02021R1230 — ET — 08.04.2024 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1230, 14. juuli 2021, piiriüleste maksete kohta liidus (kodifitseeritud tekst) (ELT L 274 30.7.2021, lk 20) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/886, 13. märts 2024, |
L 886 |
1 |
19.3.2024 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1230,
14. juuli 2021,
piiriüleste maksete kohta liidus
(kodifitseeritud tekst)
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 4 ja 5 kõigi riigisiseste ja piiriüleste maksete suhtes, mis on nomineeritud eurodes või muus liikmesriigi omavääringus kui euro ja mis hõlmavad vääringu konverteerimise teenust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„piiriülene makse“ – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad eri liikmesriigis;
„riigisisene makse“ – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral nii maksja makseteenuse pakkuja kui saaja makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis;
„maksja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto haldaja ja kes teeb maksekäsundi antud maksekontolt makse tegemiseks või kui maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekäsundi;
„saaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja;
„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kategooriasse kuuluv juriidiline isik ning kõnealuse direktiivi artiklis 32 osutatud füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 1 ) artikli 2 lõike 5 punktides 2–23 loetletud asutused, kelle suhtes liikmesriigid kohaldavad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 2 lõike 5 kohast erandit;
„makseteenuse kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või saaja või mõlemana;
„maksetehing“ – maksja või saaja poolt või saaja kaudu algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljanõudmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel;
„maksekäsund“ – makseteenuse pakkujale maksja või saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks;
„tasu“ – makseteenuse pakkuja poolt makseteenuse kasutajalt võetav summa, mis on otseselt või kaudselt seotud maksetehinguga, või summa, mida makseteenuse pakkuja või vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik võtab makseteenuse kasutajalt vääringu konverteerimise teenuse eest direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõike 2 kohaselt, või nende summade kombinatsioon;
„raha“ – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ ( 2 ) artikli 2 punktis 2;
„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega;
„mikroettevõtja“ – ettevõtja, mis makseteenuse lepingu sõlmimise ajal on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 3 ) lisa artiklis 1 ning artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud ettevõte;
„vahendustasu“ – maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel makstav tasu iga otsekorralduse eest;
„otsekorraldus“ – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud saajale, saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale;
„otsekorralduste skeem“ – makseteenuse pakkujate vahel otsekorralduste teostamiseks kokku lepitud ühtsed reeglid, tavad ja nõuded.
Artikkel 3
Piiriüleste maksete ja nendele vastavate riigisiseste maksete tasud
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel tähendab mõiste „välkkreeditkorraldus“ määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 1a määratletud välkkreeditkorraldust, mis on eurodes ja piiriülene.
Artikkel 4
Vääringu konverteerimise tasud kaardipõhiste maksetehingute puhul
Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitab sularaha- või makseautomaadis või müügikohas vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik maksjale enne maksetehingu algatamist järgmise teabe:
summa, mis makstakse makse saajale makse saaja kasutatavas vääringus;
summa, mille maksja maksab maksja konto vääringus.
Esimesest lõigust olenemata saadetakse selline sõnum üks kord igas kuus, mil maksja makseteenuse pakkuja saab maksjalt samas vääringus nomineeritud maksekäsundi.
Makseteenuse pakkuja pakub makseteenuse kasutajale võimalust lõikes 5 osutatud elektrooniliste sõnumite saamisest loobuda.
Makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja võivad kokku leppida, et lõiget 5 ja käesolevat lõiget ei kohaldata täielikult või osaliselt juhul, kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija.
Artikkel 5
Vääringu konverteerimise tasud kreeditkorralduste puhul
Artikkel 6
Maksete automatiseerimise lihtsustamise meetmed
Peale selle märgib makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja konto väljavõttel või selle lisal makseteenuse kasutaja IBANi ja makseteenuse pakkuja BICi.
Makseteenuse pakkuja annab käesoleva lõike alusel nõutava teabe makseteenuse kasutajale tasuta.
Artikkel 7
Maksebilansi aruandluse kohustus
Artikkel 8
Pädevad asutused
Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse järgimise tagamise eest.
Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist kooskõlas määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 9 teise lõiguga teatatud pädevate asutustega seotud muutustest.
Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi teostama tõhusat järelevalvet määruse täitmise üle ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada selle täitmine.
Artikkel 9
Kaebemenetlused käesoleva määruse väidetava rikkumise korral
Artikkel 10
Kohtuväline kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlus
Artikkel 11
Piiriülene koostöö
Artiklites 8 ja 10 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse eest vastutavad organid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedat ja tõrgeteta koostööd. Liikmesriigid tagavad sellise koostöö toimumise.
Artikkel 12
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist kooskõlas määruse (EÜ) nr 924/2009 artikliga 13 teavitatud normide ja meetmete muudatustest.
