02025D0976 — ET — 22.05.2026 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2025/976,

20. mai 2025,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis

(ELT L 976 21.5.2025, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2026/1152,   22. mai 2026,

  L 1152

1

26.5.2026



▼B

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2025/976,

20. mai 2025,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis



▼M1

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Lähis-Ida rahuprotsessis nimetatakse 2. juunist 2025 kuni 31. maini 2026 Christophe BIGOT.

Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud ELi eriesindaja Christophe BIGOT’ volitusi pikendatakse kuni 29. veebruarini 2028.

Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku alusel otsustada, et ELi eriesindaja volitused lõpetatakse varem.

▼B

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

▼M1

1.  
ELi eriesindaja volitused põhinevad üldisel poliitilisel eesmärgil saavutada õiglane, püsiv ja üleüldine rahu, mille aluseks peaks olema kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mis hõlmab Iisraeli ning demokraatlikku, terviklikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerivad kõrvuti turvalistes ja tunnustatud piirides ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega 242 (1967) ja 338 (1973), tuletades meelde ka muid asjakohaseid resolutsioone, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2334 (2016) ja 2803 (2025), ning kooskõlas Madridi põhimõtete (sealhulgas maade vahetamine rahu vastu), teekaardi, poolte eelnevate kokkulepete, Araabia rahualgatuse ning Lähis-Ida neliku 1. juuli 2016. aasta soovitustega. Pidades silmas Iisraeli-Araabia suhete erinevaid valdkondi, on piirkondlik mõõde kõikehõlmava rahu saavutamisel väga tähtis komponent.

▼B

2.  
Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisel on poliitilisteks prioriteetideks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse säilitamine ning rahuprotsessi taasalustamine ja toetamine. Eduka lõpptulemuse saavutamiseks on äärmiselt olulised selged parameetrid, millega määratakse kindlaks läbirääkimiste alus, ning liit on nõukogu 2009. aasta detsembri, 2010. aasta detsembri ja 2014. aasta juuli järeldustes määranud selliste parameetrite suhtes kindlaks oma seisukoha, mille aktiivset propageerimist ta jätkab. Liit on pühendunud koostööle pooltega ning rahvusvahelise kogukonna ja piirkonna partneritega ning aktiivsele osalemisele asjakohastes rahvusvahelistes algatustes, et anda läbirääkimistele uut hoogu.

Artikkel 3

Volitused

1.  

Artiklis 2 sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on volitused järgmised:

▼M1

a) 

anda aktiivne ja tõhus liidu panus tegevusse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli-Palestiina konflikti lõplikule, kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele kooskõlas liidu parameetrite ja asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 2334 (2016) ja 2803 (2025), ning esitada ettepanekuid sellega seotud liidu meetmete võtmiseks;

▼B

b) 

hõlbustada ja säilitada tihedaid suhteid kõigi rahuprotsessi pooltega, eelkõige Iisraeli ja Palestiina omavalitsusega, asjaomaste poliitiliste osalejatega ja piirkonna riikidega ning teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Araabia Riikide Liiga või Pärsia lahe koostöönõukogu, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamiseks;

c) 

kasutada ära arenevat piirkondlikku maastikku Lähis-Idas ning eelkõige suhete normaliseerumist Iisraeli ja mitme Araabia riigi vahel, et rahuprotsessi veelgi edendada ning seeläbi toetada piirkonna stabiilsust;

d) 

pöörata erilist tähelepanu rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet mõjutavatele teguritele, sealhulgas arengusuundadele seoses konfliktiga Gazas ja piirkonnas pärast Hamasi poolt 7. oktoobril 2023 Iisraeli vastu toime pandud jõhkraid ja valimatuid terrorirünnakuid, ning Araabia partnerite kaasamisele ja Araabia rahualgatuse rakendamisele;

▼M1

da) 

aidata kaasa Gaza konflikti lõpetamise ulatusliku kava rakendamisele kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2803 (2025);

▼B

e) 

aktiivselt toetada ja edendada rahuläbirääkimisi poolte vahel, muu hulgas esitades nende läbirääkimiste kontekstis ettepanekuid liidu nimel ja kooskõlas liidu konsolideeritud pikaajalise poliitikaga;

f) 

tagada liidu jätkuv kohalolek asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel;

g) 

anda panus kriisiohjamisse ja varajasse hoiatamisse;

h) 

toetada poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning alustada nendega diplomaatilist suhtlust, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

i) 

toetada poliitilisi jõupingutusi, et edendada püsivat lahendust konfliktijärgse Gaza sektori jaoks, mis on tulevase Palestiina riigi lahutamatu osa; toetada Palestiina omavalitsuse tagasipöördumist Gazasse, sealhulgas hõlbustades arutelusid Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel, ning edendada humanitaartegevust;

j) 

säilitada rahuprotsessi raames konstruktiivsed suhted kokkulepetele alla kirjutanutega, et edendada demokraatia põhinormidest kinnipidamist, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist;

k) 

teha ettepanekuid seoses liidu sekkumisega rahuprotsessi ning selle kohta, kuidas kõige paremini viia ellu liidu algatusi ja käimasoleva rahuprotsessiga seotud liidu jõupingutusi, näiteks liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse ja kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elluviimise ülemaailmne liit, ning kaasata liidu asjaomaste arenguprojektide poliitilised aspektid;

l) 

mõjutada pooli hoiduma, eelkõige okupeeritud Palestiina alal, ühepoolsetest meetmetest, mis võiksid kahjustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust, sealhulgas asunduspoliitikast ning vägivalla ja vaenukõne õhutamisest;

m) 

koostöös Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaga aidata rakendada liidu inimõigustealast poliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konflikti küsimuses ning liidu suunised, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naistevastase diskrimineerimise vormide vastu, ning aidata rakendada liidu poliitikat, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta;

n) 

edendada liidu rolli paremat mõistmist ja suuremat nähtavust piirkonna arvamusliidrite hulgas;

o) 

teha koostööd kodanikuühiskonna esindajatega, sealhulgas naiste ja noortega, ning pooltevahelise usalduse suurendamise meetmetes osalevate isikutega.

