02021R1147 — ET — 15.07.2021 — 000.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1147,

7. juuli 2021,

millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

(ELT L 251 15.7.2021, lk 1)


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 455, 20.12.2021, lk  37 (2021/1147)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1147,

7. juuli 2021,

millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi „fond“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Käesolevas määruses sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„rahvusvahelise kaitse taotleja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL ( 1 ) artikli 2 punktis c määratletud taotleja;

2) 

„rahvusvahelise kaitse saaja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL ( 2 ) artikli 2 punktis b määratletud rahvusvahelise kaitse saaja;

3) 

„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas segarahastamisvahendid finantsmääruse artikli 2 punkti 6 tähenduses;

4) 

„pereliige“ – kolmanda riigi kodanik, kes on määratletud pereliikmena liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

5) 

„humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine“ – selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, liikmesriikide territooriumile pärast liikmesriigi taotlusel Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt või muult asjaomaselt rahvusvaheliselt organilt vastava esildise saamist, kellele antakse rahvusvaheline kaitse või humanitaarkaitse seisund liikmesriigi õiguse alusel, millega nähakse täiendava kaitse saajatele ette samaväärsed õigused ja kohustused, nagu on sätestatud direktiivi 2011/95/EL artiklites 20–34;

6) 

„tegevustoetus“ – osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest;

7) 

„väljasaatmine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud väljasaatmine;

8) 

„ümberasustamine“ – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esildise saamist selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine liikmesriikide territooriumile kolmandast riigist, kuhu nad on ümber asunud, kellele antakse rahvusvaheline kaitse ja kellel on võimalik saada püsiv lahendus kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega;

9) 

„tagasisaatmine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3 määratletud tagasisaatmine;

10) 

„erimeetmed“ – fondi eesmärkidele vastava liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise;

11) 

„kolmanda riigi kodanik“ – isik, sealhulgas kodakondsuseta isik või määratlemata kodakondsusega isik, kes ei ole liidu kodanik, nagu see on määratletud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõikes 1;

12) 

„saatjata alaealine“ – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis l määratletud saatjata alaealine;

13) 

„liidu meetmed“ – riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mida rakendatakse kooskõlas rahastu eesmärkidega;

14) 

„haavatav isik“ – isik, kes on määratletud haavatava isikuna liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  
Fondi poliitikaeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.
2.  

Lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetab fond järgmiste erieesmärkide saavutamist:

a) 

tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet;

b) 

tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa;

c) 

aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides;

d) 

suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

3.  
Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 4

Partnerlus

Fondi rakendamisel hõlmavad partnerlused vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 8 lõikele 1 piirkondlikke, kohalikke, linna- ja muid avaliku sektori asutusi või neid esindavaid ühendusi, asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, selliseid valitsusväliseid organisatsioone nagu pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioonid, riigisisesed inimõiguste institutsioonid ja võrdõiguslikkust edendavad üksused, ning majandus- ja sotsiaalpartnereid.

Artikkel 5

Toetuse kohaldamisala

1.  
Fondi eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eelkõige III lisas loetletud meetmeid.

Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud meetmete loetelu muutmiseks, et lisada uusi meetmeid.

2.  
Fondi eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist kooskõlas artikliga 7 või 24 toetada III lisas osutatud, liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja on nendega seotud, kui see on asjakohane.
3.  

Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad oma vastavate kohustuste kohaselt kolmandates riikides võetavate ja nendega seotud meetmete koordineerimise asjaomaste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja vahenditega. Eelkõige tagavad nad, et kolmandates riikides ja nendega seotud meetmed:

a) 

viiakse ellu koostoimes ja kooskõlas muude väljaspool liitu võetavate meetmetega, mida toetatakse muudest liidu vahenditest;

b) 

on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegilise programmitöö dokumentidega;

c) 

keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud, ning

d) 

teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidus toimuva tegevusega.

4.  
Fondi eesmärgid toetavad meetmeid, mis on suunatud ühele või mitmele sihtrühmale ELi toimimise lepingu artiklite 78 ja 79 kohaldamisala raames.

Artikkel 6

Sooline võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld

1.  
Liikmesriigid ja komisjon tagavad soolise perspektiivi integreerimise ning selle, et fondist toetatavate programmide ja projektide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise käigus võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist.
2.  
Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, et välistada igasugune diskrimineerimine, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 21 fondist toetatavate programmide ja projektide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal keelatud.

Artikkel 7

Fondis osalevad kolmandad riigid

1.  
Fond on avatud lõikes 2 loetletud kriteeriumeid täitvatele kolmandatele riikidele kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud konkreetses lepingus, millega reguleeritakse kolmanda riigi osalemist fondis.
2.  
Selleks et kolmas riik saaks lõike 1 kohaselt fondis osaleda, peab ta olema sõlminud liiduga lepingu kriteeriumide ja mehhanismide kohta, mis võimaldavad määrata kindlaks liikmesriigis või asjaomases kolmandas riigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi.
3.  

Kolmanda riigi osalemist fondis käsitlev konkreetne leping peab vähemalt:

a) 

võimaldama koostööd liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega varjupaiga, rände ja tagasisaatmise valdkonnas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete vaimus;

b) 

põhinema kogu fondi kestuse ajal välja- ja tagasisaatmise lubamatuse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel;

c) 

tagama õiglase tasakaalu fondis osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

d) 

määrama kindlaks fondis osalemise tingimused, sealhulgas fondi tehtavate osamaksete kalkulatsiooni, ja selle halduskulud;

e) 

täpsustama, et kolmandale riigile ei anta fondiga seoses otsustusõigust;

f) 

kindlustama liidu õiguse tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve;

g) 

nägema ette, et kolmas riik annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale kooskõlas artikliga 8 vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu.

Esimese lõigu punktis d osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 8

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb fondis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.



II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK



1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 9

Üldpõhimõtted

1.  
Fondist antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi sekkumisi ning keskendutakse sellele, et anda fondi eesmärkidele liidu lisaväärtust.
2.  
Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjaomaste meetmete, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muudest liidu vahenditest, eelkõige välistegevuse rahastutest, Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) antavat toetust.
3.  
Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras.

Artikkel 10

Eelarve

1.  
Fondi rakendamiseks on ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 9 882 000 000  eurot.
2.  

Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a) 

6 270 000 000  eurot eraldatakse liikmesriikide programmidele,

b) 

3 612 000 000  eurot eraldatakse artiklis 11 osutatud temaatilisele rahastule.

