Number

Taaste- vastupidavusrahastu toetuse ühine näitaja

Taaste- vastupidavusrahastu sambad

Selgitus

Ühik

1

Primaarenergia aastase tarbimise sääst

Esimene sammas

Kolmas sammas

Toetatud üksuste primaarenergia aastase kogutarbimise vähenemine rahastu raames võetavate meetmete toel. Lähteolukord on primaarenergia aastane tarbimine enne sekkumist ning saavutatud väärtus osutab primaarenergia aastasele tarbimisele sekkumisele järgneval aastal. Hoonete puhul peavad sekkumised olema piisavalt dokumenteeritud, et neid väärtusi oleks võimalik arvutada, näiteks kasutades energiamärgiseid või muid jälgimissüsteeme, mis täidavad hoonete Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (energiatõhususe direktiivi) (1) artikli 10 lõikes 6 sätestatud kriteeriume. Ettevõtete protsesside puhul dokumenteeritakse primaarenergia aastane tarbimine energiaauditite põhjal kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (2) (energiatõhususe direktiivi) artikliga 8 või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide alusel.

Üldkasutatav hoone – avaliku sektori asutustele või mittetulundusühendustele kuuluvad hooned, tingimusel et kõnealused asutused teenivad selliseid üldist huvi pakkuvaid eesmärke nagu haridus, tervishoid, keskkond ja transport. Näitena võib tuua üldkasutatavad haldushooned, koolid, haiglad jne.

MWh aastas

2

Taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus

Esimene sammas

Kolmas sammas

Taastuvenergia jaoks rahastu raames võetavate meetmete toel paigaldatud lisavõimsus, mida oleks võimalik kasutada (st võrguga ühendatud, kui see on asjakohane, ja täielikult valmis tootma või juba toodab energiat). Tootmisvõimsus – „maksimaalne elektritootmise netovõimsus“, nagu on määratlenud Eurostat (3).

Taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia: tuule-, päikese- (soojusenergia ja fotogalvaaniline), geotermiline, ümbritseva keskkonna, loodete, lainete, muu ookeani- ja hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 (4)). Näitaja hõlmab ka vesiniku tootmise elektrolüüsivõimsust, mis on loodud rahastu raames võetavate meetmete toel. Näitaja andmed kogutakse ja esitatakse i) taastuvenergia tootmise võimsuse ja ii) vesiniku tootmise elektrolüüsivõimsuse kohta eraldi.

MW

3

Alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)

Esimene sammas

Kolmas sammas

Rahastu raames võetavatest meetmetest toetatavate keskkonnasõbralike sõidukite tankimis-/laadimispunktide (uued või uuendatud) arv.

Laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku. Tankimispunkt – rajatis, kus toimub alternatiivkütusega varustamine statsionaarse või liikuva seadme abil.

Alternatiivkütus – kütused või energiaallikad, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordi energiavarustuses fossiilsete naftaallikate asemel ja millel on potentsiaali aidata kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele, ja mis on kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 (5).

Näitaja andmed kogutakse ja esitatakse i) laadimispunktide ja ii) tanklate kohta eraldi. Viimase all tuleb eraldi välja tuua iii) vesinikutanklad.

Tankimis- ja laadimispunktid

4

Elanikkond, kes saab kasu üleujutuste, metsa- või maastikutulekahjude ja muude kliimaga seotud loodusõnnetuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest

Esimene sammas

Neljas sammas

Elanikkond, kes elab piirkondades, kus kaitsetaristu (sealhulgas roheline taristu ja looduspõhised lahendused kliimamuutustega kohanemiseks) on üles ehitatud või oluliselt ajakohastatud rahastu raames võetavate meetmete toel, et vähendada haavatavust üleujutuste, metsa- või maastikutulekahjude ja muude kliimaga seotud loodusõnnetuste (tormid, põuad, kuumalained) suhtes. See näitaja hõlmab kaitsemeetmeid, mis on selgelt lokaliseeritud suure riskiga piirkondades ja mis on otseselt suunatud konkreetsetele ohtudele, erinevalt üldisematest meetmetest, mida rakendatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil. Üleujutuste puhul kajastab näitaja ohustatud elanike arvu.

