Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Metsastamiskava ja sellele järgnev metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.  Ala, kus tegevus toimub, on hõlmatud enne tegevuse algust välja töötatud ja pidevalt ajakohastatava vähemalt viieaastase või siseriiklikes õigusnormides ette nähtud minimaalse kestusega metsastamiskavaga, kuni see ala vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele.

Metsastamiskava sisaldab kõiki siseriiklike õigusnormidega nõutavaid elemente, mis on seotud metsastamise keskkonnamõju hindamisega.

1.2  Soovitatavalt metsastamiskavas või teabe puudumise korral mis tahes muus dokumendis esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

(a)  ala kirjeldus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(b)  ala ettevalmistamine ja selle mõju olemasolevatele süsinikuvarudele, sealhulgas mullastikule ja maapealsele biomassile, et kaitsta suure süsinikuvaruga maad (1);

(c)  majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud;

(d)  üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(e)  metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(f)  metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(g)  metsa ökosüsteemide hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks võetud meetmed;

(h)  arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(i)  metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(j)  hinnang toiduga kindlustatusele avalduva mõju kohta;

(k)  kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsastamise seisukohast olulised.

1.3.  Kui alast saab mets, järgneb metsastamiskavale metsamajandamiskava või samaväärne dokument, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava ega samaväärset dokumenti määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ määratluses (2). Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.4  Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)  majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud (3);

(b)  üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)  metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(d)  ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)  metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)  metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)  arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)  metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)  kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.5.  Tegevus vastab parimatele metsastamistavadele, mis on sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui selliseid parimaid metsastamistavasid ei ole siseriiklikes õigusnormides sätestatud, vastab tegevus ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  tegevus on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 807/2014 (4);

(b)  tegevus põhineb üleeuroopalistel metsastamise ja taasmetsastamise suunistel, milles pööratakse erilist tähelepanu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sätetele („Pan-European Guidelines for Afforestation and Reforestation with a special focus on the provisions of the UNFCCC“) (5).

1.6.  Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (6) seisundi halvenemist.

1.7.  Tegevusega seotud majandamissüsteem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 995/2010 (7) sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.8.  Metsastamiskavas ja sellele järgnevas metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.  Kliimaalase kasu analüüs

2.1.  Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.  Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.  Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)  analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (8). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)  harilikud tavad, sealhulgas raietavad, võivad olla järgmised:

i)  majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)  viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)  tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)  analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)  looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumist, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.  Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.  Püsivuse tagamine

3.1.  Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)  ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (9);

(b)  ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)  ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.  Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsastamiskava ja sellele järgneva metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.  Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)  asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)  sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.  Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)  direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (10) tasandil;

(b)  sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis k, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ, (11) välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1009 (12) või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (13) (14) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, (15) Minamata elavhõbedakonventsioonis (16) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, (17) ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (18) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis k (metsastamiskava) ja punkti 1.4 alapunktis i (metsamajandamiskava või samaväärne süsteem) osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)  elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)  invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)  võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)  kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)  piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)  mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)  selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)  suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)  metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)  puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.  Tegevus toimub alal, kus kohaldatakse metsamajandamiskava või samaväärset dokumenti, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava ega samaväärset dokumenti määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ (1) määratluses.

Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.2.  Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)  majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud (2);

(b)  üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)  metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(d)  ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)  metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)  metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)  arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)  metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)  kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.3.  Punktis 1.1 osutatud kavas dokumenteeritud metsamajandamissüsteemide kestlikkus tagatakse, valides kõige kaugeleulatuvama järgmistest lähenemisviisidest:

(a)  metsa majandamine vastab riigis kohaldatavale metsa säästva majandamise määratlusele;

(b)  metsa majandamine vastab Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi metsa säästva majandamise määratlusele (3) ning metsade säästva majandamise üleeuroopalistele tegevusjuhistele (4);

(c)  kehtestatud majandamissüsteem vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 6 sätestatud metsa kestlikkuse kriteeriumidele ning kõnealuse direktiivi artikli 29 lõike 8 alusel vastu võetavale rakendusaktile metsa biomassist energia tootmise tegevussuuniste kohta alates selle kohaldamise kuupäevast.

1.4.  Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (5) seisundi halvenemist.

1.5.  Tegevusega seotud majandamissüsteemid vastavad määruses (EL) nr 995/2010 sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.6.  Metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.  Kliimaalase kasu analüüs

2.1.  Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.  Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.  Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)  analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (6). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)  harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)  majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)  viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)  tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)  analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)  looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumist, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.  Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.  Püsivuse tagamine

3.1.  Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)  ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (7);

(b)  ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)  ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.  Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.  Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)  asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)  sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.  Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)  direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (8) tasandil;

(b)  sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis i, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (9) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)  elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)  invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)  võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)  kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)  piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)  mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)  selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)  suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)  metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)  puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.  Tegevus toimub alal, kus kohaldatakse metsamajandamiskava või samaväärset dokumenti, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava ega samaväärset dokumenti määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ (1) määratluses.

Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.2.  Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)  majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud (2);

(b)  üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)  metsaelupaikade määratlus, sealhulgas peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus;

(d)  ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)  metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)  metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)  arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)  metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)  kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.3.  Punktis 1.1 osutatud kavas dokumenteeritud metsamajandamissüsteemide kestlikkus tagatakse, valides kõige kaugeleulatuvama järgmistest lähenemisviisidest:

(a)  metsa majandamine vastab riigis kohaldatavale metsa säästva majandamise määratlusele;

(b)  metsa majandamine vastab Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi metsa säästva majandamise määratlusele (3) ning metsade säästva majandamise üleeuroopalistele tegevusjuhistele (4);

(c)  kehtestatud majandamissüsteem on vastavuses direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 6 sätestatud metsa kestlikkuse kriteeriumide ning ka kõnealuse direktiivi artikli 29 lõike 8 alusel vastu võetud rakendusaktiga metsa biomassist energia tootmise tegevussuuniste kohta alates selle kohaldamise kuupäevast.

1.4.  Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (5) seisundi halvenemist.

1.5.  Tegevusega seotud majandamissüsteemid vastavad määruses (EL) nr 995/2010 sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.6.  Metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.  Kliimaalase kasu analüüs

2.1.  Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.  Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.  Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)  analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (6). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)  harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)  majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)  viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)  tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)  analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)  looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda määruse (EL) 2020/852 nõuete rikkumist, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.  Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.  Püsivuse tagamine

3.1.  Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)  ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (7);

(b)  ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)  ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.  Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.  Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)  asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)  sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.  Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)  direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (8) tasandil;

(b)  sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis i, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (9) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (10) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)  elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)  invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)  võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)  kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)  piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)  mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)  selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)  suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)  metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)  puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Metsamajandamiskava või samaväärne dokument

1.1.  Tegevus toimub alal, kus kohaldatakse metsamajandamiskava või samaväärset dokumenti, nagu sätestatud siseriiklikes õigusnormides, või kui siseriiklikes õigusnormides ei ole metsamajandamiskava määratletud, siis nagu osutatud FAO „pikaajalise metsamajandamiskavaga metsaala“ määratluses (1).

Metsamajandamiskava või samaväärne dokument hõlmab vähemalt kümneaastast ajavahemikku ja seda ajakohastatakse pidevalt.

1.2.  Esitatakse järgmistes punktides osutatud teave, mida ei ole veel metsamajandamiskavas või samaväärses süsteemis dokumenteeritud:

(a)  majandamiseesmärgid, sealhulgas peamised piirangud;

(b)  üldstrateegiad ja tegevused, mis on kavandatud majandamiseesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eeldatav tegevus kogu metsatsükli jooksul;

(c)  metsaelupaikade määratlus, peamised olemasolevad ja kavandatavad metsapuuliigid ning nende leviku ulatus ja ruumiline jaotus kooskõlas kohaliku metsaökosüsteemiga;

(d)  ala määratlus vastavalt sellele, kuidas see on kinnistusraamatusse kantud;

(e)  metsaeraldised, teed, elektriliinide koridorid ja muud üldsusele juurdepääsetavad alad, füüsilised tunnused (sealhulgas veeteed), õiguslike ja muude piirangutega alad;

(f)  metsa ökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks võetud meetmed;

(g)  arvesse võetud sotsiaalküsimused (sealhulgas maastiku säilitamine, sidusrühmadega konsulteerimine vastavalt siseriiklikes õigusnormides sätestatud tingimustele);

(h)  metsaga seotud riskide (sh metsatulekahjud ning kahjurite levik ja haiguspuhangud) hindamine, et ennetada, vähendada ja kontrollida riske, ning meetmed, mida võetakse kaitseks jääkriskide eest ning nendega kohanemiseks;

(i)  kõik põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumid, mis on metsa majandamise seisukohast olulised.

1.3.  Metsamajandamiskava või samaväärne dokument:

(a)  kajastab peamist kindlaksmääratud majandamiseesmärki, (2) mis hõlmab mulla ja vee kaitset, (3) elurikkuse kaitset (4) või sotsiaalseid hüvesid (5) vastavalt FAO määratlustele;

(b)  edendab selliseid elurikkust soodustavaid tavu, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(c)  sisaldab järgmiste elementide analüüsi:

i)  elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju ja surve;

ii)  mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus;

iii)  kaitse-eesmärke mõjutav muu tegevus, näiteks jahipidamine ja kalapüük, põllumajandus-, karjakasvatus- ja metsandustegevus, tööstus-, kaevandus- ja äritegevus.

1.4.  Punktis 1.1 osutatud kavas dokumenteeritud metsamajandamissüsteemide kestlikkus tagatakse, valides kõige kaugeleulatuvama järgmistest lähenemisviisidest:

(a)  metsa majandamine vastab riiklikule metsa säästva majandamise määratlusele, kui see on olemas;

(b)  metsa majandamine vastab Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi metsa säästva majandamise määratlusele (6) ning metsade säästva majandamise üleeuroopalistele tegevusjuhistele (7);

(c)  kehtestatud majandamissüsteem on vastavuses direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 6 kindlaks määratud metsa kestlikkuse kriteeriumide ning ka kõnealuse direktiivi artikli 29 lõike 8 alusel vastu võetud rakendusaktiga metsa biomassist energia tootmise tegevussuuniste kohta alates selle kohaldamise kuupäevast.

1.5.  Tegevusega ei kaasne suure süsinikuvaruga maa (8) seisundi halvenemist.

1.6.  Tegevusega seotud majandamissüsteemid vastavad määruses (EL) nr 995/2010 sätestatud hoolsuskohustusele ja õiguspärasuse nõuetele.

1.7.  Metsamajandamiskavas või samaväärses dokumendis nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.  Kliimaalase kasu analüüs

2.1.  Alade puhul, mis vastavad metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  pikaajalist kliimaalast kasu kinnitatakse tõenditega direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punkti b järgimise kohta.

2.2.  Alade puhul, mis ei vasta metsa hankimisala tasandil nõuetele, millega tagatakse metsa süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b, vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale või kogu metsatsükli kestusele, olenevalt sellest, kumb on pikem.

2.3.  Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)  analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (9). Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski.

(b)  harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)  majandamistavad, mis olid dokumenteeritud metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi viimases versioonis (kui see on olemas) enne tegevuse alustamist;

ii)  viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist;

iii)  tavad, mis vastavad juhtimissüsteemile, millega tagatakse metsaala süsinikuvaru ja sidujate taseme pikaajaline säilimine või suurenemine, nagu sätestatud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 7 punktis b;

(c)  analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi.

(d)  looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, metsatulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda mittevastavust määruse (EL) 2020/852 kriteeriumidele, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

2.4.  Alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul ei nõuta kliimaalase kasu analüüsi tegemist.

3.  Püsivuse tagamine

3.1.  Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine metsana ühega järgmistest meetmetest:

(a)  ala on liigitatud FAO määratletud püsimetsaks (10);

(b)  ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)  ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb metsaks.

3.2.  Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud metsamajandustegevusele.

4.  Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)  asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)  sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

5.  Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:

(a)  direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 30 määratletud metsa hankimisala (11) tasandil;

(b)  sellise metsamajandusettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevuse käigus ei kasutata pestitsiide ega väetisi.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (12) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (13) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)  elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)  invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine;

(c)  võõrliikide kasutamise välistamine, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et:

i)  kultiveerimismaterjali kasutamine loob soodsad ja sobivad ökosüsteemi tingimused (nt kliima, mullakriteeriumid ja taimestik, metsa tulekindlus);

ii)  piirkonnas praegu esinevad pärismaised liigid ei ole enam kohastunud prognoositavate kliima- ning pedoloogiliste ja hüdroloogiliste tingimustega;

(d)  mulla füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi säilitamise ja parandamise tagamine;

(e)  selliste elurikkust soodustavate tavade edendamine, mis parandavad metsade looduslikke protsesse;

(f)  suure elurikkusega ökosüsteemide väiksema elurikkusega ökosüsteemideks muutmise välistamine;

(g)  metsaga seotud elupaikade ja liikide mitmekesisuse tagamine;

(h)  puistute struktuuride mitmekesisuse tagamine ning täiskasvanud puistute ja lagupuidu säilitamine või nende osakaalu suurendamine.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Taastamiskava

1.1.  Ala suhtes kohaldatakse Ramsari konventsiooni märgalade taastamise põhimõtete ja suunistega (1) kooskõlas olevat taastamiskava, kuni ala liigitatakse märgalaks ja selle suhtes hakatakse kohaldama märgala majandamiskava, mis on kooskõlas Ramsari konventsiooni suunistega Ramsari alade ja muude märgalade majandamise kavandamise kohta (2). Turbaalade puhul järgitakse taastamiskavas Ramsari konventsiooni asjakohastes resolutsioonides, sealhulgas resolutsioonis XIII/13 esitatud soovitusi.