3.  
Kuni 0,42 % rahastamispaketist eraldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks.
4.  
Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26 võib kokku kuni 5 % kõnealuse määruse mis tahes fondi eelarve jagatud täitmise korras tehtavatest esialgsetest eraldistest liikmesriigile kanda nimetatud liikmesriigi taotluse korral eelarve otsese või kaudse täitmise korras üle fondi. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse lõigu punktiga c. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 11

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.  
Artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud summast eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras. Võttes arvesse fondi olemust, teenib temaatiline rahastu peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Temaatilisest rahastust rahastatakse selle järgmiseid komponente:

a) 

erimeetmed,

b) 

liidu meetmed,

c) 

artiklis 31 osutatud erakorraline abi,

d) 

ümberasustamine ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine,

e) 

artiklis 20 osutatud liikmesriikidele rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmisel solidaarsuspingutuste raames antav toetus ning

f) 

artiklis 26 osutatud Euroopa rändevõrgustik.

Samuti toetatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi summast, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis b.

2.  
Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas kajastatud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rahastamisega, välja arvatud artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b kohaselt erakorraliseks abiks kasutatavad rahalised vahendid, toetatakse üksnes III lisas loetletud meetmeid, sealhulgas ümberasustamist ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist kooskõlas artikliga 19 osana liidu rändepoliitika välismõõtmest.

3.  
Komisjon teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega, eelkõige fondist rahastatavaid liidu meetmeid käsitlevate tööprogrammide ettevalmistamisel ja hindamisel.
4.  
Vähemalt 20 % temaatilise rahastu esialgsest eraldisest eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärgile.
5.  
Komisjon tagab, et kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise korras, ei valita välja projekte, mida mõjutab ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus seoses rikkumismenetlusega, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või nende projektide tulemuslikkuse.
6.  
Määruse (EL) 2021/1060 artikli 23 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamisel, kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise korras, peab asjaomane liikmesriik tagama ja komisjon kontrollima, et kavandatud meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni seoses rikkumismenetlusega esitatud põhjendatud arvamus, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või meetmete tulemuslikkuse.
7.  
Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel.
8.  
Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks rakendusaktidega vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse iga käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes esitatakse asjakohasel juhul segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 38 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
9.  
Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa punkti 2 alapunktis d osutatud rakendusmeetmete hulka, mida rakendavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Sellega seoses suunatakse vähemalt 5 % temaatilise rahastu esialgsest eraldisest integratsioonimeetmete rakendamisele kohalike ja piirkondlike asutuste poolt.
10.  
Komisjon tagab vahendite õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide vahel. Komisjon annab aru temaatilise rahastu kasutamise ja käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponentide vahelise jaotuse kohta, sealhulgas toetuse kohta, mida liidu meetmete raames antakse kolmandates riikides võetavatele või nendega seotud meetmetele.
11.  
Pärast lõikes 8 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon liikmesriikide programme vastavalt muuta.



2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise korras

Artikkel 12

Kohaldamisala

1.  
Käesolevat jagu kohaldatakse artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud summa suhtes ja lisavahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras vastavalt artiklis 11 osutatud temaatilist rahastut käsitlevale rahastamisotsusele.
2.  
Käesoleva jao kohast toetust kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) 2021/1060.

Artikkel 13

Eelarvevahendid

1.  

Artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud summa eraldatakse liikmesriikide programmidele esialgu järgmiselt:

a) 

5 225 000 000  eurot kookõlas I lisaga;

b) 

1 045 000 000  eurot artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks.

2.  
Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata täielikult, võib järelejäänud summa lisada artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 14

Eelmaksed

1.  

Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 4 tehakse fondile eelmaksed aastaste osamaksetena sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a) 

2021: 4 %,

b) 

2022: 3 %,

c) 

2023: 5 %,

d) 

2024: 5 %,

e) 

2025: 5 %,

f) 

2026: 5 %.

2.  
Kui liikmesriigi programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed selle vastuvõtmise aastal.

Artikkel 15

Kaasrahastamise määrad

1.  
Liidu eelarvest eraldatav osalus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.
2.  
Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni erimeetmete raames rakendatavate projektide rahastamiskõlblikest kogukuludest.
3.  
Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni IV lisas loetletud meetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest.
4.  
Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni tegevustoetuse rahastamiskõlblikest kogukuludest.
5.  
Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni artiklis 31 osutatud erakorralise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest.
6.  
Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõike 5 punkti b alapunktis vi sätestatud piirides.
7.  
Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning fondist lõigetes 1–6 osutatud rahalise toetusega hõlmatud meetmete liikidele antava osaluse maksimumsumma.
8.  

Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse iga meetme liigi jaoks kindlaks, kas kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a) 

kogu osalusele, sealhulgas avaliku ja erasektori osalusele, või

b) 

ainult avaliku sektori osalusele.

Artikkel 16

Liikmesriikide programmid

1.  
Iga liikmesriik tagab, et tema programmides käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu prioriteetide ja väljakutsetega varjupaigaküsimuste ja rände haldamise valdkonnas ning vastavad neile ning et need on täielikult kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega, järgides samal ajal täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. Oma programmide prioriteetide kindlaks määramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid.

Võttes arvesse fondi olemust, teenivad liikmesriikide programmid peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 23.

2.  

Artikli 13 lõike 1 kohaselt eraldatud vahendite piires ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, eraldab iga liikmesriik oma programmis:

a) 

vähemalt 15 % talle eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi jaoks ning

b) 

vähemalt 15 % talle eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi jaoks.

3.  
Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist.
4.  
Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varajases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 ( 3 ) loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teadmisi ja eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates valdkondades.
5.  
Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi, sealhulgas lõikes 4 osutatud asutusi, 5. jaos täpsustatud seire- ja hindamisülesannete täitmisesse, eelkõige selleks, et tagada fondi toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
6.  
Pärast käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 teeb asjaomane liikmesriik koos komisjoniga kindlaks sobivaima viisi, kuidas neid järeldusi ja soovitusi oma programmis käsitleda, kasutades fondi toetust, kui see on asjakohane.

Komisjon võib vastavalt vajadusele kasutada ka detsentraliseeritud asutuste eksperditeadmisi nende asutuste pädevusse kuuluvates konkreetsetes küsimustes.

7.  
Vajaduse korral muudetakse liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 6 osutatud soovitusi.
8.  
Komisjoni ja asjakohasel juhul asjaomaste detsentraliseeritud asutustega nende pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides võib liikmesriik oma programmi vahendeid ümber jagada, et rakendada lõikes 6 osutatud soovitusi, kui neil soovitustel on finantsmõju.
9.  
Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmete loetelu muutmiseks.
10.  
Liikmesriikide programmides võib lubada ka III lisas osutatud integratsioonimeetmetega hõlmatud isikute pereliikmete kaasamist sellises ulatuses, mida on vaja nende meetmete tõhusaks rakendamiseks.
11.  
Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekti koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, konsulteerib ta enne projekti heakskiitmist komisjoniga.
12.  
Määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.

Artikkel 17

Vahehindamine

1.  
2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis b ja punktides 2–5 osutatud kriteeriumidega artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma. Rahastamine hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2025.
2.  
Kui vähemalt 10 % käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud programmi jaoks lisaeraldist.
3.  
Käesoleva määruse artiklis 11 osutatud temaatilisest rahastust alates 1. jaanuarist 2025 vahendite eraldamisel võtab komisjon arvesse edu, mida liikmesriigid on saavutanud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 16 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudusi.