2.  
ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust ning omab ülevaadet kõigist liidu Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud tegevustest piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.  
ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.
2.  
Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.
3.  
ELi eriesindaja tagab korrapärase, süstemaatilise, põhjaliku ja selge tegevuse ja koostöö Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

▼M1

4.  
ELi eriesindaja külastab piirkonda regulaarselt ning tagab tiheda koordineerimise asjaomaste liidu delegatsioonidega piirkonnas, sealhulgas Euroopa Liidu esindaja bürooga (Läänekallas ja Gaza sektor, UNRWA), Euroopa Liidu delegatsiooniga Iisraeli Riigis ning nende kaudu liikmesriikide diplomaatiliste esindustega.

▼B

Artikkel 5

Rahastamine

1.  
Volituste täitmisega seotud kulude (edaspidi „kulud“) katmiseks ajavahemikul 2. juunist 2025 kuni 31. maini 2026 ette nähtud lähtesumma on 1 368 570,22  eurot.

▼M1

Kulude katmiseks 1. juunist 2026 kuni 29. veebruarini 2028 ette nähtud lähtesumma on 2 754 227,42  eurot.

▼B

2.  
Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.
3.  
Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

ELi eriesindaja meeskonna koosseis

1.  
ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires meeskonna moodustamise eest. ELi eriesindaja meeskonda kuuluvad konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud, nagu on vaja volituste täitmiseks. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.
2.  
Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepanekuid lähetada personali tööle ELi eriesindaja meeskonda. Lähetatud personali töötasu katab vastavalt kas lähetav liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja meeskonda võib lähetada tööle ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel personali liikmetel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.
3.  
Kõik lähetatud personal jääb neid lähetanud liikmesriigi, asjaomase liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidab oma kohustusi ja tegutseb volituste huvides.

▼M1

4.  
ELi eriesindaja meeskond jagab ruume asjaomase Euroopa välisteenistuse osakonnaga, Euroopa Liidu delegatsiooniga Iisraeli Riigis ja Euroopa Liidu esindaja bürooga (Läänekallas ja Gaza sektor, UNRWA), et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

▼B

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonnaliikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja volituste täitmiseks ja tõrgeteta toimimiseks vajalikud ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmetega seotud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel viisil kokku vastuvõtvate pooltega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL ( 1 ) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.  
Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs asjakohasele teabele.
2.  
Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja asjakohasel juhul liikmesriigid osutavad ELi eriesindajale ja ELi eriesindaja meeskonna liikmetele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab kogu tema otseses alluvuses oleva personali julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud personali julgeoleku kohta, vastavalt volitustele ja julgeolekuolukorra alusel tema vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a) 

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes spetsiaalse julgeolekukava, milles nähakse ette konkreetsed füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse personali ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekuintsidentide ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b) 

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud personalile;

c) 

tagades, et kogu väljapoole liitu lähetatud personal, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised personali liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d) 

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud soovitused, millega on nõustutud, viiakse ellu, ning esitades kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile nimetatud soovituste elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kirjalikke aruandeid korrapäraste eduaruannete ja artiklis 15 osutatud volituste täitmist käsitleva lõpliku täieliku aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale korrapäraselt aruandeid. ELi eriesindaja annab korrapäraselt aru poliitika- ja julgeolekukomiteele ning vajaduse korral nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. Euroopa välisteenistust hoitakse pidevalt kõigega kursis. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib Euroopa Parlamendile teabe andmise teha ülesandeks ELi eriesindajale.

Artikkel 12

Juurdepääs dokumentidele ja andmekaitse

1.  
ELi eriesindaja kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 ( 2 ) sätestatud norme ning asjakohaseid rakendusnorme, mille on vastu võtnud kõrge esindaja.
2.  
ELi eriesindaja kaitseb üksikisikuid nende isikuandmete töötlemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 ( 3 ) sätestatud normidega ning asjakohaste rakendusnormidega, mille on vastu võtnud kõrge esindaja.

Artikkel 13

Koordineerimine

1.  
ELi eriesindaja aitab saavutada liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ning liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjekindlalt, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse ja komisjoni tegevusega. ►M1  ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt liidu delegatsioone ning liikmesriikide diplomaatilisi esindusi, sealhulgas Euroopa Liidu esindaja bürood (Läänekallas ja Gaza sektor, UNRWA) ning Euroopa Liidu delegatsiooni Iisraeli Riigis. ◄
2.  
Kohapeal tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikide esinduste juhtide, liidu delegatsioonide juhtide ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide juhtidega. Need teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ►M1  ELi eriesindaja annab tihedas koostöös Iisraeli Riigis asuva Euroopa Liidu delegatsiooni juhiga ning Euroopa Liidu esindaja bürooga (Läänekallas ja Gaza sektor, UNRWA) Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) ja Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EU BAM Rafah) juhtidele poliitilisi juhtnööre kohalikul tasandil. ◄ ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 14

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed aitavad hankida teavet varasemate Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevatele nõuetele ja kohustustele vastamiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 15

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ►M1  ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt eduaruandeid ning 30. novembriks 2027 lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta. ◄

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.


( ) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/488/oj).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).