesriik, et tootjavastutusorganisatsioon või -organisatsioonid ja sellised tootjad, kes ei ole laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks tootjavastutusorganisatsiooni määranud, kokku hõlmavad artikli 47 lõike 3 ning artiklite 48 ja 50 kohaste tegevuste puhul kogu liikmesriigi territooriumi. Liikmesriigid määravad sõltumatu kolmanda isiku, kes kontrollib, et tootjavastutusorganisatsioonid täidaksid oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi koordineeritult, või määravad seda kontrolli tegema pädeva asutuse.

Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav üksikute tootjate või nende volitatud esindajatega.

Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis e osutatud teabele avaldavad tootjavastutusorganisatsioonid oma veebisaitidel vähemalt kord aastas teabe, mis puudutab liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud pakendite, sealhulgas pakendatud toodete pakendite või tootja, kes ei ole lõppkasutaja, poolt lahti pakitud pakendite kogust ning taaskasutusse võetud ja ringlussevõetud materjalide määra võrreldes nende pakendite kogusega, mille suhtes nad on täitnud tootjavastutuse kohustusi.

Liikmesriigid võivad ette näha, et pakendijäätmete käitlemise korraldamise eest vastutavad ametiasutused avaldavad oma veebisaitidel vähemalt kord aastas teabe, mis puudutab taaskasutusse võetud ja ringlussevõetud materjalide määra võrreldes nende territooriumil tekkinud pakendijäätmete kogusega.

Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad tootjate võrdse kohtlemise, olenemata nende päritolust või suurusest, seejuures ebaproportsionaalselt koormamata väikeses koguses pakendite, sealhulgas pakendatud toodete pakendite tootjaid, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Artikkel 47

Luba laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmiseks

Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral taotleb tootja või laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral taotleb kõnealuseid kohustusi täitma määratud tootjavastutusorganisatsioon pädevalt asutuselt luba laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks.

Artikli 40 lõikes 2 osutatud haldus- ja menetlusnormide vastuvõtmisel kehtestab liikmesriik loamenetluse nõuded ja üksikasjad. Need nõuded ja üksikasjad võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmine on individuaalne või kollektiivne. Liikmesriigid määravad samuti kindlaks vastavuse kontrollimise korra, sealhulgas teabe, mida tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid peavad sel eesmärgil esitama. Loamenetlus peab sisaldama nõuet kontrollida käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks kehtestatud korda ja kontrolliks ette nähtud tähtaegu, mis ei tohi ületada 18 nädalat alates taotluse täieliku toimiku esitamisest. Kontrolli teeb pädev asutus või sõltumatu ekspert, kes esitab kontrolli tulemuste kohta aruande. Sõltumatu ekspert on sõltumatu pädevast asutusest ja tootjavastutusorganisatsioonidest või tootjavastutuse kohustust individuaalselt täitma volitatud tootjatest.

Meetmetega, mille liikmesriigid lõike 2 kohaselt kehtestavad, tagatakse alljärgnev:

direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktides a–d sätestatud nõuded on täidetud;

tootja või tootjavastutusorganisatsiooni kehtestatud või nende tasutud meetmed on piisavad, et võimaldada kõigi pakendijäätmete tagastamist ja käitlemist vastavalt artikli 48 lõigetele 1 ja 5 ning artiklile 50, seda tarbijate jaoks tasuta ning sagedusega, mis on proportsionaalne pakendijäätmete mahu ja asjaomase maa-ala suhtes, arvestades selliste pakendite, sealhulgas pakendatud toodete pakendite koguseid ja liike, mille tootja või tootjad, kelle nimel tootjavastutusorganisatsioon tegutseb, on liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks teinud, või pakendeid, mille kõnealune tootja või kõnealused tootjad on lahti pakkinud, olemata lõppkasutajad;

on sõlmitud vajalikud kokkulepped, sealhulgas eelkokkulepped turustajatega, ametiasutustega või kolmandate isikutega, kes tegelevad jäätmekäitlusega nende nimel;

on olemas vajalik sortimis- ja ringlussevõtuvõimsus, et tagada kogutud pakendijäätmete eelnev töötlemine ja kvaliteetne ringlussevõtt;

käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud nõue on täidetud.

Tootja või tootjavastutusorganisatsioon teatab pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta kõigist loataotluses sisalduva teabe muudatustest, loa tingimustega seotud muudatustest või tegevuse alalisest lõpetamisest. Pädev asutus võib otsustada muuta luba vastavalt mõnele või kõigile teatatud muudatustele.

Pädev asutus võib otsustada asjaomase loa kehtetuks tunnistada, eelkõige siis, kui tootja või tootjavastutusorganisatsioon ei täida enam pakendijäätmete töötlemise korralduse nõudeid või ei täida muid laiendatud tootjavastutuse kohustusi, mis tal on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 8 ja 8a või käesoleva jaoga kehtestatud süsteemide alusel, näiteks kohustus esitada pädevale asutusele teavet või kohustus teatada loa tingimustega seotud muudatustest või kui tootja on tegevuse lõpetanud.

Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitab tootja ja laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral esitab kõnealuseid kohustusi täitma määratud tootjavastutusorganisatsioon piisava tagatise, mis on ette nähtud tootja või tootjavastutusorganisatsiooni jäätmekäitlustoimingutega tekkinud kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmata jätmise korral, sealhulgas tegevuse püsiva lõpetamise või maksejõuetuse korral. Liikmesriigid võivad tagatisele kehtestada täiendavaid nõudeid. Tagatis võib olla riiklik fond, mida rahastatakse tootjatasudest ja mille eest vastutab solidaarselt liikmesriik.

4. jagu

Tagastamine, kogumine ja tagatisrahasüsteemid

Artikkel 48

Tagastamise ja kogumise süsteemid

Liikmesriigid tagavad, et luuakse süsteemid ja taristud, millega kõik pakendijäätmed tagastatakse ja kogutakse liigiti lõppkasutajatelt, eesmärgiga töödelda pakendijäätmeid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 4, 10 ja 13 ning hõlbustada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist ja kvaliteetset ringlussevõttu.

Pakendid, mis vastavad käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides kehtestatud ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidele, kogutakse ringlussevõtuks. Pakendite põletamine ja prügilasse ladestamine on keelatud, välja arvatud jäätmete puhul, mis tekivad selliste liigiti kogutud pakendijäätmete edasisel töötlemisel, mille ringlussevõtt ei ole teostatav või ei anna parimat keskkonnatulemust.

Kvaliteetse ringlussevõtu hõlbustamiseks tagavad liikmesriigid, et terviklikuks kogumiseks ja sortimiseks on olemas süsteemid ja taristud, millega hõlbustatakse ringlussevõttu ja tagatakse plastmaterjali kättesaadavus ringlussevõtuks. Sellised süsteemid ja taristud võivad pakkuda eelisjuurdepääsu ringlussevõetud materjalidele, mida kasutatakse rakendustes, kus ringlussevõetud materjali eriomane kvaliteet säilib või taastatakse nii, et seda saab edasi ringlusse võtta ja kasutada samal viisil ja samalaadsetes rakendustes koguse, kvaliteedi või funktsiooni minimaalse kaoga.

Liikmesriigid võivad teha erandeid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tagastamise ja jäätmete liigiti kogumise kohustusest teatavas vormis jäätmete puhul, tingimusel et pakendijäätmete osade koos kogumine või pakendijäätmete või niisuguste pakendijäätmete osade kogumine koos muude jäätmetega ei mõjuta seda, et neid pakendeid või pakendijäätmete osi saab korduskasutamiseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha nendega muid taaskasutamistoiminguid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 4 ja 13 ning et nende toimingute väljundi kvaliteet on võrreldav liigiti kogumise tulemusel saadud kvaliteediga.

Liikmesriigid võivad tagada, et pakendijäätmed, mida ei koguta liigiti, sorditakse enne kõrvaldamist või energia taaskasutamise toiminguid, et eemaldada ringlussevõtuks mõeldud pakendid.

Lõikes 1 osutatud süsteemid ja taristud:

on osavõtuks avatud asjaomaste sektorite ettevõtjatele, pädevatele ametiasutustele ja nende nimel jäätmekäitlusega tegelevatele kolmandatele isikutele;

hõlmavad kogu liikmesriigi territooriumi ja kõiki pakendijäätmeid, mis tekivad igat liiki pakenditest ja tegevusest, ning nende puhul võetakse arvesse rahvaarvu, pakendijäätmete eeldatavat kogust ja koostist ning samuti seda, et need oleksid lõppkasutajatele juurdepääsetavad ja asuksid lähikonnas; neis on ette nähtud jäätmete liigiti kogumine avalikes kohtades, äriruumides ja elupiirkondades ning need on piisava mahuga;

on avatud imporditavate toodete suhtes mittediskrimineerivatel tingimustel, pidades eelkõige silmas juurdepääsu üksikasjalikku korda ja kehtestatud kasutustasusid ja need kavandatakse nii, et vältida kaubandustõkkeid või konkurentsimoonutusi.

Liikmesriigid võivad ette näha riiklike jäätmekäitlussüsteemide osalemise lõikes 1 osutatud süsteemide korraldamises.

Liikmesriigid võtavad meetmeid sellise pakendijäätmete ringlussevõtu edendamiseks, mis vastab asjaomastes sektorites ringlussevõetud materjalide kasutamise kvaliteedistandarditele.

Artikkel 49

Kohustuslik kogumine

Liikmesriigid kehtestavad 1. jaanuariks 2029 kohustusliku kogumise eesmärgid ja võtavad vajalikud meetmed, et artiklis 52 loetletud materjalide kogumine oleks kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud ringlussevõtu sihtmääradega ja artiklis 7 sätestatud kohustuslike ringlussevõetud materjali sisalduse sihtmääradega.

Artikkel 50

Tagatisrahasüsteemid

Liikmesriigid võtavad 1. jaanuariks 2029 vajalikud meetmed, millega tagatakse liigiti kogumine aastas vähemalt 90 % ulatuses pakendite massist järgmiste pakendivormide puhul, mis on asjaomases liikmesriigis kõnealusel kalendriaastal esimest korda turul kättesaadavaks tehtud:

ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid mahuga kuni kolm liitrit ning

ühekordselt kasutatavad metallist joogipakendid mahuga kuni kolm liitrit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b sätestatud sihtmäärade arvutamiseks vastavalt artikli 56 lõike 7 punkti a kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatule võivad liikmesriigid kasutada turule lastud pakenditest tekkinud pakendijäätmete kogust.

Liikmesriigid võtavad lõikes 1 osutatud sihtmäärade saavutamiseks vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 osutatud asjaomaste pakendivormide jaoks on loodud tagatisrahasüsteemid ning et tagatisraha võetakse müügikohas.

Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid vabastada HORECA sektori ettevõtjad tagatisraha võtmisest, kui on täidetud järgmised tingimused:

tagatisrahaga kaetud pakend avatakse ettevõtja ruumides;

toode tarbitakse ettevõtja ruumides ning

tühi tagatisrahaga kaetud pakend tagastatakse samades ruumides.

Lõiget 2 ei kohaldata järgmiste pakendite suhtes:

viinamarjasaaduste kategooriad, mis on loetletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 3, 8, 9, 11, 12, 15, 16 ja 17, või aromatiseeritud veinitooted, mis on määratletud määruses (EL) nr 251/2014;

alkoholipõhised alkohoolsed joogid, mis vastavad CN-rubriigile 2208, ning

piim ja piimatooted, mis on loetletud määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XVI osas.

Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid jätta tagatisrahasüsteemist välja ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid ja ühekordselt kasutatavad metallist joogipakendid mahuga alla 0,1 liitri, kui nende hõlmamine ei ole tehniliselt teostatav.

Liikmesriigid võib vabastada lõike 2 kohase kohustuse täitmisest järgmistel tingimustel:

artikli 48 kohaselt nõutav vastava pakendivormi liigiti kogumise määr, mis on komisjonile esitatud artikli 56 lõike 1 punkti c kohaselt, on 80 % või enam nende pakendite massist, mis on kalendriaastal 2026 asjaomase liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud, ning

liikmesriik teatab 1. jaanuariks 2028 komisjonile oma vabastustaotlusest ja esitab rakenduskava, mis sisaldab strateegiat koos konkreetsete meetmetega ja oma ajakava, millega tagatakse, et saavutatakse liigiti kogumine 90 % ulatuses lõikes 1 osutatud pakendite massist.

Punkti a kohaldamisel juhul, kui teavet pakendivormi liigiti kogumise määra kohta ei ole komisjonile veel esitatud, esitab liikmesriik põhjendatud selgituse selle kohta, kuidas käesolevas lõikes sätestatud vabastuse kohaldamise tingimused on muul viisil täidetud. Põhjendatud selgituse aluseks on kinnitatud riiklikud andmed ja neile on lisatud rakendatud meetmete kirjeldus.

Kolme kuu jooksul pärast lõike 5 punkti b kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks kava, kui komisjon leiab, et see ei vasta lõike 5 punktis b sätestatud nõuetele. Liikmesriik esitab muudetud rakenduskava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.

Kui lõikes 1 osutatud pakendite liigiti kogumise määr liikmesriigis väheneb ja jääb alla 90 % turule lastud pakendivormide massist kolmel järjestikusel kalendriaastal, teatab komisjon sellele liikmesriigile, et vabastust enam ei kohaldata. Tagatisrahasüsteem tuleb luua sellele aastale järgneva teise kalendriaasta 1. jaanuariks, mil komisjon teatas asjaomasele liikmesriigile, et vabastust enam ei kohaldata.

Liikmesriigid püüavad tagatisrahasüsteemid luua ja neid süsteeme pidada eelkõige ühekordselt kasutatavate klaasist joogipudelite ja joogikartongi jaoks. Liikmesriigid püüavad tagada, et ühekordselt kasutatavate pakendivormide, eelkõige ühekordselt kasutatavate klaasist joogipudelite tagatisrahasüsteemid on võrdselt kättesaadavad korduskasutuspakendite puhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

Liikmesriik võib ELi toimimise lepingus sätestatud üldnorme täites ja toimides kooskõlas käesoleva määrusega võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesoleva artikliga kehtestatud miinimumnõuetest, näiteks nähes ette võimaluse hõlmata lõikes 4 loetletud pakendid ning muude toodete või muudest materjalidest valmistatud pakendid.

10.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 sätestatuga sarnase eesmärgi ja vormiga korduskasutuspakendite tagastamispunktid ja -võimalused on lõppkasutajate jaoks sama mugavad kui tagastamispunktid ja -võimalused ühekorrapakendite tagatisrahasüsteemi tagastamiseks.

11.

Liikmesriigid tagavad, et 1. jaanuariks 2029 järgivad vähemalt käesoleva artikli lõike 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist loodud tagatisrahasüsteemid X lisas loetletud miinimumnõudeid.

X lisas loetletud miinimumnõudeid ei kohaldata enne käesoleva määruse jõustumist loodud tagatisrahasüsteemide suhtes, millega saavutatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud 90 % sihtmäär 1. jaanuariks 2029. Liikmesriigid püüavad tagada, et olemasolevad ühekorrapakendi tagatisrahasüsteemid vastaksid nende esmakordsel läbivaatamisel X lisas loetletud miinimumnõuetele. Kui 90 % sihtmäära ei saavutata 1. jaanuariks 2029, peavad olemasolevad ühekorrapakendi tagatisrahasüsteemid vastama X lisa miinimumnõuetele 1. jaanuariks 2035.

Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega 1. jaanuariks 2038 käesoleva artikli rakendamist ja teeb kindlaks, kuidas tagatisrahasüsteemide koostalitlusvõimet maksimeerida.

12.

Käesoleva määruse X lisas loetletud miinimumnõudeid ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 349 kolmandas lõigus tunnustatud äärepoolseimates piirkondades, võttes arvesse nende kohalikku eripära.

5. jagu

Korduskasutamine ja taastäitmine

Artikkel 51

Korduskasutamine ja taastäitmine

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et soodustada piisavate tagastamisstiimulitega pakendite korduskasutussüsteemide ja taastäitmise süsteemide loomist keskkonnahoidlikul viisil. Need süsteemid peavad vastama artiklites 27 ja 28 ning VI lisas sätestatud nõuetele ega tohi kahjustada toiduhügieeni ega tarbijate ohutust.

Lõikes 1 osutatud meetmed võivad sisaldada järgmist:

X lisas sätestatud miinimumnõuetele vastavate tagatisrahasüsteemide kasutamine korduskasutuspakendite ja muude kui artikli 50 lõikes 1 osutatud pakendivormide puhul;

majanduslike stiimulite kasutamine, sealhulgas lõppturustajate kohustus võtta ühekorrapakendite kasutamise eest tasu ja teavitada müügikohas tarbijaid selliste pakendite maksumusest;

valmistajate või lõppturustajate kohustus, mille kohaselt peavad nad korduskasutussüsteemi kuuluvates korduskasutuspakendites või taastäitmise kaudu tegema kättesaadavaks teatava protsendimäära ulatuses muid tooteid kui need, mis on kaetud artiklis 29 sätestatud korduskasutamise sihtmääradega, tingimusel et see ei too kaasa siseturu moonutusi ega kaubandustõkkeid teistest liikmesriikidest pärit toodetele.

Liikmesriigid tagavad, et laiendatud tootjavastutuse süsteemides ja tagatisrahasüsteemides eraldatakse miinimumosa nende eelarvest selleks, et rahastada vähendamis- ja ennetusmeetmeid.

6. jagu

Ringlussevõtu sihtmäärad ja ringlussevõtu edendamine

Artikkel 52

Ringlussevõtu sihtmäärad ja ringlussevõtu edendamine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada kogu oma territooriumil järgmised ringlussevõtu sihtmäärad:

31. detsembriks 2025 vähemalt 65 % kõigi tekkinud pakendijäätmete massist;

31. detsembriks 2025 pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide miinimumsisaldus protsentides massist:

plast: 50 %;

ii)

puit: 25 %;

iii)

raudmetall: 70 %;

iv)

alumiinium: 50 %;

klaas: 70 %;

vi)

paber ja kartong: 75 %;

31. detsembriks 2030 vähemalt 70 % kõikide tekkinud pakendijäätmete massist;

31. detsembriks 2030 pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide miinimumsisaldus protsentides massist:

plast: 55 %;

ii)

puit: 30 %;

iii)

raudmetall: 80 %;

iv)

alumiinium: 60 %;

klaas: 75 %;

vi)

paber ja kartong: 85 %.

Ilma et see piiraks lõike 1 punktide a ja c kohaldamist, võib liikmesriik lõike 1 punktides b ja d sätestatud tähtaegu kuni viie aasta võrra edasi lükata järgmistel tingimustel:

edasilükkamise ajavahemikul sihtmääradest tehtav erand ei ole suurem kui 15 protsendipunkti üksikust sihtmäärast või jagatuna kahe sihtmäära vahel;

edasilükkamise ajavahemikul sihtmääradest erandi tegemise tõttu ei jää ringlussevõtu määr ühegi sihtmäära puhul alla 30 %;

edasilükkamise ajavahemikul sihtmääradest erandi tegemise tõttu ei jää ringlussevõtu määr ühegi lõike 1 punkti b alapunktides v ja vi osutatud sihtmäära puhul alla 60 % ning ühegi lõike 1 punkti d alapunktides v ja vi osutatud sihtmäära puhul alla 70 % ning

liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja d sätestatud vastavat tähtaega oma kavatsusest tähtaega edasi lükata ja esitab komisjonile käesoleva määruse XI lisa kohase rakenduskava, mida võib kombineerida direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt esitatud rakenduskavaga.

Kui liikmesriik taotleb käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud tähtaja edasilükkamist, võib komisjon kolme kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud kätte käesoleva artikli lõike 2 punkti d kohase rakenduskava, liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks rakenduskava, kui komisjon leiab, et see ei vasta XI lisas sätestatud nõuetele. Liikmesriik esitab muudetud rakenduskava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist. Kui komisjon leiab, et muudetud rakenduskava ei vasta XI lisas sätestatud nõuetele ning on ebatõenäoline, et liikmesriik suudab sihtmäärad saavutada käesoleva artikli lõike 2 kohase edasilükkamise ajavahemiku jooksul, lükkab komisjon rakenduskava tagasi ja liikmesriik on kohustatud saavutama sihtmäärad käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud tähtaegade jooksul.

Komisjon vaatab lõike 1 punktides c ja d sätestatud sihtmäärad läbi 12. veebruariks 2032, et neid suurendada või kehtestada uued sihtmäärad. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ning lisab sellele, juhul kui ta peab seda asjakohaseks, seadusandliku ettepaneku.

Liikmesriigid soodustavad ringlussevõetud pakendijäätmetest toodetud materjalide kasutamist pakendite ja muude toodete valmistamisel, kui see on asjakohane,

parandades selliste materjalide turutingimusi;

vaadates läbi nende materjalide kasutamist takistavad kehtivad õigusnormid.

Liikmesriik võib ELi toimimise lepingus sätestatud üldnorme täites ja toimides kooskõlas käesoleva määrusega võtta vastu õigusnorme, mis lähevad kaugemale käesolevas artiklis kehtestatud minimaalsetest sihtmääradest.

Artikkel 53

Ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutusreeglid

Artikli 52 lõikes 1 sätestatud sihtmäärade saavutamine arvutatakse käesolevas artiklis sätestatud reeglite kohaselt.

Liikmesriigid arvutavad vastaval kalendriaastal tekkinud pakendijäätmete massi. Liikmesriigis tekkinud pakendijäätmete arvutus peab olema ammendav.

Tekkinud pakendijäätmete arvutamise metoodika põhineb järgmistel käsitusviisidel:

asjaomasel aastal liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tehtud pakendite või tootja poolt, kes ei ole lõppkasutaja, lahti pakitud pakendite kogus, või

samal aastal selles liikmesriigis tekkinud pakendijäätmete kogus.

Käesoleva lõike kohaseid arvutusi kohandatakse, et tagada tulemuste võrreldavus, usaldusväärsus ja ammendavus kooskõlas nõuete ja kontrollidega, mis kehtestatakse artikli 56 lõike 7 punkti a kohaselt vastu võetud rakendusaktiga.

Liikmesriigid arvutavad vastaval kalendriaastal ringlussevõetud pakendijäätmete massi. Ringlussevõetud pakendijäätmete mass arvutatakse selliste jäätmeteks muutunud pakendite massina, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et kõrvaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks ümbertöötlemiseks mõeldud, ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt, ning mis seejärel siseneb ringlussevõtutoimingusse, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse ümber toodeteks, materjalideks või aineteks.

Komposiitpakend ja muu pakend, mis koosneb rohkem kui ühest materjalist, arvutatakse ja esitatakse iga pakendis sisalduva materjali kaupa. Liikmesriigid võivad teha sellest nõudest erandi, kui asjaomane materjal moodustab pakendiühikust tähtsusetu osa, kuid mitte mingil juhul rohkem kui 5 % pakendiühiku kogumassist.

Lõike 3 kohaldamisel mõõdetakse ringlussevõetud pakendijäätmete massi siis, kui jäätmed sisenevad ringlussevõtutoimingusse.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib ringlussevõetud pakendijäätmete massi mõõta sortimistoimingu väljundis, tingimusel et:

sellise toimingu väljund võetakse seejärel ringlusse;

selliste materjalide või ainete massi, mis kõrvaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate lisatoimingutega ja mida ringlusse ei võeta, ei võeta ringlussevõetuna märgitud jäätmete massi arvutamisel arvesse.

Liikmesriigid kehtestavad pakendijäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tulemusliku süsteemi, et tagada käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud tingimuste täitmine. See süsteem võib koosneda direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilistest registritest või sorditud jäätmete kvaliteedinõuete tehnilistest kirjeldustest. See võib koosneda ka sorditud jäätmete keskmistest kaomääradest vastavalt eri jäätmeliikide ja jäätmekäitlustavade puhul, tingimusel et usaldusväärseid andmeid ei ole muul viisil võimalik saada. Keskmised kaomäärad arvutatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 10 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kehtestatud arvutusreeglite alusel.

Aeroobsesse või anaeroobsesse töötlemisse sisenevate biolagunevate pakendijäätmete kogust võib lugeda ringlussevõetuks, kui sellise töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritussaadus või muu väljund, milles on sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlussevõetud materjale ja mida kasutatakse ringlussevõetud toote, materjali või ainena. Kui väljundit kasutatakse maapinnal, võivad liikmesriigid lugeda seda ringlussevõetud materjaliks, kui selle kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

Selliste pakendijäätmematerjalide kogust, mis lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne ümbertöötlemist, võib lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et sellised materjalid töödeldakse seejärel ümber toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Kui aga materjale, mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäiteks, ei loeta neid ringlussevõetuks.

Liikmesriigid võivad võtta arvesse jäätmete põletamise järel eraldatud metallide ringlussevõttu vastavalt pakendijäätmete osakaalule põletatud jäätmetes, tingimusel et ringlussevõetud metallid vastavad kvaliteedikriteeriumidele, mis on sätestatud otsuses (EL) 2019/1004.

10.

Kui pakendijäätmeid on saadetud teise liikmesriiki kõnealuses teises liikmesriigis ringlussevõtmiseks, võib seda ringlussevõetuks lugeda üksnes see liikmesriik, kus kõnealused pakendijäätmed koguti.

11.

Liidust eksporditud pakendijäätmed loetakse ringlussevõetuks liikmesriigis, kus need koguti, üksnes juhul, kui lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud ja eksportija esitab määruse (EÜ) nr 1013/2006 või kohaldataval juhul määruse (EL) 2024/1157 kohaselt dokumentaalsed tõendid, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele, sealhulgas et pakendijäätmete töötlemine kolmandas riigis toimus tingimustes, mis vastavad asjakohastele liidu keskkonnaõiguse nõuetele.

Artikkel 54

Korduskasutamist sisaldavate ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutusreeglid

Liikmesriik võib otsustada, et saavutab teataval aastal artikli 52 lõikes 1 sätestatud sihtmäärade kohandatud taseme, ja selleks tuleb võtta arvesse selliste korduskasutatavate müügipakendite eelneva kolme aasta keskmist osakaalu, mis on esimest korda turule lastud ja korduskasutussüsteemis korduskasutatud.

Kohandatud taseme arvutamiseks tehakse järgmine lahutamistehe:

artikli 52 lõike 1 punktides a ja c kehtestatud sihtmääradest lahutatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud müügipakenditest ning

artikli 52 lõike 1 punktides b ja d kehtestatud sihtmääradest lahutatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ja asjaomasest pakendimaterjalist koosnevate korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud sellest materjalist müügipakenditest.

Sihtmäära kohandatud taseme arvutamisel võetakse korduskasutatavate müügipakendite keskmisest osakaalust arvesse kõige rohkem viis protsendipunkti.

Liikmesriik võib võtta arvesse korduskasutamiseks parandatud puitpakendite kogust selliste sihtmäärade arvutamisel, mis on sätestatud artikli 52 lõike 1 punktis a, artikli 52 lõike 1 punkti b alapunktis ii, artikli 52 lõike 1 punktis c ja artikli 52 lõike 1 punkti d alapunktis ii.

7. jagu

Teave ja aruandlus

Artikkel 55

Teave pakendijäätmete vältimise ja käitlemise kohta

Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikes 2 ja käesoleva määruse artiklis 12 osutatud teabele teevad tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid, kui need on vastavalt käesoleva määruse artikli 46 lõikele 1 määratud täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi, või ametiasutused, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 2 kohaldamisel, lõppkasutajatele, eelkõige tarbijatele, nende pakendijäätmete vältimise ja käitlemise kohta, mille pakendeid tootjad tarnivad liikmesriigi territooriumile, kättesaadavaks järgmise teabe:

lõppkasutajate roll jäätmetekke vältimisele kaasaaitamises, sealhulgas kõik parimad tavad;

pakendi korduskasutusvõimaluste korraldus;

lõppkasutajate roll pakendijäätmete materjalide liigiti kogumisele kaasaaitamises, hõlmates ohtlikke tooteid või jäätmeid sisaldavate pakendite käsitsemist;

pakendile käesoleva määruse artikli 12 kohaselt kinnitatud, trükitud või graveeritud või pakendatud tootega kaasas olevates dokumentides esitatud siltide ja sümbolite tähendus;

pakendijäätmete sobimatu äraviskamise, näiteks prügistamise või segaolmejäätmetesse viskamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele või ohutusele ning ühekorrapakendite, eelkõige plastkandekottide kahjulik keskkonnamõju;

kompostitavate pakendite kompostimisomadused ja asjakohased jäätmekäitlusvõimalused kooskõlas käesoleva määruse artikli 9 lõikega 2; tarbijaid teavitatakse sellest, et kompostitavad pakendid ei ole sobivad kodukompostimiseks ning et kompostitavaid pakendeid ei tohi visata loodusesse.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktist d tulenevaid kohustusi kohaldatakse alates 12. augustist 2028 või artikli 12 vastava sätte kohaldamise alguskuupäevast, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem.

Lõikes 1 osutatud teave on ajakohane ja esitatud järgmiste vahendite abil:

veebisait või muud elektroonilise side vahendid;

avalik teave;

haridusprogrammid ja -kampaaniad;

viidad ühes või mitmes keeles, mis on lõppkasutajatele ja tarbijatele kergesti arusaadavad.

Kui teave esitatakse avalikult, säilitatakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsus kooskõlas asjakohase liidu ja liikmesriigi õigusega.

Artikkel 56

Aruanded komisjonile

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta järgmised andmed:

andmed artikli 52 lõike 1 punktide a–d rakendamise kohta ja XII lisa tabeli 2 kohased andmed korduskasutuspakendite kohta;

eriti õhukeste plastkandekottide, õhukeste plastkandekottide, paksude plastkandekottide ja eriti paksude plastkandekottide aastane tarbimine elaniku kohta iga XII lisa tabelis 4 loetletud kategooria kohta eraldi;

XII lisa tabelis 5 loetletud selliste pakendite liigiti kogumise määr, mille kohta on artikli 50 lõikes 2 sätestatud kohustus luua tagatisrahasüsteemid.

Liikmesriigid võivad esitada ka muust materjalist kandekottide aastase tarbimise andmed.

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta järgmised andmed:

asjaomase liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud pakendite või tootja poolt, kes ei ole lõppkasutaja, lahti pakitud pakendite kogus iga XII lisa tabelis 3 loetletud pakendikategooria kohta;

kogutud pakendijäätmete kogus iga artiklis 52 osutatud pakendimaterjali kohta;

ringlussevõetud pakendijäätmete kogus ja ringlussevõtu määrad iga XII lisa tabelis 3 loetletud pakendikategooria kohta.