1.2.  Taastamiskavas võetakse hoolikalt arvesse kohalikke hüdroloogilisi ja mullastikutingimusi, sealhulgas mulla küllastumise dünaamikat ning aeroobsete ja anaeroobsete tingimuste muutumist.

1.3.  Taastamiskavas käsitletakse kõiki põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriume, mis on märgalade majandamise seisukohast olulised.

1.4.  Taastamiskavas nähakse ette järelevalve, millega tagatakse kavas esitatud teabe õigsus, eelkõige seoses asjaomast ala käsitlevate andmetega.

2.  Kliimaalase kasu analüüs

2.1.  Tegevus vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kliimaalase kasu analüüs näitab, et tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise netosaldo 30-aastasel ajavahemikul pärast tegevuse algust on väiksem kui võrdlusalus, mis vastab tegevuse algusest algava 30-aastase ajavahemiku kasvuhoonegaaside heite ja sidumise saldole ning mis on seotud harilike tavadega, mida oleks asjaomasel alal tegevuse puudumise korral rakendatud;

(b)  tegevuse prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside netosaldo on väiksem kui punktis 2.2 osutatud võrdlusaluse puhul prognoositud pikaajaline keskmine kasvuhoonegaaside saldo, võttes arvesse, et „pikaajaline“ vastab 100 aastale.

2.2.  Kliimaalase kasu arvutamine vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)  analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega (3). Eelkõige juhul, kui kõnealuses analüüsis kasutatud märgala määratlus erineb riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris kasutatud märgala määratlusest, sisaldab analüüs asjaomase alaga hõlmatud erinevate maakategooriate kindlaksmääramist. Kliimaalase kasu analüüs põhineb läbipaistval, täpsel, järjepideval, täielikul ja võrreldaval teabel, hõlmab kõiki tegevusest mõjutatud süsiniku talletajaid, sealhulgas maapealset ja maa-alust biomassi, lagupuitu, metsavarist ja mulda, põhineb kõige konservatiivsematel arvutuste eeldustel ning selles on võetud nõuetekohaselt arvesse CO2 sidumise muutumise ja ümberpöördumise riske, küllastumise riski ja heite ülekandumise riski. Rannikuäärsete märgalade puhul võetakse kliimaalase kasu analüüsimisel arvesse prognoose meretaseme eeldatava suhtelise tõusu kohta ja märgalade asukoha muutumise võimalust;

(b)  harilikud tavad, sealhulgas raietavad, on ühed järgmistest:

i)  enne tegevuse algust dokumenteeritud majandamistavad, kui neid on;

ii)  viimased harilikud tavad enne tegevuse alustamist.

(c)  analüüsi üksikasjalikkus on proportsionaalne asjaomase ala suurusega ning kasutatakse seda ala käsitlevaid väärtusi;

(d)  looduslikest häiringutest, näiteks kahjuritest ja haigustest, tulekahjudest, tuulest ja tormikahjustustest tingitud heide ja sidumine, mis mõjutab piirkonda ja põhjustab ebapiisavat tulemuslikkust, ei tähenda mittevastavust määruse (EL) 2020/852 kriteeriumidele, tingimusel et kliimaalase kasu analüüs on kooskõlas riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate IPCC 2006. aasta suuniste 2019. aasta täpsustustega seoses looduslikest häiringutest tingitud heite ja sidumisega.

4.  Püsivuse tagamine

4.1.  Kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagatakse tegevuse toimumiskohaks oleva ala jätkuv käsitamine märgalana ühega järgmistest meetmetest:

(a)  ala on määratud jääma märgalaks ja seda ei tohi muuta muul otstarbel kasutatavaks maaks;

(b)  ala on liigitatud kaitsealaks;

(c)  ala suhtes kehtib õiguslik või lepinguline garantii, mis tagab, et see jääb märgalaks.

4.2.  Tegevuse elluviija kohustub kooskõlas siseriiklike õigusnormidega tagama, et taastamiskava edasiste ajakohastamistega, mis lähevad kaugemale rahastatavast tegevusest, taotletakse jätkuvalt kliimaalast kasu, nagu kindlaks määratud punktis 2. Lisaks kohustub tegevuse elluviija kompenseerima punktis 2 kindlaks määratud kliimaalase kasu vähenemise samaväärse kliimaalase kasuga, mis tuleneb tegevusest, mis vastab ühele käesolevas määruses määratletud keskkonnakaitse ja keskkonna taastamisega seotud tegevusele.

5.  Audit

Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:

(a)  asjakohased riiklikud pädevad asutused;

(b)  sõltumatu kolmandast isikust sertifitseerija riigi ametiasutuste või tegevuse elluviija taotluse alusel.

Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga.

Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises.

6.  Rühmahindamine

Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Turba kaevandamine viiakse miinimumini.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Pestitsiidide kasutamine viiakse miinimumini ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks.

Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (4) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (5) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike rakendusaktidega.

Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega.

Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega.

Käesoleva jao punktis 1 osutatud kava (taastamiskava) sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:

(a)  elupaikade ja liikide hea kaitsestaatuse tagamine, elupaikade tüüpiliste liikide säilitamine;

(b)  invasiivsete võõrliikide kasutamise või keskkonda viimise välistamine.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse taastuvenergiaseadmeid.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)  Teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse vesiniku tootmiseks mõeldud seadmeid, mis vastavad käesoleva lisa jaos 3.10 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ja vesiniku kasutamiseks mõeldud seadmeid.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse (1) või uuendatakse järgmist või antakse neile uus kasutusotstarve:

(a)  rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

(b)  rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse vajaliku taristuga rööbastel, ja mis töötavad tavapärase mootoriga, kui selline taristu pole kättesaadav (bimodaalsed);

(c)  reisijateveoks mõeldud linna-, linnalähi- ja maanteetranspordi seadmed, mille puhul sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

(d)  kuni 31. detsembrini 2025: M2- ja M3-kategooria (2) sõidukid, mille keretüüp on CA (ühekorruseline sõiduk), CB (kahekorruseline sõiduk), CC (ühekorruseline liigendsõiduk) või CD (kahekorruseline liigendsõiduk) (3) ning mis vastavad viimasele Euro VI standardile, st Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 595/2009 (4) nõuetele ning alates nimetatud määruse muudatuste jõustumisest ka muutmisaktide nõuetele, isegi enne nende kohaldatavaks muutumist, ning standardi Euro VI kõige viimasele etapile, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 582/2011 (5) I lisa 9. liite 1. tabelis, kui seda etappi reguleerivad sätted on jõustunud, aga pole veel selle sõidukitüübi suhtes kohaldatavaks muutunud (6). Kui selline standard pole kättesaadav, võrdub sõidukite otsene CO2-heide nulliga;

(e)  isiklikud liikumisvahendid, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul;

(f)  M1- ja N1-kategooria (7) sõidukid, mis on liigitatud kergsõidukiteks, mille puhul kehtib järgmine:

i)  kuni 31. detsembrini 2025: CO2-eriheide, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h (8), on väiksem kui 50 g CO2 kilomeetri kohta (vähese heitega ja heiteta kergsõidukid);

ii)  alates 1. jaanuarist 2026: CO2-eriheide, nagu määratletud määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h, võrdub nulliga;

(g)  L-kategooria (9) sõidukid, mille väljalasketoru CO2-heide on 0 g CO2e/km, arvutatuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 (10) sätestatud heitekatsele;

(h)  raskeveokiteks liigitatud N2-, N3- ja N1-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ei ületa 7,5 tonni ning mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid (11);

(i)  N2- ja N3-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ületab 7,5 tonni ning mis on määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid või nimetatud määruse artikli 3 punktis 12 määratletud vähese heitega raskeveokid;

(j)  sisevetel kasutatavad reisilaevad:

i)  mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

ii)  mis on (kuni 31. detsembrini 2025) hübriid- ja kaherežiimilised laevad, mis kasutavad tavatingimustes käitamise korral vähemalt 50 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat;

(k)  sisevetel kasutatavad kaubalaevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja mille:

i)  otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

ii)  (31. detsembrini 2025) otsene (väljalasketoru) CO2-heide tonnkilomeetri kohta (g CO2/tkm), mis on arvutatud (või uute laevade puhul prognoositud) energiatõhususe näitaja (12) abil, on 50 % väiksem kui määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 kohaselt raskeveokite (sõidukite allrühm 5-LH) puhul kindlaks määratud keskmine CO2-võrdlusheite väärtus;

(l)  merel ja rannavetes kasutatavad kaubalaevad, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja:

i)  mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;
ii)  mis on (kuni 31. detsembrini 2025) hübriid- ja kaherežiimilised laevad, mis kasutavad tavatingimustes käitamise korral merel ja sadamates vähemalt 25 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat;
iii)  mis on (kuni 31. detsembrini 2025 ja ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et laevu kasutatakse üksnes selliste ranniku- ja lähimereveoteenuste osutamiseks, mille eesmärk on võimaldada praegu maismaad mööda veetava kauba ümbersuunamist merele) laevad, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) energiatõhususe indeksi (EEDI) (13) alusel arvutatuna 50 % väiksem kui määruse (EL) 2019/1242 artikli 11 kohaselt raskeveokite (veokite allrühm 5-LH) puhul kindlaks määratud keskmine CO2-võrdlusheite väärtus;
iv)  (kuni 31. detsembrini 2025) mille energiatõhususe indeks (EEDI) on 1. aprilli 2022. aasta seisuga kohaldatavates EEDI nõuetes ette nähtust 10 % väiksem, (14) kui laevade käitamiseks on võimalik kasutada kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust (15); ►M2  
v)  (alates 1. jaanuarist 2026) on taastuvatest energiaallikatest (18) saadud kütuseid või kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, kasutavate laevade saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) samaväärne EEDI võrdlusväärtuse vähendamisega vähemalt 20 % võrra alla EEDI nõuete, mis kehtisid 1. aprilli 2022. aasta seisuga (19), ja:
a)  neid laevu saab laadida kaikohas;
b)  gaaskütusel töötavate laevade puhul kasutatakse metaani hajusheite vähendamiseks tipptasemel meetmeid ja tehnoloogiat.  ◄

(m)  merel ja rannavetes kasutatavad reisilaevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja:

i)  mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;
ii)  mis on (kuni 31. detsembrini 2025) hübriid- ja kaherežiimilised laevad, mis kasutavad tavatingimustes käitamise korral merel ja sadamates vähemalt 25 % ulatuses kütust, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või elektrienergiat;
iii)  (kuni 31. detsembrini 2025) mille energiatõhususe indeks (EEDI) on 1. aprilli 2022. aasta seisuga kohaldatavates EEDI nõuetes ette nähtust 10 % väiksem, kui laevade käitamiseks on võimalik kasutada kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, või taastuvatest energiaallikatest toodetud kütust (16); ►M2  
iv)  (alates 1. jaanuarist 2026) on taastuvatest energiaallikatest (16) saadud kütuseid või kütuseid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga, kasutavate laevade saavutatud energiatõhususe indeks (EEDI) samaväärne EEDI võrdlusväärtuse vähendamisega vähemalt 20 % võrra alla EEDI nõuete, mis kehtisid 1. aprilli 2022. aasta seisuga (19), ja:
a)  neid laevu saab laadida kaikohas;
b)  gaaskütusel töötavate laevade puhul kasutatakse metaani hajusheite vähendamiseks tipptasemel meetmeid ja tehnoloogiat.  ◄

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

▼M2

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kui see on asjakohane, ei sisalda sõidukid pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi.

▼B

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse muu hulgas teisesest toormest akusid ja akukogumeid (ning nende vastavaid komponente), millega kaasneb transpordi, energia paikse ja võrguvälise salvestamise ning muude tööstuslike otstarvete puhul oluline kasvuhoonegaaside heite vähenemine.

Majandustegevuse käigus võetakse ringlusse akujäätmed.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Uute akude, komponentide ja materjalide tootmisel hinnatakse tegevuse käigus selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

Ringlussevõtuprotsessid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ (1) artiklis 12 ja selle direktiivi III lisa B osas sätestatud tingimustele, sealhulgas uusima asjakohase parima võimaliku tehnika kasutamise nõudele ning pliiakude, kaadmiumnikkelakude ja muu koostisega jäätmete ringlussevõtu määradele. Need protsessid tagavad sisalduva metalli ringlussevõtu suurimal võimalikul määral, mis on tehniliselt teostatav ilma ülemääraste kuludeta.