Artikkel 18

Erimeetmed

1.  
Lisaks artikli 13 lõike 1 kohasele eraldisele võib liikmesriik saada rahalisi vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et vahendid on seejärel tema programmis sihtotstarbelisena märgitud ja et nende abil aidatakse täita fondi eesmärke.
2.  
Erimeetmetele mõeldud rahalisi vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 19

Vahendid ümberasustamiseks ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmiseks

1.  
Lisaks artikli 13 lõike 1 punkti a kohasele eraldisele saavad liikmesriigid 10 000  euro suuruse summa iga ümberasustamise kaudu vastu võetud isiku kohta.
2.  
Lisaks artikli 13 lõike 1 punkti a kohasele eraldisele saavad liikmesriigid 6 000  euro suuruse lisasumma iga humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isiku kohta.
3.  

Lõikes 2 osutatud summat suurendatakse 8 000 euroni iga humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isiku kohta, kes kuulub ühte või mitmesse järgmisse haavatavasse rühma:

a) 

ohustatud naised ja lapsed;

b) 

saatjata alaealised;

c) 

selliste meditsiiniliste vajadustega isikud, mida saab rahuldada üksnes humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise teel;

d) 

isikud, kes vajavad humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist seoses õigusliku või füüsilise kaitse vajadustega, sealhulgas vägivalla- või piinamisohvrid.

4.  
Kui liikmesriik võtab vastu isiku, kes kuulub rohkem kui ühte lõigetes 2 ja 3 osutatud kategooriasse, saab ta nimetatud summa selle isiku kohta vaid ühel korral.
5.  
Asjakohasel juhul võib liikmesriik saada vastavad summad ka lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud isikute pereliikmete eest, kui kõnealused pereliikmed võetakse vastu perekonna ühtsuse tagamiseks.
6.  
Käesolevas artiklis osutatud summad antakse kuludega sidumata rahastamise vormis kooskõlas finantsmääruse artikliga 125.
7.  
Käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud summad eraldatakse liikmesriigi programmile esimest korda rahastamisotsusega, millega programm heaks kiidetakse Kõnealuseid summasid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui komisjon on kõnealuse programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Kõnealused summad võib lisada komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse, tingimusel et isik, kelle eest summa eraldatakse, on tegelikult ümber asustatud või vastu võetud.
8.  
Kontrolli ja auditi eesmärgil säilitavad liikmesriigid teavet, mida on vaja ümberasustatud või vastu võetud isikute ning nende ümberasustamise või vastuvõtmise kuupäeva nõuetekohaseks tuvastamiseks.
9.  
Et võtta arvesse kehtivaid inflatsioonimäärasid, asjaomaseid arengusuundi ümberasustamise valdkonnas ja muid tegureid, millega saaks optimeerida käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud summadega antud rahalise stiimuli kasutamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, et olemasolevate vahendite piires kohandada käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud summasid, kui seda peetakse asjakohaseks.

Artikkel 20

Vahendid rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmiseks

1.  
Lisaks artikli 13 lõike 1 kohasele eraldisele saab liikmesriik 10 000  euro suuruse lisasumma iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on teisest liikmesriigist üle antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 ( 4 ) artiklile 17 või sarnases vormis ümberpaigutamise tulemusel.
2.  
Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid saada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa ka nimetatud lõikes osutatud isikute pereliikmete eest, tingimusel et need pereliikmed on üle antud perekonna ühtsuse tagamiseks vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 17 või üle antud sarnases vormis ümberpaigutamise tulemusel.
3.  
Lisaks artikli 13 lõike 1 kohasele eraldisele saavad liikmesriigid 10 000  euro suuruse lisasumma iga teisest liikmesriigist üle antud rahvusvahelise kaitse saaja eest.
4.  
Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid saada vastavad summad ka lõikes 3 osutatud isikute pereliikmete eest, kui kõnealused pereliikmed antakse üle perekonna ühtsuse tagamiseks.
5.  
Liikmesriik, kes katab lõigetes 1–4 osutatud üleandmiste kulud, saab 500 euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja eest, kes on teise liikmesriiki üle antud.
6.  
Käesolevas artiklis osutatud summad antakse kuludega sidumata rahastamise vormis kooskõlas finantsmääruse artikliga 125.
7.  
Käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud summad eraldatakse liikmesriigi programmile tingimusel, et isik, kelle eest summa eraldatakse, on vastavalt kas mõnda liikmesriiki tegelikult üle antud või taotlejana registreeritud liikmesriigis, kes on kooskõlas määrusega (EL) nr 604/2013 vastutav. Kõnealuseid summasid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui komisjon on kõnealuse programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud.
8.  
Kontrolli ja auditi eesmärgil säilitavad liikmesriigid teavet, mida on vaja üle antud isikute ja nende üleandmise kuupäeva korrektseks tuvastamiseks.
9.  
Et võtta arvesse olemasolevaid inflatsioonimäärasid, asjaomaseid arengusuundi ümberpaigutamise valdkonnas ja muid tegureid, millega saaks optimeerida käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 5 osutatud summadega antud rahalise stiimuli kasutamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, et olemasolevate vahendite piires kõnealuseid summasid kohandada, kui seda peetakse asjakohaseks.

Artikkel 21

Tegevustoetus

1.  
Liikmesriik võib kasutada kuni 15 % fondist oma programmi jaoks eraldatud summast, et rahastada tegevustoetust fondi erieesmärkide raames.
2.  
Tegevustoetuse kasutamisel peab liikmesriik järgima asjaomast liidu acquis’d ja hartat.
3.  
Liikmesriik selgitab oma programmis ja käesoleva määruse artiklis 35 osutatud iga-aastases tulemusaruandes, kuidas tegevustoetuse kasutamine aitab saavutada fondi eesmärke. Enne liikmesriigi programmi heakskiitmist hindab komisjon tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda. Komisjon võtab arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1053/2013 kohaselt tehtud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva seire põhjal kättesaadavat teavet.
4.  
Tegevustoetuse keskmes on meetmed, mis on hõlmatud VII lisas ette nähtud kuludega.
5.  
Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte VII lisas loetletud rahastamiskõlblike meetmete muutmiseks.

Artikkel 22

Juhtimiskontrollid ja auditid projektide puhul, mille viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid

1.  
Käesolevat artiklit kohaldatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide või nende asutuste suhtes, kelle süsteeme, reegleid ja menetlusi on komisjon kõnealuse määruse artikli 154 lõigete 4 ja 7 kohaselt hinnanud ja pidanud neid liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks (edaspidi „rahvusvahelised organisatsioonid“).
2.  
Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 83 esimese lõigu punkti a ja finantsmääruse artikli 129 kohaldamist, ei pea korraldusasutus juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, tegema määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud juhtimiskontrolle, tingimusel et rahvusvaheline organisatsioon esitab korraldusasutusele finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c nõutud dokumendid.
3.  
Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamist, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas liidu vahendite haldaja kinnituses, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele.
4.  

Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses lisaks, et:

a) 

arveid ja toetusesaaja maksetõendeid on kontrollitud;

b) 

toetusesaaja raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud tehingute puhul, mis on seotud korraldusasutusele deklareeritud kuludega.

5.  
Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b, c või d alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas liidu vahendite haldaja kinnituses, et kulude hüvitamise tingimused on täidetud.
6.  
Finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid esitatakse korraldusasutusele koos iga maksetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud.
7.  
Toetusesaaja esitab korraldusasutusele igal aastal 15. oktoobriks aruande. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab rahvusvahelise organisatsiooni esitatud liidu vahendite haldaja kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et korraldusasutusele rahvusvahelise organisatsiooni esitatud maksetaotlustes märgitud kulutused on seaduslikud ja korrektsed.
8.  
Ilma et see piiraks olemasolevaid võimalusi finantsmääruse artiklis 127 osutatud täiendavate auditite tegemiseks, koostab korraldusasutus määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimeses lõigu punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse. Selle asemel et tugineda määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõikes 1 osutatud juhtimiskontrollidele koostab korraldusasutus kinnituse käesoleva artikli lõigete 2–5 ja 7 kohaselt rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumentide põhjal.
9.  
Dokument, milles määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 3 osutatud toetuse andmise tingimused, sisaldab käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.
10.  

Lõiget 2 ei kohaldata ja korraldusasutuselt nõutakse seetõttu juhtimiskontrolli tegemist, kui

a) 

korraldusasutus tuvastab seoses rahvusvahelise organisatsiooni algatatud või rakendatud projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest;

b) 

rahvusvaheline organisatsioon ei esita korraldusasutusele lõigetes 2–5 ja 7 osutatud dokumente;

c) 

lõigetes 2–5 ja 7 osutatud ning rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumendid on puudulikud.

11.  
Kui projekt, milles rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, on osa nimetatud määruse artiklis 79 osutatud valimist, võib auditeerimisasutus teha oma tööd selle projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda rahvusvahelise organisatsiooni audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat selles projektis.



3. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 23

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c.

Artikkel 24

Toetuskõlblikud üksused

1.  

Liidu vahenditest võib rahastada järgmisi üksusi:

a) 

juriidilised isikud, kelle asukoht on:

i) 

liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil;

ii) 

kolmandas riigis, kes osaleb fondis artikli 7 kohase konkreetse lepingu alusel tingimusel, et ta on hõlmatud tööprogrammi ja selles esitatud tingimustega;

iii) 

tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele;

b) 

liidu õiguse alusel loodud juriidilised isikud või fondi jaoks asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid.

2.  
Liidu vahenditest ei või rahastada füüsilisi isikuid.
3.  
Lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud üksused osalevad sellise konsortsiumi osana, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut üksust, millest vähemalt ühe asukoht on liikmesriigis.

Üksused, mis osalevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsortsiumi osana, tagavad, et meetmed, milles nad osalevad, on kooskõlas hartas sätestatud põhimõtetega ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 25

Liidu meetmed

1.  
Komisjoni algatusel võib kooskõlas III lisaga rahastada fondist neid liidu meetmeid, mis on seotud fondi eesmärkidega.
2.  
Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
3.  
Eelarve otsesel täitmisel rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
4.  
Ettepanekuid hindava, finantsmääruse artiklis 150 osutatud komisjoni liikmeteks võivad olla väliseksperdid.
5.  
Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega, ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 ( 5 ) artikli 37 lõiget 7.

Artikkel 26

Euroopa rändevõrgustik

1.  
Fondist toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ning nähakse ette selle tegevuseks ja edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.
2.  
Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus on finantsmääruse artikli 110 kohane rahastamisotsus. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega.
3.  
Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas finantsmäärusega rahalist abi asjakohasel juhul kas otsuse 2008/381/EÜ artiklis 3 osutatud riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või hangete vormis.

Artikkel 27

Segarahastamistoimingud

Fondi raames otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 28

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 35 kohaselt võib fondist toetada komisjoni algatusel või tema nimel rakendatavat tehnilist abi 100 % ulatuses.

Artikkel 29

Auditid

Liidu osaluse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, võetakse finantsmääruse artikli 127 kohaselt üldise kindluse aluseks.

Artikkel 30

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1.  
Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset suunatud teavet. Tagatakse liidu rahastamise nähtavus ja antakse teavet, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avalik esitamine ei ole võimalik või asjakohane või kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud eelkõige julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule ja tõstma esile liidu embleemi.
2.  
Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning fondi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid.

Fondile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud fondi eesmärkidega.

3.  
Komisjon avaldab artiklis 11 osutatud temaatilise rahastu tööprogrammid. Eelarve otsese või kaudse täitmise korras antava toetuse puhul avaldab komisjon finantsmääruse artikli 38 lõikes 2 osutatud teabe avalikult kättesaadaval veebisaidil ja ajakohastab seda teavet korrapäraselt. Kõnealune teave avaldatakse avatud masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha ja neid võrrelda.



4. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 31

Erakorraline abi

1.  

Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks igakülgselt põhjendatud hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

a) 

erakorraline rändeolukord, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike suur või ebaproportsionaalne sisseränne ühte või mitmesse liikmesriiki, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende liikmesriikide vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskuste ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemide ja -menetluste jaoks;

b) 

ümberasustatud isikute massiline sissevool nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ( 6 ) tähenduses;

c) 

erakorraline rändeolukord kolmandas riigis, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna jäänud poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada liidu suunas kulgevaid rändevooge.

Sellisele igakülgselt põhjendatud hädaolukorrale reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi olemasolevate vahendite piires, sealhulgas vabatahtliku ümberpaigutamise jaoks. Sellisel juhul teavitab komisjon aegsasti Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2.  
Meetmeid kolmandates riikides rakendatakse kooskõlas artikli 5 lõigetega 2 ja 3.
3.  
Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 13 lõike 1 ja I lisa kohasele eraldisele, tingimusel et see on seejärel liikmesriigi programmis sihtotstarbelisena märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on liikmesriigi programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Erakorraliseks abiks ette nähtud eelmaksed võivad olla kuni 95 % liidu osalusest, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest.
4.  
Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
5.  
Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulusid, mis tekkisid enne meetme toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et kulutus ei tekkinud enne 1. jaanuari 2021.
6.  
Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ja selleks, et tagada erakorralise abi jaoks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon võtta viivitamata kohaldatava rakendusaktiga eraldi vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsuse erakorralise abi kohta kooskõlas artikli 38 lõikes 4 osutatud menetlusega. Asjaomane rakendusakt kehtib kuni 18 kuud.