Esimene aruandlusaasta on alljärgnev:

lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 sätestatud kohustuste puhul teine täiskalendriaasta pärast sellise rakendusakti jõustumist, millega kehtestatakse komisjonile esitatava aruande vorm vastavalt lõikele 7;

lõike 1 punktis c sätestatud kohustuse puhul kalendriaasta 2028.

Liikmesriigid esitavad lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed elektrooniliselt ja komisjoni poolt lõike 7 kohaselt kehtestatud vormis 19 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse.

Andmetele, mille liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt esitavad, lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Kvaliteedikontrolli aruanne esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 7.

Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse aruanne artikli 53 lõigete 7 ja 11 kohaldamise kohta, sealhulgas üksikasjalik teave keskmiste kaomäärade kohta, kui neid kohaldatakse.

Komisjon võtab 12. veebruariks 2027 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:

lõike 1 punktide a ja c ning lõike 2 kohase andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise reeglid, sealhulgas tekkinud pakendijäätmete koguse kindlaksmääramise metoodika ja andmete esitamise vorm;

metoodika, kuidas arvutada lõike 1 punktis b osutatud õhukeste plastkandekottide aastast tarbimist elaniku kohta, ja nende andmete esitamise vorm;

artikli 43 lõikes 2 osutatud paranduskoefitsient, et võtta arvesse turismi suurenemist või vähenemist võrdlusaasta suhtes.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid nõuavad, et korduskasutussüsteemide operaatorid ning kõik ettevõtjad, kes teevad pakendid liikmesriikides kättesaadavaks, esitaksid pädevatele asutustele täpsed ja usaldusväärsed andmed, mis võimaldavad liikmesriikidel täita käesolevast artiklist tulenevaid aruandluskohustusi, võttes vajaduse korral arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriprobleeme seoses üksikasjalike andmete esitamisega.

Artikkel 57

Pakendite andmebaasid

Hiljemalt 12 kuu möödudes artikli 56 lõikes 7 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise kuupäevast võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et ühtsetel alustel loodaks pakendite ja pakendijäätmete andmebaasid, juhul kui neid ei ole veel loodud, et täita artiklis 56 sätestatud aruandluskohustusi.

Lõikes 1 osutatud andmebaasid sisaldavad järgmist:

teave pakendite ja pakendijäätmete voogude ulatuse, omaduste ja arengu kohta liikmesriigi tasandil;

XII lisas loetletud andmed.

Pakendite andmebaasid on laiemale üldsusele kättesaadavad masinloetavas vormingus, mis võimaldab juurdepääsu ajakohastatud andmetele aruandluse ja pakendijäätmete käitlemise kulude kohta ning tagab andmete koostalitlusvõime ja korduskasutamise. Need esitatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes järgmisel viisil:

veebisait või muu elektroonilise side vahend või

avalikud aruanded.

Esimeses lõigus osutatud nõuded ei mõjuta tundlikku äriteavet ega piira andmekaitset käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

IX PEATÜKK

KAITSEMEETMETE MENETLUSED

Artikkel 58

Riski kujutavate pakendite menetlus liikmesriigis

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/1020 artikli 19 kohaldamist, peavad liikmesriigi turujärelevalveasutused juhul, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad pakendid kujutavad endast riski keskkonnale või inimeste tervisele, põhjendamatu viivituseta läbi viima asjaomase pakendi hindamise, mis katab kõiki käesolevas määruses kõnealust riski puudutavaid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Esimese lõigu kohaldamisel võtavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest vastutavad asutused menetlevad kaebusi või teateid, mis on seotud pakendite väidetava mittevastavusega käesolevale määrusele, ning kontrollivad, kas on võetud asjakohased parandusmeetmed.

Kui turujärelevalveasutused leiavad esimese lõigu kohase hindamise käigus, et pakend ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad asjaomaselt ettevõtjalt viivitamata asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmist pakendi nõuetega vastavusse viimiseks, mida tuleb teha turujärelevalveasutuste määratud aja jooksul, mis on mõistlik ning vastab nõuetele mittevastavuse laadile ja vajaduse korral raskusastmele.

Erandina lõikest 1, kui risk inimeste tervisele on seotud kontaktitundliku pakendiga, mille suhtes kohaldatakse inimeste tervise kaitseks mõeldud eriõigusakti, ja see risk on kandunud üle pakendimaterjalisse pakendatud sisule, ei hakka turujärelevalveasutused hindama pakendimaterjalist tulenevat riski inimeste või loomade tervisele. Selle asemel hoiatavad nad asutusi, kes on pädevad neid riske hindama, nimelt määruses (EL) 2017/625, (EL) 2017/745, (EL) 2017/746 või (EL) 2019/6 või direktiivis 2001/83/EÜ osutatud pädevaid asutusi.

Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende territooriumiga, teatavad nad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

Ettevõtja tagab, et kõik vajalikud parandusmeetmed võetakse kõigi nõuetele mittevastavate pakendite puhul, mille ta on liidus turul kättesaadavaks teinud.

Kui ettevõtja ei võta lõike 1 kolmandas lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid või kui nõuetele mittevastavus jätkub, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata pakendi kättesaadavaks tegemine oma territooriumil, see turult kõrvaldada või see tagasi nõuda.

Turujärelevalveasutused teavitavad nendest meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

Käesoleva artikli lõike 5 kohane teave komisjonile ja teistele liikmesriikidele edastatakse määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu ning see peab sisaldama kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava pakendi kindlakstegemiseks vajalikke andmeid, pakendi päritolu, väidetava mittevastavuse ja kujutatava riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust, asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti ning kohaldataval juhul käesoleva määruse artikli 61 lõikes 1 osutatud teavet. Turujärelevalveasutused märgivad samuti, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

pakend ei täida käesolevas määruses või selle kohaselt sätestatud kestlikkusnõudeid;

käesoleva määruse artiklites 36 ja 37 osutatud harmoneeritud standardites või ühtsetes kirjelduses on puudusi.

Liikmesriigid, kes ei võta lõike 5 kohaseid meetmeid, teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele asjaomase pakendi nõuetele mittevastavuse suhtes võetud meetmetest ja mittevastavuse kohta nende käsutuses olevast lisateabest, ning kui liikmesriigid ei ole lõike 5 kohaselt võetud meetmetega nõus, siis oma vastuväidetest.

Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 5 või 7 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud liikmesriigi ajutiste meetmete kohta vastuväiteid, loetakse meetmed põhjendatuks.

Liikmesriigid võivad määrata ajutiste meetmete kohaldamiseks kolmest kuust pikema või lühema tähtaja, et võtta arvesse asjaomaste nõuete eripära.

Liikmesriigid tagavad, et pakend kõrvaldatakse nende turult või et asjaomase pakendi või valmistaja suhtes võetakse viivitamata muud asjakohased piiravad meetmed.

Artikkel 59

Liidu kaitsemeetmete menetlus

Kui artikli 58 lõigetes 5 ja 6 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi artikli 58 kohaselt võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et liikmesriigi meede on liidu õigusega vastuolus, alustab komisjon viivitamata konsulteerimist liikmesriikide ja asjaomase ettevõtjaga ning hindab liikmesriigi meedet. Hindamise tulemuse põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas liikmesriigi meede on põhjendatud.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon adresseerib lõikes 1 osutatud rakendusakti kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale.

Kui leitakse, et liikmesriigi meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava pakendi kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni.

Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, siis liikmesriik lõpetab selle meetme kohaldamise.

Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks ja pakendi nõuetele mittevastavuse põhjuseks peetakse puudusi käesoleva määruse artiklis 36 osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artikliga 11 ette nähtud menetlust.

Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks ja pakendi nõuetele mittevastavuse põhjuseks peetakse puudusi artiklis 37 osutatud ühtsetes tehnilistes kirjeldustes, muudab komisjon viivitamata asjaomaseid ühtseid tehnilisi kirjeldusi või tunnistab need kehtetuks.

Artikkel 60

Nõuetele vastav riski kujutav pakend

Kui liikmesriik leiab pärast artikli 58 kohast hindamist, et artiklites 5–12 sätestatud või nende artiklite kohaselt sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastav pakend kujutab endast riski keskkonnale või inimeste tervisele, nõuab ta viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et viimane:

võtaks mõistliku aja jooksul asjakohaseid meetmeid, mille turujärelevalveasutus riski laadi ja vajaduse korral raskust arvestades kindlaks määrab, et asjaomane pakend, kui see turule lastakse, ei kujutaks endast enam seda riski;

viiks pakendi nõuetega vastavusse;

kõrvaldaks pakendi turult või

nõuaks pakendi tagasi.

Erandina lõikest 1, kui risk inimeste tervisele on seotud kontaktitundliku pakendiga, mille suhtes kohaldatakse inimeste tervise kaitseks mõeldud eriõigusakti, ja see risk on kandunud üle pakendimaterjalisse pakendatud sisule, ei hakka järelevalveasutused hindama pakendimaterjalist tulenevat riski inimeste või loomade tervisele. Selle asemel hoiatavad nad asutusi, kes on pädevad neid riske hindama, nimelt määruses (EL) 2017/625, (EL) 2017/745, (EL) 2017/746 või (EL) 2019/6 või direktiivis 2001/83/EÜ osutatud pädevaid asutusi.

Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed võetakse kõigi nõuetele mittevastavate pakendite puhul, mille ta on liidus turul kättesaadavaks teinud.

Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike avastatud puudustest ja lõike 1 kohastest edasistest meetmetest. Kõnealune teave sisaldab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava pakendi tuvastamiseks vajalikke andmeid, pakendi päritolu ja tarneahelat, riski laadi, liikmesriigi võetud meetmete laadi ja kestust.

Komisjon algatab liikmesriigi võetud meetmete hindamiseks viivitamata konsulteerimise liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtjaga. Hindamise tulemuse põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas liikmesriigi meede on põhjendatud, ning esitab vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Igakülgselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud keskkonna ja inimeste tervise kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 65 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti.

Komisjon adresseerib käesolevas lõikes osutatud rakendusakti kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale.

Artikkel 61

Liidu turule sisenevate pakendite kontroll

Turujärelevalveasutused teatavad määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustele viivitamata käesoleva määruse artikli 58 lõikes 5 osutatud meetmetest, kui mittevastavus ei piirdu nende territooriumiga. Kõnealune teade sisaldab kogu asjakohast teavet, eelkõige üksikasju, mida on vaja, et tuvastada nõuetele mittevastavad pakendid, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ning pakendatud toote puhul tuvastada toode ise.

Määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused kasutavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt edastatud teavet riskianalüüsi tegemiseks vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artikli 25 lõikele 3.

Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks sisestatakse see teave asjaomasesse tolli riskijuhtimise keskkonda.

Komisjon töötab välja süsteemidevahelise ühenduse, et automatiseerida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate liikumine artikli 58 lõikes 6 osutatud info- ja teavitussüsteemist käesoleva artikli lõikes 3 osutatud keskkonda. Kõnealune ühendus peab tööle hakkama hiljemalt 24 kuu möödumisel käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäevast.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks lõike 4 rakendamise korra menetlusreeglid ja üksikasjad, sealhulgas funktsioonid, andmeelemendid ja andmetöötlus, ning normid, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist, konfidentsiaalsust ja vastutust lõikes 4 osutatud ühenduse puhul.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 62

Vormiline nõuetele mittevastavus

Kui liikmesriik saab teada mõnest järgmisest asjaolust, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt nõuetele mittevastavuse kõrvaldamist:

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

artiklis 12 osutatud ruutkood või andmekandja ei võimalda juurdepääsu kõnealuses artiklis nõutavale teabele;

VII lisas osutatud tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav, ei ole täielik või sisaldab vigu;

artikli 15 lõikes 6 või artikli 18 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või ei ole täielik;

mõni muu artiklis 15 või 18 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud;

artiklites 24 ja 25 sätestatud nõuded piirata ülemäärast pakendamist või teatavate pakendivormide kasutamist ei ole täidetud;

korduskasutuspakendite puhul ei ole täidetud artiklis 27 osutatud korduskasutussüsteemi loomise, tegevuse või süsteemis osalemise nõuded;

taastäitmise puhul ei ole täidetud artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabenõuded;

artikli 28 lõikes 3 sätestatud taastäitejäämade nõuded ei ole täidetud;

artiklis 29 sätestatud korduskasutamise sihtmäärasid ei ole saavutatud;

artiklis 32 sätestatud taastäitmise kohustus ja artiklis 33 sätestatud korduskasutamise pakkumise kohustus ei ole täidetud;

artiklis 6 sätestatud ringlussevõetavate pakendite nõuded ei ole täidetud;

artiklis 7 sätestatud nõuded seoses ringlussevõetud materjali miinimumsisaldusega plastpakendis ei ole täidetud.

Kui lõike 1 punktides a–f osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et keelata pakendi turul kättesaadavaks tegemine või tagada, et pakend nõutakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides g–n osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, kohaldavad liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise eest määratavaid karistusi käsitlevaid õigusnorme, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas artikliga 68.

X PEATÜKK

KESKKONNAHOIDLIKUD RIIGIHANKED

Artikkel 63

Keskkonnahoidlikud riigihanked

Keskkonnakestlike pakendite nõudluse ja pakkumise stimuleerimiseks võtab komisjon 12. veebruariks 2030 vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks kohustuslikud miinimumnõuded riigihankelepingutele, mis kuuluvad direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalasse pakendite või pakendatud toodete või pakendeid või pakendatud tooteid kasutavate teenuste puhul, või direktiivi 2014/25/EL kohaldamisalasse ning mille on sõlminud direktiivi 2014/24/EL artikli 2 punktis 1 või direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankijad või direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 1 määratletud võrgustiku sektori hankijad ning mille puhul pakend või pakendatud toode moodustab rohkem kui 30 % lepingu eeldatavast maksumusest või lepingu objektiks olevate teenuste puhul kasutatavate toodete väärtusest. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõudeid kohaldatakse nimetatud lõikes osutatud riigihankelepingute sõlmimise menetluste suhtes, mis algatatakse 12 kuu möödumisel asjaomase rakendusakti jõustumise kuupäevast või hiljem.

Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumnõuded põhinevad artiklite 5–11 alusel või kohaselt sätestatud nõuetel ja järgmistel elementidel:

selliste riigihankelepingute väärtus ja maht, mis on sõlmitud pakendite või pakendatud toodete kohta või teenuste või ehitustööde kohta, mille käigus asjaomaseid pakendeid või pakendatud tooteid kasutatakse;

avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate majanduslik võimalus osta keskkonnakestlikumaid pakendeid või pakendatud tooteid, ilma et sellega kaasneks ebaproportsionaalseid kulusid;

asjaomaste pakendite või pakendatud toodete turuolukord liidu tasandil;

nõuete mõju konkurentsile;

pakendijäätmete käitlemise kohustused.

Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumnõuded võivad olla järgmises vormis:

tehnilised kirjeldused direktiivi 2014/24/EL artikli 42 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 60 tähenduses;

kvalifitseerimise tingimused direktiivi 2014/24/EL artikli 58 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 80 tähenduses või

lepingu täitmise tingimused direktiivi 2014/24/EL artikli 70 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 87 tähenduses.