Vajaduse korral vastavad ringlussevõtuprotsesse ellu viivad ettevõtted Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (2) sätestatud nõuetele.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Akud vastavad liidus akude turule laskmise suhtes kohaldatavatele kestlikkuseeskirjadele, mis hõlmavad piiranguid ohtlike ainete kasutamisele akudes, sealhulgas vastavad need Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (3) ja direktiivile 2006/66/EÜ.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse üht või mitut järgmist toodet ja nende põhikomponente (1):
(a)  aknad, mille soojusjuhtivus on 1,0 W/m2K või väiksem;
(b)  uksed, mille soojusjuhtivus on 1,2 W/m2K või väiksem;
(c)  välisseinasüsteemid, mille soojusjuhtivus on 0,5 W/m2K või väiksem;
(d)  katusesüsteemid, mille soojusjuhtivus on 0,3 W/m2K või väiksem;
(e)  isolatsioonitooted, mille lambda väärtus on kuni 0,06 W/mK; ►M3  
(f)  kodumasinad, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse hõivatud energiatõhususe klassi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1369 (2) ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;  ◄ ►M3  
(g)  valgusallikad, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse hõivatud energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;  ◄ ►M3  
(h)  ruumikütte- ja sooja tarbevee süsteemid, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse hõivatud energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;  ◄ ►M3  
(i)  jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse hõivatud energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele;  ◄
(j)  valgustussüsteemide tajurid inimeste kohalviibimise ja päevavalguse tuvastamiseks;
(k)  soojuspumbad, mis vastavad käesoleva lisa jaos 4.16 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;
(l)  fassaadi- ja katuseelemendid, millel on päikesekaitse- või päikesevalguse reguleerimise funktsioon, sealhulgas elemendid, mis toetavad taimede kasvatamist;
(m)  energiatõhusad hoonete automaatika- ja kontrollisüsteemid elu- ja mitteeluhoonete jaoks;
(n)  tsoone eristavad termostaadid ja seadmed elamute peamiste elektri- või soojuskoormuste arukaks jälgimiseks ning andurseadmed;
(o)  kaugküttesüsteemidega ühendatud eramajade, kogu hoonet teenindavate keskküttesüsteemidega ühendatud korterite ning keskküttesüsteemide soojusarvestid ja termostaadid;
(p)  kaugkütte soojusvahetid ja alajaamad, mis on kooskõlas kaugkütte/-jahutuse jaotusega, mis on sätestatud käesoleva lisa jaos 4.15;
(q)  küttesüsteemide aruka jälgimise ja reguleerimise tooted ning andurseadmed.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Majandustegevuse käigus toodetakse selliseid seadmeid, mille eesmärk on saavutada olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite oluline vähenemine võrreldes turul saadaoleva parima võimaliku alternatiivse tehnoloogia/toote/lahendusega ning mille puhul on vähenemist tõendatud.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL (1) või standardit ISO 14067:2018 (2) või ISO 14064-1:2018 (3).

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

(a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

(b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

(c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

(d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:

(a)  halli tsemendi klinker, mille kasvuhoonegaaside eriheide (1) on väiksem kui 0,722 (2) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni halli tsemendi klinkri kohta;

(b)  hallist klinkrist saadud tsement või alternatiivne hüdrauliline sideaine, kui klinkri ja tsemendi või alternatiivse sideaine tootmisest tulenev kasvuhoonegaaside eriheide (3) on väiksem kui 0,469 (4) CO2 ekvivalenttonni toodetud tsemendi või alternatiivse sideaine tonni kohta.

Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

–

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (5).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine (6).

Kui tsemendi tootmisel kasutatakse alternatiivkütusena ohtlikke jäätmeid, on kehtestatud meetmed jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:

(a)  esmane alumiinium, mille puhul majandustegevus peab vastama kuni 2025. aastani kahele järgmisele kriteeriumile ja pärast 2025. aastat kõigile järgmisele kriteeriumidele (1):

i)  kasvuhoonegaaside heide (2) ei ületa 1,484 (3) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toodetud alumiiniumi kohta (4):

ii)  kaudse kasvuhoonegaaside heite (5) keskmine CO2-mahukus ei ületa 100 g CO2e/kWh;

iii)  tootmisprotsessi elektritarbimine ei ületa 15,5 MWh ühe tonni alumiiniumi kohta;

(b)  teisene alumiinium.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

–

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes mitteraudmetallide tööstuse jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (6). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:

(a)  raud ja teras, mille puhul kasvuhoonegaaside heide, (1) mida on vähendatud heitgaasi tootmisega seotud heitkoguse võrra vastavalt määruse (EL) 2019/331 VII lisa punkti 10.1.5 alapunktile a, ei ületa järgmisi väärtusi, mida kohaldatakse tootmisprotsessi eri etappide suhtes:

i)  kuummetall = 1,331 (2) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

ii)  paagutatud maak = 0,163 (3) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

iii)  koks (v.a ligniidikoks) = 0,144 (4) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

iv)  malmivalu = 0,299 (5) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

v)  elektrikaarahjus toodetud legeerteras = 0,266 (6) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta;

vi)  elektrikaarahjus toodetud süsinikteras = 0,209 (7) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta.

(b)  elektrikaarahjus toodetud süsinikteras või legeerteras, mis on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/331 ja mille puhul pole kasutatud terasejääkide osakaal toodangus väiksem kui:

i)  70 % legeerterase tootmise puhul;

ii)  90 % süsinikterase tootmise puhul.

Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes raua- ja terasetootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (8).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud meetodiga sarnaselt nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet vesiniku puhul olelusringi jooksul 73,4 % [mis annab tulemuseks väiksema olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite kui 3 tCO2e/tH2] ning vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamiseks kasutatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 osutatud metoodikat või teise võimalusena standardit ISO 14067:2018 (1) või ISO 14064-1:2018 (2).

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollitakse vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 või sõltumatu kolmanda isiku poolt.

Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all kooskõlas käesoleva lisa vastavates jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  parima võimaliku tehnika alased järeldused kloorleeliste tööstuse jaoks (3) ning parima võimaliku tehnika alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (4);

(b)  parima võimaliku tehnika alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta (5).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tahma tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (1) on väiksem kui 1,141 (2) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta (3);

(b)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (4).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Naatriumkarbonaadi tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (1) on väiksem kui 0,789 (2) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta (3);

(b)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (4).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Elektritarbimine elektrolüüsi ja kloori töötlemise puhul on 2,45 MWh ühe tonni kloori kohta või väiksem.

Kloori tootmiseks kasutatava elektri olelusringi jooksul tekkiv keskmine kasvuhoonegaaside heide on 100 g CO2e/kWh või väiksem.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (1) või ISO 14064-1:2018 (2).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kloorleeliste tööstuse jaoks (3);

(b)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (4).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Orgaaniliste põhikemikaalide tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (1) on väiksem kui:

(a)  väärtuslike kemikaalide puhul: 0,693 (2) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni väärtuslike kemikaalide kohta;

(b)  aromaatsete süsivesinike puhul: 0,0072 (3) CO2 ekvivalenttonni ühe CO2-ga kaalutud tonni kohta;

(c)  vinüülkloriidi puhul: 0,171 (4) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni vinüülkloriidi kohta;

(d)  stüreeni puhul: 0,419 (5) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni stüreeni kohta;

(e)  etüleenoksiidi/etüleenglükoolide puhul: 0,314 (6) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni etüleenoksiidi/-glükooli kohta;

(f)  adipiinhappe puhul: 0,32 (7) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni adipiinhappe kohta.

Kui käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvad orgaanilised kemikaalid on täielikult või osaliselt toodetud taastuvast lähteainest, siis on selliste toodetud kemikaalide olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide väiksem kui fossiilkütusel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse kemikaali olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (8) või ISO 14064-1:2018 (9).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega (10);

(b)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (11).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  ammoniaaki toodetakse vesinikust, mis vastab käesoleva lisa jaos 3.10 (vesiniku tootmine) sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

(b)  ammoniaak võetakse reoveest taaskasutusse.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (1);

(b)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (2).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Lämmastikhappe tootmise käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (1) on väiksem kui 0,038 (2) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni lämmastikhappe kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (3);

(b)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (4).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  toorplast on täielikult toodetud plastijäätmete mehaanilise ringlussevõtu teel;

(b)  kui mehaaniline ringlussevõtt ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud, toodetakse tootplasti üksnes plastijäätmete keemilise ringlussevõtu teel ja toodetud plasti olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide, milles ei võeta arvesse arvestuslikku sidumist kütuste tootmisel, on väiksem kui fossiilkütustel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse toorplasti olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (1) või ISO 14064-1:2018 (2). Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik;

(c)  täielikult või osaliselt saadud taastuvast lähteainest (3) ja selle olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui fossiilkütusel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse toorplasti olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018. Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:

(a)  PVT-viitedokument polümeeride tootmise kohta (4);

(b)  parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (5).

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse ja uuendatakse osi, mis on olulised, et tagada sõidukite hea keskkonnatoime ja seda parandada, ning antakse neile uus kasutusotstarve:

a)  reisijateveoks mõeldud linna-, linnalähi- ja maanteetranspordi seadmed, mille puhul sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

b)  M2- ja M3-kategooria (1) sõidukid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

c)  kergsõidukiteks liigitatud M1- ja N1-kategooria (2) sõidukid, mille CO2-eriheide, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 (3) artikli 3 lõike 1 punktis h, on null;

d)  L-kategooria (4) sõidukid, mille väljalasketoru CO2-heide on 0 g CO2e/km, arvutatuna vastavalt määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud heitekatsele;

e)  raskeveokiteks liigitatud N2-, N3- ja N1-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ei ületa 7,5 tonni ning mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242 (5) artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid.

2.  Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse ja uuendatakse isiklikke liikumisvahendeid, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul, või antakse neile uus kasutusotstarve.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele

Kui see on asjakohane, ei sisalda komponendid ja osad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, paigaldatakse, moderniseeritakse, parandatakse, hooldatakse, täiendatakse selliseid tooteid, seadmeid, süsteeme või tarkvara või antakse neile uus kasutusotstarve, mis on seotud järgmiste direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktis 2.7 kirjeldatud raudteekomponentidega, või osutatakse nendega seotud tehnilise nõustamise teenuseid:

Need komponendid ja teenused on olulised ühe või mitme allpool loetletud tehnoloogia keskkonnatoime, käitamise ja toimimise seisukohast selle tehnoloogia eluaja jooksul:

a)  käesoleva määruse I lisa jaole 3.3 vastavad rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide on null;

b)  käesoleva määruse I lisa jaole 3.3 vastavad rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse vajaliku taristuga rööbastel, ning mis töötavad tavapärase mootoriga, kui selline taristu ei ole kättesaadav (bimodaalsed).

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Kui see on asjakohane, ei sisalda sõidukid pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Selle majandustegevuse käigus toodetakse, paigaldatakse või hooldatakse üht või mitut alljärgnevast või osutatakse kogu tööea jooksul hooldus-, remondi- ja tehnilise nõustamise teenuseid ühele või mitmele alljärgnevast:

a)  elektrisõidukite laadimisjaamad ja transpordi elektrifitseerimist toetav elektritaristu, mis on ette nähtud peamiselt elektrisõidukite laadimiseks.

Käesolevast punktist jäetakse välja kõik jaos 7.4 nimetatud tegevused.

b)  komisjoni määruse (EL) nr 548/2014 (1) I lisas sätestatud suurte jõutrafode 2. etapi nõuetele (1. juuli 2021) vastavate vooluahelate ja trafode ülekande- ja jaotusjuhtmed (nii voolu kandvad kui ka voolu mittekandvad) ning keskmised jõutrafod, mille seadme suurim lubatav kestevpinge on kõige rohkem 36 kV, koos AA0-taseme nõuetega tühijooksukadude kohta, mis on sätestatud standardi EN 50708 seerias, tingimusel et need seadmed ja trafod aitavad suurendada taastuvenergia osakaalu süsteemis või parandada energiatõhusust;

c)  järgmised madalpinge elektritooted, -seadmed ja -süsteemid, mis parandavad elektrisüsteemi kontrollitavust ning aitavad suurendada taastuvenergia osakaalu või parandada energiatõhusust:

i)  madalpingelised voolukatkestid, jaotlad, lülituskilbid, jaotuskilbid või juhtimiskeskused, mis on ühendatavad, automatiseeritud või varustatud toiteseadme või energiaarvestiga ning mis vastavad standardile IEC TR 63196 „Low-Voltage Switchgear and Control gear and their assemblies – Energy efficiency“;

ii)  standardi EN IEC 63044 seerias osutatud kodu- ja hooneelektroonikasüsteemid (HBES), kus tooteid ja süsteeme on vaja, et energiatarbimist mõõta, kontrollida ja vähendada;

iii)  tehnoloogiad, mis võimaldavad suurendada madalpingeseadmete energiatõhusust, mida on tunnustatud standardis HD 60364-8–1: „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 8–1: Energiatõhusus“ ja HD 60364-8–82: „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 8–82: Talitluslikud aspektid. Tootevtarbijate madalpingelised elektripaigaldised“, sealhulgas energia- ja elektriarvestid, välised tarbijaekraanid, võimsuse kompenseerimine, faasi kompenseerimine ja filtreerimine ning tõhusad elektrimootoriga süsteemid;

d)  kõrge- ja keskpingejaotla ning juhtimisaparatuur, mis parandavad elektrisüsteemi kontrollitavust, on integreeritud, et suurendada taastuvenergia osakaalu või parandada energiatõhusust.

Punktis d osutatud seadmed vastavad standardile EN 62271–1: „Kõrgepingeline lülitus- ja juhtimisaparatuur. Osa 1: Vahelduvvoolu lülitus- ja juhtimisaparatuuri üldliigitus“ ning EN 62271–200 „High-voltage switchgear and control gear. Part 200: AC metal-enclosed switchgear and control gear for rated voltages above 1 kV and up to and including 52 kV“ või EN 62271-203 „High-voltage switchgear and control gear. Part 203: Gas-insulated metal-enclosed switchgear for rated voltages above 52 kV“;

e)  tarbimiskaja ja koormuse nihutamise seadmed, süsteemid ja teenused, mis suurendavad elektrisüsteemi paindlikkust ja toetavad võrgu stabiilsust, sealhulgas:

i)  lahendused teabe edastamiseks kasutajatele kaugteel reguleeritava tarne või tarbimise kohta, sealhulgas kliendiandmete keskused;

ii)  automaatsed juhtimiskeskused koormuse reguleerimiseks ja nende põhikomponendid (lülitid, kontaktid, releed, kaitselülitid, automaatsed ümberlülitid).