Artikkel 32

Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1.  
Meede, mis on saanud fondist toetust, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.
2.  

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikega 4 võib ERFist või ESF+ist toetada meetmeid, mis on saanud nimetatud määruse artikli 2 punktis 45 määratletud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a) 

neid on hinnatud fondi konkursikutse alusel,

b) 

need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele,

c) 

neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.



5. JAGU

Seire, aruandlus ja hindamine



1. alajagu

Ühissätted

Artikkel 33

Seire ja aruandlus

1.  
Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h alapunkti iii kohastele aruandlusnõuetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe käesoleva määruse V lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta.
2.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kõnealuses lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajates.
3.  
Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud fondi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed.
4.  
Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
5.  
Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, sealhulgas liikmesriikide esitatavat projektiteavet käsitlevate sätetega. VIII lisa muudatusi kohaldatakse üksnes nende projektide suhtes, mis on välja valitud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

Artikkel 34

Hindamine

1.  

Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 1 sätestatule hinnatakse vahehindamisel järgmist:

a) 

fondi tõhusus, sealhulgas selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav, eelkõige artiklis 35 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b) 

fondile eraldatud vahendite ning selle rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimeetmete kasutamise tõhusus;

c) 

II lisas loetletud rakendusmeetmete jätkuv asjakohasus ja sobivus;

d) 

fondist toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest antava toetuse koordineerimine, sidusus ja vastastikune täiendavus;

e) 

fondi raames rakendatud meetmete liidu lisaväärtus.

Vahehindamisel võetakse arvesse aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi mõju käsitleva järelhindamise tulemusi.

2.  
Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 2 sätestatule hõlmab järelhindamine käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elemente. Samuti hinnatakse fondi mõju.
3.  
Vahe- ja järelhindamine tehakse õigel ajal, et nende tulemusi saaks arvesse võtta otsustusprotsessis, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse läbivaatamisel.
4.  
Vahe- ja järelhindamises pöörab komisjon kooskõlas artikliga 7, artikli 16 lõikega 11 ja artikliga 24 erilist tähelepanu kolmanda riigiga rakendatud, kolmandas riigis rakendatud või kolmanda riigiga seotud meetmete hindamisele.



2. alajagu

Eelarve jagatud täitmise reeglid

Artikkel 35

Iga-aastased tulemusaruanded

1.  
Liikmesriigid esitavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) komisjonile määruse (EL) 2021/1060 artikli 41 lõikes 7 osutatud iga-aastase tulemusaruande.

Aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 29. Aruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2023, hõlmab 1. jaanuaril 2021 algavat perioodi.

2.  

Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a) 

liikmesriigi programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42;

b) 

liikmesriigi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab fondi rakendamist;

c) 

fondist toetatud meetmete, eelkõige kolmandates riikides võetud või nendega seotud meetmete ning muudest liidu fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus;

d) 

liikmesriigi programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse ning liikmesriikidevahelisse koostöösse ja solidaarsusesse;

e) 

teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f) 

kohaldatavate rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega;

g) 

fondi abiga ümber asustatud või vastu võetud isikute arv, pidades silmas artiklis 19 sätestatud summasid;

h) 

ühest liikmesriigist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate arv, nagu on osutatud artiklis 20;

i) 

projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga.

Iga-aastased tulemusaruanded sisaldavad kokkuvõtet, mis hõlmab kõiki käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud punkte. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud kokkuvõtted tõlgitakse kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.  
Komisjon võib esitada iga-aastaste tulemusaruannete kohta märkusi kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.
4.  
Komisjon esitab oma veebisaidil lingid määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 osutatud veebisaitidele.
5.  
Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 36

Seire ja aruandlus eelarve jagatud täitmise korral

1.  
Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 IV jaotisega toimuva seire ja aruandluse puhul kasutatakse asjakohasel juhul käesoleva määruse VI lisas sätestatud sekkumise liikide koode. Ettenägematute ja uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks.
2.  
Kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud näitajaid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõikega 1 ning artiklitega 22 ja 42.



III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 16 lõikes 9, artikli 19 lõikes 9, artikli 20 lõikes 9, artikli 21 lõikes 5, artikli 33 lõigetes 2 ja 5 ning artikli 36 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 16 lõikes 9, artikli 19 lõikes 9, artikli 20 lõikes 9, artikli 21 lõikes 5, artikli 33 lõigetes 2 ja 5 ning artikli 36 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 5 lõike 1 teise lõigu, artikli 16 lõike 9, artikli 19 lõike 9, artikli 20 lõike 9, artikli 21 lõike 5, artikli 33 lõike 2 või 5 või artikli 36 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Komiteemenetlus

▼C1

1.  
Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 ( 7 ) artikliga 32 loodud siseasjade fondide komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

▼B

2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

4.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

Artikkel 39

Üleminekusätted

1.  
Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruse (EL) nr 516/2014 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.
2.  
Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek fondi ja määruse (EL) nr 516/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.
3.  
Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a, võttes arvesse käesoleva määruse viibinud jõustumist ning selleks, et tagada järjepidevus, võib piiratud ajavahemiku jooksul kulusid, mis on seotud käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega ja mis on juba alanud, käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.
4.  

Liikmesriigid võivad jätkata pärast 1. jaanuari 2021 määruse (EL) nr 516/2014 alusel valitud ja alustatud projekti toetamist kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

valitud projektil on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg;

b) 

projekti kogumaksumus on üle 500 000  euro;

c) 

vastutava asutuse poolt toetusesaajatele projekti esimese etapi jaoks tehtavad maksed lisatakse määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse ja projekti teise etapi kulutused lisatakse määruse (EL) 2021/1060 kohastesse maksetaotlustesse;

d) 

projekti teine etapp vastab kohaldatavale õigusele ning on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 kohaselt kõlblik fondist toetust saama;

e) 

liikmesriik kohustub projekti lõpule viima, tagama selle toimivuse ja esitama selle kohta aruande iga-aastases tulemusaruandes, mis esitatakse 15. veebruariks 2024.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud projekti teise etapi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 sätteid.

Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes selliste projektide suhtes, mis on valitud eelarve jagatud täitmise korras määruse (EL) nr 514/2014 alusel.

Artikkel 40

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.



I LISA

LIIKMESRIIKIDE PROGRAMMIDE RAHASTAMISE KRITEERIUMID

1. Artikli 13 alusel kättesaadavad eelarvevahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a) 

iga liikmesriik saab ainult programmitöö perioodi alguses fondist kindla summa, mille suurus on 8 000 000  eurot, välja arvatud Küpros, Malta ja Kreeka, kes saavad igaüks kindla summa, mille suurus on 28 000 000  eurot;

b) 

artiklis 13 osutatud ülejäänud eelarvevahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

— 
35 % varjupaiga valdkonnale;
— 
30 % seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnale;
— 
35 % ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnale.