Need keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikud miinimumnõuded töötatakse välja kooskõlas direktiivides 2014/24/EL ja 2014/25/EL sisalduvate põhimõtetega, et hõlbustada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

Lõikes 1 osutatud avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad igakülgselt põhjendatud juhtudel kalduda lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetest kõrvale avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides. Samuti võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad neist nõuetest igakülgselt põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda, kui need põhjustaksid lahendamatuid tehnilisi raskusi.

XI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 64

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 5 lõigetes 7 ja 8, artikli 6 lõike 4 esimeses ja kolmandas lõigus, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 9, artikli 7 lõike 12 teises lõigus, artikli 7 lõikes 13, artikli 11 lõikes 2, artikli 29 lõikes 10, artikli 29 lõike 12 kuuendas lõigus, artikli 29 lõike 13 teises lõigus ja artikli 29 lõikes 18 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kümneks aastaks alates 11. veebruarist 2025. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kümneaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 7 ja 8, artikli 6 lõike 4 esimeses ja kolmandas lõigus, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 9, artikli 7 lõike 12 teises lõigus, artikli 7 lõikes 13, artikli 11 lõikes 2, artikli 29 lõikes 10, artikli 29 lõike 12 kuuendas lõigus, artikli 29 lõike 13 teises lõigus ja artikli 29 lõikes 18 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 5 lõike 7 või 8, artikli 6 lõike 4 esimese või kolmanda lõigu, artikli 6 lõike 6, artikli 7 lõike 9, artikli 7 lõike 12 teise lõigu, artikli 7 lõike 13, artikli 11 lõike 2, artikli 29 lõike 10, artikli 29 lõike 12 kuuenda lõigu, artikli 29 lõike 13 teise lõigu või artikli 29 lõike 18 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 65

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 39 viidatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

XII PEATÜKK

MUUDATUSED

Artikkel 66

Määruse (EL) 2019/1020 muutmine

Määrust (EL) 2019/1020 muudetakse järgmiselt.

I lisasse lisatakse järgmised punktid:

„74.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1).

75.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/40, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ (ELT L, 2025/40, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/40/oj).“

II lisa punkt 8 jäetakse välja.

Artikkel 67

Direktiivi (EL) 2019/904 muutmine

Direktiivi (EL) 2019/904 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Kui käesolev direktiiv on vastuolus direktiiviga 94/62/EÜ või 2008/98/EÜ, siis kohaldatakse käesolevat direktiivi, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2025/40 ( *1 ) ei ole sätestatud teisiti.

lisatakse järgmine lõige:

„3.

Kui käesoleva direktiivi artikkel 4 on vastuolus määruse (EL) 2025/40 artikli 25 lõigetega 1 ja 6 kõnealuse määruse V lisa punktis 3 loetletud ühekordselt kasutatavate plastpakendite osas, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 25 lõikeid 1 ja 6.“

Artikli 6 lõike 5 punktid a ja b jäetakse välja alates 1. jaanuarist 2030 või kolme aasta möödudes määruse (EL) 2025/40 artikli 7 lõikes 8 osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikli 13 lõike 1 punkt e jäetakse välja alates 1. jaanuarist 2030 või kolme aasta möödudes määruse (EL) 2025/40 artikli 7 lõikes 8 osutatud rakendusakti jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed ja teabe läbi ning avaldab läbivaatamise tulemuste kohta aruande. Aruandes hinnatakse liikmesriikide andme- ja teabekogumise korraldust, andme- ja teabeallikaid ning kasutatud metoodikat, samuti andmete ja teabe täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmed ja teabe esitanud, ning seejärel iga nelja aasta järel.“

Lisa B osa muudetakse järgmiselt:

punktid 7, 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„7)

Vahtpolüstüreenist (EPS) või ekstrudeeritud polüstüreenist (XPS) valmistatud toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu,

mis on mõeldud koheseks tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks,

mida tavaliselt tarbitakse mahutist ning

mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava valmistamiseta, nagu küpsetamine, keetmine või soojendamine,

sealhulgas kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, välja arvatud joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakendimaterjalid

Vahtpolüstüreenist (EPS) või ekstrudeeritud polüstüreenist (XPS) joogipakendid, sealhulgas nende korgid ja kaaned

Vahtpolüstüreenist (EPS) või ekstrudeeritud polüstüreenist (XPS) joogitopsid, sealhulgas nende korgid ja kaaned“

;

lisatakse järgmised punktid:

„10)

Lennujaamades või raudteejaamades kasutatavad termokahanevad kiled pagasi kaitsmiseks transpordi ajal

11)

Polüstüreenist ja muust plastist graanulid, mida kasutatakse pakitud kaupade kaitsmiseks veo ja käsitsemise ajal

12)

Multipaki plastrõngad, mida kasutatakse määruse (EL) 2025/40 artikli 3 lõike 1 punktis 6 määratletud rühmapakendina“.

XIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 68

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad 12. veebruariks 2027 käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artiklites 24–29 sätestatud nõuete täitmata jätmise korral määratavad karistused hõlmavad haldustrahve. Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võib käesolevat lõiget kohaldada sellisel viisil, et trahvimenetluse algatab asjaomane asutus ning trahvi määravad pädevad riiklikud kohtud, tagades seejuures, et need õiguskaitsevahendid on mõjusad ja käesolevas lõikes osutatud haldustrahvidega samaväärse mõjuga. Igal juhul on määratavad trahvid samuti mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni 12. veebruariks 2027 lõigetes 1 ja 2 osutatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisemast muudatustest.

Artikkel 69

Hindamine

Komisjon hindab 12. augustiks 2034 käesolevat määrust ning selle panust siseturu toimimisse ja pakendite keskkonnakestlikumaks muutmisse. Hindamisel käsitletakse muu hulgas käesoleva määruse mõju põllumajanduslikule toidutööstusele ja toidujäätmetele. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele selle hindamise peamisi järeldusi sisaldava aruande. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.

Artikkel 70

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Direktiiv 94/62/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 12. augustist 2026, välja arvatud:

direktiivi 94/62/EÜ artikli 8 lõige 2, mida kohaldatakse kuni 30 kuu möödumiseni käesoleva määruse artikli 12 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusakti jõustumise kuupäevast;

direktiivi 94/62/EÜ artikli 9 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse nimetatud direktiivi II lisa punkti 1 esimese taande kohaste põhinõuete suhtes kuni 31. detsembrini 2029;

direktiivi 94/62/EÜ artikli 5 lõiked 2 ja 3, artikli 6 lõike 1 punktid d ja e ning artikkel 6a, mida kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2028;

direktiivi 94/62/EÜ artikli 12 lõiked 3a, 3b, 3c ja 4, mida kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2028, välja arvatud andmete edastamine komisjonile, mida kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2029.

Otsus 97/129/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 12. augustist 2028.

Otsused 2001/171/EÜ ja 2009/292/EÜ jäävad kehtima ning neid kohaldatakse jätkuvalt, kuni need tunnistatakse kehtetuks delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon võtab vastu käesoleva määruse artikli 5 lõike 8 kohaselt.

Liikmesriigid võivad jätta kehtima riiklikud sätted, millega piiratakse V lisa punktides 2 ja 3 loetletud vormis ja kasutusotstarbega kasutatavate pakendite turule laskmist kuni 1. jaanuarini 2030. Artikli 4 lõiget 3 ei kohaldata kõnealuste riiklike meetmete suhtes kuni 1. jaanuarini 2030.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile 94/62/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse XIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 71

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 12. augustist 2026.

Artikli 67 lõiget 5 kohaldatakse alates 12. veebruarist 2029.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

Artikli 3 lõike 1 punktis 1 esitatud pakendi mõiste alla kuuluvate esemete näitlik loetelu

A. Artikli 3 lõike 1 punkti 1 alapunkt a

1. Esemed, mis on pakend

Kommikarbid

CD-karpi ümbritsev kile

Turvaümbrikud kataloogide ja ajakirjade jaoks (koos selle sees oleva ajakirjaga)

Koogialused, mida müüakse koos koogiga

Rullid, torud ja silindrid, mille ümber on keritud painduv materjal (nt plastkile, alumiiniumfoolium või paber), välja arvatud sellised rullid, torud ja silindrid, mis on ette nähtud kasutamiseks tootmisseadme osana ja mida ei kasutata toote esitamiseks müügiühikuna

Lille - ja taimepotid, sealhulgas külvipotid, mida kasutatakse üksnes müümiseks ja transportimiseks

Klaaspudelid süstelahuste jaoks

CD-tornid (müüakse koos CD-dega, ei ole ette nähtud CD-de hoidmiseks)

Riidepuud (müüakse koos rõivaesemega)

Tikutoosid

Steriilsed kaitsesüsteemid (kotid, alused ja materjalid, mis on ette nähtud toote steriilsuse säilitamiseks)

Taastäidetavad terasanumad gaaside hoidmiseks, välja arvatud tulekustutid

Teed ja kohvi sisaldavad fooliumkotikesed

Hambapastatuubide karbid

2. Esemed, mis ei ole pakend

Lille- ja taimepotid, sealhulgas külvipotid, mida kasutatakse ettevõtjatevahelises lävimises läbivalt eri tootmisetappidel või mis on ette nähtud koos taimega müümiseks

Tööriistakastid

Juustu ümbritsev vahakiht

Vorstitoote kest

Riidepuud (müüakse eraldi)

Printerikassetid

CD-, DVD- ja videokassettide karbid (müüakse koos selle sees asuva CD, DVD või videokassetiga)

CD-tornid (müüakse tühjana, ette nähtud CD-de hoidmiseks)

Lahustuvad pesuainekotid

Hauaküünlad (anumad küünalde jaoks)

Mehaaniline käsiveski (sisse ehitatud taastäidetavasse anumasse, nt taastäidetav pipraveski)

B. Artikli 3 lõike 1 punkti 1 alapunktid b ja c

1. Esemed, mis on pakend

Otse tootele riputatud või sellele kinnitatud sildid, sealhulgas puu- ja köögiviljade külge kinnitatud kleebised

Ripsmetuši hari, mis moodustab osa anuma sulgurist

Muule pakendile kinnitatud kleebised

Klambrid

Plastümbrised

Pesuaine doseerimise vahend, mis moodustab osa pesuaine anuma sulgurist

Mehaaniline käsiveski (sisse ehitatud anumasse, mida ei saa taastäita ja mis sisaldab teatavat toodet, nt pipraga täidetud pipraveski)

2. Esemed, mis ei ole pakend

Raadiosagedustuvastuse (RFID) märgised

Rehvimärgis kleebise vormis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/740 ( 24 )

C. Artikli 3 lõike 1 punkti 1 alapunktid d ja e

1. Esemed, mis on pakend, kui see on disainitud ja ette nähtud täitmiseks müügikohas

Paber- või plastkandekotid

Ühekordselt kasutatavad taldrikud ja topsid

Toidukile

Võileivakotid

Alumiiniumfoolium

Plastkile puhaste riiete ja pesu pakkimiseks pesumajades

2. Esemed, mis ei ole pakend

Segamispulk

Ühekordselt kasutatavad noad, kahvlid ja lusikad

Kingipaber (müüakse eraldi tarbijatele ja ettevõtjatele)

Paberist küpsetusvormid (müüakse tühjalt)

Koogialused, mida müüakse ilma koogita

Ühekordselt kasutatavad taldrikud ja topsid, mis ei ole ette nähtud täitmiseks müügikohas

II LISA

Kategooriad ja parameetrid pakendite ringlussevõetavuse hindamiseks

Tabel 1

Artiklis 6 osutatud pakendimaterjalide, -liikide ja -kategooriate näitlik loetelu

Liik nr	Valdav pakendimaterjal	Pakendiliik	Vorm (illustratiivne ja mitteammendav)	Värv / optiline läbipaistvus
1	Klaas	Klaas ja valdavalt klaasist komposiitpakend	Klaasist (sooda, lubjakivi, ränidioksiid) valmistatud pudelid, purgid, flakoonid, kosmeetikatoodete purgid, topsid, ampullid, viaalid, aerosoolpurgid	—
2	Paber/kartong	Paberist/kartongist pakendid	Karbid, alused, rühmapakendid, painduvad paberpakendid (nt kiled, lehed, kotid, kaaned, koonused, ümbrised)	—
3	Paber/kartong	Valdavalt paberist / kartongist komposiitpakend	Vedelikupakendite kartong ja papptopsid (st polüolefiiniga lamineeritud, alumiiniumiga või ilma), alused, taldrikud ja topsid, metalliseeritud või plastiga lamineeritud paber/kartong, plastist voodri / akendega paber/kartong	—
4	Metall	Teras ja valdavalt terasest komposiitpakend	Jäigad vormid (aerosoolpurgid, purgid, värvipurgid, karbid, alused, vaadid, tuubid), mis on valmistatud terasest, sh valgeplekist ja roostevabast terasest	—
5	Metall	Alumiinium ja valdavalt alumiiniumist komposiitpakend – jäik	Jäigad alumiiniumist vormid (toidu- ja joogipurgid, pudelid, aerosoolid, vaadid, tuubid, purgid, karbid, alused)	—
6	Metall	Alumiinium ja valdavalt alumiiniumist komposiitpakend – pooljäik ja painduv	Pooljäigad ja painduvad alumiiniumist vormid (anumad ja alused, tuubid, foolium, painduv foolium)	—
7	Plast	PET – jäik	Pudelid	Läbipaistev värvitu / värviline, läbipaistmatu
8	Plast	PET – jäik	Jäigad vormid, v.a pudelid (sh purgid, topsid, ühe- ja mitmekihilised alused ja anumad, aerosoolpurgid)	Läbipaistev värvitu / värviline, läbipaistmatu
9	Plast	PET – painduv	Kiled	Värvitu/värviline
10	Plast	PE – jäik	Anumad, pudelid, alused, purgid ja tuubid	Värvitu/värviline
11	Plast	PE – painduv	Kiled, sh mitmekihilised ja mitmest materjalist pakendid	Värvitu/värviline
12	Plast	PP – jäik	Anumad, pudelid, alused, purgid ja tuubid	Värvitu/värviline
13	Plast	PP – painduv	Kiled, sh mitmekihilised ja mitmest materjalist pakendid	Värvitu/värviline
14	Plast	HDPE ja PP – jäik	Kastid ja kaubaalused, kihtplast	Värvitu/värviline
15	Plast	PS ja XPS – jäik	Jäigad vormid (sh piimatoodete pakendid, alused, topsid ja muud toiduanumad)	Värvitu/värviline
16	Plast	EPS – jäik	Jäigad vormid (sh kalakastid / kodumasinate pakendid ja alused)	Värvitu/värviline
17	Plast	Muu jäik plast (nt PVC, PC), sh mitmest materjalist – jäik	Jäigad vormid, sh keskmise suurusega mahtlastikonteinerid, vaadid	—
18	Plast	Muu painduv plast, sh mitmest materjalist – painduv	Kotid, mullpakendid, termovormitud pakendid, vaakumpakendid, modifitseeritud gaasikeskkonnaga / modifitseeritud niiskuskeskkonnaga pakendid, sh painduvad keskmise suurusega mahtlastikonteinerid, kotid, venituskiled	—
19	Plast	Biolagunev plast ()– jäik (nt PLA, PHB) ja painduv (nt PLA)	Jäigad ja painduvad vormid	—
20	Puit, kork	Puidust pakendid, sh korgist	Kaubaalused, kastid, transpordikastid	—
21	Tekstiil	Looduslikud ja sünteetilised tekstiilkiud	Kotid	—
22	Keraamika, portselan, kivikeraamika	Savi, kivi	Potid, anumad, pudelid, purgid	—
(1) NB! See kategooria sisaldab plasti, mis on kergesti biolagunev (st on tõendatud, et >90 % selle algmaterjalist muutub kuue kuu jooksul bioloogiliste protsesside tulemusel CO2-ks, veeks ja mineraalideks), olenemata selle tootmiseks kasutatud lähteainest. Biopolümeerid, mis ei ole kergesti biolagunevad, kuuluvad muude asjakohaste plastikategooriate alla.