Põhikomponendid on paigaldatud juhtimiskeskuste osana;

iii)  kui ei ole hõlmatud jaoga 8.2, kõrgtasemel tarkvara ja analüütika elektrivõrkude tõhususe ja automatiseerimise maksimeerimiseks või detsentraliseeritud energiaressursside integreerimiseks elektrivõrgu või tööstuse tasandil, mis hõlmab järgmist:

a)  kõrgtehnoloogilised juhtimisruumid, alajaamade automatiseerimine, pinge reguleerimise suutlikkus;

b)  talitlustarkvara, mis võimaldab käitajal simuleerida võrkude toimimist, et tagada võrgu stabiilsus, hallata hajaenergiaressursse või parandada võrgu jõudlust.

Tarkvara toetab taastuvenergiale üleminekuks vajalikke dünaamilisi võrguomadusi. See on võimeline töötlema reaalajalähedasi võrguandmeid, et jälgida, milline on elektrienergia ülekandmine, jaotamine ja tarbimine tegelikult, ning kasutama seda teavet simulatsiooniuuringute ja käitamistegevuse parandamiseks, sealhulgas katkestuste ja jäätmete vältimiseks;

iv)  kui see ei sisaldu jaos 8.2, siis tarkvara, mis toetab uute võrkude või võrgu-uuenduste projekteerimist ja planeerimist.

Tarkvara toetab võrgu dünaamilisi omadusi, mis on vajalikud taastuvenergiale üleminekuks, sealhulgas ebaühtse võimsusega tootmine jaotustasandil („tootvad tarbijad“), elektrivoo suuna muutmine ja võrguga seotud salvestusseadmete kasutamine;

v)  meteoroloogilised andurid taastuvelektri tootmise prognoosimiseks;

vi)  eraldiseisvad või sisseehitatud juhtseadmed ja releed, mis võimaldavad elektriallikaid ja koormust tõhusalt kasutada;

vii)  koormuse vähendamise ja nihutamise seadmed koormuse reguleerimiseks ja ümberlülitusseadmed ühelt allikalt teisele, kusjuures seadmed on kooskõlas standardiga EN IEC 62962:2019 „Particular requirements for load-shedding equipment“;

f)  kui need ei sisaldu jaos 8.2, siis kommunikatsioonisüsteemid, tarkvara- ja juhtimisseadmed, tooted, süsteemid ja teenused energiatõhususe või taastuvenergia integreerimise jaoks:

i)  seadmed, mis võimaldavad just taastuvelektri vahetamist kasutajate vahel;

ii)  akuvahetustehnoloogia või -teenus, mis toetab transpordi elektrifitseerimist;

iii)  mikrovõrgu juhtimise süsteemid;

iv)  energia või võimsuse juhtimise süsteemid, energia- või võimsuse reguleerimise süsteemid ja SCADA-süsteemid võimsuse juhtimiseks;

v)  ühendatavad või automaatsed kontaktorid, mootorikäivitid ja mootori juhtseadised, mis võimaldavad elektritarbimise kaug- või automatiseeritud juhtimist ja koormuse muutmise optimeerimist;

vi)  reguleeritava kiirusega ajamid ja muud reguleeritava kiirusega ajamite lahendused, välja arvatud sujuvkäivitid, mis võimaldavad energiatõhusust elektrimootorites, kusjuures seadmed on kooskõlas standarditega EN 61800-9–1 „Adjustable speed electrical power drive systems – Part 9–1: Ecodesign for power drive systems, motor starters, power electronics and their driven applications – General requirements for setting energy efficiency standards for power driven equipment using the extended product approach (EPA) and semi analytic model (SAM)“ ja EN 61800-9–2 „Adjustable speed electrical power drive systems – Part 9–2: Ecodesign for power drive systems, motor starters, power electronics and their driven applications – Energy efficiency indicators for power drive systems and motor starters“;

vii)  madalpinge-elektrimootorid, mille energiatõhususe klass (vastavalt standardile EN 60034-30–1 „Pöörlevad elektrimasinad. Osa 30–1: Võrgutoiteliste vahelduvvoolumootorite tõhususklassid (IE-kood)“) ületab komisjoni määruses (EL) 2019/1781 (2) kindlaks määratud nõudeid, nimelt:

a)  ühefaasilised mootorid, mille nimivõimsus on 0,12 kW või rohkem ja mille energiatõhususe klass on IE3 või kõrgem;

b)  suurendatud ohutusega mootorid Ex eb nimivõimsusega 0,12 kW – 1 000  kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mille energiatõhususe klass on IE3 või kõrgem;

c)  kolmefaasilised mootorid nimivõimsusega 0,75–1 000  kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb ning mille i) energiatõhususe klass on IE5 2,4- või 6-pooluseliste 75 kW – 200 kW nimivõimsusega mootorite puhul, ii) IE4 või kõrgem kõigi muude mootorite puhul;

d)  3-faasilised mootorid nimivõimsusega 0,12–0,75 kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb ja mille energiatõhususe klass on IE3 või kõrgem;

e)  3-faasilised ainult sagedusmuunduriga mootorid nimivõimsusega 0,75–1 000  kW, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, mis on klassifitseeritud vastavalt standardile EN IEC TS 60034-30–2 ja mille energiatõhususe klass on IE5;

viii)  kesk- ja kõrgepingemootorid nimivõimsusega üle 1 000  kW ja mille energiatõhususe klass on IE 4 või kõrgem vastavalt standardi IEC 60034-30–3 projektile.

2.  Järgmised elemendid ei vasta nõuetele:

a)  taristu, mis on ette nähtud otseühenduse loomiseks või olemasoleva otseühenduse laiendamiseks alajaama või võrguga ja elektrijaamaga, mille olelusringi kasvuhoonegaaside heide on suurem kui 100 g CO2 e/kWh. Seda erandit kohaldatakse üksnes seadmete suhtes, mida kasutatakse otseselt sellise elektrijaama ühendamiseks või sellise elektrijaamaga ühenduse tugevdamiseks, mille olelusringi kasvuhoonegaaside heide on suurem kui 100 g CO2e/kWh;

b)  tooted, seadmed, süsteemid ja tarkvara, mis on paigaldatud fossiilkütuste kaevandamiseks, transportimiseks, jaotamiseks, ladustamiseks, tootmiseks või muundamiseks ette nähtud taristusse.

3.  Jaotlad, mille isoleermaterjali või voolukatkestuskeskkonnana kasutatakse või mille käitamiseks on vaja gaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on 10 või enam, ei vasta nõuetele.

Kõigi võimsusvahemike puhul ei vasta SF6-d kasutavad jaotlad nõuetele.

4.  Kõik tooted, seadmed ja süsteemid vastavad kohustuslikele energia- ja materjalitõhususe nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/125/EÜ (3). Tootjad viitavad liidu uusimatele kohaldatavatele tõhususnõuetele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse, projekteeritakse, ajakohastatakse järgmist või tehakse kapitaalremonti või antakse uus kasutusotstarve järgmisele:

a)  õhusõiduk, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

b)  kuni 31. detsembrini 2027 õhusõidukid, mis ei ole toodetud era- või äriotstarbeliseks teenistuslikuks lennunduseks ning vastavad allpool esitatud marginaalidele ja mille asendusmäär on piiratud tagamaks, et tarnega ei suurendata lennukite üleilmset arvu:

i)  mille maksimaalne stardimass on suurem kui 5,7 tonni ja väiksem kui 60 tonni või sellega võrdne ning mille CO2-heite sertifitseeritud kogus on vähemalt 11 % väiksem Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standardis sätestatud uue tüübi piirnormist (1);

ii)  mille maksimaalne stardimass on suurem kui 60 tonni ja väiksem kui 150 tonni või sellega võrdne ning mille CO2-heite sertifitseeritud kogus on vähemalt 2 % väiksem ICAO standardi uue tüübi piirnormist;

iii)  mille maksimaalne stardimass on suurem kui 150 tonni ja CO2-heite sertifitseeritud kogus on vähemalt 1,5 % väiksem ICAO standardi uue tüübi piirnormist.

Nõuetele vastavate õhusõidukite taksonoomianõuetele vastavuse osakaalu tuleb piirata asendusmääraga. Asendusmäära arvutamisel tuleb võtta aluseks lõplikult kasutusest kõrvaldatud õhusõidukite osakaal üleilmsel tasandil tarnitud õhusõidukitest, mille aluseks on viimase kümne aasta keskmine, mis on arvutatud sõltumatutelt andmeesitajatelt saadud kontrollitud andmete põhjal.

Kui puudub tõend CO2-heite koguse kohta, mis kinnitaks, et see jääb nõutaval määral allapoole ICAO standardi uue tüübi piirnormi, esitab õhusõiduki tootja deklaratsiooni selle kohta, et õhusõiduk vastab nõutavale toimivustasemele ja paranemismäärale tingimusel, et õhusõiduk on sertifitseeritud hiljemalt 11. detsember.2026;

c)  ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2032 käesoleva jao alapunktis b sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele vastav õhusõiduk, mis on sertifitseeritud käitamiseks 100 % ulatuses säästvate lennukikütuste seguga.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:

a)  teisese toorme ja korduskasutatavate komponentide korduskasutamine ja kasutamine valmistatavates toodetes;

b)  disain, mis tagab valmistatavate toodete suure vastupidavuse, ringlussevõetavuse, lihtsa demonteerimise ja kohandatavuse;

c)  jäätmekäitlus, mille puhul eelistatakse tootmisprotsessis ringlussevõttu kõrvaldamisele;

d)  teave probleemsete ainete kohta ja nende jälgitavus valmistatud toodete kogu olelusringi jooksul.

Kasutusel on meetmed jäätmete käitlemiseks ja ringlussevõtuks olelusringi lõpus, sealhulgas ringlussevõtu teenuse osutajatega kasutusest kõrvaldamiseks sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. Nende meetmetega tagatakse komponentide ja materjalide eraldamine ja töötlemine, et maksimeerida ringlussevõttu ja korduskasutamist kooskõlas jäätmehierarhia, ELi jäätmeid käsitlevate eeskirjade põhimõtete ja kohaldatavate määrustega, eelkõige akude ja elektroonika ning neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. Need meetmed hõlmavad ka ohtlike materjalide kontrollimist ja käitlemist.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Õhusõiduk vastab määruse (EL) 2018/1139 artikli 9 lõikele 2.

Käesoleva punkti alapunktides b ja c osutatud õhusõiduk vastab järgmistele standarditele:

a)  Chicago konventsiooni 16. lisa I köite (müra) 14. peatüki 13. muudatus, mille kohaselt ei tohi maksimaalse mürataseme ning punktides 14.4.1.1, 14.4.1.2 ja 14.4.1.3 täpsustatud maksimaalse lubatud mürataseme vahede summa kõigis kolmes mõõtepunktis olla väiksem kui 22 EPNdB;

b)  Chicago konventsiooni 16. lisa II köite (mootorite heitkogused) 2. ja 4. peatüki 10. muudatus.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat, kasutades fotogalvaanikatehnoloogiat.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Selle tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat, kasutades kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogiat.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat tuuleenergiast.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Avamere tuuleparkide ehitamise puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ, (1) milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2017/848 (2) seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (3).

Avamere tuuleparkide puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus) ja 6 (merepõhja terviklikkus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat ookeanienergiast.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

▼M2

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Kehtestatud on meetmed, et minimeerida kattumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 (1).

▼B

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 1 (bioloogiline mitmekesisus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  elektritootmisrajatis on jõevoolul töötav hüdroelektrijaam, millel pole tehislikku veehoidlat;

(b)  elektritootmisrajatise võimsustihedus on suurem kui 5 W/m2;

(c)  olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest hüdroenergiast on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (1) või ISO 14064-1:2018 (2) või vahendit G-res Tool (3). Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

1.  Tegevus vastab direktiivi 2000/60/EÜ sätetele, eelkõige kõigile direktiivi artiklis 4 sätestatud nõuetele.

2.  Olemasolevate hüdroelektrijaamade käitamine, sealhulgas renoveerimine taastuvenergia või energia salvestamise potentsiaali suurendamiseks, vastab järgmistele kriteeriumidele.

2.1.  Kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ, eelkõige selle artiklitega 4 ja 11 on rakendatud kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid, et vähendada kahjulikku mõju veele ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele.

2.2.  Vajaduse korral ja sõltuvalt mõjutatud veekogudes looduslikult esinevatest ökosüsteemidest hõlmavad meetmed järgmist:

(a)  meetmed, millega tagatakse kalade ränne alla- ja ülesvoolu (nt kalasõbralikud turbiinid, kalu suunavad struktuurid, tipptasemel täielikult toimivad kalapääsud, meetmed käitamise ja vee ärajuhtimise peatamiseks või minimeerimiseks rände või kudemise ajal);

(b)  meetmed, millega tagatakse minimaalne ökoloogiline vooluhulk (sealhulgas vooluhulga äkilise lühiajalise kõikumise leevendamine või äravoolu reguleerimise toimingute vähendamine) ja settevool;

(c)  meetmed elupaikade kaitsmiseks või parandamiseks.

2.3.  Nende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal.

3.  Uute hüdroelektrijaamade ehitamise puhul vastab tegevus järgmistele kriteeriumidele.

3.1.  Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 4 ja eelkõige selle artikli lõikega 7 korraldatakse enne ehitamist projekti mõju hindamine, et hinnata selle kogu võimalikku mõju sama valgala veekogude seisundile ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, mille seisund on lähedal häirimata olekule.