Inimeste arv

5

Lisandunud eluruumid, millel on internetijuurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele

Teine sammas

Neljas sammas

Selliste eluruumide koguarv, millel on juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele, nagu on määratletud BERECi suunistes väga suure läbilaskevõimega võrkude kohta (BoR (20) 165) (6), millel varem oli juurdepääs aeglasematele ühendustele või millel puudus enne rahastu raames võetavate meetmete tuge üldse internetiühendus. Komisjon võtab arvesse ka 5G-võrgu leviala ja selle uuendamist gigabiti kiiruseni. Parem internetiühendus peab olema rahastu raames võetavate meetmete toe otsene tagajärg. Näitajas võetakse arvesse eluruume, millel on internetiühenduse võimalus, mitte tegelikku kasutust.

Eluruum – tuba või tubade kogum, mis asuvad alalises ehitises või selle struktuuriliselt eraldatud osas, mis on […] mõeldud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks“ (7) (vt komisjon (Eurostat)).

Näitaja ei hõlma ühiseluruume, nagu haiglad, vanadekodud, hooldekodud, vanglad, sõjaväekasarmud, usuasutused, pansionid, töötajate ühiselamud jne.

Eluruumid

6

Ettevõtted, mida on toetatud digitaaltoodete, -teenuste ja -rakendusprotsesside väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks

Teine sammas

Kolmas sammas

Selliste ettevõtete arv, mida toetatakse rahastu raames võetavatest meetmetest, et töötada välja või võtta kasutusele uusi või märkimisväärselt uuendatud digitehnoloogial põhinevaid teenuseid, tooteid ja protsesse. See hõlmab sellist tipptasemel digitehnoloogiat nagu automatiseerimine, tehisintellekt, küberturvalisus, plokiahel, pilve- ja servtöötluse taristud ning andmeruumid, kvantandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus. Olulised uuendused hõlmavad ainult uusi funktsioone. Seepärast kogutakse teavet eraldi i) ettevõtete kohta, mis saavad toetust digitehnoloogia ja -lahenduste arendamiseks, ja ii) ettevõtete kohta, mis saavad toetust digilahenduste kasutuselevõtuks, et muuta oma teenuseid, tooteid või protsesse. Teavet kogutakse ka ettevõtte suuruse alusel.

Ettevõte võetakse arvesse üks kord, olenemata sellest, mitu korda ta rahastu meetmete kaudu digiüleminekuks toetust saab.

Ettevõte ja selle liigitus ettevõtte suuruse järgi määratletakse vastavalt näitaja nr 9 jaoks vastu võetud määratlusele.

Ettevõtted

7

Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad

Teine sammas

Viies sammas

Selliste avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajate arv, mis on hiljuti välja töötatud või mida on rahastu raames võetavate meetmete toel oluliselt uuendatud. Olulised uuendused hõlmavad ainult uusi funktsioone. Näitaja lähteväärtus on 0 üksnes juhul, kui digiteenus, -toode või -protsess on uus. Kasutajad on selliste avalike teenuste ja toodete kliendid, mis on hiljuti välja töötatud või mida on uuendatud rahastu raames võetavate meetmete toel, ning avaliku sektori asutuse töötajad, kes kasutavad rahastu raames võetavate meetmete toel loodud uusi või oluliselt uuendatud digitaalseid protsesse. Kui üksikuid kasutajaid ei ole võimalik kindlaks teha, ei käsitata e-teenust kasutava sama kliendi mitmekordset arvestamist topeltarvestusena.

Kasutajaid aastas

8

Toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased

Kolmas sammas

Nende teadlaste arv, kes kasutavad oma tegevussuunas otseselt avalik-õiguslikke või eraõiguslikke teadusrajatisi või seadmeid, mida toetatakse rahastu raames võetavatest meetmetest. Näitajat mõõdetakse aastase täistööaja ekvivalendina, mis arvutatakse vastavalt metoodikale, mis on esitatud OECD Frascati käsiraamatus 2015.