Tabel 2

Artiklis 6 osutatud pakendimaterjalide ja -kategooriate näitlik loetelu

Materjal	Kategooriad	Seos II lisa tabeliga 1
Plast	PET – jäik	Kategooriad 7, 8
	PE – jäik, PP – jäik, HDPE ja PP – jäik	Kategooriad 10, 12, 14
	Kile / painduv plast	Kategooriad 9, 11, 13, 18
	PS, XPS, EPS	Kategooriad 15, 16
	Muu jäik plast	Kategooria 17
	Biolagunev (jäik ja painduv)	Kategooria 19
Paber/kartong	Paber/kartong (v.a vedelikupakendite kartong)	Kategooriad 2, 3
Paber/kartong	Vedelikupakendite kartong	Kategooria 3
Metall	Alumiinium	Kategooriad 5, 6
Metall	Teras	Kategooria 4
Klaas	Klaas	Kategooria 1
Puit	Puit, kork	Kategooria 20
Muu	Tekstiil, keraamika/portselan ja muu	Kategooriad 21, 22

Tabel 3

Ringlussevõetavuse tulemusklassid

Pakendi ringlussevõetavust väljendatakse tulemusklassides A, B ja C.

Alates 2030. aastast põhineb ringlussevõetavuse tulemuslikkus ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidel. Ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid tagavad saadud piisava kvaliteediga teiseste toorainete kasutamise ringluse, et esmased toorained asendada.

Ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumidel põhinev hindamine viiakse läbi iga tabelis 1 loetletud pakendikategooria kohta, võttes arvesse artikli 6 lõike 4 kohaselt kehtestatud metoodikat ja sellega seotud delegeeritud õigusakte ning tabelis 4 esitatud parameetreid. Pärast nende kriteeriumide kaalumist pakendiühiku suhtes liigitatakse see A-, B- või C-kategooriasse. Kui pakendiühiku ringlussevõetavuse tulemusklass on alla 70 %, loetakse see ringlussevõetavuse tulemusklassidele mittevastavaks ning seetõttu loetakse pakend tehniliselt ringlussevõetamatuks ja selle turule laskmist tuleb piirata.

Alates 2035. aastast lisatakse pakendite ringlussevõetavuse hindamisse uus tegur, milleks on mastaapse ringlussevõtu hindamine. Sellest tulenevalt viiakse läbi uus hindamine, mis põhineb igast pakendikategooriast tegelikult ringlusse võetud materjali kogusel (massil) vastavalt artikli 6 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktides kehtestatud metoodikale. Künnised, mis on seotud ringlussevõetud pakendimaterjali aastase kogusega mastaapse ringlussevõtu hindamise järgimiseks, määratakse kindlaks, võttes arvesse artikli 3 lõike 1 punktis 39 sätestatud sihtmäärasid.

2030		2035			2038
Ringlussevõetavuse tulemusklass	Ringlussevõttu toetav disain Ringlussevõetavuse hindamine pakendiühiku kohta massi seisukohast	Ringlussevõetavuse tulemusklass (ringlussevõttu toetava disaini jaoks)	Ringlussevõttu toetav disain Ringlussevõetavuse hindamine pakendiühiku kohta massi seisukohast	Ringlussevõetavuse tulemusklass (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)	Ringlussevõetavuse tulemusklass	Ringlussevõttu toetav disain Ringlussevõetavuse hindamine pakendiühiku kohta massi seisukohast	Ringlussevõetavuse tulemusklass (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)
Klass A	95 % või enam	Klass A	95 % või enam	Klass A (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)	Klass A	95 % või enam	Klass A (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)
Klass B	80 % või enam	Klass B	80 % või enam	Klass B (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)	Klass B	80 % või enam	Klass B (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)
Klass C	70 % või enam	Klass C	70 % või enam	Klass C (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)	Klass C EI SAA TURULE LASTA	70 % või enam	Klass C (mastaapse ringlussevõtu hindamiseks)
TEHNILISELT RINGLUSSEVÕETAMATU	Alla 70 %	TEHNILISELT RINGLUSSEVÕETAMATU	Alla 70 %	MASTAAPSELT RINGLUSSE VÕTMATA (alla artikli 3 lõike 1 punktis 39 sätestatud künniseid)	TEHNILISELT RINGLUSSEVÕETAMATU	Alla 70 %	MASTAAPSELT RINGLUSSE VÕTMATA (alla artikli 3 lõike 1 punktis 39 sätestatud künniseid)

Tabel 4

Ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumide kehtestamise parameetrite mittetäielik loetelu vastavalt artiklile 6

Käesolevas tabelis esitatud loetelu võetakse aluseks ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumide kehtestamisel (nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 4). Seejärel kasutatakse ringlussevõttu toetava disaini kriteeriume arvutuste tegemiseks, mille alusel saadakse tabelis 3 loetletud tulemusklassid. Lisaks võetakse loetelus esitatud parameetrite hindamisel arvesse järgmist:

—

pakendi mis tahes komponendi eraldatavus kas lõppkasutajate poolt käsitsi või töötlemisettevõttes;

—

sortimis- ja ringlussevõtuprotsesside tõhusus, näiteks kasutegur;

—

sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiate areng (võtmaks arvesse aspekti, et praegu mittesorditav pakend võib kahe aasta pärast olla sorditav) ning

—

esmaste toorainete asendamist võimaldavate teiseste toorainete funktsionaalsuse säilitamine.

Ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse pakendi funktsionaalsust, mida pakendile annavad järgmised parameetrid.

Ringlussevõttu toetava disaini parameetrid	Parameetri asjakohasus
Lisaained	Lisaained on sageli ained, mida lisatakse materjalidele eriomaduste andmiseks. Pakendikonteinerites sisalduvad lisaained võivad põhjustada pakendimaterjalide ebaõiget sortimist sortimisprotsessis ja võivad saastata saadud teisest toorainet.
Sildid	Siltide katvuse määr võib mõjutada sortimisprotsessi tulemuslikkust. Materjal, millest silt on valmistatud, ja kasutatud liimi või liimaine tüüp mõjutavad samuti teisese tooraine kvaliteeti.
Ümbrised	Ümbrise katvuse määr pakendi põhiosal mõjutab sortimisvõimalusi. Lisaks võib ümbriste kasutamine mõjutada võimalust neid pakendi põhiosast eraldada. Materjal, millest ümbris on valmistatud, võib mõjutada nii pakendi sorditavust kui ka ringlussevõetavust.
Sulgurid ja muud väikesed pakendiosad	Sulgurid on osad, mida kasutatakse pakendi sulgemiseks. Sulgureid on erinevat liiki, jäiku ja painduvaid, näiteks eemaldamiskatse tuvastamist võimaldav termokahanev kile, vooderdised, korgid, kaaned, tihendid, ventiilid jne. Materjal, millest sulgur on valmistatud, võib mõjutada nii pakendi sorditavust kui ka ringlussevõetavust. Sulgurid, mis ei ole kindlalt pakendi külge kinnitatud, võivad suurendada prügi. Pakendi põhiosa külge kinnitatud väikesed pakendiosad võivad mõjutada pakendi eraldatavust ja ringlussevõetavust. Lisaks võivad need osad sortimis- ja ringlussevõtuprotsessis ära kaduda.
Liimained	Liimaineid saab kasutada sellisel viisil, et neid oleks võimalik kergesti eemaldada ringlussevõtuprotsessis või lõppkasutaja poolt või nii, et need ei mõjutaks sortimis- ja ringlussevõtuprotsesside tõhusust. Liimainejääkide olemasolu pakendil võib halvendada teisese tooraine kvaliteeti (puhtust). Pestavate liimainetega saab tagada eraldamise pakendi põhiosast ja selle, et teisesesse toorainesse ei jää liimijääke.
Värvid	Värv on aine, mis annab pakendimaterjalile värvuse. Paberis või plastis sisalduvad tugevalt värvitud materjalid võivad põhjustada probleeme sortimisel ja halvendada teisese tooraine kvaliteeti.
Materjali koostis	Eelistatud on monomaterjalide või selliste materjalikombinatsioonide kasutamine, mis võimaldavad lihtsat eraldamist ja tagavad teisese tooraine osas suure kasuteguri.
Tõkked/pinnakattevahendid	Materjal või aine, mida lisatakse tõkestavate omaduste eesmärgil (tõke), või mitmesugused materjalid, mis kantakse pinnale muude omaduste tekitamiseks (pinnakattevahend). Tõkete või pinnakattevahendite kasutamine pakendis võib ringlussevõttu raskendada. Eelistatavad on kombinatsioonid, mis tagavad teisese tooraine osas suure kasuteguri.
Trükivärvid ja lakid / trükkimine / kodeerimine	Trükivärvid ja lakid on värvide ja muude ainete segud, mis kantakse materjalile trükkimise või katmise teel (trükivärv), või lenduvas lahustis lahustatud vaigust või tselluloos-estrist või mõlemast koosneva kaitsekihina (lakk). Kodeerimine on trükkimine otse müügipakenditele partiide kodeerimise ning muu teabe ja brändimise eesmärgil. Probleemseid aineid sisaldavate trükivärvide kasutamine takistab ringlussevõttu, kuna neid pakendiühikuid ei ole võimalik ringlusse võtta. Eraldunud trükivärvid võivad pesuvee kaudu ringlussevõtuvoogu saastada. Ka eraldumata trükivärvid võivad kahjustada ringlussevõtuvoo läbipaistvust.
Tootejäägid / tühjendamise lihtsus	Pakendi sisu jäägid võivad mõjutada pakendi sorditavust ja ringlussevõetavust. Pakendi disain peaks võimaldama selle sisu lihtsat tühjendamist ja äraviskamisel peaks see olema täielikult tühjaks tehtud.
Demonteerimise lihtsus	Kindlalt üksteise külge kinnitatud komponendid võivad mõjutada pakendi sorditavust ja ringlussevõetavust. Pakendidisain saab hõlbustada erinevate komponentide eraldamist erinevateks materjalivoogudeks.

III LISA

Kompostitavad pakendid

Tingimused, mida tuleb arvesse võtta, kui anda luba kasutada kompostitava pakendi vormi või see kasutusele võtta:

seda ei oleks saanud disainida korduskasutuspakendina või tooteid ei oleks saanud ilma pakendita turule lasta;

see on disainitud nii, et saaks olelusringi lõpus siseneda orgaaniliste jäätmete voogu;

see on sellist biolagunevat laadi, mis võimaldab pakendi füüsilist või bioloogilist lagunemist, sealhulgas anaeroobset kääritamist, mille tulemuseks on lõpuks muutumine süsinikdioksiidiks ja veeks, uueks mikroobseks biomassiks, mineraalsooladeks ning hapniku puudumise korral metaaniks;

selle kasutamine suurendab oluliselt orgaaniliste jäätmete kogumist võrreldes mittekompostitavate pakendimaterjalide kasutamisega;

selle kasutamine vähendab oluliselt komposti saastumist mittekompostitavate pakenditega ega põhjusta probleeme biojäätmete töötlemisel;

selle kasutamine ei suurenda mittekompostitavate pakendijäätmete voogude saastumist.

IV LISA

Pakendite minimeerimise hindamise metoodika

A osa

Hindamiskriteeriumid

1. Toote kaitsmine. Pakendi disainiga tagatakse, et toode on kaitstud alates pakendamise või täitmise kohast kuni selle lõppkasutuseni, et vältida toote olulist kahjustamist, kadu, riknemist või raiskamist. Nõuded võivad käsitleda kaitset mehaaniliste või keemiliste kahjustuste, vibratsiooni, kokkusurumise, niiskuse, niiskuskao, oksüdeerumise, valguse, hapniku, mikrobioloogilise nakkuse, kahjurite, organoleptiliste omaduste halvenemise jms eest ning sisaldada viiteid liidu eriõigusele, milles on sätestatud toote kvaliteedinõuded.

2. Pakendi tootmisprotsess. Pakendi disain peab olema vastavuses pakendi tootmis- ja täitmisprotsessiga. Pakendi tootmisprotsessid võivad kindlaks määrata pakendi sellised disainielemendid nagu anuma kuju, paksustolerantsid, suurus, tööriistadega töötlemise teostatavus või tootmisjäätmete minimeerimise kirjeldused. Toodete valmistaja kasutatavad protsessid võivad samuti nõuda pakendi teatavaid disainielemente, nagu löögi- ja pingekindlus, mehaaniline tugevus, pakendamisliini kiirus ja tõhusus, stabiilsus edasitoimetamisel, kuumuskindlus, tulemuslik sulgumine, minimaalne vaba ruum või hügieen.

3. Logistika. Pakendi disainiga tagatakse, et pakendatud toodet on võimalik asjakohaselt ja ohutult turustada, vedada, käsitseda ja ladustada. Nõuded võivad hõlmata mõõtude koordineerimist ruumi optimaalseks ärakasutamiseks, ühilduvust kaubaalustele paigutamise ja neilt eemaldamise süsteemidega, käsitsemis- ja ladustamissüsteemi ning pakendamissüsteemi terviklikkust transpordi ja käsitsemise ajal.

4. Pakendi funktsionaalsus. Pakendi disainiga tagatakse selle funktsionaalsus, võttes arvesse toote eesmärki ja eripära, mis annavad eeldused selle müügiks, nagu müük kingituse eesmärgil või hooajaliste sündmuste korral.

5. Teabenõuded. Pakendi disainiga tagatakse, et lõppkasutajatele on võimalik anda kogu vajalik teave pakendatud toote enda, selle kasutamise, ladustamise ja hooldamise kohta, sealhulgas ohutusjuhised. Nõuded võivad sisaldada tooteinfo andmist, juhiseid säilitamise, kohaldamise ja kasutamise kohta, vöötkoode ja parim enne kuupäeva.

6. Hügieen ja ohutus. Pakendi disainiga tagatakse kasutajate ja tarbijate ohutus ning tooteohutus ja hügieen kogu pakendatud toote turustamise, lõppkasutuse ja äraviskamise ajal. Nõuded võivad käsitleda ohutut käsitsemist võimaldavat disaini, lastekindlust, rikkumis-, vargus- ja võltsimiskindlust, ohuhoiatusi, sisu selget identifitseerimist, ohutu avamise seadet või rõhuvabastuse sulgurit.

7. Õiguslikud nõuded. Pakendi disainiga tagatakse, et pakend ja pakendatud toode vastavad kohaldatavale õigusele.