2. Varjupaiga valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsus on järgmine:

a) 

30 % proportsionaalselt nende isikute arvuga, kes kuuluvad ühte järgmisesse kategooriasse:

— 
kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellele antud staatus on määratletud 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooniga, mida on muudetud 31. jaanuari 1967 aasta New Yorgi protokolliga;
— 
kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset direktiivi 2011/95/EL tähenduses;
— 
kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ ( 8 ) tähenduses;
b) 

60 % proportsionaalselt rahvusvahelist kaitset taotlenud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga;

c) 

10 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga, keda asustatakse ümber või kes on ümber asustatud mõnda liikmesriiki.

3. Seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsus on järgmine:

a) 

50 % proportsionaalselt liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike koguarvuga;

b) 

50 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on saanud esimese elamisloa; arvesse ei võeta aga järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuid:

— 
need kolmandate riikide kodanikud, kellele on väljastatud tööga seotud esimene elamisluba, mille kehtivusaeg on lühem kui 12 kuud;
— 
need kolmandate riikide kodanikud, kes on riiki lubatud õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil vastavalt nõukogu direktiivile 2004/114/EÜ ( 9 ) või kohaldataval juhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/801 ( 10 );
— 
need kolmandate riikide kodanikud, kes on liikmesriiki lubatud teadusliku uurimistöö eesmärgil vastavalt nõukogu direktiivile 2005/71/EÜ ( 11 ) või kohaldataval juhul vastavalt direktiivile (EL) 2016/801.

4. Ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsus on järgmine:

a) 

70 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kelle suhtes kehtib riigisisese õiguse alusel tagasisaatmisotsus, st haldusotsus või - akt või kohtulahend, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus;

b) 

30 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on liikmesriikide territooriumilt haldus- või kohtuasutuse antud lahkumiskorralduse alusel kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt tegelikult lahkunud.

5. Esialgse eraldise võrdlusandmed põhinevad komisjoni (Eurostat) poolt koostatud, aastaid 2017, 2018 ja 2019 hõlmavatel statistilistel andmetel, mille aluseks on andmed, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva esitanud. Vahekokkuvõtet tehes põhinevad võrdlusandmed komisjoni (Eurostat) poolt koostatud, aastaid 2021, 2022 ja 2023 hõlmavatel statistilistel andmetel, mille aluseks on andmed, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega esitanud. Kui liikmesriigid ei ole komisjonile (Eurostat) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.

6. Enne lõikes 5 osutatud andmete aktsepteerimist võrdlusandmetena hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostat) taotlusel esitavad liikmesriigid talle kogu vajaliku teabe.



II LISA

RAKENDUSMEETMED

1. Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a) 

tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaoline kohaldamine;

b) 

vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

c) 

suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil, sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis;

d) 

anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga.

2. Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a) 

toetada selliste poliitikameetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis edendavad seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet käsitleva liidu acquis’ rakendamist, sealhulgas perekondade taasühinemist ja tööõigusstandardite täitmise tagamist;

b) 

toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks;

c) 

tugevdada rändevaldkonna ülemaailmsete koostöö jõupingutuste kontekstis koostööd ja partnerlust kolmandate riikidega rände haldamise eesmärgil, sealhulgas liitu seadusliku sisenemise võimaluste kaudu;

d) 

edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks integratsioonimeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või kohalikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid.

3. Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a) 

tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega;

b) 

toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid;

c) 

toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve;

d) 

tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega.

4. Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a) 

suurendada solidaarsust ja koostööd rändevoogudest mõjutatud kolmandate riikidega, sealhulgas liidus ümberasustamise ja muude liidult kaitse saamise seaduslike võimaluste kaudu;

b) 

toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimist.



III LISA

TOETUSE KOHALDAMISALA

1. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a) 

riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiate kehtestamine ja arendamine varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni, tagasisaatmise ja ebaseadusliku rände valdkonnas kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga;

b) 

haldusstruktuuride, -vahendite ja -süsteemide, sealhulgas IKT-süsteemide loomine ning töötajate, sealhulgas kohalike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade töötajate koolitamine, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste detsentraliseeritud asutustega;

c) 

kontaktpunktide loomine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et anda võimalikele toetusesaajatele ja rahastamiskõlblikele üksustele erapooletuid juhiseid, praktilist teavet ja abi fondi kõigi aspektide kohta;

d) 

poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, seire ja hindamine, eeskätt teabe ja andmete kogumine, vahetamine ja analüüsimine; kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete ja statistika levitamine rände ja rahvusvahelise kaitse kohta, ning ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja kohaldamine edusammude mõõtmiseks ja arengu hindamiseks;

e) 

teabe, parimate tavade ja strateegiate vahetamine; vastastikune õppimine, uuringute ja teadustöö tegemine; ühismeetmete ja -operatsioonide arendamine ja rakendamine ning riikidevaheliste koostöövõrgustike loomine;

f) 

sootundlikult osutatavad abi- ja tugiteenused, mis on kooskõlas asjaomaste isikute, eelkõige haavatavate isikute staatuse ja vajadustega;

g) 

meetmed, mille eesmärk on lapsrändajate tõhus kaitse, sealhulgas lapse parimate huvide hindamine, eestkostesüsteemide tugevdamine ning laste õigusi kaitsvate poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, seire ja hindamine;

h) 

meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust varjupaiga, integratsiooni, seadusliku rände ja tagasisaatmispoliitika kohta, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele, sealhulgas alaealistele.

2. Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a) 

materiaalse abi andmine, sealhulgas piiril;

b) 

varjupaigamenetluse läbiviimine kooskõlas varjupaigaküsimusi käsitleva acquis’ga, sealhulgas selliste tugiteenuste osutamine nagu kirjalik ja suuline tõlge, õigusabi, pereliikmete otsimine ja muud teenused, mis on kooskõlas asjaomase isiku staatusega;

c) 

vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadustega taotlejate kindlakstegemine, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite varajane kindlakstegemine, eesmärgiga suunata nad edasi, et pakkuda neile selliseid spetsiaalseid teenuseid nagu psühhosotsiaalsed ja rehabilitatsiooniteenused;

d) 

vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadustega taotlejatele selliste spetsiaalsete teenuste pakkumine nagu kvalifitseeritud psühhosotsiaalsed ja rehabilitatsiooniteenused;

e) 

vastuvõtu majutustaristu – näiteks alaealiste lastega perede vajadustele vastava väiketaristu, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutuste poolt pakutava taristu – loomine või täiustamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt;

f) 

liikmesriikide suutlikkuse suurendamine koguda ja analüüsida teavet päritoluriikide kohta ning seda oma pädevate asutuste vahel jagada;

g) 

meetmed, mis on seotud liidu ümberasustamise programmide või riiklike ümberasustamis- ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavadega, sealhulgas nende rakendamise menetlused;

h) 

kolmandate riikide suutlikkuse suurendamine parandada kaitset vajavate isikute kaitset, sealhulgas lapsrändajate kaitsesüsteemide arendamise toetamise kaudu;

i) 

kinnipidamisele tõhusate alternatiivide loomine, edasiarendamine ja täiustamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul, ning sealhulgas asjakohasel juhul väljaspool hoolekandeasutusi toimuva hoolduse integreerimine riiklikesse lastekaitsesüsteemidesse.

3. Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a) 

teabepaketid ja -kampaaniad, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest, sealhulgas seaduslikku rännet käsitlevast liidu acquis’st;

b) 

liitu suunduva liikuvuse kavade, näiteks korduv- või ajutise rände kavade väljatöötamine, sealhulgas koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks;

c) 

kolmandate riikide ning liikmesriikide tööhõivebüroode, tööturuasutuste ja sisserändeasutuste koostöö;

d) 

kolmandas riigis omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni, sealhulgas töökogemuse hindamine ja tunnustamine, samuti selle hindamine, kas need on läbipaistvad ja vastavad liikmesriikides omandatutele;

e) 

abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega, et tagada nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ ( 12 ) ühtlustatud rakendamine;

f) 

abi, sealhulgas õigusabi ja esindamine, seoses liikmesriigis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike staatuse muutmisega, eelkõige seoses liidu tasandil kindlaks määratud seadusliku elaniku staatuse omandamisega;

g) 

abi kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad kasutada oma õigusi, eelkõige liikuvuse vallas, seaduslikku rännet käsitlevate liidu õigusaktide alusel;

h) 

integratsioonimeetmed, näiteks kohandatud abi kooskõlas kolmandate riikide kodanike vajadustega, ning integratsiooniprogrammid, mille keskmes on nõustamine, haridus, keel ja muud koolitused, nagu ühiskonnaõpetuse kursused ja kutsenõustamine;

i) 

meetmed, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele, sealhulgas haridusele, tervishoiule ja psühhosotsiaalsele toele, selliste teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele ning selliste teenuste kohandamist sihtrühma vajadustele;

j) 

valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide integreeritud koostöö, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu;

k) 

meetmed, millega võimaldatakse ja toetatakse kolmandate riikide kodanike kaasamist vastuvõtvasse ühiskonda ja nende aktiivset osalemist selles, ning meetmed, millega edendatakse nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt;

l) 

teabevahetuse ja dialoogi edendamine kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu;

m) 

kohalike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade poolt pakutavate integratsiooniteenuste suutlikkuse suurendamine.

4. Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a) 

avatud vastuvõtu- või kinnipidamistaristu loomine või täiustamine, sealhulgas selliste rajatiste ühiskasutuse võimaldamine mitmele liikmesriigile;

b) 

kinnipidamisele tõhusate alternatiivide kasutuselevõtmine, arendamine, rakendamine ja täiustamine, sealhulgas juhtumite kohalikul tasandil haldamine, eelkõige seoses saatjata alaealiste ja perekondadega;

c) 

sõltumatute ja tõhusate sunniviisilise tagasisaatmise seire süsteemide kasutuselevõtmine ja tugevdamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6;

d) 

ebaseadusliku rände stiimulite, sealhulgas ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate töölevõtmise vastu võitlemine järgmiste vahenditega: tõhusad ja piisavad riskihindamisel põhinevad kontrollid, töötajate koolitamine, selliste mehhanismide loomine ja rakendamine, mille kaudu ebaseaduslikult riigis viibivad rändajad saavad tööandjatelt tagasi nõuda makseid ja esitada nende vastu kaebusi, samuti teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mille eesmärk on teavitada tööandjaid ja ebaseaduslikult riigis viibivaid rändajaid direktiivi 2009/52/EÜ kohastest õigustest ja kohustustest;

e) 

tagasisaatmise ettevalmistamine, sealhulgas meetmed, mis viivad tagasisaatmisotsuste tegemise, kolmandate riikide kodanike tuvastamise, reisidokumentide väljastamise ja pereliikmete otsimiseni;

f) 

koostöö kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste või muude asjaomaste asutuste ja talitustega, et saada reisidokumendid, hõlbustada tagasisaatmist ja tagada tagasivõtmine, sealhulgas kolmandate riikide kontaktametnike kaudu;

g) 

tagasipöördumisabi, eelkõige vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine, ja teave vabatahtliku tagasipöördumise soodustamise programmide kohta, sealhulgas tagasipöördumismenetluses lastele erijuhendamise pakkumine;

h) 

väljasaatmistoimingud, sealhulgas seonduvad meetmed, kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega, välja arvatud sunnivahendite toetamine;

i) 

meetmed tagasipöörduja kestliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamiseks, sealhulgas rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel ning stardiabi majandustegevuse alustamiseks;

j) 

rajatised ja tugiteenused kolmandates riikides, millega tagatakse sobiv ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel ning asjakohasel juhul kiire üleminek kogukonnapõhisele majutusele;

k) 

koostöö kolmandate riikidega ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ning tõhusal tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel;

l) 

meetmed, mille eesmärk on suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest rändekanalitest ja ebaseadusliku sisserände riskidest;

m) 

abi ja meetmed kolmandates riikides, mis aitavad parandada tõhusat koostööd kolmandate riikide ning liidu ja selle liikmesriikide vahel tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas ning toetada taasintegreerimist päritoluühiskonda.

5. Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a) 

rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise vabatahtliku üleviimise rakendamine;

b) 

operatiivtugi, mida liikmesriik annab töötajate lähetamise teel või rahalise abina teisele, rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriigile, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt pakutav abi;

c) 

riiklike ümberasustamis- või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade vabatahtlik rakendamine;

d) 

ühe liikmesriigi poolt teisele, rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriigile antav abi vastuvõtutaristu rajamisel või täiustamisel.



IV LISA

KÕRGEMA KAASRAHASTAMISE MÄÄRAGA MEETMED KOOSKÕLAS ARTIKLI 15 LÕIKEGA 3 JA ARTIKLI 16 LÕIKEGA 9

— 
Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioonide rakendatavad integratsioonimeetmed.
— 
Kinnipidamisele tõhusate alternatiivide väljatöötamise ja rakendamise meetmed.
— 
Vabatahtliku tagasipöördumise soodustamise ja taasintegreerimise programmid ja nendega seonduv tegevus.
— 
Meetmed, mis on suunatud haavatavatele isikutele ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kellel on vastuvõtmise või menetlusega seotud erivajadused, sealhulgas meetmed, millega tagatakse alaealiste, eelkõige saatjata alaealiste tõhus kaitse, sealhulgas alternatiivsete, väljaspool hoolekandeasutusi toimuva hoolduse süsteemide kaudu.



V LISA

ARTIKLI 33 LÕIKES 1 OSUTATUD TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD

Kõik isikutega seotud näitajad esitatakse vanuserühmade (< 18, 18–60, > 60) ja soo alusel

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk

1. Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks.

2. Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

3. Nende isikute arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele, millest omakorda

3.1. 

nende saatjata alaealiste arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele;

3.2. 

nende perekondade arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk

1. Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale.

2. Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa.

3. Nende osalejate arv, kes taotlesid kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni või oskuste tunnustamist või hindamist.

4. Nende osalejate arv, kes taotlesid pikaajalise elaniku staatust.

Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärk

1. Vabatahtlikult tagasipöördunute arv.

2. Välja saadetud tagasipöördujate arv.

3. Nende tagasipöördujate arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärk

1. Ühest liikmesriigist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv.

2. Ümberasustatud isikute arv.

3. Humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isikute arv.



VI LISA

SEKKUMISE LIIGID



TABEL 1. SEKKUMISVALDKONNA KOODID

I.  Euroopa ühine varjupaigasüsteem (CEAS)

001

Vastuvõtutingimused

002

Varjupaigamenetlus

003

Liidu acquis’ rakendamine

004

Lapsrändajad

005

Vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadustega isikud

006

Liidu ümberasustamise programmid või riiklikud ümberasustamise programmid ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavad (III lisa punkti 2 alapunkt g)

007

Tegevustoetus

II.  Seaduslik ränne ja integratsioon

001

Integratsioonistrateegiate väljatöötamine

002

Inimkaubanduse ohvrid

003

Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed kontaktpunktid

004

Integratsioonimeetmed – keeleõpe

005

Integratsioonmeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused

006

Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga

007

Integratsioonimeetmed – põhivajadused

008

Lahkumiseelsed meetmed

009

Liikuvuskavad

010

Seadusliku elamisloa saamine

011

Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised

012

Tegevustoetus

III.  Tagasisaatmine

001

Alternatiivid kinnipidamisele

002

Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused

003

Tagasisaatmismenetlus

004

Vabatahtlik tagasipöördumine

005

Taasintegreerimise abi

006

Välja-/tagasisaatmise toimingud

007

Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem

008

Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised

009

Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed

010

Tegevustoetus

IV.  Solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine

001

Üleandmised teisele liikmesriigile (ümberpaigutamine)

002

Liikmesriigi toetus teisele liikmesriigile, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetus

003

Ümberasustamine (artikkel 19)

004

Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine (artikkel 19)

005

Abi teisele liikmesriigile vastuvõtutaristu jaoks

006

Tegevustoetus

V.  Tehniline abi

001

Teave ja teavitamine

002

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

003

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

004

Suutlikkuse suurendamine



TABEL 2. MEETME LAADI KOODID

001

Riiklike strateegiate väljatöötamine

002

Suutlikkuse suurendamine

003

Kolmandate riikide kodanike haridus ja koolitus

004

Statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine

005

Teabe- ja heade tavade vahetus

006

Ühismeetmed/-operatsioonid liikmesriikide vahel

007

Kampaaniad ja teavitamine

008

Ekspertide vahetamine ja lähetamine

009

Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine

010

Ettevalmistavad, seire-, haldus- ja tehnilised meetmed

011

Kolmandate riikide kodanike abistamine ja neile tugiteenuste osutamine

012

Taristu

013

Seadmed



TABEL 3. RAKENDAMISVALDKONNA KOODID

001

Artikli 15 lõikega 1 hõlmatud meetmed

002

Erimeetmed

003

IV lisas loetletud meetmed

004

Tegevustoetus

005

Erakorraline abi



TABEL 4. KONKREETSETE TEEMADE KOODID

001

Koostöö kolmandate riikidega

002

Kolmandates riikides või nendega seoses võetavad meetmed

003

Mitte ükski ülaltoodust



VII LISA

TEGEVUSTOETUSE SAAMISEKS KÕLBLIKUD KULUD

Kõigi artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames hõlmab tegevustoetus järgmist:

— 
personalikulud;
— 
teeninduskulud, näiteks seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldus või asendamine;
— 
teeninduskulud, näiteks taristu hoolduse ja remondi kulud.



VIII LISA

ARTIKLI 33 LÕIKES 3 OSUTATUD VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD

Kõik isikutega seotud näitajad esitatakse vanuserühmade (< 18, 18–60, > 60) ja soo alusel

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1. Toetatud osalejate arv, millest omakorda

1.1. 

õigusabi saanud osalejate arv;

1.2. 

nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul ( 13 );

1.3. 

abi saanud haavatavate osalejate arv.

2. Koolitustegevuses osalejate arv

3. Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv, millest omakorda

3.1. 

saatjata alaealiste jaoks loodud uute kohtade arv.

4. Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud/remonditud kohtade arv, millest omakorda

4.1. 

saatjata alaealiste jaoks renoveeritud või remonditud kohtade arv.

Tulemusnäitajad

5. Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks.

6. Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

7. Nende isikute arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele, millest omakorda

7.1. 

saatjata alaealiste arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele;

7.2. 

perekondade arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1. Lahkumiseelsetes meetmetes osalejate arv.

2. Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv.

3. Toetatud osalejate arv, millest omakorda:

3.1. 

keelekursusel osalejate arv;

3.2. 

ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv;

3.3. 

personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv.

4. Teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest.

5. Nende osalejate arv, kes saavad teavet või abi perekonna taasühinemise taotlemiseks.

6. Nende osalejate arv, kes saavad kasu liikuvuskavadest.

7. Integratsiooniprojektide arv, millest saavad kasu kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused.

Tulemusnäitajad

8. Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale.

9. Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa.

10. Nende osalejate arv, kes taotlesid kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni või oskuste tunnustamist või hindamist.

11. Nende osalejate arv, kes taotlesid pikaajalise elaniku staatust.

Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1. Koolitustegevuses osalejate arv.

2. Ostetud seadmete arv, sealhulgas ostetud või ajakohastatud IKT-süsteemide arv.

3. Taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv.

4. Kinnipidamiskeskustes loodud kohtade arv.

5. Kinnipidamiskeskustes remonditud või renoveeritud kohtade arv.

Tulemusnäitajad

6. Vabatahtlikult tagasipöördunute arv.

7. Välja saadetud tagasipöördujate arv.

8. Tagasipöördujate arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1. Koolitatud töötajate arv.

2. Nende osalejate arv, kes on saanud lahkumiseelset toetust.

Tulemusnäitajad

3. Ühest liikmesriigist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv.

4. Ümberasustatud isikute arv.

5. Humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isikute arv.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

( 3 ) Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

( 6 ) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48).

( 8 ) Andmeid võetakse arvesse ainult siis, kui aktiveeritakse direktiiv 2001/55/EÜ.

( 9 ) Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).

( 11 ) Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15).

( 12 ) Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).

( 13 ) Süsteem genereerib selle näitaja aruandluse jaoks automaatselt, lahutades toetatud osalejate arvust õigusabi saanud osalejate arvu. Selle näitajaga seotud andmed genereerib SFC2021 aruandluse eesmärgil. Liikmesriigid ei pea selle näitaja jaoks andmeid esitama, samuti ei pea nad seadma vahe-eesmärke ega sihte.