Toetus peab parandama teadusrajatist või uurimisseadmete kvaliteeti. Arvesse ei võeta kvaliteeti mitteparandavaid asendamisi ega hooldustöid.

Teadus- ja arendustegevuse valdkonna täitmata ametikohti ei arvestata, samuti ei võeta arvesse teadus- ja arendustegevuse tugitöötajaid (st ametikohad, mis ei ole otseselt seotud teadus- ja arendustegevusega).

Teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate aastane täistööajale taandatud töötajate arv – suhtarv, milleks jagatakse kalendriaasta jooksul teadus- ja arendustegevuses tegelikult töötatud tundide arv üksikisiku või rühma poolt samal ajavahemikul tavapäraselt töötatud tundide koguarvuga. Reeglina ei saa isik vastata rohkem kui ühele täistööajale taandatud töötajale teadus- ja arendustegevuses, arvutatuna kaks korda aastas. Tavapäraselt töötatud tundide arv määratakse kindlaks normatiivse/seadusjärgse tööaja alusel. Täistööajaga töötaja identifitseeritakse vastavalt tema tööalasele staatusele, lepingu liigile (täis- või osaline tööaeg) ning teadus- ja arendustegevuses osalemise tasemele (vt OECD Frascati käsiraamat 2015, punkt 5.3).

Näitaja andmed esitatakse soo alusel (8).

Aastane täistööaja ekvivalent

9

Toetatavad ettevõtted (millest: väikesed – sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suured ettevõtted)

Kolmas sammas

Näitaja hõlmab kõiki ettevõtteid, mis saavad rahastu raames võetavate meetmete kaudu rahalist või mitterahalist toetust.

Ettevõte – juriidiliste üksuste väikseim rühm, mis moodustab kaupu või teenuseid tootva organisatsioonilise üksuse, mis on oma otsuste tegemisel teatavas ulatuses sõltumatu, eriti käibevahendite paigutamise suhtes, ning mis teostab üht või enamat tegevust ühes või mitmes kohas. Ettevõtte võib moodustada ka ainult üks juriidiline üksus. Juriidilised üksused hõlmavad juriidilisi isikuid, keda tunnustatakse sellistena seaduse alusel, sõltumata üksikisikutest või institutsioonidest, kes võivad neid omada või olla nende liikmed, näiteks täisühingud, usaldusühingud, piiratud vastutusega äriühingud, aktsiaseltsid jne. Juriidilised üksused hõlmavad ka füüsilisi isikuid, kes tegelevad majandustegevusega iseseisvalt, nagu kaupluse või autotöökoja omanik või käitaja, jurist või füüsilisest isikust käsitööline (komisjon (Eurostat)) nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 696/93 III jao punkti A alusel).

Näitaja andmed kogutakse ja esitatakse ettevõtte suuruse alusel. Selle näitaja puhul on ettevõtted tulusaamisele orienteeritud organisatsioonid, mis toodavad kaupu või osutavad teenuseid turu vajaduste rahuldamiseks.

Ettevõtete liigitus:

väikesed ettevõtted, sealhulgas mikroettevõtted (0–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat ning aastakäive -≤ 10 miljonit eurot või bilansimaht - ≤ 10 miljonit eurot);

keskmise suurusega ettevõte (50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat ning aastakäive > 10 miljonit eurot – ≤ 50 miljonit eurot või bilansimaht > 10 miljonit eurot – ≤ 43 miljonit eurot);

suurettevõtted (> 250 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat ning käive > 50 miljonit eurot või bilansimaht > 43 miljonit eurot);

kui ületatakse ühte kahest künnisest (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ning aastakäive/bilansimaht), liigitatakse ettevõtted kõrgemasse suuruskategooriasse;

(komisjon (Eurostat) soovituse 2003/361/EÜ (9) lisa artiklite 2–3 alusel);

toetatava ettevõtte suurust mõõdetakse toetuse saamise alguses.