8. Ringlussevõetud materjali sisaldus, ringlussevõetavus ja korduskasutamine. Pakendi disainiga tagatakse korduskasutatavus, ringlussevõetavus ja ringlussevõetud materjali lisamine, nagu on nõutud käesolevas määruses. Kui pakend on ette nähtud korduskasutamiseks, peab see vastama artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõuetele. See tähendab, et pakendi massi või mahtu võib olla vaja suurendada rohkem, kui muude hindamistegurite alusel oleks võimalik, et võimaldada näiteks suuremat teekondade või kasutuskordade arvu, hõlbustada ringlussevõetud materjali lisamist või suurendada ringlussevõetavust (näiteks kui minnakse üle monomaterjalile või tarbijajärgsele ringlussevõetud materjalile).

B osa

Hindamismetoodika ning pakendi minimaalse mahu ja massi määramine

Artikli 3 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud pakendifunktsiooni täitmiseks vajaliku pakendi minimaalse mahu ja massi hindamist selgitatakse tehnilises dokumentatsioonis ja see sisaldab vähemalt järgmist:

hindamise tulemuse kirjeldus, sealhulgas pakendi jaoks vajaliku minimaalse massi ja mahu arvutamise üksikasjad; võetakse arvesse sama pakendi tootmispartiide võimalikke erinevusi ja dokumenteeritakse need;

iga A osas loetletud hindamiskriteeriumi puhul kirjeldus, milles selgitatakse disaininõuet, mis takistab pakendi massi või mahu edasist vähendamist ilma, et see ohustaks pakendi funktsionaalsust ning sealhulgas ohutust ja hügieeni pakendatud toote, pakendi ja kasutaja jaoks; kirjeldatakse kõnealuste disaininõuete määramiseks kasutatud meetodit ning selgitatakse põhjuseid, mis takistavad pakendi massi või mahu edasist vähendamist; uuritakse kõiki asjaomase pakendimaterjali vähendamise võimalusi, näiteks võimalust vähendada selliste ülearuste kihtide kasutamist, mis ei täida pakendi funktsiooni; ühe pakendimaterjali asendamist teisega ei loeta piisavaks;

kõik katsetulemused, turu-uuringud või uurimused, mida on kasutatud punktides a ja b osutatud hindamiseks.

V LISA

Teatavate pakendivormide kasutamise piirang

	Pakendivorm	Piiratav kasutus	Selgitav näide
1.	Ühekordselt kasutatav plastist rühmapakend	Müügikohas pudelites, konservikarpides, plekkpurkides, purkides, topsides ja pakkides müüdavate kaupade rühmitamiseks kasutatav ühekordselt kasutatav plastpakend, mis on ette nähtud selleks, et tarbijatel oleks mugavam osta või teda julgustakse ostma rohkem kui ühte toodet. See ei puuduta rühmapakendeid, mis on vajalikud käsitsemise hõlbustamiseks.	Pakkekile, termokahanev kile
2.	Töötlemata värske puu- ja köögivilja ühekordselt kasutatavad plastpakendid	Ühekordselt kasutatavad plastpakendid alla 1,5 kg eelpakendatud värske puu- ja köögivilja pakendamiseks. Liikmesriigid võivad kehtestada selle piiranguga seotud vabastusi juhul, kui on tõendatud vajadus vältida veekadu või turdumuse kadu, mikrobioloogilist ohtu või põrutust, oksüdeerumist, või kui ei ole muud võimalust vältida mahepõllumajanduslike puu- ja köögiviljade segunemist mittemahepõllumajanduslike puu- ja köögiviljadega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 () sertifitseerimis- või märgistamisnõuetega, ilma et sellega kaasneks ebaproportsionaalsed majanduslikud ja halduskulud.	Võrgud, kotid, alused, anumad
3.	Ühekordselt kasutatavad plastpakendid	Ühekordselt kasutatavad toidu ja joogi plastpakendid, mis täidetakse ja mille sisu tarbitakse HORECA sektori ruumides, mis tähendab kõiki söögialasid tegevuskoha sise- ja välistingimustes, kus on lauad ja toolid ning seisuplatsid, samuti söögialasid, kus lõppkasutajatele pakuvad tarbimiseks toitu ja jooki ühiselt mitu ettevõtjat või kolmandat isikut. Nõuetest on vabastatud HORECA sektori ettevõtted, millel puudub juurdepääs joogiveele.	Alused, ühekordselt kasutatavad taldrikud ja topsid, kotid, karbid
4.	Ühekordselt kasutatavad plastpakendid maitseainete, hoidiste, kastmete, kohvikoore, suhkru jm lisandite jaoks HORECA sektoris	Maitseainete, hoidiste, kastmete, kohvikoore, suhkru jm lisandite üksikuid portsjoneid või serveerimiskordi sisaldavad ühekordselt kasutatavad plastpakendid HORECA sektoris, v.a järgmistel juhtudel: a) selliseid pakendeid pakutakse kaasavõtmiseks koos valmistoiduga, mis on ette nähtud kohe tarbimiseks täiendavat valmistamist vajamata; b) selline pakendamine on vajalik selleks, et tagada ohutus ja hügieen asutustes, kus on meditsiiniline vajadus individuaalse raviks, nagu haiglad, kliinikud või hooldekodud.	Kotikesed, topsid, alused, karbid
5.	Majutussektori ühekordsed pakendid, mis on mõeldud hotellikülastajatele individuaalseks kasutamiseks	Kosmeetika-, hügieeni- ja tualett-tarvete ühekorrapakendid majutussektoris kasutamiseks, nagu on kirjeldatud NACE Rev. 2-s (majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator), mis on mõeldud hotellikülastajatele ainult individuaalseks kasutamiseks ja eemaldatakse enne järgmise külastaja saabumist.	Šampoonipudelid, käte- ja kehakreemide pudelid, tükiseebi ümbrised
6.	Eriti õhukesed plastkandekotid	Eriti õhukesed plastkandekotid, v.a eriti õhukesed plastkandekotid, mis on nõutavad hügieeni eesmärgil või mida kasutatakse müügipakendisse pakendamata toidu pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist.	Eriti õhukesed kotid müügipakendisse pakendamata toidu jaoks
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

VI LISA

Korduskasutussüsteemidele ja taastäitejaamadele esitatavad erinõuded

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„juhtimissuunised“ – korduskasutussüsteemi juhtimisstruktuur, milles määratakse kindlaks süsteemis osalejate roll, pakendite omandiõigus ja omandiõiguse kavandatud üleandmine, samuti korduskasutussüsteemi muud asjakohased juhtimiselemendid, nagu on määratletud käesolevas lisas;

„suletud tsükli süsteem“ – korduskasutussüsteem, kus süsteemi operaator või koostööd tegev süsteemis osalejate rühm hoiab korduskasutuspakendit ringluses, ilma et pakendi omanik vahetuks;

„avatud tsükli süsteem“ – korduskasutussüsteem, kus korduskasutuspakend ringleb määramata arvu süsteemis osalejate vahel ja pakendi omanik vahetub ühes või mitmes korduskasutusprotsessi punktis;

„süsteemi operaator“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on süsteemis osaleja ja kes haldab korduskasutussüsteemi;

„süsteemis osaleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osaleb korduskasutussüsteemis ja teeb vähemalt ühte järgmist toimingut: kogub lõppkasutajatelt või teistelt süsteemis osalejatelt pakendeid, uuendab neid, jaotab neid süsteemis osalejate vahel, veab neid, täidab neid toodetega, pakendab neid või pakub neid lõppkasutajatele; korduskasutussüsteem võib koosneda ühest või mitmest süsteemis osalejast.

A osa

Korduskasutussüsteemide nõuded

1. Korduskasutussüsteemide üldnõuded

Kõigi korduskasutussüsteemide suhtes kehtib järgmine:

neil on selgelt kindlaks määratud juhtimisstruktuur, nagu on kirjeldatud juhtimissuunistes;

neil on selline juhtimisstruktuur, mis

tagab, et juhtimissuunistes esitatud süsteemi eesmärke ning kohaldatavuse korral korduskasutamise sihtmäärasid ja muid süsteemi eesmärke on võimalik täita;

ii)

võimaldab võrdset juurdepääsu ja õiglasi tingimusi kõigile ettevõtjatele, kes soovivad süsteemis osaleda;

iii)

võimaldab võrdset juurdepääsu ja õiglasi tingimusi kõigile lõppkasutajatele;

nende kavandamisel on tagatud, et neis ringlevad korduskasutuspakendid teevad seda vähemalt minimaalselt ette nähtud arvu kordi, nagu on sätestatud artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis;

nende toimimine on kindlaks määratud reeglitega, mis sisaldavad ka pakendite kasutamise nõudeid, kusjuures reeglid on heaks kiitnud kõik süsteemis osalejad ja neis:

täpsustatakse süsteemis ringlevate pakendite liigid ja disain;

ii)

kirjeldatakse süsteemi kaudu kasutamiseks, täitmiseks või transportimiseks ette nähtud tooteid;

iii)

täpsustatakse pakendite nõuetekohase käsitsemise ja kasutamise tingimused;

iv)

täpsustatakse pakendite uuendamise üksikasjalikud nõuded;

täpsustatakse pakendite kogumise nõuded;

vi)

täpsustatakse pakendite ladustamise nõuded;

vii)

täpsustatakse pakendite täitmise või täislaadimise nõuded;

viii)

täpsustatakse reeglid, mis muudavad korduskasutuspakendite kogumise tulemuslikuks ja tõhusaks, sealhulgas nähes ette lõppkasutajatele stiimulid pakendite tagasitoomiseks kogumispunktidesse või rühmiti kogumise süsteemi;

ix)

täpsustatakse reeglid, millega korduskasutussüsteemile juurdepääs on võrdne ja õiglane kõigile, sealhulgas vähekaitstud tarbijatele;

neil on olemas süsteemi operaator, kes juhib süsteemi nõuetekohast toimimist ja kontrollib, kas korduskasutamine on nõuetekohaselt võimaldatud;

neil on aruandlusreeglid, mis võimaldavad juurdepääsu järgmistele andmetele: täitmiste või korduskasutuste arv (st kasutuskorrad kategooriate kaupa), tagasilükkamiste arv, kogumismäär (st tagastamismäärad), müügiühikud või samaväärsed ühikud, sealhulgas materjali ja kategooriate kaupa, või kui nende arvutamine ei ole võimalik, siis keskmine hinnang nende kohta, süsteemi lisatud korduskasutatavate või taastäidetavate pakendiühikute arv ja olelusringi lõpu kava kohaselt käideldud pakendiühikute arv;

nad tagavad, et pakendi disain on kindlaks määratud vastavalt vastastikku kokkulepitud kirjeldustele või standarditele;

nad tagavad kõigi süsteemis osalejate kulude ja tulude õiglase jaotuse;

süsteem tagab, et süsteemis kasutatud ja jäätmeteks muutunud korduskasutuspakendite puhul rakendatakse laiendatud tootjavastutuse kohustusi.

Avatud tsükli süsteemid, millel ei ole süsteemi operaatorit, on vabastatud punkti b alapunktis i ning punktides e, f ja h sätestatud nõuete täitmisest.

Enne käesoleva määruse jõustumist loodud avatud tsükli süsteemid on vabastatud punktis a ning punkti b alapunktides i ja ii, punkti c alapunktis ii ning punktides e, f ja h sätestatud nõuete täitmisest.

2. Suletud tsükli süsteemide nõuded

Lisaks punktis 1 loetletud korduskasutussüsteemide üldnõuetele peavad suletud tsükli süsteemid vastama järgmistele nõuetele:

süsteemil on pöördlogistika, mis hõlbustab pakendite viimist lõppkasutajatelt tagasi süsteemis osalejatele;

süsteemis on korraldatud pakendite kogumine, uuendamine ja ümberjaotamine;

süsteemis osalejad on kohustatud pakendi kogumispunktist tagasi võtma, kui seda on kasutatud, kogutud ja ladustatud vastavalt süsteemi reeglitele.

3. Avatud tsükli süsteemide nõuded

Lisaks punktis 1 loetletud korduskasutussüsteemide üldnõuetele peavad avatud tsükli süsteemid vastama järgmistele nõuetele:

pärast pakendi kasutamist otsustab süsteemis osaleja, kas pakendit korduskasutada või anda see korduskasutuseks üle teisele süsteemis osalejale;

süsteemis on korraldatud pakendite kogumine, uuendamine ja ümberjaotamine ning see on üldkättesaadav;

B osa nõuetele vastav uuendamine on osa süsteemist.

B osa

Uuendamine

1. Uuendamisprotsess ei tohi tekitada riske pakendite uuendamise eest vastutavate isikute tervisele ja ohutusele ning selle protsessi keskkonnamõju tuleb minimeerida. See toimub kooskõlas kontaktitundlike materjalide, jäätmete ja tööstusheidete suhtes kohaldatava õigusega.

2. Uuendamiseks tehakse järgmisi toiminguid, mis on kohandatud korduskasutatavale pakendivormile ja selle kavandatud kasutusele:

hinnatakse pakendi seisukorda;

eemaldatakse pakendi kahjustatud osad või need, mida ei saa korduskasutada;

eemaldatud pakendi osad toimetatakse edasi asjakohasesse taaskasutamisprotsessi;

pakend puhastatakse ja pestakse vastavalt nõutavatele hügieenitingimustele;

parandatakse pakendit;

kontrollitakse ja hinnatakse pakendi sobivust ettenähtud otstarbeks.

3. Vajaduse korral toimuvad puhastus- ja pesemisprotsessid uuendamise eri etappides ja neid korratakse.

4. Uuendatud toode vastab tema suhtes kohaldatavatele tervise- ja ohutusnõuetele.

C osa

Taastäitmise nõuded

Taastäitejaamad peavad vastama järgmistele nõuetele:

taastäitejaamas antakse selget ja täpset teavet järgmise kohta:

hügieenistandardid, millele lõppkasutaja anum peab vastama, et seda saaks taastäitejaamas toodete ostmiseks kasutada;

ii)

selliste anumate liigid ja omadused, mida saab kasutada toodete ostmiseks taastäitmise kaudu;

iii)

lõppturustaja kontaktandmed, et tagada vastavus kohaldatava õiguse kohastele hügieenistandarditele;

taastäitejaam hõlmab mõõtmisseadet või pakub alternatiivseid vahendeid, et tagada lõppkasutajale toote ostuks ette nähtud kogus;

lõppkasutaja makstav hind ei sisalda anuma massi.

VII LISA

Vastavushindamismenetlus

Moodul A

Tootmise sisekontroll

1. Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega valmistaja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et asjaomased pakendid vastavad neile kohaldatavatele käesoleva määruse artiklite 5–12 nõuetele.

2. Tehniline dokumentatsioon

Valmistaja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata pakendi vastavust kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab nõuetele mittevastavuse riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse pakendi disaini, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

pakendi ja selle ettenähtud kasutuse üldine kirjeldus;

põhimõtteline kavand, tööjoonised ja komponentide materjal;

alapunktis b osutatud jooniste ning pakendite skeemide ja toimimise mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

nimekiri alljärgnevast:

artiklis 36 osutatud harmoneeritud standardid, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt;

ii)

artiklis 37 osutatud ühtsed kirjeldused, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt;

iii)

muud asjakohased tehnilised kirjeldused, mida on mõõtmisel või arvutamisel kasutatud;

iv)

osaliselt kohaldatavate harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste korral märge kohaldatud osade kohta;

punktis 1 osutatud nõuete täitmiseks kasutatud lahenduste kirjeldus juhul, kui harmoneeritud standardeid või ühtseid kirjeldusi ei kohaldata;

kvalitatiivne kirjeldus selle kohta, kuidas viiakse läbi artiklites 6, 10 ja 11 sätestatud hindamist, ning

katseprotokollid.