Hindamine põhineb hiljutistel, põhjalikel ja täpsetel andmetel, sealhulgas seireandmetel bioloogiliste kvaliteedielementide kohta, mis on hüdromorfoloogiliste muutuste suhtes eriti tundlikud, ning veekogu seisundi eeldatava muutumise kohta uute tegevuste tagajärjel.

Hinnatakse eelkõige uue projekti kumulatiivset mõju valgala muule olemasolevale või kavandatavale taristule.

3.2.  Selle mõjuhindamise põhjal on kindlaks tehtud, et elektrijaam on konstruktsiooni, asukoha ja leevendusmeetmete seisukohast projekteeritud nii, et see vastab ühele järgmistest tingimustest:

(a)  elektrijaam ei halvenda sellega seotud konkreetse veekogu seisundit ega ohusta selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist;

(b)  kui elektrijaam võib halvendada sellega seotud konkreetse veekogu seisundit või ohustada selle hea seisundi või potentsiaali saavutamist, pole see halvenemine märkimisväärne ja see on põhjendatud üksikasjaliku kulude-tulude analüüsiga, mis näitab mõlema järgmise tingimuse täidetust:

i)  ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused või asjaolu, et kavandatud hüdroelektrijaamast eeldatavalt saadav kasu kaalub üles vee seisundi halvenemisest tuleneva kulu keskkonnale ja ühiskonnale;

ii)  asjaolu, et tehnilise teostatavuse või ebaproportsionaalsete kulude tõttu ei ole võimalik ülekaaluka avaliku huviga arvestada või elektrijaamaga taotletavaid hüvesid saavutada alternatiivsete vahenditega, mis tooksid kaasa paremad keskkonnaalased tulemused (nagu olemasolevate hüdroelektrijaamade renoveerimine või selliste tehnoloogiate kasutamine, mis ei tõkesta jõevoolu).

3.3.  Rakendatakse kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid, et vähendada kahjulikku mõju veele ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele.

Vajaduse korral ja sõltuvalt mõjutatud veekogudes looduslikult esinevatest ökosüsteemidest hõlmavad leevendusmeetmed järgmist:

(a)  meetmed, millega tagatakse kalade ränne alla- ja ülesvoolu (nt kalasõbralikud turbiinid, kalu suunavad struktuurid, tipptasemel täielikult toimivad kalapääsud, meetmed käitamise ja vee ärajuhtimise peatamiseks või minimeerimiseks rände või kudemise ajal);

(b)  meetmed, millega tagatakse minimaalne ökoloogiline vooluhulk (sealhulgas vooluhulga äkilise lühiajalise kõikumise leevendamine või äravoolu reguleerimise toimingute vähendamine) ja settevool;

(c)  meetmed elupaikade kaitsmiseks või parandamiseks.

Nende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal.

3.4.  Elektrijaam ei ohusta püsivalt hea seisundi/potentsiaali saavutamist ühegi samas valgalapiirkonnas asuva veekogu puhul.

3.5.  Lisaks eespool osutatud leevendusmeetmetele ja kui see on asjakohane, rakendatakse kompensatsioonimeetmeid tagamaks, et projekt ei suurenda sama valgalapiirkonna veekogude killustatust. Selleks taastatakse samas valgalapiirkonnas järjepidevus ulatuses, mis kompenseerib järjepidevuse katkemise, mille kavandatav hüdroelektrijaam võib põhjustada. Kompensatsioonimeetmete võtmisega alustatakse enne projekti elluviimist.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (4).

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest geotermilisest energiast on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018. Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/107/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/50/EÜ (2) sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest taastuvatest gaas- ja vedelkütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (1) või ISO 14064-1:2018 (2).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

2.  Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil (sealhulgas CO2 kogumine või vähendatud CO2-heitega kütuste kasutamine), vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohases jaos sätestatud kriteeriumidele.

Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

3.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

(b)  käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

4.  Kui tegevuse käigus segatakse taastuvaid gaas- või vedelkütuseid biogaasi või vedelate biokütustega, siis vastab biogaasi või vedelate biokütuste tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele, samas kui metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (3). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2193 (4) II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevuse käigus kasutatav põllumajanduslik biomass vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Tegevuse käigus kasutatav metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

2.  Biomassi kasutamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 % vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele.

3.  Kui käitiste töö põhineb orgaanilise aine anaeroobsel kääritamisel, vastab kääritussaaduse tootmine asjakohasel juhul käesoleva lisa jaos 5.6 esitatud kriteeriumidele ning jaos 5.7 esitatud 1. ja 2. kriteeriumile.

4.  Punkte 1 ja 2 ei kohaldata selliste elektritootmiskäitiste suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 2 MW ja mis kasutavad gaasilisi biomasskütuseid.

5.  Elektritootmiskäitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50–100 MW, kasutatakse tegevuse käigus tõhusa koostootmise tehnoloogiat või ainult elektrienergiat tootvate käitiste puhul on tegevusega saavutatud uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (1) sätestatud energiatõhususe tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga.

6.  Elektritootmiskäitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 100 MW, vastab tegevus ühele või mitmele järgmisele kriteeriumile:

(a)  saavutatakse elektriline kasutegur vähemalt 36 %;

(b)  kasutatakse tõhusat soojus- ja elektrienergia koostootmist, nagu osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (2);

(c)  kasutatakse CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiat. Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all kooskõlas käesoleva lisa vastavates jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (3) kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (4) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse meetmeid heite vähendamiseks, võttes arvesse teabevahetuse tulemusi, (5) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10.

Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (6) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest.

1.  Ülekande- ja jaotustaristu või -seadmed kuuluvad elektrivõrku, mis vastab vähemalt ühele järgmisele kriteeriumile:

(a)  võrk on osa Euroopa ühendsüsteemist (st liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi omavahel ühendatud kontrollpiirkondadest) ning sellesse kuuluvatest võrkudest;

(b)  rohkem kui 67 % puhul uuest tootmisvõimsusest võrgus on heide jooksva viieaastase ajavahemiku jooksul väiksem kui tootmise piirväärtus 100 g CO2e/kWh, mõõdetuna olelusringi alusel vastavalt elektrienergia tootmise kriteeriumidele;

(c)  võrgu keskmine heitekoefitsient, mis arvutatakse võrguga seotud elektrienergia tootmise aastase koguheite ja kõnealuse võrgu kogu aastase elektri netotoodangu jagatisena, on väiksem kui piirväärtus 100 g CO2e/kWh, mõõdetuna jooksva viieaastase perioodi jooksul olelusringi alusel vastavalt elektrienergia tootmise kriteeriumidele;

taristu, mis on ette nähtud otseühenduse loomiseks või olemasoleva otseühenduse laiendamiseks alajaama või võrguga ja elektrijaamaga, mille olelusringi kasvuhoonegaaside heide on suurem kui 100 g CO2e/kWh, ei vasta nõuetele.

Sellise arvestitaristu rajamine, mis pole kooskõlas nutiarvestisüsteemide suhtes kohaldatavate tingimustega direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 20, ei vasta nõuetele.

2.  Tegevus on üks järgmistest:

(a)  vähese CO2-heitega elektrienergia tootmiseks mõeldud otseühenduse rajamine ja käitamine või olemasoleva otseühenduse laiendamine alajaama või võrguga, tingimusel et olelusringi heide on väiksem künnisest 100 g CO2e/kWh;
(b)  elektrisõidukite laadimisjaamade ja transpordi elektrifitseerimist toetava elektritaristu ehitamine ja käitamine, kui see vastab käesoleva lisa transpordijaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele; ►M2  
(c)  selliste ülekande- ja jaotustrafode paigaldamine, mis vastavad komisjoni määruse (EL) nr 548/2014 I lisas sätestatud 2. etapi (1. juuli 2021) nõuetele ning keskmiste jõutrafode puhul seadme suurima lubatava kestevpingega mitte üle 36 kV standardis EN 50588-1 (2) sätestatud AA0-taseme nõuetele tühijooksukadude kohta;  ◄
(d)  selliste seadmete ja taristu ehitamine/paigaldamine ja käitamine, mille peamine eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist või kasutamist;
(e)  seadmete paigaldamine, et suurendada elektrisüsteemi kontrollitavust ja jälgitavust ning võimaldada taastuvate energiaallikate arendamist ja integreerimist, sealhulgas:
(i)  andurid ja mõõtevahendid (sealhulgas meteoroloogilised andurid taastuvenergia tootmise prognoosimiseks);
(ii)  side ja juhtimine (sealhulgas kõrgtasemel tarkvara ja juhtimisruumid, alajaamade või fiidrite automatiseerimine ning pinge juhtimise suutlikkus, et kohaneda detsentraliseerituma taastuvenergia-sisendiga);
(f)  selliste seadmete paigaldamine nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 (3) artikli 19 lõike 6 kohased tulevased nutiarvestisüsteemid või neid asendavad süsteemid, mis vastavad direktiivi (EL) 2019/944 artikli 20 nõuetele ning mis suudavad edastada kasutajatele teavet, et nad saaksid reageerida kaugjuurdepääsu kaudu tarbimisele, sealhulgas kliendiandmete keskuste loomine;
(g)  seadmete ehitamine/paigaldamine konkreetselt taastuvelektri ülekandmiseks kasutajate vahel;
(h)  ülekandevõrkude vaheliste ühenduste ehitamine ja käitamine, kui üks võrkudest vastab nõuetele.

Käesolevas jaos lähtutakse järgmisest:

(a)  künnistest kinnipidamise tuvastamiseks kasutatav viieaastane jooksev periood põhineb viiel järjestikusel varasemal aastal, sealhulgas aastal, mille kohta on kättesaadavad kõige uuemad andmed;

(b)  „võrk“ on ülekande- või jaotusvõrgu elektrienergia kontrollpiirkond, kuhu taristu rajatakse või seadmed paigaldatakse;

(c)  ülekandevõrgud võivad hõlmata nendega ühendatud jaotusvõrkudega seotud tootmisvõimsust;

(d)  sellise ülekandevõrguga ühendatud jaotusvõrke, mille puhul liigutakse CO2-heite täieliku kaotamise poole, võib samuti pidada võrkudeks, mille puhul liigutakse CO2-heite täieliku kaotamise poole;

(e)  nõuetele vastavuse kindlaksmääramiseks on võimalik võtta arvesse võrku, mis hõlmab mitut omavahel ühendatud kontrollpiirkonda, mille vahel toimub märkimisväärne energiavahetus; sel juhul kasutatakse kõigi hõlmatud kontrollpiirkondade kaalutud keskmist heitekoefitsienti ning sellesse süsteemi kuuluvate ülekande- või jaotusvõrkude puhul ei pea eraldi nõuetele vastavust tõendama;

(f)  võrk võib pärast varasemat nõuetele vastavust enam mitte nõuetele vastata. Uued ülekande- ja jaotustegevused ei vasta nõuetele alates hetkest, mil võrk ei vasta enam nõuetele, kuni hetkeni, mil võrk vastab taas nõuetele (v.a need tegevused, mis vastavad alati nõuetele, vt eespool). Ühendatud võrkudes toimuv tegevus võib siiski olla nõuetekohane, kui need ühendatud võrgud vastavad käesoleva jao kriteeriumidele;

(g)  otseühendus elektrijaamaga või sellise olemasoleva otseühenduse laiendamine hõlmab taristut, mis on hädavajalik, et toimetada asjaomane elektrienergia selle tootmise seadmest alajaama või võrku.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Maapealsed kõrgepingeliinid:

(a)  ehitusplatsil toimuva tegevuse puhul järgitakse IFC üldiste keskkonna-, tervise- ja ohutussuuniste (4) põhimõtteid.

(b)  et piirata elektromagnetilise kiirguse mõju inimeste tervisele, vastab tegevus kohaldatavatele normidele ja eeskirjadele, sealhulgas liidus toimuva tegevuse puhul nõukogu soovitusele üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) (5) ning kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni 1998. aasta suunistele (6).

Tegevuse käigus ei kasutata polüklooritud bifenüüle (PCB-d).

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (7).

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus hõlmab elektrisalvestusrajatiste, sealhulgas pumphüdroelektrijaamade ehitamist ja käitamist.

Kui tegevus hõlmab energia keemilist salvestamist, siis vastab energiasalvesti (vesinik või ammoniaak) vastava toote tootmise kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva lisa jagudes 3.7–3.17. Kui energia salvestamiseks kasutatakse vesinikku ja vesinik vastab käesoleva lisa jaos 3.10 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, käsitatakse selle tegevuse osana ka vesiniku taaselektrifitseerimist.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Kui pumphüdroelektrijaam ei ole ühendatud jõega, vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Kui pumphüdroelektrijaam on ühendatud jõega, vastab tegevus jaos 4.5 (elektrienergia tootmine hüdroenergiast) sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele vee ja mereressursside kestlikuks kasutamiseks ja kaitseks.

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus salvestatakse soojusenergiat ning see hõlmab soojuse salvestamist maa all või põhjaveekihis.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Põhjaveekihi soojuse salvestamise puhul vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus on üks järgmistest:

(a)  vesinikuhoidlate ehitamine;

(b)  olemasolevate maa-aluste gaasihoidlate muutmine vesinikuhoidlateks;

(c)  vesinikuhoidlate käitamine, tingimusel et rajatises hoitav vesinik vastab käesoleva lisa jaos 3.10 sätestatud vesiniku tootmise kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Kui ladustatakse rohkem kui viit tonni, peab tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/18/EL (1).