Ettevõtted

10

Haridust või koolitust saama asunud osalejate arv

Teine sammas

Neljas sammas

Kuues sammas

►C1  Näitaja puhul võetakse arvesse nende inimeste arvu, kes osalevad rahastu raames võetavate meetmetega toetatavas haridus- (ISCED 0–8, täiskasvanuharidus) ja koolitustegevuses (väljaspool töökohta / töökohas toimuv koolitus, jätkuv kutseõpe jne), sealhulgas digioskuste koolitustel osalejaid ◄  (10). Seepärast kogutakse ja esitatatakse näitaja andmed eraldi i) hariduses või koolituses osalejate kohta ja ii) digioskuste koolitustel osalejate kohta. Näitaja andmed esitatakse eraldi ka soo (11) ja vanuse (12) alusel.

Osalejaid võetakse arvesse haridus- või koolitusmeetmes osalema hakkamisel.

Inimeste arv

11

Töötavate või tööd otsivate inimeste arv

Kolmas sammas

Neljas sammas

Töötud (13) või mitteaktiivsed, (14) keda on toetatud taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetest ja kes töötavad, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana, või kes olid toetuse saamise ajal mitteaktiivsed, ning kes kohe pärast toetuse saamist asusid tööd otsima.

Näitaja andmed esitatakse soo (15) ja vanuse (16)alusel.

Tööd otsima asunud isik – isik, kes on tavaliselt ilma tööta, on valmis tööle asuma ja otsib aktiivselt tööd, nagu on määratletud mõiste „töötu“ puhul.

Isikuid, kes on hiljuti registreeritud riiklikus tööturuasutuses tööotsijana, võetakse alati arvesse, isegi siis, kui nad ei ole kohe valmis tööle asuma.

Inimeste arv

12

Uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste mahutavus

Neljas sammas

Viies sammas

Inimeste maksimaalne arv aastas, keda uus või ajakohastatud tervishoiuasutus saab rahastu raames võetavate meetmete toel teenindada ühe aasta jooksul vähemalt ühe korra.

Ajakohastamine ei hõlma energiatõhusaks renoveerimist või hooldust ega remonti. Tervishoiuasutuste hulka kuuluvad haiglad, kliinikud, ambulatoorse ravi keskused, spetsiaalsed hooldusasutused jne.

Inimest aastas

13

Uute või ajakohastatud lapsehoiu- ja haridusasutuste klassiruumide mahutavus

Neljas sammas

Kuues sammas

►C1  Klassiruumide mahutavus, väljendatuna uute või ajakohastatud alusharidus- ja lapsehoiuasutuste (ISCED 0–8) kohtade maksimaalse arvuna, mis tuleneb rahastu raames võetavate meetmete toest. ◄ Klassiruumide mahutavust arvutatakse vastavalt riigisisestele õigusaktidele, kuid see ei hõlma õpetajaid, lapsevanemaid, abipersonali ega muid isikuid, kes võivad neid ruume samuti kasutada.

Alusharidus- ja lapsehoiuasutused, nagu lastesõimed ja eelkoolid, on asutused, mis on loodud lastele (sünnist algkooli alguseni) (ISCED 0). ►C1  Haridusasutused hõlmavad koole (ISCED 1–3, ISCED 4) ja kõrgharidust (ISCED 5–8). ◄ Näitaja hõlmab lapsehoiu- või haridusasutusi, mis on äsja ehitatud või ajakohastatud (näiteks hügieeni- ja ohutusstandardite parandamiseks), ning ajakohastamine ei hõlma energiatõhusaks renoveerimist või hooldust ja remonti.

Inimeste arv

14

Toetust saavate 15–29aastaste noorte arv

Kuues sammas

Rahastu raames võetavate meetmete raames rahalist või mitterahalist toetust saavate 15–29aastaste osalejate arv.

Näitaja andmed esitatakse soo alusel (17).

Inimeste arv