3. Tootmine

Valmistaja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle seire tagaksid toodetud pakendi vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja punktis 1 osutatud nõuetele.

4. Vastavusdeklaratsioon

Valmistaja koostab iga pakendiliigi kohta kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana viie aasta jooksul pärast ühekorrapakendi turule laskmist ja kümne aasta jooksul pärast korduskasutuspakendi turule laskmist. Vastavusdeklaratsioonis märgitakse pakend, mille kohta see koostati.

Vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

5. Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud valmistaja kohustusi tehnilise dokumentatsiooni säilitamise osas võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kõnealused kohustused on volituses täpsustatud.

VIII LISA

EL-i vastavusdeklaratsioon nr ( *2 )…

1. Nr … (pakendi kordumatu tunnuskood):

2. Valmistaja ja kohaldatavuse korral valmistaja volitatud esindaja nimi ja aadress:

3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud valmistaja ainuvastutusel.

4. Toode, mille kohta deklaratsioon esitatakse (pakendi jälgimist võimaldavad identimisandmed): pakendi kirjeldus:

5. Punktis 4 osutatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega: … (viide muudele kohaldatavatele liidu õigusaktidele).

6. Viited kasutatud asjaomastele harmoneeritud standarditele või ühtsetele kirjeldustele või viited muudele tehnilistele kirjeldustele, millele vastavust deklareeritakse:

7. Kohaldataval juhul teada antud asutus … (nimi, aadress, number) … tegi … (tegevuse kirjeldus) … ja andis välja tõendi(d): … (üksikasjad, sealhulgas tõendi(te) kuupäev ning asjakohasel juhul teave kehtivusaja ja -tingimuste kohta):

8. Lisateave:

Allkirjastanud (kes ja kelle nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):

IX LISA

Artiklis 44 osutatud registris registreerimiseks ja sellesse kannete tegemiseks vajalik teave

A osa

Registreerimisel esitatav teave

1. Teave, mida esitavad tootja või tema laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja, peab sisaldama järgmist:

nimi ja kaubamärgid (olemasolu korral), mille all tootja teeb oma pakendid liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks, sealhulgas pakendatud toodete lahtipakkimine, ning tootja aadress, sealhulgas sihtnumber ja asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, kui see on olemas, veebiaadress ja e-posti aadress, märkida ühtne kontaktisik;

kui tootja on määranud laiendatud tootjavastutuse kohustusi enda nimel täitma volitatud esindaja, siis lisaks punktis a osutatud teabele: volitatud esindaja nimi ja aadress, sealhulgas sihtnumber ja asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber ja e-posti aadress;

tootja riigisisene tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber ja Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise number;

deklaratsioon selle kohta, kuidas tootja täidab oma artiklist 45 tulenevaid kohustusi, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni väljastatud sertifikaat, kui kohaldatakse artikli 46 lõiget 1.

2. Kui laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks määratakse tootjavastutusorganisatsioon, peab tootja poolt esitatav teave sisaldama tootjavastutusorganisatsiooni nime ja kontaktandmeid, sealhulgas sihtnumbrit ja asulat, tänavat ja majanumbrit, riiki, telefoni, veebiaadressi ja e-posti aadressi ning tootjavastutusorganisatsiooni riigisisest tunnuskoodi, sealhulgas äriregistri numbrit või samaväärset ametlikku registreerimisnumbrit ja tootjavastutusorganisatsiooni Euroopa või riigisisese maksukohustuslasena registreerimise numbrit, esindatava tootja volitust, tootja või kohaldatavuse korral tootja laiendatud tootjavastutuse jaoks volitatud esindaja või tootjavastutusorganisatsiooni kinnitust, et esitatud teave on tõene.

3. Kui tootja poolt artikli 46 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioon, kellele on usaldatud laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmine, täidab artiklis 44 sätestatud registreerimiskohustust, siis esitab ta lisaks käesoleva osa punkti 1 kohaselt nõutud teabele järgmise teabe:

esindatavate tootjate nimed ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber ja asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, internetiaadress ja e-posti aadress;

kõigi esindatavate tootjate volitused, kui see on kohaldatav;

kui tootjavastutusorganisatsioon esindab rohkem kui üht tootjat, näitab ta eraldi, kuidas iga esindatav tootja täidab artiklis 45 sätestatud kohustusi.

B osa

Aruandluseks esitatav teave

1. Artikli 44 lõike 7 kohaseks aruandluseks esitatav teave:

tootja riigisisene tunnuskood;

aruandeperiood;

II lisa tabelis 1 sätestatud selliste pakendikategooriate kogused massi järgi, mida tootja teeb liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks või mida tootja, kes ei ole lõppkasutaja, lahti pakib;

kord, millega tagatakse tootja vastutus pakendi eest, mis tehakse liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks või millest pakib pakendatud tooted lahti tootja, kes ei ole lõppkasutaja.

2. Artikli 44 lõike 8 kohaseks aruandluseks esitatav teave:

tootja riigisisene tunnuskood;

aruandeperiood;

teave käesoleva punkti tabelis 1 loetletud pakendiliikide kohta;

kord, millega tagatakse tootja pakendi eest, mis tehakse liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks või millest pakib pakendatud tooted lahti tootja, kes ei ole lõppkasutaja.

Tabel 1

	Liikmesriigi territooriumil kättesaadavaks tehtud või lahti pakitud kogused massi järgi
Klaas
Plast
Paber/kartong
Raudmetall
Alumiinium
Puit
Muu
Kokku

3. Artikli 44 lõike 10 kohaseks aruandluseks esitatav teave:

liikmesriigis kogutud ja sortimisse saadetud pakendijäätmete kogused massi järgi kategooriate kaupa, nagu on kindlaks määratud II lisa tabelis 2;

liikmesriigis ringlussevõetud, taaskasutatud ja kõrvaldatud või liidus või kolmandas riigis veetud pakendijäätmete kogused massi järgi kategooriate kaupa, nagu on sätestatud XII lisa tabelis 3;

liigiti kogutud kuni kolmeliitriste ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite ja kuni kolmeliitriste ühekordselt kasutatavate metallist joogipakendite kogused massi järgi, nagu on sätestatud XII lisa tabelis 5.

X LISA

Tagatisrahasüsteemide miinimumnõuded

Käesolevas lisas kasutatakse järgmist mõistet:

„süsteemi operaator“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele on tehtud ülesandeks luua liikmesriigis tagatisrahasüsteem või seda käigus hoida.

Tagatisrahasüsteemide üldised miinimumnõuded

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil loodud tagatisrahasüsteemid vastavad järgmistele miinimumnõuetele:

on loodud ühtne süsteemi operaator või talle on antud luba või rohkem kui ühe süsteemi operaatori korral on liikmesriik vastu võtnud meetmed, et tagada koordineerimine erinevate süsteemi operaatorite vahel;

süsteemi juhtimine ja sellega seotud käitamisreeglid võimaldavad võrdset juurdepääsu ja õiglasi tingimusi kõigile ettevõtjatele, kes soovivad süsteemis osalema hakata, tingimusel et nad teevad turul kättesaadavaks süsteemi kuuluvast pakendiliigist või -kategooriast pakendid;

on kehtestatud kontrollimenetlused ja aruandlussüsteemid, mis võimaldavad süsteemi operaatoril saada andmeid tagatisrahasüsteemi kuuluvate pakendite kogumise kohta;

on kehtestatud tagatisraha miinimumtase, mis on piisav nõutava kogumise määra saavutamiseks;

on kehtestatud süsteemi operaatori finantssuutlikkuse miinimumnõuded, mis võimaldavad süsteemi operaatoril oma ülesandeid täita;

süsteemi operaator on mittetulunduslik ja sõltumatu juriidiline isik;

süsteemi operaatorid täidavad üksnes käesoleva määruse normidest tulenevaid ülesandeid ning täiendavaid ülesandeid, mis on seotud liikmesriikide kehtestatud tagatisrahasüsteemi koordineerimise ja käigushoidmisega;

süsteemi operaatorid koordineerivad tagatisrahasüsteemi toimimist;

süsteemi operaatorid säilitavad järgmisi kirjalikke dokumente:

põhikiri, millega kehtestatakse süsteemi sisemine korraldus;

ii)

tõendid süsteemi rahastamissüsteemi kohta;

iii)

kinnitus, mis tõendab süsteemi vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja mis tahes täiendavatele nõuetele, mis on kehtestatud süsteemi tegevuskoha liikmesriigis;

süsteemi operaatori aastakäibest kasutatakse piisavat summat üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniateks pakendijäätmete käitlemise kohta;

süsteemi operaatorid esitavad kogu teabe, mida süsteemi tegevuskoha liikmesriigi pädevad asutused nõuavad selleks, et kontrollida vastavust käesoleva lisa nõuetele;

liikmesriigid tagavad, et lõppturustajad on kohustatud nende poolt turustatavast pakendimaterjalist ja vormis pakendid, mis on kaetud tagatisrahaga, vastu võtma ning tagastama lõppkasutajatele tagatisraha, kui tagatisrahaga kaetud pakendid tagastatakse, välja arvatud juhul, kui lõppkasutajatel on pärast tagatisrahaga kaetud pakendi kasutamist sama hõlpsasti kättesaadav võimalus tagatisraha kättesaamiseks mõne kogumiskanali kaudu, mis tagab toidupakendi puhul toiduklassi tasemel ringlussevõtu ja millele riigi ametiasutused on selleks loa andnud.

Seda kohustust ei kohaldata, kui müügipind ei võimalda lõppkasutajatel tagatisrahaga kaetud pakendeid tagastada. Lõppturustajad peavad siiski alati nõustuma nende müüdavate toodete tühjade pakendite tagastamisega;

lõppkasutaja peab saama tagatisrahaga kaetud pakendi tagastada ilma, et tal oleks vaja kaupa osta; tagatisraha makstakse lõppkasutajale tagasi;

kõik tagatisrahaga kaetud pakendid, mis tuleb koguda tagatisrahasüsteemi kaudu, on selgelt märgistatud, et lõppkasutajad saaksid kergesti tuvastada selliste pakendite tagastamise vajaduse;

tasud on läbipaistvad.

Lisaks miinimumnõuetele võivad liikmesriigid asjakohasel juhul kehtestada lisanõudeid, et tagada käesoleva määruse eesmärkide täitmine, eelkõige selleks, et suurendada kogutud pakendijäätmete puhtust, vähendada prügi või edendada muid ringmajanduse eesmärke.

Liikmesriigid, mille piirkondades on palju piiriülest äritegevust, tagavad, et tagatisrahasüsteemid võimaldavad koguda teiste liikmesriikide tagatisrahasüsteemidesse kuuluvaid pakendeid selleks ettenähtud kogumispunktides ning püüavad anda võimaluse tagastada tagatisraha, mis lõppkasutajalt pakendi ostmisel võeti.

XI LISA

Artikli 52 lõike 2 punkti d kohaselt esitatav rakenduskava

Artikli 52 lõike 2 punkti d kohaselt esitatav rakenduskava sisaldab järgmist:

pakendijäätmete ja seda moodustavate jäätmevoogude ringlussevõtu, prügilasse ladestamise ja muu töötlemise varasemate, praeguste ja prognoositavate määrade hinnang;

direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 28 ja 29 alusel kehtestatud jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide rakendamise hinnang;

põhjused, miks liikmesriik leiab, et ta ei ole suuteline saavutama artikli 52 lõike 1 punktis b või d sätestatud asjaomast sihtmäära kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ja hinnang ajapikendusele, mis on selle sihtmäära saavutamiseks vajalik;

käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktis b või d sätestatud sihtmäärade saavutamiseks vajalikud meetmed, mida kohaldatakse liikmesriigis ajapikenduse jooksul, sealhulgas asjakohased majandushoovad ja muud meetmed, millega stimuleerida direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhia kohaldamist;

punktis d kindlaks määratud meetmete rakendamise ajakava, nende rakendamiseks pädeva asutuse määramine ja hinnang nende individuaalsele panusele ajapikenduse puhul kohaldatavate sihtmäärade saavutamisse;

teave jäätmekäitluse rahastamise kohta kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab;

meetmed andmete kvaliteedi parandamiseks, kui see on asjakohane, et jäätmekäitlust paremini planeerida ja selle tulemuslikkust jälgida.

XII LISA

Liikmesriikide poolt oma andmebaasidesse lisatavad andmed pakendite ja pakendijäätmete kohta (vastavalt tabelitele 1–4)

1. Müügi-, rühma- ja veopakendite puhul:

liikmesriigis tekkinud pakendite kogused iga pakendikategooria kohta (toodetud, imporditud ja ladustatud kogus tonnides, miinus eksporditud kogus tonnides) (tabel 1);

korduskasutuspakendite kogused (tabel 2).

2. Müügi-, rühma- ja veopakendite jäätmete puhul:

iga pakendikategooria kohta (tabel 3):

liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud pakendite kogused või selliste pakendite kogused, millest tootja, kes ei ole lõppkasutaja, pakib lahti tooted;

ii)

tekkinud pakendijäätmete kogused;

iii)

kõrvaldatud, taaskasutatud ja ringlussevõetud pakendite kogused;

eriti õhukeste plastkandekottide, õhukeste plastkandekottide ja paksude plastkandekottide aastane tarbimine elaniku kohta, iga kategooria eraldi, nagu on sätestatud artikli 56 lõike 1 punktis b (tabel 4);

tagatisrahasüsteemi kuuluvate pakendivormide liigiti kogumise määr, nagu on sätestatud artikli 50 lõikes 1 (tabel 5).