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse, et toota biogaasi või biokütuseid transpordis kasutamiseks ning et toota vedelaid biokütuseid, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse, et toota biogaasi või biokütuseid transpordis kasutamiseks ning et toota vedelaid biokütuseid, vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Transpordis kasutatavate biokütuste ja vedelate biokütuste tootmiseks ei kasutata toidu- ja söödakultuure.

2.  Transpordis kasutatavate biokütuste ja biogaasi tootmisega ning vedelate biokütuste tootmisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 65 % vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 V lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele.

3.  Kui biogaasi tootmine põhineb orgaanilise aine anaeroobsel kääritamisel, vastab kääritussaaduse tootmine asjakohasel juhul käesoleva lisa jaos 5.6 esitatud kriteeriumidele ning jaos 5.7 esitatud 1. ja 2. kriteeriumile.

4.  Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Biogaasi tootmisel kasutatakse kääritussaaduse säilitamisel gaasikindlat katet.

Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (1) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta (kääritussaaduse puhul) või kategooria 3 kohta (komposti puhul), või asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevus hõlmab ühte järgmistest:

(a)  vesiniku või muude vähese süsinikuheitega gaaside transpordiks mõeldud uute ülekande- ja jaotusvõrgustike ehitamine või käitamine;

(b)  olemasolevate maagaasivõrkude ümberehitamine/ümberkorraldamine 100 % ulatuses vesiniku jaoks;

(c)  gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude uuendamine, mis võimaldab integreerida võrku vesinikku ja muid vähese süsinikuheitega gaase, sealhulgas igasugune selline tegevus gaasi ülekande- või jaotusvõrkudes, mis võimaldab suurendada vesiniku ja muude vähese süsinikuheitega gaaside osakaalu gaasivõrgus;

2.  Tegevus hõlmab pihkumise avastamist ja kõrvaldamist olemasolevate torujuhtmete ja võrgu muude elementide puhul, et vähendada metaanilekkeid.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (1) kohaldamisalasse, vastavad vajaduse korral energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja kõnealuse direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  kütte- ja jahutustorustike ja nendega seotud taristu ehitamise ja käitamise puhul vastab süsteem direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 sätestatud tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide määratlusele;

(b)  kütte- ja jahutustorustike ja nendega seotud taristu uuendamise puhul algab investeerimine, mille tulemusel süsteem vastab direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41 sätestatud tõhusa kaugkütte või -jahutuse määratlusele, kolme aasta jooksul ning seda toetab lepinguline kohustus või samaväärne kohustus, kui tegemist on nii tootmise kui ka võrgu eest vastutavate käitajatega;

(c)  tegevus on järgmine:

i)  madalama temperatuuriga režiimide muutmine;

ii)  täiustatud operatsioonisüsteemid (kontrolli- ja energiajuhtimissüsteemid, asjade internet).

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad direktiivi 2009/125/EÜ kohaldamisalasse, vastavad vajaduse korral energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja muudel juhtudel kõnealuse direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine vastab mõlemale järgmisele kriteeriumile:

(a)  külmutusagensi künnis: globaalse soojendamise potentsiaal pole üle 675;

(b)  täidetud on direktiivi 2009/125/EÜ kohastes rakendusmäärustes (1) sätestatud energiatõhususe nõuded.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Õhk-õhk-soojuspumpade puhul, mille nimivõimsus on 12 kW või alla selle, jääb müravõimsustase siseruumis ja väljas komisjoni määruses (EL) nr 206/2012 (2) sätestatud piirväärtusest allapoole.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus hõlmab elektrienergia ja soojus-/jahutusenergia koostootmist (1) päikeseenergiast.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmisest (1) geotermilisest energiast on väiksem kui 100 g CO2e 1 kWh koostootmise tulemusel toodetud energia kohta.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole direktiivides 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmisest (1) taastuvatest gaas- ja vedelkütustest on väiksem kui 100 g CO2e 1 kWh koostootmise tulemusel toodetud energia kohta.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (2) või ISO 14064-1:2018 (3).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

2.  Kui rajatisega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil (sealhulgas CO2 kogumine või vähendatud CO2-heitega kütuste kasutamine), vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele.

Kui koostootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

3.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

(b)  käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

4.  Kui tegevuse käigus segatakse taastuvaid gaas- või vedelkütuseid biogaasi või vedelate biokütustega, siis vastab biogaasi või vedelate biokütuste tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele, samas kui metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (4). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevuse käigus kasutatav põllumajanduslik biomass vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Tegevuse käigus kasutatav metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

2.  Biomassi kasutamisega koostootmisjaamades vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 % vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele.

3.  Kui koostootmisjaamade töö põhineb orgaanilise aine anaeroobsel kääritamisel, vastab kääritussaaduse tootmine asjakohasel juhul käesoleva lisa jaos 5.6 esitatud kriteeriumidele ning jaos 5.7 esitatud 1. ja 2. kriteeriumile.

4.  Punkte 1 ja 2 ei kohaldata selliste koostootmisjaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 2 MW ja mis kasutavad gaasilisi biomasskütuseid.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (1) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, ning samal ajal tagatakse, et ei esine olulist terviklikku keskkonnamõju.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse arvesse teabevahetuse tulemusi, (2) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10.

Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (3) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse soojus-/jahutusenergiat, kasutades päikese soojusenergiat.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutusenergia tootmisest geotermilisest energiast on väiksem kui 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole direktiivides 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutusenergia tootmisest taastuvatest gaas- ja vedelkütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (1) või ISO 14064-1:2018 (2).

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

2.  Kui rajatisega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil (sealhulgas CO2 kogumine või vähendatud CO2-heitega kütuste kasutamine), vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele.

Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

3.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

(b)  käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

4.  Kui tegevuse käigus segatakse taastuvaid gaas- või vedelkütuseid biogaasi või vedelate biokütustega, siis vastab biogaasi või vedelate biokütuste tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele, samas kui metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (3). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevuse käigus soojus- ja jahutusenergia tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Tegevuse käigus kasutatav metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

2.  Biomassi kasutamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 % vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele.

3.  Kui käitiste töö põhineb orgaanilise aine anaeroobsel kääritamisel, vastab kääritussaaduse tootmine asjakohasel juhul käesoleva lisa jaos 5.6 esitatud kriteeriumidele ning jaos 5.7 esitatud 1. ja 2. kriteeriumile.

4.  Punkte 1 ja 2 ei kohaldata selliste soojusenergia tootmise käitiste suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 2 MW ja mis kasutavad gaasilisi biomasskütuseid.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (1) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, ning samal ajal tagatakse, et ei esine olulist terviklikku keskkonnamõju.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse arvesse teabevahetuse tulemusi, (2) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10.

Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta.

Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (3) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus toodetakse soojus-/jahutusenergiat heitsoojusest.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mille suhtes kohaldatakse ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid, vastavad vajaduse korral määruses (EL) 2017/1369 sätestatud energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja direktiivi 2009/125/EÜ kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse eesmärk on toota või tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida rakendatakse vastavalt IAEA ja WENRA rahvusvahelistele suunistele äärmuslike looduslike ohtude, sealhulgas üleujutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste kohta.

▼M2

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga, mis on välja töötatud koos asjaomaste sidusrühmadega.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks kontrollivad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust:

a)  vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)  maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) standarditele.

Tuumaenergiaga seotud tegevus toimub kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ ja direktiivis 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.

▼M1

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on nii mitteradioaktiivsete kui ka radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava, millega tagatakse selliste jäätmete maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

Käitamise ja dekomisjoneerimise ajal minimeeritakse radioaktiivsete jäätmete kogus ja maksimeeritakse vabasse ringlusse lastavate materjalide kogust vastavalt direktiivile 2011/70/Euratom ning järgides direktiivis 2013/59/Euratom sätestatud kiirguskaitsenõudeid.

Kogu dekomisjoneerimistegevuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise piisavaks rahastamiseks on kehtestatud rahastamisskeem kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja soovitusega 2006/851/Euratom.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Mitteradioaktiivne heide vastab suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Tuumaelektrijaamade puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Radioaktiivne heide õhku, veekogudesse ja maapinnale (pinnasesse) vastab asjakohasel juhul konkreetsete toimingute individuaalsetele loatingimustele või riiklikele läviväärtustele kooskõlas direktiiviga 2013/51/Euratom (1) ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiivi 2011/70/Euratom sättega, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate ja elurikkuse seisukohast tundlikele aladele tõenäoliselt suurt mõju avaldavate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine ja selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida rakendatakse vastavalt IAEA ja WENRA rahvusvahelistele suunistele äärmuslike looduslike ohtude, sealhulgas üleujutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste kohta.

▼M2

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga, mis on välja töötatud koos asjaomaste sidusrühmadega.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks kontrollivad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust:

a)  vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)  maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) standarditele.

Tuumaenergiaga seotud tegevus toimub kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ ja direktiivis 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.

▼M1

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on nii mitteradioaktiivsete kui ka radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava, millega tagatakse selliste jäätmete maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

Käitamise ja dekomisjoneerimise ajal minimeeritakse radioaktiivsete jäätmete kogus ja maksimeeritakse vabasse ringlusse lastavate materjalide kogust vastavalt direktiivile 2011/70/Euratom ning järgides direktiivis 2013/59/Euratom sätestatud kiirguskaitsenõudeid.

Kogu dekomisjoneerimistegevuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise piisavaks rahastamiseks on kehtestatud rahastamisskeem kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja soovitusega 2006/851/Euratom.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Mitteradioaktiivne heide vastab suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Tuumaelektrijaamade puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Radioaktiivne heide õhku, veekogudesse ja maapinnale (pinnasesse) vastab asjakohasel juhul konkreetsete toimingute individuaalsetele loatingimustele või riiklikele läviväärtustele kooskõlas direktiiviga 2013/51/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate ja elurikkuse seisukohast tundlikele aladele tõenäoliselt suurt mõju avaldavate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine ja selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

Üldkriteeriumid, mis on seotud olulise panusega kliimamuutuste leevendamisse ja olulise kahju ärahoidmisega

Lisakriteeriumid olulise panuse kohta kliimamuutuste leevendamisse

Tegevusega toodetakse elektrit tuumaenergia abil. Tuumaenergiast elektri tootmisest tulenev olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide jääb alla piirväärtuse 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Lisakriteeriumid olulise kahju ärahoidmise kohta

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom artikli 6 punktis b, artikli 8b lõike 1 punktis a ja artikli 8c punktis a sätestatud nõuetele.

Tegevus vastab direktiivi 2009/71/Euratom nõuetele, mida rakendatakse vastavalt IAEA ja WENRA rahvusvahelistele suunistele äärmuslike looduslike ohtude, sealhulgas üleujutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste kohta.

▼M2

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga, mis on välja töötatud koos asjaomaste sidusrühmadega.

Heitsoojuse väljutamisega kaasnevate soojusega seotud kõrvalekallete piiramiseks kontrollivad sisemaa tuumaelektrijaamade käitajad, kes kasutavad vett jõest või järvest võttes ühekordset märgjahutust:

a)  vastuvõtva mageveekogu maksimaalset temperatuuri pärast segamist ja

b)  maksimaalset temperatuurierinevust väljajuhitava jahutusvee ja vastuvõtva mageveekogu vahel.

Temperatuurikontrolli rakendatakse asjakohasel juhul kooskõlas konkreetsete toimingute puhul kehtivate individuaalsete loatingimustega või liidu õigusega kooskõlas olevate läviväärtustega.

Tegevus vastab Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) standarditele.

Tuumaenergiaga seotud tegevus toimub kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ veekogude osas, mida kasutatakse joogivee võtmiseks, ja direktiiviga 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.

▼M1

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on nii mitteradioaktiivsete kui ka radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava, millega tagatakse selliste jäätmete maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu.

Käitamise ja dekomisjoneerimise ajal minimeeritakse radioaktiivsete jäätmete kogus ja maksimeeritakse vabasse ringlusse lastavate materjalide kogust vastavalt direktiivile 2011/70/Euratom ning järgides direktiivis 2013/59/Euratom sätestatud kiirguskaitsenõudeid.

Kogu dekomisjoneerimistegevuse ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise piisavaks rahastamiseks on kehtestatud rahastamisskeem kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja soovitusega 2006/851/Euratom.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Selle jao asjakohaseid osi käsitletakse liikmesriikide aruannetes komisjonile vastavalt direktiivi 2011/70/Euratom artikli 14 lõikele 1.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Mitteradioaktiivne heide vastab suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Tuumaelektrijaamade puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

Radioaktiivne heide õhku, veekogudesse ja maapinnale (pinnasesse) vastab asjakohasel juhul konkreetsete toimingute individuaalsetele loatingimustele või riiklikele läviväärtustele kooskõlas direktiiviga 2013/51/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Kasutatud tuumkütust ja radioaktiivseid jäätmeid käideldakse ohutult ja vastutustundlikult kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom ja direktiiviga 2013/59/Euratom.

Projekti jaoks on olemas piisav vaheladustamise võimsus, samas on vaheladustamise kestuse minimeerimiseks olemas riiklikud lõppladustuskavad, mis on kooskõlas direktiiviga 2011/70/Euratom, milles käsitletakse radioaktiivsete jäätmete ladustamist, sealhulgas pikaajalist ladustamist, ajutise lahendusena, kuid mitte lõppladustamise alternatiivina.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Enne tuumaelektrijaama ehitamist hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2011/92/EL. Rakendatakse nõutavaid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate ja elurikkuse seisukohast tundlikele aladele tõenäoliselt suurt mõju avaldavate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine ja selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.