Artikkel 13
Kohaldamine muude vääringute kui euro suhtes
Liikmesriik, kus euro ei ole omavääringuks ja kes otsustab laiendada käesoleva määruse kohaldamist omavääringule, teatab sellest komisjonile.
Kõnealune teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleva määruse laiendatud kohaldamine asjaomase liikmesriigi omavääringule jõustub 14 päeva pärast kõnealust avaldamist.
Artikkel 14
Läbivaatamine
Hiljemalt 19. aprilliks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, mis sisaldab eelkõige järgmist:
hinnang viisi kohta, kuidas makseteenuse pakkujad kohaldavad käesoleva määruse artiklit 3;
hinnang liikmesriikide omavääringutes ja eurodes tehtavate riigisiseste ja piiriüleste maksete mahu ja tasude muutuse kohta alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/518 ( 5 ) vastuvõtmise kuupäevast, nimelt 19. märtsist 2019;
hinnang selle kohta, kuidas käesoleva määruse artikkel 3 on mõjutanud vääringu konverteerimise tasusid ja muid makseteenustega seotud tasusid nii maksjate kui ka makse saajate jaoks;
hinnang käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 niisuguse muutmise hinnangulise mõju kohta, mis tehakse eesmärgiga hõlmata kõigi liikmesriikide vääringud;
hinnang selle kohta, kuidas kohaldavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 ning riigisiseses õiguses, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 punkti 3 ja artikli 59 lõiget 2, sätestatud teabele esitatavaid nõudeid ning kas need õigusnormid on suurendanud vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust;
hinnang selle kohta, kas ja mil määral on vääringu konverteerimise teenuste pakkujatel tekkinud raskusi käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ning riigisisese õiguse, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 punkti 3 ja artikli 59 lõiget 2, tegeliku kohaldamisega;
kulude-tulude analüüs vääringu konverteerimise teenuste pakkujate kasutatavate või neile kättesaadavate kommunikatsioonikanalite ja -tehnoloogiate kohta, mis võivad veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust, sealhulgas hinnang selle kohta, kas makseteenuse pakkujad peaksid artiklis 4 osutatud teabe saatmiseks pakkuma teatavaid olemasolevaid kanaleid; kõnealune analüüs hõlmab ka hinnangut selle kohta, kas tehniliselt on võimalik enne iga tehingu algatamist üheaegselt avaldada käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 3 osutatud teavet kõigi vääringu konverteerimise võimaluste kohta, mis on olemas sularaha- või makseautomaadis või müügikohas;
kulude-tulude analüüs maksjatele antava võimaluse kohta blokeerida vääringu konverteerimise võimalus, mida sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakub muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja, ja oma sellealast eelistust muuta;
kulude-tulude analüüs maksja makseteenuse pakkuja suhtes esitatava nõude kohta esitada üksiku maksetehinguga seotud vääringu konverteerimise teenuste osutamisel, kui toimub tehingu kliirimine ja arveldamine, kohaldatav vääringu konverteerimiskurss tehingu algatamise hetkel.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 924/2009 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus muudatuste loeteluga
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11). |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22). |
(Üksnes artiklis 17 artiklitele 2, 3, 4, 5, 7 ja 8 viidatud osas) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/518 (ELT L 91, 29.3.2019, lk 36). |
|
II LISA
Vastavustabel
Määrus (EÜ) nr 924/2009 |
Käesolev määrus |
Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 1 lõige 4 |
– |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1a |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 3 |
Artikli 3 lõige 4 |
Artikli 3 lõige 4 |
Artikkel 3a |
Artikkel 4 |
Artikkel 3b |
Artikkel 5 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 3 |
Artikkel 5 |
Artikkel 7 |
Artikkel 6 |
– |
Artikkel 7 |
– |
Artikli 9 esimene lõik |
Artikli 8 esimene lõik |
Artikli 9 teine lõik |
Artikli 8 teine lõik |
Artikli 9 kolmas lõik |
– |
Artikli 9 neljas lõik |
Artikli 8 kolmas lõik |
Artikli 10 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 10 lõike 1 teine lõik |
– |
Artikli 10 lõige 2) |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikkel 11 |
Artikkel 10 |
Artikkel 12 |
Artikkel 11 |
Artikkel 13 |
Artikkel 12 |
Artikli 14 lõige 1 |
Artikkel 13 |
Artikli 14 lõige 2 |
– |
Artikli 14 lõige 3 |
– |
Artikkel 15 |
Artikkel 14 |
Artikkel 16 |
Artikkel 15 |
Artikkel 17 |
Artikkel 16 |
– |
I lisa |
– |
II lisa |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).
( 3 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistet (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/518, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega (ELT L 91, 29.3.2019, lk 36).