Tabel 1

Liikmesriigi territooriumil tekkinud pakendite (müügi-, rühma- ja veopakendid) kogus

	Toodetud tonnides	– eksporditud tonnides	+ imporditud tonnides	+ ladustatud tonnides	= kokku
Klaas
Plast
Paber/kartong
Raudmetall
Alumiinium
Puit
Muu
Kokku

Tabel 2

Liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud korduskasutuspakendite kogus kokku (müügi-, rühma- ja veopakendid)

	Liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud pakendid tonnides	Korduskasutuspakend		Korduskasutatav müügipakend
		tonnides	korduskasutuspakendite (kokku) osakaal protsentides	tonnides	korduskasutatavate müügipakendite (kokku) osakaal protsentides
Klaas
Plast
Paber/kartong
Raudmetall (sealhulgas valgeplekk)
Alumiinium
Puit
Muu
Kokku

Tabel 3

II lisa tabelis 2 kindlaks määratud kogus pakendikategooria kaupa: pakendid, mis tehti liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks; pakendid, millest tootja, kes ei ole lõppkasutaja, on lahti pakkinud tooted; tekkinud pakendijäätmed; ning pakendijäätmed, mis on kõrvaldatud, taaskasutatud ja ringlusse võetud liikmesriigi territooriumil ning eksporditud

Materjal	Kategooria	Liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud pakendid või lahti pakitud pakendid (t)	Pakendijäätmete teke (t)	Kõrvaldatud pakendijäätmed kokku (t)	Taaskasutatud pakendijäätmed kokku (t)	Ringlussevõetud pakendijäätmed kokku (t)	Kõrvaldatud pakendijäätmed kokku (t)	Taaskasutatud pakendijäätmed kokku (t)	Ringlussevõetud pakendijäätmed kokku (t)
Materjal	Kategooria		Pakendijäätmete teke (t)	Liikmesriigi territooriumil			Väljaspool liikmesriigi territooriumit
Plast	PET – jäik
	PE – jäik, PP – jäik, HDPE ja PP – jäik
	Kile / painduv plast
	PS, XPS, EPS
	Muu jäik plast
	Biolagunev (jäik ja painduv)
Paber/kartong	Paber/kartong (v.a vedelikupakendite kartong)
Paber/kartong	Vedelikupakendite kartong
Metall	Alumiinium
Metall	Teras
Klaas	Klaas
Puit	Puit, kork
Muu	Tekstiil, keraamika/portselan ja muu

Tabel 4

Liikmesriigi territooriumil tarbitud eriti õhukeste plastkandekottide, õhukeste plastkandekottide, paksude plastkandekottide ja eriti paksude plastkandekottide kogus elaniku kohta

	Liikmesriigi territooriumil tarbitud plastkandekotid
	Arv elaniku kohta	Tonnid elaniku kohta
Eriti õhukesed plastkandekotid Plastkandekotid, mille paksus on alla 15 mikroni
Õhukesed plastkandekotid Plastkandekotid, mille paksus on alla 50 mikroni
Paksud plastkandekotid Plastkandekotid, mille paksus on 50–99 mikronit

Tabel 5

Tagatisrahasüsteemi kuuluvate pakendivormide liigiti kogumise määr, nagu on sätestatud artikli 50 lõikes 1

	Liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks tehtud pakendid (t)	Liikmesriigi territooriumil tagatisrahasüsteemi kaudu liigiti kogutud (t)
Ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid mahuga kuni kolm liitrit
Ühekordselt kasutatavad metallist joogipakendid mahuga kuni kolm liitrit

XIII LISA

Vastavustabel

Direktiiv 94/62/EÜ	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõiked 1 ja 2
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 3
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 3 punkti 1 esimene lõik	Artikli 3 esimese lõigu punkt 1
Artikli 3 punkti 1 teise lõigu alapunkt a	Artikli 3 esimese lõigu punkt 5
Artikli 3 punkti 1 teise lõigu alapunkt b	Artikli 3 esimese lõigu punkt 6
Artikli 3 punkti 1 teise lõigu alapunkt c	Artikli 3 esimese lõigu punkt 7
Artikli 3 punkti 1 kolmanda lõigu alapunkt i	Artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunkt a
Artikli 3 punkti 1 kolmanda lõigu alapunkt ii	Artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunktid d ja e
Artikli 3 punkti 1 kolmanda lõigu alapunkt iii	Artikli 3 esimese lõigu punkti 1 alapunktid b ja c
Artikli 3 punkt 1a	Artikli 3 esimese lõigu punkt 52
Artikli 3 punkt 1b	Artikli 3 esimese lõigu punkt 55
Artikli 3 punkt 1c	Artikli 3 esimese lõigu punkt 56
Artikli 3 punkt 1d	Artikli 3 esimese lõigu punkt 57
Artikli 3 punkt 1e	—
Artikli 3 punkt 2	Artikli 3 esimese lõigu punkt 25
Artikli 3 punkt 2a	Artikli 11 lõige 1
Artikli 3 punkt 2b	Artikli 3 esimese lõigu punkt 24
Artikli 3 punkt 2c	Artikli 3 esimese lõigu punkt 2 ja artikli 3 teine lõik
Artikli 3 punkt 11	Artikli 3 esimese lõigu punkt 12
Artikli 3 punkt 12	—
Artikli 4 lõike 1 esimene lõik	Artikli 43 lõige 5
Artikli 4 lõike 1 teine lõik	Artikli 43 lõige 5
Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 43 lõige 5
Artikli 4 lõike 1a esimene lõik	Artikli 34 lõike 1 esimene lõik
Artikli 4 lõike 1a teine lõik	Artikli 34 lõike 2 teine lause
Artikli 4 lõike 1a kolmas lõik	Artikli 34 lõike 2 esimene lause
Artikli 4 lõike 1a neljanda lõigu punkt a	Artikli 34 lõike 1 teine lõik
Artikli 4 lõike 1a neljanda lõigu punkti b esimene lause	—
Artikli 4 lõike 1a neljanda lõigu punkti b teine lause	Artikli 34 lõige 4
Artikli 4 lõike 1a viies lõik	Artikli 56 lõike 1 punkt b
Artikli 4 lõike 1a kuues lõik	Artikli 56 lõike 7 punkt b
Artikli 4 lõige 1b	Artikli 34 lõige 3
Artikli 4 lõige 1c	Artikli 55 lõike 1 punkt e
Artikli 4 lõige 2	Artikli 10 lõige 3
Artikli 5 lõike 1 esimene lause	Artikli 51 lõige 1
Artikli 5 lõike 1 punkt a	Artikli 51 lõike 2 punkt a
Artikli 5 lõike 1 punkt b	Artikli 29 lõiked 15 ja 16
Artikli 5 lõike 1 punkt c	Artikli 51 lõike 2 punkt b
Artikkel 5 lõike 1 punkt d	Artikli 51 lõike 2 punkt c
Artikli 5 lõike 2 esimene lõik	Artikli 54 lõike 1 esimene lõik
Artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkt a	Artikli 54 lõike 1 teise lõigu punkt a
Artikli 5 lõike 2 teise lõigu punkt b	Artikli 54 lõike 1 teise lõigu punkt b
Artikli 5 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 54 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 5 lõige 3	Artikli 54 lõige 2
Artikli 5 lõige 4	Artikli 56 lõike 7 punkt a
Artikli 5 lõige 5	—
Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 52 lõige 1
Artikli 6 lõike 1 punkt a	—
Artikli 6 lõike 1 punkt b	—
Artikli 6 lõike 1 punkt c	—
Artikli 6 lõike 1 punkt d	—
Artikli 6 lõike 1 punkti e alapunkt i	—
Artikli 6 lõike 1 punkti e alapunkt ii	—
Artikli 6 lõike 1 punkti e alapunkt iii	—
Artikli 6 lõike 1 punkti e alapunkt iv	—
Artikli 6 lõike 1 punkti e alapunkt v	—
Artikli 6 lõike 1 punkt f	Artikli 52 lõike 1 punkt a
Artikli 6 lõike 1 punkti g alapunkt i	Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt i
Artikli 6 lõike 1 punkti g alapunkt ii	Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii
Artikli 6 lõike 1 punkti g alapunkt iii	Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt iii
Artikli 6 lõike 1 punkti g alapunkt iv	Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt iv
Artikli 6 lõike 1 punkti g alapunkt v	Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt v
Artikli 6 lõike 1 punkti g alapunkt vi	Artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt vi
Artikli 6 lõike 1 punkt h	Artikli 52 lõike 1 punkt c
Artikli 6 lõike 1 punkti i alapunkt i	Artikli 52 lõike 1 punkti d alapunkt i
Artikli 6 lõike 1 punkti i alapunkt ii	Artikli 52 lõike 1 punkti d alapunkt ii
Artikli 6 lõike 1 punkti i alapunkt iii	Artikli 52 lõike 1 punkti d alapunkt iii
Artikli 6 lõike 1 punkti i alapunkt iv	Artikli 52 lõike 1 punkti d alapunkt iv
Artikli 6 lõike 1 punkti i alapunkt v	Artikli 52 lõike 1 punkti d alapunkt v
Artikli 6 lõike 1 punkti i alapunkt vi	Artikli 52 lõike 1 punkti d alapunkt vi
Artikli 6 lõike 1a sissejuhatav osa	Artikli 52 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 6 lõike 1a punkt a	Artikli 52 lõike 2 punkt a
Artikli 6 lõike 1a punkt b	Artikli 52 lõike 2 punkt b
Artikli 6 lõike 1a punkt c	Artikli 52 lõike 2 punkt c
Artikli 6 lõike 1a punkt d	Artikkel 52 lõike 2 punkt d
Artikli 6 lõige 1b	Artikli 52 lõige 3
Artikli 6 lõige 1c	Artikli 52 lõige 4
Artikli 6 lõike 4 sissejuhatav osa	Artikli 52 lõike 5 sissejuhatav osa
Artikli 6 lõike 4 punkt a	Artikli 52 lõike 5 punkt a
Artikli 6 lõike 4 punkt b	Artikli 52 lõike 5 punkt b
Artikli 6 lõige 6	Artikli 46 lõige 4
Artikli 6 lõige 7	—
Artikli 6 lõige 10	Artikli 52 lõige 6
Artikli 6 lõige 11	—
Artikli 6a lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 53 lõige 1
Artikli 6a lõike 1 punkti a esimene lause	Artikli 53 lõike 2 esimene lõik
Artikli 6a lõike 1 punkti a teine lause	Artikli 53 lõike 2 teise lõigu punktid a ja b
Artikli 6a lõike 1 punkt b	Artikli 53 lõige 3
Artikli 6a lõike 2 esimene lõik	Artikli 53 lõike 5 esimene lõik
Artikli 6a lõike 2 teine lõik	Artikli 53 lõike 5 teine lõik
Artikli 6a lõike 2 teise lõigu punkt a	Artikli 53 lõike 5 teise lõigu punkt a
Artikli 6a lõike 2 punkt b	Artikli 53 lõike 5 teise lõigu punkt b
Artikli 6a lõige 3	Artikli 53 lõige 6
Artikli 6a lõige 4	Artikli 53 lõige 7
Artikli 6a lõige 5	Artikli 53 lõige 8
Artikli 6a lõige 6	Artikli 53 lõige 9
Artikli 6a lõige 7	Artikli 53 lõige 10
Artikli 6a lõige 8	Artikli 53 lõige 11
Artikli 6a lõige 9	Artikli 56 lõike 7 punkt a
Artikkel 6b	Artikkel 41
Artikli 7 lõike 1 esimene lõik	Artikli 48 lõiked 1 ja 4
Artikli 7 lõike 1 teine lõik	Artikli 48 lõike 5 punktid a, b ja c, artikli 48 lõige 6
Artikli 7 lõige 2	Artiklid 44–47
Artikli 7 lõige 3	Artikli 48 lõike 5 punkt b ja artikli 48 lõige 1
Artikli 7 lõige 4	Artikli 48 lõige 7
Artikli 8 lõige 1	—
Artikli 8 lõige 2	Artikli 12 lõige 1
Artikli 8 lõige 3	Artikli 12 lõige 5
Artikkel 8a	Artikli 12 lõiked 1 ja 6 ning artikli 55 lõike 1 punkt f
Artikli 9 lõige 1	Artikli 4 lõige 1 ning artiklid 5, 6, 7, 9, 10 ja 11
Artikli 9 lõike 2 punkt a	Artikli 36 lõige 3
Artikli 9 lõike 2 punkt b	—
Artikli 9 lõige 3	—
Artikli 9 lõige 4	Artikli 37 lõige 2
Artikli 9 lõige 5	—
Artikkel 10	Artikli 6 lõike 4 esimene lõik, artikli 9 lõige 6, artikli 10 lõige 3 ja artikli 11 lõige 2
Artikli 11 lõige 1	Artikli 5 lõige 4
Artikli 11 lõige 2	—
Artikli 11 lõige 3	Artikli 5 lõige 7
Artikli 12 lõige 1	Artikli 57 lõige 1
Artikli 12 lõige 2	Artikli 51 lõike 2 punktid a ja b
Artikli 12 lõike 3a esimene lõik	Artikli 56 lõike 1 punkt a
Artikli 12 lõike 3a teine lõik	Artikli 56 lõige 4
Artikli 12 lõike 3a kolmas lõik	Artikli 56 lõike 3 punkt a
Artikli 12 lõige 3b	Artikli 56 lõiked 5 ja 6
Artikli 12 lõige 3c	—
Artikli 12 lõige 3d	Artikli 56 lõige 7
Artikli 12 lõige 4	Artikli 56 lõige 8
Artikli 12 lõige 6	Artikli 56 lõige 8
Artikli 13 esimene lõik	Artikli 55 lõige 1
Artikli 13 teine lõik	—
Artikkel 14	Artikli 42 lõige 1
Artikkel 15	—
Artikli 16 lõige 1	—
Artikli 16 lõige 2	—
Artikkel 18	Artikli 4 lõiked 2, 3 ja 4
Artikli 19 lõige 1	—
Artikli 19 lõige 2	—
Artikkel 20	—
Artikli 20a lõige 1	—
Artikli 20a lõige 2	—
Artikli 20a lõige 3	—
Artikli 21 lõige 1	Artikli 65 lõige 1
Artikli 21 lõike 2 esimene lõik	Artikli 65 lõige 2
Artikli 21 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 21a lõige 1	Artikli 64 lõige 1
Artikli 21a lõige 2	Artikli 64 lõige 2
Artikli 21a lõige 3	Artikli 64 lõige 3
Artikli 21a lõige 4	Artikli 64 lõige 4
Artikli 21a lõige 5	Artikli 64 lõige 5
Artikli 21a lõige 6	Artikli 64 lõige 6
Artikli 22 lõige 1	—
Artikli 22 lõige 2	—
Artikli 22 lõige 3	—
Artikli 22 lõike 3a esimene lõik	—
Artikli 22 lõike 3a teise lõigu punkt a	—
Artikli 22 lõike 3a teise lõigu punkt b	—
Artikli 22 lõike 3a teise lõigu punkt c	—
Artikli 22 lõike 3a teise lõigu punkt d	—
Artikli 22 lõike 3a teise lõigu punkt e	—
Artikli 22 lõike 3a teise lõigu punkt f	—
Artikli 22 lõige 4	—
Artikli 22 lõige 5	—
Artikkel 23	—
Artikkel 24	Artikli 71 esimene lõik
Artikkel 25	Artikli 71 neljas lõik
I lisa	I lisa
II lisa punkti 1 esimene taane	Artikkel 10 ja IV lisa
II lisa punkti 1 teine taane	Artiklid 5 ja 6, artikli 11 lõike 1 punkt h ja artikli 48 lõige 1
II lisa punkti 1 kolmas taane	Artikli 5 lõige 1
II lisa punkt 2	Artikkel 11 ja IV lisa
II lisa punkti 3 alapunkt a	Artikkel 6 ja II lisa
II lisa punkti 3 alapunkt b	—
II lisa punkti 3 alapunkt c	Artikli 3 punkt 47, artikkel 9 ja III lisa
II lisa punkti 3 alapunkt d	Artikli 3 punkt 41, artikkel 9 ja II lisa
III lisa	XII lisa
IV lisa	XI lisa

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

( ) Komisjoni 14. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/1809, millega kehtestatakse imavatele hügieenitoodetele ja korduskasutatavatele menstruatsioonianumatele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid (ELT L 234, 22.9.2023, lk 142).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

( ) Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta (EÜT L 289, 28.10.1998, lk 28).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

( ) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014, mis käsitleb aromatiseeritud veinitoodete määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91 (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).

( ) Komisjoni 16. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/595, millega kehtestatakse ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhineva omavahendite aruande vorm vastavalt nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2021/770 (ELT L 79, 17.3.2023, lk 151).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019, lk 57).

( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/40, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ (ELT L, 2025/40, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/40/oj).“;

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/740 mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1).