Need objektid/tegevuskohad ei tohi kahjustada ühegi kaitsealadel esineva elupaiga või liigi kaitsestaatust.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)  olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest fossiilsetest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil, sealhulgas CO2 kogumine või taastuvate gaaside või vähendatud CO2 heitega gaaside kasutamine, vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohases jaos sätestatud kriteeriumidele.

Kui elektrienergia tootmise protsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele;

b)  käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)  tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast või tegevuse aastane otsene kasvuhoonegaaside heide ei ületa 20 aasta jooksul keskmiselt 550 kg CO2e/kW käitise võimsusest;

ii)  asendatavat elektrit ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iii)  tegevus asendab olemasolevat suure heitega elektritootmistegevust, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid fossiilkütuseid;

iv)  uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust rohkem kui 15 %;

v)  käitis on projekteeritud ja ehitatud taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste kasutamiseks ning üleminek taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste täielikule kasutamisele toimub 31. detsembriks 2035, kusjuures ettevõtte juhtkond on võtnud vastava kohustuse ja heaks kiitnud kontrollitava kava;

vi)  asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra uue tootmisvõimsuse kestuse jooksul;

vii)  kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (1) artiklis 3 või muus õigusaktis.

Punkti 1 alapunktis b osutatud kriteeriumidele vastavust tõendab sõltumatu kolmas isik. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal on selliseks kontrolliks vajalikud vahendid ja oskusteave. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal ei ole huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta ei osale tegevuse arendamises ega elluviimises. Sõltumatu kolmandast isikust tõendaja kontrollib hoolsalt tehniliste sõelumiskriteeriumide järgimist. Eelkõige avaldab sõltumatu kolmas isik igal aastal ja edastab komisjonile aruande, milles:

a)  kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis i osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)  asjakohasel juhul hinnatakse, kas tegevusest tuleneva iga-aastase otsese kasvuhoonegaaside heite trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktis i osutatud 20 aasta keskmisele piirväärtusele;

c)  hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile v.

Punkti 1 alapunktis b osutatud hindamist tehes võtab sõltumatu kolmandast isikust tõendaja eelkõige arvesse iga trajektooriaasta kavandatud otsest kasvuhoonegaaside heidet, tegelikku aastast otsest kasvuhoonegaaside heidet, kavandatud ja tegelikku käitamisaega ning taastuvate või vähese CO2 heitega gaaside kavandatud ja tegelikku kasutamist.

Komisjon võib talle edastatud aruannete põhjal esitada asjaomastele käitajatele arvamuse. Komisjon võtab neid aruandeid arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5 osutatud läbivaatamisel.

2.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)  ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)  käitamisel teatatakse heite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

3.  Kui tegevuse käigus segatakse fossiilseid gaaskütuseid gaasiliste või vedelate biokütustega, siis vastab biokütuste tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele, samas kui metsa biomass vastab nimetatud direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)  olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmisest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh koostootmise tulemusel toodetud 1 kWh energia kohta.

Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil, sealhulgas CO2 kogumine või taastuvate gaaside või vähendatud CO2 heitega gaaside kasutamine, vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele. Elektritootmise protsessis tekkiva CO2 kogumisel vastab CO2 käesoleva jao punktis 1 sätestatud heite piirväärtusele ning CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all nii, et järgitakse käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume CO2 transpordi ja CO2 ladustamise kohta;

b)  käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)  tegevusega saavutatakse vähemalt 10 % primaarenergia sääst võrreldes soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise näitajatega; primaarenergia sääst arvutatakse direktiivis 2012/27/EL esitatud valemi alusel;

ii)  tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast;

iii)  asendatavat elektrit ja/või soojus-/jahutusenergiat ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iv)  tegevus asendab olemasolevat suure heitega soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmistegevust, eraldi soojus-/jahutusenergia tootmistegevust või eraldi elektritootmistegevust, milles kasutatakse tahkeid või vedelaid fossiilkütuseid;

v)  uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust;

vi)  käitis on projekteeritud ja ehitatud taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste kasutamiseks ning üleminek taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste täielikule kasutamisele toimub 31. detsembriks 2035, kusjuures ettevõtte juhtkond on võtnud vastava kohustuse ja heaks kiitnud kontrollitava kava;

vii)  asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra 1 kWh väljundenergia kohta;

viii)  käitise taastamine ei suurenda selle tootmisvõimsust;

ix)  kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 või muus õigusaktis.

Punkti 1 alapunktis b osutatud kriteeriumidele vastavust tõendab sõltumatu kolmas isik. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal on selliseks kontrolliks vajalikud vahendid ja oskusteave. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal ei ole huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta ei osale tegevuse arendamises ega elluviimises. Sõltumatu kolmandast isikust tõendaja kontrollib hoolsalt tehniliste sõelumiskriteeriumide järgimist. Eelkõige avaldab sõltumatu kolmas isik igal aastal ja edastab komisjonile aruande, milles:

a)  kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis ii osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)  hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile vi.

Komisjon võib talle edastatud aruannete põhjal esitada asjaomastele käitajatele arvamuse. Komisjon võtab neid aruandeid arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5 osutatud läbivaatamisel.

2.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)  ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (sealhulgas metaanileketest tuleneva heite) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)  käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)  olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutusenergia tootmisest gaaskütustest on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018.

Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

Kui rajatistega kaasneb heitkoguste vähendamine mis tahes viisil, sealhulgas CO2 kogumine või taastuvate gaaside või vähendatud CO2 heitega gaaside kasutamine, vastab heitkoguste vähendamine asjakohasel juhul käesoleva lisa asjakohastele jagudele. Elektritootmise protsessis tekkiva CO2 kogumisel vastab CO2 käesoleva jao punktis 1 sätestatud heite piirväärtusele ning transporditakse ja seda säilitatakse maa all nii, et järgitakse käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume CO2 transpordi ja CO2 ladustamise kohta;

b)  käitised, mille ehitusluba on antud 31. detsembriks 2030, vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

i)  tegevusega toodetud soojusenergiat kasutatakse direktiivis 2012/27/EL määratletud tõhusas kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemis;

ii)  tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh väljundenergiast;

iii)  asendatavat soojus-/jahutusenergiat ei saa toota taastuvatest energiaallikatest, kui võrrelda sama võimsuse juures kõige kulutõhusama ja tehniliselt teostatavama taastuvenergia alternatiiviga; selle võrdleva hindamise tulemus avaldatakse ja selle üle peetakse nõu sidusrühmadega;

iv)  tegevus asendab olemasolevat suure heitega soojus-/jahutustegevust, milles kasutatakse tahket või vedelat fossiilkütust;

v)  uus tootmisvõimsus ei ületa asendatava käitise võimsust;

vi)  käitis on projekteeritud ja ehitatud taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste kasutamiseks ning üleminek taastuvate ja/või vähese CO2 heitega gaaskütuste täielikule kasutamisele toimub 31. detsembriks 2035, kusjuures ettevõtte juhtkond on võtnud vastava kohustuse ja heaks kiitnud kontrollitava kava;

vii)  asendamine toob kaasa kasvuhoonegaaside heite vähenemise vähemalt 55 % võrra 1 kWh väljundenergia kohta;

viii)  käitise taastamine ei suurenda selle tootmisvõimsust;

ix)  kui tegevus toimub sellise liikmesriigi territooriumil, kus energia tootmiseks kasutatakse kivisütt, on see liikmesriik võtnud kohustuse lõpetada järk-järgult söest energia tootmise ja teatanud sellest oma integreeritud riiklikus energia- ja kliimakavas, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 3 või muus õigusaktis.

Punkti 1 alapunktis b osutatud kriteeriumidele vastavust tõendab sõltumatu kolmas isik. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal on selliseks kontrolliks vajalikud vahendid ja oskusteave. Sõltumatul kolmandast isikust tõendajal ei ole huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta ei osale tegevuse arendamises ega elluviimises. Sõltumatu kolmandast isikust tõendaja kontrollib hoolsalt tehniliste sõelumiskriteeriumide järgimist. Eelkõige avaldab sõltumatu kolmas isik igal aastal ja edastab komisjonile aruande, milles:

a)  kinnitatakse punkti 1 alapunkti b alapunktis ii osutatud otsese kasvuhoonegaaside heite tase;

b)  hinnatakse, kas tegevuse trajektoor on usaldusväärne, et vastata punkti 1 alapunkti b alapunktile vi.

Komisjon võib talle edastatud aruannete põhjal esitada asjaomastele käitajatele arvamuse. Komisjon võtab neid aruandeid arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõikes 5 osutatud läbivaatamisel.

2.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)  ehitamisel paigaldatakse mõõteseadmed füüsiliste heitkoguste (nagu metaanilekked) jälgimiseks või kehtestatakse pihkumise avastamise ja kõrvaldamise programm;

b)  käitamisel teatatakse metaaniheite füüsilise mõõtmise tulemustest ja kõrvaldatakse pihkumine.

Olulise kahju ärahoidmise põhimõte

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

Ei kohaldata

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele.

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem.

Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Veevarustussüsteem vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  veevõtu ja puhastamise keskmine energia netotarbimine on 0,5 kWh ühe kuupmeetri veevarustuse kohta või sellest väiksem. Energia netotarbimise puhul võib arvesse võtta energiatarbimist vähendavaid meetmeid, nagu näiteks allikate kontroll (kanalisatsioonivõrku siseneva vee reostuskoormus) ja vajaduse korral energia tootmine (nt hüdro-, päikese- ja tuuleenergia);

(b)  lekkemäär arvutatakse kas taristu lekkeindeksi (1) hindamismeetodi abil, mille puhul künnise väärtus on 1,5 või väiksem, või muu asjakohase meetodi abil, mille puhul künnise väärtus kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (2) artiklile 4. See arvutus tuleb teha selle veevarustusvõrgu (-jaotusvõrgu) ulatuses, kus töid tehakse, st veevarustustsooni, mõõtmispiirkonna (või -piirkondade) või reguleeritava veesurvega piirkonna (või piirkondade) tasandil.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Veevarustussüsteemi uuendamisega kaasneb energiatõhususe parandamine ühel järgmistest viisidest:

(a)  vähendades süsteemi (sealhulgas veevõtt ja -puhastus) keskmist energia netotarbimist võrreldes selle kolme aasta keskmise võrdlustulemusega vähemalt 20 %, mõõdetuna kilovatt-tundides kuupmeetri kohta veevarustusest;

(b)  vähendades vähemalt 20 % vahet taristu lekkeindeksi meetodil (1) arvutatud praeguse kolme aasta keskmise lekkemäära ja taristu lekkeindeksi väärtuse 1,5 vahel või vahet muu asjakohase meetodiga arvutatud praeguse kolme aasta keskmise lekkemäära ja direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 4 kohaselt kindlaks määratud künnise vahel. Praegune kolme aasta keskmine lekkemäär arvutatakse selle veevarustusvõrgu (-jaotusvõrgu) ulatuses, kus töid tehakse, st uuendatud veevarustusvõrgu (-jaotusvõrgu) puhul mõõtmispiirkonna (või -piirkondade) või reguleeritava veesurvega piirkonna (või piirkondade) tasandil.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Reoveepuhasti energia netotarbimine on võrdne järgmiste väärtustega või neist väiksem:

(a)  35 kWh inimekvivalendi kohta aastas, kui reoveepuhasti võimsus on alla 10 000 inimekvivalendi;

(b)  25 kWh inimekvivalendi kohta aastas, kui reoveepuhasti võimsus on 10 000 –100 000 inimekvivalenti;

(c)  20 kWh inimekvivalendi kohta aastas, kui reoveepuhasti võimsus on üle 100 000 inimekvivalendi.

Reoveepuhasti käitamise energia netotarbimise puhul võib arvesse võtta energiatarbimist vähendavaid meetmeid, mis on seotud allikate kontrolliga (kanalisatsioonivõrku siseneva sademevee koguse või sinna siseneva vee reostuskoormuse vähendamine) ja vajaduse korral energia tootmisega süsteemis (nt hüdro-, päikese- ja tuuleenergia).

2.  Selliste reoveepuhastite või kogumissüsteemidega reoveepuhastite ehitamiseks ja laiendamiseks, mis asendavad suurema kasvuhoonegaaside heitega puhastussüsteeme (nt septikud, anaeroobsed biotiigid), hinnatakse otsest kasvuhoonegaaside heidet (1). Tulemused avaldatakse nõudmise korral investoritele ja klientidele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui reovett puhastatakse sellisel tasemel, et seda sobib taaskasutada põllumajandusmaa niisutamiseks, on kindlaks määratud nõutavad riskijuhtimismeetmed kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja neid rakendatakse (2).

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Suublatesse juhitav vesi vastab nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ (3) sätestatud nõuetele või siseriiklikele õigusnormidele suublatesse juhitava vee maksimaalse lubatud saasteainete taseme kohta.

Et vältida ja leevendada liigse sademevee ülevoolu reovee kogumise süsteemist, on rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata looduspõhiseid lahendusi, eraldi sademevee kogumise süsteeme, säilitusmahuteid ja esimese loputusvee puhastamist.

Reoveesetet kasutatakse vastavalt nõukogu direktiivile 86/278/EMÜ (4) või nagu nõutud siseriiklikes õigusnormides seoses setete laotamisega pinnasele või muul viisil kasutamisega pinnasel või pinnases.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Kogumissüsteemi uuendamisega parandatakse energiatõhusust, vähendades süsteemi keskmist energiatarbimist 20 % võrreldes kolme aasta keskmise võrdlustulemusega; seda tõendatakse igal aastal. Seda energiatarbimise vähenemist võib arvesse võtta projekti tasandil (st kogumissüsteemi uuendamine) või järgmise etapi reovee aglomeratsiooni tasandil (st järgmise etapi kogumissüsteemi, reoveepuhasti või reovee ärajuhtimise tasandil).

2.  Reoveepuhasti uuendamisega parandatakse energiatõhusust, vähendades süsteemi keskmist energiatarbimist vähemalt 20 % võrreldes kolme aasta keskmise võrdlustulemusega; seda tõendatakse igal aastal.

3.  Punktide 1 ja 2 kohaldamisel arvutatakse reovee kogumisest või heitvee puhastamisest tingitud aastane energia netotarbimine süsteemis kilovatt-tundides inimekvivalendi kohta, võttes arvesse energiatarbimist vähendavaid meetmeid, mis on seotud allikate kontrolliga (kanalisatsioonivõrku siseneva sademevee koguse või sinna siseneva vee reostuskoormuse vähendamine) ja vajaduse korral energia tootmisega süsteemis (nt hüdro-, päikese- ja tuuleenergia).

4.  Punktide 1 ja 2 kohaldamisel tõendab käitaja, et seoses väliste tingimustega pole toimunud olulisi muutusi (sealhulgas muutused reovee ärajuhtimise loas/lubades või reovee aglomeratsiooni koormuses), mis vähendaksid energiatarbimist võetud tõhususmeetmetest sõltumata.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui reovett puhastatakse sellisel tasemel, et seda sobib taaskasutada põllumajandusmaa niisutamiseks, on kindlaks määratud nõutavad riskijuhtimismeetmed kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja neid rakendatakse (1).

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Suublatesse juhitav vesi vastab direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud nõuetele või siseriiklikele õigusnormidele suublatesse juhitava vee maksimaalse lubatud saasteainete taseme kohta.

Et vältida ja leevendada liigse sademevee ülevoolu reovee kogumise süsteemist, on rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata looduspõhiseid lahendusi, eraldi sademevee kogumise süsteeme, säilitusmahuteid ja esimese loputusvee puhastamist.

Reoveesetet kasutatakse vastavalt direktiivile 86/278/EMÜ või nagu nõutud siseriiklikes õigusnormides seoses setete laotamisega pinnasele või muul viisil kasutamisega pinnasel või pinnases.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Kõik tekkekohas sorditud ning liigiti kogutud ja transporditud tavajäätmed on mõeldud korduskasutamiseks või ringlussevõtuks ettevalmistamiseks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Liigiti kogutud jäätmefraktsioone ei segata jäätmete ladustamise ja ümberlaadimise rajatistes muude jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Rajatise metaanilekete minimeerimise eesmärgil on kehtestatud kava metaanilekete jälgimiseks ja nende leketega seotud hädaolukordade lahendamiseks.

2.  Toodetud biogaasi kasutatakse otse elektri- või soojusenergia tootmiseks või see vääristatakse maagaasivõrku suunatavaks biometaaniks või seda kasutatakse sõidukikütusena või keemiatööstuse lähteainena.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (1) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Kui kääritussaadus on mõeldud väetise või mullaparandusainena kasutamiseks, antakse ostjale või kääritussaaduse kõrvaldamise eest vastutavale üksusele teavet selle lämmastikusisalduse kohta (lubatud hälbega ± 25 %).

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Rajatise metaanilekete minimeerimise eesmärgil on kehtestatud kava metaanilekete jälgimiseks ja nende leketega seotud hädaolukordade lahendamiseks.

2.  Toodetud biogaasi kasutatakse otse elektri- või soojusenergia tootmiseks või see vääristatakse maagaasivõrku suunatavaks biometaaniks või seda kasutatakse sõidukikütusena või keemiatööstuse lähteainena.

3.  Biojäätmed, mida kasutatakse anaeroobseks kääritamiseks, eraldatakse tekkekohas ja neid kogutakse eraldi.

4.  Toodetud kääritussaadust kasutatakse kas otse või pärast kompostimist või muud töötlust väetise või mullaparandusainena.

5.  Sihtotstarbelistes biojäätmete töötlemise käitistes moodustavad lähteainena kasutatud toidu- ja söödakultuurid (1) aastas keskmiselt kuni 10 % lähteaine massist.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (2) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Toodetud kääritussaadus vastab väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta (kääritussaaduse puhul) või kategooria 3 kohta (komposti puhul), või asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta.

Ostjale või kääritussaaduse kõrvaldamise eest vastutavale üksusele antakse teavet väetise või mullaparandusainena kasutatava kääritussaaduse lämmastikusisalduse kohta (lubatud hälbega ± 25 %).

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Kompostitavad biojäätmed eraldatakse tekkekohas ja neid kogutakse eraldi.

2.  Toodetud komposti kasutatakse väetise või mullaparandusainena ja see vastab väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooria 3 kohta, või siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Kompostimisjaamade puhul, kus töödeldakse üle 75 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes aeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (1). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine.

Kompostimiskohas on kehtestatud süsteem, mis takistab nõrgvee jõudmist põhjavette.

Toodetud kompost vastab väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooria 3 kohta, või siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevuse käigus töödeldakse kaalu põhjal vähemalt 50 % liigiti kogutud töödeldavatest tavajäätmetest ümber teiseseks toormeks, mis sobib uue materjali asendamiseks tootmisprotsessides.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Prügilat ei ole avatud pärast 8. juulit 2020.

2.  Prügila või prügilasektsioon, kuhu gaasi kogumise süsteem on äsja paigaldatud, kus seda on laiendatud või uuendatud, on alaliselt suletud ega võta enam vastu biolagunevaid jäätmeid (1).

3.  Toodetud prügilagaasi kasutatakse biogaasina (2) elektri- või soojusenergia tootmiseks või see vääristatakse maagaasivõrku suunatavaks biometaaniks või seda kasutatakse sõidukikütusena või keemiatööstuse lähteainena.

4.  Prügilast lähtuva metaaniheite ning prügilagaasi kogumise ja kasutamise rajatistest lähtuvate lekete suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (3) III lisas sätestatud kontrolli ja seiret.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Prügilagaasi kogumise süsteemiga vanade prügilate lõplik sulgemine ja ohutuks muutmine ning järelhooldus toimub vastavalt järgmisele:

(a)  direktiivi 1999/31/EÜ I lisas sätestatud üldnõuded;

(b)  kõnealuse direktiivi III lisas sätestatud kontroll ja seire.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  CO2 puhul, mis transporditakse kogumisrajatisest sissejuhtimiskohta, ei moodusta CO2 lekked rohkem kui 0,5 % transporditava CO2 massist.

2.  CO2 viiakse alalisse CO2 säilitamiskohta, mis vastab käesoleva lisa jaos 5.12 sätestatud süsinikdioksiidi maapõues säilitamise kriteeriumidele, või see suunatakse ümber muudele transpordivahenditele, millega see viiakse nimetatud kriteeriumidele vastavasse alalisse CO2 säilitamiskohta.

3.  Kohaldatakse asjakohaseid lekke tuvastamise süsteeme ja kehtestatud on seirekava ning aruannet kontrollib sõltumatu kolmas isik.

4.  See tegevus võib hõlmata selliste varade paigaldamist, mis suurendavad paindlikkust ja parandavad olemasoleva võrgu haldamist.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Võimalikku säilitamiskompleksi ja seda ümbritsevat ala kirjeldatakse ja hinnatakse või korraldatakse uuring Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/31/EÜ (1) artikli 3 punkti 8 tähenduses, et teha kindlaks, kas geoloogiline formatsioon sobib CO2 säilitamiskohana kasutamiseks.

2.  Süsinikdioksiidi maapõues säilitamise kohtade käitamise, sealhulgas sulgemise ja sulgemisjärgsete kohustuste puhul kehtib järgmine:

(a)  rakendatakse asjakohaseid lekke tuvastamise süsteeme, et vältida CO2 eraldumist käitamise ajal;

(b)  kehtestatud on sissejuhtimisseadmete, säilitamiskompleksi ja vajaduse korral ümbritseva keskkonna seirekava ning riigi pädev ametiasutus kontrollib korrapäraseid aruandeid.

3.  Liidus asuvate säilitamiskohtade uurimise ja käitamise puhul vastab tegevus direktiivile 2009/31/EÜ. Kolmandates riikides asuvate säilitamiskohtade uurimise ja käitamise puhul vastab tegevus standardile ISO 27914:2017 (2) süsinikdioksiidi maapõues säilitamise kohta.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele.

4)  Üleminek ringmajandusele

—

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Tegevus vastab direktiivile 2009/31/EÜ.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele.

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  rongide ja reisivagunite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

(b)  rongide ja reisivagunite otsene väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse vajaliku taristuga rööbastel, ja need töötavad tavapärase mootoriga, kui selline taristu pole kättesaadav (bimodaalsed).

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, eelkõige hoolduse ajal.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Mootorid, mida kasutatakse vedurite käitamiseks, ja mootorid, mida kasutatakse mootorvagunite käitamiseks, vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628 (1) II lisas sätestatud heite piirnormidele.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevus vastab ühele või mõlemale järgmisele kriteeriumile:

(a)  rongide ja vagunite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

(b)  rongide ja vagunite otsene väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse vajaliku taristuga rööbastel, ja need töötavad tavapärase mootoriga, kui selline taristu pole kättesaadav (bimodaalsed).

2.  Rongid ja vagunid ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, eelkõige hoolduse ajal.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Mootorid, mida kasutatakse vedurite käitamiseks, ja mootorid, mida kasutatakse mootorvagunite käitamiseks, vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele.

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  tegevuse käigus osutatakse linna- või linnalähiliinidel reisijateveo teenuseid ja selle otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga (1);

(b)  kuni 31. detsembrini 2025: tegevuse käigus osutatakse linnadevahelisi sõitjate maanteeveo teenuseid, kasutades M2- ja M3- kategooria (2) sõidukeid, mille keretüüp on CA (ühekorruseline sõiduk), CB (kahekorruseline sõiduk), CC (ühekorruseline liigendsõiduk) või CD (kahekorruseline liigendsõiduk) (3) ning mis vastavad viimasele Euro VI standardile, st määruse (EÜ) nr 595/2009 nõuetele ning alates nimetatud määruse muudatuste jõustumisest ka muutmisaktide nõuetele, isegi enne nende kohaldatavaks muutumist, ning standardi Euro VI kõige viimasele etapile, mis on sätestatud määruse (EL) 582/2011 I lisa 9. liite 1. tabelis, kui seda etappi reguleerivad sätted on jõustunud, aga pole veel selle sõidukitüübi suhtes kohaldatavaks muutunud (4). Kui selline standard pole kättesaadav, võrdub sõidukite otsene CO2-heide nulliga.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu.

▼M2

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

M-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima hõivatud klassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima hõivatud klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL.

Kui see on asjakohane, vastavad sõidukid kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega, nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.

▼B

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Isiklikud liikumisvahendid liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul.

2.  Isiklikke liikumisvahendeid on lubatud kasutada samas avalikus taristus, mida kasutavad jalgratturid või jalakäijad.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu.

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

—

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

Tegevus vastab järgmistele kriteeriumidele:

(a)  määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse kuuluvate M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul kehtib järgmine:

i)  kuni 31. detsembrini 2025: CO2-eriheide, nagu määratletud määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h, on väiksem kui 50 g CO2 kilomeetri kohta (vähese heitega ja heiteta kergsõidukid);

ii)  alates 1. jaanuarist 2026: CO2-eriheide, nagu määratletud määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h, võrdub nulliga;

(b)  b) L-kategooria sõidukite puhul on väljalasketoru CO2-heide 0 g CO2e/km, arvutatuna vastavalt määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud heitekatsele.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

M1- ja N1-kategooria sõidukid vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:

(a)  need on korduvkasutatavad või ringlussevõetavad vähemalt 85 % ulatuses nende massist;

(b)  need on korduv- või taaskasutatavad vähemalt 95 % ulatuses nende massist (1).

Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu.

▼M2

5)  Saastuse vältimine ja tõrje

Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro 6 tüübikinnituse nõuetele seoses kergsõidukite heitega (2), nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 715/2007.

Sõidukid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ (3) lisa tabelis 2 sätestatud keskkonnasõbralike kergsõidukite tekitatud heite piirmääradele.

M- ja N-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima hõivatud klassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima hõivatud klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL.

Sõidukid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 540/2014 (4).

▼B

6)  Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

—

Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse

1.  Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)  N1-kategooria sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga;

(b)  N2- ja N3-kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 7,5 tonni, on määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid;

(c)  N2- ja N3-kategooria sõidukid, mille täismass ületab 7,5 tonni, on ühed järgmistest:

i)  määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid;

ii)  kui punktis i esitatud kriteeriumi pole tehniliselt ja majanduslikult võimalik täita, on need nimetatud määruse artikli 3 punktis 12 määratletud vähese heitega raskeveokid.

2.  Sõidukid ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

2)  Kliimamuutustega kohanemine

Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele.

3)  Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse

—

4)  Üleminek ringmajandusele

N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:

(a)  need on korduvkasutatavad või ringlussevõetavad vähemalt 85 % ulatuses nende massist;

(b)  need on korduv- või taaskasutatavad vähemalt 95 % ulatuses nende massist (1).

Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu.

▼M2

5)  Saastuse vältimine ja tõrje